EUROOPA KOMISJON

Brüssel,2.4.2020

COM(2020) 175 final

2020/0056(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega aktiveeritakse nõukogu 15. märtsi 2016. aasta määruse (EL) 2016/369 kohane erakorraline toetus ja muudetakse määruse sätteid seoses COVID-19 puhanguga

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

COVID-19 pandeemia tõttu kaotab Euroopa Liidus elu või satub raskustesse erakordselt suur hulk inimesi. Liikmesriigid võtavad surmajuhtumite vähendamiseks ja viiruse leviku tõkestamiseks isikuvabadusi piiravaid erakorralisi meetmeid, mis häirivad majandustegevust ning põhjustavad ettevõtjatele likviidsusprobleeme ja halvendavad tugevasti nende rahalist olukorda.

Viiruse kiire levik ja haiglaravi vajavate patsientide suur arv avaldab liikmesriikide tervishoiusüsteemidele ääretult suurt survet. Kõik liikmesriigid on sunnitud suurendama oma tervishoiusüsteemile tehtavaid kulutusi, et rahastada COVID-19 pandeemiaga seotud kasvavaid vajadusi ja jätkata paralleelselt põhiliste meditsiiniteenuste osutamist kõigile teistele patsientidele. Samal ajal peavad ELi liikmesriigid tagama inimressursid hädavajalike meditsiiniseadmete ja nende lisavahendite kindlakstegemiseks, hankimiseks ja õigeaegse tarnimise tagamiseks.

Olukord liikmesriigiti küll erineb, aga haigus levib kiiresti ja ohustab Euroopa Liitu tervikuna. Seega on viiruse leviku edukaks tõkestamiseks ja selle mõju võimalikult kiireks leevendamiseks tarvis reageerida ühiselt, koordineeritult ja kiirelt. Erandliku olukorraga toimetulemiseks tuleb töötada välja eri meetmeid sisaldav kooskõlastatud strateegia, mille peamine eesmärk on säilitada inimelusid, hoida ära või leevendada inimeste kannatusi ja kaitsta inimväärikust.

ELi tasandi koordineeritud tegevus võimaldaks tegeleda käimasoleva kriisiga ja astuda ühtlasi vajalikke samme selle järel. See tegevus toimuks muu hulgas järgmiste meetmete abil:

–laialdasem ja kiirem varude kogumine ning oluliste ressursside kooskõlastatud jaotamine kõikjal Euroopas;

–rahvusvahelistelt partneritelt imporditavate kaitsevahendite transpordi korraldamine ja kaitsevahendite edasitoimetamine kõikjale ELi;

–abivajavate patsientide piiriülene paigutamine neisse haiglatesse, kus on veel vabu kohti;

–piiriülene koostöö, mille eesmärk on leevendada tervishoiusüsteemidele avalduvat survet haigusest kõige enam mõjutatud ELi piirkondades;

–hädavajalike meditsiinitarvete tsentraalne hankimine ja jaotamine haiglatele ning kaitsevahendite (nt respiraatorid, hingamisaparaadid, isikukaitsevahendid, korduskasutatavad maskid, ravimid, ravivahendid, laborivarustus ja desinfektsioonivahendid) hädaolukorra tarned haiglatöötajatele;

–ELi ettevõtete tootmisvõimsuse suurendamine ja ümbersuunamine, et tagada selliste seadmete ja materjalide kiire tootmine ja kasutuselevõtt, mida on tarvis hädavajalike toodete ja ravimite nappuse kõrvaldamiseks;

–raviasutuste ja -ressursside suurendamine, sealhulgas ajutiste ja poolalaliste välihaiglate rajamine ning ümberkorraldatud raviasutuste toetamine;

–testikomplektide tootmise suurendamine ja vajalike põhiainete soetamise toetamine;

–ravimite ja testimismeetodite kiire väljatöötamise toetamine;

–testimisvahendite (testikomplektid, reagendid, seadmed) arendamine, hankimine ja jaotamine.

Praegust rahvatervise hädaolukorda aitavad osaliselt leevendada liidu elanikkonnakaitse mehhanismi / rescEU raames ette nähtud meetmed, koroonaviirusega võitlemise investeerimisalgatus Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutuselevõtuks 1 ning muud liidu vahendid. Olukorra tõsidus nõuab aga veelgi tugevamat vastust, mis tuleb eelkõige suunata ELi tervishoiusektorile. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku võtta kasutusele erakorralise toetuse rahastamisvahend, et võimaldada ELile mitmekesisemaid vahendeid, mis aitaksid toime tulla praeguse COVID-19 pandeemia laialdase levikuga.

