EUROOPA KOMISJON

Brüssel,18.3.2021

COM(2021) 126 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

nõukogu määruse (EÜ) nr 1165/98 artikli 14 lõikega 2 nõutud kiirstatistika kohta

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

nõukogu määruse (EÜ) nr 1165/98 artikli 14 lõikega 2 nõutud kiirstatistika kohta

1.Sissejuhatus

Euroopa ettevõtluse kiirstatistika (edaspidi „kiirstatistika“) esitab põhjaliku komplekti näitajaid, muu hulgas toodang, käive, tootjahind, töötajate ja töötundide arv ning brutopalk. Need kiirstatistika näitajad kuuluvad nelja peamisesse majandusvaldkonda: tööstus, ehitus, jaekaubandus ja teenused (välja arvatud finants- ja avalikud teenused). Tabelis 1 on esitatud kiirstatistika näitajate ülevaade.

Tabel 1. Kiirstatistika näitajad

Ettevõtluse kiirstatistika õiguslik alus on nõukogu määrus (EÜ) nr 1165/98 1 (edaspidi „kiirstatistika määrus“). Vastavalt kõnealuse määruse artikli 14 lõikele 2 peab komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule määruse kohaselt koostatud statistikat, eriti selle olulisust ja kvaliteeti ning näitajate läbivaatamist käsitleva aruande. Aruanne käsitleb ka kiirstatistika määrusest tulenevat statistikasüsteemi kulu ja ettevõtetele tulenevat koormust võrreldes sellest saadava kasuga.

Käesolev aruanne on jätk aruannetele, mis esitati jaanuaris 2003, juunis 2008, juunis 2011, juunis 2014 ja augustis 2017 2 .

Aruande teises osas kirjeldatakse kiirstatistika kasutusvõimalusi ning selle olulisust peamiste üleeuroopaliste poliitikasuundade ja Euroopa rahapoliitika juhtimise seisukohast. Samuti tuuakse välja kiirstatistika peamised arengutendentsid võrreldes eelmise, 2017. aasta augustis avaldatud aruandega.

Kolmandas osas kirjeldatakse üksikasjalikumalt kiirstatistika kvaliteedi eri aspekte.

Neljandas osas kajastatakse andmeid kulude ja koormuse kohta, mis seonduvad kiirstatistika jaoks andmete kogumise ja töötlemisega.

Viimases osas antakse ülevaade kiirstatistika tulevastest arengutendentsidest, eelkõige seoses määrusega (EL) 2019/2152, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat 3 . 

2.Ülevaade kiirstatistikast ja olulisimad arengutendentsid

Suur hulk Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide majandusarengu (majandustsükli) jälgimiseks ja eelkõige euroala rahapoliitika juhtimiseks väljatöötatud Euroopa peamistest majandusnäitajatest 4 saadakse kiirstatistikast. Need näitajad on tööstustoodang, tööstuse siseturu tootjahinnad, tööstuse impordihinnad, ehitustoodang, jaekaubanduse maht, teenuste käive (välja arvatud jaekaubandusteenused), ehitusload ja teenuste tootjahinnaindeksid.

Kiirstatistikat kasutavad peamiselt Euroopa Keskpank ja riikide keskpangad, aga need andmed on väga olulised ka Euroopa Komisjonile, riikide valitsustele, uurimisinstituutidele ning ettevõtjatele ja äriorganisatsioonidele. Lisaks on kiirstatistika oluline sisend ka muudes statistika valdkondades, näiteks rahvamajanduse arvepidamises.

Kiirstatistikat kasutatakse kõige rohkem majandussuundumuste analüüsiks, prognooside ja mudelite koostamiseks. Kiirstatistika andmeid on samuti vaja poliitiliste otsuste ettevalmistamiseks, teadustööks, muudest allikatest pärit andmete kontrollimiseks ja valideerimiseks ning ärialaste otsuste ettevalmistamiseks. Kiirstatistika tulemusi võivad kasutada ka ettevõtjad mitmesugustel muudel eesmärkidel (näiteks tootjahinnaindekseid kasutatakse lepingute indekseerimiseks).

