Wählen Sie die experimentellen Funktionen, die Sie testen möchten.

Dieses Dokument ist ein Auszug aus dem EUR-Lex-Portal.

Dokument 52021IP0416

    Euroopa Parlamendi 7. oktoobri 2021. aasta resolutsioon kahjulikke maksutavasid käsitleva ELi poliitika reformimise (sh käitumisjuhendi töörühma reformimise) kohta (2020/2258(INI))

    ELT C 132, 24.3.2022, S. 167–178 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    24.3.2022   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 132/167


    P9_TA(2021)0416

    Kahjulikke maksutavasid käsitleva ELi poliitika reformimine (sh käitumisjuhendi töörühma reformimine)

    Euroopa Parlamendi 7. oktoobri 2021. aasta resolutsioon kahjulikke maksutavasid käsitleva ELi poliitika reformimise (sh käitumisjuhendi töörühma reformimise) kohta (2020/2258(INI))

    (2022/C 132/13)

    Euroopa Parlament,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikleid 113, 115 ja 116,

    võttes arvesse nõukogu ja liikmesriikide valitsuste esindajate 1. detsembril 1997. aastal vastu võetud resolutsiooni äriühingute maksustamise käitumisjuhendi kohta (1), mille eesmärk on vähendada Euroopa Liidus kahjulikku maksukonkurentsi,

    võttes arvesse komisjoni 28. aprilli 2009. aasta teatist „Heade maksuhaldustavade edendamine“ (COM(2009)0201),

    võttes arvesse komisjoni 17. juuni 2015. aasta teatist „Euroopa Liidu õiglane ja tõhus äriühingute maksustamise süsteem: viis tähtsaimat meetmevaldkonda“ (COM(2015)0302),

    võttes arvesse komisjoni 28. jaanuari 2016. aasta teatist tõhusa maksustamise välisstrateegia kohta (COM(2016)0024),

    võttes arvesse nõukogu 8. märtsi 2016. aasta järeldusi äriühingute maksustamist käsitleva käitumisjuhendi kohta (2),

    võttes arvesse komisjoni 5. juuli 2016. aasta teatist läbipaistvuse suurendamiseks ning maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise vastu võitlemiseks võetavate lisameetmete kohta (COM(2016)0451), milles selgitatakse koostööd mittetegevatest maksujurisdiktsioonidest ELi loetelu koostamist,

    võttes arvesse nõukogu 8. novembri 2016. aasta järeldusi, mis käsitlevad kriteeriume ja protsessi, mille tulemusena koostatakse maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu,

    võttes arvesse majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (Ecofin) 5. detsembri 2017. aasta kohtumise tulemust,

    võttes arvesse käitumisjuhendi töörühma (äriühingute maksustamine) 9. veebruari 2021. aasta tööprogrammi Portugali eesistumise ajal (3),

    võttes arvesse 26. veebruari 2021. aasta, s.o kõige hilisemat muudatust, mille nõukogu on maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelus teinud (4),

    võttes arvesse komisjoni 15. juuli 2020. aasta teatist „Õiglase ja lihtsa maksustamise tegevuskava, millega toetatakse majanduse taastamise strateegiat“ (COM(2020)0312),

    võttes arvesse komisjoni 15. juuli 2020. aasta teatist „Hea maksuhaldustava ELis ja mujal“ (COM(2020)0313),

    võttes arvesse oma seisukohta komisjoni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi kohta (5) ja komisjoni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi (CCCTB) kohta (6),

    võttes arvesse komisjoni 18. mai 2021. aasta teatist „Äriühingute maksustamine 21. sajandil“ (COM(2021)0251),

    võttes arvesse oma 25. novembri 2015. aasta resolutsiooni maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta (7), 6. juuli 2016. aasta resolutsiooni maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta (8) ning 26. märtsi 2019. aasta resolutsiooni finantskuritegude, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise kohta (9),

    võttes arvesse oma 16. detsembri 2015. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile läbipaistvuse, kooskõlastamise ning lähenemise tagamise kohta liidu äriühingu tulumaksu poliitikas (10),

    võttes arvesse oma 13. detsembri 2017. aasta soovitust nõukogule ja komisjonile rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva uurimise järel (11),

    võttes arvesse oma 21. jaanuari 2021. aasta resolutsiooni maksuparadiise käsitleva ELi nimekirja reformi kohta (12) ning oma küsimusi komisjonile ja nõukogule maksuparadiise käsitleva ELi nimekirja reformi kohta (O-000082/2020 – B9-0002/2021 ja O-000081/2020 – B9-0001/2021),

    võttes arvesse järelmeetmeid, mille komisjon on eespool nimetatud Euroopa Parlamendi resolutsioonide ja soovituse põhjal võtnud (13),

    võttes arvesse Euroopa Majandusuuringute Keskuse (Centre for European Economic Research (ZEW) GmbH) poolt komisjonile koostatud aruannet „The Impact of Tax Planning on Forward-Looking Effective Tax Rates“ (Maksuplaneerimise mõju tulevikku suunatud tegelikele maksumääradele) (14),

    võttes arvesse komisjonile koostatud aruannet pealkirjaga „Aggressive tax planning indicators“ (Agressiivse maksuplaneerimise näitajad) (15),

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenuste peadirektoraadi 17. oktoobril 2018 avaldatud uuringut „An overview of shell companies in the European Union“ (Euroopa Liidu varifirmade ülevaade) (16),

    võttes arvesse 2030. aasta tegevuskava saavutamiseks loodud ÜRO rahvusvahelise finantsaruandluse, läbipaistvuse ja usaldusväärsuse kõrgetasemelise töörühma (FACTI töörühm) 2021. aasta veebruari aruannet „Financial Integrity for Sustainable Development“ (Finantsalane usaldusväärsus kestliku arengu nimel) (17),

    võttes arvesse tööd, mida maksubaasi kahanemist ja kasumi ümberpaigutamist käsitlevas OECD/G20 kaasavas raamistikus tehakse digiüleminekust tulenevate maksuprobleemide lahendamiseks,

    võttes arvesse esialgset mõjuhinnangut, mis käsitleb võitlust maksustamisotstarbel variüksuste ja -skeemide kasutamise vastu (18),

    võttes arvesse Rahvusvahelise Valuutafondi aruannet „Hargmaiste ettevõtjate maksustamine Euroopas“ (19),

    võttes arvesse nõukogu 12. juuli 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/1164, millega nähakse ette siseturu toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad (esimene maksustamise vältimise vastane direktiiv) (20), ja nõukogu 29. mai 2017. aasta direktiivi (EL) 2017/952, millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/1164 kolmandate riikidega seotud hübriidsete ebakõlade osas (teine maksustamise vältimise vastane direktiiv) (21),

    võttes arvesse nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/49/EÜ eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (intresside ja litsentsitasude direktiiv) (22),

    võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2011. aasta direktiivi 2011/96/EL eri liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ema- ja tütarettevõtjate direktiiv) (23),

    võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (direktiiv maksustamisalase halduskoostöö kohta) (24), nõukogu 8. detsembri 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/2376, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas (25), nõukogu 25. mai 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/881, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas (26), ja nõukogu 25. mai 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/822, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas aruantavate piiriüleste skeemide puhul (27),

    võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

    võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9-0245/2021),

    A.

