EUROOPA KOMISJON

Brüssel,31.10.2019

COM(2019) 581 final

2019/0254(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse kohta 2021. aastal ning muudetakse määrusi (EL) nr 228/2013, (EL) nr 229/2013 ja (EL) nr 1308/2013 seoses 2021. aastal eraldatavate vahendite ja nende jaotusega, samuti määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ja (EL) nr 1307/2013 seoses nende vahendite ja taotlusega 2021. aastal

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

(a)Kehtivate eeskirjade kohaldamise pikendamine

Komisjoni reformiettepanekutes 1 2020. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kohta on sätestatud, et liikmesriigid hakkavad oma strateegiakavasid rakendama alates 1. jaanuarist 2021. See tähendab, et liikmesriigid esitavad oma strateegiakavad hiljemalt 1. jaanuariks 2020 ja komisjon kiidab need heaks aasta jooksul. Arvestades praegust olukorda nii parlamendis kui ka nõukogus, on selge, et alusakte ning neist tulenevaid delegeeritud õigusakte ja rakendusakte ei võeta jaanuariks 2020 ametlikult vastu ning seetõttu on vaja kavandada üleminekuperiood.

Et tagada ÜPP järjepidevus kuni uue süsteemi kasutuselevõtmiseni, tuleks üleminekuperioodiga seoses pikendada kehtiva õigusraamistiku kohaldatavust ja kohandada teatavaid eeskirju.

Määrused (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013, (EL) nr 1307/2013 ja (EL) nr 1308/2013 ei ole ametlikult ajaliselt piiratud ning seetõttu jäävad need kehtima kuni nende kehtetuks tunnistamiseni. Määrust (EL) nr 1305/2013 kohaldatakse jätkuvalt toetuse suhtes, mille komisjon on heaks kiitnud vastavalt määrusele (EL) nr 1305/2013.

Samas ei sisalda otsetoetuste määrus (EL) nr 1307/2013 ega maaelu arengu määrus (EL) nr 1305/2013 liidu toetuse summat ega riiklikke ülemmäärasid aastate kohta pärast 2020. aastat. Sama kehtib ka määruse (EL) nr 228/2013 kohta, milles käsitletakse põllumajanduse erimeetmeid liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks ja määrust (EL) nr 229/2013 Egeuse mere väikesaarte põllumajanduse erimeetmete kohta. Osutatud määrused muutuvad seetõttu alates 2021. aastast kohaldamatuks. Kui otsustatakse neid uue mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) alusel kasutada, tuleb neid muuta ja lisada asjakohased summad/ülemmäärad. Ka otsetoetuste määruse (EL) nr 1307/2013 teatavate eeskirjade kohaldamisperiood kehtis kuni 2019. aastani. Määruses (EL) 2019/288, millega muudetakse otsetoetuste määrust, on sätestatud eeskirjad 2020. kalendriaastaks. Neid eeskirju tuleb seoses üleminekuperioodiga veelkord pikendada. Selguse ja õiguskindluse huvides on vaja lisada ka teatavad eeskirjad või muuta teatavaid kehtivaid eeskirju, et tagada järjepidevus.

Määruses (EL) nr 1303/2013 on sätestatud programmitöö perioodi 2014–2020 käsitlevad eeskirjad. Kuna praegust maaelu arengu programmitöö perioodi tuleb pärast selle lõppu pikendada, tuleb vastavalt kohandada ka teatavaid kõnealuses määruses sätestatud regulatiivseid tähtaegu.

Määruse (EL) nr 1306/2013 kohaste ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja järelevalvet käsitlevate sätete kohaldamist jätkatakse, kuid järjepidevuse tagamiseks üleminekuperioodil tuleks teha teatavaid muudatusi.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on tagada õiguskindlus ja järjepidevus Euroopa põllumajandustootjatele toetuse andmisel, samuti tagada üleminekuperioodil maaelu arenguks antava toetuse järjepidevus nende liikmesriikide puhul, kes on kasutanud oma EAFRD eraldisi aastateks 2014–2010 ja pikendanud kehtivat õigusraamistikku kuni uue ÜPP kohaldamiseni. Et liikmesriigid saaksid teha vajalikud kohandused riiklikul tasandil, peaksid nõukogu ja Euroopa Parlament need muudatused 2020. aasta keskpaigaks vastu võtma.

(b)Üleminek järgmisele ÜPP perioodile

Uus ÜPP toob kaasa olulisi muutusi. Et üleminek praeguselt ÜPP perioodilt järgmisele oleks sujuv, on vaja üleminekueeskirju.

Teise samba puhul on tavapärane, et kahe programmitöö perioodi vahel määratakse kindlaks üleminekueeskirjad. Üleminekueeskirju on üldiselt vaja selleks, et kahte järjestikust programmitöö perioodi omavahel siduda. Arvestades komisjoni reformiettepanekutest tulenevaid olulisi muudatusi, on üleminekukorda eriti vaja, seda eelkõige seoses praeguste ja varasemate programmitöö perioodide raames võetud mitmeaastaste kulukohustuste täitmisega.

Ühise turukorralduse ühtse määrusega (EL) nr 1308/2013 on kehtestatud põllumajandusturgude ühise korralduse eeskirjad, sealhulgas konkreetsetele sektoritele mõeldud toetuskavad. Määrusega on ette nähtud, milliste näitajate alusel põllumajandusturgude toimimisse sekkuda ja valdkondlikku toetust anda. Sidususe tagamiseks saab enamik uue ÜPP raames toimuvaid sekkumisi olema osa ühest strateegilisest ÜPP toetuskavast liikmesriigi kohta, mille hulka kuulub ka mitu valdkondlikku sekkumist, mis olid varem sätestatud määruses (EL) nr 1308/2013. Kehtivate eeskirjade kohaselt tuleb valdkondlike programmide puhul järgida erinevat ajalist raamistikku. Selleks et tagada ühtsus, järjepidevus ja sujuv üleminek määruse (EL) nr 1308/2013 kohastelt toetuskavadelt uue ÜPP alla kuuluvatele sektoripõhistele sekkumisliikidele, on vaja kehtestada eeskirjad iga vastava toetuskava kestuse kohta liikmesriikide ÜPP strateegiakavade rakendamisel. Puu- ja köögiviljasektori ning oliiviõli ja lauaoliivide sektori toetuskavade puhul on vaja reguleerida rakenduskavade ja tööprogrammide jätkamist ja muutmist.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Esitatud muudatusettepanekud on kooskõlas ettepanekuga võtta vastu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027, 2 samuti ettepanekuga ühissätete määruse kohta 3 .

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

ELi toimimise lepingus on sätestatud, et liit ja liikmesriigid jagavad põllumajandusega seotud pädevust. Liit teostab oma pädevust erinevate õigusaktide vastuvõtmise kaudu, määratledes ja rakendades seeläbi ELi ühist põllumajanduspoliitikat, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 38–44. Käesoleva ettepaneku eesmärk on pikendada perioodi kuni uue ÜPP kohaldamiseni, laiendada kehtivat õigusraamistikku ja tagada sujuv üleminek praeguselt ÜPP perioodilt uuele. Neid eesmärke on võimalik saavutada üksnes määruste (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013, (EL) nr 1307/2013, (EL) nr 1308/2013, (EL) nr 228/2013 ja (EL) nr 229/2013 muutmisega, samuti teatavate üleminekusätete kehtestamisega.

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•

Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

·Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta (edaspidi: (ühissätete määrus);

·Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (edaspidi: maaelu arengu määrus);

·Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete turgude ühine korraldus (edaspidi: horisontaalmäärus);

·Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad (edaspidi: otsetoetuste määrus);

·Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus (edaspidi: ÜTK määrus);

·Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 247/2006;

·Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 229/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1405/2006.

Ettepanek on jaotatud kahte jaotisse.

Esimene jaotis koosneb neljast peatükist, mis hõlmavad kehtivat õigusraamistikku pikendavaid sätteid, millega seotakse täiendav periood uue ÜPP kohaldamisperioodiga, ning konkreetseid üleminekusätteid, millega tagada sujuv üleminek praeguselt ÜPP perioodilt uuele.

Teine jaotis hõlmab peamiselt sätteid, millega pikendatakse kehtivat õigusraamistikku.

I jaotises sätestatakse uued eraldiseisvad sätted.

II jaotisega muudetakse kehtivaid sätteid.

Määrus (EL) nr 1303/2013 (ühissätete määrus)

On vaja, et määrust (EL) nr 1303/2013, millega sätestatakse mitme fondi, sealhulgas Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) jaoks ühised eeskirjad, kohaldataks jätkuvalt EAFRDst programmitöö perioodil 2014–2020 toetust saavate programmide suhtes ning EAFRDst toetust saavate programmide suhtes, mida liikmesriigid otsustavad üleminekuperioodi jooksul pikendada. Sellega seoses on vaja kohandada teatavaid regulatiivseid tähtaegu nii, et need hõlmaksid üleminekuperioodi.

Määrus (EL) nr 1305/2013

Määruse (EL) nr 1305/2013 kavandatavates muudatustes käsitletakse praeguse programmitöö perioodi (2014–2020) võimalikku pikendamist ühe aasta võrra. Kooskõlas komisjoni ettepanekuga mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) kohta sisaldavad muudatused asjakohaseid liidu toetuse summasid pikendatud perioodiks pärast 2020. aastat.

Käesoleva ettepanekuga tagatakse ka see, et käesoleva programmitöö perioodi mitmeaastased kohustused (artiklid 28, 29 ja 33) saavad uuel programmitöö perioodil jätkuda. Liikmesriigid peavad uute kohustuste täitmiseks määrama lühema tähtaja.