Eelnevale tuginedes tuleks võimalikult kiiresti aktiveerida toetus, mida pakutakse erakorralise toetuse määruse (2016/369) alusel. See võimaldaks liidul võtta meetmeid ühes või mitmes liikmesriigis tekkida võivate raskete tagajärgede ärahoidmiseks või leevendamiseks ja tegeleda kooskõlastatult COVID-19 katastroofist tulenevate vajadustega, täiendades muude ELi vahendite kaudu antavat abi.

Erakorralise toetuse määrusega pakutakse ELi tasandi solidaarsuse väljendamiseks konkreetset vahendit – sellega kaasatakse kriisi vastu võitlemisse kodanikud ja kodanikuühiskond. Kulude poolel võimaldab vahend kaasata valitsusväliseid organisatsioone ja rahvusvahelisi organisatsioone ning piirkondlikke ja riiklikke ametiasutusi (nt tervishoiusektori asutusi). Tulude poolel võimaldab see kasutada mitte ainult liikmesriikide lisamakseid, vaid ka eraisikute ja sihtasutuste annetusi ning koguni ühisrahastust. Komisjon uurib, kuidas luua kõik vajalikud tingimused, et võimaldada sissemaksete ja annetuste kiiret kogumist.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Eespool esitatu põhjal teeb komisjon ettepaneku aktiveerida kooskõlas määruse 2016/369 artikliga 2 erakorraline toetus ja muuta mõningaid nimetatud määruse sätteid, et rahuldada paremini COVID-19 puhangust tulenevaid konkreetseid vajadusi. Eelkõige paneb komisjon ette

–aktiveerida ELi toetus kaheks aastaks alates 1. veebruarist 2020;

–laiendada rahastamiskõlblike meetmete ja võimalike rakenduspartnerite ringi, pidades silmas COVID-19 kriisiga toimetulekuks vajalike meetmete suurt ulatust, ja täpsustada abikõlblikke kulusid;

–kohaldada määrust tagasiulatuvalt alates 1. veebruarist 2020 ja käsitada asjaomaseid meetmeid alates sellest kuupäevast rahastamiskõlblikena, eesmärgiga tagada liikmesriikide võrdne kohtlemine;

–pikendada erakorralise toetuse rakendamispaindlikkuse tagamiseks juriidiliste kohustuste sõlmimise perioodi;

–anda komisjonile võimalus hankida liikmesriikidele erakorralist toetust, et rahuldada nende COVID-19 pandeemiaga seotud vajadusi, sealhulgas ühishanke vormis või korraldades tsentraliseeritud hankeid liikmesriikide nimel.

Kavandatava määrusega võimaldatav koordineeritud tegevus ja meetmed täiendavad toetust, mida antakse muude ELi vahendite kaudu.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Erakorralise toetuse rahastamisvahendi aktiveerimine COVID-19 vastaseks võitluseks ELis toimub subsidiaarsuse põhimõttel. COVID-19 pandeemia üleilmse mõõtme, selle tugeva majandusliku ja sotsiaalse mõju ning kõigi liikmesriikide tervishoiusüsteemidele avalduva suure surve tõttu saab liit üksikute liikmesriikidega võrreldes paremini kriisi terviklikul ja koordineeritud viisil hallata.

Ainult liikmesriikide solidaarne koordineeritud tegevus saab aidata COVID-19 levikut kiiresti ja tulemuslikult tõkestada, selle mõju võimalikult suurel määral leevendada ja selle hilisemate tagajärgedega tegeleda, et hoida ära haiguse uut levikut. Selleks et vastata tungivale nõudmisele kaasata piisavaid ressursse ja jaotada neid ELi liikmesriikide vahel vastavalt nende vajadustele, peab EL tegutsema koostöös kõigi COVID-19 pandeemiast mõjutatud liikmesriikidega.

