EUROOPA KOMISJON

Brüssel,25.3.2020

JOIN(2020) 5 final

ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2020–2024)

1.Sissejuhatus

Euroopa Liit (EL) on rajatud kindlale tahtele edendada ja kaitsta inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki. See on tema tegevuse keskmes nii liidusiseselt kui ka suhetes teiste riikide ja piirkondadega. Kooskõlas Euroopa Ülemkogu vastu võetud strateegilise tegevuskavaga aastateks 2019–2024 ja Euroopa Komisjoni 2019.–2024. aasta poliitiliste suunistega on ELil strateegiline huvi edendada oma üleilmset juhtrolli inimõiguste ja demokraatia valdkonnas, et tuua kogu maailmas inimestele käegakatsutavat kasu. Palju on juba ära tehtud. Alates ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilise raamistiku vastuvõtmisest 2012. aastal 1 , esimesest kahest ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskavast (2012–2014 ja 2015–2019) 2 , esimese ELi inimõiguste eriesindaja ametisse nimetamisest 2012. aastal ja nõukogu 2019. aasta järeldustest demokraatia kohta 3 on EL oma tegevuses, mis toimub kolmandates riikides või on suunatud neile, muutunud koordineeritumaks, aktiivsemaks, nähtavamaks ja mõjusamaks ning on ka mitmepoolsel tasandil tegutsenud rohkem eesliinil.

Muutuval geopoliitilisel maastikul on EL jäänud vankumatult tugevaks inimõiguste ja demokraatia kaitsjaks. Tärganud geopoliitiline rivaalitsemine muudab veelgi ilmsemaks tema rolli usaldusväärse ja stabiilse partnerina ning reeglitel põhineva mitmepoolse korra eestvedajana. Üldjoontes on inimõiguste ja demokraatia olukord maailmas ebaühtlane: kuigi on tehtud suuri edusamme, tuleb astuda vastu inimõiguste universaalsuse ja jagamatuse oponentidele ning demokraatias toimuvale tagasilangusele. Tehnoloogias oleme liikumas uue paradigma poole, kus üha tavalisemaks muutub inimvõimete suurendamine masinate abil. Esirinnas on uus tehnoloogia (eelkõige tehisintellekt), kuid sellega kaasnevad nii võimalused kui ka ohud. Samal ajal on inimõigused üha enam põimunud üleilmsete keskkonnaprobleemidega, nagu kliimamuutused. Seepärast on aeg küps, et EL esitaks uue geopoliitilise inimõiguste ja demokraatia tegevuskava.

Tuginedes ELi 2015.–2019. aasta inimõiguste ja demokraatia tegevuskavale, on oluline valada ELi pikaajaline pühendumine inimõigustele ja demokraatiale uuendatud töökavva. Käesoleva teatise eesmärk ongi esitada uus inimõiguste ja demokraatia tegevuskava. Selles sätestatakse järgmise 5 aasta püüdlused ja prioriteedid välissuhete valdkonnas ja aidatakse kaasa Euroopa maailmapositsiooni tugevdamisele. Tegevuskava on ainulaadne ka selles mõttes, et see on ainus omataoline vahend, mille eesmärk on edendada maailmaareenil väärtuspõhist tegevust.

Paralleelselt käesoleva teatisega esitavad komisjon ja kõrge esindaja Euroopa Liidu lepingu artikli 22 lõike 2 alusel nõukogule ühisettepaneku, et nõukogu annaks Euroopa Ülemkogule soovituse võtta vastu otsus, millega võetakse teatis ja tegevuskava vastu Euroopa Ülemkogu otsusena liidu strateegiliste huvide ja eesmärkide kohta ELi lepingu artikli 22 lõike 1 tähenduses. Selline Euroopa Ülemkogu otsus võimaldaks nõukogul võtta tegevuskava jaoks ELi lepingu artikli 31 lõike 2 alusel vastu konkreetsed rakendusmeetmed.

2.Inimõigusi ja demokraatiat on vaja järjest sagedamini kaitsta: EL peaks võtma juhtrolli

Viimastel aastatel on EL tegutsenud strateegilisemalt ning kasutanud oma poliitilist kaalu ja inimõigustealaseid töövahendeid mõjusamalt, et astuda vastu inimõiguste rikkumistele ja edendada demokraatlikke, vastupanuvõimelisi ja rahumeelseid ühiskondi. Riikides ja piirkondades, kus inimõigused on olnud surve all, on EL aidanud saavutada märkimisväärset edu, tegutsedes uuenduslikult ja investeerides majanduslikesse ja sotsiaalsetesse õigustesse ning andes tugevat poliitilist ja rahalist toetust, et kaitsta ja võimestada inimõiguste kaitsjaid, kodanikuühiskonda ja meediaosalisi. ÜRO inimõigusfoorumitel on tal olnud juhtiv roll riigipõhiste resolutsioonide ja temaatiliste algatuste edendamisel, luues päevakajalisi piirkondadevahelisi koalitsioone, näiteks koostöös Islami Koostöö Organisatsiooniga. Piirkondadevaheline algatus „Head inimõigustealased lood“ on asetanud ELi eesliinile püüetes tõsta esile edulugusid ja võtta seeläbi inimõigustealane narratiiv taas oma kontrolli alla.

Siiski on ulatuslikud probleemid visad kaduma. Inimõigused ja demokraatia on paljudes maailma riikides tõsise surve all. Üha suuremas ohus on ka põhivabadused, nagu sõna- ja kogunemisvabadus ning meediavabadus. Süsteemsed püüded õõnestada õigusriiki, piirata kodaniku- ja poliitilist ruumi ning nõrgendada reeglitel põhinevat mitmepoolset maailmakorda on avaldanud mõju, mida võimendab veelgi mõningate ELi traditsiooniliste partnerite tagasitõmbumine inimõiguste ja demokraatlike väärtuste aktiivsest edendamisest ja kaitsest. Seda illustreerivad mitmed suundumused, sealhulgas:

·kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ahenemine;

·õigusriigi nõrgenemine;

·kasvav oht valimiste ja demokraatlike protsesside usaldusväärsusele;

·ajakirjanike üha sagedasem hirmutamine ja sõltumatule meediale suunatud ähvardused;

·kasvav inimõiguste kaitsjate vastane vägivald ja nende hirmutamine (viimase 3 aasta jooksul on teatatud rohkem kui 2 600 rünnakust);

·laialdane karistamatus inimõiguste rikkumiste korral ja rünnakud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu rolli vastu;

·rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumised relvakonfliktides, sealhulgas Süürias, Jeemenis ja Lõuna-Sudaanis;

·kasvav vastuseis naiste õigustele ja soolisele võrdõiguslikkusele; ning

·jätkuv tööjõu kuritarvitamine, sealhulgas lapstööjõu kasutamine.

Üleminek digiajastule toob kohe kaasa uusi võimalusi ja probleeme. Digitehnoloogia võib edendada inimõigusi ja demokratiseerimist, sest seeläbi saab suurendada valitsuse vastutust, muutes üldsuse osalemise lihtsamaks, võimaldades rikkumisi ja kuritarvitusi jälgida ja dokumenteerida ning toetades esilekerkivat internetipõhist aktiivsust, teadlikkust ning juurdepääsu haridusele ja teabele, hõlbustades majanduslikku ja sotsiaalset kaasatust ning juurdepääsu kvaliteetsetele avalikele teenustele. Ent samal ajal võib see toetada ka kuritahtlikke ja ebaseaduslikke liikumis- ja sõnavabaduse piiranguid. Sotsiaalmeedia platvormide kaudu edastatakse sihitud väärinfot ja vihakõne, mis sageli rikub eraelu puutumatust ja õõnestab demokraatiat ja inimõigusi. Uue tehnoloogia, sealhulgas tehisintellekti väärkasutamisega kaasneb üha suurema jälgimise, kontrolli ja repressioonide risk. Mõnes riigis on kodanike massiline jälgimine juba tegelikkus. Andmeid ja algoritme saab kasutada üksikisikute ja rühmade tahtlikuks või tahtmatuks diskrimineerimiseks, millega kinnistatakse ühiskondlikke eelarvamusi.

