EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.10.2019

COM(2019) 486 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa standardimist käsitlev liidu töökava aastaks 2020

1Sissejuhatus

Euroopa standardimist käsitlevas liidu iga-aastases töökavas 1 (edaspidi „töökava“) aastaks 2020 määratletakse Euroopa standardimise prioriteedid. Selles nähakse ette konkreetsed eesmärgid ja poliitika Euroopa standardite ja standardimisdokumentide jaoks eelseisval perioodil ning loetletakse meetmed, mida komisjon kavatseb nende elluviimiseks võtta 2 . Need Euroopa standardimisega seotud meetmed on integreeritud sellistesse liidu poliitikavaldkondadesse nagu digitaalne ja ühtne turg, energiatõhusus ja kliima ning rahvusvaheline kaubandus. Standardid toetavad seda poliitikat, tagamaks, et Euroopa tooted ja teenused on kogu maailmas konkurentsivõimelised ning peegeldavad tipptasemel ohutus-, julgeoleku-, tervise- ja keskkonnakaalutlusi.

Töökavas kirjeldatakse ka meetmeid, mida komisjon kavatseb 2020. aastal algatada, et parandada Euroopa standardimissüsteemi juhtimist, kaasavust ja rahvusvahelist mõju.

Töökava mõju eelarvele ei ole suurem kui 2020. aasta eelarveprojektis juba ette nähtud.

2Euroopa standardimise prioriteedid

Standarditel on oluline majanduslik mõju ning ettevõtjad ja tarbijad ühtsel turul tunnevad neist saadavat kasu iga päev. Hästitoimiv standardimissüsteem aitab Euroopal kaitsta oma teerajaja-positsiooni ning pidada sammu muutustega ja turu arengu käigus tekkivate võimalustega. Samal ajal tagavad standardid Euroopa kodanike kaitse kõrge taseme ohutus-, tervise-, tarbija- ja keskkonnaaspektis.

Standardite roll on toetav, need annavad tootjatele kindluse uutesse tehnoloogiatesse ja tootmisprotsesside digiteerimisse investeerimiseks.

Käesolevas osas tutvustatakse taotlusi Euroopa harmoneeritud 3 standardite väljatöötamiseks ja/või läbivaatamiseks, et toetada liidu õigusakte, ning vaadatakse läbi komisjoni Euroopa standardimise laiemad strateegilised prioriteedid. Komisjon jälgib tähelepanelikult Euroopa standardiorganisatsioonide töökavasid, tagamaks, et allpool esitatud taotlusi arendatakse nõuetekohaselt ja et komisjoni strateegilisi prioriteete võetakse arvesse.

2.1ELi õigusakte toetavad harmoneeritud Euroopa standardid

Euroopa standardimissüsteem põhineb komisjoni ja standardimiskogukonna vahelisel avaliku ja erasektori partnerlusel. Selle ainulaadsus seisneb harmoneeritud Euroopa standardite kasutamises. Need standardid töötatakse välja (või vaadatakse vastavalt vajadusele läbi) komisjoni taotluse alusel kohaldada liidu ühtlustamisõigusakte 4 . Kui standardid on vastu võetud, muutuvad need liidu õiguse osaks, ja kui neid kasutatakse, saavad tootjad kogu ühtsel turul eeldada, et nende tooted vastavad liidu õigusaktide nõuetele.

See tagab harmoneeritud standardite kasutajatele olulise õiguskindluse ja stabiilsuse. See vähendab tootjate kulusid, mis on omakorda oluline investorite jaoks, ning võimaldab väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel viia liidu õigusaktide nõuetele vastavaid tooteid turule ilma täiendavate kuludeta. See suurendab ka nende reguleerivate asutuste avalikku vastutust, kes peavad harmoneeritud standardeid nõuetekohaselt kontrollima. Komisjon kavatseb 2020. aastal taotleda, et ELi õigusakte toetavaid harmoneeritud standardeid töötatakse välja ja/või neid muudetakse mitmes olulises valdkonnas, nagu keskkonnakaitse ja kaupade ühtne turg.

Komisjon palub välja töötada plastkalapüügivahendite ringlussevõtu ja korduvkasutamise standardid 5 . Harmoneeritud standarditega toetatakse direktiivi 2019/904 (teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta) rakendamist.