•Proportsionaalsus

Kui EL kaasaks kõik COVID-19 leviku tõkestamiseks vajalikud ressursid ja kasutaks neid, aitaks see märkimisväärselt tugevdada inimeste elu, tervist ja väärikust säilitavaid meetmeid ning elavdada liikmesriikide majandust. Pidades silmas COVID-19 enneolematuid tagajärgi kõigile ELi kodanikele ja kõigile majandussektoritele ning tarvidust kiirelt ja tõhusalt tegutseda, ei lähe ettepanek kaugemale sellest, mis on vajalik praeguses õigusaktis sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

•Vahendi valik

Võttes arvesse COVID-19 pandeemia mõõdet ning selle sotsiaalset, majanduslikku ja finantsmõju, peab komisjon asjakohaseks võtta vastu määrus, kuna selle reguleerimisala on üldine ning see on vahetult ja viivitamata kohaldatav. Selle tulemuseks oleks kiire, ühetaoline ja kogu liidus kehtiv finantsabi mehhanism.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Kuna ettepanek tuli koostada kiiresti, et nõukogu saaks selle aegsasti vastu võtta, ei olnud sidusrühmadega võimalik konsulteerida.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ei ole asjakohane.

•Mõjuhinnang

Kuna ettepanek on kiireloomuline, ei ole selle mõju hinnatud.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ei ole asjakohane.

•Põhiõigused

Ei ole asjakohane.

4.MÕJU EELARVELE

Tehakse ettepanek eraldada 2020. aastaks 2,7 miljardit eurot, et toetada taasaktiveeritava erakorralise toetuse rahastamisvahendi abil võetavate meetmete rahastamist. Rahastamisallikaid on täpsemalt kirjeldatud käesolevale ettepanekule lisatud finantsselgituses ja neid on kajastatud ka paranduseelarve projektis nr 2/2020.

Sõltuvalt kriisi arengust ja sellega seotud vajadustest, mida ei ole võimalik muudest vahenditest katta, võib ette näha täiendava rahastamise.

5.MUU TEAVE

Ei ole asjakohane.

2020/0056 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega aktiveeritakse nõukogu 15. märtsi 2016. aasta määruse (EL) 2016/369 kohane erakorraline toetus ja muudetakse määruse sätteid seoses COVID-19 puhanguga

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti artikli 122 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)COVID-19 kriis, mille Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kuulutas pandeemiaks 11. märtsil 2020, on avaldanud Euroopa Liidu ühiskonnale ja majandusele ränka mõju ning sundinud liikmesriike võtma erakorralisi meetmeid.

(2)Lisaks pandeemia majanduslikule ja sotsiaalsele mõjule on kriis seadnud suure surve alla liikmesriikide tervishoiusüsteemid. Kõik liikmesriigid seisavad silmitsi suurenenud nõudlusega eelkõige meditsiinivahendite ja -tarvete, selliste materjalide tootmisvõimsuse ning oluliste avalike teenuste järele.

(3)Vaja on kiireid ja mitmekülgseid meetmeid, mis võimaldaksid liidul tervikuna tegeleda kriisiga solidaarselt, arvestades viiruse kiirest levikust tingitud piiranguid. Eelkõige peaksid sellised meetmed aitama hoida inimelusid, hoida ära ja leevendada inimeste kannatusi ning säilitada inimväärikust kõikjal, kus see on praeguse COVID-19 kriisi tõttu vajalik.

(4)COVID-19 puhangu laad ja tagajärjed on laiaulatuslikud ja piiriülesed ning nõuavad seetõttu terviklikku reageerimist. Meetmed, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1313/2013/EL 4 loodud liidu elanikkonnakaitse mehhanismi („rescEU“) ja muude olemasolevate liidu õigusaktide raames, on piiratud ulatusega ega võimalda seetõttu piisavalt jõuliselt reageerida ega tõhusalt tegeleda COVID-19 kriisi ulatuslike tagajärgedega liidus.

(5)Seepärast on vaja aktiveerida nõukogu määrusega (EL) 2016/369 sätestatud erakorraline toetus.

(6)Selleks et võimaldada paindlikkust, mis on vajalik pikaajalise koordineeritud reageerimise tagamiseks sellistes ettenägematutes olukordades nagu COVID-19 kriis (nt meditsiinitarvete ja ravimite tarnimise, taastamismeetmete, asjakohaste meditsiiniliste uuringute jms jaoks), on vaja tagada, et aktiveerimisperioodil võetud eelarvelisi kulukohustusi saaks kasutada juriidiliste kohustuste sõlmimiseks kogu aktiveerimisperioodi jooksul, ilma et see piiraks liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid üldisi finantsreegleid, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 5 artikli 114 lõikega 2. Selliste juriidiliste kohustustega seotud kulud peaksid olema rahastamiskõlblikud kogu nende täitmise aja jooksul.