Teine olulisem üleminek on ajendatud sellistest üleilmsetest keskkonnaprobleemidest nagu keskkonnaseisundi halvenemine, reostus ja kliimamuutused. Seos nende probleemide ja inimõiguste vahel muutub üha selgemaks. Oma häält on kuuldavaks tegemas ka noored. Kodanikuühiskond ning keskkonnaaktivistid ja inimõiguste kaitsjad mängivad olulist rolli inimõiguste rikkumistele tähelepanu juhtimisel ning planeedi ja selle kliima kaitseks meetmete võtmise nõudmisel. Keskkonnasäästliku tuleviku ülesehitamine on üks olulisemaid eesmärke, mis ületab traditsioonilisi piire majanduse ja julgeoleku vahel ning sise- ja välispoliitilise mõõtme vahel. Keskkonnaseisundi halvenemise ja kliimamuutuste negatiivne mõju seab löögi alla mitmed õigused, nagu õiguse tervisele, toidule, veele, üldharidusele ja isegi õiguse elule, ning võib mitmekordistada nende kaitsmisega seotud takistusi.

Samal ajal on konfliktid süvenenud ja esile on kerkinud uued ohud. Konfliktid ja ebastabiilsus ohustavad üle kogu maailma miljonite inimeste elatist ning teadaolevalt ei ole maailmas kunagi olnud nii palju põgenikke kui praegu. Investeerimine inimõigustesse, demokraatiasse ja õigusriiki on parim viis, kuidas vältida ühiskonna kriisilangemist. Inimõigusi ja demokraatiat tuleb ELi konfliktiennetus- ja kriisilahendusalastes jõupingutustes alati silme ees hoida. Kriisiolukorrad teevad inimõiguste tõhusa kasutamise ja kaitsmise eriti keerukaks ning panevad meie demokraatia toimimise proovile. Sellised näited nagu COVID-19 pandeemiapuhang näitavad tungivat vajadust kooskõlastatud ülemaailmse tegevuse ja solidaarsuse järele.

See tähendab varajast osalemist, et lahendada inimõiguste rikkumisi ja toetada demokraatiat, sealhulgas vahenduse ja valimisaegse vägivalla ennetamise kaudu. Uus keskendumine inimõigustele ja demokraatiale suurendab riigi ja ühiskonna vastupanuvõimet. Julgeolek on paremini tagatud, kui on tagatud nii kodaniku- ja poliitilised kui ka majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused. Kui puuduvad inimõigused kõigi jaoks, siis pole ka kestlikku julgeolekut. Vastutuse tagamine ja karistamatuse vastu võitlemine on selles kesksel kohal.

ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärgid on erakordne võimalus tagada, et kaasamiskohustus aitaks edendada inimõigusi ja demokraatiat kogu maailmas. Pühendumus põhimõttele „kedagi ei jäeta maha“ on kutse tugevdada inimõigusi kõigi jaoks, ilma mis tahes põhjustel diskrimineerimata. Nüüd, mil ebavõrdsus järjest suureneb – majanduslikud erinevused kinnistuvad poliitilisteks ja muutuvad sotsiaalselt lõhestavaks –, on lahenduse leidmine olulisem kui ealeski varem.

3.Pilk tulevikku: ELi uus inimõiguste ja demokraatia tegevuskava

Uues tegevuskavas sõnastatakse ELi püüdlused ja määratakse kindlaks tegevusprioriteedid, mis keskenduvad viiele omavahel seotud ja üksteist tugevdavale tegevussuunale:

I.üksikisikute kaitse ja võimestamine,

II.vastupanuvõimelise, kaasava ja demokraatliku ühiskonna ülesehitamine,

III.üleilmse inimõiguste ja demokraatia süsteemi edendamine,

IV.uus tehnoloogia – võimalustest kinnihaaramine ja väljakutsete vastuvõtmine ning

V.tulemuste saavutamine üheskoos tegutsemise kaudu.

Need viis tegevussuunda kirjutatakse lahti uues tegevuskavas, et anda tegevusele strateegiline, valdkondadeülene suund. Tegevuskavaga luuakse raamistik ELi delegatsioonidele ja büroodele koos liikmesriikide saatkondadega, et määrata kindlaks konkreetsed operatiivmeetmed riigi, piirkonna ja mitmepoolsel tasandil, võttes arvesse kohalikke olusid ja eripärasid.

Nende viie uue tegevussuuna elluviimiseks kasutab EL mitmesuguseid oma käsutuses olevaid poliitikaid ja vahendeid, et edendada ja kaitsta inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki. Nende hulka kuuluvad avalik diplomaatia ja teavituskampaaniad, ELi avaldused ja deklaratsioonid ning mitmepoolsetel inimõigusfoorumitel tehtavad temaatilised ja riigipõhised resolutsioonid. Need hõlmavad ka diskreetsemaid diplomaatilisi vahendeid, nagu demaršid, poliitilised dialoogid ja korrapärased inimõigustealased dialoogid, ning valdkondlikku poliitilist dialoogi. Aastate jooksul on üha enamate riikidega peetavad inimõigustealased dialoogid osutunud oluliseks vahendiks ELi inimõiguste tegevuskava edendamisel osana tema laiematest poliitilistest suhetest.

Praeguses uues maailmas on inimõigustealane kommunikatsioon ülimalt tähtis. Ehkki endiselt tuleb häälekalt astuda välja inimõiguste rikkumiste vastu, on hädavajalik ka positiivne inimõiguste narratiiv. Polariseerunud infokeskkonnas, kus sotsiaalmeedial on üha olulisem roll, on see ülesanne, mis nõuab ühiseid jõupingutusi.

Uues tegevuskavas kasutatakse ära uue mitmeaastase finantsraamistiku pakutavaid võimalusi, eelkõige suuremat paindlikkust, et tagada sidusus riigipõhise koostöö ning inimõiguste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamise vahel. EL peaks inimõiguste ja demokraatia olukorra ootamatule paranemisele või halvenemisele reageerima sellega, et muudab valitsusasutuste ja kodanikuühiskonna toetamise ulatust ja leiab selles uue tasakaalu.

Oluline on see, et tegevuskavaga tahetakse suurendada sise- ja välispoliitika valdkondade vahelist sidusust ja kaotada nende kapseldumine. EL suurendab jõupingutusi, et lõimida inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi kaitse kõikidesse välistegevuse valdkondadesse. Näiteks tugevdatakse kaubandus- ja inimõiguspoliitika vahelist koostoimet, tuginedes ELi kaubandussoodustuste korra raames tehtavale tööle. Inimõigused integreeritakse ka sisemistesse tegevuspõhimõtetesse, eelkõige rohelise kokkuleppe prioriteetsetes valdkondades, nagu keskkond, samuti rände ja julgeoleku valdkonnas, ning arengu suhtes rakendatavat õiguspõhist lähenemisviisi laiendatakse ka muudele välispoliitika valdkondadele.