Vastavalt energiamärgistust käsitleva määruse (EL) 2017/1369 ja ökodisaini direktiivi 2009/125/EÜ eesmärkidele teeb komisjon ettepaneku töötada välja standardid elektrimootorite, veesoojendite, pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasin-kuivatite energiatõhususe mõõtmiseks. Need standardid toetavad konkreetsete tootekategooriatega seotud rakendusakte 6 .

Selles kontekstis on üheks olulisemaks algatuseks praeguste harmoneeritud standardite ajakohastamine Euroopa standardiorganisatsioonide poolt, mida komisjon kavatseb taotleda, et kajastada direktiivi 2013/29/EL (pürotehniliste toodete kohta) nõudeid ja viimaseid tehnoloogilisi arenguid 7 . Ajakohastamine suurendab pürotehniliste toodete ohutust ja parandab selliste toodete vastavushindamise kvaliteeti, viies valdkonna olemasolevad standardid vastavusse kehtivate õigus- ja ohutusnõuetega ning uusimate tehnoloogiatega.

Meditsiinivaldkonnas kavatseb komisjon vastavalt põhilisi ohutusnorme käsitlevale nõukogu direktiivile 2013/59/Euratom nõuda harmoneeritud standardeid, mis käsitlevad radionukliidide kalibreerimisseadmete konstrueerimist, tootmist, paigaldamist, kasutamist ja toimivuse kontrolli 8 . Need standardid parandavad dooside optimeerimise protsessi, kontrollides radionukliidide kalibreerimisseadmete abil patsientidele manustatud ravimite aktiivsustaset.

Lisaks sellele kavatseb komisjon paluda Euroopa standardiorganisatsioonidel vaadata läbi direktiivi 2014/34/EL toetuseks kasutatavad harmoneeritud standardid plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavate seadmete ja kaitsesüsteemide kohta, et võtta arvesse tehnoloogilisi uuendusi 9 .

Hiljuti vastuvõetud väetisi käsitleva määruse (EL) 2019/1009 kohaldamisala laiendatakse nii, et see hõlmab lisaks kaevandatud või keemiliselt toodetud anorgaanilistest materjalidest valmistatud väetistele ringlussevõetavatest või orgaanilistest materjalidest valmistatud väetisi. Teisesest toormest väetisetoodete kontrollimiseks kasutatavate analüütiliste katsemeetodite ühtlustamine võimaldab kasutusele võtta ühised õiguslikele nõuetele vastavuse kontrolli- ja katsetavad, mis hõlbustavad kaubandust ühtsel turul 10 .

Seoses määrusega (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist, kavatseb komisjon paluda Euroopa standardiorganisatsioonidel välja töötada piiratud kasutusega ainete (polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud) migratsiooni piirnormid tarbekaupades kasutatavate kumm- ja plastmaterjalide puhul 11 .

Ehitustooteid käsitleva määrusega (EL) nr 305/2011 või selle alusel loodud ühtlustamissüsteemi nõuetekohaseks toimimiseks on vaja ühist tehnilist sõnavara. Komisjonil on kavas paluda sellekohaste standardite väljatöötamist 12 .

Arvestades vastavusasutuste mõju siseturule ja eelkõige VKEdele, on oluline tagada, et akrediteerimisel ja vastavushindamisel ollakse kõikides liikmesriikides sama ranged. Seepärast nõuab komisjon harmoneeritud standardite 13 väljatöötamist akrediteerimist käsitleva määruse (EÜ) nr 765/2008 ja turujärelevalvet käsitleva määruse (EÜ) nr 1221/2009 toetamiseks.

Lisaks on vaja harmoneeritud standardeid, et toetada direktiivis (EL) 2019/882 sätestatud toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete täitmist 14 . Need standardid aitavad ühtlustada lähenemisviise, mida tootjad ja teenuseosutajad praegu kasutavad nõuete täitmiseks, kui nad toodavad/pakuvad konkreetsete ligipääsutingimustega tooteid ja teenuseid, võimaldades seega puuetega inimestele paremat ligipääsu siseturul pakutavatele toodetele ja teenustele.

2.2Euroopa standardimissüsteemi strateegilised prioriteedid

Komisjon kavatseb jätkata Euroopa standardimissüsteemi kuuluvate partneritega koostööd strateegiliselt tähtsates valdkondades, tagamaks, et väljatöötatud standardid toetavad komisjoni üldisi poliitilisi prioriteete täielikult toimiva ühtse turu jaoks.

