Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) 2021.–2027. aasta strateegilist innovatsioonikava: Euroopa innovatsioonivõimekuse ja -suutlikkuse suurendamine“

(COM(2019) 330 final – 2019/00152 (COD))

ning

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi kohta (uuesti sõnastatud)“

(COM(2019) 331 final – 2019/00151 (COD))

(2020/C 47/10)

Pearaportöör: Antonello PEZZINI

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Parlament, 18.7.2019 Euroopa Liidu Nõukogu, 26.7.2019
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 173 lõige 3 ja artikkel 304
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Juhatuse otsus	24.9.2019
Vastuvõtmine täiskogus	31.10.2019
Täiskogu istungjärk nr	547
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	168/0/1

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab täielikult läbivaadatud määrusega kavandatavat Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) ning ELi mitmeaastase teadusuuringute ja innovatsiooni mitmeaastase raamprogrammi koostoimet, mis on osa programmiga „Euroopa horisont“ käivitatud ratsionaliseerimisest, mille tulemuseks on programmi lihtsustatud struktuur teadusuuringute ja innovatsiooni osas.

1.2.

Komitee on veendunud, et programmi „Euroopa horisont“ avatud innovatsiooni sammas pakub ühtset kontaktpunkti suure potentsiaaliga novaatorite jaoks Euroopa Innovatsiooninõukogu kaudu ning tõhustab koostööd ökosüsteemide ja osalejatega koostoimes EIT-ga, vältides dubleerimist ja kattumist, tagades tõhusa täiendavuse, nagu märkis nõukogu seoses ettepanekuga programmi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogrammi kohta (1).

1.3.

Sellega seoses peaks EIT olema üks peamisi sihipärast innovatsiooni soodustavaid tõukejõude, mis aitaks lahendada ühiskondlikke probleeme sellistes valdkondades nagu kestlikud innovatsiooni ökosüsteemid, innovatsiooni- ja ettevõtlusoskused elukestva õppe perspektiivis, kõrgharidusasutuste suutlikkuse suurendamine, uued turule suunatud lahendused üleilmsete probleemide lahendamiseks, sünergia ja lisaväärtuse loomine kogu programmis „Euroopa horisont“.

1.4.

Komitee arvates peaksid EIT ning selle teadmis- ja innovaatikakogukonnad etendama suuremat rolli ELi riigi ja piirkondliku tasandi innovatsiooni maastikul, suurendama oma suutlikkust ulatuslikuma ja parema kooskõlastamise nimel kõigi asjaomaste osalejatega eri tasanditel ning laiendama oma tegevust kõigile ettevõtjatele, sõltumata nende suurusest, et edendada ELi ettevõtluskultuuri.

1.5.

Komitee soovitab EIT-l säilitada ja rõhutada oma lisaväärtuse ainulaadsust Euroopa juhtiva haridusteenuste osutajana tänu suurtele erioskustele ettevõtlusõppes (töö käigus õppimine), tehes kindlaks ja katsetades uusi õpetamis- ja õppemeetodeid. Peamised rahvusvahelised akrediteerimisasutused peaksid tunnustama EIT kvaliteedimärgist ja seda tuleks tutvustada väljaspool teadmis- ja innovaatikakogukondade ja nende partnerite ringi, et edendada koostöös kolmandate riikide, eelkõige Aasia ja Ameerika Ühendriikidega järjest suuremaks kasvavat innovatsioonikogukonda.

1.6.

Komitee on seisukohal, et EIT peaks toetama selliste uute toodete väljatöötamist, millel on suur kaubanduslik väärtus ja mida rikastavad rahvusvahelisel tasandil saadud hariduskogemused tööstusdoktorantuuri eeskujul. See hõlbustaks kahtlemata uute kaubanduspartnerite senisest tihedamat ja aktiivsemat osalemist teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevuses.

1.7.

Selleks et kaasata paremini VKEsid, peaksid teadmis- ja innovaatikakogukonnad uurima uusi süsteeme, et ära kasutada ja edendada nn lähedusmõju, kaasates eelkõige piirkondlikud keskused, mis peaksid piirkondlikele ja kohalikele osalejatele võimaldama juurdepääsu ülemaailmsetele innovatsiooniplatvormidele.

1.8.

EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukonnad peaksid mõlemad töötama välja oma ettevõtjate ja arengu rahastamise strateegiad, et toetada innovaatiliste ettevõtjate konsolideerimist. Samuti tuleks tugevdada võrgustikke finantsmaailma ja riskikapitalifondidega.