EL püüab olla kiirem ja tõhusam inimõiguste eest seisja riigi tasandil ehk seal, kus see on kõige olulisem. Uue tegevuskavaga tahetakse suurendada osalejate mõjuvõimu kohapeal. Sellega seoses on ELi delegatsioonide juhtidel oluline roll inimõiguste ja demokraatia edendajate ja võimaldajatena ning tulevikus panustatakse sellele veelgi enam. Kodanikuühiskond on kestlike muutuste saavutamisel ning edusammude jälgimisel ja läbivaatamisel jätkuvalt olulisim partner.

Tegevuskava tulemuslikuks rakendamiseks on vaja rohkem üheskoos tegutsemist, sealhulgas liikmesriikidega, tagades ELi tegevuse suurema sidususe ja mõju kõigil tasanditel ning kõigi vahendite ja poliitikavaldkondade raames. Kooskõlas oma volitustega jääb ELi inimõiguste eriesindaja olulisimaks poliitiliseks osalejaks ja tal on keskne roll tegevuskava dünaamilise rakendamise suunamisel, et saavutada kestlik edu.

(1)

  https://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/EN/foraff/131181.pdf

(2)

      https://eeas.europa.eu/sites/eeas/files/eu_action_plan_on_human_rights_and_democracy_en_0.pdf  

(3)

  https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-12836-2019-INIT/et/pdf .

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,25.3.2020

JOIN(2020) 5 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2020–2024)

I.Üksikisikute kaitse ja võimestamine

Üksikisikute kaitse ja võimestamine tähendab, et kõigile tagatakse kodaniku- ja poliitiliste ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste täielik austamine. Kõigi inimeste võimestamine (põhimõte „kedagi ei jäeta maha“) tähendab, et igaüks saab rakendada oma täielikku potentsiaali ühiskonna võrdse ja aktiivse liikmena. Ühiskondliku ühtekuuluvuse, solidaarsuse ja usalduse alustala on õigusriik, seda nii riigi ja kodanike kui ka kodanike omavahelistes suhetes.

ØRakendamise viisid: poliitilised dialoogid; inimõigustealased dialoogid; valdkondlikud poliitilised dialoogid, kestlikku arengut ja head valitsemistava stimuleeriva erikorra (GSP+) ja erikorra „Kõik peale relvade“ vaatlusmissioonid; asjakohaste ELi inimõigustealaste suuniste kasutamine koos konkreetsete vahenditega, et saavutada temaatilised eesmärgid; ÜRO Inimõiguste Nõukogu ja ÜRO Peaassamblee kolmanda komitee resolutsioonid; temaatilised ja geograafilised rahastamisvahendid (asjakohased programmid ja projektid); otsetoetus inimõiguste kaitsjatele; kohtuprotsesside vaatlemine; toetuse avaldamine asjakohaste ÜRO ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonide ja fakultatiivprotokollide ratifitseerimisele ja rakendamisele; inimõiguste kuritarvitamiste ja rikkumiste alased avaldused; avalik diplomaatia ja sihtotstarbelised kampaaniad, konverentsid ja muud üritused; dialoog kodanikuühiskonna ja muude valitsusväliste osalejatega.

A.Kaitseme inimesi ning kaotame ebavõrdsuse, diskrimineerimise ja tõrjutuse

·Töötame kõikjal maailmas surmanuhtluse kaotamise nimel. Riikides, kus surmanuhtlust jätkuvalt kasutatakse, nõuame, et austataks miinimumstandardeid, ning tegutseme surmanuhtluse moratooriumi kui selle kaotamise esimese sammu nimel.

·Püüdleme kõikjal maailmas piinamise kaotamise poole ennetamise, keelamise, vastutusele võtmise ja ohvritele tekitatud kahju heastamise teel, edendades piinamisvaba kaubanduse liitu.

·Toetame inimõiguste kaitsjaid ja nende õiguslikke esindajaid ning võtame arvesse seda, kuidas nende töö mõjutab nende perekonda. Töötame selle nimel, et tagada inimõiguste kaitsjate olulise rolli tunnustamine. Juhime tähelepanu konkreetsetele juhtumitele, mis on muu hulgas seotud maaomandiõiguste, töötaja õiguste, loodusvarade, keskkonnaküsimuste ja kliimamuutustega ning ettevõtjapoolsete kuritarvitustega.

·Võtame täiendavaid meetmeid, et võidelda igasuguse diskrimineerimise vastu, sealhulgas soo, rassi, etnilise või sotsiaalse päritolu, usu või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse ja/või soolise identiteedi alusel ning kutsume kõiki riike jätkuvalt üles austama, kaitsma ja täitma vähemuste, sh rahvuslike, etniliste, usuliste ja keeleliste vähemuste inimõigusi.

·Toetame seksuaalse ja soolise vägivalla kaotamist, ennetamist ning selle vastast kaitset, sh selliste kahjulike nõudmiste ja tavade puhul nagu naiste suguelundite moonutamine, tütarlaste infantitsiid, lapsega sõlmitud, varajased ja sundabielud ning diskrimineerimine. Kutsume üles ratifitseerima ja rakendama kiiresti Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon).

·Võtame meetmeid Pekingi tegevusprogrammi ning rahvastiku ja arengu rahvusvahelise konverentsi tegevusprogrammi 2 ning nende läbivaatamist käsitlevate konverentside tulemuste täielikuks ja tulemuslikuks rakendamiseks ning edendame selles kontekstis jätkuvalt seksuaal- ja reproduktiivtervishoidu ja -õigusi.

·Võtame edasisi meetmeid, et ennetada lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste (LGBTI) inimeste vastase diskrimineerimise kõiki vorme ja võidelda sellise diskrimineerimise, sh LGBTI-inimeste vastase vägivalla ja vihakõne vastu.

·Võtame meetmeid, et ennetada kõiki lastevastase vägivalla vorme, võidelda nende vastu ja neile reageerida. Abistame partnerriike lastekaitsesüsteemide loomisel ja tugevdamisel. Toetame kvaliteetse alternatiivhoolduse väljatöötamist ning vanemateta laste asutusepõhiselt hoolduselt kvaliteetsele perekonna- ja kogukonnapõhisele hooldusele üleminekut.

·Kutsume üles andma erikaitse rändajatele, pagulastele ning riigisisestele põgenikele ja kodakondsuseta isikutele. Toetame meetmeid integratsiooni, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kvaliteetsetele põhiteenustele juurdepääsu tagamiseks.

·Edendame meetmeid, mille eesmärk on maandada kliimamuutustest ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemisest inimõigustele (näiteks õigus elule, tervishoiule, veele, toidule ja eluasemele) ning piisavale elatustasemele avalduva märkimisväärse mõju suurt riski, sh vähendada kliimapõgenike probleeme.

·Toetame rände haldamise inimõigustel põhinevat lähenemisviisi ning parandame riikide, kodanikuühiskonna ja ÜRO partnerite suutlikkust selle lähenemisviisi rakendamiseks.

B.Võimestame inimesi

·Toetame riigiasutusi kõigile õigusliku identiteedi andmisel, eelkõige üldise sündide registreerimise tagamisel.

·Tagame, et lapsed ja noored saavad tegelikult mõjutada nende kohta kõigil tasanditel tehtavaid otsuseid, sh ELi poliitika kujundamist ja rakendamist.

·Kutsume partnerriike üles ratifitseerima ja rakendama ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni. Aitame kaasa hoiakuliste, institutsionaalsete ja keskkondlike tõkete ennetamisele ja kõrvaldamisele. Tagame taristu, transpordi ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ligipääsetavuse ning kaasavad teenused (näiteks hariduses, sh kaugõppes, tervishoius, õigusemõistmises ja tööhõives).

