(1)

Igal liidu kodanikul on õigus liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil, kui aluslepingutega ja nende rakendamiseks võetud meetmetega kehtestatud piirangutest ja tingimustest ei tulene teisiti. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2004/38/EÜ (2) on sätestatud üksikasjalikud normid selle õiguse kasutamiseks.

(1a)

Vaba liikumise hõlbustamine on üks peamisi eeltingimusi, et saaks alustada majanduse elavdamist.

(2)

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) peadirektor kuulutas 30. jaanuaril 2020 koroonaviirushaigust-19 (COVID-19) põhjustava raskekujulise ägeda respiratoorse sündroomi koroonaviiruse2 (SARS-CoV-2) ülemaailmse puhangu rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealaseks hädaolukorraks. 11. märtsil 2020 andis WHO hinnangu, et COVID-19 võib pidada pandeemiaks.

(3)

Selleks et viiruse levikut pidurdada, on liikmesriigid võtnud vastu erinevaid meetmeid, millest osa on mõjutanud liidu kodanike õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil: sellised meetmed on riiki sisenemise piirangud või piiriülestele reisijatele kehtestatud nõue jääda karantiini/eneseisolatsiooni või teha SARS-CoV-2 nakkuse test. Sellistel piirangutel on kahjulik mõju kodanikele ja ettevõtjatele, eelkõige piiriülestele töötajatele, pendelrändajatele ja hooajatöötajatele.

(4)

Nõukogu võttis 13. oktoobril 2020 vastu nõukogu soovituse (EL) 2020/1475, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi vaba liikumise piiramisele COVID-19 pandeemiale reageerimisel (3). Soovituses on kehtestatud koordineeritud lähenemisviis järgmistes põhipunktides: ühiste kriteeriumide ja künniste kohaldamine otsuste tegemisel selle kohta, kas kehtestada vaba liikumise piirangud, COVID-19 edasikandumise ohu kaardistamine kokkulepitud värvikoodide alusel ning koordineeritud lähenemisviis võimalikele meetmetele, mida võib nõuetekohaselt kohaldada ühest piirkonnast teise liikuvate isikute suhtes ja mis sõltuvad nakkuse edasikandumise ohu tasemest nendes piirkondades. Soovituses on samuti rõhutatud, et võttes arvesse selliste hädavajalike reisijate ja piiriüleste töötajate erilist olukorda, kes on loetletud soovituse punktis 19 ja kelle elu piirangud eriti palju mõjutavad, ei tuleks COVID-19st tingitud reisipiiranguid kohaldada eelkõige isikute suhtes, kes täidavad kriitilise tähtsusega ülesandeid või kes on olulised elutähtsa taristu jaoks.

(5)

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) avaldab soovituses (EL) 2020/1475 kehtestatud kriteeriumide ja künniste põhjal kord nädalas liikmesriikide kaardi piirkondade kaupa, et toetada liikmesriike otsuste tegemisel (4).

(6)

Nagu on rõhutatud soovituses (EL) 2020/1475, peaksid kõik COVID-19 leviku pidurdamiseks kehtestatud piirangud isikute vabale liikumisele liidus põhinema konkreetsel ja piiratud avalikul huvil, nimelt rahvatervise kaitsel. Neid piiranguid tuleb kohaldada kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtetega, eelkõige proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõttega. Seega peaksid võetud meetmed olema ulatuselt ja kestuselt rangelt piiratud, kooskõlas püüdlustega taastada Schengeni ala täielik toimimine ilma kontrollita sisepiiridel, ning need ei tohiks minna kaugemale sellest, mis on rangelt vajalik rahvatervise kaitseks. Lisaks peaksid need olema kooskõlas meetmetega, mida liit on võtnud kaupade ja esmatähtsate teenuste sujuva vaba liikumise tagamiseks ühtsel turul, sealhulgas meditsiinitarvete ning meditsiini- ja tervishoiutöötajate liikumise tagamiseks rohelise koridori piiriületuspunktide kaudu, millele on osutatud komisjoni teatises „Rohelise transpordikoridori rakendamise kohta piirihaldusmeetmeid käsitlevate suuniste alusel, et kaitsta inimeste tervist ning tagada kaupade ja esmatähtsate teenuste kättesaadavus“ (5).

(7)

Inimestel, kes on vaktsineeritud, kellel on alla [72 tunni] vanune negatiivne NAAT-test või alla [24 tunni] vanune negatiivne antigeeni kiirtest ning neil, kes on viimase [kuue kuu] jooksul andnud ogavalgu spetsiifiliste antikehade suhtes positiivse tulemuse, on praeguste meditsiiniliste teadmiste kohaselt märkimisväärselt väiksem oht nakatada teisi SARS-CoV-2 viirusega. Nende isikute vaba liikumist, kes usaldusväärsete teaduslike tõendite alusel ei ohusta oluliselt rahvatervist, kuna nad on näiteks immuunsed SARS-CoV-2 vastu ega saa viirust edasi kanda, ei tohiks piirata, sest see ei oleks taotletava eesmärgi saavutamiseks vajalik piirang.