1.9.

Komitee soovitab teadmis- ja innovaatikakogukondade levitamisel arvestada geopoliitilist tasakaalu ja paremini hõlmata ELi territooriumi – alustades kultuuri- ja loomesektori teadmis- ja innovaatikakogukondadest – eesmärgiga katta ka sellised piirkonnad nagu Aadria mere ja Balkani poolesaare piirkond ning Hiina.

1.10.

Seoses kavandatud otsusega strateegilise innovatsioonikava kohta aastateks 2021–2027 leiab komitee, et protsessi peaks iseloomustama terviklik lähenemisviis ja see peaks hõlmama kõiki partnerlusvorme (partnervõrgud (P2P), avaliku ja erasektori partnerlused, EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade partnerlused, tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate (FET) juhtalgatused), nagu nõutakse nõukogu järeldustes, et tagada põhjalik ülevaade sellest, mida tehakse partnerluste kaudu, ja saavutada poliitilised eesmärgid.

1.11.

Komitee toetab põhimõtteliselt strateegilist innovatsioonikava otsuse ettepaneku lisas kirjeldatud kujul, eeldusel, et kavandatud meetmed viiakse ellu täielikus kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ strateegilise kavaga, nagu märgitud Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisseisukohas 9. raamprogrammi kohta (2).

1.12.

Komitee väljendab heameelt selle üle, et komisjoni sõnul jätkab EIT lihtsustamiseks tehtavaid jõupingutusi, et vähendada teadmis- ja innovaatikakogukondade põhjendamatut halduskoormust ning võimaldada neil rakendada oma iga-aastast äriplaani ja mitmeaastast strateegiat paindlikult ja tõhusalt.

1.13.

Komitee arvates peaks EIT esitama aruande kõigi edukate uuenduslike toodete kohta, mis on tema kümneaastase tegevuse jooksul viidud turule (hinna ja kvaliteedi suhe).

1.14.

Komitee peab oluliseks ka järgmist: jõupingutused aruandluse ja järelevalve osas, k.a täpsed mõjunäitajad; teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevuse tulemuslikkuse hindamine; ellu viidud projektid; tulemused ja edusammud eesmärkide saavutamisel kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ raamistikuga.

2.   Sissejuhatus

2.1.

Euroopa raskused leiutiste muutmisel turustatavateks toodeteks ja teenusteks on sundinud ELi vaatama läbi oma teaduspoliitika, et püüda parandada oma suutlikkust arendada kiiresti oma alusuuringute suurepärasele tasemele toetudes välja turule orienteeritud innovatsiooni.

2.2.

Euroopa Liit lõi Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT), mille kohta Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on varem esitanud oma märkused, (3) 2008. aastal selleks, et suurendada oma innovatsioonisuutlikkust, ning instituut moodustab Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi lahutamatu osa.

2.3.

Praegu on EIT Euroopa suurim integreeritud innovatsiooni ökosüsteem. See toob kokku partnerid ettevõtetest, teadus- ja haridusasutustest ning toetab teadmis- ja innovaatikakogukondi. Kõnealused kogukonnad on laiaulatuslikud Euroopa partnerlused, mis on võimelised lahendama konkreetseid ülemaailmseid probleeme ja tugevdama arengu ökosüsteeme, edendama hariduse integreerimist teadustööga, et luua innovatsioonisõbralikke keskkondi ja soodustada innovaatiliste ettevõtete loomist, tehes seda tihedas koostöös Euroopa Innovatsiooninõukoguga.

2.4.

Praegusest 2014.–2020. aasta raamprogrammist „Horisont 2020“ rahastatakse innovatsiooni selgesõnaliselt uute avaliku sektori vahendite abil, mis on kasutusele võetud Euroopa innovatsiooni edendamiseks ja ettevõtete täiendavaks innustamiseks sellistes innovatsioonitegevustes osalemisele nagu avaliku ja erasektori partnerlused, näiteks ühised tehnoloogiaalgatused; laenu- ja tagatisskeemid, näiteks riskijagamisrahastu; ning riskikapital, näiteks suure kasvupotentsiaaliga ja uuenduslike VKEde süsteem (GIF) (4).

2.5.

EIT-l, kelle eelarve moodustas ajavahemikul 2008–2013 300 miljonit eurot, ajavahemikul 2014–2020 2,7 miljardit eurot ja aastatel 2021–2027 3,1 miljardit eurot, on oluline roll strateegias „Euroopa 2020“ (5).

2.6.