·Toetame põlisrahvaid, edendades nende osalemist asjasse puutuvates inimõiguste ja arenguprotsessides ning kaitstes vaba, eelneva ja teadliku nõusoleku põhimõtet neid mõjutavate kõigi otsuste puhul.

C.Edendame põhiõigusi ning suurendame kodaniku- ja poliitilist ruumi

·Edendame turvalist ja soodsat keskkonda kodanikuühiskonna kui omaette osalejate jaoks, sh anname pikaajalist strateegilist toetust nende suutlikkuse suurendamisele ja tähenduslikule osalemisele riigi, piirkondlikul ja üleilmsel tasandil.

·Töötame välja vahendid, et avastada kodanikuruumi ja kodanikuühiskonna tegutsemisruumi sulgemise varajased märgid ja neile reageerida, sh kasutades digitehnoloogiat ja terrorismivastase võitluse meetmeid, ning toetame ruumi sulgemise vastast võitlust ja tugineme selles parimatele tavadele ning kodanikuruumi avamise võimaluste jälgimise vahenditele.

·Kaitseme väljendusvabadust, meediavabadust ja meedia mitmekesisust veebis ja sellest väljaspool. Suurendame üldsuse teadlikkust väärinfost ja edendame selle vastase võitluse meetmete alast avalikku arutelu.

·Kaitseme ajakirjanike turvalisust, mõistes hukka nendevastased rünnakud. Tagame, et ajakirjanikud, keda hirmutatakse või ähvardatakse, saavad abi ELi inimõiguste kaitsjate kaitse mehhanismide kaudu. Toetame meediaalgatusi ja pöördume riigiasutuste poole, et ennetada kõnealust vägivalda ja mõista see hukka ning võtta tulemuslikke meetmeid karistamatuse lõpetamiseks.

·Hoiame ära rahumeelse kogunemise ja ühinemise vabaduse rikkumisi ning võtame nende vastu meetmeid, sh juhul, kui see mõjutab kodanikuühiskonna organisatsioone ning töötajaid ja tööandjaid.

·Kutsume üles dialoogile ning poliitiliste kriiside ja massimeeleavalduste rahumeelsele lahendamisele kooskõlas inimõiguste standarditega. Suurendame kodanikuühiskonna ja poliitikas osalejate suutlikkust reageerida spontaansete kodanikuühiskonna liikumiste esitatud kaebustele.

·Võtame ühendust usu- ja veendumuspõhiste osalejatega ning hindame, kuidas on neid võimalik kaasata rahu tagamisse, usunditevahelistesse algatustesse, lepitamisse ja vahendamisse ning leida koosmõju ÜRO käigus olevate algatustega.

·Võtame toetusmeetmeid, et kaitsta akadeemilist vabadust, haridusasutuste autonoomiat ja nende võimet pakkuda inimestele e-õppe ja kaugõppe kursuseid.

D.Toetame õigusriiki ja õiglast kohtumõistmist

·Toetame õigusriiki partnerriikides ning edendame õigust õiglasele kohtumõistmisele, et tagada inimõiguste austamine õigusemõistmisel.

·Parandame juurdepääsu kohtumõistmisele ja õigusabile, sh tasuta õigusabile, eelkõige kõige haavatavamates tingimustes elavate inimeste jaoks, muu hulgas digitehnoloogia abil.

·Toetame vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismide loomist, et vähendada õiguslikke, praktilisi ja muid tõkkeid õigusemõistmisele inimõiguste rikkumiste ohvrite puhul.

·Toetame lapsesõbralike kohtusüsteemide väljatöötamist kõigi laste jaoks, kes puutuvad õigussüsteemiga kokku ja/või kes vangistatakse.

·Toetame vangistatavate isikute kinnipidamistingimuste ja kohtlemise parandamist kooskõlas rahvusvaheliste standarditega.

E.Kaotame vastutuslüngad, võitleme karistamatuse vastu ja toetame üleminekuperioodi õigusemõistmist

·Töötame välja uue horisontaalse kogu maailmas rakendatava inimõiguste rikkujate vastase ELi sanktsioonirežiimi, et tegeleda tõsiste inimõiguste rikkumiste ja kuritarvitamistega kõikjal maailmas.

·Töötame välja ELi lähenemisviisid, et tagada vastutus, eelkõige tõsiste inimõiguste rikkumiste ja kuritarvitamiste puhul, ühendades riiklikud ja rahvusvahelised jõupingutused ning tuginedes ELi poliitikameetmetele, näiteks laste ja relvastatud konfliktide, konfliktidega seotud seksuaalse vägivalla ohvrite, üleminekuperioodi õigusemõistmise, piinamise ja muu halva kohtlemise vastase võitluse valdkonnas, ning Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule.

·Toetame riigisiseseid algatusi, et võidelda inimõiguste rikkujate ja kuritarvitajate karistamatuse vastu ning toetada üleminekuperioodi õigusemõistmist, muu hulgas tugevdades kontakte ÜROga.

·Edendame jätkuvat poliitilist pühendumist kaitsmise kohustusele ja selle kasutuselevõttu, soodustades dialoogi ja osalemist ÜRO kontekstis ning kasutades seda kontseptsiooni konkreetsete riikide olukordade analüüsivahendina 3 .

·Võitleme kõigi inimkauplejate karistamatuse vastu, et takistada inimkaubandust ja see täielikult kaotada. Abistame ja kaitseme ohvreid, eelkõige naisi ja lapsi.

F.Tugevdame majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja töötaja õigusi

·Tugevdame inimõiguste ja keskkonna, sh kliimamuutuste vahelist seost ELi välistegevuses. Võtame toetusmeetmeid, et suurendada teadlikkust kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise mõjust inimõigustele.

·Kaasame majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ja töötaja õigused tulemuslikult ELi inimõigustealastesse dialoogidesse partnerriikidega, tagades koostoime muude konsultatsioonide ning kestlikku arengut ja head valitsemistava stimuleeriva erikorra (GSP+) ja erikorra „Kõik peale relvade“ vaatlusmissioonidega.

·Edendame lapstööjõu kasutamise suhtes nulltolerantsi poliitikat ning seisame sunniviisilise töö kaotamise eest, sh toetades partnerlusi kõigil tasanditel ja töötaja õigusi ELi kaubandussuhetes, inimõigustega seotud hoolsuskohustuse edendamist ülemaailmsetes tarneahelates ning jõupingutusi ratifitseerida ILO sunniviisilise töö protokoll.

·Toetame avaliku sektori asutuste rolli selliste keskkonnanormide vastuvõtmisel ja täitmise tagamisel, mille eesmärk on tagada ohutu, puhas, tervislik ja kestlik keskkond, edendades muu hulgas häid valitsemistavasid loodusvarade majandamise valdkonnas ning õigusriiki, juurdepääsu teabele, üldsuse osalemist otsuste tegemisel ning juurdepääsu õigusemõistmisele keskkonna ja kliimaküsimuste valdkonnas.

·Abistame riigiasutusi inimõigusi austavate toidu, maa, loodusvarade, elamute ja kinnisvara õigusnormide ning tegevuspõhimõtete väljatöötamisel ja rakendamisel.

·Toetame üldist juurdepääsu puhtale joogiveele ja sanitaartingimustele ning juhime nendes valdkondades tähelepanu inimõigustele.

·Vähendame ebavõrdsust, toetades mittediskrimineerivat juurdepääsu sotsiaalteenustele, sh kvaliteetsele ja taskukohasele tervishoiule ning haridusele (ka veebis), ning suurendame nendes valdkondades tegutsejate võimet reageerida naiste, meeste, LGBTI-inimeste, laste, puudega inimeste, rändajate, pagulaste ja haavatavas olukorras inimeste erivajadustele.

