This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52019PC0491
Recommendation for a COUNCIL DECISION authorising the opening of negotiations on behalf of the European Union for the conclusion of a Sustainable Fisheries Partnership Agreement and a Protocol with the Government of Denmark and the Home Rule Government of Greenland
Soovitus: NÕUKOGU OTSUS millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ning Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja protokolli üle
Soovitus: NÕUKOGU OTSUS millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ning Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja protokolli üle
COM/2019/491 final
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,23.10.2019
COM(2019) 491 final
Soovitus:
NÕUKOGU OTSUS
millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ning Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja protokolli üle
{SWD(2019) 385 final} - {SWD(2019) 386 final}
SELETUSKIRI
1. SOOVITUSE TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Komisjon teeb ettepaneku alustada Gröönimaaga läbirääkimisi uue säästva kalapüügi partnerluslepingu ja uue protokolli üle, mis vastaksid liidu kalalaevade vajadustele ning oleks kooskõlas määrusega (EL) nr 1380/2013 1 ühise kalanduspoliitika kohta ja nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldustega, milles käsitletakse komisjoni teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Praegu kehtiv ELi ja Gröönimaa vaheline kalandusalane partnerlusleping (edaspidi „kalandusalane partnerlusleping“) 2 kirjutati alla 28. juunil 2007 3 . Tehakse ettepanek pidada läbirääkimisi uue säästva kalapüügi partnerluslepingu üle, et integreerida sellesse määruse (EL) nr 1380/2013 4 teatavad sätted, mida kalandusalane partnerlusleping ei hõlma.
Säästva kalapüügi partnerluslepingu praegu kehtiv viieks aastaks sõlmitud protokoll 5 jõustus 1. jaanuaril 2016 6 ja selle kehtivusaeg lõpeb 31. detsembril 2020. Protokolliga on kehtestatud liidu laevastiku kalapüügivõimalused ning liidu ja ELi laevaomanike makstav vastav rahaline toetus.
Kehtiv protokoll võimaldab ELi laevastikul püüda Gröönimaa vetes turska, pelaagilist ja põhjalähedast meriahvenat, süvalesta, harilikku süvameregarneeli, pikksabalisi ja moivat, mille püügivõimalused on hinnanguliselt 42 726 tonni aastas. Püügiga tegelevad kaheksa liikmesriigi (Taani, Eesti, Prantsusmaa, Saksamaa, Läti, Leedu, Rootsi ja Ühendkuningriik) laevad. EL annab osa kokkulepitud kvoodist üle ka Norrale ja Fääri saartele vastutasuks ELi laevade juurdepääsu eest nende vetele. Lisaks liidu laevastiku poolt Gröönimaale makstavatele tasudele maksab EL aastas 13 168 978 eurot (mis on arvutatud iga liigi võrdlushindade põhjal) toetust, mis hõlmab 1 700 000 euro suurust finantsreservi võimalike lisakoguste eest. ELi eelarvest eraldatakse ka 2 931 999 eurot Gröönimaa kalanduspoliitika toetuseks.
Selles kokkuleppes käsitletakse segaliike. Kvootide eraldamine liikmesriikidele sõltub lubatud kogupüügist ja kvoote käsitleva määruse 7 sätetest. Säästva kalapüügi partnerluslepingud aitavad saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke rahvusvahelisel tasandil, tagades et liidu püügitegevus liidu vetest väljaspool põhineb samadel põhimõtetel ja nõuetel, mida järgitakse liidu õiguse alusel. Samuti toetatakse nende lepingutega ELi ja tema partneri teaduskoostööd, edendatakse läbipaistvust ja säästvust kalavarude parema majandamise nimel ning soodustatakse haldamist, toetades liikmesriikide ja välisriikide laevastike tegevuse üle tehtavat järelevalvet, kontrolli ja seiret ning rahastades ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastast võitlust. Säästva kalapüügi partnerluslepingutega toetatakse kohaliku kalapüügisektori säästvat arengut ning merendustegevusega seotud majanduskasvu ja inimväärset tööd. Need tugevdavad ELi positsiooni rahvusvahelistes ja piirkondlikes kalandusorganisatsioonides (eelkõige Gröönimaa, Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu ja Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni puhul) 8 .
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Gröönimaaga uue lepingu ja protokolli üle peetavad läbirääkimised on kooskõlas ELi välistegevusega ülemeremaades ja -territooriumidel ning eelkõige liidu eesmärkidega, mis on seotud demokraatlike põhimõtete ja inimõiguste austamisega.