    arvestades, et 1997. aastast saadik on kahjulike maksumeetmete vältimisel olnud liidus tähtsaim dokument äriühingute maksustamise käitumisjuhend; arvestades, et käitumisjuhendis on kahjulikud maksumeetmed määratletud kui meetmed (sealhulgas haldustavad), mis mõjutavad või võivad mõjutada suurel määral seda, kus äritegevus liidus toimub, ning mille tulemusel on maksumäär palju madalam kui asjaomases liikmesriigis üldiselt kohaldatav maksumäär;

    B.

    arvestades, et komisjoni 2021. aasta maksustamisaruande kohaselt jääb ELis maksustamise vältimise tõttu aastas tuluna laekumata hinnanguliselt 36–37 miljardit eurot äriühingu tulumaksu (28);

    C.

    arvestades, et maksustamise vältimise vastase poliitika tõttu on sooduskordade arv kogu maailmas, eriti liidus, vähenenud; arvestades, et OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise 5. meetme kohaselt on sooduskord kord, mille kohaselt lubatakse võrreldes asjaomase riigi üldiste maksustamispõhimõtetega teatavat liiki maksusoodustusi; arvestades, et sooduskorra soodustused võivad olla väga erinevad, sealhulgas madalam maksumäär või väiksem maksustatav väärtus või maksude maksmise või tagasimaksmise soodustingimused (29); arvestades, et tekkinud on uued kahjulikud maksutavade vormid, eelkõige seetõttu, et sooduskorrad on muutunud agressiivseteks üldkordadeks;

    D.

    arvestades, et agressiivne maksuplaneerimine seisneb selles, et tasumisele kuuluva maksusumma vähendamiseks kasutatakse ära maksusüsteemi tehnilisi nüansse või kahe või enama maksusüsteemi erinevusi; arvestades, et maksumeetmetega ei tohiks takistada erasektori algatusi, mis toetavad kestlikku majanduskasvu; arvestades, et empiiriliste uuringute kohaselt on suurte hargmaiste ettevõtjate tegelik maksumäär madalam kui kodumaiste VKEde oma (30);

    E.

    arvestades, et töö hulka, mida liit kahjulike maksutavade vastu võitlemiseks teeb, kuuluvad õigusaktide vastuvõtmine, pehme õigus ja valitsustevaheline koostöö; arvestades, et otsese maksustamise valdkonnas Euroopa Parlamendiga konsulteeritakse, aga parlament austab selles valdkonnas liikmesriikide suveräänsust;

    F.

    arvestades, et mure kahjulike maksutavade pärast tekkis liidus 1990. aastate alguses, mil loodi sõltumatute ekspertide komisjon, kes esitas ELis äriühingute maksustamise kohta soovitustega aruande (Rudingu aruanne) (31); arvestades, et 1997. aastal kehtestas Euroopa Liidu Nõukogu äriühingute maksustamise käitumisjuhendi; arvestades, et nõukogus loodi käitumisjuhendi töörühm, et hinnata maksumeetmeid, mis võivad kuuluda käitumisjuhendi kohaldamisalasse; arvestades, et empiiriliste uuringute (32) tulemusel on selgunud, et ELi liikmesriigid kaotavad üheskoos enamiku äriühingu tulumaksu tulust teistele ELi liikmesriikidele, mitte kolmandatele riikidele; rõhutab, et tulu jääb laekumata peamiselt seetõttu, et ELi-siseste agressiivsete maksutavade ja kahjuliku maksukonkurentsi vastaseid seadusandlikke meetmeid ei ole;

    G.

    arvestades, et käitumisjuhendi töörühma eesmärk on hinnata maksumeetmeid, mis võivad kuuluda käitumisjuhendi kohaldamisalasse, ning rühm teeb koostööd ja hindab vastastikku ELis võimalikke kahjulikke maksukordasid; arvestades, et käitumisjuhend on saavutanud liikmesriikides mõningase mõju, sest selles avaldatakse neile survet viia ellu reforme ja kolmandaid riike mõjutatakse omakorda tegema ELi loetelu koostamisel koostööd;

    H.

    arvestades, et käitumisjuhendi töörühmal on õnnestunud soodustavate maksukordade kehtestamist ära hoida; arvestades, et tõenäoliselt Euroopas valitseva maksukonkurentsi tõttu on äriühingu tulumaksu määrad langenud, mille tulemusel on Euroopas keskmine äriühingu tulumaksu määr madalam kui OECD riikide keskmine määr (33); arvestades, et kuna käitumisjuhendis on sätestatud ausa konkurentsi põhimõtted, on see aidanud hoida liikmesriikide vahel ära agressiivset maksukonkurentsi; arvestades, et käitumisjuhendi töörühm ei ole suutnud kaotada ebaõiglasi maksustamissüsteeme, mida mõned liikmesriigid suurtele äriühingutele pakuvad, nagu kahjulikud siirdehindade eelkokkulepped (eelotsused) ja sellest tulenev ebaõiglane konkurentsieelis; arvestades, et käitumisjuhendi töörühma viimastes vastastikustes eksperdihinnangutes on keskendutud intellektuaalomandi kordadele; arvestades, et käitumisjuhendi töörühm on endiselt ainult valitsustevaheline töörühm;

    I.

    arvestades, et tulevase üleilmse kokkuleppe mõlemad sambad on kooskõlas seisukohtadega, mille komisjon esitas oma hiljutises teatises „Äriühingute maksustamine 21. sajandil“ äriühingute maksustamise raamistiku kohta; arvestades, et komisjon andis kõnealuses teatises teada ettepanekust võtta vastu direktiiv, milles võetakse arvesse OECD näidiseeskirju, kuid milles on minimaalset tegelikku maksustamist puudutava teise samba rakendamiseks tehtud vajalikke kohandusi;

    J.

    arvestades, et käitumisjuhendi töörühm alustas edukalt dialoogi kolmandate riikide jurisdiktsioonidega, keda kutsutakse üles oma kahjulikke maksutavasid kehtetuks tunnistama, et vältida kandmist maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetellu (edaspidi „ELi loetelu“); arvestades, et ELi loetelu abil peab saama mõjutada kolmandate riikide jurisdiktsioone hoiduma kahjulikest maksutavadest, et säilitada kogu maailmas aus konkurents; arvestades, et praegusse ELi loetellu kuuluvad ainult 12 kolmanda riigi jurisdiktsiooni (34) ja teatavad kurikuulsad maksuparadiisid on sellest välja jäetud; arvestades, et ELi loetelu on koostatud käitumisjuhendis kindlaks määratud kriteeriumide alusel;