·Edendame võrdset juurdepääsu ennetavale tervishoiule ja õigust saada alati ravi, eelkõige kriisiperioodidel.

·Edendame inimväärset tööd ja töö inimkeskset tulevikku ajakohastatud ELi lähenemisviisi abil, millega tagatakse aluspõhimõtete ja põhiõiguste austamine tööl, õigus turvalistele ja tervisele ohututele töötingimustele ning vägivalla ja ahistamise vaba töökeskkond. Edendame sotsiaaldialoogi ning asjasse puutuvate ILO konventsioonide ja protokollide ratifitseerimist ja tulemuslikku rakendamist. Tugevdame üleilmsete tarneahelate vastutustundlikku haldamist ja juurdepääsu sotsiaalkaitsele.

·Parandame võõrtöötajate töötingimusi, sh kaotades kõik sunniviisilise töö ja ärakasutamise vormid. Võimestame võõrtöötajaid, eelkõige naisi, ja nende kogukondi, et nad saaksid kaitsta oma õigusi, anda probleemidest teada, pöörduda kohtusse ja korraldada oma huvide kaitset.

II.Vastupanuvõimelise, kaasava ja demokraatliku ühiskonna ülesehitamine

Inimõiguste austamine on vastupanuvõimeliste, kaasavate ja demokraatlike ühiskondade oluline osa. Need ühiskonnad tuginevad sõltumatule ajakirjandusele, vastutustundlikele institutsioonidele, esinduslikele parlamentidele ja osalevatele kodanikele ning tagavad keskkonna, mis on kodanikuühiskonna jaoks turvaline ja soodustab selle tegevust ning võimaldab sõltumatul ajakirjandusel muresid väljendada, mõjutada poliitikat, vaadelda otsuste tegemist ning võtta otsustajad vastutusele.

ØRakendamise viisid: poliitilised dialoogid; inimõigustealased dialoogid; valimisvaatlusmissioonid ja nende järelmeetmed; ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tsiviil- ja sõjalised missioonid; ELi delegatsioonide töötajate sihtotstarbeline koolitus; asjakohaste ELi inimõigustealaste suuniste kasutamine koos konkreetsete vahenditega, et saavutada temaatilised eesmärgid; ÜRO Inimõiguste Nõukogu ja ÜRO Peaassamblee kolmanda komitee temaatilised resolutsioonid; temaatilised ja geograafilised rahastamisvahendid (asjakohased programmid ja projektid); toetuse avaldamine asjakohaste ÜRO konventsioonide ja fakultatiivprotokollide ratifitseerimisele ja rakendamisele; inimõiguste kuritarvitamiste ja rikkumiste alased avaldused; avalik diplomaatia ja sihtotstarbelised kampaaniad, konverentsid ja muud üritused; dialoog kodanikuühiskonna ja muude valitsusväliste osalejatega.

A.Edendame demokraatlikke, vastutustundlikke ja läbipaistvaid institutsioone

·Toetame võimude lahusust, kohtusüsteemi sõltumatust ja erapooletust, õigussüsteemi tõhusust, kvaliteeti ja vastutust ning põhiseaduslikke tagatisi partnerriikides.

·Parandame valimisprotsesside usaldusväärsust, toetades sõltumatuid kohalikke valimisvaatlusi ning nende piirkondlikke ja rahvusvahelisi võrgustikke ning tugevdades valimiste juhtorganite ja avalike haldusasutuste võimekust.

·Võtame järelmeetmeid seoses ELi ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) valimisvaatlusmissioonide soovitustega, kasutades nii poliitilisi kui ka koostöövahendeid. Edendame üldist lähenemisviisi, et võtta järelmeetmeid rahvusvahelises vaatluskogukonnas, eelkõige Aafrika Liidus ja ÜROs.

·Töötame välja valimisvaatlusmetoodika ja täiustame seda, et vaadelda ja hinnata sotsiaalmeedia ning muu digitehnoloogia kasutamist valimiskampaaniate ajal lähtuvalt rahvusvahelistest standarditest, eesmärgiga valmistuda valmistulemuste moonutamise katseteks ja neid vältida.

·Toetame selliste poliitikaraamistike väljatöötamist, mille puhul kohaldataks valimiste ja demokraatlike protsesside veebiväliseid norme veebipõhises kontekstis, ning suurendame nende normide rakendamise suutlikkust. Tugineme ELi enda selles valdkonnas võetud meetmetele, sh väärinfovastasele tegevuskavale, 4 komisjoni valimispaketile, 5 , väärinfot käsitlevale tegevusjuhendile 6 ning tulevasele Euroopa demokraatia tegevuskavale.

·Tagame tervikliku abi, et ennetada korruptsiooni ja selle vastu võidelda, toetades avaliku halduse reformi, tulemuslikke korruptsioonivastaseid strateegiaid ja õigusraamistikke, sh rikkumistest teatajate kaitset, selle valdkonna asutusi, parlamente, sõltumatut ajakirjandust ja kodanikuühiskonda, ning töötades välja korruptsioonivastased suunised. Toetame ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni ratifitseerimist ja rakendamist.

·Toetame parlamentaarseid institutsioone, et nad suurendaksid oma võimet teha järelevalvet ning täita seadusandlikke ja eelarvelisi ülesandeid, muu hulgas vastastikuse kogemuste vahetamise abil.

·Toetame e-valitsuse algatusi, et suurendada avaliku sektori läbipaistvust ja vastutust, suurendades seeläbi üldsuse usaldust valitsuste vastu.

B.Edendame arvestavat, kaasavat, osalemist võimaldavat ja esindavat otsustusprotsessi

·Suurendame naiste ja noorte (kogu nende mitmekesisuses) tähenduslikku osalemist kõigis ühiskondliku elu valdkondades, sh kutsudes üles kaasama neid erakondade valimisnimekirjadesse ja suurendades kandidaatide võimekust.

·Suurendame erakondade ja järelevalveasutuste võimekust, eelkõige konflikti- ja üleminekupiirkondades. Toetame erakondadevahelisi liite ja mitme erakonna dialoogi ühist huvi pakkuvate poliitiliste küsimuste puhul.

·Töötame välja pluralistlikud erakonnasüsteemid ja suurendame erapooletult erakondade võimekust, aidates kohaldada rahvusvahelisi standardeid, mis käsitlevad läbipaistvat erakondade rahastamist, erakonnasisest demokraatiat ning kaasamist kandidaatide ja ametisse astujate valimisel. Toetame erakondadeüleste käitumisjuhendite väljatöötamist, mille eesmärk on hoida ära valimisvägivalda ning tagada parlamentide võimekus kaitsta inimõigusi ja põhivabadusi.

·Toetame kodanikuühiskonna rolli nii avalikus kui ka erasektoris järelevalve tegemisel ja vastutuse tagamisel, edendades veebipõhise tehnoloogia kasutamist.

·Edendame kodanikuaktiivsust ja kodanike osalemist avalikus ja poliitilises elus. Kodanikuhariduse (sh kaugõppe abil) ja veebipõhise meediakirjaoskuse meetmed tuleks suunata eelkõige naistele, lastele, noortele, puudega inimestele, vähemustesse kuuluvatele inimestele, põlisrahvastele ja muudele haavatavas olukorras isikutele.

