EUROOPA KOMISJON

Brüssel,20.9.2021

COM(2021) 578 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

32. aastaaruanne Euroopa Liidu finantshuvide kaitse ja pettustevastase võitluse kohta (2020)

{SWD(2021) 257 final} - {SWD(2021) 258 final} - {SWD(2021) 259 final} - {SWD(2021) 262 final} - {SWD(2021) 263 final} - {SWD(2021) 264 final}

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

32. aastaaruanne Euroopa Liidu finantshuvide kaitse ja pettustevastase võitluse kohta (2020)

Sisukord

LÜHENDITE LOETELU

KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE

1.Sissejuhatus

2.ELi finantshuvid 2020. aastal

3.ELi finantshuvide kaitsjad ja peamised sündmused 2020. aastal

3.1.ELi õigusraamistik

3.2.ELi finantshuvide kontrolliraamistik

3.2.1.ELi tasand

3.2.2.Liikmesriikide tasand

4.Pettustevastases võitluses tehtav koostöö

4.1.Institutsioonidevaheline koostöö ELi tasandil

4.1.1.Komisjoni (OLAF), Euroopa Parlamendi ja nõukogu koostöö

4.1.2.OLAFi ja Euroopa Kontrollikoja koostöö

4.1.3.OLAFi ja Euroopa Prokuratuuri vahelise koostöö kord

4.1.4.OLAFi ja Europoli koostöö

4.2.ELi ja liikmesriikide ametiasutuste koostöö

4.2.1.Pettuste tõkestamise kooskõlastamise nõuandekomitee (COCOLAF) tegevus

4.2.2.Tollikoostöö

4.2.3.Ühised tollioperatsioonid

4.3.ELi liikmesriikide vaheline koostöö

4.4.Koostöö ELi mittekuuluvate riikidega

5.2020. aastal vastu võetud, ellu viidud või käimas olnud algatused

5.1.Komisjoni pettustevastase võitluse strateegia

5.2.Heraklese programm: ELi liikmesriikide pettustevastase tegevuse toetamine

5.3.Tulud: ELi tasandil

5.3.1.E-kaubanduse käibemaksupakett

5.3.2.Võitlus tollimaksupettuste vastu

5.3.3.Võitlus ebaseadusliku tubakakaubanduse vastu

5.4.Tulud: ELi liikmesriigi tasandil

5.5.Kulud: ELi tasandil

5.5.1.Õigusriigi põhimõte – tingimuslikkus

5.5.2.ELi 2021.–2027. aasta eelarve

5.5.3.Taaste- ja vastupidavusrahastu

5.5.4.Tehniline tugi struktuurireformi tugiprogrammi kaudu

5.6.Kulud: ELi liikmesriigi tasandil

6.Õigusnormide rikkumised, pettused ja riskid

6.1.Avastamisest riskini

6.1.1.Käibemaksupettused – „Study and Reports on the VAT Gap in the EU-28 member states“ („Uuring ja aruanded käibemaksulõhe kohta EL 28 liikmesriigis“ (avaldatud 2020. aastal).

6.1.2.Tuludega seotud õigusnormide rikkumised ja pettused

6.1.3.Kuludega seotud õigusnormide rikkumised ja pettused

6.2.Õigusnormide rikkumiste ja pettustega seotud lisariskid 2021. aastal ja pärast seda

6.2.1.COVID-19ga seotud riskid tulude valdkonnas

6.2.2.COVIDiga seotud riskid kulude valdkonnas

6.2.3.Taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud riskid

7.Pettustevastase võitluse tõhustamise vahendid

7.1.ARACHNE

7.2.Varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteem (EDES)

7.3.GetI projekt

7.4.Riikide IT-vahendid ELi finantshuvide kaitsmiseks

8.Järeldused ja soovitused

LÜHENDITE LOETELU

KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE

Vastutus ELi finantshuvide kaitsmise eest on jagatud ELi ja selle liikmesriikide vahel. COVID-19 pandeemiast tingitud kriisist väljumiseks ning nüüdisaegsemale ja kestlikumale Euroopale ülemineku toetamiseks on ELi liikmesriigid kiitnud heaks rahastamispaketi, mis koosneb 1,074 triljoni euro suurusest mitmeaastasest finantsraamistikust aastateks 2021–2027 (edaspidi „ELi eelarve“) ja 750 miljardi euro suurusest ajutisest taasterahastust „NextGenerationEU“, mis investeeritakse rohelisse, digitaalsesse ja vastupidavasse Euroopasse koos uute ELi tuluallikatega. Selle paketi kogumaht on enam kui 1,8 triljonit eurot.

Viimastel aastatel on ELi pettustevastase võitluse struktuuri uuendatud, et kaitsta ELi maksumaksjate raha, tuginedes järgmisele: reformitud Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF), Euroopa Prokuratuuri uurimis- ja süüdistuse esitamise volitused, Eurojusti koordineeriv roll, Europoli analüüsivõime ning tihe koostöö riiklike ametiasutustega ja nende vahel.

2020. aasta jooksul on seda koostööd edasi arendatud: kehtestatud on koostöö kord, tehtud on ühisalgatusi ja korraldatud ühisoperatsioone ning vahetatud häid tavasid ja koolitust.

2020. aastal ja 2021. aasta esimesel poolel on mitu olulist sündmust ja meedet aidanud ELil ja liikmesriikide ametiasutustel ELi finantshuve paremini kaitsta. Need sündmused ja meetmed on muu hulgas järgmised:

·Euroopa Prokuratuur alustas tegevust;

·läbivaadatud OLAFi määrusega tagati OLAFi valmidus teha koostööd Euroopa Prokuratuuriga ja tugevdati tema uurimisvolitusi;

·kehtestati üldine tingimuslikkuse kord, et kaitsta ELi eelarvet õigusriigi põhimõtete rikkumise eest, mis mõjutab ELi finantshuvide kaitset;

·tehti suuri edusamme komisjoni pettustevastase võitluse strateegia rakendamisel: kaks kolmandikku kavandatud meetmetest on rakendatud ja ülejäänud kolmandik on töös.

ELi ja liikmesriikide pädevate asutuste teatatud pettuste ja õigusnormide rikkumiste arv vähenes 2020. aastal võrreldes eelmiste aastatega. Kuigi pettusejuhtumite arvu vähenemist selgitab teatav tsükliline mõju, ei ole muude õigusnormide rikkumiste avastamise ja nendest teatamise vähenemist teatavates kuluvaldkondades lihtne selgitada ning seetõttu on see muret tekitav. Lisaks juba teadaolevatele riskidele ilmnevad üha uued probleemid. Need on seotud ELi rahaliste vahendite haldamise ja kasutamise uute viisidega, mis omakorda on seotud tulemuslikkuse ja konkreetsete eesmärkide saavutamisega, suuremaid kulutusi nõudvate valdkondadega näiteks rohe- ja digiülemineku raames ning tervishoiusektoris.

Nende riskidega tõhus toimetulek nõuab uusi meetodeid ja vahendeid, pettuse-, korruptsiooni- ja muu ELi finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastase võitluse uuendatud ja ühist Euroopa visiooni. See visioon põhineb viimaste aastate saavutustel ning see hõlmab andmete tõhusamat kogumist ja kasutamist, suuremat läbipaistvust, paremini koordineeritud ja sidusaid pettustevastaseid jõupingutusi, mida liikmesriigid teevad riiklike pettustevastase võitluse strateegiate kaudu, ning tihedamat koostööd riigi ametiasutustes, ELi liikmesriikide vahel ja ELiga.

1.Sissejuhatus 

EL ja liikmesriigid on kohustatud üheskoos kaitsma ELi finantshuve ning võitlema pettuste vastu. ELi liikmesriikide ametiasutused haldavad kõige suuremat osa ELi kuludest ja koguvad traditsioonilisi omavahendeid. Komisjon teeb järelevalvet mõlema valdkonna üle, kehtestab nõudeid ja kontrollib nende täitmist. Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 325 lõikega 5 esitab komisjon koostöös ELi liikmesriikidega Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande ELi finantshuve kahjustavate pettuste ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks võetud meetmete kohta (edaspidi „finantshuvide kaitse aruanne“). Seda kohustust täidetakse 2020. aastal käesoleva aruande ja sellele lisatud dokumentidega 1 .

2020. aastat iseloomustasid COVID-19 pandeemia ja selle mõju. ELi institutsioonid on reageerinud enneolematute finants- ja majanduspoliitiliste otsustega. Nad on lõpetanud läbirääkimised ja kiitnud heaks ELi 2021.–2027. aasta eelarve, samuti taasterahastu „NextGenerationEU“ (NGEU) ja selle juhtprogrammi ning taaste- ja vastupidavusrahastu eelarve. 1,8 triljoni euro suurune eelarve aitab Euroopat taas üles ehitada, et muuta see keskkonnahoidlikumaks, digitaalsemaks, vastupidavamaks ning praegusteks ja tulevasteks raskusteks paremini valmisolevaks. ELi finantshuvide kaitsmine on selle ajaloolise eelarvekokkuleppe ambitsioonikate eesmärkide saavutamisel keskse tähtsusega.

ELi 2020. aasta finantshuvide kaitse aruandes esitatakse järgmine teave:

I)ülevaade ELi finantshuvidest pärast 2020. aastal tehtud strateegilisi otsuseid;

II)peamised osalised ELi ja riikide tasandil;

III)nende osaliste vaheline koostöö;

IV)kõige märkimisväärsemad algatused;

V)ELi finantshuve praegu ja tulevikus ähvardavad ohud ELi asutuste ja riikide ametiasutuste avastatud õigusnormide rikkumiste ja pettuste alusel;

VI)pettustevastaseks võitluseks välja töötatud vahendid.

2.ELi finantshuvid 2020. aastal

ELi finantshuvid hõlmavad tulusid, kulusid ja varasid, mis on kaetud ELi eelarvega ning ELi institutsioonide, organite ja asutuste eelarvetega ning nende hallatavate ja kontrollitavate eelarvetega.

Eelarve tulude poole moodustavad tollimaksud, käibemaks ja osa ELi liikmesriikide kogurahvatulust.

Joonisel 1 on esitatud ELile 2020. aastal kättesaadavad rahalised vahendid.

Joonis 1. ELi tulud 2020. aastal 2

EL rahastab oma poliitikat nende vahenditega (vt  joonis 2 ).

Joonis 2. ELi kulud 2020. aastal 3

Kuigi eelarvet täidetakse aasta kaupa, 4 on see osa liidu pikaajalisest eelarvest ehk mitmeaastasest finantsraamistikust, millega kehtestatakse kulutuste piirid seitsmeks aastaks. Kuna 2020. aasta oli mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 5 viimane aasta, siis oli see ka aasta, millal määrati kindlaks järgmise pikaajalise eelarve õigusraamistik.

ELi eelarvest tehakse kulutusi, rakendades eelarve täitmise kolme viisi (vt  joonis 3 ).

Joonis 3. ELi eelarve täitmise viisid

COVID-19 pandeemiast tingitud kriisist väljumiseks ning nüüdisaegsemale ja kestlikumale Euroopale ülemineku toetamiseks on ELi liikmesriigid kiitnud heaks ELi 1,074 triljoni euro suuruse pikaajalise eelarve aastateks 2021–2027 6 ja 750 miljardi euro suuruse ajutise taasterahastu „NextGenerationEU“. Selle paketi kogumaht on üle 1,8 triljoni euro (vt  joonis 4 ).