Lisaks tagatakse ettepanekuga, et EAFRD järgmise perioodi rahastamispaketiga jätkatakse nii praegustel kui ka eelnevatel eeskirjadel põhinevaid kohustusi.

Määrus (EL) nr 1306/2013

Peamine kohandamine hõlmab määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 25 osutatud põllumajandussektori kriisireservi, mida järjepidevuse tagamiseks on pakutud välja säilitada kogu üleminekuperioodi vältel. Ettepanek hõlmab ka teatavaid regulatiivseid tähtaegu, mida on vaja kohandada nii, et need hõlmaksid üleminekuperioodi.

Määrus (EL) nr 1307/2013

Määrus hõlmab praegu otsetoetuste riiklikke ja netoülemmäärasid kuni 2020. kalendriaastani (kaasa arvatud). Seetõttu tuleks lisada ülemmäärad 2021. kalendriaastaks ja kohandada puuvilla eritoetuse võrdlussummasid 2021. kalendriaastaks. Ettepaneku eesmärk on ühtlasi kõrvaldada vead, mis liikmesriigid on teinud toetusõiguste jaotamisel nii toetusõiguste arvu kui ka väärtuse osas. Õiguskindluse huvides tuleks toetusõigused alates 2021. aastast reguleerida. Ettepanek hõlmab liikmesriikidele antud võimalust jätkata rahaliste vahendite ümberpaigutamist ühest sambast teise pärast 2020. kalendriaastat. Ettepanekuga võimaldatakse liikmesriikidel jätkata sisemist lähenemisprotsessi ka pärast 2019. aastat. Ettepanekuga nähakse ette ühtse pindalatoetuse kava pikendamine üleminekuperioodil.

Määrus (EL) nr 1308/2013

Määruse (EL) nr 1308/2013 kavandatud muudatustega kohandatakse liidu toetuse summasid konkreetsetele toetuskavadele üleminekuperioodil vastavalt komisjoni ettepanekule mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2021–2027. Samuti on muudatustes sätestatud eeskirjad iga sellise toetuskava kestuse kohta, arvestades liikmesriikide tulevaste ÜPP strateegiakavade rakendamist, ning rakenduskavade ja tööprogrammide jätkamise ja muutmise eeskirjad teatavate sektorite toetuskavade puhul.

Määrus (EL) nr 228/2013

Määruse (EL) nr 228/2013 kavandatud muudatused hõlmavad summasid, mida liidu toetuse raames makstakse üleminekuperioodil konkreetsetele meetmetele vastavalt mitmeaastasele finantsraamistikule aastateks 2021–2027.

Määrus (EL) nr 229/2013

Määruse (EL) nr 229/2013 kavandatud muudatused hõlmavad summasid, mida liidu toetuse raames makstakse üleminekuperioodil konkreetsetele meetmetele vastavalt mitmeaastasele finantsraamistikule aastateks 2021–2027.

2019/0254 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse kohta 2021. aastal ning muudetakse määrusi (EL) nr 228/2013, (EL) nr 229/2013 ja (EL) nr 1308/2013 seoses 2021. aastal eraldatavate vahendite ja nende jaotusega, samuti määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ja (EL) nr 1307/2013 seoses nende vahendite ja taotlusega 2021. aastal

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 ja artiklit 349,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 4 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 5 ,

võttes arvesse kontrollikoja arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Komisjoni seadusandlike ettepanekutega 6 2020. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kohta sooviti muuta ühine põllumajanduspoliitika vastuvõtlikumaks sellistele praegustele ja tulevastele probleemidele nagu kliimamuutus või põlvkondade vahetus, kuid jätkata samal ajal liidu põllumajandustootjate toetamist jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise põllumajandussektori toimimiseks. Need ettepanekud on tihedalt seotud liidu mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 2021–2027.

(2)Komisjon tegi ettepaneku muuta ÜPP tulemuspõhiseks (nn rakendamismudel). Uues õigusraamistikus peaks liit kehtestama poliitilised alusparameetrid, näiteks ÜPP eesmärgid ja põhinõuded ning liikmesriikidel tuleks kanda suuremat vastutust eesmärkide täitmisel ja sihtide saavutamisel. Liikmesriigid peaksid koostama ÜPP strateegiakavad, mille peab heaks kiitma komisjon ja mida hakkavad rakendama liikmesriigid.

(3)Paraku ei lepitud õigel ajal kokku seadusandlikku menetlust, mis oleks võimaldanud liikmesriikidel ja komisjonil valmistada ette kõik vajalikud elemendid uue õigusraamistiku ja ÜPP strateegiakavade kohaldamiseks alates 1. jaanuarist 2021, nagu komisjon algselt soovitas.

(4)Selleks et põllumajandustootjad ning teised toetusesaajad saaksid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) 2021. aastal toetust, peaks liit andma vastavalt kehtivale õigusraamistikule, mis hõlmab perioodi 2014–2020, toetust veel ühe aasta jooksul. Kehtiv õigusraamistik on kehtestatud eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) nr 1303/2013, 7 (EL) nr 1305/2013, 8 (EL) nr 1306/2013, 9 (EL) nr 1307/2013, 10 (EL) nr 1308/2013, 11 (EL) nr 228/2013 12 ja (EL) nr 229/2013 13 . Selleks et hõlbustada üleminekut olemasolevatelt toetuskavadelt uuele õigusraamistikule, mis hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2022, tuleks ette näha eeskirjad, millega reguleeritakse, kuidas integreerida teatav mitmeaastane toetus uude õigusraamistikku.

(5)Kuna liit peaks 2021. aastal maaelu arengu toetamist jätkama, tuleks liikmesriikidele, kelle puhul on esinenud oht, et nad on rahalised vahendid ära kasutanud, kuid jätnud täitmata uued juriidilised kohustused vastavalt määrusele (EL) nr 1305/2013, anda võimalus pikendada oma maaelu arengu programme või teatavaid Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist toetust saanud maaelu arengu programme kuni 31. detsembrini 2021 ning rahastada kõnealuseid pikendatud programme vastavast 2021. aastaks ette nähtud eelarveeraldisest. Pikendatud programmide eesmärk peaks olema säilitada keskkonna- ja kliimaeesmärkide üldine tase vähemalt samas mahus.

(6)Kuna teatavatel liikmesriikidel võib olla varasematel aastatel liidu poolt eraldatud vahendeid, peaks liikmesriikidel olema ka võimalus oma maaelu arengu programme või oma teatavaid piirkondlikke maaelu arengu programme mitte pikendada. Kõnealustel liikmesriikidel peaks nõukogu määruse (EL) .../... [määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027] 14 kohaselt olema võimalik kanda 2021. aastaks ette nähtud EAFRD eelarveeraldisi või EAFRD eelarveeraldiste osa, mis vastab maaelu arengu pikendamata regionaalprogrammidele, rahaeraldistesse aastateks 2022–2025.

(7)Selleks et komisjon saaks esitada vajaliku finantsplaneeringu ja määruse (EL) nr 1305/2013 lisas sätestatud liidu toetuse iga-aastase jaotuse vastavad kohandused, peaksid liikmesriigid kohe pärast käesoleva määruse jõustumist teatama komisjonile, kas nad otsustavad oma maaelu arengu programme pikendada, ja piirkondlikud maaelu arengu programmid, mida nad kavatsevad pikendada, ning sellest tulenevalt, millist 2021. aasta eelarveeraldist ei tule järgnevatesse aastatesse üle kanda.

(8)Määruses (EL) nr 1303/2013 on sätestatud EAFRD ja mõne muu ühise raamistiku alusel tegutseva fondi suhtes kohaldatavad ühiseeskirjad. Kõnealust määrust tuleks jätkuvalt kohaldada programmitöö perioodil 2014–2020 EAFRDst toetatavate programmide suhtes ja selliste EAFRDst toetatavate programmide suhtes, mille perioodi otsustavad liikmesriigid pikendada kuni 31. detsembrini 2021. Nende liikmesriikide puhul tuleks partnerluslepingut, mis on määruse (EL) nr 1303/2013 kohaselt koostatud ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020, kasutada jätkuvalt liikmesriikide ja komisjoni strateegilise dokumendina EAFRDst programmiaastaks 2021 eraldatud toetuse rakendamisel.

(9)Teatavad tähtajad, mis on kehtestatud määruses (EL) nr 1303/2013 rakendamisaruannete, iga-aastaste läbivaatamiskoosolekute, järelhindamiste ja koondaruannete, kulude rahastamiskõlblikkuse ja kulukohustustest vabastamise ning eelarveliste kulukohustuste täitmise kohta, on piiratud programmitöö perioodiga 2014–2020. Neid tähtaegu tuleks kohandada, et võtta arvesse EAFRDst antavate toetustega seotud programmide rakendamisperioodi pikendatud kestust.

(10)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1310/2013 15 ning komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 807/2014 16 on ette nähtud, et selliste pikaajaliste kohustuste täitmise kulusid, mis on võetud vastavalt teatavatele määrustele, millega anti maaelu arengu toetust enne määruse (EL) nr 1305/2013 kohaldamist, tuleks programmitöö perioodil 2014–2020 kanda teatavatel tingimustel jätkuvalt EAFRD alt. Ka programmiaastal 2021 peaksid need kulud olema samadel tingimustel jätkuvalt rahastamiskõlblikud, seni kuni kestab nende vastav juriidiline kohustus. Õigusselguse ja -kindluse tagamiseks tuleks samuti selgitada, et juriidilised kohustused, mis on võetud meetmete raames, mis vastavad määruse (EL) nr 1305/2013 meetmetele, mille suhtes kohaldatakse ühtset haldus- ja kontrollisüsteemi, peaksid kuuluma kõnealuse ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi alla ning nende juriidiliste kohustustega seotud maksed tuleb teha 1. detsembrist kuni järgmise kalendriaasta 30. juunini.