C.Toetame sõltumatut ja mitmekesist meediat, teabele juurdepääsu ja väärinfo vastast võitlust

·Toetame teabele juurdepääsu, õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitset käsitlevaid seadusandlikke algatusi ja nende tulemuslikku rakendamist kooskõlas Euroopa ja rahvusvaheliste standarditega.

·Kaitseme meediavabadust ja meedia mitmekesisust, toetades sõltumatuid meediaväljaandeid ja edendades juurdepääsu usaldusväärsele teabele. Toetame sõltumatut meediat, uurivat ajakirjandust ja kodanikuühiskonda, kui nad teevad valitsuste valitsemise ja inimõiguste kohustust täitmise tulemuslikkuse järelevalvet.

·Toetame väärinfo, vihakõne, äärmusliku ja terroristliku sisu vastase võitluse, sh veebipõhise meediapädevuse ja digioskuste suurendamise meetmeid. Toetame sõltumatut faktikontrolli ja uuringuid ning uurivat ja kvaliteetset ajakirjandust, sh kohalikul tasandil.

·Toetame kõigile avatud, turvalise, taskukohase, juurdepääsetava ja mittediskrimineeriva internetiühenduse tagamist. Võitleme internetile juurdepääsu piiramise vastu, eelkõige valimiste ja inimõiguste rikkumiste kontekstis.

D.Toetame inimõiguste ning konfliktide ennetamise ja kriiside lahendamise osalevat lähenemisviisi

·Toetame noorte inimeste (eelkõige noorte naiste) kaasamist kõigisse konfliktide ennetamise ja püsiva rahu tagamise meetmetesse ning nendes osalemist.

·Suurendame rohujuuretasandi kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kodanikuliikumiste võimekust, et nad saaksid teha inimõiguste rikkumiste ja kuritarvitamiste korrapärast järelevalvet ja neid dokumenteerida, sh konfliktiolukordades.

·Tugevdame valdkonnapoliitika dialoogides, konfliktide ennetamise, arengu- ja humanitaarmeetmetes ning katastroofiohu vähendamise strateegiates jätkuvalt seost inimõiguste, turvalisuse ja kliimamuutuste (mis on võimalik ohu mitmekordistaja) vahel.

·Rakendame tulemuslikult ELi naiste, rahu ja julgeoleku strateegilist lähenemisviisi.

·Kaasame jätkuvalt inimõiguste, laste ja relvastatud konfliktidega seotud küsimusi ELi konfliktidele ja kriisidele reageerimise kõikidesse aspektidesse, eelkõige ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonidesse ja operatsioonidesse, vahendamistesse, julgeolekusektori reformidesse ja konfliktide ennetamisse.

·Võtame aktiivseimaid meetmeid, et ennetada relvastatud konfliktidest mõjutatud laste vastu toime pandavaid tõsiseid rikkumisi ja need lõpetada ning toetada demobiliseerimist, pikaajalist taastusravi ja taasintegreerimist, tuginedes ka juba olemasolevatele ÜRO mehhanismidele.

·Suurendame veelgi ELi inimõiguste ja kriisile reageerimise poliitika ning selliste meetmete nagu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonid ja operatsioonid, julgeolekusektori reformid, ELi inimõiguste ja demokraatia riigipõhised strateegiad vahelist poliitilist kooskõla.

·Töötame välja ELi inimõiguste hoolsuskohustuse täitmise poliitika, tagamaks et ELi julgeolekusektori toetus vastab muu hulgas ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonide ja operatsioonide kontekstis inimõigustealasele õigusele ning rahvusvahelisele humanitaarõigusele, kui see on kohaldatav.

·Tagame jätkuvalt sihtotstarbelised rahvusvahelise humanitaarõiguse moodulid ELi sõjaliste väljaõppemissioonide raames korraldatavate kolmandate riikide relvajõudude väljaõpete käigus.

III.Üleilmse inimõiguste ja demokraatia süsteemi edendamine

Üleilmse inimõiguste ja demokraatia süsteemi edendamine on ELi võetud mitmepoolsuse tugevdamise kohustuse alus. ELi strateegiline vastus muutuvale rahvusvahelisele keskkonnale on tugevdada ELi kooskõla ja ühtsust mitmepoolsetel foorumitel, et laiendada ja süvendada kahepoolseid partnerlusi ning luua uusi piirkondadevahelisi koalitsioone.

ØRakendamise viisid: poliitilised dialoogid; inimõigustealased dialoogid; valdkondlikud poliitilised dialoogid, kestlikku arengut ja head valitsemistava stimuleeriva erikorra (GSP+) ja erikorra „Kõik peale relvade“ vaatlusmissioonid; ÜRO Inimõiguste Nõukogu ja ÜRO Peaassamblee kolmanda komitee temaatilised ja geograafilised resolutsioonid; temaatilised ja geograafilised rahastamisvahendid (asjakohased programmid ja projektid); toetuse avaldamine asjakohaste ÜRO ja ILO konventsioonide ja fakultatiivprotokollide ratifitseerimisele ja rakendamisele; toetuse avaldamine sellele, et pöörataks suuremat tähelepanu keskkonnaseisundi halvenemise ja kliimamuutustega inimõigustele avalduvale mõjule; ELi delegatsioonide töötajate sihtotstarbeline koolitus; meetmete kogum: õigustel põhinev lähenemisviis, ELi arengukoostöö jaoks kõiki inimõigusi hõlmav vahend; inimõiguste kuritarvitamiste ja rikkumiste alased avaldused; demaršid; avalik diplomaatia ja sihtotstarbelised kampaaniad, konverentsid ja muud üritused; dialoog kodanikuühiskonna, muude valitsusväliste osalejate ja ettevõtlussektoriga.

A.Mitmepoolne koostöö

·Loome paindlikuma partnerite võrgustiku, sh valikulise probleemipõhise kaasamise abil. Pöördume uute partnerite poole, prioriseerime konkreetsete resolutsioonide asjus piirkondlike rühmadega koalitsioonide loomist ning tugevdame kontakte meiega samu seisukohti jagavate riikidega.

·Suhtleme varajases etapis nende ÜRO Inimõiguste Nõukogu uute liikmetega, kes ei toeta teatavaid riigipõhiseid või temaatilisi resolutsioone.

·Suurendame strateegilist koostööd ÜRO inimõiguste ülemvoliniku bürooga nii kesktasandil kui ka piirkondlikes büroodes.

·Toetame ÜRO Inimõiguste Nõukogu tõhusust ja tulemuslikkust ning tagame paremad seosed ÜRO Peaassamblee kolmanda komitee tööga ja koostoimed muudel mitmepoolsetel inimõiguste rahvusvahelistel foorumitel.

·Toetame kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemist mitmepoolsetel inimõiguste foorumitel.

B.Piirkondlikud partnerlused

·Tugevdame strateegilist partnerlust Euroopa Nõukogu (sh Veneetsia komisjon) ja OSCEga, et suurendada valikulise ja mitmekesise koostöö abil sidusust ja täiendavust.

·Tugevdame piirkondlikku koostööd Aafrika Liidu, Ameerika Riikide Organisatsiooni, Kagu-Aasia Maade Organisatsiooni, Aasia-Euroopa kohtumise, Araabia Riikide Liiga ja Islami Koostöö Organisatsiooniga.

·Toetame ja julgustame piirkondlike inimõiguste institutsioonide, sh inimõiguste kohtute ja inimõiguste institutsioonide sõltumatute võrgustike vastastikust õpet.