Joonis 4. ELi kulud 2021–2027

NGEU keskmes on taaste- ja vastupidavusrahastu 7 672,5 miljardi euro ulatuses laenude ja tagastamatute rahaliste toetustena, mis on kättesaadavad aastatel 2021–2026 8 .

3.ELi finantshuvide kaitsjad ja peamised sündmused 2020. aastal

ELi finantshuvide eest seisavad paljud osalised, kes töötavad pidevalt selle kaitse parandamise nimel nii vajaliku õigusraamistiku kujundamise kui ka selle aluseks olevate poliitikameetmete rakendamise teel.

3.1.ELi õigusraamistik

Komisjon esitab ettepanekuid pettustevastaste õigusaktide kohta, mille üle otsustavad seejärel Euroopa Parlament ja nõukogu („kaasseadusandjad“).

Joonis 5. ELi institutsioonide roll seadusandlikus protsessis

Tabelis 1 on esitatud peamised 2020. aastal ja 2021. aasta alguses vastu võetud õigusaktid.

Tabel 1. Peamised vastuvõetud õigusaktid

Euroopa Liidu Kohus (edaspidi „Euroopa Kohus“) tagab liidu õiguse ühetaolise kohaldamise ja tõlgendamise. 2020. aastal tegi Euroopa Kohus ELi finantshuvide kaitse valdkonnas kolm otsust.

3.2.ELi finantshuvide kontrolliraamistik

Joonis 6 illustreerib ELi kontrolliraamistiku keerukust koos selle arvukate osalistega Euroopa ja liikmesriikide tasandil.

Joonis 6. Kontrolliraamistik: ülevaade

3.2.1.ELi tasand

ELi institutsioonid ja asutused haldavad nii ELi tulusid kui ka kulusid.

Komisjon kehtestab strateegiad ning vormib ELi institutsioonide ühiselt välja töötatud üldised poliitikaeesmärgid poliitikameetmeteks ja algatusteks. Komisjoni talitused haldavad konkreetseid poliitikavaldkondi ja nendega seotud kuluprogramme, mille raames neid toetatakse. Rahalisi vahendeid võib hallata joonisel 3 näidatud viisidel. ELi eelarve täitmise eest vastutab komisjon.

Euroopa Parlament teeb demokraatlikku järelevalvet tagamaks, et komisjon ja teised institutsioonid kasutavad ELi rahalisi vahendeid nõuetekohaselt. Euroopa Parlament otsustab nõukogu soovituse alusel, kas anda eelarve täitmisele heakskiit, st kas kinnitada lõplikult konkreetse aasta eelarve. Euroopa Parlament teeb otsuse pärast seda, kui eelarvekontrollikomisjon (CONT) on komisjoni finantskontosid põhjalikult kontrollinud.

Euroopa Kontrollikoda hindab ELi meetmete säästlikkust, tulemuslikkust, tõhusust, seaduslikkust ja korrektsust, et parandada aruandmist, läbipaistvust ja finantsjuhtimist.

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldab ELi rahaliste vahenditega seotud pettuste ja korruptsiooni sõltumatuid juurdlusi ning arendab ELi pettustevastast poliitikat, et võidelda pettuste, korruptsiooni ja muu ELi finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu.

Euroopa Prokuratuuri pädevuses on uurida ELi finantshuve kahjustavaid kuritegusid ja esitada nende toimepanijatele süüdistusi 22 selle asutuse töös osalevas ELi liikmesriigis 27 . Euroopa Prokuratuur alustas tegevust 1. juunil 2021.

Eurojust ehk Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet koordineerib nii ELi liikmesriikide kui ka kolmandate riikide ametiasutuste tööd piiriülese kuritegevuse uurimisel ja selle eest süüdistuste esitamisel.

Europol ehk Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet tegutseb õiguskaitseoperatsioonide tugikeskuse, kuritegevusalase teabe keskuse ja õiguskaitsealase oskusteabe keskusena.

3.2.2.Liikmesriikide tasand

Tulude poolel vastutavad ELi liikmesriigid tollialaste õigusaktide rakendamise, tollikontrolli tegemise ning impordil makstavate tollimaksude, aktsiisimaksude ja käibemaksu kogumise eest.

Liikmesriikide tolliasutustel on ka mitu muud eesmärki, näiteks muude kui fiskaalmeetmete kohaldamine, et parandada ELi sisejulgeolekut, kaitsta ELi ebaausa ja ebaseadusliku kaubanduse eest ning kaitsta keskkonda.

Liikmesriikide tolliasutused etendavad ELi toel olulist osa selle tagamisel, et vajadus kaubanduse hõlbustamise järele kiiremate ja sujuvamate impordiprotseduuride abil ning vajadus tollikontrolli kohaldamise järele oleksid tasakaalus.

ELi liikmesriigid haldavad ka umbes kolme neljandikku ELi eelarve kuludest mitme asutuse (korraldusasutused, makseasutused, auditeerimisasutused, sertifitseerimisasutused) kaudu, kelle arv võib varieeruda olenevalt riigi suurusest, hallatavate ELi vahendite summast ja detsentraliseerituse tasemest. Kõrgeimate kontrolliasutuste tähtsus riikide avaliku sektori asutuste tegevuse seaduslikkuse ja korrektsuse üle tehtavas järelevalves on suur. Kuna pettus ja korruptsioon on kuriteod, etendavad riiklikud õiguskaitseasutused, prokuratuurid ja kohtud olulist osa ELi finantshuvide kaitsmisel koos spetsialiseerunud asutustega, nagu pettustevastased või korruptsioonivastased ametid.

Selles keerukas süsteemis 32 on ette nähtud mitmetasandiline kontroll (vt  joonis 7 ).

Joonis 7. Jagatud eelarve täitmise raames kasutatavate ELi rahaliste vahendite kaitse raamistik

Pettusevastased koordineerimistalitused: pettusevastased koordineerimistalitused, mis on loodud määruse (EL, EURATOM) nr 883/2013 (OLAFi määrus) alusel, hõlbustavad tõhusat koostööd ja teabe, sealhulgas operatiivset laadi teabe vahetamist OLAFiga. Mitmes ELi liikmesriigis täidavad nad ELi finantshuve kahjustavate pettuste vastases võitluses koordineerivat ja juhtivat rolli.

4.Pettustevastases võitluses tehtav koostöö

Kehtiv keerukas pettustevastase võitluse struktuur eeldab eri osaliste tihedat koostööd.

4.1.Institutsioonidevaheline koostöö ELi tasandil

4.1.1.Komisjoni (OLAF), Euroopa Parlamendi ja nõukogu koostöö

2020. aastal keskenduti mitmel Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni koosolekul OLAFi tegevusele ja amet sai oma tulemused esitada. OLAF esindas komisjoni mitmes nõukogu töörühmas ja eelkõige pettuste tõkestamise töörühmas.

1. detsembril 2020 osales OLAF komisjoni, Euroopa Parlamendi, nõukogu, Euroopa peaprokuröri ja OLAFi järelevalvekomiteega OLAFit käsitlevas institutsioonidevahelises arvamuste vahetuses ning arutas ELi uut pettustevastase võitluse struktuuri, sealhulgas OLAFi ümberkorraldamist ja koostööd Euroopa Prokuratuuriga. Tegemist oli kõrgetasemelise üritusega, mida iseloomustasid keskendunud ja positiivsed arutelud, mis sillutasid teed paremale koostööle OLAFi, Euroopa Prokuratuuri, Eurojusti ja Europoli vahel.

4.1.2.OLAFi ja Euroopa Kontrollikoja koostöö

Kuigi Euroopa Kontrollikojal ja OLAFil on erinevad volitused, on neil ühine ülesanne kaitsta ELi finantshuve ja tagada ELi eelarve usaldusväärne finantsjuhtimine. Kontrollikoda teavitab OLAFit kõigist pettuse või muu ebaseadusliku tegevuse kahtlustest, mis tal audititöö käigus tekivad või millest talle teatatakse. 2020. aastal sai OLAF kontrollikojalt kuus sellist teadet ja kõigi kuue teatatud juhtumi suhtes algatati juurdlus.

Pärast 2019. aasta mais sõlmitud halduskokkulepet on OLAF ja kontrollikoda oma koostööd parandanud, korraldades igal aastal ühisseminari, rakendades ühiseid koolitusprogramme ning vahetades oskusteavet ja riskianalüüse. 2020. aasta seminar tuli COVID-19 pandeemia tõttu 2021. aastasse edasi lükata.

4.1.3.OLAFi ja Euroopa Prokuratuuri vahelise koostöö kord 

Euroopa Prokuratuuri ja OLAFit reguleeriv õigusraamistik näeb ette nende kahe asutuse vahelise koostöö korra sõlmimise, et kindlaks määrata oma suhete praktilised aspektid. Koostöö kord lepiti kokku 2020. aasta novembris ja allkirjastati 5. juulil 2021.

Koostöö korras on üldjoontes sätestatud tõhusa aruandluse, dubleerimise vältimise ja kahe ameti uurimistegevuse vastastikuse täiendavuse tagamiseks vajalikud mehhanismid. Selle korraga nähakse ette tihe koostöö ja määratakse kindlaks teabevahetuse praktilised viisid ning osaliste kohtuasjade haldamise süsteemidele vastastikuse kaudse juurdepääsu tehnilised aspektid.

4.1.4.OLAFi ja Europoli koostöö

2020. aasta sügisel allkirjastasid OLAF ja Europol koostöö korra, mille tulemusel loodi turvaline teabevahetusvõrk (SIENA) ja nimetati ametisse OLAFi kontaktametnik Europolis.

4.2.ELi ja liikmesriikide ametiasutuste koostöö 

4.2.1.Pettuste tõkestamise kooskõlastamise nõuandekomitee (COCOLAF) tegevus

Pettuste tõkestamise kooskõlastamise nõuandekomitee (COCOLAF) ühendab komisjoni (keda esindab OLAF) ja liikmesriikide eksperte. See komitee annab võimaluse arutada pettustevastase võitluse peamisi suundumusi ja koostada käesolevat aruannet. Komitee tegutseb nelja töörühmana ja täiskoguna. 2020. aastal toimusid virtuaalkoosolekud järgmistel teemadel:

•OLAFi juurdlused ELi liikmesriikides;

•pettuseriskid ja maandamismeetmed COVID-19 kriisi kontekstis;

•varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi võimalik kasutamine ELi finantshuvide kaitsmiseks jagatud eelarve täitmise korral;

•suutlikkuse suurendamise meetmed, et avastada ja ennetada pettusi ja korruptsiooni Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondides;

•pettuste ja õigusnormide rikkumise peamised suundumused ja mustrid;

•uus pettustevastase võitluse kolmnurk: pettusevastane koordineerimistalitus, Euroopa Pettustevastane Amet ja Euroopa Prokuratuur.

4.2.2.Tollikoostöö

Arvestades tollipettuste piiriülest laadi, on äärmiselt oluline, et ELi liikmesriikide tolliasutused teevad üksteisega koostööd eesmärgiga ennetada ja uurida tolli- ja põllumajandusalaste õigusaktide rikkumisi ning esitada nende toimepanijatele süüdistusi. Teabevahetus võib toimuda ELi tasandil ELi liikmesriikide endi vahel või nende ja komisjoni vahel või rahvusvahelisel tasandil ELi-väliste riikidega. ELi tasandil vahetatakse teavet kas vastastikuse abi määruse 49 või riskiteabe vahetamise korral tolli riskijuhtimissüsteemi alusel, 50 samal ajal kui ELi-väliste riikidega vahetatakse teavet erilepingute alusel (vt punkt ‎4.4).