(7a)

Et tagada tõendite ühtlustatud kasutamine, tuleks käesolevas määruses sätestada nende kehtivusaeg. Praeguses etapis ei ole siiski veel selge, kas vaktsiinid takistavad COVID-19 edasikandumist. Samuti ei ole piisavalt tõendeid selle kohta, kui kaua on inimene COVID-19 vastu tõhusalt kaitstud pärast varasemast nakkusest tervenemist. Seepärast peaks olema võimalik kehtivusaega kohandada vastavalt teaduse ja tehnika arengule.

(8)

Paljud liikmesriigid on hakanud väljastama või kavatsevad hakata väljastama vaktsineerimistõendeid. Selleks et neid saaks tulemuslikult kasutada piiriülestes olukordades, kui kodanikud kasutavad oma vaba liikumise õigust, peavad vaktsineerimistõendid aga olema täielikult koostalitlusvõimelised, ühilduvad, turvalised ja kontrollitavad. Liikmesriigid vajavad ühiselt kokkulepitud käsitust tõendite sisust, vormingust, põhimõtetest, tehnilistest standarditest ja kaitse tasemest .

(9)

Kui selles valdkonnas võetakse ühepoolseid meetmeid, võivad need põhjustada märkimisväärseid häireid vaba liikumise ▌ kasutamises ning takistada siseturu, sealhulgas turismisektori nõuetekohast toimimist, sest liikmesriikide ametiasutused ja sõitjateveo teenuse pakkujad, nagu lennu-, raudteeveo-, bussiveo- või veetranspordiettevõtjad, puutuvad kokku arvukates erinevates vormingutes dokumentidega isiku vaktsineerimise, testide ja COVID-19st võimaliku tervenemise kohta. [ME 8]

(9a)

Euroopa Parlament nõudis oma 3. märtsi 2021. aasta resolutsioonis ELi säästva turismi strateegia väljatöötamise kohta, et ELis loodaks ühtlustatud lähenemisviisi turismile, rakendades ohutu reisimise ühiseid kriteeriumeid, kasutades ELi terviseohutuse protokolli testimis- ja karantiininõuete kohta ning nõudes ühist vaktsineerimistõendit, kui on saadud piisavalt tõendeid selle kohta, et vaktsineeritud isikud viirust ei edasta, või vaktsineerimismenetluste vastastikust tunnustamist.

(10)

Ilma et see piiraks Schengeni acquis’s, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/399  (6) sätestatud isikute üle sisepiiride liikumisega seotud ühismeetmete kohaldamist ning selleks et hõlbustada liikmesriikide territooriumil ▌ liikumise ja elamise õiguse kasutamist, tuleks kehtestada COVID-19 vastu vaktsineerimist, selle testimist ja sellest tervenemist kinnitavate koostalitlusvõimeliste tõendite, mida nimetatakse ELi COVID-19 tõendiks , väljastamise, kontrollimise ja aktsepteerimise ühine raamistik , mis peaks olema siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides . Kõik liidu transpordisõlmed, nagu lennujaamad, sadamad, raudtee- ja bussijaamad, kus tõendeid kontrollitakse, peaksid kohaldama ELi COVID-19 tõendite kontrollimiseks standarditud ja ühiseid kriteeriume ja menetlusi, lähtudes komisjoni väljatöötatud suunistest.

(10a)

Liikmesriigid peaksid käesoleva määruse kohaldamisel tunnustama igat tüüpi tõendeid, mis on välja antud käesoleva määruse kohaselt. Koostalitlusvõimelised tõendid peaksid olema nende kehtivusajal võrdse väärtusega.

(11)

Käesoleva määruse eesmärk on hõlbustada proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtte kohaldamist seoses COVID-19 pandeemiast tulenevate võimalike piirangutega vabale liikumisele ja muudele põhiõigustele, püüdes samal ajal tagada rahvatervise kõrgel tasemel kaitse, ning määrust ei tuleks käsitada pandeemia ajal vaba liikumise või muude põhiõiguste piirangute kehtestamise hõlbustamise või soodustamisena. ▌Ka edaspidi tuleks kohaldada soovituses (EL) 2020/1475 osutatud erandeid COVID-19 pandeemia ajal kehtestatud vaba liikumise piirangutest. Käesoleva määrusega kehtestatud tõendite kontrollimise vajadusega ei peaks saama iseenesest õigustada piirikontrolli ajutist taaskehtestamist sisepiiridel. Kontroll sisepiiridel peaks jääma viimaseks abinõuks, mida rakendatakse vaid määruses (EL) 2016/399 sätestatud erieeskirjade kohaselt.

(12)

Koostalitlusvõimeliste tõendite väljastamise, kontrollimise ja aktsepteerimise ühine käsitus põhineb usaldusel. Võltsitud COVID-19 tõendid võivad endast kujutada märkimisväärset ohtu rahvatervisele. Liikmesriigi ametiasutused vajavad kindlust, et teise liikmesriigi väljastatud tõendile kantud teave on usaldusväärne, et tõend ei ole võltsitud, et see kuulub isikule, kes tõendi esitab, ja et igaühel, kes seda teavet kontrollib, on juurdepääs ainult minimaalselt vajalikule teabele.

