(6)

Käesolevas uues otsuses tuleks rõhutada Gröönimaaga tehtava koostöö eripärasid, näiteks eesmärki säilitada lähedased ja püsivad sidemed liidu, Gröönimaa ja Taani vahel, Gröönimaa geostrateegilise positsiooni tunnistamist , Gröönimaa ja liidu vahelise poliitilise dialoogi olulisust, liidu ja Gröönimaa kalandusalase erikokkuleppe olemasolu ning võimalikku koostööd Arktika-küsimustes . Eelkõige tuleks seda kasutada , et üleilmsetele probleemidele reageerimiseks töötada välja ennetav tegevuskava ja tegutseda ühiste huvide nimel , seda eelkõige järgmistes valdkondades: kliimamuutuste suurenev mõju inimtegevusele ja keskkonnale, meretransport , loodusvarad (sh toorained ja kalavarud) , samuti teadusuuringud ja innovatsioon .

(6)

Käesolevas uues otsuses tuleks rõhutada Gröönimaaga tehtava koostöö eripärasid . Nõukogu leppis 2003. aastal kokku selles , et liidu tulevased suhted Gröönimaaga rajanevad pärast 2006. aastat laiahaardelisele säästvat arengut soodustavale partnerlusele, mis sisaldaks kalandusalast erikokkulepet, mille üle peetakse läbirääkimisi selliste kokkulepete suhtes kohaldatavate üldeeskirjade ja põhimõtete kohaselt. Ka ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa valitsuse ja Taani valitsuse vahel 19. märtsil 2015 Brüsselis allkirjastatud ühisdeklaratsioonis liidu ja Gröönimaa vaheliste suhete kohta tuletati meelde liidu ja Gröönimaa vahelisi ajaloolisi, poliitilisi, majandus- ja kultuurisidemeid ning rõhutati vajadust tihendada suhteid ja koostööd vastastikuste huvide alusel. Käesoleva uue otsuse kohase partnerluse eesmärk peaks seega olema säilitada lähedased ja püsivad sidemed liidu, Gröönimaa ja Taani vahel ning see peaks aitama lahendada ülemaailmseid probleeme, võimaldades arendada dünaamilist tegevuskava ja otsida vastastikuseid huve. Otsuses tuleks rõhutada Gröönimaaga tehtava koostöö eripärasid , tunnistades Gröönimaa geostrateegilist positsiooni, Gröönimaa ja liidu vahelise poliitilise dialoogi olulisust, liidu ja Gröönimaa kalandussektori partnerluslepingu olemasolu ning võimalikku koostööd Arktika küsimustes. Selles tuleks eelkõige arvesse võtta kliimamuutuste kasvavat mõju inimtegevusele ja keskkonnale, meretransporti , loodusvarasid, sh tooraineid ja kalavarusid , samuti teadusuuringuid ja innovatsiooni .

(16)

Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamisel, aidatakse käesoleva programmiga kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja panustada üldeesmärki, et liidu eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Käesoleva programmi raames võetavate meetmetega suunatakse eeldatavalt 20  % programmi kogu rahastamispaketist kliimakaitse eesmärkide saavutamisele. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi vahehindamisel ja läbivaatamisel.

(16)

Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamisel, aidatakse käesoleva programmiga kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja panustada üldeesmärki, et liidu eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Käesoleva programmi raames võetavate meetmetega suunatakse eeldatavalt 30  % programmi kogu rahastamispaketist kliimakaitse eesmärkide saavutamisele. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi vahehindamisel ja läbivaatamisel.

(18)

Liit ja ÜMTd tunnustavad hariduse ja kutseõppe erilist tähtsust ÜMTde kestlikku arengut võimendava tegurina.

(18)

Liit ja ÜMTd tunnustavad hariduse ja kutseõppe erilist tähtsust ÜMTde kestlikku arengut võimendava tegurina , seda eriti territooriumidel, kus üldine haridustase on küllaltki madal .