(7)Selleks et tagada kõigile liikmesriikidele võrdne kohtlemine ja võrdsed tingimused, tuleb võimaldada ka kulude tagasiulatuvat rahastamiskõlblikkust alates toetuse aktiveerimise kuupäevast, sealhulgas juba lõpuleviidud meetmete puhul, tingimusel et need on alanud pärast kõnealust kuupäeva.

(8)Selleks et määruses (EL) 2016/369 sätestatud erakorraline toetus vastaks subsidiaarsuse põhimõttele, peaks selle otstarve muudest liidu vahenditest antava mis tahes abi suhtes olema rangelt täiendav.

(9)COVID-19 kriisi käigus on selgunud, et on vaja laiendada määruse (EL) 2016/369 kohaldamisala, et rahastada kulusid, mis on seotud vajadusega kiiresti soetada meditsiinivahendeid ja -materjale, nagu hingamisaparaadid ja kaitsevahendid ning testimiseks vajalikud kemikaalid, ning töötada välja, toota ja turustada ravimeid ning muid vahendeid ja materjale. Samuti peaks olema võimalik rahastada meetmeid, millega toetatakse meditsiinitoodetele kasutusloa saamiseks vajalikke samme.

(10)Selleks et leevendada teravat survet, mida raskused oluliste avalike teenuste pakkumisel avaldavad meditsiinitöötajatele ja riikide ressurssidele, ning säilitada tervishoiusüsteemi töövõime, tuleks rahaliselt või korralduslike vahenditega toetada meditsiinipersonali ajutist suurendamist ja vahetust ning teistest liikmesriikidest pärit patsientide ravi.

(11)Tervishoiu- ja logistikaspetsialistid peaksid saama koolitust ka tervishoiutoodete võltsimise vastu võitlemiseks.

(12)Pidades silmas COVID-19 ulatuslikke tagajärgi, on vaja kiiresti ja mitmekülgselt kaasata kõiki asjaomaseid partnereid, sealhulgas avaliku sektori asutusi, avaliku ja erasektori esmatasandi ja haiglaravi pakkujaid, hooldekodusid jms. Vaja on võtta meetmeid, et leevendada survet tervishoiutaristule ja toetada haavatavaid rühmi.

(13)Tarneprobleemide lahendamiseks tuleks toetada selliste oluliste meditsiinitoodete nagu ravimid, diagnostilised testid, laboritarbed, kaitsevahendid jne tootmisvõimsust ning nende toodete varude hoidmiseks tuleks ette näha rahalised vahendid.

(14)Rahaliste ja/või korralduslike vahenditega tuleks toetada täiendavate või alternatiivsete katsemeetodite väljatöötamist suutlikkuse suurendamiseks, ning asjakohaseid meditsiinilisi uuringuid.

(15)Kaupade või teenuste ostmisel hädaolukorras seisavad liikmesriikide avaliku sektori hankijad silmitsi märkimisväärsete õiguslike ja praktiliste raskustega. Selleks et avaliku sektori hankijad saaksid siseturu potentsiaali mastaabisäästu kaudu ning riski ja kasu jagamise teel maksimaalset ära kasutada, on äärmiselt oluline laiendada komisjoni võimalusi osta kaupu või teenuseid liikmesriikide nimel. Komisjonil peaks olema võimalik korraldada asjakohaseid hankemenetlusi. Kui menetluse teatavat osa, näiteks minikonkurssi raamlepingu alusel või individuaalsete hankelepingute sõlmimist dünaamilise hankesüsteemi alusel, viib läbi liikmesriigi avaliku sektori hankija, vastutaks sama avaliku sektori hankija menetluse nende osade eest, mida viib läbi tema.

(16)Hädaolukordades, kui on vaja korraldada komisjoni ja ühe või mitme liikmesriigi avaliku sektori hankija ühishange, peaks liikmesriikidel olema võimalik täies ulatuses omandada, rentida või liisida ühiselt hangitud vahendeid.

(17)Komisjonil peaks olema lubatud osta ja varuda tooteid ja teenuseid, sealhulgas renditavaid, ning neid liikmesriikidele või komisjoni valitud partnerorganisatsioonidele edasi müüa või annetada.