(11)Sidususe huvides teiste fondidega, mis on reguleeritud määrusega (EL) XXXX/XXXX [Euroopa Parlamendi ja nõukogu uus ühissätete määrus], 17 peaks EAFRD suutma toetada kogukonna juhitud kohalikku arengut vastavalt kõnealuses määruses sätestatud uutele eeskirjadele.

(12)Kui 2015. aastal toetusõigusi määruse (EL) nr 1307/2013 kohaselt jaotati (või olemasolevaid õigusi säilitavates liikmesriikides neid õigusi ümberarvutati), tegi mõni liikmesriik vigu toetusõiguste arvu või väärtuse kindlaksmääramisel. Paljud neist vigadest mõjutavad toetusõiguste väärtust kõigi põllumajandustootjate ja kõigi aastate puhul isegi siis, kui neid on esinenud vaid seoses ühe põllumajandustootjaga. Mõned liikmesriigid tegid vigu ka pärast 2015. aastat, kui nad jaotasid toetusõigusi reservist (nt keskmise väärtuse arvutamisel). Nende rikkumiste puhul kohaldatakse tavaliselt finantskorrektsioone, kuni asjaomane liikmesriik on võtnud parandusmeetmed. Võttes arvesse esimesest jaotamisest möödunud aega, liikmesriikide jõupingutusi toetusõiguste kindlaksmääramisel ja vajaduse korral toetusõiguste korrigeerimisel ning samuti vajadust tegutseda õiguskindluse huvides, tuleks käsitada toetusõiguste arvu ja väärtust alates teatavast kuupäevast õiguslikult ja korrektsena.

(13)Toetusõiguste kinnitamisega ei tehta siiski erandit liikmesriikide vastutusest EAGFi jagatud eelarve täitmise käigus, mille eesmärk on kaitsta liidu eelarvet eeskirjade vastaselt tehtud kulutuste eest. Seega ei tohiks enne 1. jaanuari 2020 põllumajandustootjatele jaotatud toetusõiguste kinnitamine 1. jaanuari 2021. aasta toetusõigustena piirata komisjoni õigust teha määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 52 osutatud otsuseid seoses mis tahes kalendriaastal kuni aastani 2020 tehtud maksetega, mis on kõnealuste toetusõiguste arvu või väärtuse vigade tõttu eeskirjadevastased.

(14)Võttes arvesse, et ÜPP strateegiakavasid, mille liikmesriigid koostavad kooskõlas uue õigusraamistikuga, hakatakse kohaldama alates 1. jaanuarist 2022, tuleks sätestada üleminekueeskirjad, et reguleerida üleminekut olemasolevatelt toetuskavadelt uuele õigusraamistikule, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) .../... 18 [ÜPP strateegiakava määrus].

(15)Teatavad kulud, mis on seotud määruste alusel võetud teatavate pikaajaliste kohustustega maaelu arengu toetuseks enne määruse (EL) nr 1305/2013 kohaldamist, olid programmitöö perioodil 2014–2020 endiselt rahastamiskõlblikud. Välja arvatud juhul, kui kõnealuste pikaajaliste kohustuste kestus on möödunud, peaksid kohustuste kulud olema ÜPP strateegiakavaga hõlmatud ajavahemiku jooksul jätkuvalt rahastamiskõlblikud, kuni on jõus vastavad juriidilised kohustused, mille suhtes kohaldatakse kõnealusel perioodil kehtivat toetusmäära, ja tingimusel, et need kulud lisatakse ÜPP strateegiakavasse ja makstakse kooskõlas määrusega (EL) [horisontaalne määrus]. Sama tuleks kohaldada teatavate pikaajaliste kohustuste suhtes, mis on võetud määruse (EL) nr 1305/2013 või määruse (EL) nr 1303/2013 alusel. Kõnealuses kontekstis tuleks samuti selgitada, et selliste juriidiliste kohustuste puhul, mis on võetud meetmete raames, mis vastavad ÜPP strateegiakavaga kindlaks määratud pindala- ja loomapõhistele sekkumisliikidele, tuleb kohaldada ühtset haldus- ja kontrollisüsteemi ning nende juriidiliste kohustustega seotud maksed tuleb teha 1. detsembrist kuni järgmise kalendriaasta 30. juunini.

(16)Määruses (EL) nr 1308/2013 on sätestatud põllumajandusturgude ühise korralduse eeskirjad ning artiklites 29–60 on sätestatud teatavad toetuskavad. Kõnealused toetuskavad tuleks integreerida liikmesriikide tulevastesse ÜPP strateegiakavadesse kui valdkondlikud sekkumised, millele on osutatud määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artikli 39 punktides a–e. Selleks et tagada ühtsus, järjepidevus ja sujuv üleminek määruse (EL) nr 1308/2013 kohastelt toetuskavadelt määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] kohastele sektoripõhistele sekkumisliikidele, on vaja kehtestada eeskirjad iga sellise toetuskava kestuse kohta, võttes arvesse kuupäeva, mil liikmesriikide tulevased ÜPP strateegiakavad hakkavad kehtima.

(17)Oliiviõli ja lauaoliivide sektori toetuskava puhul tuleks ajavahemikuks 1. aprillist 2018 kuni 31. märtsini 2021 koostatud käimasolevaid tööprogramme pikendada 31. detsembrini 2021. Puu- ja köögiviljasektori toetuskavade puhul tuleks kehtestada eeskirjad rakenduskavade muutmise või asendamise kohta.

(18)Veini- ja mesindussektori toetuskavade järjepidevuse tagamiseks tuleks kehtestada eeskirjad, mis võimaldavad jätkata kõnealuste toetuskavade rakendamist kuni asjaomaste programmitöö perioodide lõpuni. Osutatud perioodi puhul tuleks määruse (EL) nr 1306/2013 kohaselt kantud kulude ja tehtud maksete suhtes jätkata määruse (EL) nr 1308/2013 teatavate sätete kohaldamist pärast 31. detsembrit 2021 ja kuni kõnealuste toetuskavade lõpuni.

(19)Selleks et piirata olulisel määral maaelu arengu programmitöö perioodi kulukohustuste ülekandmist ÜPP strateegiakavasse, peaks uute mitmeaastaste kulukohustuste kestus seoses põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetme, mahepõllumajanduse ja metsakeskkonnaga piirduma maksimaalselt kolme aastaga. Kehtivate kohustuste pikendamine peaks piirduma ühe aastaga.

(20)EAFRD peaks suutma toetada kogukonna juhitud kohalikku arengut vastavalt määruses (EL) XXXX/XXXX [uus ühissätete määrus] sätestatud uutele eeskirjadele. Selleks et kogukonna juhitud kohaliku arengu puhul ei jääks vahendid 2021. programmiaastal kasutamata, peaksid liikmesriigid, kes otsustavad pikendada oma maaelu arengu programme kuni 31. detsembrini 2021 ja kes kasutavad ka võimalust kanda summasid otsetoetuste alt maaelu arengu alla, saama kohaldada kogukonna juhitud kohaliku arengu jaoks antavat 5 % suurust miinimumeraldist üksnes EAFRDst maaelu arenguks antava toetuse suhtes, mida on pikendatud kuni 31. detsembrini 2021 ja mis on arvutatud enne otsetoetuste summade ülekandmist.

(21)Selleks et tagada järjepidevus üleminekuperioodil, tuleks põllumajandussektori kriisireserv säilitada 2021. aastaks ja lisada asjakohane summa 2021. aasta reservi.

(22)EAFRDst eelrahastamise puhul tuleks täpsustada, et kui liikmesriigid otsustavad pikendada ajavahemikku 2014–2020 kuni 31. detsembrini 2021, ei tohiks see kaasa tuua asjaomaste programmide puhul eelrahastamist.

(23)Määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 11 kohaselt on liikmesriikidel praegu kohustus teatada aastatel 2015–2020 oma otsustest ning hinnangulistest summadest, mis saadakse, kui asjaomase kalendriaasta kohta põllumajandustootjale antavate otsetoetuste summat vähendatakse summa osast, mis ületab 150 000 eurot. Olemasoleva süsteemi jätkumise tagamiseks peaksid liikmesriigid teatama ka oma otsused ja vähendamisest tekkivad hinnangulised summad 2021. kalendriaastal.

(24)Määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 14 kohaselt võivad liikmesriigid kalendriaastate 2014–2020 puhul paigutada rahalisi vahendeid otsetoetuste ja maaelu arengu vahel ümber. Tagamaks, et liikmesriigid võivad säilitada oma strateegia, peaks kahe samba vahelist paindlikkust olema võimalik kasutada ka 2021. kalendriaastal (st 2022. eelarveaastal).

(25)Selleks et komisjon saaks kehtestada eelarve ülemmäärad vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 22 lõikele 1, artikli 36 lõikele 4, artikli 42 lõikele 2, artikli 47 lõikele 3, artikli 49 lõikele 2, artikli 51 lõikele 4 ja artikli 53 lõikele 7, on vaja, et liikmesriigid teataksid oma otsused 2021. kalendriaasta kavaga seotud rahaeraldiste kohta hiljemalt 1. augustiks 2020.