    K.

    arvestades, et ELi loetelu kriteeriumid erinevad endiselt kriteeriumidest, mida kasutatakse ELis kahjulike maksutavade vastastikuse eksperdihinnangu andmisel, kuigi mõlemad hindamised teeb käitumisjuhendi töörühm; arvestades, et kuuele liikmesriigile on antud riigipõhised soovitused, kuidas maksusüsteemi agressiivse maksuplaneerimise ohu eest kaitsmiseks tugevdada;

    L.

    arvestades, et komisjon on vastu võtnud teatise „Hea maksuhaldustava ELis ja mujal“ ning kavatseb käitumisjuhendit reformida ja ELi loetelu täiustada;

    M.

    arvestades, et COVID-19 pandeemia tagajärjel on ELi majandus viimase aja suurimas languses, millest taastumise märgid on tekkinud alles hiljuti; arvestades, et pandeemiaga võitlemisel rakendasid valitsused kogu liidus kiiresti maksumeetmeid, et tagada nii ettevõtjatele kui ka kodumajapidamistele likviidsus (35), mille tulemusel jäi liikmesriikide maksutulu väiksemaks; arvestades, et äriühingute maksustamise abil peaks saama toetada majanduse taastamist lihtsate, stabiilsete ja VKE-sõbralike maksureeglite abil, mis ei takista majanduse taastamist ülemäärase maksukoormusega;

    Praegune ELi poliitika liidus kahjulike maksutavade vastu võitlemiseks

    1.

    märgib, et mitmed maksuskandaalid, eelkõige LuxLeaks, Panama dokumendid, dokumendikogu Paradise Papers ja kõige hiljutisemad, s.o OpenLuxi paljastused ning avalik ja parlamentaarne surve on ELi kahjulike maksutavade vastase võitluse poliitilist tegevuskava hoogustanud; rõhutab, et maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise tõttu jääb liikmesriikidel saamata lubamatult suur summa tulu, mida on vaja pandeemia laastavate tagajärgedega toimetulekuks; tuletab meelde, et OECD konservatiivsete hinnangute kohaselt läheb maksubaasi kahanemine ja kasumi ümberpaigutamine maksma umbes 4–10 % kogu maailma äriühingu tulumaksutulust ehk 100–240 miljardit USA dollarit (84–202 miljardit eurot) aastas (36); tuletab meelde, et parlamendi hinnangul puudutab äriühingu tulumaksu vältimine 160–190 miljardit eurot, kui võtta arvesse nii maksubaasi kahanemist ja kasumi ümberpaigutamist kui ka muid maksukordi (37); kutsub komisjoni üle maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise ulatust korrapäraselt hindama;

    2.

    väljendab heameelt selle üle, et ELi ja rahvusvahelisel tasandil on võetud märkimisväärseid meetmeid, millega tugevdada maksustamise läbipaistvuse põhimõtteid, võidelda kahjuliku maksukonkurentsi vastu ja tagada kahjulike maksutavade vastaste meetmete järgimine; väljendab heameelt selle üle, et institutsioonid jõudsid kokkuleppele direktiivis, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL (38) seoses tulumaksualase teabe avalikustamisega teatavate äriühingute ja filiaalide poolt (riigipõhine avalik aruandlus); loodab, et nõukogu võtab esimese lugemise seisukoha kiiresti vastu, et direktiivi saaks võimalikult kiiresti vastu võtta ja jõustada; rõhutab, et liidus on kahjulike maksutavadega võitlemiseks vastu võetud mitmesuguseid ELi vahendeid, sealhulgas esimene ja teine maksustamise vältimise vastane direktiiv, intresside ja litsentsitasude direktiiv, ema- ja tütarettevõtjate direktiiv, maksustamisalase halduskoostöö direktiiv ning eelkõige kolmas, neljas ja kuues maksustamisalase halduskoostöö direktiiv (eelotsuste, riigipõhise aruandluse ja vahendajate kohustusliku avalikustamise reeglite kohta), komisjoni eri soovitused nõukogule, käitumisjuhend ja Euroopa poolaasta raames nõukogu poolt agressiivse maksuplaneerimise kohta antud soovitused;

    3.

    tuletab meelde, et liidu õigusaktidega nähakse maksustamisvaldkonnas ette koostöö ja teabevahetuse miinimumstandardid; toetab liikmesriikide vahel arutelu jätkamist, et maksustamisalast halduskoostööd tugevdada; rõhutab, et põhitähelepanu tuleks pöörata kehtivate reeglite korrektsele rakendamisele ja järelevalvele; rõhutab, et ELi sotsiaalses turumajanduses aitavad piisavad maksumäärad ning lihtsad ja selged maksuseadused luua töökohti, suurendada ELi konkurentsivõimet ning võidelda maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise vastu; tunnistab, et liikmesriikidel on õigus oma maksupoliitika üle riigi eripära arvesse võttes ise otsustada; tuletab sellega seoses meelde, et liikmesriigid peaksid kasutama oma pädevust kooskõlas liidu õigusega;

    4.

    märgib, et käitumisjuhend põhineb tõdemusel, et kuigi riikidevaheline maksukonkurents ei ole iseenesest problemaatiline, on vaja ühiseid põhimõtteid selle kohta, mil määral saavad riigid kasutada oma maksukordi ja -poliitikat ettevõtjate ja kasumi ligimeelitamiseks; rõhutab, et komisjon tunnistab, et maksukonkurents on viimase kahe aastakümne jooksul nii laadilt kui ka vormilt palju muutunud, kuid käitumisjuhendit ei ole edasi arendatud, et ülesannetega toime tulla, katsetades õigluse põhinäitajaid (39);

    5.

    peab kiiduväärseks, et tööl, mida käitumisjuhendi töörühm kahjulike maksutavade alal teeb, on nii sise- kui ka välismõõde; märgib, et kahjulike maksutavade välismõõtmega seoses kohaldab käitumisjuhendi töörühm peamiselt õiglase maksustamise kriteeriumi; on seisukohal, et ELi loetelu koostamise protsessi tuleb reformida; soovitab muuta selle protsessi siduva õigusakti abil ametlikult ELi õiguse osaks; palub komisjonil esitada lisateavet, mille alusel hinnata, kui sidusad on kahjulikke maksutavasid puudutavad leebed kriteeriumid, mida kohaldatakse liikmesriikide suhtes, ja eelkõige majanduslikku sisu puudutavad karmimad kriteeriumid, mida loetellu kandmise protsessis kohaldatakse kolmandate riikide jurisdiktsioonide suhtes; rõhutab, et vastavalt maksustamisalase halduskoostöö direktiivi rakendamisele peaksid liikmesriigid järgima ka läbipaistvuse kriteeriumi; märgib, et see, kuidas suudab liit mõjutada maksudest kõrvalehoidmise ja kahjulike maksutavade vastast võitlust kogu maailmas, sõltub sellest, millist eeskuju annab liit oma liikmesriikidele; tunneb seetõttu heameelt, et varifirmade kuritahtliku kasutamise vastast võitlust on lubatud hakata tõhustama, ja jääb ootama ettepanekut varifirmade sisulist kohalolekut puudutavate reeglite kohta, mida on mainitud komisjoni teatises „Äriühingute maksustamine 21. sajandil“, mille eesmärk on käsitleda agressiivse maksuplaneerimise võimalusi, mis on seotud selliste äriühingute kasutamisega, millel puudub asjaomasel territooriumil sisuline kohaolu ja tegelik majandustegevus või need on minimaalsed;