(18)Seetõttu tuleks määrust (EL) 2016/369 vastavalt muuta.

(19)Võttes arvesse COVID-19 kriisiga seotud olukorda, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti.

(20)Selleks et tagada kõikide liikmesriikide võrdne kohtlemine ja võrdsed tingimused ning määruse kohaldatavus olenemata haiguspuhangu esinemise ajast konkreetses liikmesriigis, on vaja käesolevat määrust kohaldada alates 1. veebruarist 2020,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga aktiveeritakse määruse (EL) 2016/369 kohane erakorraline toetus, et rahastada COVID-19 pandeemiaga tegelemiseks vajalikke kulutusi ajavahemikul 1. veebruarist 2020 kuni 31. jaanuarini 2022.

Artikkel 2

Erandina määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 114 lõikest 2 ja piiramata selle kohaldamist, katavad käesoleva määruse kohase toetuse kulude aluseks olevad üldised eelarvelised kulukohustused artiklis 1 osutatud aktiveerimisperioodi jooksul võetud vastavate juriidiliste kohustuste kogukulud.

Kulutused on rahastamiskõlblikud alates artiklis 1 osutatud toetuse aktiveerimise kuupäevast.

Erandina määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 193 lõikest 3 võib toetust anda meetmetele, mis on enne käesoleva määruse jõustumise kuupäeva juba lõpetatud, tingimusel et meetmed algasid pärast artiklis 1 osutatud aktiveerimiskuupäeva.

Artikkel 3

Määrust (EL) 2016/369 muudetakse järgmiselt.

(1)Artiklid 3 ja 4 asendatakse järgmistega:

„Artikkel 3

Rahastamiskõlblikud meetmed

1. Käesoleva määruse alusel antava erakorralise toetusega pakutakse vajaduspõhist erakorralist abi, mis täiendab mõjutatud liikmesriikide meetmeid ja mille eesmärk on hoida inimelusid, hoida ära ja leevendada inimeste kannatusi ning säilitada inimväärikust kõikjal, kus selleks artikli 1 lõikes 1 osutatud katastroofi tulemusel vajadus tekib. Ilma et see piiraks artikli 2 lõikes 1 osutatud aktiveerimisperioodi kohaldamist, võib toetust anda ka selleks, et rahuldada pärast katastroofi ilmnevaid vajadusi või vältida selle taaspuhkemist.

2. Lõikes 1 osutatud erakorraline toetus võib hõlmata humanitaarabi meetmeid, mida saab vastavalt määruse (EÜ) nr 1257/96 artiklitele 2, 3 ja 4 rahastada liidu vahenditest, ning võib seetõttu sisaldada abi või hädaabi ja vajaduse korral kaitseoperatsioone, et päästa ja hoida inimelusid katastroofides või vahetult nende järel. Seda toetust võib kasutada ka mis tahes muude kulude rahastamiseks, mis on otseselt seotud käesoleva määruse kohase erakorralise toetuse rakendamisega. Eelkõige võib toetust kasutada 1. lisas sätestatud meetmete rahastamiseks.

3. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, antakse ja rakendatakse käesoleva määruse kohast erakorralist toetust kooskõlas humanitaarabi aluspõhimõtetega, nagu humaansus, neutraalsus, erapooletus ja sõltumatus.

4. Lõikes 2 osutatud meetmeid võtavad komisjon või tema valitud partnerorganisatsioonid. Komisjon võib eelkõige valida partnerorganisatsioonideks valitsusväliseid organisatsioone, liikmesriikide spetsialiseeritud asutusi, riigiasutusi ja muid avalik-õiguslikke asutusi, rahvusvahelisi organisatsioone ja nende allasutusi ning, kui see on meetme rakendamiseks kohane ja vajalik, muid organisatsioone ja üksusi, kellel on vajalikud eriteadmised või kes tegutsevad katastroofiabi seisukohalt olulistes sektorites, nagu erasektori teenuseosutajad, vahendite tootjad ning teadlased ja teadusasutused. Seejuures jätkab komisjon tihedat koostööd mõjutatud liikmesriigiga.

Artikkel 4

Rahalise abi vormid ja rakenduskord

1. Komisjon rakendab liidu rahalist toetust kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2018/1046 6 . Käesoleva määruse kohaseid toetusmeetmeid rahastatakse liidu vahenditest eelkõige eelarve otsese või kaudse täitmise kaudu kooskõlas nimetatud määruse artikli 62 lõike 1 punktiga a või c.