(13)

Oht, mida võltsitud COVID-19 tõendid endast kujutavad, on tõeline. Europol väljastas 1. veebruaril 2021 varajase hoiatuse teatise võltsitud negatiivsete COVID-19 testi tõendite ebaseadusliku müügi kohta (7). Kuna tehnoloogilised vahendid, nagu kõrgresolutsiooniga printerid ja kujundusprogrammide tarkvara, on kättesaadavad ja kergesti juurdepääsetavad, saavad petturid valmistada kõrge kvaliteediga osaliselt või täielikult võltsitud, järeletehtud või valetõendeid. Teatatud on võltsitud testimistõendite ebaseadusliku müügi juhtumitest, milles on osalenud võltsingutega tegelevad organiseeritud rühmitused ja omakasupüüdlikud üksikpetturid, kes müüvad valetõendeid nii internetis kui ka mujal.

(14)

Selleks et tagada koostalitlusvõime ja võrdne juurdepääs, sealhulgas haavatavatele isikutele, nagu puuetega inimesed, ja isikutele, kellel on piiratud juurdepääs digitehnoloogiale, peaksid liikmesriigid väljastama ELi COVID-19 tõendeid kas digitaalselt või paberil , nii nagu tõendi omanik soovib . Nii peaks tõendi omanikul olema võimalik taotleda tõendi paberkoopiat ja see saada ja/ või säilitada ja kuvada tõendit kaasaskantavas seadmes. Tõendil peaks olema koostalitlusvõimeline digiloetav vöötkood, mis sisaldab üksnes olulisi andmeid tõendi kohta. Liikmesriik peaks tagama tõendi autentsuse, kehtivuse ja tervikluse e-templi ▌ abil. Tõendil olev teave peaks olema lisatud ka inimloetavas vormingus, kas trükituna või kuvatud lihttekstina. Tõendi kujundus peaks olema kergesti arusaadav ning tagama lihtsuse ja kasutajasõbralikkuse. Teave ja kujundus tuleks esitada puuetega inimestele ligipääsetaval viisil, järgides teabe, sealhulgas digitaalse teabe ligipääsetavusnõudeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/882  (8). Selleks et vältida vaba liikumise takistusi, tuleks tõendeid väljastada tasuta ja igaühel peaks olema õigus tõend saada. Liikmesriigid peaksid väljastama ELi COVID-19 tõendi automaatselt või tervenemistõendi puhul ainult taotluse alusel ning tagama, et tõendi võib saada lihtsalt ja kiiresti ning pakkuma vajaduse korral tuge, et tagada kõigile isikutele võrdne juurdepääs. Vaktsineerimistõendite kasutuselevõtuks vajalikud tehnilised, digitaalsed ja transporditaristu lisakulud peaksid olema rahastamiskõlblikud liidu fondidest ja programmidest. [ME 17]

(14a)

Vaktsiine tuleks käsitada üldsusele kättesaadava ülemaailmse avaliku hüvena, seega peaksid liikmesriigid tagama õiglase ja tasuta juurdepääsu kõigile kodanikele. Liikmesriigid peaksid tagama ka üldised, juurdepääsetavad, õigeaegsed ja tasuta COVID-19 testimisvõimalused, sealhulgas tehes testimise kättesaadavaks kõigis transpordisõlmedes. Tõendite väljastamine vastavalt artikli 3 lõikele 1 ei tohiks põhjustada diferentseeritud kohtlemist ega diskrimineerimist, mille aluseks on vaktsineerimisstaatus või artiklites 5, 6 ja 7 osutatud eritõendi omamine.

(15)

ELi COVID-19 tõendi turvalisus, autentsus, terviklus ja kehtivus ning selle kooskõla liidu andmekaitsealaste õigusnormidega on äärmiselt olulised, et seda aktsepteeritaks kõigis liikmesriikides. Seetõttu on vaja luua usaldusraamistik, millega nähakse ette tõendite usaldusväärse ja turvalise väljastamise ja kontrollimise eeskirjad ja taristu. Tuleks välja töötada taristu, mis toimiks kõigis elektroonikaseadmetes, eelistades kindlalt liidu tehnoloogia kasutamist ja tagades samal ajal infrastruktuuri kaitse küberohtude eest. Usaldusraamistik peaks tagama, et tõendite kontrollimine saab toimuda väljaspool internetti ja ilma väljastajat kontrollimisest teavitamata ning seega tuleks tagada, et kui omanik esitab tõendi, ei teavitata sellest ei väljastajat ega ühtegi kolmandat isikut. Usaldusraamistik peaks põhinema direktiivi 2011/24/EL (9) artikli 14 alusel loodud e-tervise võrgustiku 12. märtsil 2021 vastu võetud ülevaatel tervisetõendite koostalitlusvõime kohta (10). Usaldusraamistik peaks seepärast põhinema avaliku võtme taristul, mille usaldusahel ulatub liikmesriikide tervishoiuasutustest tõendeid väljastavate üksusteni. Usaldusraamistik peaks võimaldama kindlaks teha pettusi, eelkõige võltsimist. Iga vaktsineerimise, testi ja tervenemise kohta tuleks välja anda eraldi sõltumatu tõend ning tõendil ei tuleks säilitada omaniku varasemate tõendite ajalugu.