Eurostat on teinud pärast seda, kui 2017. aasta augustis võeti vastu eelmine kiirstatistikat käsitlev aruanne, mitu algatust, et tagada kiirstatistika asjakohasus selle kasutajatele ja parandada andmete kvaliteeti.

Teatavate hargmaiste ettevõtete tegevuse ümberkorraldamine ja ärimudelite muutmine toob kaasa ootamatud suured muudatused nii kiirstatistika näitajates kui ka rahvamajanduse arvepidamise andmetes. Koostöös riiklike statistikaametitega lõi Eurostat varajase hoiatamise süsteemi. Selle mehhanismi ülesanne on tagada, et Eurostati teavitatakse õigeaegselt oodatavatest muutustest ettevõtlusstatistikas ja rahvamajanduse arvepidamises, mis tulenevad globaliseerumisest hargmaistes ettevõtetes, ning et asjaomased riiklikud statistikaasutused kohandavad statistikat sidusalt ja kooskõlastatult. Statistikaasutuste osalemine varajase hoiatamise süsteemis on vabatahtlik ja tagatud on äriandmete konfidentsiaalsus 5 .

Et parandada ehitussektori ja ehituslubadega seotud tootmise näitajate kvaliteeti, moodustas Eurostat e-rakkerühma, mis kohtus korrapäraselt, et vahetada häid tavasid ja parandada olemasolevaid metoodilisi suuniseid nende näitajate kohta. Lisaks toetati ehitusandmete parandamist Eurostati toetustega riiklikele statistikaametitele.

Vastusena ülemaailmsele finantskriisile loodi 2010. aastal Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, et teostada järelevalvet ELi finantssüsteemi üle ja ennetada süsteemseid riske 6 . Oma volituste täitmisel teeb Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatusi ja annab soovitusi. Soovituste ESRN/2016/14 ja ESRN/2019/3 põhjal töötas Eurostat välja ärikinnisvara käsitlevad näitajad; sellega seoses keskenduti kiirstatistikas ehitustööde alustamise, tööde lõpetamise ja vabade ametikohtade määra näitajatele. Nende uute statistiliste näitajate väljatöötamiseks kasutatakse liikmesriikide ekspertidest koosnevaid töörühmi ja metoodilist tööd toetavaid toetusi.

Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1165/98 artiklile 11 kehtestasid Eurostat ja riiklikud statistikaasutused 2018. aastal uued kaalud kiirstatistika indeksite liitmiseks, võrdlusaastaga 2015.

3.Ulatus ja kooskõla kiirstatistika määrusega

Eurostat kontrollib, kas liikmesriigid täidavad kiirstatistika määruses sätestatud ajakohasust ja terviklikkust käsitlevaid nõudeid. Kaks korda aastas arvutatakse iga riigi jaoks välja ulatuslik, kõiki näitajaid hõlmav nõuete täitmise tase 7 . Üldiselt näitavad järelevalve tulemused, et määruse nõudeid täidetakse suurel määral. 1. aprilli 2020. aasta seisuga oli EL 27 keskmine tulemus 9,7 punkti (10-punkti skaalal) ja suur hulk liikmesriike täitis nõudeid täielikult. Kiirstatistika andmete kvaliteeti arendatakse Euroopa statistika tegevusjuhises 8 välja toodud mitmesuguste kvaliteediaspektide alusel.

3.1.Õigsus, usaldusväärsus, sidusus ja võrreldavus

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1503/2006 9 võeti kasutusele kiirstatistika ühised määratlused, et tagada andmete järjepidevus ja võrreldavus. Eurostat ja riikide statistikaametid teevad tihedalt koostööd, et tagada kiirstatistika näitajate õigsus, usaldusväärsus ja sidusus ning seda parandada. Kiirstatistika määrusega loodud metoodilist raamistikku on pidevalt parandatud, konsulteerides tehnika valdkonna ekspertide ja spetsiaalsete temaatiliste rakkerühmadega.