Tehisintellekt mõjutab majandust ja kogu ühiskonda väga tugevasti. 2018. aastal tunnistas komisjon oma teatises „Tehisintellekt Euroopa huvides“ 15 tehisintellekti tähtsust ühtse turu jaoks. Teatises esitatakse Euroopa algatus, mis käsitleb tehisintellekti kohta digitaalsel ühtsel turul, ning rõhutatakse selle tähtsust liidu tööstuse jaoks konkurentsitihedal maailmaturul. Standardimine aitab lahendada selle olulise tehnoloogiaga seotud probleeme, eelkõige seoses ohutuse, vastutuse ja eetiliste kaalutlustega. Euroopa standardiorganisatsioonide oluline prioriteet peaks olema selliste standardite väljatöötamine, mis kajastavad Euroopa perspektiivi tehisintellektil põhinevate süsteemide käitamisel.

Standardimine on oluline asjade interneti arendamiseks, sest arukate seadmete ümber keerlevas maailmas on turvalisus, ohutus, usaldusväärsus ja koostalitlusvõime ülimalt olulised. Seega peaksid Euroopa standardiorganisatsioonid keskenduma selliste standardite väljatöötamisele, mis aitaksid tõhustada turvaprotokolle, ennetada ja vähendada küberrünnakuid ning tagada erinevate asjade interneti võrkude koostalitlusvõime.

Tehnoloogiate kaitsmine küberohtude eest on nende rakendamise ja kasutamise eeltingimus. See on oluline eraelu puutumatuse kaitse seisukohast, aga ka Euroopa elutähtsate infrastruktuuride, näiteks elektrijaamade ning ülekande- ja telekommunikatsioonivõrkude kaitset silmas pidades. ELi küberturvalisust käsitlevas õigusaktis 16 kehtestatakse IKT toodete, teenuste ja protsesside jaoks Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistik. Standardimisel on uues raamistikus oluline roll. Seepärast eeldab komisjon Euroopa standardiorganisatsioonide ja ELi Küberturvalisuse Ameti (ENISA) 17 vahelist tihedat küberjulgeolekualast koostööd, et aidata välja kujundada Euroopa ühtset turgu, reageerida eraelu puutumatusega seotud kiiresti muutuva ja nõudlikus valdkonna probleemidele ning tõsta küberturvalisuse taset ELis üldiselt.

Komisjon on vastu võtnud soovituse elektrooniliste terviseandmete Euroopa andmevahetusvormingu kohta 18 . Soovituses toetatakse tervishoiuteenuste digitaalset ümberkujundamist ELis, püüdes panna terviseandmed liikuma üle piiride ning toetades liikmesriike selle tagamisel, et inimesed saaksid turvaliselt oma terviseandmetega tutvuda ja neid vahetada kogu ELi piires. See tehnoloogia võimaldab inimestel kiiresti oma terviseandmetele juurde pääseda ja jagada neid tervishoiuspetsialistidega, näiteks mõnes teises ELi liikmesriigis eriarstiga konsulteerides või erakorralist ravi saades.

Euroopa standardiorganisatsioonid peaksid toetama Euroopa elektrooniliste terviseandmete vahetamise soovitusliku vormi rakendamist, töötades selleks välja tipptasemel standardid, et kaitsta terviseandmeid ja tagada selliste elektroonsete terviseloosüsteemide aluseks olevate võrgu- ja infosüsteemide turvalisus. See aitab vältida andmetega seotud rikkumisi ja vähendada turvaintsidentide ohtu.

Teatis „Teel automatiseeritud liikuvuse suunas: ELi strateegia tuleviku liikuvuse jaoks“ 19 võeti vastu 2018. aastal ja selles rõhutatakse, et ühendatud ja automatiseeritud liikuvus muudab inimeste liikumise ja sõidukite kasutamise, müümise ja omamise viisi. Samuti avab see uusi ettevõtluse arendamise valdkondi ja sillutab teed uutele liikuvusteenustele muutuval energiaturul. Sellise ülemineku edukus sõltub uue süsteemi tulemuslikkusest, taskukohasusest ja jätkusuutlikkusest. Standardimise ülesanne on toetada eri allsüsteemide, st sõidukite, maantee- ja energiasüsteemide koostalitlusvõimet ja vastastikust ühenduvust. Euroopa standardiorganisatsioonid peaksid tegema tihedat koostööd autotööstuse, energiatarnijate ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoriga, et töötada välja standardid, mis on seotud kõiki sõidukiklasse ja -marke hõlmavate ja piiriüleste koostoimeliste süsteemide koostalitlusvõimega, ning eriti oluline on toetada eri marki sõidukite konvois sõitmist käsitlevate sideprotokollide standardimist.