(19)

Liidu ja ÜMTde assotsieerimise puhul tuleks võtta arvesse ja säilitada ÜMTde kultuurilist mitmekesisust ja identiteeti.

(19)

Liidu ja ÜMTde assotsieerimise puhul tuleks võtta arvesse ja säilitada ÜMTde kultuurilist mitmekesisust ja identiteeti. Assotsieerimisel tuleks seega pöörata erilist tähelepanu ÜMTde põlisrahvaste õigustele ning aidata kaasa nende edendamisele ja austamisele.

(20)

Liidu ja ÜMTde vaheline kaubandus ning kaubandusalane koostöö peaks aitama saavutada kestliku majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaarengu eesmärke.

(20)

Liidu ja ÜMTde vaheline kaubandus ning kaubandusalane koostöö peaks aitama saavutada kestliku majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaarengu eesmärke , mille puhul lähtutakse kestliku arengu eesmärkidest .

(21)

Käesoleva otsusega tuleks suurendada päritolureeglite paindlikkust, muu hulgas nähes ette uusi päritolu kumulatsiooni võimalusi. Kumulatsioon peaks hõlmama mitte ainult ÜMTsid ja majanduspartnerluse lepingutes osalevaid riike, vaid teatud tingimustel ka tooteid, mis pärinevad riikidest, kelle suhtes liit kohaldab vabakaubanduslepingut, ning teatavatel tingimustel ka selliseid tooteid, mis pääsevad liitu tollimaksu- ja kvoodivabalt liidu üldise soodustuste süsteemi raames. Need tingimused on vajalikud, et vältida kaubandussätete eiramist ja tagada kumulatsioonireeglite nõuetekohane täitmine .

(21)

Käesoleva otsusega tuleks suurendada päritolureeglite paindlikkust, muu hulgas nähes ette uusi päritolu kumulatsiooni võimalusi. Kumulatsioon peaks hõlmama mitte ainult ÜMTsid ja majanduspartnerluse lepingutes osalevaid riike, vaid teatud tingimustel ka tooteid, mis pärinevad riikidest, kelle suhtes liit kohaldab vabakaubanduslepingut, ning teatavatel tingimustel ka selliseid tooteid, mis pääsevad liitu tollimaksu- ja kvoodivabalt liidu üldise soodustuste süsteemi raames. Need tingimused on vajalikud, et kaubandusliit oleks tugevam ja suudaks takistada kaubandussätete eiramist ja tagada kumulatsioonireeglite nõuetekohase täitmise .

(25)

Liit ja ÜMTd peaksid tegema koostööd finantsteenuste valdkonnas, et muuta finantssüsteem turvalisemaks, usaldusväärsemaks ja läbipaistvamaks ning seega toetada ülemaailmset finantsstabiilsust ja jätkusuutlikku majanduskasvu. Jõupingutused selles valdkonnas tuleks suunata rahvusvaheliselt kokku lepitud standardite kasutuselevõtmisele ja ÜMTde õigusaktide ühtlustamisele liidu finantsteenuste õigustikuga. Piisavat tähelepanu tuleks pöörata ÜMTde ametiasutuste haldussuutlikkuse tugevdamisele, sealhulgas järelevalve valdkonnas.

(25)

Liit ja ÜMTd peaksid tegema koostööd finantsteenuste valdkonnas, et võidelda maksupettuse, maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastu ning muuta seeläbi finantssüsteem turvalisemaks, usaldusväärsemaks ja läbipaistvamaks ning seega toetada ülemaailmset finantsstabiilsust ja jätkusuutlikku majanduskasvu. Jõupingutused selles valdkonnas tuleks suunata rahvusvaheliselt kokku lepitud standardite kasutuselevõtmisele ja ÜMTde õigusaktide ühtlustamisele liidu finantsteenuste õigustikuga. Piisavat tähelepanu tuleks pöörata ÜMTde ametiasutuste haldussuutlikkuse tugevdamisele, sealhulgas järelevalve valdkonnas.

