EUROOPA KOMISJON
Brüssel,9.9.2020
COM(2020) 493 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
2020. aasta aruanne tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta
TULEVIKUSUUNDADE STRATEEGILINE ANALÜÜS – KURSS EUROOPA TOIMETULEKUVÕIME SUURENDAMISELE
Sisukord
Kommenteeritud kokkuvõte
1.Tulevikusuundade strateegilise analüüsi lõimimine ELi poliitika kujundamisse
2.Toimetulekuvõime – ELi poliitika uus kandev element
3.Toimetulekuvõime analüüs neljas mõõtmes
3.1.Sotsiaalne ja majanduslik mõõde
3.2.Geopoliitiline mõõde
3.3.Rohemõõde
3.4.Digimõõde
4. Tulevikusuundade strateegilise analüüsi tegevuskava
4.1 Toimetulekuvõime seire
4.1.1 Toimetulekuvõime tulemustabeli prototüübid
4.1.2 Edasine töö toimetulekuvõime seireks
4.2 Tulevikusuundade horisontaalse analüüsi meetmed, millega edendada tõhusat ELi üleminekupoliitikat
4.3 Tulevikusuundade strateegilise analüüsi tegevuskava
Kommenteeritud kokkuvõte
President von der Leyeni poliitilistes suunistes on kindlaks määratud pikaajaline strateegiline eesmärk muuta Euroopa keskkonnahoidlikumaks, digitaalsemaks ja õiglasemaks
. Suunistes on visandatud tee, mida järgides peaks Euroopa saama 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks, käima kaasas digiajastuga ning arendama edasi oma ainulaadset sotsiaalset turumajandust ja demokraatlikku korda.
COVID-19 kriis on vapustanud kogu maailma ning on ELis esile toonud nii tema nõrgad kui ka tugevad kohad. Pandeemia on nõudnud kogu maailmas peaaegu miljon inimelu ning põhjustanud majanduslikke, sotsiaalseid ja psühholoogilisi probleeme. ELis on see suurendanud sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust: 2020. aastal peaks töötuse määr hoolimata mitmesugustest turvavõrkudest tõusma üle 9 % taseme ja netotulu kahanema 1 %. See tendents mõjutab ebaproportsionaalselt tugevasti naisi ja vaesemaid leibkondi
. ELi väga mitmekesised kaubandussuhted on osutunud tema tugevuseks, mida õõnestab teataval määral vaid tema sõltuvus piiratud arvust ELi-välistest tarnijatest mõne eriti olulise kauba ja teenuse hankimisel. EL ja selle liikmesriigid on saanud toetuda oma sotsiaalsele turumajandusele, jätkusuutlikele ökosüsteemidele, tugevale finantssüsteemile ja tõhusale juhtimisraamistikule. Euroopa majanduse taastekavas
on nüüd visandatud järgmised sammud: taasterahastust „NextGenerationEU“ investeeringute ja reformide tegemiseks antava ulatusliku rahalise toetuse abil püütakse ehitada üles toimetulekuvõimelisem, jätkusuutlikum ja õiglasem Euroopa.
Tulevikusuundade strateegiline analüüs on oluline vahend, mis aitab muuta ELi poliitika kujundamise tulevikukindlamaks, tagades, et lühiajalistele algatuste tegemisel tuginetakse pikemaajalistele väljavaadetele. Komisjoni praegusel koosseisul on tugev tahe oma potentsiaal täielikult ära kasutada ja tulevikusuundade strateegiline analüüs ELi poliitikakujunduse keskmesse asetada
. Selline analüüs võib aidata kujundada struktuursel viisil kollektiivset arukust ja teadmist sellest, kuidas korraldada tõhusamalt rohe- ja digipööret ning kuidas taastuda paremini häiretest. Käesolevas teatises kirjeldab komisjon, kuidas ta kavatseb lõimida tulevikusuundade strateegilise analüüsi ELi poliitika kujundamisse, ning visandab vastavad prioriteedid. See on äärmiselt tähtis, sest oleme astumas uude ajastusse, kus tegevuspõhine tulevikusuundade analüüs stimuleerib strateegilist mõtlemist ning kujundab ELi poliitikat ja algatusi, sealhulgas komisjoni tulevasi tööprogramme.
Selle esimese aruande keskne teema on toimetulekuvõime, millest on COVID-19 kriisi tõttu saanud uus kandev element ELi poliitikas. Toimetulekuvõime ei ole mitte ainult suutlikkus pidada vastu katsumustele ja nendega toime tulla, vaid ka oskus käia muutustega ümber jätkusuutlikul, õiglasel ja demokraatlikul viisil. Toimetulekuvõime on oluline kõigis poliitikavaldkondades, sest see on vajalik rohe- ja digipöörde elluviimiseks ning ühtlasi ELi põhieesmärgi ja terviklikkuse säilimiseks dünaamilises ja kohati ebastabiilses keskkonnas. Toimetulekuvõimelisem Euroopa taastub kiiremini, tuleb praegusest kriisist ja tulevastest vapustustest tugevamana välja ning rakendab paremini ÜRO kestliku arengu eesmärke.
Käesolevas esimeses strateegiliste tulevikusuundade analüüsi aastaaruandes kirjeldatakse seda, kuidas saab selline analüüs anda panuse poliitika kujundamisse, pidades silmas ELi toimetulekuvõime tugevdamist neljas omavahel seotud mõõtmes: sotsiaalvaldkond ja majandus, geopoliitika, rohemõõde ja digimõõde. ELi võimet COVID-19 kriisiga toime tulla analüüsitakse asjaomaste megatrendide kiirenemise või aeglustumise kontekstis. Tegemist on pikaajaliste liikumapanevate jõududega, millel on tõenäoliselt tugev mõju tulevikule. Teatises näidatakse, kuidas saavad toimetulekuvõime parandamise strateegiad, millega vähendatakse haavatavust ja tugevdatakse suutlikkust, avada uusi võimalusi kõigis neljas mõõtmes. See hõlmab heaolu, töö, tööturgude ja oskuste tuleviku ümbermõtestamist, üleilmsete väärtusahelate ümberkujundamist, demokraatia toetamist, meie reeglitepõhise kaubandussüsteemi reformimist, kujunemisjärgus tehnoloogia arendamise liitude sõlmimist ning rohe- ja digipöördesse investeerimist.
Toimetulekuvõimele keskendumine nõuab hoolikat jälgimist. Käesolevas teatises tehakse ettepanek võtta kasutusele toimetulekuvõime tulemustabelid, mida tuleks pärast nende lõplikku väljatöötamist käsikäes liikmesriikide ja muude sidusrühmadega kasutada selleks, et hinnata ELi ja selle liikmesriikide haavatavust ja suutlikkust kõigis neljas mõõtmes. Selline hindamine võib aidata vastata küsimusele, kas me suudame oma poliitika ja majanduse taastamise strateegiaga muuta ELi ka tegelikult toimetulekuvõimelisemaks.
Tulevikusuundade strateegilise analüüsi tegevuskava kätkeb horisontaalset prognoosimist ja temaatilist tulevikku suunatud prognoosimist. Eeloleval aastal võetakse käsile sellised teemad nagu avatud strateegiline autonoomia, rohepöörde jaoks olulised ja selle käigus vajalikud tulevased töökohad ja oskused ning digi- ja rohepöörde mestimise süvendamine. See tegevuskava lisab ELi poliitikaeesmärkidele sünergia ja kompromisside dünaamilise perspektiivi ning soosib seejuures ELi poliitika ühtsust.
1.Tulevikusuundade strateegilise analüüsi lõimimine ELi poliitika kujundamisse
Komisjon on tulevikusuundade analüüsi kasutanud juba palju aastaid, aga nüüd on tal kavas lõimida see kõigi valdkondade poliitika kujundamisse. Tulevikusuundade analüüs – tuleviku uurimine, ette nägemine ja kujundamine – aitab struktuurselt ja süstemaatiliselt kasvatada ja kasutada kollektiivset arukust, mis võimaldab sündmuste arengut ette näha ja muutusteks paremini valmistuda. Tulevikuseire, samuti megatrendide, esilekerkivate probleemide ja nende poliitilise mõju hindamine, aga ka alternatiivsete tulevikustsenaariumide uurimine eri visioonide ja stsenaariumide kavandamise kaudu aitavad teha strateegilisi poliitilisi valikuid. Tulevikusuundade strateegiline analüüs ELi poliitika kujundamise toetamiseks töötati algselt välja president Jacques Delors’i strateegiabüroos (Cellule de Prospective). Koos pikaajaliste mudelite koostamisega on see sellest ajast saadik aidanud kujundada paljusid strateegiaid, sealhulgas kliimameetmeid. Selleks et saavutada oma pikaajaline eesmärk kujundada välja digiajastule vastav kliimaneutraalne maailmajagu, püüab von der Leyeni komisjon kaasata tulevikusuundade strateegilise analüüsi peamiste algatuste ettevalmistamisse. See protsess on juba alanud – näiteks võttis komisjon hiljuti vastu kriitilise tähtsusega toorainet käsitleva teatise,
milles on tulevikusuundade analüüsi palju kasutatud. Eelolevatel aastatel on tulevikku suunatud poliitikakujunduskultuuri juurutamine ELi jaoks väga tähtis, sest tal on vaja suurendada oma suutlikkust tulla toime üha ebastabiilsemate ja keerukamate protsessidega maailmas ning rakendada oma tulevikku vaatavat poliitilist tegevuskava. Sellega tagatakse, et lühiajalised meetmed rajanevad pikaajalistel eesmärkidel, ja võimaldatakse ELil näidata eeskuju oma kursi kavandamisel ja ümberkaudse maailma kujundamisel.
Tulevikusuundade strateegiline analüüs peaks aitama ette valmistada peamisi poliitikaalgatusi. Sellisena kuuluks see kindlalt komisjoni parema õigusloome vahendite hulka ning aitaks näiteks eelhinnata algatuste mõju. Nii tagatakse, et ELi poliitika tugineb selgele arusaamisele võimalikest tulevastest suundumustest, stsenaariumidest ja probleemidest, eriti neis valdkondades, kus toimuvad kiired struktuurimuutused. Samuti toetatakse tulevikusuundade strateegilise analüüsi abil õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi,
mille raames tehakse kindlaks võimalused vähendada Euroopa regulatiivset koormust ja mis aitab hinnata, kas kehtivad ELi õigusaktid on endiselt tulevikukindlad.
Korrapärane tulevikusuundade strateegiline analüüs toetab ELi poliitika kujundamist. Igal aastal esitatavad strateegiliste tulevikusuundade analüüsi aruanded aitavad pidada kaasavat arutelu Euroopa tuleviku seisukohast tähtsates küsimustes, sest neis analüüsitakse peamisi suundumusi, selgitatakse välja ELi jaoks eriti olulised teemad ja uuritakse, kuidas saavutada seatud eesmärgid (4. jagu). Tulevaste aruannete koostamine peab põhinema täielikel tulevikusuundade analüüsi tsüklitel,
mis hõlmavad peamiste algatuste põhjalikku ja osaluspõhist analüüsi, ning nende tulemusi tuleb arvesse võtta igal aastal peetavas kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta, komisjoni tööprogrammides ja mitmeaastases programmitöös. Omaenda ressurssidele,
välisekspertide abile ning liikmesriikide, muude peamiste sidusrühmade ja kodanikega tehtavale koostööle tuginedes kavatseb komisjon oma strateegilise tulevikuanalüüsi suutlikkust suurendada, et hinnata riske ja võimalusi, aidata parandada varajast hoiatamist ja olukorrateadlikkust
ning uurida alternatiivseid tulevikuväljavaateid.
Tulevikusuundade strateegiline analüüs soodustab osaluspõhist ja tulevikku vaatavat juhtimist nii Euroopas kui ka väljaspool. Komisjon kavatseb teha Euroopa strateegia ja poliitilise analüüsi süsteemi (ESPAS)
kontekstis tulevikusuundade analüüsimiseks tihedat koostööd ja sõlmida asjaomaseid sidemeid teiste ELi institutsioonidega, kaasata ka rahvusvahelisi partnereid ja luua kogu ELi hõlmava tulevikuanalüüsi võrgustiku, et arendada partnerlusi, mis põhinevad liikmesriikide tulevikuanalüüsi suutlikkusel ja mõttekodadel ning akadeemiliste ringkondade ja kodanikuühiskonna tegevusel. Tulevikusuundade analüüsi lõimimine ELi poliitika kujundamisse peab toimuma korrapäraselt ja süstemaatiliselt ning rajanema käsitustel, mis on juba osutunud tõhusaks. See aitab töötada välja ühise visiooni poliitika kujundamisest kõrgeimal tasandil ning võimaldab samal ajal täiustada parimaid tavasid ja olla aldis katsetustele.
2.Toimetulekuvõime – ELi poliitika uus kandev element
COVID-19 kriis on paljastanud ELis ja selle liikmesriikides mitu haavatavat kohta. Kriisi mõju analüüs on lisaks inimestele tekkinud tohutule kahjule toonud esile veel mitmesugused ebakohad Euroopa majanduses ja ühiskonnas. Valmisoleku- ja ennetusmeetmed, varajase hoiatamise süsteemid ja koordineerimisstruktuurid olid selgelt surve all ning see rõhutab vajadust ulatuslike hädaolukordade paremini korraldatud ohjamise järele ELi tasandil. Pandeemia esimestel kuudel oli palju haiglaid üle koormatud, inimeste ja kaupade vaba liikumine oli tugevasti piiratud ning hädavajalikke ravimeid ja seadmeid ei leidunud piisavalt. COVID-19 patsientide ravimise vajadus mõjutas süsteemi suutlikkust kanda hoolt muude patsientide eest. Eriti raske oli olukord hooldekodude ning eakatele ja puuetega inimestele olulisi tugiteenuseid osutavate üksuste jaoks. Koolid ja ülikoolid olid sunnitud oma uksed sulgema ning paljud neist ei olnud tehniliselt hästi ette valmistatud pakkumaks digitaalseid alternatiive klassiruumis toimuvale õppetööle. Eriti keeruline oli jõuda ebasoodsamatest sotsiaalsetest oludest pärit või puudega lasteni. Kokkuvõttes on pandeemia leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangud avaldanud majandusele palju tugevamat negatiivset mõju kui 2008. aasta finantskriis.
