This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52020DC0809
REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL on the implementation of Regulation (EC) No 762/2008 of the European Parliament and of the Council on the submission by Member States of statistics on aquaculture and repealing Council Regulation (EC) 788/96
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 762/2008 (liikmesriikide vesiviljelust käsitleva statistika esitamise ja nõukogu määruse (EÜ) nr 788/96 kehtetuks tunnistamise kohta) rakendamise kohta
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 762/2008 (liikmesriikide vesiviljelust käsitleva statistika esitamise ja nõukogu määruse (EÜ) nr 788/96 kehtetuks tunnistamise kohta) rakendamise kohta
COM/2020/809 final
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,15.12.2020
COM(2020) 809 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 762/2008 (liikmesriikide vesiviljelust käsitleva statistika esitamise ja nõukogu määruse (EÜ) nr 788/96 kehtetuks tunnistamise kohta) rakendamise kohta
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 762/2008 (liikmesriikide vesiviljelust käsitleva statistika esitamise ja nõukogu määruse (EÜ) nr 788/96 kehtetuks tunnistamise kohta) rakendamise kohta
1Taust
Komisjon (Eurostat) kogub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 762/2008 1 alusel vesiviljelust käsitlevat statistikat. Määruse artiklis 11 on sätestatud, et komisjon peab esitama iga kolme aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande koostatud statistika kvaliteedi ja asjakohasuse kohta. Selles aruandes tuleb ka analüüsida andmete kogumiseks loodud süsteemi kulutasuvust ning selgitada välja parimad tavad liikmesriikide töökoormuse vähendamiseks ja andmete kasutatavuse ja kvaliteedi parandamiseks.
Määrust kohaldatakse liikmesriikide suhtes, Ühendkuningriigi suhtes üleminekuperioodil pärast Ühendkuningriigi EList lahkumist ning Norra, Islandi ja Liechtensteini suhtes (kohaldatav EMPs). Luksemburg ja Liechtenstein ei tegele vesiviljelustoodete kaubandusliku tootmisega ning on seetõttu vabastatud andmete esitamise kohustusest.
Käesolev aruanne põhineb peamiselt liikmesriikide esitatud vesiviljeluse kvaliteedi aruannetel. Eurostat analüüsis ka 2017. ja 2018. aasta vesiviljeluse andmeid. Euroopa statistikasüsteemist saadi teavet andmete kogumise kogukulude kohta. Sellega seoses hinnatakse aruandes andmete üldist ajakohasust, täielikkust, järjepidevust, juurdepääsetavust ja konfidentsiaalsust. Samuti käsitletakse andmete kogumisega kaasnevat koormust ja andmete kogumise kulutasuvust.
Komisjon võttis eelmised määruse (EÜ) nr 762/2008 alusel esitatud vesiviljelust käsitleva statistika hindamise aruanded vastu 2015. aasta juunis 2 (aastate 2011–2013 kohta) ja 2017. aasta detsembris 3 (aastate 2014–2015 kohta). Käesolev aruanne hõlmab 2016.–2018. aasta andmeid.
Eurostat käivitas 2018. aastal Euroopa kalandusstatistika ühtlustamise ja lihtsustamise projekti. Projekt hõlmab praeguse vesiviljelust, püüki ja lossimist käsitleva statistika hindamist ning tulevaste poliitikavalikute ja võimalike tulevaste õigusaktide mõju hindamist. Hindamine, mille raames vaadeldi ka vesiviljelust käsitleva määruse (EÜ) nr 762/2008 toimimist, viidi lõpule 2019. aastal ning mõjuhinnangu koostamist alustati 2020. aastal.