Hoolimata ühtsetest määratlustest ei pea statistiliste andmete koostamise meetodid olema erinevates liikmesriikides identsed. Kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega ja selleks, et võtta arvesse riikide eripärasid, näiteks suurust, majanduse struktuuri ja administratiivandmete kättesaadavust, antakse kiirstatistika määrusega liikmesriikidele võimalus määrata kindlaks kõige tõhusam ja tulemuslikum viis andmete kogumiseks ja töötlemiseks.

Eurostat teeb ka koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, et suurendada andmete ja metoodika võrreldavust väljaspool Euroopa Liitu.

3.2.Õigeaegsus ja ajakohasus

Kiirstatistika on üks esimestest ametlikest andmetest, mis annab teavet hiljutise majandusarengu kohta. Kiirstatistika määrusega sätestatakse riiklike andmete Eurostatile edastamiseks väga lühikesed tähtajad 10 . Tabelis 2 on välja toodud tähtajad andmete edastamiseks Eurostatile (kolmas veerg) ning tähtajad, mille majandus- ja rahanduskomitee sätestas oma aruandes teabega seotud nõuete kohta majandus- ja rahaliidus. Viimases veerus on esitatud praegu kehtivad levitamistähtajad (näiteks spetsiaalsete pressiteadete ja veebiandmebaaside kaudu).

Üldiselt võib kiirstatistika ajakohasust pidada väga heaks. Hilinemised tekivad tavaliselt ainult juhul, kui tähtpäev langeb nädalavahetusele või riigipühale.

Eurostati kodulehel oleva avaldamiskalendri kaudu teavitatakse kasutajaid aegsasti pressiteadete avaldamise kuupäevadest 11 . Viimastel aastatel on kinni peetud kõigist avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäevadest.

Tabel 2. Ajakohasus – päevade arv vaatlusperioodi lõpu a) ja avaldamistähtpäeva vahel, kiirstatistika määrus, majandus- ja rahanduskomitee eesmärk ja euroala koondandmete tegelik levitamine (2020)

a)    Vaatlusperiood on ajavahemik, mille kohta statistilisi tulemusi kogutakse või arvutatakse ja mille kohta need väärtused kehtivad. Kiirstatistika puhul on see kas kuu või kvartal.

b)    Tähtajad, mille jooksul tuleb vastavalt kiirstatistika määrusele edastada andmed Eurostatile; väiksematele riikidele võivad kehtida pikemad tähtajad.

c)    Eesmärgid, mis on seatud majandus- ja rahanduskomitee 2020. aasta aruandes teabega seotud nõuete kohta majandus- ja rahaliidus.

d)    Vaatlusperioodi lõpu ja levitamise (nt pressiteate, andmete avaldamise) vahele jäävate päevade arv.

3.3.Kiirstatistika näitajate täpsustamine

Kuna avaldamistähtajad on lühikesed, peavad kiirstatistika näitajate esimesed tulemused põhinema esialgsetel, prognoositud ja ebatäielikel andmetel. Pärast andmete esmaavaldamist vaadatakse uuringu tulemused läbi, kui lisatakse hilinenud vastajate andmed. Andmeid võidakse aga täpsustada ka mitmel muul põhjusel, sealhulgas sesoonne korrigeerimine, võrdlev hindamine, uued ja/või paremad andmeallikad ning vigade parandamine või muudatused metoodikas. Täpsustamise ulatus on üldiselt üsna piiratud, seda eriti ELi koondandmete tasandil ja euroala puhul.

Et hinnata igakuiselt avaldatud kiirstatistika nelja näitaja esimeste tulemuste kvaliteeti, analüüsiti igakuiste kasvumäärade muutumist esimese ja teise avaldamise vahel aastatel 2017, 2018, ja 2019.