    6.

    märgib, et 1997. aastast saadik on kahjuliku maksukonkurentsi vältimisel olnud liidus tähtsaim dokument äriühingute maksustamise käitumisjuhend; tuletab meelde, et 1998. aastal loodi OECDs kahjulike maksutavade foorum, mille ülesanne oli jälgida ja läbi vaadata maksutavasid ning keskenduda soodustavate maksukordade eripäradele; rõhutab, et kahjulike maksutavade foorumi hinnangutel on ELi loetelu koostamise protsessis kahjulike maksukordade kindlaksmääramisel määrav mõju; nõuab, et käitumisjuhend jääks kahjulike maksutavade hindamisel kahjulike maksutavade foorumist sõltumatuks;

    Soovitused tulevaseks ELi tööks kahjulike maksutavadega võitlemisel

    7.

    rõhutab, et on tehtud ettepanek OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasava raamistiku (edaspidi „kaasav raamistik“) teist sammast reformida, mille eesmärk on lahendada seni lahendamata maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise probleemid ja kehtestada reeglid, mis annavad jurisdiktsioonidele õiguse kehtestada makse, kui teised jurisdiktsioonid pole oma esmase maksustamise õigust kasutanud või maksete suhtes kohaldatakse muul viisil madalat tegelikku maksumäära, et võidelda kahjulike maksutavade vastu ja kehtestada tegelik maksumäär (40); loodab, et selles jõutakse kogu maailmas üksmeelele, mis on kooskõlas liidu sooviga omada lihtsaid ja õiglasi maksupõhimõtteid ja -standardeid;

    8.

    märgib, et OECD/G20 kaasava raamistiku läbirääkimistele on uue hoo andnud USA valitsuse hiljutised ettepanekud ning hiljutine kaasava raamistiku kokkulepe ja G20 rahandusministrite kommünikee, mis võivad hõlbustada teise samba kohta kokkuleppe saavutamist 2021. aasta keskpaigaks, koondades rohkem kui 130 riiki; jagab G7 13. juuni 2021. aastal võetud kohustust, mille kohaselt tuleb edasiste läbirääkimiste aluseks seada üleilmne miinimummaks, mis on kõikides riikides vähemalt 15 %, ja mida korrati 1. juuli 2021. aasta avalduses, mis käsitleb majanduse digitaliseerimisega kaasnevate maksuprobleemide lahendamiseks välja töötatud kahesambalist lahendust;

    9.

    kutsub komisjoni üles esitama rahvusvahelistel maksuläbirääkimistel saavutatavate tulemuste kohta mõjuhinnangu; tuletab meelde, et komisjon on võtnud kohustuse pakkuda minimaalse tegeliku maksustamise teisele sambale sarnane lahendus, olenemata sellest, kas OECD kaasava raamistiku tasandil jõutakse kokkuleppele või mitte;

    10.

    nõuab, et määrataks kindlaks majandusliku sisu miinimumtase, mis oleks kooskõlas OECD üleilmse standardiga ja tööga, mida selle alusel tehakse seoses maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise 5. meetmega, ning mille puhul tuginetakse soovitavalt valemipõhisele käsitlusele ning mis progresseerub vastavalt deklareeritud sissetuleku suurenemisele; soovitab kasutada sellist kriteeriumi selleks, et hinnata, kas maksukord võib olla kahjulik; tuletab meelde, et teatises „Äriühingute maksustamine 21. sajandil“ vaeb komisjon seoses maksustamisreeglitega sisu kohta uute võimalike nõuete ja tegeliku majandustegevuse näitajate kehtestamist; tõstab esile majandusliku sisu nõude, mis on ELi loetelu õiglase maksustamise kriteeriumis juba olemas; on aga seisukohal, et see kriteerium jätab ruumi tõlgendamiseks ja on liiga ebamäärane, sest pärast minimaalsete reformide elluviimist on maksuparadiisid võimalik loetelust välja arvata;

    11.

    kutsub komisjoni üles koostama suuniseid selle kohta, kuidas kavandada õiglasi ja läbipaistvaid maksusoodustusi, mille puhul on ühtse turu moonutamise oht väiksem ning mis tagavad ausa konkurentsi ja soodustavad töökohtade loomist, ning uurida selleks eelkõige selliste stiimulite liiki (kasumi- või kulupõhine), ajalist laadi (ajutine või alaline), geograafilist piirangut (majanduspiirkonnad) ja ulatust (täielik või osaline vabastus); võtab teadmiseks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tellitud uuringu äriühingu tulumaksu määrade langetamise ning selle mõju kohta tuludele ja majanduskasvule (41);

    12.

    väljendab heameelt selle üle, et komisjon tunnistab, et käitumisjuhendis tuleks kaaluda minimaalse maksustamise kohta üldise standardi kehtestamist, olenemata sellest, kas üleilmsel tasandil saavutatakse konsensus või mitte, sest nii on võimalik tagada, et kõik ettevõtjad maksavad ühtsel turul kasumit teenides maksudeks õiglase summa (42); märgib, et komisjon andis teatises „Äriühingute maksustamine 21. sajandil“ teada, milliseid seadusandlikke ettepanekuid on liidu tasandil teise samba rakendamiseks vaja, sealhulgas maksustamise vältimise vastase direktiivi läbivaatamine, et kohandada välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevaid reegleid teises sambas kokku lepitud tulu arvessevõtmise reegliga, intresside ja litsentsitasude direktiivi uuesti sõnastamine, käitumisjuhendi reformimine ja teise samba lisamine kriteeriumidesse, mida kasutatakse koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu koostamisel kolmandate riikide hindamiseks; kutsub sellega seoses komisjoni üles tagama, et minimaalse tegeliku maksumäära rakendusreeglid koostataks nii, et reeglite täitmine ei tekitaks liigseid kulusid; mõistab, et teise samba kohta esitatud ettepaneku kohaselt ei tohiks suurettevõtjate riigisisene tegelik maksumäär olla üheski riigis madalam kui minimaalne maksumäär;

    13.

    tuletab meelde, et intresside ja litsentsitasude direktiivi muutmise ettepanek on olnud nõukogus 2012. aastast saadik blokeeritud, eelkõige seepärast, et kinnipeetava maksu miinimummääras ei jõuta kokkuleppele; kutsub nõukogu ja eesistujariiki üles alustama sellega seoses uuesti läbirääkimisi;