2. Peamised järeldused
Eurostat püüab pidevalt parandada Euroopa statistika kvaliteeti ja kättesaadavust. Samuti on Eurostat seadnud eesmärgiks vähendada liikmesriikide ja vastajate koormust. Seepärast vaadeldakse Euroopa kalandusstatistika ühtlustamise ja lihtsustamise projekti raames praegust andmete kogumist ja koostatakse strateegia, et muuta vesiviljelust käsitlev statistika eesmärgipärasemaks. Projekti käigus tehakse koordineerimistööd, et tagada sidusus määruse (EL) 2017/1004 4 alusel kogutud statistikaga ja parem ühtlustamine kalandusstatistikat koordineeriva töörühma standardse küsimustikuga 5 . Projekti esimene vahe-eesmärk – viia lõpule Euroopa kalandusstatistika hindamine – saavutati 2019. aasta lõpus, mil hindamise kohta koostati komisjoni talituste töödokument 6 .
2.1. Ajakohasus ja täielikkus
2.1.1. Ajakohasus
Enamik liikmesriike on viimastel aastatel andmete esitamise tähtaegadest kinni pidanud. Kolmandik riikidest saatis siiski mõned andmekogumid pärast tähtaega. Enamikul juhtudel oli viivitus suhteliselt lühike. Eurostat on võtnud meetmeid, et leida lahendus Prantsusmaa ja Itaaliaga, kes on korduvalt saatnud andmed väga hilja, eriti vaatlusaasta 2016 kohta.
Eurostat avaldab andmed kohe pärast nende valideerimist. Valideeritud andmed avaldatakse tavaliselt Eurostati avalikus andmebaasis tähtajale järgneva aasta märtsi lõpuks. Andmeid võidakse kogu aasta vältel igal ajal korrigeerida.
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) leidis, et määruses (EÜ) nr 762/2008 sätestatud tähtajad saabuvad organisatsiooni aruandlusvajadusi silmas pidades kuus kuud liiga hilja, mille tulemuseks on paralleelne andmete kogumine riikidelt.
2.1.2. Täielikkus
Peamine vesiviljelust käsitlev andmekogum (vesiviljelustoodang) oli suhteliselt täielik. Aja jooksul on seda veelgi täiendatud. Kahjuks on paljud väärtused konfidentsiaalsed, kuna asjaomane sektor on väga spetsialiseerunud.
Andmeid vesiviljelussektori struktuuri kohta kogutakse iga kolme aasta tagant ja neid koguti 2017. aastal. Selles andmekogumis oli tõsiseid probleeme kasutatavusega, kuna andmeid esitatakse nii tootmispindade kui ka -mahtude kohta sõltuvalt liigist. Seepärast saavad kasutajad andmekogumist ebaselget teavet, eriti võrreldes eri liike kasvatavate riikide andmeid. Seda andmekogumit ei ole veel avaldatud.
Ühikuhinnad tekitasid üldjuhul raskusi kõikide vesiviljelustoodangu andmekogumite puhul. Seda küsimust arutati kalandusstatistika töörühma viimasel koosolekul 2018. aasta oktoobris.
2.2. Järjepidevus
2.2.1. Kvaliteet ja täpsus
Eurostat kogub igal aastal vesiviljelust käsitleva statistika kohta kvaliteediaruandeid. Neis kirjeldatakse andmete kogumise meetodeid ja kvaliteediaspekte, tuginedes riikide enesehindamisele. Eurostat on kasutanud riiklikke kvaliteediaruandeid ELi tasandi kvaliteediaruande 7 koostamisel. Üldine kvaliteet on hea, kuna enamik riike kasutab loendusi, mille puhul vastamata jätmist ei esine või ei ole see märkimisväärne.
Kvaliteedijuhtimissüsteem on sisse seatud enam kui pooltes riikides. Pärast viimast aruannet on Eurostati hinnatud üldine kvaliteet paranenud viies riigis. Enamasti paranes ajakohasus (seitse riiki), täpsus ja usaldusväärsus (viis riiki). 2018. aastal paranesid kõik kvaliteediaspektid Prantsusmaa puhul, kes kasutab loendust. Ühes riigis paranes asjakohasus, samas kui sidusust ja võrreldavust ei parandanud ükski riik.