(16)

Käesoleva määruse kohaselt peaks ELi COVID-19 tõendi alla kuuluva mis tahes tõendi väljastama direktiivi 2004/38/EÜ artiklis 3 osutatud ▌ isikutele, st liidu kodanikele ja nende pereliikmetele, sealhulgas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 355 lõikes 2 osutatud ülemeremaade ja -territooriumide kodanikele, sõltumata nende kodakondsusest, see liikmesriik, kus isik on vaktsineeritud või kus teda on testitud või kus on tervenenud isiku asukoht. Kui see on asjakohane või vajalik, tuleks tõend väljastada vaktsineeritud, testitud või tervenenud isiku nimel teisele isikule , näiteks kui see isik on teovõimetu, siis seaduslikule eestkostjale, või väljastada lapse tõend tema vanemale. Tõendi legaliseerimist ega mingite muude samalaadsete formaalsuste täitmist ei tuleks nõuda.

(16a)

Piiriülese reisimisega seotud piirangud on eriti häirivad isikute jaoks, kes ületavad piire iga päev või sageli, et minna tööle või kooli, külastada lähisugulasi, saada arstiabi või hoolitseda lähedaste eest. ELi COVID-19 tõend peaks hõlbustama piirialade elanike, hooajaliste piiriüleste töötajate, ajutiste piiriüleste töötajate ja transporditöötajate vaba liikumist.

(16b)

Rõhutades käesoleva määruse põhjendust 14a ning nõukogu soovituse (EL) 2020/1475 punkte 6 ja 19, peaksid liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu piiriüleste piirkondade, äärepoolseimate piirkondade, eksklaavide ja geograafiliselt eraldatud piirkondade eripäradele ning vajadusele teha koostööd kohalikul ja piirkondlikul tasandil, samuti isikutele, keda peetakse piirialatöötajateks, piiriülesteks töötajateks ja piiriala elanikeks ning kes elavad teises liikmesriigis, kuhu nad tavaliselt iga päev või vähemalt kord nädalas tagasi pöörduvad. [ME 18]

(17)

ELi COVID-19 tõendeid tuleks väljastada ka Andorra, Monaco, San Marino ja Vatikani/Püha Tooli kodanikele või elanikele ▌.

(18)

▌Ühelt poolt liidu ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt teatavate kolmandate riikide vahel sõlmitud isikute vaba liikumise kokkulepetega on ette nähtud võimalus piirata vaba liikumist rahvatervisega seotud põhjustel. Kui see kokkulepe ei sisalda Euroopa Liidu õigusaktide inkorporeerimise mehhanismi, tuleks kokkuleppega soodustatud isikutele väljastatud tõendeid aktsepteerida määruses sätestatud tingimustel. Selle tingimuseks peaks olema komisjoni vastuvõetud rakendusakt, millega nähakse ette, et kolmas riik väljastab tõendeid käesoleva määruse kohaselt ja on ametlikult kinnitanud, et ta aktsepteerib liikmesriikide väljastatud tõendeid.

(19)

Määrust (EL) 2021/XXXX kohaldatakse kolmandate riikide kodanike suhtes, kes ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse ning kes elavad või viibivad seaduslikult sellise riigi territooriumil, mille suhtes kohaldatakse kõnealust määrust, ja kellel on õigus reisida muudesse riikidesse kooskõlas liidu õigusega.

(20)

Käesoleva määruse kohaldamiseks loodav raamistik peaks püüdma tagada sidususe üleilmsete algatustega või samasuguste algatustega kolmandates riikides, kellega Euroopa Liidul on tihedad partnerlussuhted, ▌milles osalevad WHO ja Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon . See peaks võimaluse korral tähendama üleilmsel tasandil loodud tehnoloogiliste süsteemide ja käesoleva määruse kohaldamiseks loodud süsteemide koostalitlusvõimet, et hõlbustada vaba liikumist liidus, sealhulgas avaliku võtme taristus osalemise või avalike võtmete kahepoolse vahetamise kaudu. Selleks et hõlbustada kolmandates riikides või ELi toimimise lepingu artikli 355 lõikes 2 osutatud või selle II lisas loetletud ülemeremaades ja -territooriumidel või Fääri saartel vaktsineeritud või testitud liidu kodanike vaba liikumise õiguse kasutamist, tuleks käesolevas määruses sätestada, et kolmandate riikide või ülemeremaade ja -territooriumide või Fääri saarte poolt liidu kodanikele ja nende pereliikmetele väljastatud tõendeid aktsepteeritakse juhul, kui komisjon leiab, et tõendid on väljastatud kooskõlas käesoleva määrusega kehtestatud standarditega samaväärsete standarditega.