C.Kahepoolne koostöö

·Tagame seosed ja koostoimed ELi kahepoolsete (sh poliitilised, inimõiguste ja sektoripõhise poliitika alased dialoogid, inimõiguste ja töötaja õiguste järelevalve kestlikku arengut ja head valitsemistava stimuleeriva erikorra alusel ning töötaja õigustega seotud tegevus vabakaubanduslepingute raames) ja mitmepoolsete suhete puhul. Keskendume jätkuvalt järelmeetmetele.

·Määrame inimõigustealase dialoogi ja partnerriikidega peetavate konsultatsioonide iga etapi jaoks kindlaks konkreetsed tegevusvaldkonnad ja võtame nende puhul järelmeetmeid, võttes eelkõige arvesse kestlikku arengut ja head valitsemistava stimuleeriva erikorra (GSP+) ning erikorra „Kõik peale relvade“ vaatluseesmärke üldiste tariifsete soodustuste kava raames soodustatud riikidega peetavates dialoogides.

·Tugevdame inimõiguste nõuete rakendamist ELi kaubanduspoliitikas, sh üldiste tariifsete soodustuste kava kaudu ning edendades töötaja õigusi vabakaubanduslepingute kontekstis. Kasutame järelevalvemehhanismide täielikku potentsiaali ning edendame jätkuvalt läbipaistvust, teadlikkust ja kaasamist sidusrühmade puhul.

·Kasutame täielikult poliitiliste ja sektoripõhise poliitika dialoogide koosmõju, sh eelarvetoetuse valdkonnas, et edendada inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki partnerriikides.

·Kaasame inimõiguste põhimõtteid ja standardeid süsteemselt ELi kahepoolsesse ja piirkondlikku koostöösse, tugevdades ja ajakohastades meetmete kogumi „õigustel põhinev lähenemisviis, ELi arengukoostöö jaoks kõiki inimõigusi hõlmav vahend“ 7 metoodikat.

D.Kodanikuühiskond ja inimõigustega tegelevad riiklikud asutused

·Suurendame suhtlust pluralistliku kodanikuühiskonnaga, sh inimõiguste kaitsjad, sotsiaalpartnerid, sõltumatud meediaühendused ja ajakirjanikud, haridustöötajad, õigusala töötajad ja humanitaarabi organisatsioonid, ning neile antavat toetust, et kaitsta nende õigust täita oma rolli ilma igasuguse hirmutamise, diskrimineerimise ja vägivallata.

·Toetame sõltumatuid inimõigustega tegelevaid riiklikke asutusi ja komisjone, ombudsmane ja võrdõiguslikkust edendavaid asutusi kooskõlas Pariisi ja Veneetsia põhimõtetega ning suhtleme nendega inimõigustealaste dialoogide käigus.

·Edendame struktureeritud ja korrapäraseid dialooge riiklike osalejate, kodanikuühiskonna (sh sotsiaalpartnerid) ja rahvusvahelise kogukonna vahel.

·Toetame ja tugevdame pikaajalisi partnerlusi kodanikuühiskonna osalejate ja inimõigus- / ühiskondlike liikumistega, kasutades muu hulgas täielikult rohujuuretasandi organisatsioonide rahastamise võimalusi.

E.Ettevõtlussektor

·Suhtleme ettevõtlussektoriga inimõiguste, korruptsioonivastaste meetmete ning ettevõtjate sotsiaalse vastutuse, hoolsuskohustuse, vastutuse ja õiguskaitsevahenditele juurdepääsu (näiteks tarneahelad, lapstööjõu kasutamise nulltolerants) parimate tavade osaluspõhise kaitse ning edendamise teemal.

·Suurendame asjasse puutuvate komisjoni talituste, Euroopa välisteenistuse, Euroopa Liidu inimõiguste eriesindaja ja liikmesriikide kaasamist, sh nende tegevuse paremat kooskõlastamist, et aktiivselt edendada ja toetada partnerriikide jõupingutusi ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete rakendamisel, sh riiklike tegevuskavade ja asjakohaste hoolsuskohustuse suuniste abil.

·Toetame mitme sidusrühmaga protsesse, et töötada välja, rakendada ja tugevdada ettevõtluse, inimõiguste ja hoolsuskohustuse standardeid ning suhtleme arengupankade ja rahvusvaheliste finantsasutustega. Edendame piirkondlikke projekte, vastastikust õpet ja heade tavade vahetamist.

·Suurendame ettevõtete osalemist inimväärsete töökohtade loomises, kestlikus arengus ja sellega seotud lobitöös tarneahela piires.

·Töötame välja äritegevuse ja inimõiguste, vastutustundliku ettevõtluse, era- ja avaliku sektori dialoogi ning inimõiguste hoolsuskohustuse alaseid vahendeid ja koolitusmaterjale, et ELi delegatsioonid saaksid viia oma ettevõtluse ja inimõiguste valdkonna tegevuse järgmisele tasandile.

F.Tagame rahvusvaheliste inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimise

·Tugevdame ÜRO lepingu järelevalveorgani süsteemi ja ILO standardite järelevalvemehhanismi tulemuslikkust. 

·Edendame ja toetame ka edaspidi algatusi, mille eesmärk on tugevdada vastavust rahvusvahelisele humanitaarõigusele ja kaitsta humanitaarruumi.

·Toetame Rahvusvahelist Kriminaalkohust kui karistamatuse vastase võitluse alustala ning loome võrgustikke, et edendada Rooma statuudi ja selle täiendavuse põhimõtte üldkehtivust ja usaldusväärsust.

IV.Uus tehnoloogia – võimalustest kinnihaaramine ja väljakutsete vastuvõtmine

Digitehnoloogia peab olema inimkeskne. Uus tehnoloogia saab aidata märkimisväärselt kaasa inimõiguste ja demokraatia kaitsele ja edendamisele, muutes üldsuse osalemise lihtsamaks ja tulemuslikumaks, suurendades juurdepääsu avalikele teenustele, lihtsustades rikkumiste ja kuritarvitamiste dokumenteerimist ja toetades veebis tegutsemist. Kuid sellel tehnoloogial võib olla ka negatiivne mõju, näiteks võib see lihtsustada juurdepääsu konkreetsele ebaseaduslikule sisule, mille vastu tuleb võidelda.

ØRakendamise viisid: poliitilised dialoogid; inimõigustealased dialoogid; temaatilised ja geograafilised rahastamisvahendid (asjakohased programmid ja projektid); mitmepoolne ja piirkondlik kaasamine; ELi delegatsioonide töötajate sihtotstarbeline koolitus; avalik diplomaatia ja sihtotstarbelised kampaaniad, konverentsid ja muud üritused; dialoog kodanikuühiskonna, muude valitsusväliste osalejate ja ettevõtlussektoriga.

A.Suurendame suutlikkust ja teeme tulemuslikku järelevalvet

·Suhtleme valitsuste, kodanikuühiskonna, ettevõtete ja ÜRO asutustega, et kaaluda, kuidas tagada inimõiguste raamistike järgimine digitaalajastul.

·Jälgime uue tehnoloogia, sh tehisintellekti võimalikke soodustavaid rolle ja probleeme, mida need võivad põhjustada inimõiguste ja demokraatiate valdkonnas rahvusvahelisel ja riigi tasandil.

·Toetame ELi töötajate kogemuste vahetamist ja töötame nende jaoks välja koolitusi, et käsitleda digitehnoloogia ja tehisintellekti kasutamist ning nende mõju inimõiguste ja demokraatia protsessidele.

·Vahetame parimaid tavasid väärinfo, vihakõne, äärmusliku ja terroristliku sisu vastase võitluse valdkonnas, sh veebipõhise meediapädevuse ja digioskuste suurendamise abil.