EIT eesmärk on tõhustada innovatsiooniprotsesse, lõimides koolituse ja ettevõtluse teadusuuringute ja innovatsiooniga, mille sõnaselge eesmärk on keskenduda konkreetselt käegakatsutavatele tulemustele ja eelistele (6).

2.7.

EIT tegevus toimub teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu. Need on ulatuslikud Euroopa partnerlused, milles keskendutakse konkreetsete ühiskonnaprobleemide lahendamisele, tuues kokku haridus-, teadus- ja ettevõtlusorganisatsioonid. EIT annab teadmis- ja innovaatikakogukondadele toetusi ning peab jälgima nende tegevust, millega kaasneb tõhus kontroll ja tulemuste levitamine.

2.8.

EIT on praegu lõimitud programmi „Euroopa horisont“ osana selle III sambast (innovatiivne Euroopa). Siiski tuleks tagada koostoime ja vastastikune täiendavus ka programmi teiste komponentidega (7). Teadmis- ja innovaatikakogukondi kui EIT lahutamatut osa käsitatakse Euroopa institutsionaliseeritud partnerlustena.

2.9.

EIT üldised eesmärgid kajastuvad eelkõige tema tegevusvaldkondades, mis on kindlaks määratud raamprogrammis „Euroopa horisont“, milles on samuti määratletud Euroopa partnerluste, sealhulgas teadmis- ja innovaatikakogukondade ning EIT partnerluste valiku-, rakendamis-, järelevalve-, hindamis- ja lõpetamise kriteeriumid.

2.9.1.

Tasub tuletada meelde peamisi sekkumisvaldkondi: — tugevdada kestlikke innovatsiooni ökosüsteeme kõikjal Euroopas; — edendada ettevõtlus- ja innovatsioonioskuste arendamist elukestva õppe kaudu; — muuta ELi ülikoolid ettevõtluslikumaks; — viia turule uusi lahendusi üleilmsetele ühiskondlikele probleemidele vastamiseks.

2.10.

EIT tegutseb ELi detsentraliseeritud asutusena. Selle asukoht on Budapestis. EIT ei ole teadusuuringute keskus ega aita otseselt kaasa üksikute projektide rahastamisele, vaid pakub toetusi teadmis- ja innovaatikakogukondadele.

2.11.

Teadmis- ja innovaatikakogukonnad valitakse avatud projektikonkursi teel välja suure sotsiaalse mõjuga prioriteetsete teemade alusel. Praegu toetab EIT kaheksat teadmis- ja innovaatikakogukonda, mis ühendavad ettevõtteid, ülikoole ja teaduskeskusi piiriülestes partnerlustes (8).

2.12.

Iga teadmis- ja innovaatikakogukonna eesmärk on tugevdada innovatsioonialast suutlikkust, hallates tasakaalustatud tegevuspaketti kolmes sektoris: — innovatsiooni toetavad projektid, mille eesmärk on toetada ja arendada uusi innovaatilisi tooteid, teenuseid ja lahendusi; — haridus, innovaatilised haridus- ja koolitusprogrammid, mida iga teadmis- ja innovaatikakogukond pakub kraadiõppe (magistriõpe/doktoriõpe) programmide kujul; juhtimis-/ametialase arengu kursused; elukestva õppe moodulid; ETI kvaliteedimärgisega suvekursused; — ettevõtete loomise ja toetamise tegevus koos idufirmade programmidega, et aidata ettevõtjatel ja potentsiaalsetel ettevõtjatel oma ideid edukalt ellu viia, keskendudes iseäranis turule juurdepääsule, rahastamisele, võrkudele, juhendamisele ja nõuandmisele.

2.13.

Paralleelselt rakendab iga teadmis- ja innovaatikakogukond oma teavitusstrateegias meetmeid, mis hõlmavad teadlikkuse suurendamist, teavitamist ja levitamist, sh piirkondliku innovatsioonikava arendamist tihedas koostoimes EIT-ga.

2.14.

Komitee on varem rõhutanud, et teadmis- ja innovaatikakogukonnad peaksid tagama oma esindatuse Euroopa eri riikides, eelkõige seoses innovatsioonikeskuste asukoha valimisega, ning et tugevdada tuleks akadeemilise samba soodustatud ettevõtlust (9).

2.15.

Komitee märkis ka, et teadmis- ja innovaatikakogukonnad on koondunud vähestesse riikidesse, ning soovis, et pingutataks eelkõige selle nimel, et võimalikult paljudes liikmesriikides loodaks sidemeid laboratooriumite, ettevõtete ja teadusasutustega (10).