(26)Määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 22 lõikega 5 on ette nähtud toetusõiguste väärtuse lineaarne korrigeerimine juhul, kui põhitoetuskava ülemmäära muudetakse ja see on liikmesriigi otsuse tõttu eelneva aasta ülemmäärast erinev ja mõjutab põhitoetuskava ülemmäära. Kõnealuse määruse II lisa kohaldamise pikendamine riiklike ülemmäärade puhul pärast 2020. kalendriaastat ja võimalikud iga-aastased muudatused võivad mõjutada põhitoetuskava ülemmäära. Et liikmesriigid saaksid täita kõnealuse määruse artikli 22 lõikes 4 sätestatud nõuet, mille kohaselt peab kõigi toetusõiguste ja reservide koguväärtus olema võrdne põhitoetuskava ülemmääraga, on asjakohane näha ette lineaarne kohandamine, et kohaneda II lisa kohaldamise pikendamise või kõnealuse lisa muudatustega üleminekuajal. Selleks et võimaldada liikmesriikidele suuremat paindlikkust, on asjakohane lubada liikmesriikidel kohandada toetusõiguste või reservi väärtust, tehes seda võimaluse korral erinevate kohandamismääradega.

(27)Kooskõlas kehtiva õigusraamistikuga teatasid liikmesriigid 2014. aastal oma 2020. kalendriaastani kehtivad otsused selle kohta, kuidas jaotada põhitoetuskava iga-aastast riiklikku ülemmäära piirkondade vahel ning võimalikud iga-aastased järkjärgulised muudatused määrusega (EL) nr 1307/2013 hõlmatud perioodil. On vaja, et liikmesriigid teataksid sellistest otsustest ka 2021. kalendriaastal.

(28)Peamine protsess, mille abil põllumajandustootjate vahelise otsese sissetulekutoetuse võrdsemat jaotamist saavutada, on sisemine lähenemismehhanism. Varasemast olukorrast tulenevaid individuaalseid erinevusi on üha raskem põhjendada. Määruse (EL) nr 1307/2013 kohane sisemise lähenemise põhimudel seisneb selles, et liikmesriigid kohaldavad alates 2015. aastast kõigi riikliku või piirkondliku tasandi toetusõiguste suhtes ühtset kindlat määra. Selleks et tagada sujuvam üleminek ühtsele väärtusele, sätestati erand, mis võimaldab liikmesriikidel aastatel 2015–2019 diferentseerida toetusõiguste väärtusi osalise lähenemise alusel, seda erandit nimetatakse ka „tunneli mudeliks“. Mõned liikmesriigid on erandit kasutanud. Et jätkata protsessi otsetoetuste võrdsemaks jaotamiseks, võivad liikmesriigid pärast 2019. aastat liikuda edasi riikliku või piirkondliku keskmise suunas, selle asemel et saavutada ühtne kindel määr või hoida toetusõiguste väärtus 2019. aasta tasemel. Nad peaksid teatama igal aastal oma otsuse järgmise aasta kohta.

(29)Määruse (EL) nr 1307/2013 artikliga 30 on ette nähtud, et reservist jaotatud toetusõiguste väärtust tuleb igal aastal järk-järgult muuta, et võtta arvesse kõnealuse määruse II lisas sätestatud riikliku ülemmäära iga-aastaseid tasemeid, mis kajastavad reservi mitmeaastast haldamist. Neid eeskirju tuleks kohandada nii, et võtta arvesse võimalust muuta nii kõigi jaotatud toetusõiguste kui ka reservi väärtust, et kohanduda kõnealuse II lisa summa muutmisega kahe aasta jooksul. Lisaks rakendatakse liikmesriikides, kus ei saavutatud 2019. aastaks kindlat määra, sisemist ühtlustamist igal aastal. Kalendriaastate 2020 ja 2021 puhul tuleb õiguste eraldamise aastal kindlaks määrata ainult jooksva aasta toetusõiguse väärtus. Vastaval aastal reservist jaotatavate toetusõiguste ühikuväärtus tuleks arvutada pärast reservi võimalikku kohandamist vastavalt kõnealuse määruse artikli 22 lõikele 5. Igal järgneval aastal tuleks reservist jaotatavate toetusõiguste väärtust kohandada vastavalt artikli 22 lõikele 5.

(30)Määruse (EL) nr 1307/2013 artiklis 36 on sätestatud ühtse pindalatoetuse kava (SAPS) kohaldamine kuni 31. detsembrini 2020. ÜPP strateegiakava määrusega (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] lubatakse liikmesriikidel kohaldada põhilist sissetulekutoetust samadel tingimustel, st arvestamata varasematel võrdlusalustel põhinevat toetusõiguste jaotust. Seetõttu on asjakohane lubada pikendada ühtse pindalatoetuse kava 2021. aastal.

(31)Õiguskindluse huvides tuleks selgitada, et määruse (EL) nr 1307/2013 artiklitega 41 ja 42 lubatakse liikmesriikidel igal aastal oma otsused ümberjaotava toetuse kohta läbi vaadata.

(32)Määruseid (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013, (EL) nr 1307/2013, (EL) nr 1308/2013, (EL) nr 228/2013 ning (EL) nr 229/2013 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(33)Alates 2020. aastast ettenähtud lähenemise täpsustamiseks tuleks artikli 10 punkti 6 kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2020.

(34)Lisaks tuleks määruste (EL) nr 228/2013 ja (EL) nr 229/2013 muudatusi kohaldada alates 1. jaanuarist 2021 kooskõlas määrusega (EL).../... [määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027],

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I jaotis
Üleminekusätted

I peatükk
Määruse (EL) nr 1303/2013 kohaldamise jätkamine programmiaastal 2021 ning teatavate määruste (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1310/2013 kohaste perioodide pikendamine

Artikkel 1

EAFRDst toetust saavate programmide kestuse pikendamine

1.Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) toetatavate programmide puhul võivad liikmesriigid, kus rahaliste vahendite puudumise tõttu ei pruugi olla võimalik võtta määruse (EL) nr 1305/2013 kohaseid uusi juriidilisi kohustusi, pikendada määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 26 lõikes 1 sätestatud ajavahemikku kuni 31. detsembrini 2021.

Liikmesriigid, kes otsustavad kasutada esimese lõiguga ette nähtud võimalust, teatavad oma otsuse komisjonile kümne päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. Kui liikmesriigid on esitanud määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 6 kohaselt piirkondlike programmide kogumi, peab kõnealune teade sisaldama ka teavet selle kohta, milliseid piirkondlikke programme tuleb pikendada, ja vastavat eelarveeraldist 2021. aasta lõikes, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1305/2013 I lisas.

Kui komisjon leiab, et esimese lõigu kohase tähtaja pikendamine ei ole õigustatud, teatab ta sellest liikmesriigile kuue nädala jooksul pärast teises lõigus osutatud teate saamist.

Teises lõigus osutatud teade ei piira vajadust esitada taotlus maaelu arengu programmi muutmiseks 2021. aastal, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 11 lõike 1 punktis a. Sellise muudatuse eesmärk on säilitada kõnealuse määruse artikli 59 lõikes 6 osutatud meetmetele eraldatavate EAFRD kulude vähemalt sama üldine tase.

2.Nende liikmesriikide puhul, kes ei otsusta käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud võimalust kasutada, kohaldatakse määruse (EL) .../... [määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027] artiklit [8] 2021. aastal kasutamata jäänud eraldiste suhtes, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1305/2013 I lisas.

Kui liikmesriik otsustab kasutada lõikes 1 sätestatud võimalust ainult teatavate piirkondlike programmide puhul, on käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud eraldis määruse (EL) nr 1305/2013 I lisas 2021. aastaks kõnealusele liikmesriigile ette nähtud summa, millest on lahutatud lõike 2 esimese lõigu kohaselt teatatud eelarveeraldised pikendatud piirkondlikele programmidele. 

Artikkel 2

Määruse (EL) nr 1303/2013 jätkuv kohaldamine programmidele

1.Määrust (EL) nr 1303/2013 kohaldatakse jätkuvalt programmidele, mida rahastatakse EAFRDst programmitöö perioodil 2014–2020, ja programmidele, mille puhul liikmesriigid otsustavad pikendada perioodi 2014–2020 vastavalt käesoleva määruse artikli 1 lõikele 1.

2.Programmide puhul, mille suhtes liikmesriigid otsustavad pikendada perioodi 2014–2020 vastavalt käesoleva määruse artikli 1 lõikele 1, pikendatakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõikes 1, artikli 51 lõikes 1, artikli 57 lõikes 2, artikli 65 lõigetes 2 ja 4 ning artikli 76 esimeses lõigus perioode ja tähtaegu ühe aasta võrra.

3.Liikmesriikide puhul, kes otsustavad pikendada perioodi 2014–2020 vastavalt käesoleva määruse artikli 1 lõikele 1, tuleks partnerluslepingut, mis on määruse (EL) nr 1303/2013 kohaselt koostatud perioodiks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020, kasutada jätkuvalt liikmesriikide ja komisjoni strateegilise dokumendina EAFRDst 2021. aastaks eraldatud toetuse rakendamisel.

4.Lõppkuupäev, milleks komisjon peab koostama kokkuvõtva aruande, milles esitatakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 57 lõike 4 kohased EAFRD järelhindamiste peamised tulemused, on 31. detsember 2026.