Pärast rasket algust ühendasid EL ja selle liikmesriigid oma jõud, et kriisiga paremini toime tulla. Kiire tegutsemine ja mõistlik juhtimine kõigil valitsemistasanditel mängisid vastumeetmete võtmisel põhirolli. Esialgne ülepeakaela konkureerimine nappide meditsiiniressursside pärast ning liikmesriikide ühepoolne tegevus ühtsel turul ja Schengeni alal asendusid komisjoni juhendamisel kiiresti parema koostöö ja koordineerimisega. EL töötas välja uuenduslikud lahendused ja näitas, et ta on võimeline toime tulema. ELi tootjad ja 3D-printimisega tegelevad ettevõtjad
korraldasid oma tootmisliinid kiiresti ümber, et toota näomaske, hingamisaparaate ja käte desinfitseerimisvahendeid
. Komisjon moodustas rescEU osana kõigi aegade esimese ühise strateegilise meditsiinivahendite varu ja aitas korraldada üle 350 lennu, millega toodi koju tagasi mujale lõksu jäänud ELi kodanikke. Pärast esialgseid piiranguid piiridel ja neist tulenenud kitsaskohti kaupade tarnimisel seadis komisjon sisse nn rohelise transpordikoridori
ja koordineeris seda. Nii oli võimalik kaupu ilma tõrgeteta tarnida. Koolide ja ülikoolide sulgemise kompenseerimiseks seati sisse kaugõpe. Ettevõtted ja haldusasutused läksid võimaluse korral üle kaugtööle. Tarbijad hakkasid rohkem kasutama e-kaubanduse ja kojutoimetamise võimalust. Liikmesriigid kujundasid välja turvavõrgud ettevõtete ja töötajate kaitseks liikumispiirangute ajal. 2020. aasta aprillist maini võttis komisjon vastu turvavõrgu paketi ja esitas Euroopa poolaasta raames riigipõhised soovitused, millega rakendati maksimaalset paindlikkust erakorralise olukorraga kohanemiseks. Samuti koostas ta koordineeritud strateegia liikumispiirangute lõpetamiseks ja esitas põhjaliku taastekava
. Seetõttu võib öelda, et pandeemia on näidanud ka Euroopa suutlikkust keerulistes olukordades tegutseda.
Toimetulekuvõime ei osuta mitte ainult suutlikkusele pidada vastu katsumustele ja nendega toime tulla, vaid ka oskusele teha ümberkujundusi jätkusuutlikul, õiglasel ja demokraatlikul viisil. COVID-19 kriisi ja üleminekupõhise poliitilise tegevuskava valguses on selge, et Euroopa peab oma toimetulekuvõimet veelgi süvendama ja edasi liikuma, st mitte ainult taastuma, vaid kavandatud üleminekut hoogustades kriisist koguni tugevamana välja tulema. EL peab kasutama ära pandeemiast saadud õppetunnid, püüdma näha ette asjade edasist arengut ja leidma õige tasakaalu praeguste ja tulevaste põlvkondade heaolu vahel
.
ELi haavatavust ja toimetulekuvõimet on analüüsitud asjaomaste megatrendide valguses – tegemist on pikaajaliste liikumapanevate jõududega, millel on väga tõenäoliselt tugev mõju tulevikule. Komisjoni megatrende käsitlevas ülevaates on esitatud neliteist üleilmset trendi
. Käesoleva teatise 3. jagu kätkeb ELis ja selle liikmesriikides kriisi tõttu esile tulnud haavatavuse ja suutlikkuse süstemaatilist analüüsi nende trendide võimaliku (kriisist põhjustatud) kiirenemise või aeglustumise taustal, nagu on kujutatud joonisel 2.1. COVID-19 on näiteks süvendanud ebavõrdsust ja demograafilist tasakaalustamatust ning kiirendanud hüperühendatuse levikut. Analüüsi käigus on samuti kindlaks tehtud peamised võimalused tugevdada Euroopa toimetulekuvõimet asjakohaste poliitikameetmete abil.
Joonis 2.1. COVID-19 võimalik mõju megatrendidele
Tulevikku vaatav poliitika, mida toetab tulevikusuundade analüüs, aitab ELi toimetulekuvõimet tugevdada. Tulevikusuundade analüüsimine võib aidata ette näha sündmusi, millel on tõenäoliselt kahjulik mõju, ja see võib struktuurimuudatuste tegemise kaudu toimetulekuvõimet tugevdada. Joonisel 2.2 on kujutatud üks tsükkel sellest, kuidas võib tulevikusuundade strateegiline analüüs anda panuse toimetulekuvõimet tugevdavate strateegiate kujundamisse sotsiaalses ja majanduslikus, geopoliitilises ning rohe- ja digimõõtmes, võttes arvesse kriisi mõju asjaomastele megatrendidele. Tulevikusuundade strateegilise analüüsi tulemusi arvestavad strateegiad suudavad kriisis esile tulnud haavatavust paremini leevendada ja suutlikkust tõhusamalt suurendada. Sellega avanevad uued võimalused ja tugevneb Euroopa toimetulekuvõime. Tegemist on järjepideva protsessiga, mida tuleb pidevalt ümber hinnata ja mille kohta tuleb anda tagasisidet.
Joonis 2.2. Tulevikusuundade strateegilise analüüsi ja toimetulekuvõime seos
3.Toimetulekuvõime analüüs neljas mõõtmes
3.1.Sotsiaalne ja majanduslik mõõde
Toimetulekuvõime sotsiaalne ja majanduslik mõõde tähendab suutlikkust tulla toime majandusšokkidega ning teha õiglasel ja kaasaval viisil pikaajalisi struktuurimuudatusi. See tähendab sotsiaalsete ja majanduslike tingimuste loomist üleminekualdis taastumise jaoks, sotsiaalse ja piirkondliku ühtekuuluvuse edendamist ning kõige haavatavamate ühiskonnarühmade toetamist, võttes seejuures arvesse demograafilisi suundumusi ja tegutsedes kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga.
Suutlikkus
Euroopa sotsiaalne ja majanduslik toimetulek rajaneb tema elanikel ja tema ainulaadsel sotsiaalsel turumajandusel. Siin on kvalifitseeritud tööjõud ja konkurentsivõimeline majandus kombineeritud sotsiaalsüsteemidega, mille eesmärk on kaitsta inimesi ebasoodsate sündmuste eest ja aidata neil muutustega toime tulla. Sotsiaaldialoogi kaudu aitavad jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamisele kaasa sotsiaalpartnerid. Inimestele kõikjal ELis on tagatud juurdepääs haridusele ja sotsiaalkaitsemeetmetele, näiteks haigus- ja töötushüvitistele, samuti on neil võimalik võtta perepuhkust ja nautida paindliku töökorralduse eeliseid. Ehkki see mudel on sattunud kriisi tõttu surve alla, on see mänginud olulist rolli kriisi mõju leevendamisel, näiteks töökohtade säilitamisel ja ettevõtete elushoidmisel
. Mõned liikmesriigid on kriisis rängemini kannatanud kui teised. See tuleneb peamiselt liikmesriikide erinevast majandusstruktuurist ja eelarvepoliitilisest manööverdamisruumist. Suurema valitsemissektori võlaga liikmesriikide võimalused kriisi mõju leevendada võivad olla üldiselt piiratumad. Liikmesriikide meetmeid on aga täiendatud ELi tasandi meetmetega, eelkõige kolme suure turvavõrguga töötajate, ettevõtete ja valitsusasutuste jaoks väärtusega 540 miljardit eurot. Euroopa Ülemkogu kiitis need heaks 2020. aasta aprillis
. Kui heita pilk tulevikku, võib nentida, et tulevaste töökohtade jaoks aitavad vajalike oskustega töötajaid ette valmistada ELi liikmesriikide tugevad haridussüsteemid. Oskused on väga olulised tagamaks õiglase ülemineku rohelisele ja digitaalmajandusele.
Euroopa saab tugineda ka oma tugevale ühtsele turule. Ühtne turg parandab liikuvust, võimaldab uuenduslikel ärimudelitel areneda, muudab jaemüüjatele lihtsamaks piiriüleselt kaubelda ning soodustab juurdepääsu kaupadele ja teenustele kogu ELis. Majandusliku toimetulekuvõime peamiste kandjate hulgast võib esile tuua transporditaristu, ühisraha ja mitmekesised majandussektorid. Ühtsel turul valitsev majanduslik, piirkondlik ja sotsiaalne mitmekesisus annab liidule maailma mastaabis enneolematu konkurentsieelise ja tugevdab tema kollektiivset toimetulekuvõimet.
Euroopa tugevad kaubandus- ja investeerimissidemed aitavad majandusel taas jalule saada. Kuna prognooside kohaselt kasvab 85 % maailmamajandusest tulevikus väljaspool ELi ning 35 miljonit töökohta Euroopas sõltub ekspordist ja 16 miljonit välisinvesteeringutest, on kaubandus ja investeeringud need lülid, mis ühendavad Euroopat väliste kasvuallikatega. See peab iseäranis paika seetõttu, et nõudlus hakkab pärast kriisi tõenäoliselt taastuma asümmetriliselt.
ELi finantssüsteem on 2008. aasta finantskriisist palju õppinud. See süsteem osutus pandeemia algusajal vastupidavaks, osaliselt tänu ELi finantsreformikavale ja eriti tänu pangandusliidu loomisele. Nüüd on see palju kindlam kui 2008. aastal ning pangad on kodumajapidamistele ja ettevõtetele laenude andmiseks paremini kapitaliseeritud. Paranenud on ka ettevõtjate võimalused hankida kapitaliturgudelt rahalisi vahendeid.
Sotsiaalset ja majanduslikku toimetulekuvõimet tugevdavad koostöö- ja mittetulundusorganisatsioonid. Ühistud, vastastikused ühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused ja sotsiaalsed ettevõtted on aidanud avalikel teenistustel kriisiga toime tulla. Nad on demonstreerinud oma suutlikkust pakkuda kogu ühtsel turul laia valikut tooteid ja teenuseid olukorras, kus tulundusettevõtted ei oleks suutnud teenida piisavat kapitalitulu, ning on sellega aidanud luua ja säilitada miljoneid töökohti
. Samuti on nad tugevad sotsiaalse innovatsiooni taganttõukajad.
Ühiste katsumustega, nagu COVID-19, toimetulemisel mängib olulist rolli Euroopa solidaarsus. Ühtekuuluvuspoliitika ja Euroopa Liidu Solidaarsusfond on kesksel kohal koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatuses, millega osutatakse abi kriisist kõige enam mõjutatud sektoritele, nagu seda on tervishoid, samuti VKEdele ning tööturgudele enim mõjutatud liikmesriikides ja piirkondades
. Erakorralise toetuse rahastamisvahendist rahastatakse ühtset Euroopa tegevuskava COVID-19 leviku tõkestamiseks võetud meetmete lõpetamiseks. See vahend aitab leevendada pandeemia tagajärgi kooskõlastatult ja ELi tasandil.
Haavatavus
Kriis tõi Euroopas esile probleemid tervishoiu ja sotsiaalvaldkonnas. Hooldekodud ning eakatele ja puuetega inimestele tugiteenuseid pakkuvad üksused osutusid struktuurselt nõrgaks ega olnud valmistunud koroonaviiruse levikuga toime tulema ja seda kontrollima. Eriti suures ohus olid krooniliselt haiged inimesed, eriti need, kellel oli nõrk immuunsüsteem või kes kannatasid hingamishäirete käes. Mitme liikmesriigi tervishoiusüsteem ja farmaatsiatööstus ei olnud katsumuseks täielikult valmis, mistõttu tekkisid mitmesugused probleemid, sealhulgas isikukaitsevahendite ja ravimite tootmiseks vajalike kemikaalide nappus. Euroopas oli valmistumise ja koordineerimisega raskusi, kui Hiinast hakkas saabuma esimesi ohusignaale. Selgeks on saanud vajadus terviseriske paremini ette näha ning uute nakkushaiguste ja nendega seotud tervisehäirete levikut paremini ennetada. COVID-19 on juhtinud meie tähelepanu kõrvale tõsistelt mittenakkuslikelt terviseprobleemidelt, nagu vähk ja rasvtõbi.
Pandeemia leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangud on vähendanud üldist heaolu. Heaolu ja eluga rahulolu näitajad on langenud viimase 40 aasta madalaimale tasemele. 2020. aasta esimesel kuuel kuul on üksindustunne Euroopas peaaegu kolmekordistunud, eriti noorte ja eakate hulgas, ning vaimse tervise probleemid suurenenud.
Suurenenud on majanduslik, sooline, oskustega seotud, piirkondlik ja etniline ebavõrdsus. COVID-19 on suurendanud vaesuses või vaesuse ohus elavate inimeste arvu Euroopas
. Mõnel pandeemia tõttu majanduslikult kannatada saanud inimesel oli ka raske hankida toiduaineid. Rassilistesse ja etnilistesse vähemustesse kuuluvatel isikutel on statistiliselt suurem oht viirusega nakatuda ja rahalistesse raskustesse sattuda. Kriis tõi esile ka ebavõrdsuse juurdepääsul digitaristule ja -teenustele ning laiendas digilõhet. Ebasoodsama taustaga õpilased said veebiõppest väiksema tõenäosusega kasu ning madalama kvalifikatsiooniga töötajad tegid tõenäolisemalt inimestevahelist kontakti nõudvat tööd, millega kaasnes suurem oht haigestuda ja samas kehvem juurdepääs tervishoiuteenustele. (Kaug)tööd tegevad lapsevanemad, eriti emad, pidid taluma lisakoormust, sest neil ei olnud võimalik kasutada lastehoiuteenuseid. Nn eesliinitöötajate seas oli ebaproportsionaalselt palju naisi, kes moodustavad 70 % kogu tervishoiu- ja sotsiaalteenuste valdkonna töötajaskonnast. Tunduvalt suurenes perevägivald
. Lisaks tõi kriis esile võõrtöötajate sotsiaalse ja majandusliku haavatavuse ning nende olulise panuse Euroopa koroonaviirusevastaste meetmete rakendamisse. Majandusraskused ja -langus võivad võimendada organiseeritud kuritegevust ja korruptsiooni.
Majandussektorid ja ettevõtted on kriisi tõttu rängalt kannatanud. 2020. aasta teises kvartalis, mida iseloomustasid endiselt COVID-19 leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangud enamikus liikmesriikides, kahanes hooajaliselt korrigeeritud SKP võrreldes eelmise kvartali tulemustega euroalal 12,1 % ja ELis 11,7 %
. Kumulatiivselt vähenevad ELi ettevõtjate netotulud hinnanguliselt vahemikus 13–24 % ELi SKPst. Ettevõtlussektori haprus võib viia ettevõtete maksejõuetuseni, mis omakorda võib põhjustada püsivat majanduslikku kahju, sest selle tagajärjel suureneb töötus, kahaneb kapital ja läheb kaduma ettevõtjate vara. Ettevõtete maksejõuetus tekitab häireid majandusvõrgustike ja rahvusvaheliste tarneahelate toimimises. Väheneb ka ellu jäänud ettevõtete investeerimissuutlikkus. Lisaks on kriis veelgi suurendanud makseviivitusi äritehingute korral
. Väikeettevõtjad võivad sattuda maksete hilinenud laekumise tõttu pankroti äärele ja sissetulekute viibimine võib kahjustada nende võimet maksta töötajatele ja tarnijatele tasu ning tegutseda, toota ja kasvada. VKEde ressursid on piiratud ja nende võimalused kapitali hankida on keerulised, mistõttu võib neil olla raskem toime tulla kuludega, mida põhjustavad sellised šokid nagu COVID-19. Haldusasutustel oli kriisi tõttu korraga tugev surve osutada ettevõtetele ja kodanikele vajalikke teenuseid.