(21)

Selleks et hõlbustada vaba liikumist ja tagada, et COVID-19 pandeemia ajal praegu kehtivad vaba liikumise piirangud saab kõrvaldada kooskõlastatud viisil, mille aluseks on uusimad teaduslikud andmed ja suunised, mille on teinud kättesaadavaks terviseohutuse komitee, ECDC ja Euroopa Ravimiamet (EMA) , tuleks luua koostalitlusvõimeline vaktsineerimistõend. Vaktsineerimistõendi eesmärk peaks olema kinnitada, et selle omanikule on liikmesriigis manustatud COVID-19 vaktsiin , ja see peaks võimaldama reisipiirangutest loobuda . Tõend peaks sisaldama ainult vajalikku teavet, mis võimaldab selgelt tuvastada omaniku, ning COVID-19 vaktsiini nimetust, järjekorranumbrit, vaktsineerimise kuupäeva ja kohta. Liikmesriik peaks väljastama vaktsineerimistõendi isikule, kellele on manustatud vaktsiin, millele on antud müügiluba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 726/2004 (11) ▌.

(22)

Isikutel, kes on vaktsineeritud enne käesoleva määruse kohaldamise algust, sealhulgas kliinilise uuringu ajal, peaks samuti olema õigus saada määrusega kooskõlas olev tõend COVID-19-vastase vaktsineerimise kohta. Samal ajal peaks liikmesriigile jääma õigus väljastada muus vormingus vaktsineerimistõend muul, eelkõige meditsiinilisel eesmärgil.

(23)

Mittediskrimineerimise põhimõtte kohaselt peaks liikmesriik ▌väljastama sellise vaktsineerimistõendi ka liidu kodanikule ja tema pereliikmetele, keda on kolmandas riigis vaktsineeritud COVID-19 vaktsiiniga, millele on antud müügiluba vastavalt määrusele (EÜ) nr 726/2004, ja kes suudavad seda usaldusväärselt tõendada. Liikmesriigil peaks olema võimalik väljastada vaktsineerimistõend ka liidu kodanikule ja tema pereliikmetele, keda on vaktsineeritud WHO erakorralise kasutusloa saanud vaktsiiniga, kui nad suudavad seda usaldusväärselt tõendada.

(24)

27. jaanuaril 2021 võttis e-tervise võrgustik vastu meditsiinilisi vaktsineerimistõendeid käsitlevad suunised, mida uuendati 12. märtsil 2021 (12). Need suunised, eelkõige eelistatud koodistandard, peaksid olema käesoleva määruse kohaldamiseks vastu võetud tehniliste kirjelduste aluseks.

(25)

Mitu liikmesriiki on juba vabastanud vaktsineeritud isikud teatavatest piirangutest vabale liikumisele liidus. ▌Liikmesriik peaks aktsepteerima vaktsineerimistõendit, et vabastada isik COVID-19 leviku piiramiseks kooskõlas liidu õigusega kehtestatud vaba liikumise piirangutest, nagu nõue jääda karantiini/eneseisolatsiooni või teha SARS-CoV-2 nakkuse test, samuti tuleks nõuda, et ta aktsepteeriks samadel tingimustel vaktsineerimistõendit, mille on kooskõlas käesoleva määrusega väljastanud teine liikmesriik. Tõendit tuleks aktsepteerida samadel tingimustel: näiteks kui liikmesriik peab piisavaks ühe vaktsiinidoosi manustamist, peaks sama nõue kehtima sellise vaktsineerimistõendi omanikule, millel on märge sama vaktsiini ühe doosi manustamise kohta. Rahvatervise huvides peaks see kohustus piirduma isikutega, kellele on manustatud COVID-19 vaktsiin, millele on antud müügiluba vastavalt määrusele (EÜ) nr 726/2004, ▌või vaktsiin, mis on saanud WHO erakorralise kasutusloa.

(26)

Tuleb vältida nende inimeste mis tahes (otsest või kaudset) diskrimineerimist, kes ei ole vaktsineeritud näiteks meditsiinilistel põhjustel, kuna nad ei kuulu sihtrühma, kellele vaktsiini praegu manustatakse , või kellel ei ole veel olnud vaktsineerimisvõimalust või kes on otsustanud vaktsineerimisest loobuda , või kui teatavate vanuserühmade, näiteks laste jaoks ei ole veel vaktsiini saadaval . Seetõttu ei tohiks vaktsineerimistõend või vaktsineerimistõend, millel on märgitud konkreetne vaktsineerimiseks kasutatud ravim, olla tingimuseks vaba liikumise õiguse kasutamisele ▌ning see ei tohi olla liidusisese vaba liikumise ja piiriülese sõitjateveo teenuse, nagu lennuki, rongi, bussi, laeva või muu transpordivahendi kasutamise tingimus.