Artikkel 3

Teatavat liiki kulude rahastamiskõlblikkus 2021. aastal

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõike 2, käesoleva määruse artikli 2 lõike 2 ja määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 38 kohaldamist, on määruse (EL) nr 1310/2013 artikli 3 lõikes 1 ja delegeeritud määruse (EL) nr 807/2014 artiklis 16 osutatud kulud kõlblikud saama EAFRD toetust, mida makstakse 2021. aasta eraldistest EAFRDst toetatavatele programmidele, mille suhtes liikmesriigid otsustavad pikendada perioodi 2014–2020 vastavalt käesoleva määruse artikli 1 lõikele 1, järgmistel tingimustel:

(a)sellised kulud on ette nähtud 2021. aasta vastavas maaelu arengu programmis;

(b)määruse (EL) nr 1305/2013 alusel kohaldatakse vastava meetme puhul ette nähtud EAFRD osaluse määra, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1310/2013 I lisas ja delegeeritud määruse (EL) nr 807/2014 I lisas;

(c)määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 67 lõikes 2 osutatud süsteemi kohaldatakse juriidilistele kohustustele, mis on võetud meetmete raames, mis vastavad toetusele, mis on antud kooskõlas kõnealuse määruse artikli 21 lõike 1 punktidega a ja b ning artiklitega 28–31, 33, 34 ja 40, ja asjaomased toimingud on selgelt kindlaks määratud; ning

(d)punktis c osutatud maksed seoses juriidiliste kohustustega tehakse määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 75 sätestatud tähtaja jooksul.

II peatükk
Määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklite 25–28 kohaldamine programmiaastal 2021

Artikkel 4

Kogukonna juhitud kohalik areng

Perioodil 2014–2020 EAFRDst toetatavate programmide puhul ning programmide puhul, mille suhtes liikmesriigid otsustavad pikendada perioodi 2014–2020 vastavalt käesoleva määruse artikli 1 lõikele 1, võib EAFRD kaudu toetada mitmest allikast rahastatavat kogukonna juhitud kohalikku arengut kooskõlas määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklitega 25–28.

III peatükk
Toetusõigused põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste puhul

Artikkel 5

Lõplikud toetusõigused

1.Enne 1. jaanuari 2020 põllumajandustootjatele määratud toetusõigusi käsitatakse alates 1. jaanuarist 2021 seaduslike ja korrektsetena. Nende toetusõiguste seaduslikuks peetav väärtus on 31. detsembril 2020 kehtinud 2020. kalendriaasta väärtus. See ei piira liidu selliste õigusaktide asjaomaste artiklite kohaldamist, milles käsitletakse toetusõiguste väärtust alates 2021. kalendriaastast ja edaspidi, eelkõige määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 22 lõiget 5 ja artikli 25 lõiget 12.

2.Lõiget 1 ei kohaldata faktiliselt ebakorrektsete taotluste põhjal põllumajandustootjatele määratud toetusõigustele, välja arvatud siis, kui põllumajandustootja ei oleks saanud viga tegelikkuses avastada.

3.Käesoleva artikli lõige 1 ei piira komisjoni õigust teha määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 52 osutatud otsuseid kulude kohta seoses igal kalendriaastal kuni aastani 2020 (kaasa arvatud) makstud toetuste eest.

IV peatükk
Määrustega (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ja (EL) nr 1308/2013 seotud üleminekusätted ning ÜPP strateegiakavade rakendamine

1. jagu
Maaelu areng

Artikkel 6

Teatavat liiki kulude rahastamiskõlblikkus ÜPP strateegiakava perioodil

1.Toetusesaajate juriidiliste kohustustega seotud kulud, mis on kantud nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 19 artiklites 23, 39 ja 43 osutatud meetmete kohaselt ja mis saavad toetust määruse (EL) nr 1305/2013 alusel, on ÜPP strateegiakavaga hõlmatud perioodil 2022–2027 jätkuvalt kõlblikud EAFRDst toetust saama, kui täidetud on järgmised tingimused:

(a)sellised kulud on sätestatud vastavas ÜPP strateegiakavas aastateks 2022–2027 kooskõlas määrusega (EL) [ÜPP strateegiakava määrus] ning need vastavad määrusele (EL) [horisontaalne määrus];

(b)kooskõlas määrusega (EL) [ÜPP strateegiakava määrus] kohaldatakse EAFRD osaluse määra, mis on kehtestatud ÜPP strateegiakavas; kui vastavat sekkumist ei toimu, kohaldatakse ÜPP strateegiakavas määruse (EL) [ÜPP strateegiakava määrus] artikli 85 lõike 2 punkti d kohaselt kehtestatud EAFRD osaluse määra;

(c)määruse (EL) [horisontaalne määrus] artikli 63 lõikes 2 osutatud ühtset süsteemi kohaldatakse juriidiliste kohustuste suhtes, mis on võetud meetmete raames, mis vastavad määruse (EL) [ÜPP strateegiakava määrus] III jaotise II ja IV peatükis loetletud pindala- ja loomapõhistele sekkumisliikidele, ja asjaomased toimingud on selgelt kindlaks määratud; ning

(d)punktis c osutatud maksed seoses juriidiliste kohustustega tehakse määruse (EL) [horisontaalne määrus] artiklis 42 sätestatud tähtaja jooksul.

2.Toetusesaajate juriidiliste kohustustega seotud kulud, mis on kantud nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artiklites 28, 29, 33 ja 34 osutatud mitmeaastaste meetmete raames, ning selliste juriidiliste kohustustega seotud kulud, mis on seotud perioodiga, mis kestab kauem kui 1. jaanuarini 2024, või kauem kui 1. jaanuarini 2025 liikmesriikide puhul, kes on otsustanud pikendada perioodi 2014–2020 vastavalt käesoleva määruse artikli 1 lõikele 1, määruse (EL) nr 1305/2013 artiklitele 14–18, artikli 19 lõike 1 punktidele a ja b, artiklile 20, artiklitele 22–27, 35, 38, 39 ja 39a ning määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 35, on kõlblikud saama EAFRDst toetust ÜPP strateegiakavaga hõlmatud perioodil 2022–2027 järgmistel tingimustel:

(a)kulud on sätestatud ÜPP strateegiakavas aastateks 2022–2027 kooskõlas määrusega (EL) [ÜPP strateegiakava määrus] ning need vastavad määrusele (EL) [horisontaalne määrus];

(b)kooskõlas määrusega (EL) [ÜPP strateegiakava määrus] kohaldatakse EAFRD osaluse määra, mis on kehtestatud ÜPP strateegiakavas;

(c)määruse (EL) [horisontaalne määrus] artikli 63 lõikes 2 osutatud ühtset süsteemi kohaldatakse juriidiliste kohustuste suhtes, mis on võetud meetmete raames, mis vastavad määruse (EL) [ÜPP strateegiakava määrus] III jaotise II ja IV peatükis loetletud pindala- ja loomapõhistele sekkumisliikidele, ja asjaomased toimingud on selgelt kindlaks määratud; ning

(d)punktis c osutatud maksed seoses juriidiliste kohustustega tehakse määruse (EL) [horisontaalne määrus] artiklis 42 sätestatud tähtaja jooksul.

2. jagu
Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 29–60 osutatud toetuskavad

Artikkel 7

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 29–60 ja määruses (EL) nr 1306/2013 osutatud toetuskavade kohaldamise pikendamine

1.Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 29 osutatud oliiviõli ja lauaoliivide sektori toetamise tööprogramme, mis on koostatud ajavahemikuks alates 1. aprillist 2018 kuni 31. märtsini 2021, pikendatakse ja need lõpevad 31. detsembril 2021. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 152 alusel tunnustatud asjaomased tootjaorganisatsioonid, kõnealuse määruse artikli 156 alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidud ja kõnealuse määruse artikli 157 alusel tunnustatud asjaomased tootmisharudevahelised organisatsioonid muudavad oma tööprogramme, et kõnealust pikendamist arvesse võtta. Muudetud tööprogrammidest teatatakse komisjonile 31. detsembriks 2020.

2.Puu- ja köögiviljasektori tunnustatud tootjaorganisatsioon, kellel on määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 33 osutatud rakenduskava, mille liikmesriik on heaks kiitnud kauemaks kui 31. detsember 2021, esitab 15. septembriks 2021 kõnealusele liikmesriigile taotluse, et tema rakenduskava:

(e)muudetaks määruse (EL) [ÜPP strateegiakava määrus] nõuetele vastavaks või

(f)asendataks uue rakenduskavaga, mis on heaks kiidetud määruse (EL) [ÜPP strateegiakava määrus] alusel.

Kui tunnustatud tootjaorganisatsioon ei esita sellist taotlust 15. septembriks 2021, tuleb rakenduskava, mis on heaks kiidetud määruse (EL) nr 1308/2013 alusel, lõpetada 31. detsembril 2021.

3.Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 40 osutatud veinisektori toetusprogrammid lõppevad 15. oktoobril 2023. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikleid 39–54 kohaldatakse jätkuvalt ka pärast 31. detsembrit 2021 selliste kulude ja maksete puhul, mis on kantud enne 16. oktoobrit 2023 kõnealuse määruse artiklites 39–52 osutatud toetuskava raames teostatud toimingute eest.

4.Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 55 kohased mesindussektori riiklikud programmid lõppevad 31. juulil 2022. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikleid 55, 56 ja 57 kohaldatakse jätkuvalt ka pärast 31. detsembrit 2021 selliste kulude ja maksete puhul, mis on kantud enne 1. augustit 2022 kõnealuse määruse artiklis 55 osutatud toetuskava raames teostatud toimingute eest.

5.Alates kuupäevast, mil ÜPP strateegiakaval on õiguslik mõju vastavalt määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artikli 106 lõikele 7, ei tohi eelarveaastal tehtud maksete summa määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 29–31 ja artiklites 39–60 osutatud toetuskavade puhul ning iga määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artikli 39 punktides b–e osutatud sektoripõhise sekkumiste puhul ületada eraldisi, mis on igaks eelarveaastaks ette nähtud iga sektoripõhise sekkumisliigi jaoks, millele on osutatud määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artikli 39 punktides b–e.