Tolliasutused saavad ka teha omavahelist koostööd ning vahetada teavet ja parimaid tavasid ühismeetmete, seminaride, koolituskursuste, projektirühmade, töövisiitide ja ELi tegevusprogrammidest rahastatavate piiriüleste operatsioonide kaudu: programm „Toll 2020“ ja programm Herakles III 51 .

4.2.3.Ühised tollioperatsioonid

Ühised tollioperatsioonid on piiratud kestusega sihipärased meetmed, mille eesmärk on võidelda pettuste ja riskikaupade ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu konkreetsetes riskipiirkondades ja/või tuvastatud kaubateedel.

Lisaks tuluga seotud pettusejuhtumite uurimisele koordineerib OLAF ulatuslikke ühiseid tollioperatsioone, milles osalevad ELi ja ELi-väliste riikide tegevuspartnerid. OLAFi tugi on kohandatud iga ühise tollioperatsiooni järgi ning see võib hõlmata alalise tehnilise taristu, IT- ja teabevahetusvahendite, eelkõige virtuaaloperatsioonide koordineerimise üksuse (Virtual Operations Coordination Unit (VOCU)) kasutamist turvaliseks teabevahetuseks, samuti sihtotstarbelist strateegilist analüüsi ning haldus- ja rahalist tuge. Tabelis 2 on esitatud ühised tollioperatsioonid, millesse OLAF oli 2020. aastal kaasatud.

Tabel 2. Ühised tollioperatsioonid 2020. aastal

4.3.ELi liikmesriikide vaheline koostöö

Liikmesriigid teevad koostööd pettustevastases võitluses, mida mõnikord rahastatakse Heraklese programmist (vt punkt 5.2). Mõnda projekti on lühidalt kirjeldatud tabelis 3 .

Tabel 3. Heraklese programmi raames rahastatud koostööprojektid, mis viidi lõpule 2020. aastal

4.4.Koostöö ELi mittekuuluvate riikidega

Koostöö ELi-väliste riikidega tollialaste õigusaktide rikkumiste ennetamiseks, avastamiseks ja nende vastu võitlemiseks põhineb vastastikuse haldusabi lepingutel. Praegu kehtivad lepingud enam kui 80 riigiga, sealhulgas peamiste ELi kaubanduspartneritega, nagu Ameerika Ühendriigid, Hiina ja Jaapan. 2020. aastal jõudsid lõpule läbirääkimised Ühendkuningriigi ja Usbekistaniga ning jätkusid läbirääkimised Austraalia, Indoneesia ning Ida- ja Lõuna-Aafrika riikidega (ESA5).

Vabakaubanduslepingud sisaldavad tavaliselt pettustevastast klauslit, mis võimaldab toote soodustused ajutiselt peatada raske tollipettuse korral, kui püsivalt puudub piisav koostöö selle tõkestamiseks. 2020. aastal jõudsid lõpule läbirääkimised Ühendkuningriigiga ning jätkusid läbirääkimised Austraalia, Tšiili, Uus-Meremaa ja Indoneesiaga.

5.2020. aastal vastu võetud, ellu viidud või käimas olnud algatused

5.1.Komisjoni pettustevastase võitluse strateegia

Komisjoni 2019. aasta aprillis vastu võetud pettustevastase võitluse strateegia ja selle 63 meedet sisaldava tegevuskava tähtsus on ELi raha võimaliku väärkasutamise ärahoidmisel suur. 2020. aastal tehti meetmete rakendamisel suuri edusamme. 2021. aasta juuniks oli rakendatud kaks kolmandikku meetmetest, ülejäänud kolmandikku alles rakendati 53 .

Strateegial on kaks prioriteetset eesmärki: i) parandada andmete kogumist ja analüüsi ning ii) parandada koordineerimist, koostööd ja protsesse.

Kooskõlas esimese eesmärgiga tõhustas OLAF oma analüüside tegemist, näiteks COVID-19ga seotud pettuseriskide hindamisel (vt punkt ‎6.2.2) koos komisjoni talitustega ning õigusnormide rikkumiste ja pettuste puhul tervishoiutaristu rahastamisel liidu rahalistest vahenditest (vt  olukorra ülevaade nr 18 ).

Kooskõlas komisjoni pettustevastase võitluse strateegia teise eesmärgiga tehti suuri edusamme mitme meetme rakendamisel, mille eesmärk oli suurendada komisjoni talituste tegevuse koordineerimist ja nendevahelist koostööd ning pakkuda komisjonile tõhusamat pettustevastase seire süsteemi. Eelkõige on tihendatud kontakte ja koostööd komisjoni talituste vahel, eeskätt OLAFi juhitava pettuste ennetamise ja tuvastamise võrgustiku (FPDNet) raames komisjoni esindajatest koosnevate rühmade loomise kaudu. Need rühmad pannakse kokku eelarve täitmise viisi või teema järgi, näiteks 2021. aasta kevadel loodud sisejuhtumite rühm ja pettuseriskide juhtimise rühm.

Komisjon on oma pettustevastase võitluse strateegias võtnud ka kohustuse parandada järelevalvet OLAFi soovituste järgimise üle, mis on raha tagasitoomiseks ELi eelarvesse ja petturite kohtu alla andmiseks väga oluline. Seepärast tegid komisjon ja OLAF 2020. aastal märkimisväärseid jõupingutusi, et muuta selline järelevalve võimalikult tõhusaks, vaadates läbi ligikaudu 1 400 ajavahemikus 2012. aasta jaanuarist kuni 2019. aasta juunini esitatud finantssoovitust. Summa, mis soovitati 2012.–2020. aastal sisse nõuda, on kokku üle 6 miljardi euro, millest enam kui pool on seotud tollijuhtumitega.

5.2.Heraklese programm: ELi liikmesriikide pettustevastase tegevuse toetamine 

2014.–2020. aasta programmiga Herakles III 54 edendati meetmeid, mille eesmärk on võidelda pettuste, korruptsiooni ja liidu finantshuve mõjutava muu ebaseadusliku tegevuse vastu. 2020. aastal, 55 tehti kättesaadavaks 16,44 miljoni euro suurune eelarve, mis oli ette nähtud

·liikmesriikide riiklike ja piirkondlike ametiasutuste operatiiv- ja tehnilise suutlikkuse suurendamise meetmete ja IT-toe rahastamiseks (74 % programmi eelarvest);

·peamiselt ELi liikmesriikide ja partnerriikide õiguskaitseasutuste töötajatele koolituste, konverentside, seminaride ja töötajate vahetuste korraldamiseks ning võrdlevate teadusuuringute ja teaduspublikatsioonidega seotud tegevuseks (26 % eelarvest).

COVID-19 pandeemia mõjutas programmi üldist rakendamist märkimisväärselt. Enamik 2020. aastaks kavandatud koolitustegevusi lükati edasi 2021. aastasse või viidi võimaluse korral ellu virtuaalselt. Enamikku toetuslepinguid pikendati, nii et toetusesaajad said jätkata oma projektide elluviimist.

Programmist Herakles III aastatel 2017–2019 toetust saanud asutused teatasid programmi kaudu rahastatud töövahendite ja koolituse abil tehtud olulistest edusammudest 56 .

5.3.Tulud: ELi tasandil

5.3.1.E-kaubanduse käibemaksupakett

COVID-19 kriisi tõttu oli liikmesriikidel ja ettevõtjatel raskusi 1. jaanuariks 2021 e-kaubanduse käibemaksueeskirjade rakendamiseks vajalikes IT-arendustes edusammude tegemisega. Seetõttu lükati e-kaubanduse käibemaksupaketi jõustumine kuue kuu võrra edasi. Kohandati ka e-kaubanduse suhtes kohaldatavaid tollieeskirju, et e-kaubanduse käibemaksueeskirjade rakendamine oleks sujuv.

Komisjon võttis 2020. aasta septembris vastu ka tolli tegevuskava, 57 milles on esitatud meetmed e-kaubandusega seotud probleemide lahendamiseks ning käibemaksu- ja tollipettuste, nagu kaupade väärtuse tegelikust väiksemana näitamise, nende väära kirjeldamise ja valeandmetega päritoludeklaratsioonide vastase võitluse tõhustamiseks.

Nõukogu võttis 18. veebruaril 2020 vastu õigusaktide paketi, 58 et kehtestada makseteenuse osutajatele nõue saata teavet ELi liikmesriikidest pärit piiriüleste maksete ja nende piiriüleste maksete adressaatide („makse saajate“) kohta. Selle paketi sätete kohaselt peavad ELis makseteenuseid pakkuvad makseteenuse osutajad jälgima piiriüleste maksete saajaid ja saatma ELi liikmesriikide ametiasutustele teabe nende kohta, kes saavad kvartalis üle 25 piiriülese makse.

Seejärel koondatakse see teave Euroopa andmebaasi, kesksesse elektroonilisse makseteabe süsteemi (CESOP), ning tehakse siis Eurofisci võrgustiku kaudu kättesaadavaks ELi liikmesriikide pettustevastase võitluse ekspertidele. Selle uue meetme eesmärk on anda ELi liikmesriikide maksuhalduritele õiged vahendid, et avastada teises liikmesriigis või kolmandas riigis asutatud müüjate võimalikke e-kaubandusega seotud käibemaksupettusi.

Andmete saatmine peab algama 1. jaanuaril 2024.

5.3.2.Võitlus tollimaksupettuste vastu

COVID-19 pandeemia on avaldanud suurt mõju tolliasutustele, kes pidid täitma oma põhiülesandeid raskest olukorrast hoolimata. 2020. aasta veebruari alguses avas komisjon tolli riskijuhtimissüsteemis kriisihoiatuse, et ühtlustada ja tsentraliseerida COVID-19ga seotud riskiteabe vahetamist. ELi liikmesriigid on väga hästi reageerinud ja teabevahetus on saavutanud erakordse taseme.

2020. aasta mais võttis komisjon vastu suunised tollikontrolliga seotud riskide tähtsuse järjekorda seadmise kohta, milles on ette nähtud ajutised meetmed ELi liikmesriikide toetamiseks. Suunistes on kirjeldatud peamisi riske, millega tuleb tegeleda esmajärjekorras, olenevalt kriisi mõjust nendele riikidele.

Komisjon teeb kohapealset või kaugjärelevalvet ja -kontrolli, et tagada tolli ja traditsioonilisi omavahendeid käsitlevate õigusaktide korrektne kohaldamine. Kui lahendamata probleemidega tegelemisel tehtud koostööd ja edusamme peetakse ebapiisavaks, kohaldatakse parandusmeetmeid.