    14.

    rõhutab, et hargmaiste ettevõtjate maksustamiseks tuleb liikmesriikide vahel maksustamisõiguste jaotamisel kasutada õiglast ja tõhusat valemit; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et nõukogu ei jõudnud äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi ega äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi ettepaneku suhtes kokkuleppele; nõuab tungivalt, et komisjon kohandaks äriühingute tulumaksuga maksustamise Euroopa raamistiku kohta esitatava seadusandliku ettepaneku ajakava rahvusvahelise maksualase tegevuskavaga; tunneb muret, et ei ole selget strateegiat, millega tagada, et liikmesriigid liidu uut äriühingute maksustamise raamistikku toetaksid;

    15.

    rõhutab, et kuigi Rahvusvahelise Valuutafondi andmetel (43) on äriühingu tulumaksu määrad langenud, on laekunud äriühingu tulumaksu osakaal SKPst püsinud majandustsüklit arvesse võttes aja jooksul üllatavalt ühesugusena;

    16.

    nõuab tungivalt, et kui kahjulike maksutavade vastu võitlemiseks välja töötatavat uut ELi vahendit hakatakse rakendama, seataks esikohale siduvad vahendid ja uuritaks kõiki ELi toimimise lepingu võimalusi, mille abil muuta otsuste tegemine tulemuslikumaks; tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artiklis 116 sätestatud menetlust võib kohaldada juhul, kui kahjulikud maksutavad moonutavad siseturul konkurentsitingimusi, ning et see aluslepingu säte pädevuste jaotust liidu ja liikmesriikide vahel ei muuda;

    17.

    kutsub komisjoni üles hindama patenditulu maksustamise erikordade ja muude intellektuaalomandi kordade tõhusust uue seosepõhise lähenemisviisi raames, mis on kindlaks määratud kahjulikke maksutavasid käsitleva maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tegevuskava 5. meetmes, sh mõju laekumata jäävale tulule; kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid juhuks, kui hindamise käigus tehakse kindlaks, et intellektuaalomandi korrad tegelikku majandustegevust ei mõjuta; märgib, et USA valitsus on esitamas ettepanekut muuta immateriaalse vara eksportimisel saadava tulu maksustamise reeglid kehtetuks;

    18.

    rõhutab, et liikmesriikide maksupoliitikat seiratakse Euroopa poolaasta kaudu; on veendunud, et Euroopa poolaastat saaks edasi arendada, et toetada selle abil ELis spetsiaalsete riigipõhiste soovituste kaudu agressiivse maksuplaneerimise ohjeldamist;

    Äriühingute maksustamise käitumisjuhendi reform

    19.

    peab kiiduväärseks, et käitumisjuhendi töörühm on rühma loomisest saadik hinnanud 480 maksukorda, millest umbes 130 (44) on rühm pidanud kahjulikuks (45); tunnistab, et käitumisjuhendi raames tehtava riigisiseste maksukordade vastastikuse hindamise tulemusel on kahjulik maksukonkurents liidus vähenenud ja selle tõttu on omakorda vähenenud ka soodustavate maksukordade hulk; arvab, et tänu ELi loetelu koostamisele saavutatakse samasugune mõju ka üleilmsel tasandil; hoiatab aga kahjulike mittesooduskordade väljatöötamise eest; on seetõttu seisukohal, et käitumisjuhendis sisalduvad kahjulike maksutavade määratlemise kriteeriumid on osaliselt aegunud, sest nende puhul pööratakse põhitähelepanu sooduskordadele; rõhutab, et käitumisjuhendit tuleb tõhustada, võttes arvesse hiljutisi maksuskandaale ja lahendamist vajavaid ülesandeid, nagu globaliseerumine, digiüleminek ja immateriaalse vara kasvav tähtsus;

    20.

    kutsub käitumisjuhendi töörühma üles oma praeguseid volitusi täiel määral ära kasutama; kutsub aga nõukogu üles jätkama volituste kohaldamisala kiiret ja vajaduspõhist reformimist ning eelkõige uurima liikmesriikide kaupa kõiki agressiivse maksuplaneerimise näitajaid, sealhulgas maksusüsteemi üldisi eripärasid, et teha kindlaks, kas liikmesriigi õigusaktid sisaldavad kahjulikke maksumeetmeid; kutsub nõukogu üles võtma järelmeetmeid seoses komisjoni 2020. aasta juuli teatisega „Hea maksuhaldustava ELis ja mujal“, milles pooldatakse käitumisjuhendi reformimist, et tagada liidus õiglane maksustamine; märgib, et käitumisjuhendi töörühm on seda osaliselt juba teinud, eelkõige tingliku intressi mahaarvamise kordade ja välistulu maksuvabastuse kordade puhul ning ELi loetelu koostamise protsessi raames;

    21.

    rõhutab, et käitumisjuhend on pehme õiguse vahend, mille eesmärk on säilitada ELi maksuraamistik, mille raames saavutada vastastikuse hindamise ja surve abil võrdsed tingimused; peab aga kahetsusväärseks, et käitumisjuhend ei ole siduv; võtab teadmiseks, et liikmesriigid võivad kahjuliku maksukorra kehtetuks tunnistamisega viivitada ja sellise korra isegi säilitada, ilma et sellega kaasneks mingeid tagajärgi; rõhutab, et käitumisjuhendi töörühma otsustega seotud dokumendid peaksid olema üldsusele kättesaadavad;

    22.

    nõuab, et käitumisjuhendi kriteeriumid, juhtimine ja kohaldamisala vaadataks läbi siduva vahendi abil, mis põhineb kehtival valitsustevahelisel kokkuleppel ja millega seotud otsustamismenetlus on tõhusam; on seisukohal, et käitumisjuhendi läbivaatamine peaks olema demokraatlik, läbipaistev ja vastutustundlik ning sellesse tuleks kaasata kodanikuühiskonna, komisjoni ja Euroopa Parlamendi ekspertidest koosnev rühm; nõuab, et läbivaadatud vahendit hakataks kohaldama läbipaistvamalt ja tõhusamalt ning et selles oleks ette nähtud, et parlament peab kahjulike maksutavade vastu võitlemiseks mõeldud uute meetmete ja kriteeriumide väljatöötamisel ja vastuvõtmisel piisaval määral osalema;

    23.

    on seisukohal, et käitumisjuhendi kriteeriumide reformimine on kiireloomuline küsimus ning see peaks kõigepealt hõlmama tegeliku maksumäära kriteeriumi, mis on kooskõlas minimaalse tegeliku maksumääraga, milles kaasava raamistiku teise samba raames edaspidi rahvusvaheliselt kokku lepitakse, ning rangeid ja progressiivseid majandusliku sisu nõudeid, kuid samal ajal peab see võimaldama ausat konkurentsi, mis võiks olla suurte jõupingutuste – mille eestvedajad on peamiselt liit ja tema olulisim partner USA – ideaalne tulemus;