Raudteesektori jaoks on väga oluline ka digiteerimis-, automatiseerimis- ja küberturvalisusstandardite väljatöötamine. Sellised standardid 20 hõlbustavad eri raudtee allsüsteemide integreerimist mitmeliigilisse transpordisüsteemi ning kaitsevad selle võimalikke nõrku kohti või osi volitamata juurdepääsu eest.

Terasetööstuses on tänu energiatõhususe parandamisele ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtule viimastel aastakümnetel saavutatud märkimisväärne kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine. Kasutatavad menetlused on siiski oma aja ära elanud ning vaja on välja töötada uued tehnoloogiad, et veelgi vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, saavutamaks 2030. aasta kliima- ja energiaraamistiku ning 2050. aasta pikaajalise strateegia eesmärgid. Standarditest lähtumine uute innovaatiliste tootmisprotsesside teadusuuringute etapis aitab tagada sujuva ülemineku vähese CO2-heitega majandusele. Lisaks võivad Euroopa standardid toetada innovatiivsete terase tootmise tehnoloogiate ühtlustatud rakendamist ühtsel turul.

Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi 21 eesmärk oli toetada liidu kaitsetööstuse konkurentsi- ja uuendusvõimet. Tegemist on Euroopa Kaitsefondi katseprogrammiga, mille kaudu antakse liikmesriikidele järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) raames rahalisi stiimuleid ELi kaitsevarustuse ja -tehnoloogiate alase ühise teadustöö tegemiseks. Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm on Euroopa kaitsealase tegevuskava osa ja selle eesmärk on anda Euroopa kaitsetööstusele valitud valdkondades uute toodete ja tehnoloogiate arendusetapis rahalist toetust. Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi 2020.–2021. aasta tööprogramm võeti vastu 19. märtsil 2019 ja 2019. aasta konkursikutsed avaldati 4. aprillil 2019. Liikmesriikide tihedam koostöö kaitseküsimustes loob mastaabisäästu, vähendades sõjalise materjali tootmise ja ostmise kulusid. Standardid peaksid seda koostööd toetama, luues ühise nomenklatuuri asjaomase materjali kavandamiseks, arendamiseks ja hankimiseks.

3Rahvusvaheline koostöö

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ja USA president Donald Trumpi kohtusid 2018. aasta juulis. Kohtumisele järgnenud ühisavaldus, 22 milles nimetatakse selgesõnaliselt standardite alase koostöö prioriteetsust mõlema piirkonna kaubanduse ja majanduskasvu edendamisel, tõi kaasa ELi ja USA vahelise töörühma loomise, kus prioriteetsete küsimuste hulgas arutatakse ka standardimisalast koostööd.

ELi ja Hiina 21. tippkohtumine 9. aprillil 2019. aastal 23 andis kahe kaubanduspartneri suhetele uue hoo. Standardimist jälgitakse nüüd tähelepanelikult kui Hiina turu avamise peamist näitajat, eelkõige seoses ELi äriühingute/tütarettevõtjate juurdepääsuga Hiina standardimisprotsessidele ning sellega, kui kiiresti Hiina rahvusvahelised standardid vastu võtab. Euroopa standardite tõhusamaks edendamiseks toimub Hiina standardimisalase olukorra süsteemne kaardistamine. Selles kontekstis kujutab ELi ja Hiina standardimise töörühm endast olulist dialoogi- ja koostööplatvormi.

Standardimine on alati iga sõlmitava vabakaubanduslepingu (edaspidi „vabakaubandusleping“) tehniliste kaubandustõkete peatüki oluline osa ja see jääb nii ka edaspidi. ELi ja Singapuri vabakaubandusleping jõustub 2020. aasta alguses ning läbirääkimised Austraalia, Uus-Meremaa, Indoneesia ja Mercosuriga sõlmitavate vabakaubanduslepingute üle jätkuvad. See annab tunnistust ELi avatusest üleilmsel areenil oma püüdlustes edendada Euroopa konkurentsivõimet, tööhõivet ja majanduskasvu.