(26a)

COVID-19 vaktsiine tuleb toota hulgi, nende hind peab olema taskukohane, vaktsiinid tuleb üle maailma laiali jagada, et nad oleksid vajaduse korral kättesaadavad, ning neid tuleb laialdaselt kasutada kohalikes kogukondades. [ME 21/rev]

(26b)

COVID-19 pandeemia vastu võitlemine on sotsiaalse ja majandusliku taastumise ning taastamispingutuste tulemuslikkuse eeltingimus. COVID-19 vaktsiinide väljatöötamine on ülioluline. Tootmis- ja tarnegraafikute ulatuslikust täitmatajätmisest põhjustatud probleemid on väga murettekitavad. [ME 22/rev]

(27)

Mitu liikmesriiki nõuab oma territooriumile reisivatelt isikutelt kas enne või pärast riiki saabumist SARS-CoV-2 nakkuse testi tegemist. COVID-19 pandeemia alguses nõudsid liikmesriigid tavaliselt pöördtranskriptaasi polümeraasi ahelreaktsioon testi (RT-PCR), mis on COVID-19 diagnostikas nukleiinhappe amplifikatsioonil põhinev test (NAAT), mida WHO ja ECDC peavad tipptasemel testiks ehk kõige usaldusväärsemaks meetodiks nakatunute ja kontaktsete isikute testimisel (13). Pandeemia käigus on Euroopa turule tulnud kiiremad ja odavamad uue põlvkonna testid: antigeeni kiirtestid, millega tehakse kindlaks viiruse valkude (antigeenide) olemasolu ja mida saab kasutada aktiivse nakkuse avastamiseks. 18. novembril 2020 võttis komisjon vastu komisjoni soovituse (EL) 2020/1743 antigeeni kiirtestide kasutamise kohta SARS-CoV-2 nakkuse diagnoosimisel (14).

(28)

Nõukogu võttis 22. jaanuaril 2021 vastu nõukogu soovituse 2021/C 24/01 COVID-19 antigeeni kiirtestide ELis kasutamise ja valideerimise ning testitulemuste vastastikuse tunnustamise ühise raamistiku kohta (15), millega nähakse ette COVID-19 antigeeni kiirtestide ühise loetelu koostamine. Terviseohutuse komitee leppis selle põhjal 18. veebruaril 2021 kokku COVID-19 antigeeni kiirtestide ühises loetelus, mis koosneb valikust antigeeni kiirtestidest, mille tulemusi liikmesriigid vastastikku tunnustavad, ning ühises standardiseeritud andmekogumis, mis kantakse COVID-19 testitulemuse tõendile (16).

(29)

Neist ühistest jõupingutustest hoolimata on isikutel , kes kasutavad oma vaba liikumise õigust, endiselt probleeme, kui nad püüavad kasutada ühes liikmesriigis saadud testitulemust teises liikmesriigis. Probleemid on sageli seotud keelega, milles testitulemus on väljastatud, usalduse puudumisega näidatava dokumendi autentsuse suhtes ning testide maksumusega .

(30)

Selleks et parandada teises liikmesriigis tehtud testi tulemuse aktsepteerimist, kui see esitatakse vaba liikumise õiguse kasutamise eesmärgil, tuleb kehtestada koostalitlusvõimeline testimistõend, mis sisaldab rangelt vajalikku teavet omaniku selgeks tuvastamiseks ning SARS-CoV-2 nakkuse testi liiki, kuupäeva ja tulemust. Selleks et tagada testitulemuse usaldusväärsus, tuleks käesoleva määruse alusel väljastada testimistõend ainult nõukogu soovituse 2021/C 24/01 põhjal koostatud loetellu kuuluva NAAT-testi ja antigeeni kiirtesti tulemuse alusel. Nõukogu soovituse 2021/C 24/01 alusel terviseohutuse komitees kokku lepitud ühine standardiseeritud andmekogum, mis kantakse COVID-19 testitulemuse tõendile, eelkõige eelistatud koodistandard, peaks olema käesoleva määruse kohaldamiseks vastu võetud tehniliste kirjelduste aluseks.

(31)

Liikmesriigid, kes nõuavad COVID-19 leviku piiramiseks kehtestatud vaba liikumise piirangutest loobumiseks tõendit SARS-CoV-2 nakkuse testi kohta, peaksid aktsepteerima kooskõlas käesoleva määrusega liikmesriikide väljastatud testimistõendeid.

(31a)

SARS-CoV-2 vastased antikehad tekivad kas pärast loomulikku nakkust – nii koos kliinilise haiguspildiga kui ka ilma – või pärast vaktsineerimist. Kuigi meil ei ole veel lõplikke andmeid nende antikehade püsimise kohta pärast vaktsineerimist, on küllaldaselt tõendeid selle kohta, et looduslikult tekitatud antikehad on avastatavad mitu kuud pärast nakatumist. Antikehade testimine võimaldab seega kindlaks teha isikud, kes on varem nakatunud ja kellel võib olla tekkinud immuunreaktsioon ning kellel on seega väga väike tõenäosus uuesti nakatuda või nakatada teisi.