    24.

    on seisukohal, et kasumi ümberpaigutamist võivad soodustada mitmesugused võimalikud riskitegurid, nagu eriotstarbeliste üksuste arv, immateriaalse vara ümberpaigutamine ja suur passiivne tulu (litsentsitasud, intressid, dividendid jne);

    25.

    toetab komisjoni kavatsust, mis on esitatud majanduse taastamise strateegiat toetavas õiglase ja lihtsa maksustamise tegevuskavas ja mille kohaselt käitumisjuhendi kohaldamisala laiendatakse, et hõlmata ka muud liiki kordi ja riikide äriühingu tulumaksu süsteemide üldisi aspekte; soovitab lisada kohaldamisala hulka ka üksikisiku tulumaksu sooduskorrad, et hõlmata spetsiaalseid kodakondsussüsteeme ja -meetmeid, millega meelitatakse ligi väga liikuvaid jõukaid inimesi ja nn digirändureid, kuid mis võivad ühtsel turul suuri moonutusi tekitada;

    26.

    kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma, kas käitumisjuhendi asemel oleks mõistlik vastu võtta agressiivsete maksualaste kokkulepete ja madalate maksumäärade raamistik (FATAL), mille tekst oleks järgmine.

    A.

    Ilma et see piiraks liikmesriikide ja liidu pädevusvaldkondi, käsitletakse käesolevas raamistikus meetmeid, mis mõjutavad või võivad oluliselt mõjutada äritegevuse asukohta liidus ning üksikisiku sissetuleku ja kapitali ümberpaigutamist (üksikisiku maksustamise kord).

    Äritegevus hõlmab ka kõiki kontsernisiseseid tegevusi.

    Raamistikku kuuluvad maksumeetmed hõlmavad nii õigus- ja haldusnorme kui ka haldustavasid.

    B.

    Maksumeetmeid, mille tulemusel kohaldatakse palju madalamat tegelikku maksumäära, sealhulgas nullmäära, kui see, mida kõnealuses liikmesriigis üldiselt kohaldatakse, või maksumäära, mis on madalam kui minimaalne tegelik maksumäär, milles on kokku lepitud maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasavas raamistikus või rahvusvahelisel foorumil, kus EL on esindatud, tuleb punktis A sätestatud kohaldamisala piires käsitada potentsiaalselt kahjulikuna ja need on seega käesoleva käitumisjuhendiga reguleeritud (lävendkriteerium).

    Maksumäär võib tuleneda nominaalsest maksumäärast ja/või maksustatavast väärtusest või muust asjakohasest tegurist, mis määrab tegeliku maksumäära.

    Meetmete kahjulikkust hinnates tuleks muu hulgas arvesse võtta järgmist:

    1.

    kas kasu saavad ainult mitteresidendid või saadakse seda seoses mitteresidentidega tehtud tehingutega; või

    2.

    kas saadav kasu on siseturust eraldatud, nii et see riigi maksubaasi ei mõjuta; või

    3.

    kas soodustusi antakse ka ilma tegeliku majandustegevuseta ja ilma sisulise majandusliku kohalolekuta maksusoodustusi pakkuvas liikmesriigis, nagu on määratlenud Euroopa Komisjon ja tuginedes proportsionaalsele sisunõudele, mis progresseerub vastavalt asjaomases liikmesriigis suurenevale tulule. Sellega seoses pööratakse eritähelepanu intellektuaalomandiga seotud korrale;

    4.

    kas rahvusvahelise äriühingute grupi tegevuste puhul kasumi kindlaksmääramise reeglid erinevad rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest, eelkõige reeglitest, milles on kokku leppinud OECD; või

    5.

    kas maksumeetmed ei ole piisavalt läbipaistvad, sealhulgas juhul, kui õigussätteid on muudetud haldustasandil mitteläbipaistval viisil leebemaks.

    C.

    Punktis A sätestatud kohaldamisala piires tuleb üksikisiku tulumaksu ja kapitalimaksu sooduskordi, mille alusel kohaldatakse palju madalamat tegelikku maksumäära, sealhulgas nullmäära, kui see, mida kõnealuses liikmesriigis üldiselt kohaldatakse, käsitada potentsiaalselt kahjulikuna ja need on seega käesoleva käitumisjuhendiga reguleeritud. Kohaldamisala võib hõlmata ja hinnata võib ka üldiseid üksikisiku tulumaksu ja varamaksu süsteeme, mis tekitaksid ühtsel turul moonutusi.

    Kahjulike maksumeetmete kehtestamisest hoidumine ja kahjulike maksumeetmete kaotamine

    Kahjulike maksumeetmete kehtestamisest hoidumine

    D.

    Liikmesriigid kohustuvad mitte kehtestama uusi maksumeetmeid, mis on käesoleva raamistiku tähenduses kahjulikud. Seetõttu järgivad liikmesriigid edasise poliitika kindlaksmääramisel raamistiku aluseks olevaid põhimõtteid ning võtavad uute maksumeetmete kahjuliku mõju hindamisel arvesse punktides E–I osutatud läbivaatamisprotsessi.

    Kahjulike maksumeetmete kaotamine

    E.

    Liikmesriigid kohustuvad vaatama oma kehtivad seadused ja väljakujunenud tavad läbi, võttes arvesse raamistiku aluseks olevaid põhimõtteid ja punktides E–I kirjeldatud läbivaatamisprotsessi. Vajaduse korral teevad liikmesriigid neis seadustes ja tavades muudatusi, et kõrvaldada kõik kahjulikud meetmed niipea kui võimalik, võttes arvesse läbivaatamisprotsessijärgseid nõukogu ja komisjoni arutelusid.

    Läbivaatamisprotsess

    Vajaliku teabe esitamine

    F.

    Läbipaistvuse ja avatuse põhimõtte kohaselt teavitavad liikmesriigid üksteist ja komisjoni olemasolevatest ja kavandatavatest maksumeetmetest, mis võivad kuuluda raamistiku kohaldamisalasse. Eelkõige kutsutakse liikmesriike üles esitama teise liikmesriigi taotlusel teavet kõigi maksumeetmete kohta, mis tõenäoliselt kuuluvad raamistiku kohaldamisalasse. Kui kavandatud maksumeetmed vajavad parlamendi heakskiitu, ei ole sellist teavet vaja anda enne, kui meetmed on parlamendile teatavaks tehtud. Süsteemidest ja kordadest, mida raamistiku kohaldamisalas hinnatakse, tuleks Euroopa Parlamenti teavitada.

    Kahjulike meetmete hindamine

    G.

    Iga liikmesriik võib taotleda võimalust arutada ja kommenteerida teise liikmesriigi maksumeedet, mis võib kuuluda raamistiku kohaldamisalasse. Nii on võimalik hinnata, kas need meetmed on kahjulikud, arvestades nende võimalikku mõju liidus. Hindamisel võetakse arvesse kõiki punktides B ja C nimetatud tegureid.