Nagu on märgitud 2019. aasta finantshuvide kaitse aruandes, on komisjon juba kohaldanud selliseid parandusmeetmeid Ühendkuningriigi suhtes seoses Hiinast pärit tekstiiltoodete ja jalatsitega, mille deklareeritud väärtus on tegelikust väärtusest tunduvalt väiksem (vt  olukorra ülevaade nr 1 ). 2020. aastal astus komisjon edasisi samme, et teha kindlaks traditsiooniliste omavahenditega seotud sarnase kahju ulatus kõikides ELi liikmesriikides, ja saatis neile esialgsed arvutused traditsiooniliste omavahenditega seotud võimaliku kahju kohta, mis tuleneb selliste Hiinast pärit jalatsite ja tekstiiltoodete impordist nende territooriumile, mille deklareeritud väärtus võis olla tegelikust väiksem. Lisaks tegi komisjon kindlaks võimaliku traditsiooniliste omavahenditega seotud kahju seoses päikesepaneelidele kehtestatud dumpinguvastastest tollimaksudest kõrvalehoidmisega ja teavitas asjaomaseid ELi liikmesriike.

5.3.3.Võitlus ebaseadusliku tubakakaubanduse vastu

Võitlus ebaseadusliku tubakakaubanduse vastu on ELi finantshuvide kaitse poliitika oluline osa. 2020. aasta jooksul jätkas komisjon teise ebaseadusliku tubakakaubanduse vastase võitluse tegevuskava rakendamist. Enamik peamisi meetmeid oli aasta lõpus kas rakendamisel või rakendatud. ELis abistas komisjon ELi liikmesriike 2019. aastal loodud uue tubakatoodete jälgitavuse süsteemi kasutuselevõtul. Märkimisväärseid edusamme on tehtud analüüsi ja luureteabe valdkonnas. Näiteks menetles sõltumatu tubakalabor 2020. aastal üle 150 taotluse. 2020. aastal sai valmis ja 2021. aasta alguses avaldati uuring, mille eesmärk oli määrata kindlaks ebaseadusliku tubakaturu mõõtmise metoodika.

Alates tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni tubakatoodetega ebaseadusliku kauplemise tõkestamise protokolli (FCTC protokoll) jõustumisest 2018. aastal on OLAF tihedas koostöös komisjoni talituste ja ELi liikmesriikidega aktiivne osaline mitmepoolsel tasandil. Rahvusvahelises koostöös keskenduti tubakatoodete tarneahela kindlustamisele. Pidades silmas osaliste teist kohtumist, mis on kavandatud 2021. aasta novembrisse, tegutseb OLAF tuvastamise ja jälgimise töörühma peamise korraldajana. OLAF jagab abi ja koostöö töörühma aktiivse liikmena ka oma eksperditeadmisi.

5.4.Tulud: ELi liikmesriigi tasandil

ELi tulude paremaks kaitsmiseks võtsid mõned ELi liikmesriigid erimeetmeid, 59 mis on esitatud tabelis 4 .

Tabel 4. ELi liikmesriikide poolt 2020. aastal tulude valdkonnas võetud meetmed

5.5.Kulud: ELi tasandil

ELi 2021.–2027. aasta eelarve ja taasterahastu „NextGenerationEU“ vastuvõtmisele lisaks on kehtestatud vajalikud õigusnormid, et tagada ELi finantshuvide piisav kaitse.

5.5.1.Õigusriigi põhimõte – tingimuslikkus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2020/2092 kehtestati liidu eelarve kaitsmiseks üldine tingimuslikkuse kord.

Määruse eesmärk on kaitsta ELi eelarvet selliste õigusriigi põhimõtete rikkumiste eest, mis piisavalt otseselt mõjutavad (või tekitavad tõsise riski, et mõjutavad) selle usaldusväärset finantsjuhtimist või ELi finantshuve. Seetõttu on see seotud ELi eelarvega. Selle määruse alusel võib komisjon esitada nõukogule ettepaneku asjakohaste meetmete võtmiseks, et kaitsta ELi eelarvet või ELi finantshuve, nagu maksete peatamine või nende tegemise lõpetamine ning uute juriidiliste kohustuste võtmise keelamine ja finantskorrektsioonide tegemine. Määrus täiendab ELi õigusaktidega ELi eelarve kaitseks kehtestatud muid menetlusi, sealhulgas OLAFi ja Euroopa Prokuratuuri juurdlusi. Komisjon kasutab jätkuvalt kõiki olemasolevaid vahendeid, et ELi eelarvet tõhusalt kaitsta, sealhulgas näiteks varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi, kontrolle ja auditeid või finantskorrektsioone. Komisjon hakkab tingimuslikkuse mehhanismi kohaldama alates 2021. aastast, kui ta leiab, et muud vahendid ei ole ELi eelarve kaitsmiseks tulemuslikumad.

2021. aasta juulis avaldas komisjon teise iga-aastase õigusriigi olukorda käsitleva aruande, 60 milles esitatakse nii kokkuvõte õigusriigi olukorrast ELis kui ka hinnang olukorrale igas ELi liikmesriigis. Õigusriigi olukorda käsitleva aruande abil jälgitakse olulisi, nii positiivseid kui ka negatiivseid muutusi õigusriigi toimimises ELi liikmesriikides. Aruandes käsitletakse järgmist nelja sammast: i) kohtusüsteem, ii) korruptsioonivastane raamistik, iii) meedia mitmekesisus ja iv) vabadus ning muud kontrolli- ja tasakaalustussüsteemiga seotud institutsioonilised küsimused. See on määrusest eraldi seisev dokument, milles käsitletakse üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks, ning on komisjoni jaoks oluline teabeallikas.

5.5.2.ELi 2021.–2027. aasta eelarve

Praegu väljatöötatav ELi 2021.–2027. aasta eelarve õigusraamistik toob kaasa olulisi muudatusi ja lihtsustusi ELi rahaliste vahendite haldamises, eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondides, mille puhul on täheldatav

·tulemustel, mitte kuludel põhinevate maksete suurem osakaal;

·lihtsustatud kuluvõimaluste ja kindlasummaliste maksete suurem kasutamine.

ELi 2021.–2027. aasta eelarve heakskiitmiseks on vaja kindlaks määrata ka iga kuluprogrammi erieeskirjad. Kokku on lepitud pettustevastasted sätted, millega tagatakse, et vastutavale eelarvevahendite käsutajale, OLAFile ja kontrollikojale antakse vajalikud õigused ja nõutav juurdepääs, et nad saaksid oma vastavat pädevust igakülgselt teostada, ning tagatakse, et kõik ELi rahaliste vahendite haldamisse kaasatud kolmandad isikud annavad samaväärsed õigused. OLAFi puhul peavad need õigused hõlmama õigust korraldada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, nagu on sätestatud määruses (EL, Euratom) nr 883/2013.

Neid sätteid kohaldataks ka ELi programmides osalevate kolmandate riikide suhtes.

5.5.3.Taaste- ja vastupidavusrahastu

Pärast seda, kui komisjon oli 2020. aasta mais esitanud ettepaneku võtta vastu määrus, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, avaldas ta 2020. aasta septembris ELi liikmesriikidele riiklike taaste- ja vastupidavuskavade koostamise suunised, mida ajakohastati pärast parlamendi ja nõukogu vahelise poliitilise kokkuleppe saavutamist 2020. aasta detsembris 61 .

2020. aasta juuli 62 ja detsembri Euroopa Ülemkogu kohtumisel rõhutati usaldusväärse finantsjuhtimise ja ELi finantshuvide kaitse tähtsust selle uue rahastamisvahendi jaoks.

Kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määrusega kontrollib komisjon riiklike taaste- ja vastupidavuskavade hindamisel, kas ELi liikmesriigid on rakendanud rahastu haldamiseks sisekontrollisüsteemid, millega tagatakse, et saadud rahalisi vahendeid kasutatakse kooskõlas ELi ja liikmesriigi õigusega, ning võimaldavad ennekõike ennetada, avastada ja kõrvaldada huvide konflikte, pettust, korruptsiooni ja topeltrahastamist.

Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise ajal peavad ELi liikmesriigid tagama nende vahendite usaldusväärse finantsjuhtimise ja nõudma tagasi alusetult kulutatud summad. Liikmesriigid peavad eelkõige koguma auditeerimiseks ja kontrollimiseks standarditud kategooriatesse kuuluvaid andmeid vahendite lõppsaajate, töövõtjate, alltöövõtjate ja tegelike tulusaajate kohta ning tagama komisjoni, OLAFi, Euroopa Kontrollikoja ja Euroopa Prokuratuuri (kui see on asjakohane) juurdepääsu nendele andmetele.

Komisjon teeb ELi liikmesriikidele kättesaadavaks teabe- ja seiresüsteemi, mis hõlmab ühtset andmekaeve- ja riskihindamisvahendit, et nimetatud andmetele juurde pääseda ja neid analüüsida.

Liikmesriigid peavad lisama taaste- ja vastupidavusrahastu raames esitatud maksetaotlustele liidu vahendite haldaja kinnituse ning tehtud auditite, sealhulgas avastatud puuduste ja võetud parandusmeetmete kokkuvõtte.

Pärast makse tegemist teeb komisjon riskipõhiseid kontrolle.

Kokkuvõttes on ELi finantshuvide kaitse tugevdamiseks kehtestatud ulatuslikud meetmed ning 2021. aasta esimestel kuudel on ELi liikmesriigid teinud tihedat koostööd komisjoniga, et kajastada neid meetmeid oma 2021. aasta teises kvartalis esitatud taaste- ja vastupidavuskavades. Komisjon jälgib tähelepanelikult nende kavade rakendamist.

5.5.4.Tehniline tugi struktuurireformi tugiprogrammi kaudu

2020. aastal anti struktuurireformi tugiprogrammi kaudu tehnilist tuge mitme korruptsiooni- ja pettustevastase meetme võtmiseks. Mitme liikmesriigi ametiasutustega on hakatud ellu viima projekte, mille eesmärk on

·suurendada teadlikkust ja karmistada nõudeid võitluses korruptsiooni vastu rahvusvahelistes äritehingutes;

·töötada korruptsiooniriskide paremaks juhtimiseks välja riskihindamise ja käitumisanalüüsi raamistik;

·tugevdada korruptsiooni ennetamise ja avastamise koordineerimist;

·parandada toetustega seotud pettuseriskide avastamist ja

·suurendada korruptsioonivastaste meetmete rakendamise ja järelevalve tõhusust.

5.6.Kulud: ELi liikmesriigi tasandil

2020. aastal võtsid paljud ELi liikmesriigid meetmeid, et paremini kaitsta rahalisi vahendeid, mis tulevad ELi eelarvest ja mida kasutatakse jagatud eelarve täitmise raames. Meetmed hõlmavad mitmesuguseid algatusi, nagu valdkondlikud strateegiad, asjaomaste asutuste vahelise koostöö tihendamine, korruptsioonivastase võitluse tugevdamine või huvide konflikti ennetamine 63 . Mõned neist algatustest on loetletud  tabelis 5 ning pettustevastase võitluse IT-vahenditega seotud täiendavaid meetmeid kirjeldatakse punktis ‎7.3.

Tabel 5. ELi liikmesriikide poolt 2020. aastal kulude valdkonnas võetud meetmed

6.Õigusnormide rikkumised, pettused ja riskid 

6.1.Avastamisest riskini

ELi finantshuve võivad kahjustada:

·ELi eelarve vahendite vähendamine, mis mõjutab ELi poliitika rahastamise võimalust;

·kuluartikliga seotud kulude suurenemine;

·rahaliste vahendite raiskamine halva kvaliteediga või oodatud tulemusi mitteandvate projektide rahastamisele;

·selliste rahaliste vahendite väär kasutamine muudel eesmärkidel kui need, milleks need olid algselt ette nähtud (rahalise toetuse saamise õiguseta toetusesaaja või projekt).