2. Käesoleva määruse alusel antavat erakorralist toetust rahastatakse liidu üldeelarvest ning liikmesriikide ja muude avalik-õiguslike või erasektori abiandjate võimalikust rahalisest panusest kui sihtotstarbelisest välistulust vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 21 lõikele 5.

3. Käesoleva määruse alusel võetavate, eelarve otsese täitmise teel rakendatavate toetusmeetmete rahastamist liidu vahenditest võib komisjon pakkuda otse, ilma konkursi korraldamiseta, kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikliga 195. Selleks võib komisjon sõlmida partnerluse raamlepinguid või tugineda olemasolevatele partnerluse raamlepingutele, mis on sõlmitud määruse (EÜ) nr 1257/96 kohaselt.

4. Kui komisjon rakendab erakorralise toetuse meetmeid valitsusväliste organisatsioonide kaudu, loetakse finants- ja tegevussuutlikkuse kriteeriumid täidetuks, kui asjaomase organisatsiooni ja komisjoni vahel on sõlmitud määruse (EÜ) nr 1257/96 kohane partnerluse raamleping.

5. Käesoleva määruse kohast erakorralist toetust võib anda järgmises vormis:

a) määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 165 lõikes 2 osutatud ühishange, mis korraldatakse koos liikmesriikidega ja mille puhul liikmesriigid võivad täies ulatuses omandada, rentida või liisida ühiselt hangitud vahendid;

b) hanked, mida komisjon korraldab liikmesriikide nimel komisjoni ja liikmesriikide vahelise kokkuleppe alusel;

c) hanked, mida komisjon korraldab hulgikauplejana selliselt, et ostab või varub kaupu või teenuseid, sealhulgas renditavaid, ning müüb need edasi või annetab liikmesriikidele või komisjoni valitud partnerorganisatsioonidele.

6. Lõike 5 punktis b osutatud hankemenetluse korral sõlmib sellest tulenevad lepingud kas:

a) komisjon, millisel juhul teenuseid osutatakse või kaupu tarnitakse liikmesriikidele või komisjoni valitud partnerorganisatsioonidele;

b) või osalevad liikmesriigid, millisel juhul omandavad, rendivad või liisivad nad otse vahendid, mille komisjon on neile hankinud.

7. Lõike 5 punktides b ja c osutatud hankemenetluste korral järgib komisjon määrusega (EL, Euratom) 2018/1046 komisjoni hangete suhtes sätestatud norme.“

(2)Artikli 5 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

„1. Liidu vahenditest võib rahastada kõiki otseseid kulusid, mis on vajalikud artiklis 3 sätestatud rahastamiskõlblike meetmete rakendamiseks, sealhulgas kaupade ja teenuste ostmist, ettevalmistamist, kogumist, transporti, ladustamist ja jaotamist kõnealuste meetmete raames, samuti selliste meetmete või projektide investeerimiskulusid, mis on otseselt seotud käesoleva määruse kohaselt aktiveeritud erakorralise toetuse eesmärkide saavutamisega. “

2. Kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2018/1046 võib katta ka partnerorganisatsioonide kaudseid kulusid. “

(3)Lisatakse 1. lisa järgmises sõnastuses:

„1. LISA

Rahastamiskõlblikud meetmed

Ulatusliku mõjuga pandeemia korral võib rahastada meetmeid, mis aitavad:

a) suurendada ajutiselt meditsiinipersonali, korraldada meditsiinitöötajate vahetust, võtta vastu välisriikide patsiente või pakkuda muud liiki vastastikust toetust;

b) võtta kasutusele ajutisi tervishoiurajatisi ja laiendada ajutiselt olemasolevaid, et leevendada survet olemasolevatele struktuuridele ja suurendada üldist tervishoiusuutlikkust;

c) toetada meditsiiniliste testide laiaulatuslikku kasutamist ning valmistada ette vajalikke teaduslikke testimisstrateegiaid ja -protokolle;

d) luua ajutisi karantiinirajatisi ja kohaldada muid asjakohaseid meetmeid liidu piiridel;

e) töötada välja, toota või osta ja turustada meditsiinitooteid;