2.2.2. Võrreldavus
2018. aasta oktoobris avaldas Eurostat vesiviljelust käsitleva statistika käsiraamatu, 8 mis on veelgi suurendanud riikide andmete ühtlust ja seega nende võrreldavust. Aegridade pikkus – ajaline võrreldavus – on riigiti erinev. Mõnes riigis ulatub aegrida tagasi 1970. aastasse, teistes sai see alguse alles 2011. aastal. Käesoleva aruandega hõlmatud ajavahemiku puhul on andmed siiski ajaliselt võrreldavad.
2.3. Asjakohasus
Vesiviljelust käsitlevat statistikat kasutavad laialdaselt mitmesugused andmekasutajad. See statistika on aluseks muude andmete kogumisele, 9 eriti magevee vesiviljeluse valdkonnas, kus muid ELi tasandi andmekogumeid ei koostata ega avaldata.
Määruse (EÜ) nr 762/2008 alusel kogutavad andmed on väga olulised teadliku ja tõenduspõhise poliitikakujundamise jaoks nii riiklikul kui ka ELi tasandil. Andmed tootmistasemete ja suundumuste kohta on tähtsad selleks, et analüüsida ühise kalanduspoliitika raames vesiviljelussektori arengut. Kvantitatiivsed andmed on kesksed liikmesriikide säästva vesiviljeluse mitmeaastaste riiklike kavade koostamisel. Need andmed tagavad poliitikakujundajatele ja tööstusharule tugeva aluse, millele rajada sektori tulevik.
Lisaks on kõnealused andmed olulised muude organisatsioonide väljaannete ja teenuste jaoks. Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seireüksus kasutab Euroopa statistikat Euroopa kalandus- ja vesiviljelustööstuse struktuurianalüüsi koostamiseks. Maailma Kaubandusorganisatsioon kasutab Euroopa vesiviljelust käsitlevat statistikat oma kaubanduspoliitika ülevaadetes.
Peaaegu kõik liikmesriigid kinnitasid vajadust vesiviljelustoodangut käsitlevate andmete järele ka liikmesriigi tasandil. Määruse alusel kogutud andmed vastasid täielikult või peaaegu täielikult enamikule riikide andmevajadustele. Paraku ei hõlma määrus (EÜ) nr 762/2008 olulisi andmeid mikrovetikate, sööda, noorte isendite sisendressursi, toote sihtkoha, tootmiskulu, tööhõive ja muude sotsiaal-majanduslike muutujate kohta. Sotsiaal-majanduslikku teavet vesiviljeluse kohta kogutakse määruse (EL) 2017/1004 alusel. Samas leidus ka liikmesriike, kes väitsid, et andmete kogumine on riigi vajadusi arvestades liiga üksikasjalik ja koormav. Hoolimata vesiviljelust käsitleva statistika asjakohasusest leidis kalandusstatistika hindamise käigus kinnitust ka kasutajate suurem rahulolematus seoses andmete kättesaamatusega, mille põhjus on andmete konfidentsiaalsus.
2.4. Juurdepääsetavus
2.4.1. Elektrooniline andmebaas
Vesiviljelust käsitlevat Euroopa statistikat leiab järgmistest Eurostati avaliku andmebaasi 10 andmekogumitest:
·vesiviljelustoodang, välja arvatud haudejaamade ja esmaste kasvukohtade toodang (fish_aq2a);
·inimtoiduks ette nähtud kalamarja tootmine vesiviljeluses (fish_aq2b);
·väljapüügil põhineva vesiviljeluse sisendressurss (fish_aq3);
·haudejaamade ja esmaste kasvukohtade toodang kalamarja etapis (fish_aq4a) ning
·haudejaamade ja esmaste kasvukohtade toodang noore ea etapis (fish_aq4b).
Lisaks avaldavad pooled liikmesriigid andmed riiklikes elektroonilistes andmebaasides või allalaaditavate aastatabelitena. Juurdepääs nendele andmetele on alati tasuta.
2.4.2. Väljaanded ja andmetabelid
Eurostat avaldab vesiviljelust käsitlevad andmed ja artiklid oma veebipõhises kogumikus „Statistics Explained“ ning statistikaraamatutes 11 .