    H.

    Ka nõukogu rõhutab, et hindamisel tuleb hoolikalt analüüsida, milline on maksumeetmete mõju teistele liikmesriikidele, võttes muu hulgas arvesse seda, kuidas asjaomast tegevust kogu liidus tegelikult maksustatakse.

    Kui maksumeetmeid kasutatakse kindlate piirkondade majandusarengu toetamiseks, hinnatakse, kas meetmed on proportsionaalsed ja aitavad eesmärke saavutada. Selle hindamisel pööratakse eritähelepanu äärepoolseimate piirkondade ja väikesaarte eripäradele ja piirangutele, kahjustamata seejuures liidu õiguskorra, sealhulgas siseturu ja ühise poliitika terviklikkust ja sidusust. Hindamisel võetaks arvesse punktis B määratletud progressiivseid sisulise majandusliku kohalolu miinimumnõudeid.

    Menetlus

    I.

    Nõukogu ja komisjon loovad ühiselt töörühma, kes hindab maksumeetmeid, mis võivad kuuluda käesoleva raamistiku kohaldamisalasse, ja jälgib meetmete kohta teabe esitamist. Nõukogu kutsub kõiki liikmesriike ja komisjoni üles nimetama rühma – kelle eesistujaks on liikmesriigi esindaja – kõrgetasemelise esindaja ja tema asetäitja. Korrapäraselt kogunev rühm valib välja ja vaatab läbi maksumeetmed, mida hinnatakse vastavalt punktide E–G sätetele. Rühm annab hinnatud meetmete kohta korrapäraselt aru. Aruanded edastatakse arutamiseks nõukogule ja avaldatakse, kui nõukogu nii otsustab. Dokumendid tuleks taotluse korral edastada parlamendile ja avalikustada, kui hindamisprotsess on lõppenud.

    Täitmise tagamine

    J.

    Kui mõni liikmesriik korda, mis on raamistiku kohaselt hinnatud kahjulikuks, kahe aasta jooksul ei kaota, on teistel liikmesriikidel õigus rakendada vastumeetmeid, mis vähendaksid maksustamise vältimise stiimuleid ja mille hulka kuuluvad eelkõige:

    a)

    keeld kulusid maha arvata;

    b)

    maksude kinnipidamise meetmed;

    c)

    osalusega seotud erandi piiramine;

    d)

    dokumenteerimise erinõuded, eelkõige seoses siirdehindadega;

    Geograafiline laiendamine

    K.

    Nõukogu peab soovitavaks, et kahjulike maksumeetmete kaotamise põhimõtted võetaks vastu võimalikult suurel geograafilisel alal. Selleks kohustuvad liikmesriigid soodustama nende vastuvõtmist kolmandates riikides; ühtlasi kohustuvad nad edendama nende vastuvõtmist territooriumidel, mille suhtes aluslepingut ei kohaldata. Sellega seoses peaksid nõukogu ja komisjon tuginema koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu koostamisel kriteeriumidele, mis puudutavad maksualast läbipaistvust, õiglast maksustamist ning maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastaste meetmete rakendamist. Õiglase maksustamise kriteeriumid peaksid põhinema käesoleva raamistiku punktides B ja C kindlaks määratud teguritel.

    L.

    Liikmesriigid, kellel on sõltlas- või assotsieerunud territooriumid või kellel on seoses teiste territooriumidega erikohustused või maksustamisalased eelisõigused, kohustuvad oma põhiseadusliku korra raames tagama, et nimetatud põhimõtteid kohaldataks ka nendel territooriumidel. Sellega seoses esitavad need liikmesriigid olukorra kohta aruandeid punktis H nimetatud rühmale, kes hindab neid eespool kirjeldatud läbivaatamismenetluse raames.

    Seire ja läbivaatamine

    M.

    Et tagada raamistiku ühtlane ja tõhus rakendamine, kutsub nõukogu komisjoni üles esitama nõukogule raamistiku rakendamise ja maksualase riigiabi kohaldamise kohta igal aastal aruande. Aruanne tuleks teha üldsusele kättesaadavaks. Nõukogu ja liikmesriigid vaatavad raamistiku sätted kaks aastat pärast selle vastuvõtmist läbi;

    27.

    tunneb heameelt selle üle, et 19. aprillil 2021 toimus käitumisjuhendi töörühma esimehe Lyudmila Petkovaga arvamuste vahetus; kutsub käitumisjuhendi töörühma esimeest üles tulema vähemalt kord aastas Euroopa Parlamenti avalikule kuulamisele ja esitama nõukogule eduaruande;

    28.

    tunneb heameelt selle üle, et on avaldatud poolaastaaruanded, mille käitumisjuhendi töörühm on esitanud nõukogule; on veendunud, et tuleks luua spetsiaalne veebipõhine vahend, et ELi tasandi maksupoliitika kohta vajaliku teabe saamiseks ei peaks toetuma ainult nõukogu järeldustele; tunnustab pingutusi, mida on tehtud käitumisjuhendi töörühmaga seotud dokumentide ja töö avaldamiseks; nõuab, et avalik teave tehtaks kättesaadavaks kasutusmugaval platvormil;

    29.

    kutsub käitumisjuhendi töörühma üles kutsuma käitumisjuhendi töörühma aruteludele vaatlejatena Euroopa Parlamendi liikmeid; innustab käitumisjuhendi töörühma kandma osa koosolekutest, kus ei ole vaja konfidentsiaalseid arutelusid, avalikult üle;

    o

    o o

    30.

    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

    (1)  Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 1. detsembri 1997. aasta kohtumise maksupoliitikat käsitlevate järelduste I lisa „Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 1. detsembri 1997. aasta resolutsioon äriühingute maksustamise käitumisjuhendi kohta“ (EÜT C 2, 6.1.1998, lk 2).

    (2)  https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2016/03/08/ecofin-conclusions-code-conduct-business-taxation/

    (3)  https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-6004-2021-INIT/en/pdf

    (4)  ELT C 331, 7.10.2020, lk 3 ja ELT C 66, 26.2.2021, lk 40.

    (5)  ELT C 162, 10.5.2019, lk 182.

    (6)  ELT C 162, 10.5.2019, lk 152.

    (7)  ELT C 366, 27.10.2017, lk 51.

    (8)  ELT C 101, 16.3.2018, lk 79.

    (9)  ELT C 108, 26.3.2021, lk 8.

    (10)  ELT C 399, 24.11.2017, lk 74.

    (11)  ELT C 369, 11.10.2018, lk 132.

    (12)  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0022.