6.Käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 osutatud toetuskavade puhul jäävad määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 7 lõige 3, artiklid 9, 21, 43, 51, 52, 54, 59, 67, 68, 70–75, 77, 91–97, 99, 100, artikli 102 lõige 2 ning artiklid 110 ja 111, samuti kõnealuste artiklitega seotud delegeeritud ja rakendusakte käsitlevad sätted kehtima ka pärast 31. detsembrit 2021 seoses kuludega, mis on kantud määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt pärast kõnealust kuupäeva, ja kuni käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 osutatud toetuskavade lõppemiseni.

II jaotis – Muudatused

Artikkel 8

Määruse (EL) nr 1305/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 1305/2013 muudetakse järgmiselt.

(1)Artikli 28 lõikesse 5 lisatakse teine lõik:

„Uute kohustuste võtmiseks alates 2021. aastast määrab liikmesriik oma maaelu arengu programmides kindlaks lühema, üks kuni kolm aastat kestva ajavahemiku. Kui liikmesriigid näevad ette kohustuste iga-aastase pikendamise alates 2021. aastast pärast esimese lõigu kohase esialgse ajavahemiku lõppemist, ei tohi pikendamine ületada ühte aastat. Alates 2021. aastast määravad liikmesriigid oma maaelu arengu programmides kindlaks üheaastase ajavahemiku uute kohustuste jaoks, mis võetakse kohe pärast esialgsel perioodil täidetud kohustust.“

(2)Artikli 29 lõikesse 3 lisatakse teine lõik:

„Uute kohustuste võtmiseks alates 2021. aastast määrab liikmesriik oma maaelu arengu programmides kindlaks lühema, üks kuni kolm aastat kestva ajavahemiku. Kui liikmesriigid näevad ette iga-aastase pikendamise mahepõllumajanduse puhul alates 2021. aastast pärast esimese lõigu kohase esialgse ajavahemiku lõppemist, ei tohi pikendamine ületada ühte aastat. Alates 2021. aastast määravad liikmesriigid oma maaelu arengu programmides kindlaks üheaastase ajavahemiku selliste uute kohustuste jätkamiseks, mis võetakse kohe pärast esialgsel perioodil täidetud kohustust .“

(3)Artikli 33 lõikele 2 lisatakse kolmas lõik:

„Uute kohustuste võtmiseks alates 2021. aastast määrab liikmesriik oma maaelu arengu programmides kindlaks lühema, üks kuni kolm aastat kestva ajavahemiku. Kui liikmesriigid näevad ette kohustuste iga-aastase uuendamise alates 2021. aastast pärast esimese lõigu kohase esialgse ajavahemiku lõppemist, ei tohi pikendamine ületada ühte aastat.“

(4)Artikli 42 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.    Lisaks määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 34 osutatud ülesannetele ja vajaduse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) [uus ühissätete määrus]* artiklis 27 osutatud ülesannetele võivad kohalikud tegevusrühmad samuti täita korraldusasutuse ja/või makseasutuse poolt neile delegeeritud lisaülesandeid.

-------

*    Euroopa Parlamendi ja nõukogu […] […] määrus (EL) [uus ühissätete määrus]* (ELT …..).“

(5)Artiklis 44 on sissejuhatav lause asendatud järgmisega:

„Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 35 lõike 1 punktis c ja vajaduse korral määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklis 28 osutatud toetust antakse:“.

(6)Artiklit 58 muudetakse järgmiselt:

(a)lõikele 1 lisatakse teine lõik:

„Ilma et see piiraks lõigete 5, 6 ja 7 kohaldamist, on käesoleva määruse alusel maaelu arengule ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 ette nähtud liidu toetuse kogusumma 11 258 707 816 eurot jooksevhindades, kooskõlas mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 2021–2027.“

(b)Lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7. Selleks et võtta arvesse lõikes 4 osutatud iga-aastase jaotusega seotud muutusi, sealhulgas lõigetes 5 ja 6 osutatud ümberpaigutusi, ning ümberpaigutusi, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) XXXX/XXXX* [käesolev määrus] artikli 1 kohaldamisest, et teha tehnilisi kohandusi ilma üldisi eraldisi muutmata või et võtta arvesse pärast käesoleva määruse vastuvõtmist õigusaktiga ette nähtud muid muudatusi, on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 83 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse I lisas sätestatud ülemmäärade läbivaatamiseks.

-----

*    Euroopa Parlamendi ja nõukogu […] […] määrus (EL) [...]* (ELT …..).“

(7)Artikli 59 lõikesse 5 lisatakse teine lõik:

„Kui liikmesriigid kasutavad määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 14 lõike 1 kuuendas lõigus sätestatud võimalust, kohaldatakse käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud protsente EAFRD koguosalusele maaelu arengu programmis ilma määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 14 lõike 1 kuuenda lõigu kohaselt kättesaadavaks tehtud täiendava toetuseta.“

(8)Artikli 75 lõikele 1 lisatakse teine lõik:

„Programmide kohta, mille puhul liikmesriik otsustab pikendada perioodi 2014–2020 vastavalt määruse (EL) [XXXX/XXXX] [käesolev määrus] artikli 1 lõikele 1, esitab kõnealune liikmesriik komisjonile rakendamise aastaaruande vastavalt käesoleva lõike esimesele lõigule kuni 31. detsembrini 2025.“

(9)Artiklile 78 lisatakse järgmine teine lõik:

„Programmide kohta, mille puhul liikmesriik otsustab pikendada perioodi 2014–2020 vastavalt määruse (EL) [XXXX/XXXX] [käesolev määrus] artikli 1 lõikele 1, esitab kõnealune liikmesriik komisjonile järelhindamise aruande vastavalt käesoleva lõike esimesele lõigule kuni 31. detsembrini 2025.“

(10)I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

(11)

Artikkel 9

Määruse (EL) nr 1306/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 1306/2013 muudetakse järgmiselt.

(1)Artiklisse 25 lisatakse kolmas lõik:

„2021. aastal on reserv 400 miljonit eurot (2011. aasta hindades) ja see lisatakse nõukogu määruse (EL) [xxxx/xxxx]*[mitmeaastast finantsraamistikku käsitlev määrus] lisas sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 3.

-----

*    Nõukogu [...] määrus (EL) [...], millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT .....).“

(2)Artikkel 33 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 33

Eelarvelised kulukohustused

Seoses liidu eelarveliste kulukohustustega maaelu arengu programmide puhul kohaldatakse määruse (EL) nr 1303/2013 artiklit 76, vajaduse korral koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) [XXXX/XXXX]* [käesolev määrus] artikli 2 lõikega 2.

*    Euroopa Parlamendi ja nõukogu […] määrus (EL) […] (ELT ......).“

(3)Artiklisse 35 lisatakse lõige 5:

„5.    Programmidele, mille puhul liikmesriigid otsustavad pikendada perioodi 2014–2020 vastavalt määruse (EL) [XXXX/XXXX] [käesolev määrus] artikli 1 lõikele 1, ei tehta eelmakseid 2021. aasta eraldisteks.“

(4)Artikli 37 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Komisjon teeb lõppmakse vastavalt vahendite olemasolule pärast maaelu arengu programmi rakendamist käsitleva viimase iga-aastase eduaruande kättesaamist, võttes aluseks kehtiva rahastamiskava, asjaomase maaelu arengu programmi viimase rakendusaasta raamatupidamisaruanded ning vastava kontrollimise ja heakskiitmise otsuse. Kõnealused raamatupidamisaruanded esitatakse komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 2 osutatud kulude rahastamiskõlblikkuse viimast kuupäeva, vajaduse korral koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) [XXXX/XXXX] [käesolev määrus] artikli 2 lõikega 2. Need hõlmavad kulusid, mida makseasutus on kandnud kuni kulude rahastamiskõlblikkuse viimase kuupäevani.“

(5)Artikli 38 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.    Eelarveliste kulukohustuste see osa, mis on kulude rahastamiskõlblikkuse viimasel kuupäeval veel avatud, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 2 ja vajaduse korral koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) [XXXX/XXXX] [käesolev määrus] artikli 2 lõikega 2, ning mille kohta ei ole kuue kuu jooksul pärast nimetatud kuupäeva esitatud ühtegi kuludeklaratsiooni, vabastatakse automaatselt kohustustest.“

Artikkel 10

Määruse (EL) nr 1307/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 1307/2013 muudetakse järgmiselt.

(1)Artikli 11 lõikele 6 lisatakse neljas lõik:

„2021. aasta puhul teatavad liikmesriigid komisjonile käesoleva artikli kohaselt tehtud otsustest ja vähendamisest tekkivatest hinnangulistest summadest 1. augustiks 2020.“

(2)Artiklit 14 muudetakse järgmiselt.

(a)Lõikele 1 lisatakse seitsmes lõik:

„Liikmesriigid võivad 1. augustiks 2020 otsustada, et nad kasutavad EAFRDst rahastatavat lisatoetust 2022. eelarveaastal kuni 15 % ulatuses oma iga-aastasest riiklikust ülemmäärast 2021. kalendriaastaks, mis on sätestatud käesoleva määruse II lisas. Selle tulemusel ei saa vastavat summat kasutada enam otsetoetuste andmiseks. Kõnealusest otsusest teatatakse komisjonile 1. augustiks 2020 ja teates sätestatakse valitud protsendimäär.“

(b)Lõikele 2 lisatakse seitsmes lõik:

„Hiljemalt 1. augustiks 2020 võivad liikmesriigid, kes ei tee 2022. eelarveaasta kohta lõikes 1 osutatud otsust, otsustada kasutada otsetoetusteks kuni 15 % ulatuses või Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Läti, Leedu, Poola, Portugali, Rumeenia, Slovakkia, Soome ja Rootsi puhul kuni 25 % ulatuses summast, mis on eraldatud EAFRDst 2022. eelarveaastal rahastatud toetuseks liidu õigusaktidega, mis on vastu võetud pärast nõukogu määruse (EL) [xxxx/xxxx]*[mitmeaastast finantsraamistikku käsitlev määrus] vastuvõtmist. Selle tulemusel ei saa vastavat summat enam kasutada EAFRDst rahastatud toetuse jaoks. Kõnealusest otsusest teatatakse komisjonile 1. augustiks 2020 ja teates sätestatakse valitud protsendimäär.