Kui negatiivne mõju ELi eelarvele tuleneb õigusnormide rikkumisest, käsitatakse seda õigusnormide rikkumisena 64 . Kui tegemist on tahtliku käitumisega, nagu tegevus või tegevusetus, mis on seotud valede, ebaõigete andmetega või puudulike aruannete või dokumentide kasutamise või esitamisega või teabe varjamisega, jättes täitmata konkreetse kohustuse, on selline käitumine pettus 65 . Seega võib õigusnormide rikkumine tuleneda õigusnormi väärast tõlgendamisest, samal ajal kui pettus tuleneb õigusnormi tahtlikust rikkumisest.

ELi finantshuve võib kahjustada ka muu ebaseaduslik tegevus, näiteks aktiivne või passiivne korruptsioon 66 ning ELi rahaliste vahendite või varade omastamine ametiisiku poolt, kellele on usaldatud nende otsene või kaudne haldamine 67 .

ELi eelarvet kahjustavaid pettusi võidakse kasutada ka muude kuritegude toimepanemiseks eelkuritegude raames. Kuigi ELi rahapesu- ja terrorismi rahastamise vastane õigusraamistik ei ole otseselt seotud ELi eelarve kaitsmisega, on see selles kontekstis asjakohane 68 .

Euroopa ja riigi tasandil kehtestatud kontrolliraamistiku (vt punkt ‎3.2) eesmärk on neid riske ennetada, need avastada ja kõrvaldada. Ligi 80 % kulueelarve haldamise ja peaaegu kõigi tulude kogumise eest vastutavad eeskätt liikmesriigid. ELi liikmesriigid peaksid avastatud õigusnormide rikkumistest (sealhulgas võimalikest pettusejuhtumitest 73 ) teatama komisjonile 74 . Nende teadete („teatatud pettused“ või „teatatud õigusnormide rikkumised“) põhjal saab komisjon välja selgitada kõige sagedasemad pettuseriskid ja petuskeemid.

Järgmistes punktides kirjeldatakse lühidalt peamisi suundumusi seoses õigusnormide rikkumiste ja pettuste varasemate avastamistega, millest liikmesriigid on teatanud. Need suundumused viitavad riskidele, mis võivad osutuda asjakohaseks tulevaste meetmete puhul. Varem avastatud juhtumid on tunnistuseks juhtimissüsteemide olemuslikest riskidest ja nõrkadest kohtadest, mida petturid on ära kasutanud. Kui ennetustegevus oluliselt ei parane, on oht, et sarnased õigusnormide rikkumised ja pettused leiavad aset ka tulevikus.

6.1.1.Käibemaksupettused – „Study and Reports on the VAT Gap in the EU-28 member states“ („Uuring ja aruanded käibemaksulõhe kohta EL 28 liikmesriigis“ (avaldatud 2020. aastal).

ELi liikmesriigid kaotavad maksupettuste ja ebapiisavate maksukogumissüsteemide tõttu miljardeid eurosid käibemaksutulu. Käibemaksulõhe (eeldatava käibemaksutulu ja tegelikult kogutud käibemaksu vahe) mõjutab ELi finantshuve.

Üldine käibemaksulõhe ELi liikmesriikides oli 2018. aastal ligikaudu 140 miljardit eurot. Komisjoni prognooside kohaselt on käibemaksulõhe 2019. aastal tõenäoliselt vähenenud ja võib olla langenud alla 130 miljardi euro ehk 10 %ni kogu käibemaksukohustusest.

ELi üksikute liikmesriikide tulemused erinevad 2018. aasta mediaanist (9,2 %) endiselt märkimisväärselt. Käibemaksulõhe vähenes 21 liikmesriigis, kõige märkimisväärsemalt Ungaris (–5,1 %), Lätis (–4,4 %) ja Poolas (–4,3 %). Käibemaksulõhe suurenes kõige rohkem Luksemburgis (+ 2,5 %), järgnesid väikese kasvuga Leedu (+0,8 %) ja Austria (+0,5 %).

6.1.2.Tuludega seotud õigusnormide rikkumised ja pettused

Teatatud juhtumite arv vähenes võrreldes viie aasta keskmisega nii ELi tuludega seotud pettuste kui ka ELi tuludega seotud muude õigusnormide rikkumiste puhul. Seotud kahjusumma suurenes pettuste puhul, kuid vähenes muude õigusnormide rikkumiste puhul 75 .

Tabel 6. Tulud: liikmesriikide ametiasutuste avastatud õigusnormide rikkumised – traditsioonilised omavahendid

Näib, et COVID-19 pandeemia mõjutas üldist olukorda 2020. aastal eeldatust vähem. Muutused pettuse või muu õigusnormide rikkumisena teatatud juhtumite arvus ja nendega seotud kahjusummades jäävad pigem tavapärase aastase kõikumise piiresse (vt tekstikast paremal). Mõnda ELi liikmesriiki on see siiski mõjutanud rohkem kui teisi (vt punkt 5.3.1).

2020. aastal olid pettustevastase võitluse talituste tehtud kontrollid kõige edukam meetod pettusejuhtumite avastamisel ja nendega seotud kahjusummade kindlakstegemisel. Vabastusjärgsed kontrollid ja enne kauba vabastamist või selle ajal tehtavad kontrollid on olnud tollimaksudest kõrvalehoidumisega seotud organiseeritud kuritegevuse ja uute petuskeemide avastamisel peaaegu sama olulised.

Muud õigusnormide rikkumised avastati eelkõige vabastusjärgsete kontrollide käigus. Rahalises arvestuses avastati ligikaudu 43 % hinnangulistest ja kindlakstehtud kogukahjusummadest vabastusjärgse kontrolli käigus ja 29 % maksuauditi käigus, mis muutus 2020. aastal avastamismeetodina üha tähtsamaks.

6.1.3.Kuludega seotud õigusnormide rikkumised ja pettused

Viimase viie aasta jooksul on seoses ELi programmitöö perioodi 2007–2013 kuludega teatatud õigusnormide rikkumiste (pettused ja muud õigusnormide rikkumised) arv vähenenud, samal ajal on ELi 2014.–2020. aasta eelarvega 78 seotud pettuste ja õigusnormide rikkumiste arv suurenenud kooskõlas rakendamistsüklitega. Seoses iga-aastaste kulutustega (otsetoetused põllumajandustootjatele ja turutoetusmeetmed) teatatud õigusnormide rikkumiste arv jäi samaks.

Tabel 7. Kulud: 2020. aastal eelarvesektoris avastatud õigusnormide rikkumised

Põllumajandus. Viimasel viiel aastal (vt tekstikast allpool) on perioodi 2014–2020 maaelu arenguga seotud pettusejuhtumitest teatamine edenenud aeglaselt, mis võib viidata ELi liikmesriikide ebapiisavatele avastamismeetmetele, ja programmitöö perioodi 2007–2013 puudutavate teadete arv on vähenenud, nagu eeldati. Põllumajandustoetustega (sh põllumajandustootjatele antav otsetoetus ja turumeetmed) seotud pettustest on teatatud üsna stabiilselt.

ELi liikmesriikidele makstavate toetuste osakaale arvestades näib, et maaelu arengut mõjutavad pettused rohkem kui põllumajandustootjatele antavaid otsetoetusi. Põllumajandustootjatele makstavad otsetoetused põhinevad toetusõigustel ja olemasolevad süsteemid toetavad pettuste ennetamist.

Turumeetmetele eraldatakse vähem rahalisi vahendeid, kuid teatatud pettusejuhtumeid on makseid arvestades isegi rohkem kui maaelu arengu puhul (vt  joonis 9 ). Teatatud pettused on seotud eelkõige veinisektori riiklike toetusprogrammidega (investeerimismeetmed, müügiedendus, eriti ELi-välistel turgudel, ning viinamarjaistanduste ümberkorraldamine ja muutmine) ning puu- ja köögiviljasektoriga (abi tootjarühmadele eeltunnustuse saamiseks, eelkõige investeerimismeetmed). Näib, et pettuste arv on suurenenud ka müügiedendussektoris nii ELi turgudel kui ka kolmandate riikide turgudel.

Joonis 9. Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eri komponentide osakaal maksetes ja õigusnormide rikkumistega seotud kahjusummades (EL 27, 2020)

Ühtekuuluvuspoliitika ja kalanduspoliitika. Viimase viie aasta jooksul on seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega (ESIF, st Ühtekuuluvusfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond ja kalandusfondid) programmitöö perioodil 2007–2013 avastatud ja teatatud pettuste ning muude rikkumiste arv vähenenud kooskõlas rakendamistsükliga (vt tekstikast paremal). Aastate 2014–2020 kohta teatatud õigusnormide rikkumiste arv on suurenenud. Muude õigusnormide rikkumiste puhul oli see kasv siiski väike, mis osutab avastatud õigusnormide rikkumiste (ja nendega seotud kahjusummade) arvu ülisuurele vähenemisele võrreldes eelmise programmitöö perioodiga. Erinevus on suur kõikide fondide, eriti aga Euroopa Regionaalarengu Fondi puhul.

Joonis 10. Avastatud pettuste ja muude õigusnormide rikkumiste liigid – programmitöö periood 2014–2020

Otsekulud. Komisjoni poolt seoses otsekuludega avastatud pettusejuhtumite arv on alates 2016. aastast vähenenud ja viimase kolme aasta jooksul on nende arv jäänud üsna stabiilseks. Muude õigusnormide rikkumiste poolest registreeriti 2020. aastal nii asjaomaste juhtumite kui ka nendega seotud kahjusummade väikseim arv.

6.2.Õigusnormide rikkumiste ja pettustega seotud lisariskid 2021. aastal ja pärast seda 

2020. aasta on COVID-19 pandeemia tõttu olnud lähiajaloos enneolematu aasta. Seda arvestades muudab olukorda riskide mõttes ka taaste- ja vastupidavusrahastu. Uued eesmärgid ja olulised muutused asjaomases keskkonnas peavad kiiresti andma tõuke ELi liikmesriikide ja komisjoni meetmete võtmiseks õigusnormide rikkumiste ja pettuste täiendavate riskide kindlakstegemiseks ja hindamiseks.

6.2.1.COVID-19ga seotud riskid tulude valdkonnas

2020. aastat iseloomustasid COVID-19 pandeemia ja impordivoogude järsk vähenemine. Ränga hoobi sai EL 27 riigi sisene kaubandus 82 . Võrreldes 2019. aastaga täheldati impordi märkimisväärset vähenemist (–11,6 %) 83 . COVID-19 pandeemiast tingitud impordimahu vähenemine ja märkimisväärne nihe e-kaubanduse poole ei ole toonud kaasa muutusi mitte ainult tollivormistusele kuuluvate tollideklaratsioonide arvus, vaid ka tolli töökoormuses ja töökorralduses. Riikide ametiasutuste reaktsioon nendele probleemidele ja kiirus, millega tolliasutused suutsid uute oludega kohaneda, on vaid osaliselt võrreldavad, kuna liikumispiiranguid käsitlevad muutuvad õigusnormid on aasta jooksul ELi liikmesriikides ja mõne ELi liikmesriigi konkreetsetes piirkondades oluliselt muutunud.