    (13)  Komisjonis 16. märtsil 2016 vastu võetud ühised järelmeetmed Euroopa Parlamendi (majandus- ja rahanduskomisjoni) resolutsioonile soovitustega komisjonile läbipaistvuse, kooskõlastamise ning lähenemise tagamise kohta liidu äriühingu tulumaksu poliitikas ja Euroopa Parlamendi (maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomu või mõjuga meetmete erikomisjoni (TAXE 1)) resolutsioonile maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta; komisjonis 16. novembril 2016 vastu võetud järelmeetmed Euroopa Parlamendi (maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete erikomisjoni (TAX2)) resolutsioonile maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta; komisjonis 2018. aasta aprillis vastu võetud järelmeetmed Euroopa Parlamendi (rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva liidu õiguse kohaldamisel ilmnenud väidetavate rikkumiste ja haldusomavoli uurimise komisjoni (PANA-komisjon)) 12. detsembri 2017. aasta muu kui seadusandlikule resolutsioonile dokumendi kohta „Euroopa Parlamendi soovituse projekt nõukogule ja komisjonile rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva uurimise järel“; ning 27. augusti 2019. aasta järelmeetmed Euroopa Parlamendi (finantskuritegusid, maksudest kõrvalehoidumist ja maksustamise vältimist käsitlev erikomisjoni (TAX3)) resolutsioonile finantskuritegude, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise kohta.

    (14)  Maksustamist käsitlevad dokumendid, töödokument nr 64, 31. august 2016, kättesaadav aadressil: https://ec.europa.eu/taxation_customs/system/files/2016-11/taxation_paper_64.pdf

    (15)  Maksustamist käsitlevad dokumendid, töödokument nr 71, Institute for Advanced Studies konsortsiumis CPB ja DONDENAga, 2017, kättesaadav aadressil: https://ec.europa.eu/taxation_customs/system/files/2018-03/taxation_papers_71_atp_.pdf

    (16)  Kiendl Krišto, I. ja Thirion, E., „An overview of shell companies in the European Union“ (Euroopa Liidu varifirmade ülevaade), Euroopa Parlamendi uuringuteenuste peadirektoraadi järelhindamisüksus ja Euroopa lisandväärtuse üksus, 17. oktoober 2018, kättesaadav aadressil: https://www.europarl.europa.eu/cmsdata/155724/EPRS_STUD_62712 9_Shell%20companies%20in%20the%20EU.pdf

    (17)  https://www.un.org/pga/75/wp-content/uploads/sites/100/2021/02/FACTI _Panel_Report-compressed.pdf

    (18)  https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12999-Tax-avoidance-fighting-the-use-of-shell-entities-and-arrangements-for-tax-purposes_en

    (19)  Crivelli, E., De Mooij, R., De Vrijer, J.E.J., Hebous, S., Klemm, A., „Taxing Multinationals in Europe“ (Hargmaiste ettevõtjate maksustamine Euroopas), 2021 (https://www.imf.org/en/Publications/Departmental-Papers-Policy-Papers/Issues/2021/05/25/Taxing-Multinationals-in-Europe-50129)

    (20)  ELT L 193, 19.7.2016, lk 1.

    (21)  ELT L 144, 7.6.2017, lk 1.

    (22)  ELT L 157, 26.6.2003, lk 49.

    (23)  ELT L 345, 29.12.2011, lk 8.

    (24)  ELT L 64, 11.3.2011, lk 1.

    (25)  ELT L 332, 18.12.2015, lk 1.

    (26)  ELT L 146, 3.6.2016, lk 8.

    (27)  ELT L 139, 5.6.2018, lk 1.

    (28)  2021. aasta maksustamisaruanne „ELi liikmesriikide maksupoliitika ülevaade“ (https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/db46de2a-b785-11eb-8aca-01aa75ed71a1).

    (29)  OECD (2015), OECD/G20 maksubaasi kahanemist ja kasumi ümberpaigutamist käsitleva projekti 2015. aasta lõpparuanne „Countering Harmful Tax Practices More Effectively, Taking into Account Transparency and Substance, Action 5“ (Tõhusam kahjulike maksutavade vastane võitlus, mille puhul võetakse arvesse läbipaistvust ja sisu, 5. meede), OECD Publishing, Pariis http://dx.doi.org/10.1787/9789264241190-en

    (30)  IMFi 2021. aasta aruanne „Taxing Multinationals in Europe“ (Hargmaiste ettevõtjate maksustamine Euroopas), https://www.imf.org/en/Publications/Departmental-Papers-Policy-Papers/Issues/2021/05/25/Taxing-Multinationals-in-Europe-50129

    (31)  Kättesaadav aadressil: https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/0044caf0-58ff-4be6-bc06-be2af6610870

    (32)  Tørsløv, T., Wier, L. ja Zucman, G., „The Missing Profits of Nations“ (Riikide saamata jääv tulu), töödokument, aprill 2020, kättesaadav aadressil https://missingprofits.world/.

    (33)  IMF, op.cit. 2021.

    (34)  Ameerika Samoa, Anguilla, Dominica Ühendus, Fidži, Guam, Belau, Panama, Samoa, Trinidad ja Tobago, Ühendriikide Neitsisaared, Vanuatu, Seišellid.

    (35)  Euroopa Komisjoni 2021. aasta maksustamisaruanne.

    (36)  https://www.oecd.org/tax/beps/

    (37)  Drover, R., Ferrett, B., Gravino, D., Jones, E. ja Merler, S., „Bringing transparency, coordination and convergence to corporate tax policies in the European Union“ (Euroopa Liidus äriühingu tulumaksu poliitika läbipaistvaks muutmine, koordineermine ja lähendamine), Euroopa Parlamendi uuringuteenuste peadirektoraadi Euroopa lisandväärtuse üksus, 24. november 2015. Kättesaadav aadressil: https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2015/558773/EPRS_STU(2015)558773_EN.pdf

    (38)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL, teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

    (39)  COM(2020)0313.

    (40)  OECD/G20 maksubaasi vähendamise ja kasumi ümberpaigutamise projekt „Tax Challenges Arising from Digitalisation – Report on Pillar One Blueprint: Inclusive Framework on BEPS“ (Digiüleminekust tulenevad maksuprobleemid – aruanne esimese samba ettepaneku kohta: maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasav raamistik), OECD Publishing, Pariis, 2020, lk 12. Kättesaadav aadressil: https://www.oecd.org/tax/beps/tax-challenges-arising-from-digitalisation-report-on-pillar-two-blueprint.pdf

    (41)  Baert, P., Lange. F., Watson, J., „The Role of Taxes on Investment to Increase Jobs in the EU – An Assessment of Recent Policy Developments in the Field of Corporate Taxes“ (Investeeringute maksustamise osatähtsus tööhõive suurendamisel ELis. Äriühingu tulumaksu käsitlevate hiljutiste poliitikasuundumuste hinnang), mai 2019.

    (42)  COM(2020)0313.

    (43)  https://www.elibrary.imf.org/view/journals/087/2021/012/article-A001-en.xml

    (44)  Maksuküsimuste allkomisjoni (FISC) arvamuste vahetus 19. aprillil 2021 käitumisjuhendi töörühma esimehe Lyudmila Petkovaga.

    (45)  https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-9639-2018-REV-4/en/pdf


    nach oben