Tööturul võib massilisel töökohtade kaotusel
olla pikaajaline järelmõju. Liikmesriigid ei suuda inimeste ja ettevõtete toimetulekuks vajalikke turvavõrke ühtmoodi rahastada ning sellest johtuv asümmeetria ohustab piirkondlikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust. Erinevalt varasematest kriisidest vähenes tööhõive kõige enam teenindussektoris, kus loodi viimasel kümnel aastal kõige rohkem töökohti
. 2020. aastal läheb prognoosi kohaselt kaduma peaaegu 8 % kõigist Euroopa töökohtadest ehk 12 miljonit täistööajaga töökohta,
võtmata arvesse kriisi laastavat mõju ebatüüpilistele töövormidele ja projektipõhisele tööle. Selle tõttu suureneb struktuurse ja pikaajalise töötuse oht, mille tulemusel vähenevad tööjõu oskused just ajal, mil digi- ja muud erioskused on töö leidmiseks iseäranis olulised. Kahel viiest eurooplasest puudub digikirjaoskus
. Samuti võib praegu tööturule sisenevatel noortel olla raskusi oma esimese töökoha leidmisel. Lisaks sellele saabus pandeemia ajal, mil 21 % ELis elavatest inimestest oli juba ülemäärase võlgnevuse ohus
.
Pangandusliit on aidanud tormi lühiajaliselt leevendada, ent majandus- ja rahaliit ei ole veel lõplikult välja kujunenud. Ajal, mil turupõhine rahastamine on reaalmajanduse jaoks hädavajalik, hakkame üha enam mõistma kapitaliturgude liidu tähtsust pikemas perspektiivis. Ehkki ettevõtjate võimalused saada turupõhist rahastust on üldiselt paranenud, aitaksid omakapitali kaudu rahastamisele juurdepääsu lihtsustavad meetmed nende toimetulekuvõimet tugevdada. Kestliku tuleviku rajamiseks vajab EL seega vastupidavamat finantsturutaristut koos sügavate ja ulatuslike kapitaliturgudega, mida saab strateegilise konkurentsiga maailmas ära kasutada.
COVID-19 kiirendab tõenäoliselt veelgi Euroopa rahvastiku vähenemise trendi. Demograafid eeldavad sündimuse vähenemist Euroopas pandeemiast ja sellele järgnenud majanduslangusest tingitud ebakindluse tõttu
. Kuna Euroopa elanikkond vananeb, on eakatel ja puuetega inimestel kõige suurem vaesuse- ja COVID-19sse haigestumise oht
ning nad on suhtlemisdistantsi hoidmise meetmete tõttu sotsiaalselt kõige rohkem eraldatud
. Peale selle mõjutavad demograafilised suundumused sotsiaalset ja majanduslikku toimetulekuvõimet tervikuna.
Võimalused
Sotsiaalse ja majandusliku toimetulekuvõime tugevdamiseks ja taastumise kiirendamiseks on väga olulised era- ja avaliku sektori investeeringud. Need peavad olema kooskõlas ELi kaasamise, digiteerimise, süsinikuheite vähendamise ja kestlikkuse eesmärkidega ning tulevikusuundade analüüs aitab luua perspektiivi, mis tagab, et need tingimused on täidetud. 2021.–2027. aasta mitmeaastane finantsraamistik ja taasterahastu „NextGenerationEU“ soodustavad mahukaid investeeringuid, innovatsiooni ja liikmesriikide majanduslikku lähenemist ning tagavad samal ajal õigusriigi põhimõtte järgimise. See võimaldab ka ühtsel turul hästi toimida. Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi abil soodustatakse sotsiaalset ja majanduslikku toimetulekuvõimet investeerimis- ja reformipakettide toetamise kaudu.
Ettevõtjatele, eriti VKEdele võimaldatavad rahalised vahendid peavad vastama nende praegustele, aga ka pikaajalistest üleminekutest tulenevatele vajadustele. Pangandussektori ja kapitaliturgude tugevdamise ja omakapitali kaudu rahastamise toetamise meetmed, sealhulgas kapitaliturgude liidu edendamine ja pangandusliidu väljakujundamine, on ELi toimetulekuvõime suurendamiseks väga olulised. Neist reformidest, millega suurendatakse ettevõtete võimalusi kindlustada olemasolevaid ja luua uusi töökohti, saavad kasu töötajad. Tööhõive säilitamiseks on tähtis kohandada sotsiaalkaitsesüsteeme tööturgudega, millel toimub töötajate liikumine kutsealade ja riikide vahel. Kokkuvõttes on oluline investeerida inimkapitali ja innovatsiooni ning tagada hästi toimivad institutsioonid ja ligitõmbav ettevõtluskeskkond.
COVID-19 on tekitanud tööturul kiireid muutusi. Seni aastakümneteks prognoositud muutused, nagu tervenisti teletööd tegevad organisatsioonid, riiklikud ametiasutused ja ettevõtted või virtuaalsed konverentsid ja üritused, mis asendavad silmast silma toimuvaid kokkusaamisi, leidsid pandeemia tõttu aset vaid nädalate jooksul
. Ehkki osa neist on tõenäoliselt ajutised, avavad need ukse uutele töövõimalustele ja tugevdavad Euroopa tööturu integratsiooni. Samuti annavad need võimaluse tööhõive- ja karjäärimudelite ümbermõtestamiseks ja kohandamiseks.
Koolid ja ülikoolid pidid muutma õppetöö peaaegu üleöö veebipõhiseks ja sellega avanesid uued võimalused hariduse ja õppe pakkumiseks. Haridusasutuste hüperühendatus ja piiriülene koostöö, uued pedagoogilised meetodid ja teadmiste vahendamise viisid (nt virtuaalsed või kombineeritud), kognitiivteaduste saavutused, teabe kättesaadavus ja suurem rõhuasetus elukestvale õppele aitavad kõik õppemeetodeid ja hariduse saamise võimalusi muuta.
Väljakujunenud elustiili häirumine on süvendanud arutelu selle üle, kuidas mõõta edusamme ja luua heaolu. Nagu on rõhutatud 2020. aasta kestliku majanduskasvu strateegias,
ei ole majanduskasv omaette eesmärk. 2019. aasta detsembris esitas komisjon ettepaneku Euroopa rohelise kokkuleppe kohta. Tegemist on uue ELi majanduskasvu strateegiaga, millega püütakse muuta liidu majandus nüüdisaegseks, ressursitõhusaks ja konkurentsivõimeliseks ning käsitada kliima- ja keskkonnaprobleeme hoopis võimalustena. Kriis on uuesti ellu äratanud arutelu selle üle, missugust majanduskasvu me soovime, mida on piiratud ressurssidega maailmas inimeste heaoluks tegelikult vaja ja kas oleks tarvis uusi mõõdupuid, mille abil hinnata edusamme, mis ei ole SKP kasvuga seotud. ELil, kelle majanduspoliitika keskmes on ÜRO kestliku arengu eesmärgid, on head võimalused võtta endale rahvusvaheline juhtroll ning edendada kaasavat majanduskasvu ja võrdsust. Need eesmärgid võivad aidata toimetulekuvõimet tugevdada. Tulevikusuundade strateegiline analüüs omakorda võib aidata välja selgitada parimad viisid kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks.
Tulevikusuundade strateegiline analüüs võib aidata leida täiendavaid sotsiaalseid ja majanduslikke võimalusi ja viise, kuidas saavutada rohe- ja digipööre ning õiglane üleminek. See hõlmab uute sotsiaal- ja maksureformide kavandamist ja nende pikaajalise jätkusuutlikkuse testimist, et tugevdada veelgi Euroopa sotsiaalse turumajanduse mudelit ja tagada samal ajal ELi juhtiv roll maailmamajanduses. Tulevikusuundade strateegiline analüüs on samuti asjakohane tulevaste töökohtade kujundamiseks. Selle abil tehakse kindlaks rohelise ja digitaalse majanduse jaoks vajalikud uued oskused, õppemudelid ja partnerlused ning see aitab mõista uue tehnoloogia, töökohtade, hariduse ja peamiste sidusrühmade vahelist koosmõju. Mõningaid maapiirkondi mõjutavate suuremate demograafiliste suundumuste, piirkondliku ja kohaliku ebavõrduse tõttu teravnenud probleemide ning leviva rahulolematuse tõttu on tarvis ka välja kujundada pikaajaline visioon maapiirkondade olukorra parandamisest. Seejuures tuleks arvesse võtta sotsiaalset ja majanduslikku arengut, taristuvajadusi, juurdepääsu põhiteenustele ja territoriaalset ühtekuuluvust. See visioon peaks hõlmama mitut poliitikavaldkonda ning soosima integreeritumat ja koordineeritumat käsitust Euroopa, riikide ja piirkondade tasandil. Lõpetuseks võiks tulevikusuundade strateegiline analüüs anda panuse mõttevahetusse edusammude ja heaolu uue tähenduse ning selliste näitajate üle, mis oleksid nende püüdluste mõõtmiseks kõige asjakohasemad (4. jagu).
3.2.Geopoliitiline mõõde
Geopoliitiline toimetulekuvõime on seotud eeldusega, et Euroopa tugevdab oma avatud strateegilist autonoomiat ja üleilmset juhtrolli. See on kinnistunud ELi väärtustes, mida väljendatakse maailmas, kus kõik on omavahel seotud, kus valitsevad võistlevad jõud ning kus COVID-19 avaldab mõju nii geopoliitilistele suundumustele kui ka võimutasakaalule. Ameerika Ühendriigid keskenduvad üha rohkem omaenda siseküsimustele ja see jätab maailmaareenil tühja koha, mida soovivad innukalt täita teised osalejad, näiteks Hiina. EL on oma Euroopa tiimi lähenemisviisi
kaudu ohjad enda kätte võtnud, kaasates strateegilisi ressursse humanitaar- ja arenguabi andmiseks ning püüdes muuta COVID-19 vaktsiin ja ravimid kogu maailmas kättesaadavaks.
Suutlikkus
ELi peetakse usaldusväärseks partneriks ja vastutusvõimeliseks juhiks. Seal kus maailmakord ähvardab õõnestuda ja killustuda, saab EL pakkuda stabiilsust ja rahu. EL tegutseb vahendajana kriisiolukordades ja vahetalitajana rahvusvaheliste lepingutega seotud küsimustes ning kasutab oma veenvat jõudu, et leida üleilmsetele probleemidele üleilmseid lahendusi. Pandeemia näitab, et üleilmsed probleemid nõuavad tõhusat ja kiiret rahvusvahelist koostööd ning ühiseid lahendusi. EL kujundab aktiivselt koostööd üleilmsetes juhtimisstruktuurides ning tema välis- ja julgeolekupoliitikat iseloomustavad mitmetahuline diplomaatia ja strateegilised partnerlused peamiste osalejate ja piirkondadega. ELi välis- ja julgeolekupoliitika prioriteedid põhinevad tema üldisel strateegial. Julgeoleku- ja kaitsekoostöö tähtsust tunnistades on EL muu seas loonud Euroopa Kaitsefondi ja seadnud sisse alalise struktureeritud koostöö (PESCO). Samuti on ta käivitanud sõjaväelise liikuvuse algatuse.
Euroopa geopoliitilist jõudu ja toimetulekuvõimet tugevdab tema suur üleilmne kaubandussuutlikkus. Teatavate toode puhul piiratud hulgast tarnijatest sõltumist käsitlev analüüs näitab, et peaaegu kõigil ELi imporditavatel toodetel on olemas alternatiivsed tarneallikad. Kõigest 1 % kogu ELi impordi koguväärtusest pärineb ühestainsast tarneallikast. 10 % pärineb vähemalt 67 alternatiivselt tarnijalt ja pool kõigist toodetest hangitakse enam kui 25 tarnijalt kogu maailmas. Lisaks moodustavad üle kahe kolmandiku ELi impordist vahesisendid, mida kasutatakse tootmisprotsessis. Seega on EL pidevalt võimeline kasutama oma majanduslikku mõjuvõimu ja läbirääkimisjõudu selliste rahvusvaheliste lepingute sõlmimiseks, mis kaitsevad tema kodanikke.
EL on kosmosejõud. Ta on arendanud välja tähelepanuväärse kosmosesuutlikkuse, mis on geopoliitiline vahend tugevdamaks tema üleilmset rolli tehnoloogia arendamise ja seire vallas. Euroopa kosmosepõhise vara abil pakutavatele teenustele tugineb mitu olulist majandussektorit.
EL aitab toetada toimetulekuvõimet oma naabruses ja kaugemalgi. Ta on maailma suurim arengu- ja humanitaarabi andja ning keskendub seejuures eriti oma naaberriikidele ja Aafrikale. Euroopa toetab oma partnerriike rahaliste vahendite, koolituse ja struktuursete täiustuste abil, et soodustada nende arengut ja tugevdada nende toimetulekuvõimet. Samuti rakendab ta selleks kestliku arengu eesmärke. Lisaks annab EL oma idapartnerluse algatuse kaudu panuse oma naaberriikide stabiilsuse, jõukuse ja toimetulekuvõime suurendamisse, aidates neil liikuda rohe- ja digipöörde suunas.
ELil on pikaajaline suutlikkus ja kogemus rahvusvaheliste standardite ja normide kujundamisel. Nüüd peab ta tugevdama tulevikku suunatud liite, et jätkata rahvusvaheliste normide ja standardite kujundamist viisil, mis kajastaks Euroopa väärtusi ja huve. Hoolimata ELi varasemast ennetavast koostööst ÜRO asutuste ja muude rahvusvaheliste organisatsioonidega eri foorumitel, on sellised liidud eriti vajalikud olukorras, kus mõjukad üleilmsed osalejad avaldavad üha suuremat survet.
EL võib kasutada oma geopoliitilist suutlikkust ja rahvusvahelist kaalu järjekindlalt ja mõjusalt nii praegu kui ka tulevikus. Euroopa peab jätkama partnerluste ja liitude strateegilise võrgustiku arendamist, et vähendada sõltuvust olulistes väärtusahelates, aitama tagada rahu ja stabiilsust oma naabruses, püüdma leida tõhusaid lahendusi üleilmsetele probleemidele, katsuma uuesti jalule seada reeglitel põhinevat mitmepoolset maailmakorda ning kasutama oma poliitiliste eesmärkide toetuseks oma rahalisi vahendeid. ELil on soodne võimalus vormida maailmamajanduse mitmepoolset juhtimissüsteemi, arendada vastastikku kasulikke suhteid, et suurendada oma konkurentsivõimet, ning edendada ja kehtestada üleilmseid standardeid rohe- ja digipöörde jaoks. Seda tehes peaks ta levitama oma demokraatlikke väärtusi ja tagama sidususe kestlikkuse, kliimamuutuste, digimajanduse ja julgeoleku valdkonna laiemate prioriteetidega.