-----

*    Nõukogu [...] määrus (EL) [...], millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT .....).“

(3)1. peatüki lõppu lisatakse artikkel 15a:

„Artikkel 15a

Teated 2021. kalendriaasta kohta

Liikmesriigid teatavad 2021. kalendriaasta kohta artikli 22 lõikes 2, artikli 42 lõikes 1, artikli 49 lõikes 1, artikli 51 lõikes1 ja artikli 53 lõikes 6 osutatud iga-aastased riiklikud ülemmäärad 1. augustiks 2020.“

(4)Artikli 22 lõikele 5 lisatakse teine lõik:

„Kui 2021. kalendriaasta puhul on komisjoni poolt lõike 1 kohaselt iga liikmesriigi kohta kehtestatud ülemmäär eelneva aasta ülemmäärast erinev tulenevalt II lisas sätestatud summa muutusest või otsustest, mille kõnealune liikmesriik võttis vastu vastavalt käesoleva artikli lõikele 3, artikli 14 lõigetele 1 või 2, artikli 42 lõikele 1, artikli 49 lõikele 1, artikli 51 lõikele 1 või artiklile 53, vähendab või suurendab kõnealune liikmesriik lineaarselt kõigi toetusõiguste väärtust ja/või vähendab või suurendab riiklikku reservi või piirkondlikke reserve, et tagada vastavus käesoleva artikli lõikega 4.“

(5)Artikli 23 lõikele 6 lisatakse neljas lõik:

„2021. kalendriaasta puhul teatavad lõike 1 esimest lõiku kohaldavad liikmesriigid komisjonile lõigetes 2 ja 3 osutatud otsustest 1. augustiks 2020.“

(6)Artiklisse 25 lisatakse lõige 11:

„11. Pärast artikli 22 lõikes 5 osutatud kohanduse kohaldamist võivad liikmesriigid, kes on kasutanud käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud erandit, otsustada, et 31. detsembri 2019. aasta seisuga põllumajandustootjate kasutuses olevaid toetusõigusi, mille esialgne ühikuväärtus on väiksem kui riiklik või piirkondlik ühikuväärtus 2020. aastal, nagu on arvutatud käesoleva lõike teise lõigu kohaselt, suurendatakse 2020. aastal kuni riikliku või piirkondliku ühikuväärtuseni. Suurendamine arvutatakse järgmistel tingimustel:

a) liikmesriigi otsustatud suurendamise arvutusmeetod põhineb objektiivsetel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel;

b) suurendamise rahastamiseks vähendatakse toetusõigusi, mis on 31. detsembri 2019. aasta seisuga täielikult või osaliselt põllumajandustootjate omanduses või nende poolt renditud ja mille väärtus on suurem kui teise lõigu kohaselt arvutatud 2020. aasta riiklik või piirkondlik ühikuväärtus. Kõnealust vähendamist kohaldatakse selliste toetusõiguste väärtuse ja 2020. aasta riikliku või piirkondliku ühikuväärtuse vahe suhtes. Vähendamine põhineb objektiivsetel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel, mille alla võib kuuluda maksimaalse vähendamise kehtestamine.

2020. aasta riikliku või piirkondliku ühikuväärtuse, millele on osutatud esimeses lõigus, arvutamiseks jagatakse artikli 22 lõike 1 või artikli 23 lõike 2 kohaselt 2020. aastaks kehtestatud põhitoetuskava riiklik või piirkondlik ülemmäär, välja arvatud riikliku reservi või piirkondlike reservide summa, 31. detsembri 2019. aasta seisuga põllumajandustootjate omanduses olevate või renditud toetusõiguste arvuga.

Erandina esimesest lõigust võivad liikmesriigid, kes on kasutanud lõikes 4 sätestatud erandit, otsustada säilitada kõnealuse lõike kohaselt arvutatud toetusõiguste väärtuse, mida artikli 22 lõike 5 alusel kohandatakse.

Liikmesriigid teatavad põllumajandustootjatele õigel ajal nende toetusõiguste väärtuse, mis on arvutatud vastavalt käesolevale lõikele.“

(7)Artiklisse 25 lisatakse lõige 12:

„12. Kalendriaasta 2021 puhul võivad liikmesriigid otsustada kohaldada täiendavat riigisisest ühtlustamist, kohaldades vastava aasta suhtes lõiget 11.“

(8)Artikkel 29 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 29

Toetusõiguste väärtust käsitlevad teated ja ühtlustamine

Liikmesriigid teatavad artikli 25 lõikes 11 osutatud otsused 2020. kalendriaasta kohta [OPOCE: ühe kuu jooksul pärast käesoleva üleminekumääruse jõustumist].

Liikmesriigid teatavad artikli 25 lõikes 12 osutatud otsused 2021. kalendriaasta kohta 1. augustiks 2020.“

(9)Artikli 30 lõikele 8 lisatakse neljas lõik:

„Reservist 2021. aastal tehtavate eraldiste puhul kohandatakse reservi summat, mis tuleb teise lõigu kohaselt välja jätta, vastavalt artikli 22 lõike 5 teisele lõigule. Reservist 2021. aastal tehtavate eraldiste suhtes käesoleva lõike kolmandat lõiku ei kohaldata.“

(10)Artikli 36 lõikele 1 lisatakse teine lõik:

„2020. aastal ühtse pindalatoetuse kava kohaldavad liikmesriigid jätkavad selle kohaldamist ka pärast 31. detsembrit 2020.“

(11)Artikli 41 lõikele 1 lisatakse kolmas lõik:

„Liikmesriigid võivad esimeses lõigus osutatud otsuse läbi vaadata kohaldamise aastale eelneva aasta 1. augustiks. Nad teatavad selle otsuse komisjonile hiljemalt kõnealuseks kuupäevaks.“

(12)Artikli 42 lõikele 1 lisatakse teine lõik:

„Liikmesriigid võivad esimeses lõigus osutatud otsuse läbi vaadata kohaldamise aastale eelneva aasta 1. augustiks. Nad teatavad sellise otsuse komisjonile hiljemalt kõnealuseks kuupäevaks.“

(13)Artikli 58 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.    Puuvilla eritoetuse summa iga toetuskõlbliku hektari kohta 2020. aastaks arvutamiseks korrutatakse lõikes 2 kehtestatud saagikused järgmiste võrdlussummadega:

–Bulgaaria: 649,45 eurot;

–Kreeka: 234,18 eurot;

–Hispaania: 362,15 eurot;

–Portugal: 228,00 eurot.

Puuvilla eritoetuse summa iga toetuskõlbliku hektari kohta 2021. aastaks arvutamiseks korrutatakse lõikes 2 kehtestatud saagikused järgmiste võrdlussummadega:

–Bulgaaria: 624,11 eurot;

–Kreeka: 225,04 eurot;

–Hispaania: 348,03 eurot;

–Portugal: 219,09 eurot.“

(14)II ja III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 11

Määruse (EL) nr 1308/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 1308/2013 muudetakse järgmiselt.

(1)Artikli 29 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Lõikes 1 osutatud tööprogramme rahastab liit 2020. aastal järgmiselt:

a) Kreekale 11 098 000 eurot;

b) Prantsusmaale 576 000 eurot;

c) Itaaliale 35 991 000 eurot.

Lõikes 1 osutatud tööprogramme rahastab liit 2021. aastal järgmiselt:

a) Kreekale 10 666 000 eurot;

b) Prantsusmaale 554 000 eurot;

c) Itaaliale 34 590 000 eurot.“

(2)Artikli 58 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Liidu toetus lõikega 1 ette nähtud tootjaorganisatsioonidele on 2020. aastal Saksamaa puhul 2 277 000 eurot.

Liidu toetus lõikega 1 ette nähtud tootjaorganisatsioonidele on 2021. aastal Saksamaa puhul 2 188 000 eurot.

(3)VI lisa asendatakse käesoleva määruse III lisaga.

Artikkel 12

Määruse (EL) nr 228/2013 muutmine

Määruse (EL) nr 228/2013 artikli 30 lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„1. Käesoleva määrusega ette nähtud meetmeid käsitatakse sekkumisena põllumajandusturgude tasakaalustamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013* artikli 4 lõike 1 punkti a tähenduses, välja arvatud meetmed, mis on sätestatud käesoleva määruse artiklites 22 ja 24.

2. Igal eelarveaastal rahastab liit III ja IV peatükiga ette nähtud meetmeid iga-aastase summa ulatuses järgmiselt:

– Prantsuse ülemeredepartemangud: 267 580 000 eurot,

– Assoorid ja Madeira: 102 080 000 eurot,

– Kanaari saared: 257 970 000 eurot.

3. Peatükiga III ette nähtud meetmete rahastamiseks igal eelarveaastal eraldatud summad ei tohi olla suuremad kui järgmised summad:

– Prantsuse ülemeredepartemangud: 25 900 000 eurot,

– Assoorid ja Madeira: 20 400 000 eurot,

– Kanaari saared: 69 900 000 eurot.