4Avaliku ja erasektori partnerlus

4.1Juhtimine

Kvaliteetsete standardite õigeaegne valmimine on jätkuvalt komisjoni prioriteet. Sellega seoses tuleks vastavalt Euroopa Kohtu hiljutisele kohtupraktikale pöörata erilist tähelepanu harmoneeritud standarditele. Euroopa õiguse osana peavad harmoneeritud standardid vastama kindlaksmääratud kriteeriumidele nii vormi kui ka tehnilise sisu osas.

Eelkõige peavad mõlemad pooled erilist tähelepanu pöörama harmoneeritud standardite kvaliteedile, sest need on vastavuseelduse õigusliku mõju aluseks. Seda arvestades võttis komisjon 22. novembril 2018 vastu teatise „Harmoneeritud standardid: Läbipaistvuse parandamine ja õiguskindluse tugevdamine täielikult toimiva ühtse turu saavutamiseks“ 24 . Teatises antakse ülevaade Euroopa standardimissüsteemi toimimisest ja määratletakse konkreetsed meetmed, mida komisjon kavatseb võtta, et toetada Euroopa standardimismääruse 25 rakendamist.

Seda silmas pidades annab komisjon pärast konsulteerimist välja ka juhenddokumendi Euroopa standardimismääruse rakendamise praktiliste aspektide kohta, pöörates tähelepanu eelkõige rollide ja vastutuse jaotusele harmoneeritud standardite väljatöötamise protsessis ning pannes erilist rõhku tõhususele, kaasavusele ja kiirusele ning standardimisprotsessidele. Selles juhenddokumendis võtab komisjon arvesse hiljutist kohtupraktikat ja eritingimusi, mis on vajalikud Euroopa standardimismääruse järgimiseks ja standardimisprotsessi täiustamiseks praktikas. Nõnda jätkab komisjon kõnealuste protsesside ümberhindamist kõigi asjaomaste sidusrühmadega konsulteerides.

Komisjon soovitab Euroopa standardiorganisatsioonidel võtta juhenddokumenti nõuetekohaselt arvesse, eelkõige esitada kõik harmoneeritud standardite esialgsete versioonide hindamiseks vajalikud dokumendid õigeaegselt, et hindamisprotsess kulgeks sujuvalt.

Komisjon jätkab juhtimisprotsessi toetamist kõigi talle kättesaadavate asjakohaste vahenditega, nimelt standardikomitee, IKT standardimist käsitleva sidusrühmi ühendava platvormi ja Euroopa standardiorganisatsioonidega peetava struktureeritud dialoogi kaudu. Sellega seoses kutsub komisjon Euroopa standardiorganisatsioone üles nende platvormide töös aktiivselt osalema, et aidata ka edaspidi Euroopa tööstus- ja digitaalpoliitikat kujundada.

4.2Kaasatus

Kaasatus ja läbipaistvus on Euroopa standardimissüsteemi põhijooned. Komisjon toetab seega jätkuvalt VKEsid, tarbijaid, keskkonnahuve ja ametiühinguid esindavate sidusrühmade osalemist standardimisprotsessis (edaspidi „III lisa 26 tingimustele vastavad organisatsioonid 27 “).

Rahaline toetus VKEsid ja nende sotsiaalseid ja ühiskondlikke huvisid Euroopa tasandil esindavatele organisatsioonidele on võimaldanud organisatsioonide liikmetel järk-järgult standardimises osalema hakata. Samas on seoses nende tõhusa osalemisega standardimisprotsessis ikka veel teatavaid probleeme.

Komisjon jälgib tähelepanelikult, kuidas Euroopa standardiorganisatsioonid rakendavad III lisa tingimustele vastavate organisatsioonide tõhusa osalemise nõudeid vastavalt Euroopa standardimismääruse artiklile 5.