Enamik liikmesriike avaldab vesiviljelust käsitlevat statistikat regulaarselt eri aruannetes, mõnel juhul koos pressiteadetega.
2.4.3. Metaandmed
Eurostat kogub igal aastal riiklikke kvaliteediaruandeid, nagu nõutakse määruse (EÜ) nr 762/2008 VI lisas. Need aruanded sisaldavad üksikasjalikku teavet andmete kvaliteedi ning nende kogumisel kasutatud meetodite kohta. Euroopa statistikasüsteemi suuniste kohaselt koostatud riiklikud kvaliteediaruanded kogutakse IT-vahendi ESS Metadata Handler 12 abil.
Euroopa võrdlusmetaandmed, sh ELi tasandi kvaliteediaruanne vesiviljelust käsitleva statistika kohta, 13 avaldatakse Eurostati avalikus andmebaasis eespool osutatud andmetabelites. Riigid vaatavad metaandmed igal aastal läbi.
2.5. Andmete konfidentsiaalsus
Üks suur puudus määruse (EÜ) nr 762/2008 alusel kogutud vesiviljelust käsitleva statistika puhul on konfidentsiaalsete andmelahtrite suur arv. Sellel on kaks peamist põhjust. Esiteks nõutakse määrusega väga üksikasjalikku andmestruktuuri, mille tulemusena on andmed väga killustatud. Teiseks on vesiviljelussektor väga spetsialiseerunud – leidub ettevõtjaid, kes kasvatavad vaid üksikuid liike, kasutades üht peamist tootmismeetodit või -keskkonda. Seepärast on suur hulk andmeid üksikute liikide kohta ja koondandmed muutunud konfidentsiaalseks.
2018. aastal oli peaaegu pooltel liikmesriikidel probleeme andmete konfidentsiaalsusega peamises vesiviljelustoodangu andmekogumis. See tähendas, et ELi koondandmed olid enamiku liikide puhul konfidentsiaalsed sageli seetõttu, et andmed olid ühes liikmesriigis konfidentsiaalsed. Samas 2016. aastal avaldati kõigi liikmesriikide toodangu kogumaht ja maksumus, mis muutusid Läti puhul 2017. ja 2018. aastal konfidentsiaalseks. Kuna ühe liikmesriigi andmed olid konfidentsiaalsed, ei saanud avaldada ELi koondandmeid väljapüügil põhineva vesiviljeluse sisendressursi kohta. Inimtoiduks ette nähtud kalamarja tootmine ELis jäi konfidentsiaalseks, sest kolmes liikmesriigis on selle puhul tegemist nišitootmisega; riiklik tootmine muutus 2018. aastal konfidentsiaalseks Hispaanias ja Ungaris. Andmed haudejaamade ja esmaste kasvukohtade toodangu kohta on konfidentsiaalsed mitmes liikmesriigis.
Eurostat ja liikmesriigid on kulutanud aega ja jõudu, et teha andmekasutajatele kättesaadavaks nii palju andmeid kui võimalik, tagades samal ajal statistilise konfidentsiaalsuse ja hoides protsessi võimalikult tõhusa.
3. Koormus ja kulutasuvus
Eurostat hindas määruse (EÜ) nr 762/2008 alusel toimuva vesiviljelusandmete kogumise kulutasuvust, kasutades riikide 2018. aasta metoodikaaruandeid, kõrvuti Euroopa statistikasüsteemis igal aastal tehtava Euroopa statistikatoodete kuluanalüüsiga. Kuluanalüüs vastab 2019. aastale ja see hõlmas vesiviljelusandmete kogumist vaatlusaastal 2017. Kuluanalüüsi raames vastas 24 riiki. Keskmine rahaline kulu oli ligikaudu 105 000 eurot aastas. Seda näitajat ei ole võimalik otseselt võrrelda eelmise andmete esitamise raames saadud näitajaga, kuna kõik riigid ei esitanud mõlemal korral teavet. Mõlemal korral teatasid kuludest 17 riiki. Nende riikide kulud kahanesid 3 %.