(32)

Käesolevas otsuses tuleks koostöö rakendamiseks ja seega rahastamisvahendite üleselt haldamise sidususe tagamiseks vajaduse korral viidata (naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi) [määrusele].

(a)

edendada ja toetada ÜMTdega tehtavat koostööd;

(b)

toetada Gröönimaad ja teha Gröönimaaga koostööd tema peamiste sõlmküsimuste lahendamisel (eelkõige haridustaseme parandamisel) ning toetada Gröönimaa kohaliku valitsuse suutlikkust töötada välja ja rakendada kohalikku poliitikat.

b)

toetada ÜMTsid nende peamiste sõlmküsimuste lahendamisel , mille hulgas on ka haridustase Gröönimaal;

ba)

suurendada ÜMTde vastupanuvõimet, vähendades selleks nende majanduslikku ja keskkonnaalast haavatavust;

bb)

parandada ÜMTde konkurentsivõimet, sealhulgas sotsiaalstandardeid;

bc)

edendada ÜMTde koostööd teiste partneritega.

(a)

ÜMTde majanduse mitmekesistamine, sealhulgas nende edasine integreerimine maailma- ja piirkondliku majandusega; konkreetselt Gröönimaa puhul vajadus suurendada tööjõu oskusi;

a)

ÜMTde majanduse jätkusuutlik mitmekesistamine, sealhulgas nende edasine integreerimine maailma- ja piirkondliku majandusega; konkreetselt Gröönimaa puhul vajadus suurendada tööjõu oskusi;

aa)

kvaliteetse sotsiaalse mudeli edendamine;

(e)

katastroofiohu vähendamine;

e)

katastroofiohu vähendamine , pidades silmas Sendai raamistikus ajavahemikuks 2015–2030 sätestatud prioriteete ;

ha)

Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna küsimused.

aa)

ÜMTde suutlikkuse tugevdamine, et mõjutada selliste piirkondlike strateegiate vastuvõtmist, kus võetakse arvesse ÜMTde eripärasid, potentsiaali ja nende Euroopa perspektiivi;

(a)

ÜMTde ametiasutuste, liikmesriikide ja komisjoni esindajad kohtuvad igal aastal ÜMTde ja ühenduse vahelisel dialoogifoorumil (edaspidi „ÜMT ja ELi foorum“). Vajaduse korral kaasatakse ÜMT ja ELi foorumile Euroopa Parlamendi liikmed ning Euroopa Investeerimispanga ja äärepoolseimate piirkondade esindajad;

a)

ÜMTde ametiasutuste, liikmesriikide, komisjoni , nõukogu eesistujariigi ja Euroopa Parlamendi esindajad kohtuvad igal aastal ÜMTde ja ELi vahelisel poliitilise dialoogi foorumil (edaspidi „ÜMT ja ELi foorum“). Vajaduse korral kaasatakse ÜMT ja ELi foorumile ÜMTde ühendus (OCTA), Euroopa Investeerimispanga, äärepoolseimate piirkondade ning kolmandate riikide või ÜMT naaberpiirkondade esindajad;

(b)

komisjon, ÜMTd ja nendega seotud liikmesriigid korraldavad korrapäraselt kolmepoolseid konsultatsioone. Neid konsultatsioone korraldatakse vähemalt kolm korda aastas komisjoni algatusel või ÜMTde ja nendega seotud liikmesriikide taotlusel;

b)

komisjon, ÜMTd ja nendega seotud liikmesriigid korraldavad korrapäraselt kolmepoolseid konsultatsioone. Neid konsultatsioone korraldatakse vähemalt neli korda aastas komisjoni algatusel või ÜMTde ja nendega seotud liikmesriikide taotlusel;

(c)

edendada loodusvarade säästvat kasutamist ja ressursitõhusust ning katkestada seos majanduskasvu ja keskkonnaseisundi halvenemise vahel ning

c)

edendada loodusvarade säästvat kasutamist ja ressursitõhusust , et saavutada vähese CO2-heitega majandus, mis põhineb õiglase ülemineku strateegiatel ning

ea)

lahendada maa degradeerumisega seotud probleeme, milleks on eelkõige merepinna tõus ja pinnase saastumine.