(32)

Teadusandmete kohaselt võib COVID-19st tervenenud isiku SARS-CoV-2 test pärast sümptomite ilmnemist olla teatava ajavahemiku jooksul positiivne (17). Kui selliselt isikult nõutakse vaba liikumise õiguse kasutamiseks testi tegemist, võidakse teda seega takistada reisimast, kuigi ta ei ole enam nakkusohtlik. Eesmärgiga hõlbustada vaba liikumist ja tagada, et COVID-19 pandeemia ajal praegu kehtivad vaba liikumise piirangud saab kõrvaldada kooskõlastatud viisil, mille aluseks on uusimad teaduslikud andmed, tuleks luua koostalitlusvõimeline tervenemistõend, mis sisaldab isiku selgeks tuvastamiseks vajalikku teavet ja varasema SARS-CoV-2 nakkuse positiivse testi kuupäeva. ▌ECDC väitel näitavad uuemad andmed, et kuigi elujõulise SARS-CoV-2 levitamine toimub 10–20 päeva pärast sümptomite ilmnemist, puuduvad veenvad epidemioloogilised uuringud, mis kinnitaksid haiguse edasist ülekandumist pärast kümnendat päeva. Ettevaatuspõhimõtet tuleks siiski edasi kohaldada. Komisjonile tuleks anda volitused seda kehtivusaega nii algus- kui ka lõpp-punktis terviseohutuse komitee või ECDC suuniste põhjal muuta, sest nemad uurivad põhjalikult andmeid, mis on vajalikud pärast tervenemist omandatud immuunsuse kestuse kindlakstegemiseks. Lisaks peaks üksikisikutel olema võimalus teha spetsiifiline ogavalgu antigeeni test, kui neil puuduvad sümptomid.

(33)

Mitu liikmesriiki on juba kaotanud tervenenud isikute jaoks teatavad piirangud vabale liikumisele liidus. ▌Liikmesriik peaks aktsepteerima tervenemistõendit, et loobuda SARS-CoV-2 leviku piiramiseks kooskõlas liidu õigusega kehtestatud vaba liikumise piirangutest, nagu nõue jääda karantiini/eneseisolatsiooni või teha SARS-CoV-2 nakkuse test, samuti tuleks nõuda, et ta aktsepteeriks samadel tingimustel tervenemistõendit, mille on kooskõlas käesoleva määrusega väljastanud teine liikmesriik. Ka e-tervise võrgustik koos terviseohutuse komiteega teeb tööd tervenemistõendeid ja asjaomaseid andmestuid puudutavate suuniste koostamiseks.

(34)

Selleks et komisjon saaks ühise seisukoha kiiresti vastu võtta, peaks ta saama küsida Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1082/2013/EL (18) artikliga 17 loodud terviseohutuse komiteelt suuniseid teaduslike andmete kohta, mis puudutavad kooskõlas käesoleva määrusega loodud tõendites dokumenteeritud meditsiiniliste nähtude mõju, sealhulgas COVID-19 vaktsiini antud immuunsuse mõjusust ja kestust, kas vaktsiin hoiab ära asümptomaatilise nakkuse ja viiruse edasikandumise, teavet viirusest tervenenud inimeste olukorra kohta ning uue SARS-CoV-2 variantide mõju inimestele, kes on vaktsineeritud või on juba viirusega nakatunud . Selline teave võiks olla aluseks ka nõukogu soovitustele, mis võimaldavad kooskõlastatud lähenemisviisi tõendite omanike vaba liikumise piirangute kaotamiseks.

(35)

Selleks et tagada määrusega loodud usaldusraamistiku tõendite rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (19).

(36)

Komisjon peaks viivitamata võtma vastu kohaldatavad rakendusaktid, kui nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud koostalitlusvõimelise tõendi kehtestamiseks vajalike tehniliste kirjeldustega, tungiv vajadus seda nõuab või kui ilmneb uusi teaduslikke andmeid.

(37)

Käesoleva määruse rakendamisel kohaldatakse isikuandmete töötlemise suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 (20). Käesoleva määrusega luuakse isikuandmete töötlemiseks määruse (EL) 2016/679 artikli 6 lõike 1 punkti c ja artikli 9 lõike 2 punkti g tähenduses õiguslik alus, mis on vajalik määruses sätestatud koostalitlusvõimeliste tõendite väljastamiseks ja kontrollimiseks. Sellega ei reguleerita nende isikuandmete töötlemist, mis on seotud vaktsineerimise, testimise või tervenemise dokumenteerimisega muul põhjusel, nagu ravimiohutuse järelevalve raames või isiklike terviseandmete säilitamiseks. Õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks muul põhjusel tuleb sätestada siseriiklikus õiguses, mis peab olema kooskõlas liidu andmekaitsealaste õigusaktidega.

(38)

Võimalikult väheste andmete kogumise põhimõtte kohaselt peaksid tõendid sisaldama ainult neid isikuandmeid, mis on rangelt vajalikud COVID-19 pandeemia ajal liidus vaba liikumise õiguse kasutamise hõlbustamiseks. Konkreetsed isikuandmete ja andmeväljade kategooriad, mis tuleb tõendile kanda, tuleks sätestada käesolevas määruses.