·Uurime regulatiivseid ja mitteregulatiivseid lähenemisviise IKT-le inimõiguste ja demokraatia edendamise valdkonnas. Edendame rahvusvahelist parimate tavade jagamist inimõigusi arvesse võtva tehnoloogia reguleerimise valdkonnas.

B.Edendame inimõigusi ja demokraatiat digitehnoloogia, sh tehisintellekti kasutamisel

·Toetame digikeskkonnas inimõiguste ja demokraatia kaitsmiseks asjasse puutuvate raamistike ja rahvusvaheliste standardite väljatöötamist, hindamist ja rakendamist ning korraldame ulatuslikke konsultatsioone, sh platvormide pakkujate ja kodanikuühiskonnaga. Edendame nõuetekohast hoolsuskohustust (sh mõju leevendamise kavad) ja tulemuslikku inimõigustele avalduva mõju hindamist.

·Tegeleme mitut sidusrühma hõlmavate protsessidega, mis keskenduvad veebipõhistele inimõiguste raamistikele.

·Pakume riigiasutustele suutlikkuse suurendamise ja muud toetust, et nad saaksid tulemuslikult töötada välja ja rakendada asjakohaseid veebiruumi reguleerivaid rahvusvahelisi standardeid (näiteks lastekaitse). Suhtleme sel otstarbel andmeteadlaste ja muude asjaomaste ekspertidega. Kaitse lünkade vältimiseks peaksid digitaalsete küsimuste alased riiklikud õigusnormid kajastama inimõigustealast rahvusvahelist õigust.

·Kaitseme üksikisiku õigust privaatsusele ja andmekaitsele, sh digiruumi ja valitsuse ebaproportsionaalse juurdepääsu ja kontrolli kontekstis. Edendame lähenemist, mille tulemusel kõik saavutaksid kõrgetasemelise kaitse, võttes arvesse selliseid positiivseid näiteid nagu isikuandmete kaitse üldmäärus. Edendame liitumist Euroopa Nõukogu konventsiooniga üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel.

·Edendame ELi meetmeid ning toetame üleilmseid ja piirkondlikke meetmeid, mille eesmärk on tagada inimõiguste ja demokraatlike põhimõtete austamine tehisintellekti arendamisel, tuginedes ELi enda eetilise tehisintellekti väljatöötamise lähenemisviisile 8 .

·Suurendame jõupingutusi, et kodanikuühiskond uuest tehnoloogiast (sh e-õppest ja kaugõppest) kasu saaks, keskendudes eelkõige inimõiguste kaitsjate riskide maandamisele.

·Toetame jõupingutusi, mille eesmärk on kaitsta väljendusvabadust, meediavabadust ja meedia mitmekesisust veebikeskkonnas.

·Edendame tehnoloogiatele ligipääsu kõigile, sh puudega inimestele, juba uue tehnoloogia projekteerimise etapis, võttes arvesse kõigi sektoreid (sh haridussektorit).

·Tagame tehnoloogia kasutamise valdkonnas vastutusele võtmise, sh elektrooniliste tõendite seadusliku kättesaadavaks tegemise abil.

V.Tulemuste saavutamine üheskoos tegutsemise kaudu

See tegevuskava võimaldab ELil reageerida tekkivatele probleemidele sihipäraste ja kooskõlastatud meetmete abil ning selle rakendamise ja järelevalve asjus tuleks korraldada ulatuslikke dialooge sidusrühmadega. ELi institutsioonid ja liikmesriigid teevad koostööd, et rakendada see üheskoos tegutsemisel põhineva lähenemisviisi abil, igaüks kooskõlas talle aluslepingutega antud pädevusega ning jagades häid tavasid ja teadmisi. Euroopa Liidu inimõiguste eriesindaja on oluline poliitiline osaleja ja tal on keskne roll tegevuskava suunamisel, et saavutada kestlik edu. Euroopa Parlamendil on inimõiguste ja demokraatia edendamisel oma eriline roll ja tähtsus. ELi delegatsioonidel ja asutustel ning liikmesriikide saatkondadel on oluline roll inimõiguste kaitses ja tegevuskava rakendamises riigi tasandil. Samuti on olulised partnerid ülemaailmsed, ELi ja riiklikud kodanikuühiskonna organisatsioonid.

A.Rakendamine ja hindamine

·Jälgime edusamme selle tegevuskava eesmärkide saavutamisel, võttes täielikult arvesse kestliku arengu eesmärke, eelkõige ELi aastaaruande inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas temaatilises osas. Kohandame aruande struktuuri, et kajastada prioriteetsete meetmete rakendamist.

·Viime ellu tegevuskava rakendamise keskpika perioodi läbivaatamise.

·Korraldame nõukogus korrapäraseid arvamuste vahetusi tegevuskava rakendamisega seotud parimate tavade ning ELi institutsioonide ja liikmesriikide edusammude kohta, muu hulgas ELi inimõigustealaste suuniste rakendamise teemaliste arutelude kontekstis.

·Tagame, et inimõiguste- ja demokraatiaalased riigistrateegiad kajastavad tegevuskava prioriteetseid meetmeid, võttes arvesse riigipõhist konteksti.

·Võtame järelmeetmeid seoses Euroopa Parlamendi resolutsioonide ja aruteludega, mis on seotud tegevuskava rakendamisega.

·Suhtleme pidevalt kodanikuühiskonnaga tegevuskava üldise rakendamise teemal ja korraldame sihtotstarbelised iga-aastased konsultatsioonid.

·Laiendame meetmete kogumi „õigustel põhinev lähenemisviis, ELi arengukoostöö jaoks kõiki inimõigusi hõlmav vahend“ ulatust, kohaldades seda kõigi ELi välistegevuse programmide suhtes ja arendades edasi ühiseid õigustel põhineva lähenemisviisi algatusi liikmesriikidega, sh ühiste programmide kaudu.

B.Avalik diplomaatia ja strateegiline teabevahetus

·Loome tulemuslikke sotsiaalmeedia võrgustikke, et tagada teadlikkuse suurendamiseks ja arvamuste kujundamiseks mõjutajate ulatuslikum osalemine, sisu jagamine ja toetus.

·Jagame teavet asjakohaste poliitikameetmete ja algatuste kohta, võttes arvesse avalikku arvamust ja kohalikke keeli, kasutades kampaaniapõhist temaatilist lähenemisviisi.

·Teeme kindlaks viisid, kuidas mõõta avaliku diplomaatia ja kampaaniate tulemuslikkust ning töötada välja kõige tulemuslikum sisu ja kõige tulemuslikud üldsusega suhtlemise kanalid.

·Leiame üles head inimõigustealased lood, edendame neid ja kasutame nende potentsiaali, et toetada inimõiguste valdkonnas kohapeal täiendavaid positiivseid muutusi.

(1)

  https://eeas.europa.eu/generic-warning-system-taxonomy/404_en/8441/Human%20Rights%20Guidelines .

(2)

https://www.un.org/en/development/desa/population/migration/generalassembly/docs/globalcompact/A_CONF.177_20.pdf .

(3)

  https://www.un.org/en/genocideprevention/about-responsibility-to-protect.shtml .

(4)

  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52018JC0036&qid=1584374789458&from=EN .

(5)

  https://ec.europa.eu/info/policies/justice-and-fundamental-rights/eu-citizenship/electoral-rights_en#electionsnetwork .

(6)

  https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/code-practice-disinformation .

(7)

  http://register.consilium.europa.eu/doc/srv?l=EN&f=ST%209489%202014%20INIT .

(8)

Vt komisjoni valge raamat „Tehisintellekt: Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast“, COM(2020) 65 final, 19.2.2020