(b)

kasutada selliste majanduslike ja sotsiaalsete tegevusalade puhul nagu kalapüük ja vesiviljelus, turism, meretransport ja põllumajandus ära võimalused, mida mere- ja rannikualad pakuvad taastuvenergia ja tooraine valdkonnas, võttes samal ajal arvesse kliimamuutuste ja inimtegevuse mõju.

b)

kasutada selliste majanduslike ja sotsiaalsete tegevusalade puhul nagu kalapüük ja vesiviljelus, turism, meretransport ja säästev põllumajandus ära võimalused, mida mere- ja rannikualad pakuvad taastuvenergia ja tooraine valdkonnas, võttes samal ajal arvesse kliimamuutuste ja inimtegevuse mõju.

(c)

keskkonnakaitse arendamine ja tugevdamine;

c)

inimõiguste ning sotsiaal- ja keskkonnakaitse arendamine ja tugevdamine;

(b)

partnerriikide jõupingutuste toetamist nende püüdlustes täita oma kohustusi kliimamuutuste valdkonnas vastavalt Pariisi kliimakokkuleppele;

b)

partnerriikide jõupingutuste toetamist nende püüdlustes täita oma kohustusi kliimamuutuste valdkonnas vastavalt Pariisi kliimakokkuleppele ja kestliku arengu eesmärkidele ;

(b)

abi ÜMTdele hariduspoliitika ja kutseõppepoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel.

b)

abi ÜMTdele hariduspoliitika ja kutseõppepoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel ning

ba)

toetust, mis soodustab ÜMTde osalemist programmis Erasmus+ ja nende juurdepääsu sellele programmile, julgustades ja suurendades võimalike toetusesaajate liikuvust nii ÜMTdest väljapoole kui ka ÜMTdesse.

(a)

lavakunsti viljelejate vaheliste kontaktide süvendamiseks edendada nende vahetust ja koolitust, sealhulgas võimaldades neil osaleda prooviesinemistel ning arendada ja edendada võrgustikke;

a)

kaunite kunstide viljelejate vaheliste kontaktide süvendamiseks edendada nende vahetust ja koolitust, sealhulgas võimaldades neil osaleda prooviesinemistel ning arendada ja edendada võrgustikke , pakkudes selleks piisavat rahalist toetust ;

aa)

tutvustada ÜMTde kunstiloomet liidus;

da)

parandades ÜMTde materiaalse ja immateriaalse kultuuripärandi tundmist, säilitamist ja väärtustamist;

(a)

piisavalt rahalisi vahendeid ja vajalikku tehnilist abi, et tugevdada ÜMTde suutlikkust välja töötada ja rakendada strateegilisi ja regulatiivseid raamistikke;

a)

käesoleva otsuse raames piisavalt rahalisi vahendeid ja vajalikku tehnilist abi, et tugevdada ÜMTde suutlikkust välja töötada ja rakendada strateegilisi ja regulatiivseid raamistikke;

(b)

pikaajalist rahastamist erasektori tugevdamiseks.

b)

käesoleva otsuse raames pikaajalist rahastamist erasektori tugevdamiseks;

(c)

Vajaduse korral võib käesoleva otsuse alusel kehtestatud meetmete jaoks toetust saada muude liidu programmide kaudu, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Käesoleva otsuse kaudu võib toetada ka muude liidu programmide alusel kehtestatud meetmeid, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Sellisel juhul tehakse kohaldatavate eeskirjade valik kõnealuseid meetmeid käsitlevas tööprogrammis.

c)

muude liidu programmide kaudu lisarahastamist , mis võimaldab toetada käesoleva otsuse alusel kehtestatud meetmeteid , tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Sellisel juhul tehakse kohaldatavate eeskirjade valik kõnealuseid meetmeid käsitlevas tööprogrammis.