Riikide 2018. aasta metoodikaaruannete põhjal rahuldavad määruse (EÜ) nr 762/2008 alusel kogutud vesiviljelusandmed enamiku riikide vajadused. 16 riiki kasutavad andmete kogumiseks loendust ja viis riiki koostavad andmekogumid haldusallikate põhjal; ülejäänud kuus riiki kasutavad haldusallikaid või eksperdihinnanguid.
Tõhususe suurenemisest teatas 15 riiki. Tõhususe suurenemine oli seotud eelkõige veebipõhiste uuringutega (kuus riiki), täiendava automatiseerimisega (neli riiki) ja haldusandmete suurema kasutamisega (kaks riiki). Koormus vähenes 10 riigis – kõige sagedamini tänu hõlpsamale andmete edastamisele ja andmete mitmekordsele kasutamisele.
Riikide aruannetest nähtub, et enam kui pool riikidest kogub andmeid otse rajatistest tootmisüksuse tasemel, samas kui teised lasevad täita ettevõtete juhtidel küsimustikud kõigi oma rajatiste kohta. Andmete kogumine ettevõtte tasandil lihtsustab ka määruse (EÜ) nr 199/2008 14 kohast aruandlust. Mõte koguda korraga andmeid mõlema määruse jaoks võib olla väärt edasiuurimist, et vähendada liikmesriikide üldist koormust.
Mitu riiki on soovitanud täiustusi, et vähendada määruse (EÜ) nr 762/2008 tekitatavat koormust, eriti parandada andmete esitamise nõuete ja tähtaegade ühtlustamiseks selles valdkonnas koostööd teiste sidusrühmadega. See puudutab eeskätt FAOd ja andmete kogumise raammäärust (EL) 2017/1004.
4. Kokkuvõte
Viimastel aastatel on vesiviljelust käsitlevast statistikast saanud stabiilne andmekogum, mis pakub andmekasutajatele õigeaegseid ja järjepidevaid andmeid mitte üksnes Euroopa ja üleilmsel, vaid ka riiklikul tasandil.
Samas selgus Euroopa kalandusstatistika hiljutise hindamise raames tehtud konsultatsioonide käigus, et vesiviljelust käsitleval statistikal on märkimisväärne arv rahulolematuid kasutajaid. See on tõenäoliselt tingitud asjaolust, et andmekogumis on palju konfidentsiaalseid väärtusi, mis muudavad selle kasutamise keerulisemaks. Konfidentsiaalsed andmelahtrid on seotud määruses (EÜ) nr 762/2008 sätestatud andmete üksikasjaliku jaotuse nõuetega ning vesiviljelussektori spetsialiseerunud ja kontsentreeritud struktuuriga.
Mõnes liikmesriigis on olnud jätkuvalt probleeme andmete kogumise ja edastamise ajakohasuse ja õigeaegsusega. Eurostati koostatud andmete kogumise suunised on aidanud muuta vesiviljelusandmete kogumise järjepidevamaks.
Mõnes riigis vähenes koormus ja täheldati mõõdetavat tõhususe kasvu. Vaatlusaastal 2017 oli vesiviljelust käsitleva statistika koostamise keskmine kulu riigi kohta 105 000 eurot. See oli 3 % väiksem kui eelmisel ajavahemikul (riikides, kes esitasid kuluandmed mõlema perioodi kohta). Andmete kogumise kulude osatähtsus vesiviljelustoodangu kogumaksumuses oli võrdlemisi väike. Ebatõhusus, võttes arvesse muude andmete kogumist (FAO ning määrus (EL) 2017/1004, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 199/2008), püsib.