Kui vaadata üldisi andmeid, näib siiski, et teatatud rikkumiste koguarvu (pettused ja muud õigusnormide rikkumised) ja nendega seotud kahjusummade muutumine jääb pigem tavapärase aastase kõikumise piiresse 84 ning seega on COVID-19 pandeemia neid tõenäoliselt vähem mõjutanud. Siiski näib, et COVID-19 pandeemia ajal mõjutasid tollipettused ELi liikmesriike erineval määral. Kui Belgias, Bulgaarias, Horvaatias, Poolas, Rootsis, Saksamaal, Sloveenias ja Ungaris oli avastamise määr 85 2020. aastal varasema viie aastaga võrreldes kõrgeim, siis Austrias, Itaalias, Madalmaades, Portugalis ja Slovakkias oli avastamise määr kõige madalam 86 .

COVID-19ga seotud kaupade puhul täheldati 2020. aastal teatatud ebaseaduslike koguste mõningast suurenemist, eelkõige selliste kaupade puhul nagu kaitseriietus. Samas näitab analüüs, et mõju, mida õigusnormide rikkumised avaldasid COVID-19ga seotud kaupadele, jäi 2020. aastal suhteliselt väikeseks (6 % aastal 2020 teatatud rikkumiste koguarvust ja 3 % seotud kahjusummadest).

6.2.2.COVIDiga seotud riskid kulude valdkonnas

COVID-19 pandeemia on sundinud ELi institutsioone ja liikmesriike võimaldama toetada ELi eelarvest kriisiga toimetulekuks meetmete võtmist, lisades sellele vajalikud rahalised vahendid ja paindlikkuse. ELil on ranged õigusnormid, et kaitsta oma eelarvet pettuse eest. Kuid petturid kohanevad kiiresti. Paljud COVID-19 puhanguga seotud peamised võimalikud riskid võivad luua neile uusi võimalusi.

Esiteks on olemas riskid seoses hädaolukorra ohjamisega, mis nõuab lihtsustatud menetlusi. Lihtsustatud menetluste kuritarvitamine võib kaasa tuua vähem konkurentsivõimelised riigihanked ja otselepingud, mis suurendavad huvide konflikti ja korruptsiooni ohtu ning muudavad kontrollide tegemise keerulisemaks. Erakorralised menetlused võivad kaasa tuua tehniliste kirjelduste kehvema kvaliteedi, mis muudab kulude suurendamise või rakendamise ajal kvaliteeditaseme alandamise petturite jaoks lihtsamaks. Erakorralised meetmed võivad saada ELi rahalist toetust pärast seda, kui need on lõpule viidud väljaspool ELi fondide juhtimis- ja kontrolliraamistikku (tagasiulatuv rahastamine). Kuigi konsultatsioonifirmade teenused võivad olla suureks abiks, võib nende suurenenud kasutamisega kaasneda pettuseoht. Suurenenud nõudlus ja tarneahelate häired hädaolukordade ajal võivad viia lepinguliste suheteni ebausaldusväärsete vastaspooltega.

Muud riskid tulenevad ELi rahaliste vahendite haldamise eest vastutavatele asutustele avaldatavast survest. COVID-19 pandeemiast tingitud viivitused praegustes rakenduskavades, uued vajadused seoses erakorraliste kulutustega ja järgmise programmitöö perioodi algus võivad olla stressitegurid, mis on kasulikud petturitele, kes kasutavad varifirmade võrgustikke, kes pakuvad samu teenuseid eri rakenduskavade mitmes projektis (huvide konflikti, topeltrahastamise jne oht), või suurendavad kulusid võrgustikusiseste näiliste tehingute kaudu. Selline surve võib suurendada taotlejate avalduste hindamise keerukust, mis suurendab ülepaisutatud kulude ning finants- ja tegevussuutlikkuseta ettevõtjate rahastamise riski. See võib kaasa tuua ka tagatiste kasutamise vähenemise või kontrollide arvu vähenemise või nende kvaliteedi halvenemise, kusjuures kontrollide tegemist takistavad ka reisipiirangud.

Teine risk võib olla seotud sellega, et toetusesaajad tuginevad põhjendamatult vääramatule jõule, et õigustada programmide rakendamisel lepinguliste kohustuste täitmata jätmist. See võib soodustada isegi petturlikke pankrotte, mille puhul väidetakse eksitavalt ja põhjendamatult, et need tingis kriis.

Need riskid on seotud 2020. aastaga, mistõttu tuleb kohandada tervisealase hädaolukorra haripunktis rakendatud ning 2021. aastal ja pärast seda rakendatavate tegevustega seotud kontrollistrateegiaid, milles nõutakse ennetamist konkreetsete maandamismeetmete ja sihipärase tegevuse abil, et avastada tulevasi õigusnormide rikkumisi ja pettusi.

6.2.3.Taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud riskid

Seoses taaste- ja vastupidavusrahastuga tuuakse määruses (EL) 2021/241 esile neli konkreetset riski, mille vastu ELi liikmesriigid peavad võtma asjakohaseid meetmeid: i) pettus, ii) korruptsioon, iii) huvide konfliktid ja iv) topeltrahastamine.

Neid riske nimetatakse määruses „rasketeks rikkumisteks“.

Taaste- ja vastupidavusrahastust eraldatakse suur rahasumma mõnele ELi liikmesriigile, kelle suutlikkus Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide abi ära kasutada on juba praegu vähene. See suurendab veelgi survet haldus- ja kontrollisüsteemile.

Enamik ELi liikmesriike peab töötama taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamiseks välja uued teabe kogumise ja haldamise IT-vahendid. Eri riiklike süsteemide koostalitlusvõime ei pruugi olla tagatud.

Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisel peavad ELi liikmesriigid tagama tulemusliku ja tõhusa sisekontrollisüsteemi ning arendama välja usaldusväärse IT-taristu, et koguda

a) teavet vahe- ja lõppeesmärkide saavutamise kohta ning

b) standarditud kategooriatesse kuuluvaid andmeid (lõppsaajate, töövõtjate, alltöövõtjate ja tegelike tulusaajate kohta).

Komisjon teeb kättesaadavaks teabe- ja seiresüsteemi, mis hõlmab ühtset andmekaeve- ja riskihindamisvahendit, et nimetatud andmetele juurde pääseda ja neid analüüsida, võimaldades ELi liikmesriikidel selle laialdast rakendamist.

Komisjon, OLAF, Euroopa Kontrollikoda ja vajaduse korral Euroopa Prokuratuur võivad teabe- ja seiresüsteemi oma volituste piires kasutada.

7.Pettustevastase võitluse tõhustamise vahendid

Komisjon tugineb COVID-19 pandeemia ajal tekkinud probleemide lahendamisel ja liidu rahaliste vahendite haldamise uute viiside leidmisel olemasolevatele vahenditele ja töötab välja uusi vahendeid.

7.1.ARACHNE

Komisjon julgustab kasutama andmekaeve ja andmete täiendamise integreeritud IT-vahendit ARACHNE. Komisjon töötas selle välja, et toetada korraldusasutusi struktuurifondide (Euroopa Sotsiaalfond ja Euroopa Regionaalarengu Fond) haldus- ja juhtimiskontrollide tegemisel. Nüüd kasutatakse seda ka Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) projektide puhul ja seda hakatakse pärast ÜPP reformi kasutama kõigi põllumajandusfondide puhul.

ARACHNEga luuakse põhjalik andmebaas fondide vahenditega ellu viidud ELi projektide kohta, kuhu esitavad andmeid korraldus- ja makseasutused, ning täiendatakse neid andmeid avalikult kättesaadava teabega, et teha riskinäitajate põhjal kindlaks projektid, toetusesaajad, lepingud ja töövõtjad, mille puhul võib tekkida pettuse-, huvide konflikti ja õigusnormide rikkumise oht.

See töövahend annab väga väärtuslikke riskihoiatusi juhtimiskontrollide täiendamiseks, kuid ei sisalda tõendeid vigade, õigusnormide rikkumise ega pettuste kohta. ARACHNE võib suurendada projektide valimise ja juhtimiskontrollide tõhusust ning hõlbustada pettuste kindlakstegemist, ennetamist ja avastamist.

Pidades silmas punktis ‎6 nimetatud riske, võimaldaks ARACHNE-taoliste töövahendite üldine ja süstemaatiline kasutamine tõhustada võitlust pettuse, õigusnormide rikkumise, huvide konflikti ja topeltrahastamise vastu.

7.2.Varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteem (EDES)

Komisjon haldab varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi. Varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemile on osutatud ELi eelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse artiklites 135–145 87 . See on vahend, mis võimaldab tugevdada ELi finantshuvide kaitset ebausaldusväärsete üksuste ja isikute eest, välistades selliste ettevõtjate osalemise ELi rahaliste vahendite eraldamise menetlustes otsese ja kaudse eelarve täitmise raames. Keelatud tegevuste hulka kuuluvad mitmesugused ametialast ausust mõjutavad teod (nt pettus, korruptsioon ja raske ametialane väärkäitumine) ja kehvad tulemused (nt märkimisväärsed puudused lepingute täitmisel).

Varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteem võimaldab eelkõige järgmist:

·ELi finantshuve ohustavate üksuste või isikute varajane avastamine;

·selliste ettevõtjate väljajätmine otsese ja kaudse eelarve täitmise raames ELi rahaliste vahendite saajate hulgast ja/või rahaliste karistuste kohaldamine;

·eespool nimetatud teabe registreerimine varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi andmebaasis, mida saavad kasutada liidu rahaliste vahendite rakendamise eest vastutavad finantsjuhtimises osalejad;

·kõige raskemate juhtumite korral asjaomaste üksuste või isikute nimede avaldamine komisjoni veebisaidil 88 .

Varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteem võimaldab keskselt hinnata menetlusest kõrvalejätmiseni viivaid olukordi, kaitstes samal ajal asjaomaste isikute ja üksuste põhiõigusi, eelkõige nende õigust olla ära kuulatud.

Varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi ainulaadsus ja tugevus seisneb ELi institutsioonidele ja asutustele antud volituses 89 riigisisese „lõpliku kohtuotsuse või asjakohasel juhul lõpliku haldusotsuse puudumisel“ 90 tegutseda. Karistuste määramine võib põhineda pädeva eelarvevahendite käsutaja 91 vastutusalasse kuuluvate auditite ja kontrollide käigus tuvastatud „asjaoludel ja järeldustel“, OLAFi korraldatud juurdlustel või riikide ametiasutuste või rahvusvaheliste organisatsioonide mittelõplikel haldusotsustel.

Asjaomane eelarvevahendite käsutaja võib teha otsuse määrata ebausaldusväärsetele üksustele või isikutele karistus üksnes pärast seda, kui ta on saanud ametliku soovituse 92 keskselt institutsioonidevaheliselt toimkonnalt 93 .

7.3.GetI projekt

GetI projekti eesmärk on suurendada nii operatiiv- kui ka strateegilisi ülesandeid täitvate OLAFi töötajate analüüsisuutlikkust, parandades teabe kättesaadavust ja visualiseerimist ning andmepäringute kiirust ja paindlikkust.

Andmevormingute mitmekesisuse ja struktureerimata andmete hulga tõttu on viimastel aastatel tekkinud vajadus analüütilist tööd hõlbustava keskkonna, töövahendite ja funktsioonide järele. GetI projekti eesmärk on avatud allikatele ja kommertstarkvarale tuginedes automatiseerida paljud aeganõudvad ülesanded ja võtta kasutusele nüüdisaegne tehnoloogia, näiteks tehisintellekt.