Tabelist 3 on näha pressiteadetes esitatud nelja kiirstatistika näitaja euroala hõlmavate koondandmete kasvumäärade täpsustamise keskmine ulatus esimese ja teise avaldamise vahel üks kuu hiljem (teine veerg). See on null või nullilähedane, mis tähendab, et kasvumäärade kohandamine üles- või allapoole tühistavad üksteist vastastikku, st tundub, et puudub märkimisväärne süstemaatiline kallutatus tulemuste üle- või alahindamise suunas.

Absoluutväärtusena väljendatud (kolmas veerg) keskmised täpsustused on vahemikus 0,1 protsendipunkti tööstuse tootjahindade puhul ja kuni 0,4 protsendipunkti ehitustoodangu puhul. Erinevused näitajate vahel on põhjustatud erinevatest koostamise ja läbivaatamise meetoditest. Kui tööstuse tootjahindu ei täpsustata sageli üldse, siis tootmisnäitajaid võidakse täpsustada isegi mitu aastat pärast andmete esimest avaldamist.

Keskmised kasvumäärad (teise avaldamise ajal absoluutväärtusena) on esitatud neljandas veerus. Viimases veerus on välja toodud suhe kasvumäära täpsustamise ja kasvumäära enda vahel teise avaldamise ajal. See arv näitab täpsustuste hulka, kuna vahet tehakse näiteks selle vahel, kas x protsendipunktist täpsustust kohaldatakse suhteliselt kõrgele või suhteliselt madalale kasvumäärale.

Tabel 3. Kiirstatistika nelja peamise näitaja täpsustamise ulatus, 2017–19 a)

a)    Euroala näitajate sesoonselt korrigeeritud kasvumäärad.

b)    Esimese ja teise avaldamise vahelise kasvumäära erinevus, 2017.–2019. aasta keskmine.

c)    Esimese ja teise avaldamise vahelise kasvumäära erinevuste keskmine absoluutväärtus aastatel 2017–2019.

d)    Absoluutse täpsustuse (kolmas veerg) ja absoluutse kasvumäära vaheline suhe teise avaldamise ajal (neljas veerg), 2017.–2019. aasta keskmine. Erinevused tulenevad ümardamisvigadest.

2020. aasta esimesel poolel tekitas COVID-19 pandeemia kiirstatistika seisukohast tõsiseid probleeme. Liikumispiirangute ja muude meetmete tõttu ei olnud sageli võimalik ettevõtjatelt andmeid koguda. Majandustegevuse enneolematu vähenemine ja suurenemine raskendas hinnangute andmist. Maksualase aruandluse tähtaegade pikendamine ja sarnased meetmed ettevõtete koormuse vähendamiseks vähendasid haldusandmete kättesaadavust statistika koostamiseks. Riiklike statistikaasutuste toetamiseks korraldas Eurostat veebipõhise kohtumise, et arutada probleeme ja lahendusi ning anda metoodilisi juhiseid sellistes küsimustes nagu hinnangud ja puuduvate andmetega tegelemine. Raskustest hoolimata ei olnud lühiajaliste andmete avaldamine märkimisväärselt häiritud ja peeti kinni kõigist avaldamistähtaegadest.

Tabelis 4 antakse ülevaade andmete korrigeerimistest 2020. aasta märtsist kuni 2020. aasta juunini. Nagu näha, suurenesid korrigeerimised absoluutarvudes ja võrreldes teise versiooniga võib esimestes versioonides täheldada üldist erapoolikust, mis viitab konservatiivsetele esimestele hinnangutele, kui kiirstatistika näitajad vähenesid COVID-19 pandeemia ajal järsult. Võrreldes näitajate muutuste suurenenud absoluutmääradega korrigeerimise tulemuslikkus kõnealusel perioodil isegi paranes.

Tabel 4. Kiirstatistika nelja peamise näitaja täpsustamise ulatus, märts 2020 – juuni 2020 a)

a)    Euroala näitajate sesoonselt korrigeeritud kasvumäärad.

b)    Esimese ja teise avaldamise vahelise kasvumäära erinevus, märtsi 2020 – juuni 2020 keskmine.

c)    Esimese ja teise avaldamise vahelise kasvumäära erinevuste keskmine absoluutväärtus, märtsi 2020 – juuni 2020 keskmine.

d)    Absoluutse täpsustuse (kolmas veerg) ja absoluutse kasvumäära vaheline suhe teise avaldamise ajal (neljas veerg), märtsi 2020 – juuni 2020 keskmine. Erinevused tulenevad ümardamisvigadest.