Haavatavus
Mitmepoolsusele ja üleilmsele finantssüsteemile avaldavad üha suuremat survet kitsad riiklikud huvid. Geopoliitilise toimetulekuvõime tagamiseks tuleb jätta ruumi konsensuse saavutamiseks ja ühismeetmeteks, et lahendada üleilmseid probleeme ja kaitsta avalikke hüvesid.
Võimu nihkumine idasse ja lõunasse on üleilmne megatrend. See on küll COVID-19 kriisi tõttu ajutiselt aeglustunud, kuid tõenäoliselt jätkub, sest seda soodustab uute osaliste suurenev majanduslik ja poliitiline kaal, mida toetab nende demograafiline osatähtsus. Kuna ELi osatähtsus maailma rahvastikus ja maailma SKPs on kahanemas, võib see mõjutada ELi mõjuvõimu paljudes kriitilises tähtsusega valdkondades.
Julgeolekukeskkond muutub pidevalt. Seda iseloomustab jõudude vahekorra muutumine, hübriidohtude ulatuslikum kasutamine, kosmose- ja kübersõda, desinformatsioon ja valitsusväliste osalejate suurenev roll. Kriis on survet veelgi võimendanud, mis võib viia konfliktini. ELile tekitab lisaprobleeme poliitilistest kaalutlustest lähtuvate majandusmeetmete, nagu sanktsioonide või protektsionistlike meetmete eksterritoriaalne mõju. COVID-19 pandeemia on näidanud põhitaristu nõrkust ja vajadust kaitsta seda füüsiliste ja digitaalsete ohtude eest. Kriis on suurendanud ka olemasolevaid haavatavusi ja ebavõrdsust konfliktidest mõjutatud või ebakindlates riikides. Ühtse strateegilise visiooni edendamiseks on ELil vaja ühist arusaama julgeolekukeskkonnast ning ühiseid sihte ja eesmärke. Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja esitab 2020. aasta lõpuks ohtude ja probleemide analüüsi, mis on aluseks julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegilisele kompassile, mis koostatakse 2022. aastaks. See on oluline panus Euroopa ühtse julgeoleku- ja kaitsekultuuri arendamisse, annab uue hoo mitmesugustele kaitsealgatustele ja suurendab nende sidusust.
Jätkuvalt on prioriteet rände korrakohane haldamine. Rände algpõhjused, sealhulgas kohalikud konfliktid, vaesus ja ebavõrdsus, mida COVID-19 kriis ja kliimamuutused võimendavad, jäävad püsima
,
. Nende probleemide käsitlemine
eeldab suuremat tähelepanu, paindlikkust, vahendeid ja diplomaatilisi jõupingutusi, mida toetavad abimeetmed ning strateegilised, tasakaalustatud ja spetsiaalselt kohandatud partnerlused oluliste kolmandate riikidega, et leida rändehalduses kestlikud ja tulemuslikud lahendused.
Ühtsuse puudumine teatavates välis- ja julgeolekupoliitika valdkondades on nõrkuse allikas. ELi tugevus ja usaldusväärsus välismaal on otseselt seotud liidusisese ühtsuse ja ühtekuuluvusega, mis põhineb tema mitmekesisusel. Kui liikmesriikide vahel puudub ühtsus ja koordineerimine, võib see mõnel juhul piirata ELi tasandi meetmete tulemuslikkust ja paindlikkust, mis võib võimaldada välisjõududel rakendada jaga-ja-valitse-strateegiaid.
COVID-19 on näidanud, et Euroopa sõltub liigselt ELi-välistest kriitilise tähtsusega toorainete tarnijatest,
ning rõhutanud, et tarnehäired võivad mõjutada tööstuse ökosüsteeme ja muid tootmissektoreid. Enamikul toodetel on olemas alternatiivsed tarneallikad, kuid Euroopa sõltub mõningate kriitilise tähtsusega toodete, komponentide, toorainete (tekstikast 3.1) ja põllumajandustoodete puhul üha enam piiratud hulgast välistarnijatest. Tehaste sulgemisega COVID-19 tulipunktides Hiinas ja Põhja-Itaalias kaasnes kõikjal Euroopas autotehaste sulgemine, mis põhjustas kahju, mis vastab 12,5 %-le 2019. aasta kogutoodangust
. Olukord on sarnane Indiast pärit ravimite puhul, mis tõi kaasa geneeriliste ravimite nappuse
. 2020. aasta aprilliks oli Euroopa tööstustoodang vähenenud 12 kuu jooksul 27 %
. Peale selle sõltub Euroopa suuresti kolmandatest riikidest andmetöötluse kõrgtehnoloogiliste komponentide, eelkõige mikroprotsessorite puhul; selles valdkonnas toodetakse üleilmsest toodangust ELis ainult ligikaudu 10 %
. Kui pinged maailmas teravnevad, suureneb ka Euroopa tarneahelate haavatavus.
Tekstikast 3.1. JUHTUMIANALÜÜS – kriitilise tähtsusega toorained
Olenemata tarnehäiretest COVID-19 kriisi ajal sõltub EL suuresti ELi-välistest riikidest kriitilise tähtsusega toorainete puhul, mida on vaja üleilmses konkurentsis esirinnas püsimiseks, seda nii majanduslikust kui ka kaitse seisukohast (joonis 3.1). Selleks et toetada Euroopa avatud strateegilist autonoomiat sellise olulise tehnoloogia osas, mida on vaja CO2-neutraalse ja digitaalse ühiskonna saavutamiseks, on muu hulgas äärmiselt oluline käsitleda liigset sõltuvust ELi-välistest riikidest pärit kriitilise tähtsusega toorainetest, nagu grafiit, koobalt, liitium ja haruldased muldmetallid. Kõnealune tehnoloogia hõlmab akusid, kütuseelemente, päikese- ja tuuleenergiat ning vesinikku. Kui sellise tehnoloogia kasutuselevõtt suureneb, võib ELi sõltuvus fossiilkütustest asenduda sõltuvusega mitmesugustest toorainetest, millest paljud on pärit välismaalt. Suure nõudluse stsenaariumi kohaselt kasvab ELi vajadus liitiumi järele 2030. aastaks 18 korda ja 2050. aastaks 60 korda. Jooniselt 3.2 nähtub, et toorainete, sealhulgas kriitilise tähtsusega toorainete üleilmne kaevandamine kasvab 2050. aastaks rohkem kui kaks korda.
Suur sõltuvus eeldab suuremat toimetulekuvõimet ja tarneahela mitmekesistamist, eelkõige kasutades paremini ära ELi-siseseid allikaid, toorainete ringlust või toodete elutsükli pikendamist, keskendudes korduskasutusele, parandamisele ja ringlussevõtule ning rakendades strateegilist kaubanduspoliitikat ja diplomaatiat.
Jäätmesõelumine ehk ringlussevõtu abil linnapiirkondade jäätmete hulgast toorainete hankimine võib kokkuvõttes aidata rahuldada suure osa ELi nõudlusest kriitilise tähtsusega toorainete järele
. Euroopa on vanametalli ringlussevõtu taristu poolest maailmas esikohal ja Euroopa tööstus toodab üle poole tema mitteväärismetallidest ringlussevõetud allikatest (muu maailm 19 %). Kuid tuleb teha veelgi rohkem, et EL suudaks tagada ressursid, mida tal on vaja rohe- ja digipöördeks.
Euroopa enda maavarasid kasutatakse liiga väga ja ELil on nõrkusi maavarade töötlemisel, ringlussevõtul, rafineerimisel ja eraldamisel
. See tuleneb suurtest toomiskuludest võrreldes maailmaturuhindadega, rangetest keskkonnastandarditest ja praegusest väikesest üldsuse toetusest. Investeerimine esmaste ja ringlussevõetud toorainete tootmisesse edendaks tööhõivet kogu töötlevas tööstuses. ELis on kaevandmise ja rafineerimise valdkonnas juba praegu 3,4 miljonit töötajat ning nendega seotud tootmises veel 25 miljonit töökohta. Parandamise ja materjalide taaskasutamise valdkonnas on 2,2 miljonit töökohta ja see näitaja on kasvamas. Kõnealused investeeringud võivad aidata hoida olemasolevaid kõrgtehnoloogilisi geoloogilisi ja metallurgiaalaseid oskusi ning arendada uusi, et edendada ELi üleilmset konkurentsivõimet sektoris, millel on 21. sajandil kindel kasvupotentsiaal. ELi kaevandussuutlikkusse tehtavad investeeringud ei tohiks aga tulla keskkonnastandardite arvelt.
Joonis 3.1. Põhitehnoloogia toorainete tarnerisk
Joonis 3.2. Maavarade kaevandamine maailmas allika liigi järgi
|
Kaubandus ja investeeringud on järsult kahanenud, mis kahjustab üldist jõukust ja stabiilsust. Hinnangute kohaselt väheneb maailma kaubanduse maht 2020. aastal 9–32 % (IMFi andmetel 9 % ja WTO andmetel 32 %); välismaised otseinvesteeringud kahanesid 2020. aasta esimesel poolel aga 2019. aasta sama perioodiga võrreldes 28,2 %.
Kaalul on Euroopa majanduslik suveräänsus. Muud üleilmsed jõud koondavad maailmas oma mõju suurendamiseks geopoliitilisi ja majanduslikke huve. See hõlmab protektsionismi, ekspordikontrolli ja valuutade rahvusvahelist rolli. Euro rahvusvaheline roll on kasvamas, kuid see ei ole veel lähedal USA dollari rolli ohustamisele. COVID-19 tõttu sattusid surve alla Euroopa tööstuslikud varad ja ettevõtted, mistõttu on vaja Euroopa majanduslikku suveräänsust kaitsta integreeritud strateegia abil. Pandeemiast tingitud maksejõuetus muudab ELi strateegilised tööstusharud vaenuliku välismaise ülevõtmise suhtes kaitsetuks. See parandab selliste välisinvestorite võimalusi, kes püüavad omandada Euroopa strateegilisi varasid, eelkõige tervishoiu-, kaitse- ja kosmosevaldkonna tarneahelates, ning elutähtsat taristut. ELi ettevõtete ja kriitilise tähtsusega vara säilitamiseks tuleb ELi avatust välisinvesteeringutele tasakaalustada asjakohaste vahenditega
. Määrus välismaiste otseinvesteeringute taustauuringu kohta aitab kaitsta Euroopa julgeolekut ja avalikku korda komisjoni ja liikmesriikide vahelise koostöömehhanismi kaudu; sellega käsitletakse sissetulevate välismaiste otseinvesteeringutega seotud muresid. Käsitleda tuleks ka välistoetusi, sest need võivad moonutada ELi siseturgu ja kahjustada võrdseid tingimusi
.
Kriis suurendas eksitavate narratiivide kaudu autoritaarsete režiimide rünnakuid demokraatlike süsteemide vastu. Väärinfo, desinformatsiooni ja vandenõuteooriate levik ohustab demokraatiat
. COVID-19ga seotud vandenõuteooriad ja üldise vaktsiinikõhkluse levik seavad inimeste elusid jätkuvalt ohtu
. Selline infodeemia
ühest küljest põhjustab seda, et usaldus valitsuse ja meedia vastu on vähenemas,
kuid teisest küljest on see selle tagajärg ning survestab ELi veelgi kaitsma jõulisemalt oma põhiväärtusi ja tõhustama jõupingutusi demokraatia ja õigusriigi kaitsmiseks. ELi institutsioonid aitavad võidelda väärinfo ja desinformatsiooni vastu,
suurendades nii demokraatia vastupidavust, millele keskendutakse ka tulevases Euroopa demokraatia tegevuskavas.
Võimalused
Üha multipolaarsem maailm annab Euroopale uue võimaluse tugevdada oma rolli maailma tasandil ja juhtida mitmepoolsete juhtimisstruktuuride taaselustamist. Globaliseerumine, mis on ajutiselt aeglustunud, jätkub tõenäoliselt pärast kriisi. Samal ajal pakub glokaliseerumine (mis ühendab globaalsed ärimudelid ning suurema arvestamise tootmise, tarbimise ja maksunduse lokaliseerimisega) ELile uusi võimalusi võtta endale õigete tingimuste korral (nt maksustamine, rahastuse kättesaadavus, standardid) maailmas juhtpositsioon ja olla eeskujuks.
Üha olulisem on tugev koostöö sarnaselt mõtlevate demokraatlike riikidega. EL peab kaitsma oma mudeli avatust ja demokraatlikkust ning koondama nende jõupingutuste tegemisel oma partnerid, kaitstes oma põhiväärtusi välissekkumise eest. Demokraatia ning inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte kaitsmine peab algama kodust ning olema jätkuvalt ELi välissuhete juhtpõhimõte, ka digitehnoloogia vallas. Probleemipõhine koostöö ja partnerlused sarnaselt mõtlevate riikide ning võimaluse korral muude riikidega on investeering mitmepoolsesse juhtimisse ja mitmepoolsetesse algatustesse. Arvestades, milline on ELi mõjuvõim, võib EL olla esimene valik, kui maailma riigid omale partnereid valivad.
Euroopa avatud strateegilise autonoomia edendamine on hädavajalik. Kriis pakub majandusliku, ühiskondliku ja ökoloogilise võimaluse, et tugevdada ELi vastupanuvõimet tulevaste šokkide suhtes ja tagada endale koht järgmise põlvkonna üleilmsetes väärtusahelates. Nagu mainitud Euroopa majanduse taastekavas, tähendab see maailmamajanduse juhtimise uue süsteemi väljatöötamist ja vastastikku kasulike kahepoolsete suhete arendamist, kaitstes end samal ajal ebaõiglaste tavade ja kuritarvituste eest. See on väga oluline selleks, et aidata ELil mitmekesistada ja tugevdada üleilmseid tarneahelaid kriitilistes sektorites, tugevdades sidemeid partnerite, sealhulgas Aafrikaga, tuues tootmise vajaduse korral tagasi, töötades innovatsiooni abil välja asendusvõimalusi ja suurendades strateegilisi reserve
.
Kõikjal ELis tuleb tagada ka usaldusväärne toiduga varustamine. Seepärast jätkab komisjon toiduga kindlustatuse ja konkurentsivõime jälgimist. Ta hindab toidusüsteemi vastupidavust ja tõhustab seda, kuidas ta koordineerib Euroopa ühist reageerimist kriisidele. EL on suurim põllumajanduslike toiduainete importija ja eksportija ning ta edendab üleilmset üleminekut kestlikele toidusüsteemidele.