7.4.Riikide IT-vahendid ELi finantshuvide kaitsmiseks

2020. aastal teatasid ELi liikmesriigid mitme IT-vahendi (vt  tabel 8 ) väljatöötamisest, et tugevdada ELi finantshuvide kaitset, 94 mis on COVID-19 pandeemiast ja liidu rahaliste vahendite haldamise uutest viisidest tulenevate probleemide lahendamisel iseäranis oluline.

Tabel 8. ELi liikmesriikides 2020. aastal kasutusele võetud IT-vahendid

8.Järeldused ja soovitused

COVID-19 põhjustatud tervisekriisil on olnud ja on ka tulevikus meie elule suur majanduslik ja sotsiaalne mõju. ELi reageering ELi järgmise eelarve ja taasterahastu „Next Generation EU“ kaudu kujutab endast Euroopa suurimat taastamiskava pärast Marshalli plaani.

Kasutusele on võetud ELi pettustevastase võitluse uuendatud struktuur, et kaitsta ELi maksumaksjate raha, tuginedes

·Euroopa Prokuratuuri uurimis- ja süüdistuse esitamise volitustele;

·Eurojusti koordineerivale rollile;

·Europoli analüüsisuutlikkusele ning

·reformitud OLAFile, kes on varustatud töövahenditega, mis võimaldavad teha koostööd Euroopa Prokuratuuriga ja teha veelgi tulemuslikumaid juurdlusi.

Ajal, mil riigi ametiasutused kohanevad uute riskide ja ELi vahendite haldamise uute viisidega, tuleb nendega tihedat ja tulemuslikku koostööd teha. Taaste- ja vastupidavusrahastu ja 2021.–2027. aasta kuluprogrammide olulise osa haldamine on tulemuspõhine ja ELi liikmesriikidel lasub ulatuslikum vastutus.

Need erakorralised muudatused ei soosi n-ö tavapärast praktikat. Euroopa majanduse taastamiseks on vaja teha suuremaid jõupingutusi ja võtta meetmeid, mis nõuavad pettuse-, korruptsiooni- ja muu ELi finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastase võitluse uuendatud ja ühist Euroopa visiooni.

See visioon võiks põhineda järgmistel elementidel:

·tõhusam andmete kogumine ja kasutamine, kasutades täielikult ära IT-süsteemide vahelise ühenduse, andmekaeve ja riskihindamisvahendite pakutavaid võimalusi. Üleeuroopaliste vahendite kasutamine suurendaks tõhusust veelgi ja aitaks riskantsemate valdkondadega tulemuslikult tegeleda;

·suurem läbipaistvus avaliku sektori (Euroopa ja riiklikest) rahalistest vahenditest toetuse saajate (sh töövõtjate, alltöövõtjate ja tegelike tulusaajate) jaoks;

·ELi liikmesriikide tasandil paremini koordineeritud ja terviklikud pettustevastased jõupingutused, mis põhinevad riikide pettustevastase võitluse strateegiate väljatöötamisel ja rakendamisel;

·tihedam koostöö riigi ametiasutuste vahel, ELi liikmesriikide vahel ja Euroopa tasandil.

Tulud

ELi ja liikmesriikide tollipoliitika aitas 2020. aastal märkimisväärselt kaasa ELi reageerimisele COVID-19 puhangule, tagades eurooplastele sujuvad kaubavood ja kaitstes ELi finantshuve. Mõned liikmesriigid olid oma kontrollitoimingute kohandamisel kiiremad ja paindlikumad. Liikmesriikide suutlikkust 2020. aasta karmi reaalsusega kohaneda mõjutasid erinevused riigi tasandil, liikumispiirangute erinev kestus ja riigipõhised probleemid.

Nüüd on hädavajalik uurida kõiki võimalusi, kuidas tagada, et tolliliit ja ELi liikmesriikide tolliasutused toimiksid optimaalselt, jääksid kriisi ajal paindlikuks ja vastupidavaks ning suudaksid paremini ennetada probleeme. See tähendab eelkõige varasemast suurema tähelepanu pööramist andmete ja andmeanalüüsi parema kättesaadavuse ja kasutamise tagamisele tollikontrolli eesmärkidel ning asjakohaste prognoosimis- ja ühiste kriisiohjevahendite väljatöötamisele. Seetõttu on vaja võtta täiendavaid meetmeid seoses riskihindamise, standarditud kontrollide ning kogu ELi hõlmava ja rahvusvahelise koordineerimise ja koostööga rikkumisjuhtumite avastamiseks, võttes arvesse, et riigipiirid ei tõkesta pettust ega spetsiifiliste petuskeemide levikut.

Kulud

Riske saab maandada ainult siis, kui need on kindlaks tehtud. Riskide kindlakstegemise võimaluse kasutamata jätmine nõrgestab ELi liikmesriike ja jätab nad nii riskide mõju kui ka tõenäosuse mõttes täielikult riskide meelevalda. Seetõttu on praeguses olukorras ääretult oluline, et ELi liikmesriigid teeksid põhjalikud ja sihipärased riskihindamised. See aitab tugevdada sisekontrolliraamistikke käsitlevaid õigusnorme.

Sellega seoses on esmatähtis avaliku sektori vahendite kasutamise läbipaistvus. See on ühtaegu nii heidutav kui ka kodanikuühiskonda kaasav element, mis aitab suurendada maksumaksjate usaldust ametiasutustepoolse avaliku sektori raha haldamise vastu.

Kahtlaste tehingute tuvastamiseks ja nende vastu võitlemiseks vajalikust andmeanalüüsist on saanud pettustevastase võitluse oluline osa ning selle tähtsus suureneb lähiaastatel veelgi.

Mis puudutab andmekaeve ja riskihindamise suutlikkust, siis üleeuroopaline IT-vahend

·muudaks andmete kogumise ja seire komisjoni jaoks lihtsamaks ning aitaks palju kaasa OLAFi, Euroopa Prokuratuuri ja liikmesriikide õiguskaitseasutuste juurdlusülesannete täitmisele, eelkõige piiriüleste juhtumite puhul;

·suurendaks komisjoni, OLAFi ja ELi liikmesriikide võimalust i) analüüsida riskimudeleid ja -suundumusi; ii) teha kindlaks riskantsed toetusesaajad ja iii) ebausaldusväärsed toetusesaajad ELi rahastamisest kõrvale jätta.

(1)    Finantshuvide kaitse aruandele, mida ingliskeelses maailmas tuntakse ka nime PIF report all, mis on tuletatud prantsuskeelsetest sõnadest Protection des Intérêts Financiers, on lisatud kuus komisjoni talituste töödokumenti, mis käsitlevad

(2)    Allikas: ELT L 57, 27.2.2020, lk 14.

(3)    Allikas: ELT L 57, 27.2.2020, lk 13.

(4)    Teavet iga-aastase vastuvõtmismenetluse kohta saab aadressil https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/about_the_european_commission/eu_budget/budgetary-procedure.pdf .

(5)     Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013 , millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020.

(6)     Nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2093 , millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027.

(7)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241 , millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu.

(8)    Samuti kaetakse fondide vahenditest meetmeid, mida hakati rakendama alates 1. veebruarist 2020.

(9)    ELT L 433l, 22.12.2020, lk 11.

(10)    Vt punkt 5.5.2.

(11)    ELT L 433l, 22.12.2020, lk 1.

(12)    Vt punkt 5.5.1.

(13)    ELT L 437, 28.12.2020, lk 49.

(14)    Vt  olukorra ülevaade nr 4 .

(15)    ELT L 57, 18.2.2021, lk 17. Kuigi see õigusakt võeti vastu 2021. aasta alguses, on see 2020. aastal pärast juulis toimunud Euroopa Ülemkogul uue mitmeaastase finantsraamistiku ja taasterahastu „NextGenerationEU“ üle saavutatud kokkulepet peetud pingeliste läbirääkimiste tulemus.

(16)    Vt punkt 5.5.3.

(17)    Kohtuotsus, 1. oktoober 2020, ECLI:EU:C:2020:774.

(18)    Kohtuotsus, 1. oktoober 2020, ECLI:EU:C:2020:767.

(19)    Kohtuotsus, 26. märts 2020, ECLI:EU:C:2020:240.

(20)    http://ec.europa.eu/anti-fraud/sites/default/files/pif_report_2019_et.pdf, punkt 3.3.1.

(21)    C-213/19.

(22)    Menetlusdokument 2019/2128(INI) , 2018. aasta aruanne Euroopa Liidu finantshuvide kaitse ja pettustevastase võitluse kohta.

(23)    Komisjon esitas resolutsiooni kohta üksikasjalikke märkusi oma ametlikus vastuses.

(24)     https://www.eca.europa.eu/en/Pages/DocItem.aspx?did=53898  

(25)    2020. aastal alustasid OLAF ja Euroopa Prokuratuur läbirääkimisi oma koostöö korra üle. Vt punkt 4.1.3.

(26)     http://ec.europa.eu/anti-fraud/sites/default/files/olaf_report_2020_en.pdf  

(27)    Euroopa Prokuratuuri töös ei osale Iirimaa, Poola, Rootsi, Taani ja Ungari.

(28)    ELT L 283, 31.10.2017, lk 1.

(29)    Vt käesolevale aruandele lisatud dokumendi „Liikmesriikide poolt 2020. aastal ELi finantshuvide kaitseks võetud meetmed“ 5. ja 6. jaotis.

(30)     Teatis määruse (EL) 2018/1805 (mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist) kohta | Eurojust | Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (europa.eu)

(31)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

(32)    ELi rahaliste vahendite haldamises osalevate organite ja asutuste arv suureneb eeldatavasti seoses taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisega alates 2021. aastast.

(33)    Vt joonealune märkus nr 29.

(34)    Austria, Bulgaaria, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Leedu, Läti, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Slovakkia, Tšehhi ja Ungari. Neist Tšehhi teatas komisjonile, et on oma strateegiat ajakohastanud, kuid ei ole uut dokumenti veel edastanud; Portugal on teatanud, et on strateegia vastu võtnud, kuid ei ole seda ametlikult komisjonile edastanud.

(35)    Belgia, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Küpros, Luksemburg, Madalmaad, Poola, Rumeenia, Saksamaa, Sloveenia, Soome, Taani.

(36)    Belgia, Eesti, Luksemburg, Poola, Rumeenia.

(37)    Lisateavet mõne vastuvõetud või ajakohastatud strateegia kohta saab käesolevale aruandele lisatud dokumendis „Liikmesriikide poolt 2020. aastal ELi finantshuvide kaitseks võetud meetmed“ Bulgaaria, Malta ja Rootsi esitatud teabest.

(38)    Vt punktid 6.2 ja 6.3.

(39)    Vt käesolevale aruandele lisatud dokumendi „Liikmesriikide poolt 2020. aastal ELi finantshuvide kaitseks võetud meetmed“ 5. jaotis.

(40)    Liikmesriikide esitatud vastuste täielik analüüs on esitatud käesolevale aruandele lisatud dokumendis „Komisjoni 2019. aasta ELi finantshuvide kaitset ja pettustevastast võitlust käsitlevas aruandes esitatud soovituste järelmeetmed“.

(41)    Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Sloveenia, Soome, Tšehhi Vabariik ja Ungari.

(42)    Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Sloveenia, Soome, Tšehhi Vabariik ja Ungari.

(43)    Belgia, Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Läti, Malta, Portugal, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik ja Ungari.