(a)

„programmikohane abi“ – ÜMTdele antav tagastamatu abi, millega rahastatakse programmdokumentides ette nähtud territoriaalseid, piirkondlikke ja piirkondadevahelisi strateegiaid ja esmatähtsate ülesannete täitmist;

a)

„programmikohane abi“ – ÜMTdele antav tagastamatu abi, millega rahastatakse vajaduse korral programmdokumentides ette nähtud territoriaalseid, piirkondlikke ja piirkondadevahelisi strateegiaid ja esmatähtsate ülesannete täitmist;

(g)

„vahendite piirkondadevaheline jaotus“ – vahendite piirkondlikus jaotuses programmikohaseks abiks eraldatud osa, millega rahastatakse piirkondadevahelise koostöö strateegiate ja prioriteetsete eesmärkide täitmist, ja kuhu on kaasatud vähemalt üks ÜMT ja üks või mitu ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimat piirkonda ja/või üks või mitu AKV riiki ja/või üks või mitu AKV riikide hulka mittekuuluvat riiki või territooriumi.

g)

„vahendite piirkondadevaheline jaotus“ – vahendite piirkondlikus jaotuses programmikohaseks abiks eraldatud osa, millega rahastatakse piirkondadevahelise koostöö strateegiate ja prioriteetsete eesmärkide täitmist, kuhu on kaasatud käesoleva otsuse artiklis 82 osutatud üksused.

(a)

võetakse arvesse ÜMTde geograafilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi erijooni ning nende erivõimalusi;

a)

võetakse arvesse ÜMTde demograafilisi, geograafilisi , majanduslikke ja finantsilisi, keskkondlikke , sotsiaalseid ja kultuurilisi erijooni ning nende erivõimalusi;

a)

toetustena;

b)

teenuste, asjade või ehitustööde hankelepingutena;

c)

eelarvetoetusena;

d)

maksetena komisjoni poolt kooskõlas finantsmääruse artikliga 234 asutatud usaldusfondidesse;

e)

finantsinstrumentidena;

f)

eelarveliste tagatistena;

g)

segarahastamistoimingutena;

h)

finantsabina;

i)

tasustatud välisekspertide tööna.

(b)

institutsioonide arendamist, suutlikkuse parandamist ja keskkonnaaspektidega arvestamist;

b)

institutsioonide arendamist, suutlikkuse parandamist ning keskkonna, soopõhiste ja hea valitsemistava aspektidega arvestamist;

—

ÜMT poliitilise, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja keskkonnaalase olukorra lühikirjeldus;

—

ÜMT kestliku arengu strateegia (tegevuskava aastani 2030) lühikirjeldus, kus määratakse kindlaks ÜMT prioriteedid ning see, kuidas ÜMT kavatseb kestliku arengu eesmärkide saavutamisele kaasa aidata;

—

liidu rahastamiseks valitud prioriteetsed valdkonnad;

—

erieesmärgid;

—

oodatavad tulemused;

—

selged ja konkreetsed tulemuslikkuse näitajad;

—

rahaliste eraldiste soovituslik jaotus üldiselt ja prioriteetsete valdkondade kaupa;

—

orienteeriv ajakava.

(a)

tegevuskavad, üksikmeetmed ja toetusmeetmed, mille liidupoolne rahastamine ei ületa 10 000 000 eurot;

(b)

tehnilised muudatused, eeldusel et need ei mõjuta märkimisväärselt asjaomase tegevuskava või meetme eesmärke, nt:

(e)

ÜMTdest või liidust pärinevad detsentraliseeritud koostöös osalejad ja muud valitsusvälised osalejad, et võimaldada neil ÜMTdes detsentraliseeritud koostöö raames ellu viia majandus-, kultuuri-, sotsiaal- ja haridusprojekte ja -kavasid käesoleva otsuse artikli 12 kohaselt.

e)

ÜMTdest või liidust pärinevad detsentraliseeritud koostöös osalejad ja muud valitsusvälised osalejad, et võimaldada neil ÜMTdes detsentraliseeritud koostöö raames ellu viia majandus-, keskkonna-, kultuuri-, sotsiaal- ja haridusprojekte ja -kavasid käesoleva otsuse artikli 12 kohaselt.