2.16.

Euroopa Parlament omalt poolt on kutsunud komisjoni üles hoidma teadmis- ja innovaatikakogukonnad alles praeguses EIT-s, rõhutades läbipaistvuse ja sidusrühmade laialdase kaasamise tähtsust, ning analüüsima, milline võiks olla teadmis- ja innovaatikakogukondade ja Euroopa innovatsiooninõukogu koostoime (11).

2.17.

Euroopa Parlament märkis kontrollikoja aruandele toetudes ka seda, et teadmis- ja innovaatikakogukonnad ei kasutanud täielikult ära instituudi antud toetusi, peamiselt äriplaanide mittetäieliku rakendamise tõttu (12). Lisaks selgus kontrollikoja eriaruandest EIT kohta, et instituudi keerukas tegevusraamistik ja juhtimisprobleemid takistavad tema tegevuse üldist mõjusust.

2.18.

Nõukogu on omalt poolt tunnistanud, et strateegilistel partnerlustel ja algatustel, nagu Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) ja Marie Skłodowska-Curie meetmed, (13) on tõendatud lisaväärtust. Kokkuleppes tulevase programmi „Euroopa horisont“ kohta keskendub III sammas (innovatiivne Euroopa) läbimurdelise ja murrangulise innovatsiooni edendamisele Euroopa Innovatsiooninõukogu loomise teel. See hakkab toimima ühtse kontaktpunktina suure potentsiaaliga novaatorite jaoks (14).

3.   Euroopa Komisjoni ettepanekud

3.1.

Ettepanekute eesmärk on tagada teadmis- ja innovaatikakogukondade suurem avatus ja läbipaistvus ning viia EIT vastavusse järgmise ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programmiga (2021–2027) ning iseäranis Euroopa partnerluste jaoks programmi „Euroopa horisont“ raames kavandatud lähenemisviisiga, et veelgi suurendada ELi innovatsioonipotentsiaali.

3.2.

Arvestades kavandatud kolme miljardi euro suurust eelarvet, milles suurendati vahendeid 600 miljoni euro võrra (+ 25 %)) võrreldes praeguse strateegilise innovatsioonikavaga (2014–2020), eeldatakse, et EIT suudab tulemuslikult rahastada olemasolevate ning uute teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevust ning toetada 750 kõrgharidusasutuse innovatsioonialast suutlikkust.

3.3.

EIT peaks ellu viima tegevusi, mille eesmärk on — tugevdada kestlikke innovatsiooni ökosüsteeme kõikjal Euroopas; — edendada ettevõtlus- ja innovatsioonioskuste arendamist elukestva õppe kaudu ning muuta ELi kõrgharidusasutused ettevõtluslikumaks; — viia turule uusi lahendusi üleilmsetele probleemidele vastamiseks.

3.4.

EIT määruse kavandatud uuesti sõnastamise (15) eesmärk on tagada suurem õigusselgus ning parem kooskõla ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga uuele õiguslikule alusele tuginedes. Uuesti sõnastatud määrusega võetakse kasutusele ka EIT lihtsustatud rahastamismudel, et tõhusamalt hõlbustada täiendavaid avaliku ja erasektori investeeringuid, tugevdades EIT haldusstruktuuri.

3.5.

Ettepanekuga võtta vastu otsus strateegilise innovatsioonikava kohta aastateks 2021–2027 – mis peab olema kooskõlas teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga „Euroopa horisont“ – taotletakse järgmisi eesmärke: — teadmis- ja innovaatikakogukondade mõju suurendamine piirkondlikul tasandil tänu tõhustatud EIT võrgustikele, millesse on kaasatud rohkem kõrgharidusasutusi, ettevõtjaid ja teadusorganisatsioone seoses piirkondlike aruka spetsialiseerumise strateegiatega; — kõrgharidusvaldkonna innovatsioonisuutlikkuse suurendamine; — uute teadmis- ja innovaatikakogukondade loomine. EIT loob kaks uut teadmis- ja innovaatikakogukonda, mis on valitud programmi „Euroopa horisont“ prioriteetide jaoks kõige olulisemates valdkondades. Esimese kogukonna rõhuasetus on kultuuri- ja loomesektoril ning teine kogukond valitakse välja hiljem 2025. aastal.

4.   Üldised märkused

4.1.

Komitee kiidab heaks EIT osa ELi konkurentsivõime edendamisel innovatsiooni ökosüsteemi toetamise kaudu, kuna ta on suutnud panustada teadmiste kolmnurga arendamisse.