On äärmiselt oluline olla toorainete puhul strateegilisem. EL peab tagama kestliku varustamise kriitilise tähtsusega toorainetega. See tähendab mitmekesistatud väärtusahelate loomist, sõltuvuse vähendamist, ringmajanduse edendamist, innovatsiooni toetamist alternatiivide leidmiseks ning rohelisemate ja sotsiaalselt vastutustundlike võrdsete tingimuste tagamist ühtsel turul ja mujal. Võimalust arutada neid teemasid tööstuse ja muude peamiste sidusrühmadega pakuvad eelkõige loodav Euroopa tooraineliit
ja ELi toorainealaste andmete platvorm
.
ELi põhieesmärk on stabiilne reeglitel põhinev kaubandussüsteem ja võrdsed tingimused. Ainult tugev kaubandus- ja investeerimispoliitika saab toetada majanduse taastumist COVID-19 kriisi järel, luua töökohti, kaitsta ELi ettevõtteid ebaausate tavade eest nii kodu- kui ka välismaal ning tagada sidusus laiemate prioriteetidega kestlikkuse, kliimamuutuste, digitaalmajanduse ja julgeoleku valdkonnas. Praegune kriis võib anda võimaluse edendada Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) sisulist reformimist ning luua konkurentsivõimelisem, jätkusuutlikum ja vastupidavam majandus. EL on juba käivitanud WTO raames tervishoiualgatuse, et toetada oluliste tervishoiutoodete üleilmset kättesaadavust ja pakkumist. EL vaatab praegu läbi oma kaubanduspoliitikat, et tugevdada oma avatud strateegilist autonoomiat.
Tööstusliidud võivad kõnealuse muutuse puhul esirinnas olla, tuues kokku investorid, avaliku sektori asutused ja tööstuspartnerid, et aidata tööstusel arendada strateegilist tehnoloogiat. See lähenemisviis on juba andnud tulemusi akude ja vesiniku valdkonnas. Selles kontekstis aitavad mitmed olemasolevad ja loodavad liidud Euroopal juhtida rohe- ja digipööret, hoida tööstuses juhtpositsiooni ning tuua kasu Euroopa ettevõtjatele ja ühiskonnale, suurendades samal ajal Euroopa toimetulekuvõimet.
Tulevikusuundade strateegilist analüüsi saab kasutada selleks, et teha kindlaks võimalikud stsenaariumid, milline võiks olla ELi koht tulevases maailmakorras, ning parimad viisid soovitud tuleviku saavutamiseks. See võib aidata töötada välja tulevikku suunatud analüüsi, et uurida, kuidas kasutada ELi mõjuvõimu tema koostöö- ja partnerlusstrateegiate toetamiseks. Samuti aitab see teha kindlaks võimalikud liidud, analüüsida erinevaid ökosüsteeme ja hinnata strateegiliste tööstusharude riske, võimalusi ja tulevasi vajadusi. Peale selle aitab tulevikusuundade analüüs teha kindlaks strateegilised võimalused avatud strateegilist autonoomiat käsitlevate lähenemisviiside (kaubanduspartnerite mitmekesistamisest ELi enda suutlikkuse suurendamiseni) parimaks kombineerimiseks.
3.3.Rohemõõde
Roheline vastupidavus tähendab kliimaneutraalsuse saavutamist aastaks 2050, leevendades samal ajal kliimamuutusi ja kohanedes nendega, vähendades saastet ja taastades ökoloogiliste süsteemide võime tagada, et inimesed elavad hästi planeedi võimaluste piires. Selleks tuleks kaotada sõltuvus fossiilkütustest, vähendada mõju loodusvaradele, hoida bioloogilist mitmekesisust, arendada puhast ringmajandust, saavutada mürgivaba keskkond, muuta elustiile, tootmist ja tarbimisharjumusi, muuta taristu kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks, luua uusi võimalusi tervislikult elamise, ökoettevõtjate ja töökohtade jaoks, edendada aktiivselt ökosüsteemi taastamist ning päästa mered ja ookeanid.
Suutlikkus
Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärk on saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, tagades samal ajal toimetulekuvõime nii kliimamuutuste, keskkonnaseisundi halvenemise ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise takistamiseks kui ka nende mõjuga kohanemiseks. See on lahutamatu osa komisjoni strateegiast ÜRO 2030. aasta tegevuskava ja kestliku arengu eesmärkide rakendamiseks. Selleks tuleb energiasektor täielikult dekarboniseerida ja suurendada oluliselt elektri osakaalu energianõudluses. Maakasutusest tulenevad heitkogused tuleb viia nullini ja maakasutussektori süsinikdioksiidi sidumise võimet tuleb suurendada. Selleks peab taastama keskkonna ja kohandama põllumajandussektorit, tagades samal ajal kõigile ELis kulutõhusalt parema elukvaliteedi, et edendada veelgi majanduskasvu ja võimaldada Euroopal olla üleminekul muu maailma jaoks teenäitaja. Selle saavutamiseks tuleks suurendada ELi võimet kriisist taastuda ja investeerida pikaajalisse kestlikkusse (tekstikast 3.2).
Tekstikast 3.2. Tulevikustsenaariumid ELi 2050. aasta kliimastrateegia jaoks ja olulisus rohelise kokkuleppe seisukohast
Viimasel kahel kümnendil on olnud 18 läbi aegade kõige soojemat aastat. Kui edaspidi tõuseb temperatuur igal kümnendil ka ainult 0,2 °C, võib Euroopas jõgede üleujutuste põhjustatud aastakahju kasvada 5 miljardilt eurolt 112 miljardi euroni ning 16 % praegusest Vahemere kliimavööndist muutuda sajandi lõpuks põuaseks ja mittetootlikuks. Kliimamuutuste, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja rannikualade üleujutuste tõttu võib rohkem kui 140 miljonist inimesest Aafrikas, Lõuna-Aasias ja Ladina-Ameerikas saada 2050. aastaks sisepõgenikud
.
ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga seoses esitatud ELi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise strateegias võeti arvesse kaheksat tulevikumõõtmega stsenaariumi. Viies esimeses stsenaariumis käsitleti eesmärki, milleks on tõus tunduvalt alla 2 °C ja millega soovitakse vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2050. aastaks 1990. aasta tasemega võrreldes ligikaudu 80 %. Dekarboniseerimise puhul kaaluti erinevaid võimalusi ja tehti kindlaks vajalikud kompromissid: kui näiteks keskendutakse rohkem elektri osakaalu suurendamisele lõpptarbimises, on vaja ka suuremat (tänasest kuus korda suuremat) salvestamisvõimsust, et tulla toime elektritootmise varieeruvusega, kuid kui valida vesiniku suurem kasutamine, on vaja rohkem elektrit, et seda toota. Esimese kategooria alla kuuluva viie stsenaariumi meetmed ja tehnoloogia koondati kuuendasse stsenaariumisse (COMBO). Selle kohaselt vähendatakse kasvuhoonegaaside netoheidet 2050. aastaks ligi 90 % võrreldes 1990. aasta tasemega, toetudes vähe negatiivsete heitkoguste tehnoloogiale ja muutmata tarbijate eelistusi.
Kahes viimases stsenaariumis uuriti, mida on vaja, et ELi saavutaks aastaks 2050 kasvuhoonegaaside netonullheite ning annaks nii oma panuse üleilmsetesse jõupingutustesse saavutada Pariisi kokkuleppe eesmärk pingutada selle nimel, et temperatuur ei tõuseks tööstusrevolutsioonieelse tasemega võrreldes rohkem kui 1,5 °C. Seitsmendas stsenaariumis vaadeldakse süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist ning kaheksandas eeldatakse liikumist ringmajanduse suunas, mille tingivad ELi ärimudelid ja tarbimisharjumused. Viimaste hulka kuuluvad jätkuv trend tarbida vähem CO2-mahukaid toiduaineid, jagamismajandus transpordis, säästvamate transpordivahendite kasutamine ning energia ratsionaalsem kasutamine kütte- ja jahutussüsteemides.
Stsenaariumid näitasid võimalusi kasutada kõigis majandussektorites olemasolevat ja uut tehnoloogiat, et muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Stsenaariumidega tehtav töö toetab jätkuvalt kliimapoliitika väljatöötamist, kuid rohepööre eeldab kõigilt jõupingutuste tegemist. Euroopa roheline kokkulepe on pühendunud kestlikkuse peavoolustamisele kõigis ELi poliitikavaldkondades ja õiglase ülemineku tagamisele, mistõttu loodi selle alusel ümberkujundav tegevuskava, mille keskmes on järgmised elemendid:
1.suuremad ELi kliimaeesmärgid aastateks 2030 ja 2050;
2.puhas, taskukohane ning kindel energia;
3.tööstuse kaasamine puhta ringmajanduse saavutamiseks;
4.ehitamine ja renoveerimine energia- ja ressursitõhusal viisil;
5.kiirem üleminek säästvale ja arukale liikuvusele;
6.strateegia „Talust taldrikule“: õiglane, tervislik ja keskkonnahoidlik toidusüsteem;
7.ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja taastamine;
8.nullsaaste eesmärk mürgivaba keskkonna saavutamiseks.
|
ELi reguleerimispädevus, eelkõige keskkonna valdkonnas, võib viia selleni, et konkurentsivõimelise kestlikkuse toetamiseks hakatakse kasutama rangeimaid standardeid. ELi meetmed on viimastel kümnenditel parandanud märkimisväärselt Euroopa keskkonna kvaliteeti ning ka kodanike elu. Teised riigid on ELi keskkonnastandardeid paljudes valdkondades jäljendanud. EL oli esimene piirkond maailmas, mis võttis vastu siduvad õigusaktid kliima- ja energiaeesmärkide sätestamiseks ja majanduse muutmiseks äärmiselt energiatõhusaks ja kliimaneutraalseks.
EL on puhta ringmajanduse poole liikumisel üleilmne liider. Euroopa tarbijatel on selles oluline roll. Ringmajanduse tegevuskava
kohaselt peaks ELi toetus keskenduma prioriteetsetele väärtusahelatele, võttes samal ajal arvesse sektoreid ja ärimudeleid, mis võivad luua töökohti
. Investeeringud ringmajandusse ja poliitikavahendid (nt ökodisain, energiamärgistused, keskkonnahoidlikud riigihanked, digitehnoloogiapõhised ringmajanduse ärimudelid ning keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteem) aitavad vähendada üldist keskkonna- ja kliimajalajälge.
ELi tööstusliidrid näitavad, et puhas, mahe- ja ringtootmine ning puhtad, mahe- ja ringteenused on konkurentsivõime ja majanduskasvu olulised edendajad. Ressursitõhususe suurendamine, saaste ärahoidmine ja kontroll, veekaitse, uute ringmajanduse ärimudelite kasutuselevõtt, puhtam tootmine, ökoinnovatsioon ning roheliste turgude arendamine muudavad paljud Euroopa tööstusharud üleilmseteks liidriteks. Komisjoni eesmärk on tagada keskkonna-, kliima-, energia- ja tööstuspoliitika kooskõla ja sünergia
. See tähendab saastajate karistamisest kaugemale minemist ja sellise raamistiku loomist, mis soodustab saastamise ärahoidmist ning energia- ja materjalitõhususe suurendamist. EL toetab kestlikku biomajandust eesmärgiga kujundada Euroopa põllumajanduse ja tööstuse baas ümber, luues uued biotoorainel põhinevad väärtusahelad ning rohelisemad ja kulutõhusamad tööstuslikud tootmisprotsessid. See parandab ka maavarade ja ökosüsteemide üldist seisundit. Biotoorainel põhinev tööstus võib luua 2030. aastaks miljon uut töökohta.
Suured investeeringud taastumise toetamiseks edendavad rohepööret. Selleks et liikuda kliimaneutraalse ühiskonna ja keskkonnasäästliku majanduse poole, tuleb igal tasandil rahastamisallikaid ühendada. ELi eelarve ja taastepaketiga, mis sisaldab muu hulgas selliseid konkreetseid instrumente nagu kestliku Euroopa investeerimiskava
ja innovatsioonifond, soovitakse kaasata järgmisel kümnendil era- ja avaliku sektori vahendeid, et keskenduda kliima-, keskkonna- ja sotsiaalsetele investeeringutele, mis on seotud kestliku üleminekuga
. Komisjon valmistab ette ka uuendatud kestliku rahanduse strateegiat, et luua kestlikke investeerimisvõimalusi ja tõhustada kestlikkusega seotud riskijuhtimist. Nagu märkis Euroopa Ülemkogu, on 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ja taasterahastu „NextGenerationEU“ raames kokku lepitud 1,82 triljonist eurost nähtud 30 % ette kliimaga seotud kulutusteks. Rahastamine peab igas valdkonnas lähtuma kahju mittetekitamise põhimõttest. Õiglase ülemineku mehhanism, sealhulgas õiglase ülemineku fond, toetab liikmesriike ja piirkondi, mida üleminek kliimaneutraalsusele kõige enam mõjutab.
Euroopa sinisel majandusel on oluline osa toimetulekuvõime suurendamisel. Mereökosüsteemi säilitamine on oluline merendussektorite tuleviku tagamiseks. Euroopa ookeanidest ja meredest saab majanduses kasutatavaid loodusvarasid, kuid peale selle on need mereelustiku elupaigaks, seovad süsinikku, on taastuvenergia allikaks ja kaitsevad rannikualasid kliimamuutuste eest.
Haavatavus
Äärmuslikud ilmastikunähtused on muutunud kliimamuutuste tõttu sagedasemaks ja intensiivsemaks, ka Euroopas. Üleilmse keskmise temperatuuri tõusust veelgi äärmuslikum on mitmesugune piirkondlik mõju: enneolematud metsatulekahjud ja kuumalained ülalpool põhjapolaarjoont ja üha laastavamad põuad Vahemere piirkonnas, Atlandi ookeani ranniku erosiooni kiirenemine ning üha rängemad üleujutused ja hävinud metsad Kesk- ja Ida-Euroopas. Sellel kõigel on kohutav hind – hiljutised prognoosid näitavad, et globaalne soojenemine 3 °C võrra tekitaks ELi majandusele vähemalt 170 miljardi eurose (1,36 % SKPst) täiendava aastakahju ning põhjustaks tuhandete inimeste surma.
Meie praegune tootmis- ja tarbimismudel on selline, et inimesed ja keskkond on üha rohkem avatud ohtlike ainete mõjule. Keemiline saaste mõjutab tervist ja antikehareaktsiooni vaktsiinidele, suurendades haigestumust ja suremust nakkushaigustesse. Kemikaalide ja jäätmete usaldusväärset käitlemist puudutava kokkulepitud eesmärgi saavutamisel on maailma saatmas ebaedu; üleilmne kemikaalide tootmine peaks kasvama 2030. aastaks kahekordseks ning ilma piisavate poliitikameetmeteta võimendub ka mõju inimestele ja keskkonnale. Komisjon võttis Euroopa rohelise kokkuleppega kohustuse liikuda mürgivaba keskkonna suunas. Selle olulise eesmärgi saavutamiseks on aga vaja ühiskonnaelus osalejate ühiseid jõupingutusi, et edendada tegelikku üleminekut ohututele ja keskkonnasäästlikele kemikaalidele, ning uuendatud üldist kohustust.