2. SOOVITUSE ÕIGUSLIK KÜLG
•Õiguslik alus
Otsuse õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikkel 218, milles on nähtud ette rahvusvaheliste lepingute üle läbirääkimiste pidamise ja nende sõlmimise käik.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Ei kohaldata (ELi ainupädevus).
•Proportsionaalsus
Otsus on proportsionaalne taotletava eesmärgiga.
•Vahendi valik
Vahend on ette nähtud ELi toimimise lepingu artikli 218 lõigetega 3 ja 4.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Komisjon on 2019. aastal viinud läbi Gröönimaaga sõlmitud kehtiva kalandusalase partnerluslepingu ja selle protokolli järelhindamise ning eelhindamise nende võimaliku pikendamise kohta. Hindamise järeldused on esitatud eraldiseisvas komisjoni talituste töödokumendis.
Hindamise käigus jõuti järeldusele, et ELi kalandussektoril on selge huvi kalapüügi vastu Gröönimaal ning et lepingu ja protokolli pikendamine aitaks kaasa piirkonna kalanduse paremale juhtimisele.
ELile on tähtis, et oleks olemas õigusakt, mis võimaldab tihedat valdkondlikku koostööd riigiga, kes on allpiirkondlikul tasandil ookeanide majandamises oluline osaleja, võttes arvesse selle riigi jurisdiktsiooni alla kuuluva püügipiirkonna ulatust. See võimaldab ELil tugevdada oma rolli Põhjamaade kalanduses, eelkõige tänu kvootide vahetamisele Norra ja Fääri saartega.
See tähendab, et ELi laevadel säilib juurdepääs olulisele püügipiirkonnale püügistrateegiate rakendamiseks mitmeaastases rahvusvahelises õigusraamistikus.
Gröönimaa ametiasutuste eesmärk on säilitada suhted ELiga, et tugevdada ookeanide majandamist ja kasutada mitmeaastaseid rahastamisvõimalusi, mida valdkondlik toetus kalavarude majandamiseks pakub.
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Komisjon konsulteeris hindamise käigus liikmesriikidega, tööstusharu esindajatega, rahvusvaheliste kodanikuühiskonna organisatsioonidega ning Gröönimaa kalandussektori haldusasutuste ja kodanikuühiskonnaga.
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Ei kohaldata.
•Mõju hindamine
Ei kohaldata.
•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Ei kohaldata.
•Põhiõigused
Otsuse lisas esitatud kavandatud läbirääkimisjuhistega kutsutakse komisjoni üles pidama läbirääkimisi selle üle, et uude säästva kalapüügi partnerluslepingusse lisataks säte inimõiguste ja demokraatlike põhimõtete rikkumise tagajärgede kohta.
4. MÕJU EELARVELE
Uue protokolliga nähakse ette rahalise toetuse maksmine Gröönimaale. Asjaomased eelarveeraldised lisatakse igal aastal kulukohustuste ja maksete assigneeringutena säästva kalapüügi partnerluslepingute eelarvereale (11 03 01) ning need peavad olema kooskõlas asjakohase mitmeaastase finantsraamistiku finantsplaneerimisega. Kulukohustuste ja maksete summad, sh reservi eelarverida aasta alguseks jõustumata protokollide jaoks, määratakse kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse käigus 9 .
5. MUU TEAVE
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Läbirääkimisi on kavas alustada 2019. aasta neljandas kvartalis.
•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Komisjon soovitab:
nõukogul volitada teda alustama ja pidama läbirääkimisi uue säästva kalapüügi partnerluslepingu ja protokolli sõlmimiseks Gröönimaaga;
konsulteerida läbirääkimiste pidamisel erikomiteega kooskõlas ELi toimimise lepinguga ning
nõukogul heaks kiita käesolevale soovitusele lisatud läbirääkimisjuhised.
Soovitus:
NÕUKOGU OTSUS,
millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ning Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja protokolli üle
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 218 lõikeid 3 ja 4,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust
ning arvestades järgmist:
Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vaheline kalandusalane partnerlusleping ning protokoll, millega määratakse kindlaks nimetatud lepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus, 10 sõlmiti 28. juunil 2007. Pärast kõnealuse protokolli kehtivuse lõppemist allkirjastati uus protokoll, mis jõustus 1. jaanuaril 2016 11 . Selle kehtivus lõpeb 31. detsembril 2020.