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et kehtestada nõuded, mille kohaselt võivad liikmesriigid igal aastal muuta vahendite eraldamist erinevatele toodetele, mis on tarnete korra raames toetuskõlblikud. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

--

*    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).“

Artikkel 13

Määruse (EL) nr 229/2013 muutmine

Määruse (EL) nr 229/2013 artikli 18 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2. Liit rahastab III ja IV peatükiga ette nähtud meetmeid kuni 23 000 000 euro ulatuses.

3. Eraldatav summa III peatükis osutatud tarnimise erikorra rahastamiseks ei tohi olla suurem kui 6 830 000 eurot.“ .

III jaotis
Lõppsätted

Artikkel 14

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Kuid

–artikli 10 punkti 6 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2020;

–artikleid 12 ja 13 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad (programmi teemavaldkond)

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

1.6.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad (programmi teemavaldkond)

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb

◻ uut meedet 

◻ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 20  

⌧ olemasoleva meetme pikendamist 

◻ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 

1.4.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.4.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.4.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.4.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.4.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

⌧ Piiratud kestusega

–⌧    hõlmab ajavahemikku 1.1.2021–31.12.2021

–⌧    finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub 2021. aastal (otsetoetustele 2022. aastal) ning maksete assigneeringutele 2021. aastal ja pärast seda.

◻ Piiramatu kestusega

Rakendamise käivitumisperiood hõlmab perioodi AAAA–AAAA, millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.6.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 21

◻ Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–◻ oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻    rakendusametite kaudu

⌧ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

◻ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (täpsustage);

–◻    Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–◻    finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–◻    avalik-õiguslikele asutustele;

–◻    avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻    liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻    isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

Üleminekut käsitlevas ettepanekus sisalduvad summad on kooskõlas perioodi 2021–2027 hõlmavat mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva ettepaneku (COM(2018) 322 final/2) rubriigis 3 ÜPP jaoks asjaomaste eelarveaastate kohta esitatud summadega.

Seetõttu kohandatakse EAGFist rahastatavate turuga seotud kulude puhul määruse (EL) nr 1308/2013 kohaseid eraldisi vastavalt tasemele, mis on samade sektorite jaoks 2021. eelarveaastaks ette nähtud ÜPP strateegiakavade toetamist käsitleva ettepanekuga (COM(2018) 392 final). Ka äärepoolseimatele piirkondadele ja Egeuse mere saartele määrustega (EL) nr 228/2013 ja (EL) nr 229/2013 ette nähtud eraldisi kohandatakse vastavalt 2021. aastaks juba ette nähtud tasemele (vt COM(2018) 394 final).

2021. kalendriaastaks kavandatud otsetoetuste eraldised, mida rahastatakse 2022. eelarveaastal, on võrdsed 2021. kalendriaastaks otsetoetuste sekkumisliikide jaoks ettepanekus COM(2018) 392 final kavandatud eraldistega.

Maaelu arengu järjepidevuse tagamiseks nähakse ettepanekuga 2021. aastaks ette lisaeraldised. Need võrduvad summadega, mis kavandati maaelu arengu sekkumisliikide jaoks samaks aastaks ettepanekus COM(2018) 392 final. Juhul kui liikmesriigid otsustavad oma 2014.–2020. aasta maaelu arengu programme mitte pikendada, tuleb 2021. aasta kasutamata eraldised jaotada ümber ÜPP strateegiakava 2022.–2025. aasta eraldiste jaoks.

Tehakse ettepanek säilitada üleminekuperioodil põllumajandussektori kriisireserv, millele on osutatud määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 25 ja mis on loodud perioodiks 2014–2020.

Kokkuvõttes puudub käesoleval ettepanekul perioodil 2021–2027 finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele, võrreldes sellega, mida on kavandatud ja kirjeldatud ÜPPd 2020. aasta järgsel perioodil käsitlevale komisjoni ettepanekule (COM(2018) 392 final) lisatud finantsselgituses. Hinnangulist võimalikku mõju maksete assigneeringutele on selgitatud allpool, kuid see sõltub liikmesriikide otsusest 2014.–2020. aasta maaelu arengu programmide pikendamise kohta.

Allpool esitatud finantsmõju näitab hinnangulisi muutusi võrreldes mõjuga, mis on esitatud ÜPPd 2020. aasta järgsel perioodil käsitlevale komisjoni ettepanekule (COM(2018) 392 final) lisatud finantsselgituses.

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ettepanek ei mõjuta EAGFi kogukulusid, võrreldes ÜPPd 2020. aasta järgsel perioodil käsitlevale komisjoni ettepanekule (COM(2018) 392 final) lisatud finantsselgituses kirjeldatud prognoosidega. Üleminekut käsitlevas ettepanekus, mis tagab määruse (EL) nr 1308/2013 kohaste sektoripõhiste (st puu ja köögivili, oliiviõli, mesindus, vein ja humalad) toetusprogrammide järjepidevuse kuni nende programmide integreerimiseni ÜPP kavasse, eeldatakse, et ÜPP kava raames sektoripõhiste sekkumisliikide puhul prognoositud kulukohustused jäävad turuga seotud kuludena üleminekuperioodil ÜPP kavast välja. Sama kehtib otsetoetuste puhul – ÜPP kavaga ette nähtud kulukohustused jäävad otsetoetustena üleminekuperioodil ÜPP kavast välja. Need muudatused ja üleminekuperioodil säilitatava kriisireservi rahastamine ei mõjuta iga aasta ja kogu perioodi üldisi kulukohustusi ning on seetõttu kooskõlas komisjoni ettepanekuga, milles käsitletakse EAGFi vaheülemmäära aastateks 2021–2027.

Ettepanek ei mõjuta EAFRD kulukohustuste assigneeringuid kõnealusel perioodil. Liikmesriikide otsus 2014.–2020. aasta maaelu arengu programmide pikendamise kohta mõjutab kulukohustuste ajastust, sest juhul, kui liikmesriigid pikendamist ei taotle, kantakse EAFRD 2021. aasta eraldised üle EAFRD 2022.–2025. aasta eraldistesse.

Praegu ei ole kogumõju maksete assigneeringute ajastusele võimalik arvuliselt kindlaks määrata, kuna see sõltub liikmesriikide otsustest, mis võivad maksete rakendamist kas edasi lükata või kiirendada, võrreldes ÜPPd 2020. aasta järgsel perioodil käsitlevale komisjoni ettepanekule (COM(2018) 392 final) lisatud finantsselgituses esitatud ajastusega: eeldatakse, et 2014.–2020. aasta maaelu arengu programmide pikendamine kiirendab asjaomaste liikmesriikide/programmide maksete ajakava, samas kui 2021. aastal kasutamata jäänud vahendite ümberpaigutamine 2022.–2025. aasta assigneeringutesse lükkab maksed edasi. Kokkuvõttes jäävad maksete assigneeringud kõnealusel perioodil samaks.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–⌧    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Ettepanekuga ei muudeta 2020. aasta järgset perioodi käsitlevale komisjoni ettepanekule (vt COM(2018) 392 final) lisatud finantsselgituses prognoositud mõju.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse juba meedet haldava peadirektoraadi assigneeringutega ja/või assigneeringute ümberpaigutamise teel peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

3.2.2.1.Hinnanguline personalivajadus

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

–⌧    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Ettepanekuga ei muudeta 2020. aasta järgset perioodi käsitlevale komisjoni ettepanekule (vt COM(2018) 392 final) lisatud finantsselgituses esitatud hinnangulisi vajadusi.

Hinnanguline täistööajale taandatud töötajate arv

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadi sisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.3.Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

–⌧    ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–◻    hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–◻    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

–◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

omavahenditele

muudele tuludele

palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu◻    

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave)

(1)    Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavaid ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavu (ÜPP strateegiakavad), ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (COM(2018) 392 final – 2018/0216 (COD)). Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (COM(2018) 393 final – 2018/0217 (COD)). Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, määrust (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta, määrust (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks, ning määrust (EL) nr 229/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks (COM(2018) 394 final/2).

(2)    COM(2018) 322.

(3)    COM(2018) 375.

(4)    ELT C , , lk .

(5)    ELT C , , lk .

(6)    Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavaid ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavu (ÜPP strateegiakavad), ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (COM(2018) 392 final – 2018/0216 (COD)). Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (COM(2018) 393 final – 2018/0217 (COD)). Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, määrust (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta, määrust (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks, ning määrust (EL) nr 229/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks (COM(2018) 394 final/2).

(7)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

(8)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

(9)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).

(10)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608).

(11)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

(12)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 247/2006 (ELT L 78, 20.3.2013, lk 23).

(13)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 229/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1405/2006 (ELT L 78, 20.3.2013, lk 41).

(14)    Mitmeaastast finantsraamistikku käsitlev määrus ELT L , , lk .

(15)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1310/2013, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antava maaelu arengu toetuse kohta ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1305/2013 vahendite ja nende jaotamise osas 2014. aastal ning nõukogu määrust (EÜ) nr 73/2009, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1307/2013, (EL) nr 1306/2013 ja (EL) nr 1308/2013 seoses nende kohaldamisega 2014. aastal (ELT L 347, 20.12.2013, lk 865).

(16)    Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja kehtestatakse üleminekusätted (ELT L 227, 31.7.2014, lk 1).

(17)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus …/… [täielik pealkiri] (ELT L..., ..., lk... ).

(18)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) .../... [ÜPP strateegiakava] (ELT L …, …, lk …).

(19)    Nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1).

(20)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(21)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil: https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx  

(22)    Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(23)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(24)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(25)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(26)    Lepingulised töötajad; kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid delegatsioonides.

(27)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).

(28)    Traditsiooniliste omavahendite (põllumajandussaaduste tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

(29)    Mõju tuludele ei ole praegu võimalik kindlaks määrata. Esialgne hinnang antakse 2021. aasta eelarveprojekti raames.