Saastavad tegevused ja jäätmed võivad kolmandate riikide leebemate keskkonnakaitse standardite ja seonduvate kulude tõttu liikuda EList väljapoole, mistõttu kasvuhoonegaaside heite ülekandumise risk on suurem. Peale selle ei ole alati tulemuslikke meetmeid, millega takistada mürgiste ja saastavate jäätmete eksportimist ELi-välistesse riikidesse. COVID-19 põhjustatud majanduskriis võib aga kõnealust toimimisviisi intensiivistada, sest riigid soovivad iga hinna eest majanduskasvu kiirendada. EL peaks edendama oma väärtusi ja standardeid rahvusvahelisel tasandil; see on oluline liidu keskkonnanormide, tööstuse, töötajate ja tarbijate kaitsmiseks. Vastasel juhul nõrgeneb tõenäoliselt ELi konkurentsivõime ja ei vähene eksport saastavates sektorites, kuigi EL saab suhtelise eelise vähem saastavates tööstusharudes.
Üha suurem taastuvate ja taastumatute loodusvarade kasutamine ei saa jätkuda, sest see seab ohtu tulevase kestliku arengu väljavaated. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine maismaal ja meres, mineraalide kaevandamise kulude kasv, pinnase- ja veereostus, õhusaaste
ning pidev kasvuhoonegaaside heide, mis tuleneb jätkusuutmatul tasemel toorainete, energia, vee ja toidu tarbimisest ja maakasutusest, ohustab miljonite inimeste, sealhulgas Euroopa elanike pikaajalisi elatusvahendeid. Kuigi surve loodusele on liikumispiirangutest tuleneva majanduslanguse tõttu ajutiselt vähenenud, tuleb tulevikus majanduskasv ja heaolu lahutada loodusvarade tarbimisest ja sellest tingitud keskkonnamõjust pikas perspektiivis.
Näib, et COVID-19 levis kiiremini tihedalt asustatud linnapiirkondades ja vaestes linnaosades. Rohkem kui 70 % Euroopa rahvastikust elab linnades; 2050. aastaks peaks see näitaja tõusma üle 80 % tasemele
. See tähendab 36 miljonit uut linnaelanikku, kes vajavad eluaset, töökohta ja hooldust, mis suurendab survet linnataristule. Rahvastikutihedus soodustab haiguste levikut. Samal ajal on linnapiirkondadel aga võimekus, mida mõnel maapiirkonnal veel ei ole, nagu tervishoiuasutuste lähedus ja digitaristu.
COVID-19 näitab inimarengu ja keskkonna seotust. Nii praegused (COVID-19) kui ka eelmised pandeemiad (aids ja ebola) on saanud alguse sellest, et inimesed on kahjustanud loomade looduslikke elupaiku ja hävitanud ökosüsteeme. Seda põhjustavad keskkonna vastu suunatud kuriteod (nt raie ja kauplemine eksootiliste liikidega), teatavad põllumajandusvormid, kaevandamine ja linnastumine, mida soodustab ressursimahukas elustiil.
Võimalused
Asjaolu, et liikumispiirangute tõttu on mõningad keskkonnaparameetrid kiiresti paranenud, on märk looduse vastupanuvõimest. Looduspõhised lahendused,
nagu haljasalade algatused ja looduse taastamise kavad, võivad aidata kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vajalikul vääral kulutõhusalt vähendada ning neil on mitu muud kasutegurit, nagu kaitse üleujutuste eest, jahutus kuumalainete ajal ja meelelahutuslik otstarve. Saaste vähendamine parandab tunduvalt ka inimeste tervist
. Esimest korda alates 1970. aastatest on kuupäev, mil planeedi ressursside kestlikkuse tase ületatakse, nihkunud edasi. Liikumispiirangutest tingitud saaste vähenemine on paljudel juhtudel tõenäoliselt lühiajaline, kuid see annab võimaluse panustada pikemaajalisse, majanduslikult kestlikku rohepöördesse ja kestlikumatesse tarbimisharjumustesse, et kindlustada jõukus ja tervis.
Kui ringmajanduses kasutatakse vähem primaarseid ressursse, on see kasulik nii keskkonnale kui ka majandusele. See hõlmab ressursitõhususe meetmeid ja taastuvate loodusvarade kestlikku kasutamist, ringmajanduse ärimudeleid ja tootepoliitikat. Uues ringmajanduse tegevuskavas rõhutatakse, kui olulised need tegurid on, et saavutada kliimaeesmärgid, vähendades keskkonnajalajälge, kasvuhoonegaaside ja muude kahjulike ainete heidet ja hoides ära bioloogilise mitmekesisuse vähenemist. Need on olulised ka selleks, et luua ELile ettevõtlusvõimalusi, hõlbustades juurdepääsu turule ja vähendades toorainete puhul sõltuvust ELi-välistest riikidest.
COVID-19 on näidanud, kui tähtis on suurendada linnapiirkondade toimetulekuvõimet. Need on olulised innovatsioonikeskused ja mängivad ülimalt tähtsat rolli rohepöörde täielikus ärakasutamises, milleks on vaja tugevamat osalusjuhtimist ja ühiseid jõupingutusi õiglasema ja kestlikuma tuleviku nimel. ELi institutsioonide ja linnade, samuti maailma partnerlinnade vaheline koostöö võib muuta Euroopa maailmas eeskujuks, kui otsitakse, katsetatakse ja kasutatakse lahendusi linnade praegustele ja tulevastele probleemidele, sealhulgas kliimamuutustega seotud probleemidele. Näiteks pakub uue otstarbe leidmine sellistele kohtadele nagu kontorihooned või mahajäetud tööstusalad rohkelt võimalusi, et tuua loodus taas linna ja parandada linnakeskkonnas elavate inimeste heaolu, muu hulgas liikuvus- ja tarbimiskäitumise läbivaatamise kaudu. Tulevikusuundade strateegilist analüüsi saab kasutada võimalike alt üles innovatsiooni valdkondade ja linnade probleemide lahenduste analüüsimiseks ja kindlakstegemiseks, viies nii kokku otseselt mõjutatud isikud ning novaatorid, investorid ja idufirmad.
Tekstikast 3.3. JUHTUMIANALÜÜS – rohelised töökohad
Tulevikus keskenduvad paljud töökohad keskkonna kvaliteedi säilitamisele või taastamisele. Sellised töökohad tekivad põllumajanduses, (taas)tootmises, ehituses, teadus- ja arendustegevuses, halduses ja teenuste valdkonnas. Need hõlmavad näiteks toidu kestlikku tootmist ja tarnimist, rohelist ja tõhusat ehitust, vee kvaliteeti ja veevarude taastamist, keskkonnasõbralikku disaini, metsamajandust, jäätmesõelumist ja kasulike materjalide prügilatest eraldamist, parandamist ja toorainete ringlussevõttu, ravimeid, vähese heitega liikuvust ja transporti, taastuvenergiat, ookeanide happesust ja jalajälje haldamist. Piiratud ressursid ja vajadus suurema tõhususe järele muudavad paljusid töökohti, millega kaasnevad uued ärimudelid ja vajadus uute oskuste järele.
Keskkonnapoliitika soodustab struktuurimuutust tööturul. Mõningate analüüside kohaselt võib suur osa ELi töökohtadest areneda viisil, mis aitab vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja keskkonnaseisundi halvenemist. Töökohad väga saastavates tööstusharudes on vaid murdosa ELi töökohtadest ning nende tööstusharude mõju vähendamise valdkonnas on olulisitöövõimalusi. Ökotööstus, mis leevendab otseselt keskkonnakahju, on ise muutumas oluliseks uute töökohtade allikaks
. Lisaks edendab materjalitootlikkuse (st ressursitõhususe) kasv tööjõumahukust ja lisandväärtusega tooteid, suurendades seega töövõimalusi. Euroopa on juba esirinnas innovatsioonis, mille eesmärk on suurendada materjalitootlikkust, kuid endiselt esineb ettevõtete tasandi ja süsteemset ebatõhusust.
Roheline sektor võib luua miljoneid töökohti. Ökotööstuse sektor on kasvanud alates 2000. aastast 20 %. Euroopas on sektoris ligikaudu 4,2 miljonit töökohta ja selle käive on üle 700 miljardi euro. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) andmetel
võib üleminek rohelisele majandusele õige poliitika rakendamise korral luua maailmas 2030. aastaks 24 miljonit uut töökohta; lisaks prognoosib ILO, et 2030. aastaks kaob kuumastressi ja temperatuuri tõusu tõttu 72 miljonit täistööajaga töökohta.
COVID-19 kriisist taastumine lubab arvata, et rohelise tööturupoliitika mõju võib olla märkimisväärselt suurem. Arvestades, kui palju on töötuid, võib taastekavade puhul rohepöördele keskendumine luua arvatust rohkem rohelisi töökohti.
Kliimamuutuste poliitikast tulenev töökohtade loomine edendab kaasavamat töökohtade arvu suurenemist, tasakaalustades suundumusi (nagu automatiseerimine, robootika ja tehisintellekt), mis võivad võimendada tööturul valitsevat ebavõrdsust. Elektrisektoris peaks tööhõive kasvama 2050. aastaks 25 %, sest elektrienergia osakaal tööstuses, transpordis ja muude teenuste sektoris suureneb. ELi taastuvenergiasektoris peaks 2050. aastal olema 2,7 miljonit töökohta ehk 1,3 % ELi töökohtadest.
Tulemuslik roheline ümberõpe, eelkõige integreeritud keskkonna ja teenuste puhul, võib kaitsta keskklassi töökohti. Sama kehtib ka taastamise, korduskasutamise, parandamise ja ringlusse võtmise puhul. Energiatootmine ja energiamahukad sektorid (teras, tsement, autotootmine, masinad ja kemikaalid) peavad ülemineku raames võtma kasutusele uued tootmisprotsessid, mis eeldab samuti uusi oskusi.
|
Tulevikusuundade strateegiline analüüs võib aidata kaasaval viisil uurida tegureid, mis mõjutavad muutusi ning individuaalset ja kollektiivset käitumist, ning tulevikueeldusi. Otsesemalt võib see aidata mõista tööturu tulevasi struktuurimuutusi, mis kaasnevad kliimaneutraalsele ühiskonnale üleminekuga 2050. aastaks. See aitab juhtida nende inimeste ümberõpet, kes on COVID-19 kriisi ajal töö kaotanud või kaotavad tõenäoliselt oma töö kiirenenud tehnoloogiliste muutuste ja automatiseerimise tõttu. Peale selle aitab tulevikusuundade analüüs anda ülevaate uuendustest, sealhulgas kujunemisjärgus tehnoloogiast, mis võib rohepööret kas kiirendada või takistada. Euroopa roheline kokkulepe ja õiglane üleminek eeldavad kogu ühiskonna aktiivset ja koordineeritud osalemist.
3.4.Digimõõde
Digitoimetulekuvõime eesmärk on tagada, et see, kuidas me praegusel digiajastul elame, töötame, õpime, suhtleme ja mõtleme, säilitab ja edendab inimväärikust, vabadust, võrdõiguslikkust, turvalisust, demokraatiat ning muid Euroopa põhiõigusi ja -väärtusi. See on üha olulisem, sest hüperühendatus kiireneb tänu füüsilisele ja digitaalsele integratsioonile, asjade internetile, aruka kodu tehnoloogiale, suurandmete kasutamisele, liit- ja virtuaalreaalsusele, masinõppele ja muudele üha võimekamatele tehisintellekti tehnoloogiatele. Digitehnoloogia hägustab vahetegemist füüsilise ja virtuaalmaailma vahel, samuti inimeste, masinate ja looduse vahel, millel on nii meie endi kui ka poliitika seisukohast kaugeleulatuvad tagajärjed
. Just digitehnoloogia on aidanud meie majandusel ja ühiskonnal pandeemia ajal toimida.
Suutlikkus
Euroopal on tehnoloogilise ja ühiskondliku innovatsiooni ning koostöö alal pikk ja edukas ajalugu. EL on tugevam, kui ta teeb koostööd liikmesriikidega, kaasates piirkondi ja omavalitsusi, akadeemilisi ringkondi, kodanikuühiskonda, finantseerimisasutusi, ettevõtteid ja sotsiaalseid ettevõtteid. Seda suutlikkust on kinnitanud hiljutised kokkulepped sellistes valdkondades nagu kõrgjõudlusega andmetöötlus ja mikroelektroonika. Selle protsessi toetamiseks tuleb tingimata jätkata kogu Euroopa haldus- ja õigusasutuste digiülemineku edendamist
.
Euroopal on ainulaadne suutlikkus kujundada eraelu puutumatust ja andmevooge käsitlevaid rahvusvahelisi standardeid. Euroopa isikuandmete kaitse üldmäärusega kehtestati andmekaitsenormid kõigile ettevõtjatele ja osalejatele, kes töötlevad ELis üksikisikute andmeid, pakkudes inimestele suuremat kontrolli oma isikuandmete üle ja tuues ettevõtjatele võrdsete tingimuste loomisega kasu. ELi rolli digivaldkonna seadusandjana tugevdab koostöö ELi mittekuuluvate riikidega, kes võtavad praegu vastu või ajakohastavad andmekaitsealaseid õigusakte. India on järginud ELi isikuandmete kaitse üldmääruse eeskuju ja koostanud isikuandmete kaitse seaduse eelnõu
. Samas suunas on läinud ka California tarbijate privaatsuse seadus. Euroopa peab nüüd jätkama liitude loomist ning oma regulatiivse võimu suurendamist ja struktuurilise tõhustamise, diplomaatia ja rahastamise toetamise maksimeerimist, et edendada Euroopa digimudelit
.
Haavatavus
Riiklike ja valitsusväliste osalejate oskuslikud hübriidrünnakud ohustavad meie küberturvalisust ja demokraatiat. ELi haavatavust on ära kasutatud küberrünnakute ja küberkuritegevuse kombinatsiooni kaudu, mis on kahjustanud elutähtsat taristut
. Märkimisväärselt on suurenenud superarvutite ning tervishoiu- ja finantssüsteemide
vastu suunatud küberrünnakute arv, muu hulgas on häkitud meditsiiniorganisatsioonide ja ravimifirmade tundlikke uuringuandmeid
. IKTga seotud ohte peetakse ka valimisprotsesside ja ELi finantssüsteemi süsteemse riski peamiseks allikaks
. Kõik see viitab asümmeetrilise virtuaalse kuritegevuse muret tekitavale kasvule. Küberkuritegevus, näiteks laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali levitamine internetis, on samuti saavutanud enneolematu taseme
.
Kiiresti kasvav USA ja Hiina tehnoloogiline vastasseis häirib ülemaailmseid digitaalseid tarneahelaid. Sellel on otsene mõju ühtsele turule ja see suurendab vajadust, et EL järgiks oma tehnoloogilise suveräänsuse tegevuskava ja tugevdaks oma keskset digisuutlikkust.