4.2.

Komitee on veendunud, et avatud innovatsiooni sammas pakub ühtset kontaktpunkti suure potentsiaaliga novaatorite jaoks Euroopa Innovatsiooninõukogu kaudu ning tõhustab koostööd ökosüsteemide ja innovatsiooniprotsessides osalejatega.

4.3.

Sellega seoses peaks EIT olema üks peamisi sihipärast innovatsiooni soodustavaid tõukejõude, et lahendada ühiskondlikke probleeme sellistes valdkondades nagu — kestlikud innovatsiooni ökosüsteemid kõikjal Euroopas; — innovatsioon ja ettevõtlusoskused elukestva õppe kaudu, k.a ELi kõrgharidusasutuste suutlikkuse suurendamine; — uued turule suunatud lahendused üleilmsete probleemide lahendamiseks; — sünergia ja lisaväärtus raamprogrammis „Euroopa horisont“.

4.4.

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut ning teadmis- ja innovaatikakogukonnad peaksid etendama suuremat rolli ELi innovatsioonimaastikul riigi ja piirkondlikul tasandil ning suurendama oma suutlikkust, et tagada ulatuslikum ja parem kooskõlastus kõigi asjaomaste osalejatega.

4.5.

EIT tegevus peaks olema suunatud kõigile ettevõtjatele, olenemata nende suurusest, edendades ELi ettevõtluskultuuri kõigi sotsiaalsete huvirühmade kaasamise kaudu, looma sünergiat Euroopa Innovatsiooninõukoguga ja lisaväärtust paljudele programmi „Euroopa horisont“ alla kuuluvatele projektidele.

4.6.

Komitee arvates peaksid EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukonnad seadma prioriteediks tugevdada süsteemselt kontakte teadmis- ja innovaatikakogukondades tegutsevate suurte ja keskmise suurusega ettevõtjate vahel ning edendada uusi teadmis- ja innovaatikakogukondade algatustesse kaasatavaid ettevõtjaid ja idufirmasid.

4.7.

EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukonnad peaksid töötama välja oma ettevõtjate rahastamise strateegiad, et aidata tugevdada innovatiivseid ettevõtteid asjakohaste sidemete kaudu finantsmaailma ja riskikapitalifondidega.

4.8.

Komitee leiab, et EIT rahalist toetust tuleks tasakaalustada sektori suuruse, liigi ja küpsusastme alusel. Väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel on raskem toime tulla regulatiivse koormusega ning neid tuleks rahaliselt toetada.

4.9.

Selleks et kaasata paremini VKEsid, peaksid teadmis- ja innovaatikakogukonnad uurima viise, kuidas ära kasutada ja edendada nn lähedusmõju, eelkõige piirkondlike keskuste kaudu, mis peaksid piirkondlikele ja kohalikele osalejatele võimaldama juurdepääsu ülemaailmsetele innovatsiooniplatvormidele, pakkudes VKEdele suunatud struktuure ja tuge.

4.10.

Komitee leiab, et piirkondlikud keskused on teadmis- ja innovaatikakogukondade tuleviku jaoks määrava tähtsusega. Teadmis- ja innovaatikakogukondade tulevase rahalise jätkusuutlikkuse seisukohast on oluline nende integreerimine kohalikesse innovatsioonisüsteemidesse ja nende kontrollifunktsioon välispartnerite jaoks.

4.11.

Tuleks suurendada teadmis- ja innovaatikakogukondade avatust ja läbipaistvust. Teadmis- ja innovaatikakogukondade (täieõiguslike, assotsieerunud jne) partnerite valimise kord ja kriteeriumid tuleks avalikustada. Tegevuste ja projektide (nt innovatsioonialaste ettepanekute jaoks) valimise eeskirjad tuleks teha laialdaselt kättesaadavaks ja neid tuleks kogu ELis levitada ning sõltumatud asutused peaksid kasutusele võtma asjakohased tagasisidemehhanismid ja neid jälgima.

4.12.

Komitee soovitab EIT-l säilitada ja rõhutada oma lisaväärtuse ainulaadsust hariduses Euroopa juhtiva kõrgetasemeliste haridusteenuste osutajana ning arendada erioskusi kohapeal toimuva ettevõtlusalase õppe vallas (töö käigus õppimine). Peamised rahvusvahelised akrediteerimisasutused peaksid tunnustama EIT kvaliteedimärgist.

4.13.