(44)    Hispaania, Leedu, Madalmaad, Poola, Prantsusmaa ja Slovakkia.

(45)    Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Leedu, Luksemburg, Läti, Poola, Portugal, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Sloveenia ja Ungari.

(46)    Austria, Belgia, Madalmaad, Malta, Prantsusmaa, Slovakkia, Soome ja Tšehhi Vabariik.

(47)    Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik ja Ungari.

(48)    Iirimaa, Kreeka, Madalmaad ja Sloveenia.

(49)    Nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määrus (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks (EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1).

(50)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik, artikli 46 lõige 3 (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(51)    Vt punkt 6.1.

(52)    Viide käesolevale aruandele lisatud dokumendi „Programm HERAKLES III – rakendamine 2020. aastal“ leheküljenumbrile.

(53)    Olukorrast ülevaate koostamisega jõuti lõpule 2021. aasta juunis. Vt käesolevale aruandele lisatud dokument „Komisjoni pettustevastase võitluse strateegia tegevuskava rakendamine 2021. aasta juuni seisuga“.

(54)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 250/2014, millega luuakse Euroopa Liidu finantshuvide kaitse valdkonna meetmete edendamise programm (programm Herakles III) ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 804/2004/EÜ (ELT L 84, 20.3.2014, lk 6).

(55)    Komisjoni 16. jaanuari 2020. aasta otsus C(2020) 28 final.

(56)    Vt käesolevale aruandele lisatud dokument „Programm HERAKLES III – rakendamine 2020. aastal“.

(57)      COM(2020) 581 final.

(58)    Nõukogu 18. veebruari 2020. aasta direktiiv (EL) 2020/284, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ, et kehtestada makseteenuse pakkujatele teatavad nõuded (ELT L 62, 2.3.2020, lk 7), ja nõukogu 18. veebruari 2020. aasta määrus (EL) 2020/283, millega muudetakse määrust (EL) nr 904/2010 seoses halduskoostöö meetmete tugevdamisega, et võidelda käibemaksupettuse vastu (ELT L 62, 2.3.2020, lk 1–6).

(59)    Vt käesolevale aruandele lisatud dokumendi „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 325 rakendamine liikmesriikides“ 5. ja 6. jaotis.

(60)      COM(2021) 700 final, https://ec.europa.eu/info/policies/justice-and-fundamental-rights/upholding-rule-law/rule-law/rule-law-mechanism/2021-rule-law-report/2021-rule-law-report-communication-and-country-chapters_et

(61)    SWD(2020)205, mis avaldati 17. septembril 2020 ja mida ajakohastati pärast nõukogu ja parlamendi vahel taaste- ja vastupidavusrahastu üle kokkuleppele jõudmist, SWD(2021)12 final, 22.1.2021. Need dokumendid ja muu asjakohane teave on kättesaadavad aadressil https://ec.europa.eu/info/business-economy-euro/recovery-coronavirus/recovery-and-resilience-facility_et .

(62)    Euroopa Ülemkogu 17.–21. juulil 2020, järeldused 22–24.

(63)    Vt käesolevale aruandele lisatud dokumendi „Liikmesriikide poolt 2020. aastal ELi finantshuvide kaitseks võetud meetmed“ 5. ja 6. jaotis.

(64)    Nagu on määratletud nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta) artiklis 1 (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(65)    Nagu on määratletud finantshuvide kaitse direktiivi artiklis 3. Mis puudutab käibemaksupõhistest omavahenditest saadavat tulu, on finantshuvide kaitse direktiivis kehtestatud liikmesriikidele nõue kriminaliseerida ühise käibemaksusüsteemi vastased õigusrikkumised, kui need on seotud kahe või enama liidu liikmesriigi territooriumiga ja kui kogukahju on vähemalt 10 miljonit eurot (finantshuvide kaitse direktiivi artikli 2 lõige 2).

(66)    Finantshuvide kaitse direktiivi artikli 4 lõige 2.

(67)    Finantshuvide kaitse direktiivi artikli 4 lõige 3.

(68)     https://ec.europa.eu/info/business-economy-euro/banking-and-finance/financial-supervision-and-risk-management/anti-money-laundering-and-counter-terrorist-financing_et#eu . Käesoleva aruande koostamise ajal olid viienda rahapesuvastase direktiivi (ELi direktiiv 2018/843) (rahandussüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta) täielikust ülevõtmisest teatanud Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Taani ja Ungari, samal ajal kui Iirimaa, Madalmaad ja Poola olid teatanud osalisest ülevõtmisest.

(69)     Nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsuse 2008/841/JSK (organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta) tähenduses (ELT L 300, 11.11.2008, lk 42).

(70)    Vt Europoli aruanne „2021 European Union Serious and Organised Crime Threat Assessment (EU SOCTA)“ („Euroopa Liidu 2021. aasta hinnang raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtudele (EU SOCTA)“), 12. aprill 2021, https://www.europol.europa.eu/activities-services/main-reports/european-union-serious-and-organised-crime-threat-assessment . EU SOCTA on organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude ulatuslik analüüs, milles tehakse kindlaks prioriteetsed kuritegevuse valdkonnad ja mille Europol koostab liikmesriikide esitatud andmete põhjal iga nelja aasta tagant.

(71)    Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ELi organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise strateegia (2021–2025) kohta ( COM(2021) 170 final ).

(72)    Idem., lk 25.

(73)    Lõpliku otsuse selle kohta, kas õigusnormide rikkumine on käsitatav pettusena, langetavad liikmesriigi asjakohased ametiasutused. Arvestades, et kriminaalmenetlus võib kesta mitu aastat, tuleks kõiki käesolevas dokumendis sisalduvaid viiteid avastatud pettusele tõlgendada viitena „pettusekahtlusele“, välja arvatud juhul, kui seda kirjeldatakse konkreetselt kui „kinnitust leidnud pettust“.

(74)    Sellest reeglist on mõningaid erandeid, mis on sätestatud määrustes, millega kehtestatakse üksikasjalikud aruandluskohustused. Vt õigusnormide rikkumisest teatamise käsiraamatu 8. jagu.

(75)    Eelmiste aastatega võrreldavuse huvides tehakse 2020. aasta analüüs ELi 27 liikmesriigi kohta saadud andmete põhjal, millele lisatakse Ühendkuningriigi andmed. Ühendkuningriik lahkus 31. jaanuaril 2020 EList ega ole enam ELi liige, samas oli Ühendkuningriik ELiga sõlmitud väljaastumislepingu kohaselt kuni 31. detsembrini 2020 endiselt siseturu ja tolliliidu liige. 2020. aastal avastas Ühendkuningriik kaks pettusejuhtumit (34 292 euro väärtuses) ja 637 muud õigusnormide rikkumist (70 788 223 euro väärtuses) ning teatas nendest.

(76)    Pettuste avastamise määr: pettustega seotud kahjusummade osakaal tehtud maksete kogusummas.

(77)    Õigusnormide rikkumiste avastamise määr: muude õigusnormide rikkumistega seotud kahjusummade osakaal tehtud maksete kogusummas.

(78)    Programmitöö perioodide kuluvaldkonnad on seotud maaelu arengu, ühtekuuluvuse, kalanduspoliitika ja sisepoliitikaga.

(79)    Pettuste avastamise määr: pettustega seotud kahjusummade osakaal tehtud maksete kogusummas.

(80)    Õigusnormide rikkumiste avastamise määr: muude õigusnormide rikkumistega seotud kahjusummade osakaal tehtud maksete kogusummas.

(81)    See kategooria hõlmab huvide konflikte ja korruptsiooni.

(82)    Ühendkuningriik lahkus 31. jaanuaril 2020 EList ega ole enam ELi liige, samas oli Ühendkuningriik kooskõlas ELi ja Ühendkuningriigi vahelise väljaastumislepinguga kuni 31. detsembrini 2020 endiselt ühtse turu ja tolliliidu liige.

(83)    Allikas: EUROSTAT, EU trade in goods strongly impacted by the COVID-19 pandemic in 2020 („ELi kaubavahetus, mida COVID-19 pandeemia 2020. aastal tugevalt mõjutas“), https://ec.europa.eu/eurostat/product?code=DDN-20210325-1 .

(84)      Võttes arvesse, et 2019. aasta septembris kehtestati uued aruandlusnormid vabastusjärgsete kontrollide käigus avastatud pettusejuhtumite ja muude õigusnormide rikkumiste kohta, mille tulemusel tõenäoliselt ei jaotata vabastusjärgsete kontrollide käigus avastatud rikkumisi enam kunstlikult CN-koodi alusel.

(85)      Teataval aastal avastatud suuremad üksikjuhtumid võivad aastamäärasid märkimisväärselt mõjutada. Avastamismäärasid võib mõjutada ka viis, kuidas liikmesriigi tollikontrolli strateegia on riskantse impordi kontrollimiseks ning traditsiooniliste omavahenditega seotud pettuste ja õigusnormide rikkumiste avastamiseks kavandatud.

(86)

     Küprose, Luksemburgi ja Malta kohta ei saa järeldusi teha, sest 2016.–2020. aastal teatati seal väga vähestest juhtumitest.

(87)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(88)     http://ec.europa.eu/budget/edes/index_et.cfm  

(89)    Oma eelarve täitmiseks.

(90)    Finantsmääruse artiklis 136 kasutatud sõnastus.

(91)    Eelarvevahendeid käsutavad talitused võivad olla ELi institutsioonide, asutuste, ametite ja organite talitused.

(92)      Finantsmääruse artikli 136 lõike 1 punktides c–h osutatud olukordades (st raske ametialane rikkumine, pettus, lepinguliste kohustuste oluline rikkumine, õigusnormide rikkumine, varifirmade loomine).

(93)    Üksikasjalik ülevaade toimkonna 2020. aastal tehtud otsustest on esitatud käesolevale aruandele lisatud dokumendis „Early Detection and Exclusion System (EDES) – Panel referred in the Article 143 of the Financial Regulation“ („Varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteem – finantsmääruse artiklis 143 osutatud toimkond“).

(94)    Vt käesolevale aruandele lisatud dokumendi „Liikmesriikide poolt 2020. aastal ELi finantshuvide kaitseks võetud meetmed“ 5. jaotis.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,20.9.2021

COM(2021) 578 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

32. aastaaruanne Euroopa Liidu finantshuvide kaitse ja pettustevastase võitluse kohta (2020)

{SWD(2021) 257 final} - {SWD(2021) 258 final} - {SWD(2021) 259 final} - {SWD(2021) 262 final} - {SWD(2021) 263 final} - {SWD(2021) 264 final}

1. LISA. Pettustena teatatud õigusnormide rikkumised 2020. aastal

Pettustena teatatud õigusnormide rikkumiste arvuga mõõdetakse liikmesriikide töö tulemusi, mis on suunatud võitlusele pettuste ja muu ELi finantshuve kahjustava tegevuse vastu. Seetõttu ei tohiks andmeid tõlgendada liikmesriikide territooriumil esinevate pettuste taseme näitajana. Käesolev lisa ei sisalda andmeid kolmandate riikide (ühinemiseelne poliitika), Ühendkuningriigi ja otsekulude kohta.

2. LISA. Muud kui pettustena teatatud õigusnormide rikkumised 2020. aastal

Käesolev lisa ei sisalda andmeid kolmandate riikide (ühinemiseelne poliitika), Ühendkuningriigi ja otsekulude kohta.