Digilõhe linna- ja maapiirkondade vahel tekitab muret. 2019. aastal suurenes selliste järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude katvus, mille allalaadimiskiirus on vähemalt 30 Mbit/s, 86 %-ni leibkondadest. Väga suure läbilaskevõimega püsivõrgud, mis suudavad tagada vähemalt gigabitiühenduse, olid kättesaadavad 44 %-le leibkondadest. Maapiirkondades oli järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude katvus 2019. aastal siiski vaid 59 % ning väga suure läbilaskevõimega võrgud on kättesaadavad vaid 20 %-le leibkondadest. See kinnitab, et digilõhe ületamiseks on maapiirkondadesse vaja teha rohkem investeeringuid. Digivõimekuse arendamine maapiirkondades suurendab märkimisväärselt nende atraktiivsust.
Kriis tõi esile valmisoleku puudumise andmemajanduses. Puudu oli peaaegu igat liiki andmetest, millele rajada mudeleid (nt tööhõive, tarbijate usalduse ja tootmisandmed), ning andmete koostamisel esines viivitusi
. Puudusid andmed sellise olulise varustuse nagu isikukaitsevahendite varude, nende tootmise võimsuse ja nõudluse kohta ning COVID-19 nakkuse juhtumeid käsitlevaid andmeid koguti Euroopas erinevalt. See näitas, et meil on endiselt vaja märkimisväärselt täiustada andmete kogumist ja haldamist majandusliku ja ühiskondliku kasu eesmärgil. See omakorda eeldab andmete kasutamist reguleeriva Euroopa lähenemisviisi väljatöötamist, muu hulgas selleks, et vältida andmemonopolide teket.
Digitehnoloogia ja sellega seotud ärimudelid, sealhulgas tehisintellekt ja platvormimajandus, mõjutavad tööturgu. Kuigi tehisintellekti ja robootika arengust põhjustatud töökohtade võimaliku kasutuks muutumise ja uute töökohtade loomise vastastikune mõju on endiselt ebaselge, on ilmne, et need ja muud digitehnoloogiad ning nendega seotud ärimudelid muudavad meie töömeetodeid. See mõjutab selliseid küsimusi nagu tervishoid, töö- ja eraelu tasakaal ja tööohutus. Väga suur nõudlus oskuste järele on selliste arenevate tehnoloogiate vallas nagu tehisintellekt, kõrgjõudlusega andmetöötlus ja kogu ühiskonda hõlmav küberturvalisus. Kuna pakkumine jääb turunõudlusest maha, siis see probleem üha kasvab. Valmisoleku ja teadlikkuse tase ELis on samuti ebaühtlane.
Võimalused
COVID-19 pandeemia on kiirendanud hüperühendatust. See annab võimaluse õppida reaalajas saadud kogemusest ning saavutada tulevikus tasakaal füüsilise ja digitaalse suhtluse vahel, mis vastab üldsuse ootustele. COVID-19 kriisi ajal läks rohkem kui kolmandik ELi tööjõust ajutiselt üle kaugtööle
. Ühenduvus suurenes kõigis valdkondades
ja internetiliikluse märkimisväärne kasv (kogu maailmas hinnanguliselt 10–30 %) jäi püsima isegi siis, kui riigid leevendasid liikumispiiranguid. Maailmas kogutud andmete kogumaht kasvab 2025. aastaks hinnanguliselt ligikaudu 175 miljardi terabaidini.
Digitehnoloogia võib aidata kaasa tervishoiu edasisele arengule. Tehisintellekt ja kõrgjõudlusega andmetöötlus võivad aidata kiirendada ravi, vaktsiinide ja diagnostika väljatöötamist, prognoosida haiguste levikut ja kavandada meditsiiniressursside jaotamist
. Selliseid uuendusi võiks kasutada ka individuaalsete terviseriskide analüüsimiseks ennetavas meditsiinis. Tehisintellekti laiem kasutuselevõtt pakub võimalusi suurendada kaitset küberrünnakute, eelkõige elutähtsa taristu, näiteks haiglate vastu suunatud rünnakute eest.
Digitehnoloogia võimaldas teatavat järjepidevust koolituses ja hariduses, kui koolid olid kriisi ajal suletud. Õige kasutamise korral võib digitehnoloogia suurendada meie haridus- ja koolitussüsteemide tulemuslikkust, tõhusust ja kaasavust. Väga oluline on tugevdada haridus- ja koolitussüsteemide digivõimekust ning ületada seadmete ja ühendatusega seotud digilõhed.
ELi andmestrateegia rakendamisega seotud probleemide lahendamine avab Euroopale laialdasi võimalusi. Need hõlmavad ELi andmekaitsemudeli edendamist, võimalust parandada andmete kättesaadavust, taaskasutamist, koostalitlusvõimet ja haldust ning suutlikkust vältida sobimatut andmetaristut ja tugineda asjakohastele vahenditele, mis võimaldavad üksikisikutel oma õigusi kasutada.
Avatud strateegiline autonoomia on Euroopa digimajanduse arengu võti. 5G-ühendus koos asjade internetiga võib edendada teenuste (nt energia, transport, pangandus ja tervishoid) ja protsesside digiteerimist, vähendada kulusid ja suurendada tõhusust. Pilvetaristu loomine oleks esimene samm Euroopas loodud andmete maksimaalse ärakasutamise suunas
. Kooskõlastatud seadusandlik ja rahaline toetus ühtse Euroopa andmeruumi kasutuselevõtul põhineva andmete ühtse turu loomisele tagab parema juurdepääsu andmetele ning toob kasu üldsusele ja edendab Euroopa andmepõhist majandust.
Digitehnoloogia võib aidata kaasa majanduse keskkonnasäästlikumaks muutmisele. Tänu ringmajandusele ülemineku võimaldamisele võib see optimeerida kommunaalteenuste, liikuvuse ja transpordi toimimist ning tooteid, tööstusprotsesse, hooneid ja muid varasid ning seeläbi säästa energiat, vähendada saastet ja suurendada ressursitõhusust. Samuti parandab see keskkonna- ja riskijuhtimist, rakendades äärmuslike ilmastikuolude korral varajase hoiatamise süsteeme, mis põhinevad näiteks Maa seire andmetel ja suurandmete tehnoloogiatel. Siiski tuleb tähelepanu pöörata andmetehnoloogia energiatarbimisele ja digiseadmete lühikesele elueale, mis muudab elektroonikaromud, sealhulgas kriitilise tähtsusega tooraine, kõige kiiremini kasvavaks jäätmekategooriaks. Serv- ja udutöötluse mõjul on toimumas üleminek detsentraliseeritud andmesüsteemidele ning üha enam võetakse kasutusele uue põlvkonna mobiiltehnoloogiat (nt 5G ja tulevikus 6G) ja väikese energiatarbega protsessoreid. Need võivad piirata digitehnoloogia energiatarbimise kasvu, töödeldes andmeid asjade internetiga seotud rakenduste abil kasutajatele lähemal ja vähendades võrgu latentsusaega.
Tulevikusuundade strateegiline analüüs võiks edendada digitehnoloogia inimkeskset kujundamist ja omaksvõtmist ning selle tõhusust üldise kestlikkuse suurendamisel. Selle raames tuleks ka prognoosida, kuidas võiksid areneda tehnoloogiad ja kuidas kasutada ära olemasolevaid ja tulevasi võimalusi. Samuti tuleks uurida, kuidas mõjutab digitehnoloogia kõiki eluvaldkondi ja toob kaasa uusi väljakutseid, nagu järjest suureneva teabevoo haldamine ja toimetulek kunstlike tähelepanu stimuleerijatega. See võib aidata kindlaks teha viise, kuidas EL saab kujundada digivaldkonna ülemaailmseid standardeid ja norme, mis toovad inimestele ja ettevõtetele kasu ning muudavad samal ajal majandust keskkonnasäästlikumaks. Selleks et austada põhiõigusi ja ELi väärtusi ning tekitada kodanikes tehisintellekti tehnoloogiate kasutuselevõtuks vajalik usaldus, on vaja tehisintellekti käsitlevat horisontaalset raamistikku. Tulevikuanalüüside ja prognooside abil on võimalik välja selgitada, kuidas digitehnoloogia võimaldaks valitsustel paremini tagada üldist juurdepääsu kvaliteetsetele põhiteenustele ning kuidas muuta institutsioonid täielikult vastutavaks. Analüüsida võiks ka seda, kuidas võtta kasutusele turvalised digitaristud (kiired võrgud, sealhulgas tulevased 6G-, pilv- ja andmevõrgud), et vältida digilõhet piirkondade ja üksikisikute vahel.
Tekstikast 3.4. JUHTUURING: roheline IKT
Kas ELi rohe- ja digieesmärgid täiendavad alati üksteist? Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võib õhutada mittesäästlikku tarbimist, kuid õiges poliitikaraamistikus annab see eelduse vähendada energiatarbimist ning optimeerida ressursside, toodete ja varade kasutust. Digitehnoloogiad võivad aidata vähendada üleilmseid heitkoguseid kuni 15 % tänu uuenduslikele lahendustele sellistes valdkondades nagu energeetika, tootmine, põllumajandus ja maakasutus, hooned, teenused, transport ja liikluskorraldus
. Näiteks ühe gigabaidi andmete edastamiseks ja salvestamiseks internetis kasutatakse 3,1 kWh – 7 kWh, mitte 0,000005 kWh, nagu see maksaks kohalikku serverisse salvestamisel
. Selleks tuleb luua koostalitlusvõimelised Euroopa pilv- ja servtöötluse taristud, mis võimaldavad rakendada Euroopas laiaulatuslikke digilahendusi, tagades samal ajal ELi tehnoloogilise suveräänsuse.
Siiski võib digiteerimine avaldada elektroonikaseadmete suurema tootmise, kasutamise ja kõrvaldamise tõttu ning andmekeskustele tuginemise kaudu keskkonnale, kliimale ja inimeste tervisele ka negatiivset mõju
. Näiteks bitcoin’ide kaevandamisega seonduv energiatarbimine moodustab hinnanguliselt 0,3 % ülemaailmsest energiatarbimisest. Kuigi võib tunduda, et seda polegi palju, on 68,11 TWh aastas rohkem kui Austria (64,60 TWh) ja Tšehhi Vabariigi (62,34 TWh) aastatarbimine
.
Materjalitõhusus on oluline probleem, millega tuleb tegeleda. Igal aastal ladestatakse kasvavatele elektroonikajäätmete mägedele 10 miljardi dollari väärtuses kulda, plaatinat ja muid väärismetalle. Digitehnoloogia materjalitõhususel võib olla veelgi suurem keskkonnamõju kui energiatõhususel.
Andmetöötluse energiatarbimine kasvab kiirusega, mis ei ole kestlik. Traadita tehnoloogiate uuemad põlvkonnad tarbivad vähem energiat kui varasemad (nt 5G-antennid tarbivad vähem energiat kui 4G-antennid
). Kuid asjaolu, et 5G toob kaasa tihedamad võrgud ja et 5G kaudu ühendatud seadmete (nt ühendatud ja autonoomsed sõidukid) arv suureneb järsult,
võib kaasa tuua energiatarbimise üldise kasvu (vähemalt esimese kasutuselevõtuperioodi jooksul). Tehnoloogiasektori hinnanguline ülemaailmne jalajälg 2020. aastal on võrreldav lennundussektori omaga
.
See rõhutab kasvavat vajadust jätkata tööd IKT valdkonna keskkonnasäästlikumaks muutmiseks. Seetõttu on vaja täiendavalt otsida võimalusi Euroopa digitehnoloogia ja -taristu kasvava energia- ja materjalikulu kiireks tagasipööramiseks, tagades samal ajal, et need on kättesaadavad kliimameetmete, tervishoiu, kestlikkuse ja toimetulekuvõime edendamise jaoks vajalike rakenduste jaoks.
IKT valdkonna keskkonnasäästlikumaks muutmine peaks toimuma ringmajanduse raames, sealhulgas kasutades kohalikku materjali ja luues digitaalseid ökosüsteeme, mis võimaldavad rakendada uuenduslikke ärimudeleid ja tootedisaini.
|
4. Tulevikusuundade strateegilise analüüsi tegevuskava
4.1 Toimetulekuvõime seire
Kuna toimetulekuvõimest saab ELi poliitikakujundamise uus kandev element, on vaja nõuetekohaseid seirevahendeid. Käesolevas teatises soovitatakse luua liikmesriikide ja olulisemate sidusrühmadega peetavate ettevalmistavate arutelude alusel toimetulekuvõime tulemustabelid. Teatises on esitatud nende prototüübid. Prototüüpide eesmärk on tuua üksikasjalikuma analüüsi eesmärgil esile ELi ja liikmesriikide haavatavust ja toimetulekuvõimet. Neid tulemustabeleid tuleb täiustada, tuginedes olemasolevatele kontseptsioonidele ja kollektiivsele intellektile. Tulemustabelite näitajate loetelu on dünaamiline ja koostatud liikmesriikide ja peamiste sidusrühmade osalusel ning nendes tuginetakse liikmesriikide vahel ja ajalises perspektiivis võrreldavatele kvaliteetsetele andmetele.
Toimetulekuvõime tulemustabelid täiendavad muid seirevahendeid ja annavad neile lisaväärtust. Tabelid põhinevad olemasolevatel valdkondlikel näitajatel ja seirevahenditel, nagu sotsiaalvaldkonna tulemustabel ja seirearuanne ELis kestliku arengu eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta
. Tulemustabelid annavad selget lisaväärtust järgmistel põhjustel: i) need põhinevad tulevikusuundade strateegilisel analüüsil, mis aitab kindlaks teha esilekerkivaid probleeme ja väljakutseid ning pakkuda haavatavuse ja toimetulekuvõime hindamiseks välja uusi tulevikku suunatud näitajaid; ii) kuigi olemasolevate vahendite eesmärk on hinnata edusamme ELis ja liikmesriikides, näiteks üleminekute käigus või konkreetses valdkondlikus tegevuspoliitikas, hinnatakse tulemustabeliga toimetulekuvõimet, st suutlikkust teha edusamme ja saavutada poliitikaeesmärke; iii) kuigi paljud olemasolevad vahendid kipuvad olema valdkondlikud või keskenduma üksikutele teemadele või poliitikavaldkondadele, käsitletakse tulemustabelites toimetulekuvõime eri mõõtmeid ja nende omavahelisi seoseid, mis võimaldab saada tervikliku ülevaate.