5. Soovitused
Kõige olulisem järeldus, milleni vesiviljelust käsitlevat kalandusstatistikat hinnates jõuti, on see, et tegemist on kalandusstatistika väga tähtsa ja laialdaselt kasutatava osaga, mille puhul on probleemiks andmete konfidentsiaalsus. Komisjoni (Eurostati) ja liikmesriikide püüdlused vähendada konfidentsiaalsete andmete hulka on avaldanud väga vähe mõju. Sektoris toimunud spetsialiseerumine on konfidentsiaalsete andmete hulka veelgi suurendanud. Ainus lahendus andmekasutajatele parema teenuse pakkumiseks oleks muuta kehtivat õigusakti või asendada see õigusaktiga, milles keskendutakse rohkem tootmisele ja ollakse vähemnõudlik tootmisega seotud struktuurimõõtmete osas. Uus õigusakt võib kaasa tuua ka tõhususe suurenemise, eelkõige kui tähtajad viiakse kooskõlla rahvusvaheliste organisatsioonide vajadustega.
Riiklikul tasandil tuleks veelgi soodustada elektrooniliste küsimustike kasutamist, sest see muudab andmete kogumise tõhusamaks. Näited headest tavadest on ka riiklikud andmete kogumise suunised ja vastajatele vajaliku kasutajatoe pakkumine.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 762/2008 liikmesriikide vesiviljelust käsitleva statistika esitamise ja nõukogu määruse (EÜ) nr 788/96 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 218, 13.8.2008, lk 1).
Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 762/2008 (liikmesriikide vesiviljelust käsitleva statistika esitamise ja nõukogu määruse (EÜ) nr 788/96 kehtetuks tunnistamise kohta) rakendamist, COM(2015) 297 final.
Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 762/2008 (liikmesriikide vesiviljelust käsitleva statistika esitamise ja nõukogu määruse (EÜ) 788/96 kehtetuks tunnistamise kohta) rakendamise kohta, COM(2017) 747 final.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/1004 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008 (ELT L 157, 20.6.2017, lk 1).
Kalandusstatistikat koordineeriv töörühm loodi 1959. aastal ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) konverentsi resolutsiooniga 23/59, et koordineerida piirkondlike kalandusasutuste ja muude valitsustevaheliste organisatsioonide kalandusstatistika programme. Selle eesmärk on i) kontrollida pidevalt kalandusstatistika (sh vesiviljelust käsitleva statistika) nõudeid; ii) leppida kokku standardkontseptsioonid, -mõisted, -liigitused ja -metoodika kalandusstatistika kogumiseks ja koondamiseks ning iii) esitada ettepanekuid selle kohta, kuidas koordineerida ja tõhustada statistikaalast tegevust asjaomaste valitsustevaheliste organisatsioonide seas (http://www.fao.org/fishery/cwp/en). Töörühm töötas hiljuti välja standardse vesiviljeluse küsimustiku kavandi, mida soovitatakse kasutada vesiviljelust käsitleva statistika miinimumnõudeid sisaldava dokumendina.
Komisjoni talituste töödokument SWD(2019) 425 (kättesaadav vaid inglise keeles).
https://ec.europa.eu/eurostat/cache/metadata/EN/fish_aq_esqrs.htm (kättesaadav vaid inglise keeles).
https://ec.europa.eu/eurostat/cache/metadata/Annexes/fish_aq_esms_an2.pdf (kättesaadav vaid inglise keeles).
Komisjoni 18. veebruari 2019. aasta rakendusotsus (EL) 2019/909, millega kehtestatakse liidu mitmeaastase programmi kohustuslike teadusuuringute loetelu ning künnised kalandus- ja vesiviljelussektori andmete kogumiseks ja haldamiseks (ELT L 145, 4.6.2019, lk 21).
Neist kõige hiljutisem on „Agriculture, forestry and fishery statistics – 2019 edition“, ISBN 978-92-76-13193-9,
https://ec.europa.eu/eurostat/documents/3217494/10317767/KS-FK-19-001-EN-N.pdf/742d3fd2-961e-68c1-47d0-11cf30b11489 (kättesaadav vaid inglise keeles).
https://ec.europa.eu/eurostat/cache/metadata/EN/fish_aq_esqrs.htm.
Nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008 on tunnistatud kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrusega (EL) 2017/1004 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008 (ELT L 157, 20.6.2017, lk 1).