Euroopa standardiorganisatsioonide CENi ja CENELECi ning rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide tegevuse aluseks on riikliku delegeerimise põhimõte. Üldiselt kehtib põhimõte, et standardite väljatöötamisel võivad osaleda kõik eksperdid. Komisjon kutsub III lisas loetletud organisatsioone üles lisama oma aastaaruannetesse kõik juhtumid, kus sidusrühmad on standardimistegevusest osalemist taotlenud, kuid ei ole saanud selles osaleda; selline aruandlus peaks hõlmama ka rahvusvahelist tasandit (ISO, IEC).

4.3Euroopa standardimise rahastamine

Praegused partnerluse raamlepingud, mis moodustavad õigusraamistikud Euroopa standardiorganisatsioonidele antava liidu rahastamise jaoks, lõpevad detsembris 2020. Euroopa standardimise rahastamine tulevikus on osa ühtse turu programmist 28 . Kõnealuse töökava mõju hinnatakse vahe- ja lõpphindamise raames ning kindlaksmääratud kõrgetasemeliste peamiste tulemusnäitajate pideva jälgimise teel. Euroopa standardimise näitajaks on valitud „liikmesriikides riiklike standarditena rakendatavate Euroopa standardite osakaal Euroopa standardite koguarvust“.

Uuring standardimise majandusliku ja ühiskondliku mõju kohta

Euroopa standardid on ühtse turu nõuetekohaseks toimimiseks hädavajalikud. Muu hulgas toetavad nad majanduskasvu, kõrvaldades tõkked, mis takistavad uuenduslike ja konkurentsivõimeliste toodete ja teenuste pakkumist olemasolevatel turgudel, ning laiendades kaubandust uutele turgudele. Nende potentsiaali ja tegelikku mõju ning funktsioone on siiski endiselt liiga vähe uuritud ning neid tuleks paremini mõista.

Seda arvesse võttes algatab komisjon pärast nõukogu üleskutset ja kooskõlas standardimise ühisalgatusega 2019. aastal uuringu, mis käsitleb Euroopa standardite ja standardimise funktsioone ja mõju ELis. Uuringu tulemused avalikustatakse 2021. aastaks.

(1)

Määruse (EL) nr 1025/2012 artikkel 8.

(2)

Põhjalikum meetmete loetelu on esitatud käesoleva teatise lisas.

(3)

Kaasa arvatud Euroopa standardid, mis tagavad üldise tooteohutuse direktiivi 2001/95/EÜ kohaste üldiste ohutusnõuete järgimise.

(4)

Vt määruse (EL) nr 1025/2012 artikkel 10.

(5)

Vt püügivahenditega seotud tegevused ja meetmed Euroopa strateegias plasti kohta ringmajanduses, COM (2018) 28 final ja meede 13 käesoleva teatise lisas.

(6)

Vt üksikasjad käesoleva teatise lisa meetmetes 1–3.

(7)

Vt meede 7 käesoleva teatise lisas.

(8)

Vt meede 8 käesoleva teatise lisas.

(9)

Vt meede 6 käesoleva teatise lisas.

(10)

Vt meede 5 käesoleva teatise lisas.

(11)

Vt meede 4 käesoleva teatise lisas.

(12)

Vt meede 9 käesoleva teatise lisas.

(13)

Vt meede 11 käesoleva teatise lisas.

(14)

Vt meede 12 käesoleva teatise lisas.

(15)

COM(2018) 237.

(16)

COM(2017) 477 final.

(17)

Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeamet.

(18)

C(2019)800, 6. veebruar 2019.

(19)

COM(2018) 283 final.

(20)

Vt meede 10 käesoleva teatise lisas.

(21)

Määrus (EL) 2018/1092.

(22)

STATEMENT/18/4687.

(23)

https://www.consilium.europa.eu/media/39020/euchina-joint-statement-9april2019.pdf.

(24)

COM(2018) 764.

(25)

määrus (EL) nr 1025/2012.

(26)

Euroopa standardimist käsitleva määruse (EL) nr 1025/2012 III lisa.

(27)

  Väikeettevõtete suhtes kehtivad standardid (SBS) , Euroopa tarbijate huvisid standardimis- ja sertifitseerimisprotsessis esindav ja kaitsev ühendus   (ANEC) , Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon (ETUC) ja Euroopa kodanike keskkondlik standardiorganisatsioon (ECOS).

(28)

COM(2018) 441 final.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.10.2019

COM(2019) 486 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa standardimist käsitlev liidu töökava aastaks 2020