4.1.1 Toimetulekuvõime tulemustabeli prototüübid
Käesolevas teatises tehakse ettepanek töötada välja tulemustabelite prototüübid toimetulekuvõime sotsiaalse ja majandusliku, geopoliitilise, rohe- ja digimõõtme kirjeldamiseks. Allpool on näitena esitatud esialgsed ja veel viimistlemata näitajad, mis käsitlevad ELi ja liikmesriikide haavatavust ja toimetulekuvõimet ning põhinevad avalikult kättesaadavatel andmetel
. Prototüübid annavad ettekujutuse, kuidas sellised tulemustabelid välja näevad. Iga muutuja puhul näitab kolmevärviline skaala riikide suhtelist olukorda viimasel aastal, mille kohta andmed on kättesaadavad, võrrelduna alates 2007. aastast kättesaadavate andmete koondväärtustega
. Värvide määramisel võetakse aluseks kaugus jaotuse keskväärtusest
.
Näitliku sotsiaal-majandusliku toimetulekuvõime tulemustabeli prototüübis käsitletakse COVID-19 kriisiga seotud sotsiaalseid, majanduslikke ja tervishoiuküsimusi. Joonis 4.1
annab ülevaate ELi ja liikmesriikide suhtelisest haavatavusest ja toimetulekuvõimest ning ühistest mustritest. Näiteks on esialgses tabelis elanikkonna vananemine ja suurenev reisimine kriisieelsel perioodil ühised haavatavused.
Joonis 4.1. COVID-19 kriisiga seotud sotsiaalse ja majandusliku toimetulekuvõime tulemustabeli prototüüp
Näitlik geopoliitilise toimetulekuvõime tulemustabeli prototüüp keskendub toorainetele. Kindel toorainega varustatus on toimetulekuvõimelise majanduse eeltingimus. Koostatud on joonise 4.2
ülemises jaotises esitatud tulemustabeli prototüüp, mis kirjeldab liikmesriikide suhtelist haavatavust ja toimetulekuvõimet seoses toorainetega varustamisega. Praeguses etapis ei ole selles prototüübis võimalik kajastada konkreetsete liikmesriikide majandusstruktuuri, mis on märkimisväärne puudujääk. Sellest hoolimata näitab tulemustabel näiteks, et paljudes riikides on olukord seoses mitteväärismetallide impordisõltuvusega suhteliselt hea, kuid ehituses kasutatavate mittemetalsete mineraalide impordisõltuvuse puhul pigem mitte
. Suutlikkuse vallas on paljude riikide tugevaks küljeks materjalisektoris innovatsioonile tehtavad kulutused.
Joonis 4.2. Geopoliitilise, rohe- ja digitoimetulekuvõime tulemustabeli prototüüp
Näitlik rohetoimetulekuvõime tulemustabeli prototüüp keskendub kliimamuutustele ja keskkonnale. See on esitatud joonise 4.2 keskmises jaotises
. Sellised näitajad nagu linnapeade paktiga hõlmatud elanikkonna osakaal ja Natura 2000 kaitsealade suurus annavad paljude riikide puhul suhteliselt positiivse pildi. Seevastu veekasutust, elurikkuse kadumist, kasvuhoonegaaside sidumist ökosüsteemides, avaliku sektori kulutusi keskkonnakaitsele ning üleujutuste, tormide ja metsapõlengute sagedust ja nendega seotud surmajuhtumeid käsitletakse potentsiaalsete haavatavustena.
Digitoimetulekuvõime tulemustabelit võiks edasi arendada, alustades digimajanduse ja -ühiskonna indeksist (DESI). Joonise 4.2 alumises jaotises on esitatud DESI digitoimetulekuvõime näitajate (nt e-valitsemine ja digioskused) kogum. Neid täiendatakse muude näitajatega, mille tähtsuse tõi esile COVID-19 kriis, näiteks kaugtöö ja e-tervishoid. Nende näitajate kohaselt tulevad paljud riigid hästi toime e-valitsuse ja üldise digimajanduse valdkonnas. Samal ajal annavad sellised aspektid nagu digioskused, kaugtöösuutlikkus ja e-tervishoiu teenuste kasutamine vastuolulisema pildi.
4.1.2 Edasine töö toimetulekuvõime seireks
Tulemustabelite prototüübid on näitlikud. Komisjon arendab koostöös liikmesriikide ja muude peamiste sidusrühmadega toimetulekuvõime tulemustabeleid edasi tulevikuperspektiivist lähtudes. Tulemustabelid põhinevad tulevikusuundade strateegilisel analüüsil, mis võib aidata kindlaks teha tekkivaid probleeme ja pakkuda välja uusi tulevikku suunatud näitajaid, et hinnata haavatavust või toimetulekuvõimet. Kuna toimetulekuvõimet tuleb aja jooksul suurendada, keskendutakse keskpikale ja pikaajalisele perspektiivile, et luua parimad tingimused tulevikusuundade analüüsile tugineva poliitika jaoks, mille eesmärk on leevendada haavatavust ja suurendada suutlikkust. Seejuures võetakse arvesse megatrendide ja eeldatavate riskide mõju. Näiteks laiendataks sotsiaalse ja majandusliku toimetulekuvõime tulemustabelit tihedas kooskõlas sotsiaalvaldkonna tulemustabeliga nii, et see sisaldaks ka muid kui COVID-19ga seonduvaid aspekte. Laiemaid küsimusi, nagu kaubandus (sealhulgas väärtusahelad), julgeolek ja muud välispoliitika aspektid, nagu rahvusvaheline koostöö, võiks käsitleda terviklikumas geopoliitilise toimetulekuvõime tulemustabelis. Rohetoimetulekuvõime tulemustabelis võiks käsitleda ka muid teemasid peale kliimamuutustega seotud küsimuste, näiteks loodusvarade säilitamine, reostuse mõju, vee ja pinnase kvaliteet, ökosüsteemi teenuste roll ning keskkonnasäästlikule majandusele üleminekust tingitud töökohtade ümberjaotamine ja innovatsioon. Erilist tähelepanu pööratakse sellele, et tagada järjepidevus ja sidusus olemasolevate ELi seiresüsteemidega, mis on väljatöötamisel Euroopa rohelise kokkuleppe raames. Digitoimetulekuvõime tulemustabelit tuleks kasutada selleks, et teha kindlaks digitehnoloogia valdkonnad, kus ELi strateegiline autonoomia on ohus ja kuhu tuleks suunata investeeringuid. Lisaks võiks tulevikusuundade strateegilist analüüsi kasutada selleks, et kohandada näitajate loetelu nii, et see hõlmaks näiteks tulevikutehnoloogiatega (nt tehisintellekt
) seotud vajalikke oskusi või haavatavusi, üha suurema automatiseerimise tõttu ohustatud töökohtade arvu või uusi töökohti, mida võiks luua eeldatav üleminek isikuteenuste kasutamisele.
Samuti võiks näha ette ELi tasandi koondnäitajad ja sünteetilise toimetulekuindeksi. Tuginedes toimetulekuvõime tulemustabelitele ning olemasolevatele teadmistele ja näitajatele, on sidusrühmadega tulevikus peetavate arutelude eesmärk töötada need näitajad välja ELi tasandil ja uurida sünteetilise toimetulekuindeksi kasutamise võimalikkust. Selle aluspõhimõte oleks sarnane tulevase ülemineku tulemuslikkuse indeksi omaga. Vajalik eeltöö võiks toimuda osalusprotsessina. Kogu ELi hõlmav lähenemisviis koos indeksi võimaldatava kiirülevaatega täiendaks terviklikumat ülevaadet, mida pakuvad selle aluseks olevad toimetulekuvõime tulemustabelid.
Selline lai lähenemisviis toimetulekuvõime mõõtmisele ja seirele peaks aitama luua integreeritud lähenemisviisi inimeste heaolu mõõtmiseks. COVID-19 kriis on seadnud kahtluse alla meie prioriteetide järjestuse ja taaskäivitanud avaliku arutelu selle üle, kui olulised on sellised inimelu kvaliteedi ja kestlikkuse aspektid nagu haridus, sissetulek, töökohad ja tervis. Alates 2007. aasta Istanbuli deklaratsioonist sotsiaalarengu mõõtmise kohta ja Stiglitz-Sen-Fitoussi komisjoni 2009. aasta aruandest on rahvusvaheline üldsus olnud üksmeelel, et tuleb minna kaugemale tavapärastest majandusmeetmetest, nagu sisemajanduse koguprodukt (SKP), et muuta heaolu nii tänase kui ka homse põlvkonna poliitikaeesmärgiks
,. SKP täiendamise algatuse tulemusena on loodud olulised rahvusvahelised mõõtmisraamistikud
ja riigid on teinud jõupingutusi, et töötada välja sarnased, mõnikord väga põhjalikud riiklike eesmärkide ja mõõtmiskavade süsteemid. Komisjon toetab seda paradigma muutust ja järgib samuti terviklikku lähenemisviisi, tunnistades sotsiaal-, majandus- ja keskkonnasüsteemide keerukat koostoimet, mis mõjutab toimetulekuvõimet, ning selle tähtsust heaolu ja kestlikkuse mõõtmise seisukohast
.
4.2 Tulevikusuundade horisontaalse analüüsi meetmed, millega edendada tõhusat ELi üleminekupoliitikat
ELi poliitikaeesmärkide ja tegevuspõhimõtete koostoime ja nendevaheliste kompromisside dünaamilise ja tulevikku suunatud perspektiivi loomiseks rakendatakse tulevikusuundade strateegilist analüüsi, mille tulemuseks on ühtne strateegiline lähenemisviis. See võib anda asjakohase panuse järelevalve- ja juhtimisprotsessidesse, eelkõige multidistsiplinaarsetesse ja perioodilistesse protsessidesse, nagu Euroopa poolaasta ja kestliku arengu eesmärkide seire. Tulevikusuundade strateegiline analüüs toetab kõigi poliitikavaldkondade strateegiliste eesmärkide süsteemset mõistmist ning võimaldab seeläbi dünaamiliselt analüüsida, kuidas koostoime ja kompromissid poliitikavaldkondade vahel aja jooksul muutuvad. Tulevikusuundade strateegiline analüüs peaks aitama kontrollida ja tugevdada komisjoni seire-, prognoosimis- ja modelleerimisvõime sidusust. Praegu kasutatakse komisjonis eri poliitikaeesmärkide saavutamiseks erinevaid näitajaid ja tulemustabeleid. Komisjon toetub ka ekspertide prognoosidele ja mitmesugustele mudelitele. Olemasolevate seirevahendite läbivaatamine ja hindamine võimaldaks kindlaks teha, kus ja kuidas saaks sidusust parandada.
Tulevikusuundade strateegiline analüüs aitab toimetulekuvõimet suurendada. Käesolev teatis näitab, kuidas võib COVID-19 mõju megatrendidele anda uut hoogu Euroopa arenevale toimetulekuvõimele. Tööd selle tulevikku suunatud ülesandega kavatsetakse jätkata. Selleks teeb komisjon muu hulgas ettepaneku töötada välja ühised võrdlusstsenaariumid, mis looksid tugeva tulevikku suunatud raamistiku. Stsenaariumid aitaksid kindlaks teha kaksikülemineku võimalused. Need: i) oleksid aluseks, mille põhjal juhid saaksid arutleda ühiste või alternatiivsete tulevikuvisioonide üle; ii) aitaksid tagada poliitikavaldkondade sidusust; iii) toimiksid ühise tulevikku suunatud raamistikuna stressitestimise põhimõtete kohta ettepanekute tegemiseks või mõju eelhindamise algatamiseks. Samuti võiksid need anda panuse Euroopa tulevikku käsitlevasse konverentsi.
4.3 Tulevikusuundade strateegilise analüüsi tegevuskava
ELi tulevikusuundade strateegilise analüüsi tegevuskavas käsitletakse valdkondadevahelisi teemasid, mille puhul selline analüüs võib süvendada arusaamist poliitikavaldkondade vahelisest dünaamikast. Komisjon hakkab järgmisena uurima muu hulgas selliseid suure mõjuga teemasid:
-Avatud strateegiline autonoomia: selleks et kindlustada tulevikus Euroopa konkurentsivõime ja ülemaailmne juhtpositsioon ning tugevdada tema toimetulekuvõimet, võiks tulevikusuundade strateegiline analüüs aidata uurida uue ülemaailmse korra loomise võimalusi ja ELi kohta sellises korras, samuti suutlikkust, mis on vajalik sellise ambitsioonika ülesande täitmiseks. Selle raames võiks kindlaks määrata kaksikülemineku saavutamise viisid ja selle saavutamise kiiruse, kaardistada kujunemisjärgus elutähtsad tehnoloogiad, sektorid ja tooted ning uurida võimalusi uute tööstusliitude loomiseks ja kaubanduspartnerite mitmekesistamiseks. Sellega seoses võiks tulevikuanalüüs muu hulgas võimaldada ELil kasutada strateegilise hoovana tulevikuseiret, sealhulgas rahvusvahelise standardimise puhul. Võimalikku edasist tööd selles valdkonnas tuleks vaadelda ka ELi kaubanduspoliitika eelseisva läbivaatamise valguses, mille käigus määratakse kindlaks kaubanduspoliitika panus avatud strateegilisse autonoomiasse.
-Rohepöördega seotud töökohtade ja oskuste tulevik: nagu on tunnistatud Euroopa oskuste tegevuskavas, nõuab rohepööre paljudes sektorites ja paljude avalike teenuste puhul töökohtade ja oskuste olulist ümbersuunamist ja ümberjaotamist. Endiselt puudub süsteemne ülevaade rohepöördest tingitud muutustest tööturul. Tulevikusuundade analüüsis võiks uurida, kuidas sellist süsteemset ülevaadet koostada, võttes arvesse ka varasematest tööstuslikest üleminekutest saadud õppetunde. Ülevaade annab teavet selliste inimeste ümberõppe ja toetamise strateegiate kohta, kelle töökohad on tööstusliku ülemineku tõttu muutunud või kadunud. See on oluline ka selleks, et suunata ELi tulevasi prioriteete hariduse, elukestva õppe ja seadusliku rände valdkonnas ning tagada õiglane üleminek.
-Rohe- ja digipöörde seose tugevdamine: ühiskonna digiteerimine ja rohepööre toimuvad samal ajal ja on tihedalt seotud. Nende vastastikust mõju tuleb siiski paremini mõista ja ära kasutada. Tulevikusuundade strateegilises analüüsis uuritakse, kuidas kujunemisjärgus tehnoloogiad saavad mõlemat üleminekut maksimaalselt ära kasutada, kuidas need on omavahel seotud ja kuidas näiteks vähendada digiülemineku keskkonnamõju. Samuti uuritakse, milliseid oskusi on vaja tulevikutehnoloogiate kasutamiseks, kuidas tehisintellekti saaks kasutada digimajanduse ümberkujundamiseks ja rohepöördele kaasaaitamiseks ning millist mõju see avaldab Euroopa osalejatele ja väärtusahelatele. Lisaks uuritakse viise, kuidas investeeringud strateegilistesse projektidesse, sealhulgas majanduse elavdamise osana, aitaksid toetada nii rohe- kui ka digipöörde elluviimist.