f) suurendada või ümber korraldada punktis e osutatud meditsiinitoodete tootmisvõimsusi, et lahendada tarnedefitsiidi probleemi;

g) hoida punktis e osutatud meditsiinitoodete varusid ja neid kõrvaldada;

h) toetada samme, mis on vajalikud punktis e osutatud meditsiinitoodetele kasutusloa saamiseks, kui see on nõutav;

j) töötada välja asjakohaseid meetodeid epideemia leviku ja selle vastu võitlemiseks võetud meetmete tulemuste jälgimiseks;

k) korraldada võimalike ravimeetodite või diagnostika sihtotstarbelisi kliinilisi uuringuid kooskõlas liidu tasandil kokku lepitud uuringustandarditega;

l) teaduslikult valideerida meditsiinitooteid, sealhulgas võimalikke uusi testimismeetodeid.

Loetelu ei ole ammendav.“

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3,1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 

3.2.1.Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

   3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile 7  

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

X Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 8  

◻ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

1.5.2.Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

X Piiratud kestusega ettepanek 

–alates vastuvõtmise kuupäevast 24 kuud („aktiveerimisperiood“); meetmete puhul, mis saavad selle aktiveerimise raames määruse (EL) 2016/369 kohast rahalist toetust, võib rakendamisperiood lõppeda pärast aktiveerimisperioodi lõppu, tingimusel et selline rakendusperiood ei lõpe hiljem kui 24 kuud pärast aktiveerimisperioodi lõppu.

–Finantsmõju: kulukohustuste assigneeringutele 2020. aastal ja maksete assigneeringutele ajavahemikul 2020–2023.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 9  

X Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–X oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻    rakendusametite kaudu

◻ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

X Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–X rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–◻ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–◻ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele;

–X avalik-õiguslikele asutustele;

–X avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Märkige sagedus ja tingimused.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.Tuvastatud oht (ohud)

2.2.2.Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

2.2.3.Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

·Uute eelarveridade loomist ei taotleta.

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–X    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.Kokkuvõte

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–X    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personaliga seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.2.Hinnanguline personalivajadus

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

–X    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.

Personalivajadused kaetakse haldavatele peadirektoraatidele juba jaotatud ja/või peadirektoraatides ümberpaigutatud vahenditest, vajaduse korral koos lisaeraldistega, mis võidakse meedet juhtivale peadirektoraadile anda iga-aastase vahendite eraldamise protseduuri raames, võttes arvesse eelarvepiiranguid.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–◻    Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

–◻    Ettepaneku/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

–X    Käesolev ettepanek/algatus tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomases rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

–X Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist 18 .

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–X    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻    omavahenditele

–◻    mitmesugustele tuludele

(1)    Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2020. aasta määrus millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013, määrust (EL) nr 1301/2013 ja määrust (EL) nr 508/2014 seoses erimeetmetega investeeringute kaasamiseks liikmesriikide tervishoiusüsteemidesse ja muudesse majandussektoritesse, et reageerida COVID-19 puhangule [Koroonaviirusega võitlemise investeerimisalgatus] (COM(2020) 113 final).

(2)    Komisjoni 13. märtsi 2020. aasta teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Investeerimispangale ja eurorühmale „Euroopa koordineeritud majanduslikud meetmed COVID-19 puhangule reageerimiseks“ (COM(2020) 112 final).

(3)    Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2020. aasta määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2012/2002, et anda finantsabi liikmesriikidele ja ELiga ühinemisläbirääkimisi pidavatele riikidele, keda ulatuslik rahvatervise hädaolukord tõsiselt mõjutab (COM(2020) 114 final).

(4)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsus nr 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 924).

(5)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(6)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(7)    ABM: tegevuspõhine juhtimine; ABB: tegevuspõhine eelarvestamine.

(8)    Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(9)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html .

(10)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(11)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(12)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(13)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(14)    Vastavalt punktile 1.4.2. „Erieesmärk/erieesmärgid…“.

(15)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(16)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid delegatsioonides.

(17)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

(18)    Nõukogu määruse (EÜ) nr 2016/369 artikli 4 lõikes 2 on sätestatud, et erakorralise toetuse rahastamisvahendisse võivad panustada avalik-õiguslikud või erasektori abiandjad. Kui sellised panused muutuvad kättesaadavaks, kujutavad need endast sihtotstarbelist välistulu vastavalt kõnealusele sättele ja finantsmääruse artikli 21 lõikele 5.