3.4.Kättesaadavus, selgus ja metaandmete kättesaadavus

Eurostat avaldab kiirstatistika kohta aastas 48 pressiteadet ehk igakuised pressiteated nelja peamise näitaja (tööstustoodang, tööstuse tootjahinnad, ehitustoodang ja jaekaubanduse maht) kohta. Eelmistel aastatel ilmusid kõik pressiteated kavakohaselt.

Kõik Euroopa kiirstatistika andmed on kättesaadavad Eurostati veebisaidil. Andmed on tasuta. Veebisaidi kiirstatistika osa 12 annab juurdepääsu tervele kiirstatistika andmebaasile, aga ka mitmele eelnevalt kindlaks määratud statistika tabelile. Lisaks sellele esitatakse asjakohases osas teavet kiirstatistika õigusliku aluse kohta ja seal on avaldatud mitu metoodilist väljaannet. Asjakohasest osast leiate ka ELi koondnäitajate metaandmed ja erinevate kiirstatistika näitajate riiklikud metaandmed, mida on hiljuti täiendatud kvaliteedi ja tulemuslikkuse näitajatega.

Viki-tüüpi veebiplatvormil „Statistics Explained“ (statistika selgitused) on avaldatud sisutihedad artiklid kiirstatistika näitajate kohta ning mitu metoodilisi taustaandmeid sisaldavat artiklit 13 .

4.Statistikasüsteemi praegused kulud ja ettevõtjate koormus

Kiirstatistikaga seotud kulude (statistikasüsteemid, mis on seotud andmete kogumise, töötlemise ja levitamisega) ja koormuse (mis langeb andmeid esitavatele ettevõtjatele) mõõtmine on osutunud väga keeruliseks. Kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega kasutavad statistikaametid andmete kogumiseks ja tootmiseks erinevaid meetodeid. Näiteks kasutatakse erinevaid andmeallikaid: mõned riigid kasutavad uuringute andmeid, teised tuginevad teisestele administratiivallikatele ja kolmandad isegi kombineerivad uuringuid administratiivandmetega. Ka uuringumeetodid ja andmete kogumise vahendid on erinevad. Seetõttu tuleb liikmesriikide kulude ja koormuse prognooside võrdlemisel olla eriti ettevaatlik. Kui hinnata kiirstatistikaga seotud kulu ja koormust, siis tuleb võtta arvesse ka saadavat kasu, kuna neid andmeid kasutatakse olulisel määral muus statistikas (eriti rahvamajanduse arvepidamises).

Liikmesriikidelt andmete kohaselt selle statistika kogumise koormuse kohta kulub keskmisel ettevõtjal tootmisandmete (tööstus ja ehitus) statistikanõuete täitmiseks ligikaudu 20 minutit kuus ning käibeandmeid on lihtsam esitada (5–10 minutit kuus) ja hinnaandmete esitamiseks kulub ligikaudu 15 minutit kuus. Need näitajad on siiski ainult ligikaudsed, kuna liikmesriikide vahel on suuri erinevusi.

5.Kiirstatistika arengusuunad tulevikus

Viimase 20 aasta jooksul tõusis turuteenuste (välja arvatud pangandus ja kindlustus) osakaal 43,0 %lt 47,6 %ni 14 . Selleks et kajastada nõuetekohaselt seda teenustesektori suuremat olulisust kiirstatistikas, on Eurostat koostöös liikmesriikidega ja pärast põhjalikku konsulteerimist võtmekasutajatega koostanud ettepaneku kiirstatistika õigusliku aluse põhjaliku laiendamise ja parandamise kohta, et kajastada paremini teenustesektorit.