Komitee on seisukohal, et EIT peaks toetama selliste uute toodete väljatöötamist, millel on suur kaubanduslik väärtus ja mis on lõimitud rahvusvahelisel tasandil saadud hariduskogemustesse tööstusdoktorantuuri eeskujul.

4.13.1.

Komitee toetab täielikult läbivaadatud määruses kavandatud EIT vastavusse viimist ELi teadusuuringute ja innovatsiooni mitmeaastase raamprogrammiga programmi „Euroopa horisont“ ja kavandatud Euroopa partnerluste raames.

4.14.

Komitee arvates tuleks veelgi lihtsustada EIT – mille juhtimist tuleks tõhustada – ning teadmis- ja innovaatikakogukondade toimimist: kõik peaksid järgima samu eeskirju, koostama iga-aastaseid aruandeid ja üheaastaste äriplaanide asemel vastu võtma mitmeaastaseid äriplaane.

4.15.

Komitee rõhutab vajadust kõrvaldada tõhusalt kontrollikoja kindlaks tehtud puudused, mis puudutavad teatavaid EIT mudeli põhielemente, mida ei ole asjakohaselt kavandatud, et see kujutaks endast tõhusat ja innovatiivset avalikku süsteemi.

4.16.

Seoses kavandatud otsusega strateegilise innovatsioonikava kohta aastateks 2021–2027 leiab komitee, et protsessis tuleks järgida terviklikku lähenemisviisi ja see peaks hõlmama kõiki partnerlusvorme (partnervõrgud (P2P), avaliku ja erasektori partnerlused, EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade partnerlused, tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate (FET) juhtalgatused), nagu nõutakse nõukogu järeldustes.

---

(1)  15. aprilli 2019. aasta institutsioonidevaheline dokument 2018/0225 (COD) – 8550/19.

(2)  27. märtsi 2019. aasta institutsioonidevaheline dokument 2018/0224 (COD) – 7942/19.

(3)  ELT C 161, 13.7.2007, lk 28; ELT C 181, 21.6.2012, lk 122; ELT C 62, 15.2.2019, lk 33.

(4)  Ühised tehnoloogiaalgatused võeti kasutusele selleks, et paremini reageerida tööstuse vajadustele konkreetsetes uurimisvaldkondades. Nende puhul on tegemist sõltumatute ELi asutustega tööstuse ja mõnel juhul ka liikmesriikide osalusega. Riskijagamisrahastu loodi selleks, et parandada teadlaste juurdepääsu laenurahale, eelkõige suurema riskiga investeeringuteks teadusuuringutesse, tehnoloogia arendamisse ja innovatsiooni. Suure kasvupotentsiaaliga ja uuenduslike VKEde süsteem (GIF) pakub konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi raames riskikapitali uuenduslikele VKEdele ja suure kasvupotentsiaaliga VKEdele.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1292/2013 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 294/2008, millega asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut) (ELT L 347, 20.12.2013, lk 174) artikkel 3.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta otsus nr 1312/2013/EL Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) strateegilise innovatsioonikava kohta: EIT panus innovaatilisemasse Euroopasse (ELT L 347, 20.12.2013, lk 892).

(7)  Vt joonealune märkus 1.

(8)  EIT Climate-KIC: Drivers of climate innovation in Europe and beyond; EIT Digital: For a strong, digital Europe; EIT Food: EIT Food connects businesses, research centres, universities and consumers; EIT Health: Together for healthy lives in Europe; EIT InnoEnergy: Pioneering change in sustainable Energy; EIT Manufacturing: Strengthening and increasing the competiveness of Europe’s manufacturing; EIT RawMaterials: Developing raw materials into a major strength for Europe; EIT Urban Mobility: Smart, green and integrated transport.

(9)  ELT C 62, 15.2.2019, lk 33.

(10)  ELT C 181, 21.6.2012, lk 122.

(11)  Euroopa Parlamendi 13. juuni 2017. aasta resolutsioon programmi „Horisont 2020“ rakendamise hindamise kohta seoses selle vahehindamise ja 9. raamprogrammi ettepanekuga (ELT C 331, 18.9.2018, lk 30).

(12)  Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta resolutsioon (EL) 2019/1483 tähelepanekutega, mis on Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (ELT L 249, 27.9.2019, lk 229).

(13)  Nõukogu 23. mai 2018. aasta järeldused Euroopa haridusruumi visiooni suunas liikumise kohta.

(14)  Euroopa Liidu Nõukogu 27. märtsi 2019. aasta pressiteade.

(15)  Määrus (EL) nr 1292/2013.