(39)

Käesoleva määruse kohaldamisel ei ole isikuandmeid vaja piiriüleselt edastada/vahetada ▌. Kooskõlas avaliku võtme taristu lähenemisviisiga on tarvis üksnes väljastajate avalikke võtmeid piiriüleselt üle kanda või neile piiriüleselt juurde pääseda, mis tagatakse komisjoni loodud ja hooldatava koostalitlusvõime juurdepääsupunkti abil. Eelkõige peaks tõendi olemasolu koos väljastaja avaliku võtmega võimaldama kontrollida tõendi autentsust ja terviklust ning tuvastada pettusi . Kooskõlas isikuandmete vaikimisi kaitse põhimõttega tuleks kasutada kontrollimeetodeid, mis ei nõua isikuandmete edastamist.

(40)

Käesoleva määrusega keelatakse selliste isikuandmete säilitamine, mille on tõendilt saanud sihtliikmesriik või piiriülese sõitjateveo teenuse pakkujad ▌. Käesoleva määrusega ei looda õiguslikku alust ühegi andmebaasihoidla loomiseks liikmesriigi või liidu tasandil või usaldusraamistiku digitaristu kaudu.

▌

(41a)

Reisimise prognoositavuse ning õiguskindluse tagamiseks on väga oluline, et üldsusele antaks selget, põhjalikku ja õigeaegset teavet kõigi eri liiki tõendite väljastamise, kasutamise ja tunnustamise kohta, mis moodustavad ELi COVID-19 tõendi. Komisjon peaks toetama liikmesriikide jõupingutusi selles valdkonnas, näiteks tehes liikmesriikide esitatud teabe kättesaadavaks veebiplatvormi „Re-open EU“ kaudu.

(42)

Vastavalt soovitusele (EL) 2020/1475 tuleks SARS-CoV-2 leviku piiramiseks kehtestatud isikute vaba liikumise piirangud liidus tühistada niipea, kui epidemioloogiline olukord seda võimaldab. See kehtib ka kohustuse kohta esitada muid dokumente kui need, mida nõutakse liidu õiguses, eelkõige direktiivis 2004/38/EÜ, näiteks käesoleva määrusega hõlmatud tõendeid. ▌

(43)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada 12 kuu jooksul alates selle jõustumise kuupäevast. Neli kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ja hiljemalt kolm kuud enne selle kohaldamise lõppu peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta , sealhulgas selle mõju kohta vabale liikumisele, põhiõigustele, isikuandmete kaitsele, samuti hinnangu kõige ajakohasemate vaktsiini- ja testimistehnoloogiate ning selle kohta, kuidas liikmesriigid kasutavad ELi COVID-19 tõendit riiklikel õigusaktidel põhinevatel eesmärkidel, mida ei ole sätestatud käesolevas määruses .

(44)

Selleks et võtta arvesse epidemioloogilist olukorda ja COVID-19 pandeemia ohjeldamisel tehtud edusamme ning tagada koostalitlusvõime rahvusvaheliste standarditega, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse teatavate artiklite kohaldamise ▌kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (21) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(45)

Kuna käesoleva määruse eesmärki hõlbustada COVID-19 pandeemia ajal liidus vaba liikumist, kehtestades koostalitlusvõimelised tõendid omaniku vaktsineerimise, testimise ja tervenemise kohta, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(46)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) tunnustatud põhimõtteid, sealhulgas õigust era- ja perekonnaelu austamisele, õigust isikuandmete kaitsele, õigust võrdsusele seaduse ees ja diskrimineerimiskeeldu, vaba liikumise õigust ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile. Liikmesriigid peaksid käesolevat määrust rakendama kooskõlas hartaga.

(46a)

Juhul kui liikmesriigid otsustavad riiklikul tasandil nõuda riiklikke digitõendeid muul kui vaba liikumise eesmärgil, peaksid need olema koostalitlusvõimelised ELi COVID-19 tõendiga ja järgima selle kaitsemeetmeid, nagu on määratletud käesolevas määruses, eelkõige selleks, et tagada mittediskrimineerimine eri kodakondsuste vahel, mittediskrimineerimine eri tõendite vahel ja kõrged andmekaitsestandardid ning et vältida killustumist.

(46b)

Liikmesriigid ei tohiks kehtestada avalikele teenustele juurdepääsu piiranguid nende suhtes, kellel ei ole käesoleva määrusega hõlmatud tõendeid.

(46c)

Loetelu kõigist üksustest, kes on ette nähtud tegutsema konkreetses liikmesriigis andmete vastutavate töötlejate, volitatud töötlejate ja vastuvõtjatena, avalikustatakse ühe kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist, et ELi COVID-19 tõendit kasutavad liidu kodanikud saaksid teada üksuse, kelle poole nad võivad pöörduda, et kasutada oma määruse (EL) 2016/679 kohaseid andmekaitseõigusi, sealhulgas eelkõige õigust saada läbipaistvat teavet selle kohta, kuidas kasutada andmesubjekti õigusi seoses isikuandmete töötlemisega.

(47)

Vastavalt määruse (EL) 2018/1725 (22) artikli 42 lõikele  2 on konsulteeritud Euroopa Andmekaitseinspektori ja Euroopa Andmekaitsenõukoguga ,

1.

2.

3.