iii)

üks või mitu piirkondlikku organit, mille liikmeteks on ÜMTd;

iii)

üks või mitu piirkondlikku organit või ühendust , mille liikmeteks on ÜMTd;

(a)

159 000 000  eurot toetustena muudele ÜMTdele peale Gröönimaa pikaajaliseks arenguks kavandatud kahepoolseks abiks eelkõige programmidokumendis osutatud algatuste rahastamiseks. See summa jaotatakse ÜMTde vahel vastavalt nende vajadustele ja tulemustele järgmiste kriteeriumide kohaselt. Programmidokumendis juhitakse vajaduse korral erilist tähelepanu abisaavate ÜMTde valitsemise ja institutsionaalse suutlikkuse tugevdamisele suunatud meetmetele ning asjakohastel juhtudel kavandatavate meetmete tõenäolisele ajakavale. Selle summa eraldamisel võetakse arvesse elanike arvu, sisemajanduse koguprodukti (SKP) taset, eelnevalt eraldatud summasid ja käesoleva otsuse artiklis 9 osutatud ÜMTde geograafilisest isoleeritusest tulenevaid probleeme.

a)

81 % toetustena kõigile ÜMTdele pikaajaliseks arenguks kavandatud kahepoolseks abiks eelkõige programmidokumendis osutatud algatuste rahastamiseks.

(b)

225 000 000  eurot toetustena muudele ÜMTdele peale Gröönimaa pikaajaliseks arenguks kavandatud kahepoolseks abiks eelkõige programmidokumendis osutatud algatuste rahastamiseks.

(c)

ÜMTde piirkondlike programmide toetuseks eraldatakse 81 000 000 eurot , millest 15 000 000 võib kasutada piirkonnasiseste tegevuste toetamiseks; Gröönimaa vastab ainult piirkonnasisese tegevuse toetamise tingimustele. Seda koostööd rakendatakse kooskõlas käesoleva otsuse artikliga 7, võttes eelkõige arvesse käesoleva otsuse artiklis 5 osutatud ühist huvi pakkuvaid valdkondi ning konsulteerides käesoleva otsuse artiklis 14 osutatud ELi-ÜMTde partnerlust edendavate dialoogifoorumitega. Seejuures seatakse eesmärgiks koordineerida summa kasutamist muude liidu rahastamisprogrammide ja -vahenditega ning eelkõige koostööd Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 nimetatud äärepoolseimate piirkondadega.

c)

ÜMTde piirkondlike programmide toetuseks eraldatakse 12 % , millest 30 000 000 eurot võib kasutada piirkonnasiseste tegevuste toetamiseks; Gröönimaa vastab ainult piirkonnasisese tegevuse toetamise tingimustele. Seda koostööd rakendatakse kooskõlas käesoleva otsuse artikliga 7, võttes eelkõige arvesse käesoleva otsuse artiklis 5 osutatud ühist huvi pakkuvaid valdkondi ning konsulteerides käesoleva otsuse artiklis 14 osutatud ELi-ÜMTde partnerlust edendavate dialoogifoorumitega. Seejuures seatakse eesmärgiks koordineerida summa kasutamist muude liidu rahastamisprogrammide ja -vahenditega ning eelkõige koostööd Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 nimetatud äärepoolseimate piirkondadega.

(d)

22 000 000 eurot uuringuteks või tehnilise abi meetmeteks kõigile ÜMTdele, k.a Gröönimaale vastavalt käesoleva otsuse artiklile 78 (1).

d)

3,5  % uuringuteks või tehnilise abi meetmeteks kõigile ÜMTdele, k.a Gröönimaale vastavalt käesoleva otsuse artiklile 78.

(e)

13 000 000 eurot jaotamata fondi kõigi ÜMTde, k.a Gröönimaa jaoks, et muu hulgas:

e)

3,5  % jaotamata fondi kõigi ÜMTde, k.a Gröönimaa jaoks, et muu hulgas:

1.

2.