Uued nõuded ettevõtluse kiirstatistikale on osa määrusest (EL) 2019/2152 ja komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2020/1197 15 .

Eelkõige lisatakse määruse (EL) 2019/2152 kohaselt kiirstatistika näitajate komplekti teenindussektori (välja arvatud finants- ja avalikud teenused) tootmise (mahu) näitaja alates jaanuarist 2021. Laiendatakse ka erinevate kiirstatistika näitajatega hõlmatud teenindussektori tegevusvaldkondade ulatust. Uuel teenuste tootmise näitajal on igakuine vaatlusperiood ja see peaks olema saadaval vaatlusperioodi lõpust 60 päeva möödumisel. Lisaks paremale hõlmavusele edendatakse ja ühtlustatakse teenindussektori kiirstatistikat mitmel muul moel, näiteks seoses edastamistähtaegadega, statistiliste üksuste kasutamisega ning riikide suurusklasside määratlusega. Kõiki muudatusi kohaldatakse alates võrdlusperioodist jaanuar 2021 või 2021. aasta esimene kvartal.

Muudatustega tagatakse, et kiirstatistika täidab jätkuvalt oma ostarvet mõõta korrektselt ja nõuetekohaselt majandustsükli muutusi kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas.

Vastavalt määruse (EL) 2019/2152 artiklile 25 tunnistatakse kiirstatistika määrus kehtetuks alates 1. jaanuarist 2024.

(1)    EÜT L 162, 5.6.1998, lk 1.

(2)    KOM(2003) 36 (lõplik), 29.1.2003; KOM(2008) 340 (lõplik), 9.6.2008; KOM(2011) 329 (lõplik), 8.6.2011; COM (2014) 381 final, 26.6.2014; ja COM (2017) 411 final, 2.8.2017.

(3)

      Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2152 , mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks kümme ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti (ELT L 327, 17.12.2019, lk 1).

(4)    Euroopa majandusnäitajate esialgne loetelu kehtestati aastal 2002 (komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule eurotsooni statistika kohta, KOM(2002) 661(lõplik), 27.11.2002).

(5)       https://ec.europa.eu/eurostat/web/economic-globalisation/early-warning-system (kättesaadav inglise, prantsuse ja saksa keeles).

(6)       https://www.esrb.europa.eu/home/html/index.et.html

(7)      Vastavushindamine keskendub riikide andmete edastamise täielikkusele ja õigeaegsusele. Tulemus arvutatakse sõltuvalt sellest, kas andmed vastavad nõuetele täielikult, peaaegu täielikult väheste puudustega, osaliselt või on andmed suures osas puudulikud.

(8)      Euroopa statistika tegevusjuhis on kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/eurostat/web/quality/european-statistics-code-of-practice .

(9)    Komisjoni 28. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1503/2006, millega rakendatakse ja muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1165/98 kiirstatistika kohta seoses muutujate määratluste, muutujate loendi ja andmete kogumise tihedusega (ELT L 281, 12.10.2006, lk 15).

(10)

   Määruses (EÜ) nr 1165/98 esitatud esialgseid tähtaegu lühendati veelgi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 1158/2005, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1165/98 kiirstatistika kohta (ELT L 191, 22.7.2005, lk 1).

(11)    Kalender on saadaval aadressil http://ec.europa.eu/eurostat/web/short-term-business-statistics/overview . (kättesaadav ainult inglise, prantsuse ja saksa keeles).

(12)     Http://ec.europa.eu/eurostat/web/short-term-business-statistics/overview (kättesaadav ainult inglise, prantsuse ja saksa keeles).

(13)     http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Short-term_business_statistics (kättesaadav vaid inglise keeles).

(14)    EL 27, kogulisaväärtusahela aheldatud väärtused, Eurostat, rahvamajanduse arvepidamine, enda arvutused.

(15)    Komisjoni 30. juuli 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1197, milles sätestatakse tehnilised spetsifikatsioonid ja kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/2152, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks 10 ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti (ELT L 271, 18.8.2020).