Kalandusalane partnerlusleping ei hõlma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 12 teatavaid sätteid. Samuti tuleks kehtestada pärast kehtiva protokolli lõppemist alates 1. jaanuarist 2021 kohaldatavad kalapüügivõimalused ja rahaline toetus. Seepärast teeb komisjon ettepaneku pidada läbirääkimisi uue lepingu ja protokolli üle, mis vastab liidu laevastiku vajadustele ja on samuti kooskõlas määrusega (EL) nr 1380/2013.
Seega tuleks alustada läbirääkimisi, et sõlmida Taani valitsusega ja Gröönimaa kohaliku valitsusega uus säästva kalapüügi partnerlusleping ja selle protokoll,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Komisjoni volitatakse pidama liidu nimel Taani valitsusega ja Gröönimaa kohaliku valitsusega läbirääkimisi uue säästva kalapüügi partnerluslepingu ja protokolli üle.
Artikkel 2
Läbirääkimisi peetakse nõukogu ELi välise kalanduspoliitika töörühmaga konsulteerides ja käesoleva otsuse lisas esitatud läbirääkimisjuhiseid järgides.
Artikkel 3
Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,23.10.2019
COM(2019) 491 final
LISA,
järgmise dokumendi juurde:
Soovitus:
NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ning Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja protokolli üle
{SWD(2019) 385 final} - {SWD(2019) 386 final}
LISA […]
Läbirääkimisjuhised Euroopa Liidu ning Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja protokolli jaoks
(1)Läbirääkimiste eesmärk on sõlmida ELi ja Gröönimaa vaheline säästva kalapüügi partnerlusleping ja protokoll kooskõlas määrusega (EL) nr 1380/2013 ning nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldustega, milles käsitletakse komisjoni teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta.
(2)Säästva kalapüügi partnerluslepingus tuleks sätestada raamistik, üldpõhimõtted ja eesmärgid, mis moodustavad Gröönimaaga loodava uue partnerluse aluse. Seetõttu peaks see sisaldama sätet, millega tunnistatakse kehtetuks praegune lepinguosaliste vaheline kalandusalane partnerlusleping.
(3)Uue partnerlusega tuleks edendada säästlikku ja vastutustundlikku kalapüüki ning samas tagada vastastikune kasu ELi ja Gröönimaa jaoks. Läbirääkimiste käigus peaks komisjon eelkõige püüdma saavutada järgmised üksikasjalikult kirjeldatud eesmärgid:
·tagada juurdepääs Gröönimaa kalapüügipiirkonnale ja ELi kalalaevadele vajalikud load kalapüügiks kõnealuses püügipiirkonnas;
·tagada püügitegevuse keskkonnasäästlikkus ja edendada ookeanide majandamist rahvusvahelisel tasandil, võttes samal ajal arvesse parimaid kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid ja piirkondlikes kalandusorganisatsioonides vastu võetud asjaomaseid majandamiskavasid. Püügitegevus peaks olema suunatud ainult olemasolevatele kalavarudele, võttes arvesse kohaliku laevastiku püügivõimsust ja pöörates erilist tähelepanu kõnealustesse varudesse kuuluvaid kalu iseloomustavale pikale rändele;
·omandada lubatud kogupüügi ülejäägist ELi laevastiku huvidele täielikult vastav asjakohane osa, kui nende varude vastu tunnevad huvi ka kolmandate riikide laevastikud,
·rakendada samu tehnilisi tingimusi kõigi kolmandate riikide laevastike suhtes, võttes arvesse kokkulepitud ELi kvootide võimalikku üleandmist teistele Põhjamaadele;
·tagada, et ELi rahaline toetus kalavarudele juurdepääsuks põhineb ELi laevastiku varasemal ja eeldataval edasisel tegevusel selles piirkonnas, pidades silmas parimaid ja uusimaid teaduslikke hinnanguid;
·luua dialoog, et aidata Gröönimaal rakendada vastutustundliku kalapüügi poliitikat, mis on seotud selle arengu eesmärkidega eelkõige kalavarude haldamise, ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitluse, püügitegevuse kontrollimise, seire ja järelevalve ning teaduslike nõuannete andmise osas;
·lisada säte inimõiguste ja demokraatia põhimõtete rikkumise tagajärgede kohta;
·tagada, et protokoll soodustaks merendustegevusega seotud majanduskasvu ja inimväärse töö edendamist, võttes arvesse asjakohaseid Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioone.
(4)Protokollis tuleks eelkõige sätestada järgmised aspektid:
·ELi laevastikule tagatavad kalapüügivõimalused püügiliikide kaupa,
·Gröönimaa jaoks kehtestatud rahaline toetus ja selle maksmise tingimused ning
·valdkondliku toetusena makstav summa ja selle rakendamise mehhanismid.
