EUROOPA KOMISJON

Brüssel,20.9.2018

COM(2018) 658 final

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta toetuse maksmiseks Lätile

SELETUSKIRI

1.Ettepaneku taust

Käesolevas otsuses käsitletakse Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (edaspidi „ELSF“) kasutuselevõtmist vastavalt nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrusele nr 2012/2002 1 (edaspidi „määrus“) summas 17 730 519 eurot toetuse maksmiseks Lätile 2017. aastal toimunud katastroofilise üleujutuse tõttu. Nimetatud kasutuselevõtmist rahastatakse täies ulatuses 2018. eelarves ettemaksete tegemiseks juba ettenähtud kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute järelejäänud summast – 47 479 154 eurost. Seetõttu ei ole paranduseelarve vajalik.

2.Teave ja tingimused

2017. aasta suvel ja sügisel oli Lätis pikk paduvihmaperiood, mis põhjustas mulla küllastumist veega ja üleujutusi kogu riigis, eriti aga Latgale piirkonnas ja selle ümbruskonnas. Hävines saak ning oluliselt said kannatada veevoolu- ja -äravoolurajatised, nendega seotud veepuhastusrajatised ning maantee- ja raudteetaristu.

(1)Läti esitas ELSFist rahalise toetuse saamise taotluse 14. novembril 2017, mis jääb 12 nädala pikkuse tähtaja raamesse pärast esimeste kahjustuste registreerimist 24. augustil 2017. Taotlus käsitles määruse artikli 2 lõike 2 kohast suurt loodusõnnetust. Läti esitas komisjoni taotluse peale 27. aprillil 2018 kõnealuse juhtumi hindamise lõpuleviimiseks vajalikku täiendavat teavet.

(2)Tegemist on loodusõnnetusega ja see kuulub ELSFi kohaldamisalasse.

(3)Läti hinnangul põhjustasid üleujutused kokku 380,5 miljonit eurot otseseid kahjusid. Kõnealune summa ületab Läti suhtes 2017. aastal kohaldatud suure loodusõnnetuse künnist ELSFi vahendite kasutuselevõtmiseks, milleks oli 145 740 000 eurot (s.t 0,6 % Läti kogurahvatulust 2015. aasta andmete põhjal). Kuna hinnanguline otsene kahju ületab selle künnise, võib kõnealust suurt loodusõnnetust pidada määruse tähenduses katastroofiks. Seepärast on Läti taotlus kõlblik ELSFist toetuse saamiseks.

(4)Läti ei küsinud ettemakset.

(5)Läti taotluses on üksikasjalikult kirjeldatud õnnetuse põhjustanud ilmastikutingimusi ja nende tagajärgi. 2017. aasta augusti, septembri ja oktoobri pidev vihmasadu ja üleujutused põhjustasid põllumajandusele märkimisväärset kahju – saagi hävinemist ja põllumajandusliku äravoolusüsteemi laialdasi ummistusi. Kahjustada sai ka riigi ja kohaliku omavalitsuse taristu, eelkõige vee- (veevoolu- ja -äravoolurajatised, hüdroloogilised seadmed, tammid ja nendega seotud kaitsetaristu) ja transporditaristu (pea- ja kohalikud maanteed, raudteed). Kokku sai kannatada 184 riigimaanteed ja ajutiselt tuli peatada raudteeliiklus. 29. augustil 2017 kuulutati välja erakorraline seisukord. Elanikkonda teenindavad riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ja ettevõtted ei saanud nõuetekohaselt toimida. Palju koole ja muid kohaliku omavalitsuse hooneid sai veekahjustusi ja tuli sulgeda. Minema uhuti ja risuga täitus üle 28 000 km (maa-aluseid) äravoolusüsteeme, ligikaudu 4 500 km kraave ning 1 700 äravoolu- ja hüdroloogilist rajatist. Veepuhastusrajatiste üleujutamine põhjustas veereostust ja keskkonnaohtu.

(6)Läti hindas määruse artikli 3 lõike 2 kohaselt toetuskõlblike hädaolukorra- ja päästeoperatsioonide maksumuseks 36,2 miljonit eurot ning esitas meetmete kulud tegevuse laadi järgi. Konkurentsitult kõige suurem osa abikõlblikest kuludest (peaaegu 32 miljonit eurot) on seotud üldkasutatavate äravoolusüsteemide ja nendega seotud taristuga. ELSFi toetust ei tohi aga kasutada sellisteks remonditöödeks, millega parandatakse nende varade seisukorda võrreldes katastroofieelsega.

(7)Läti ametiasutused on kinnitanud, et abikõlblikel kuludel ei ole kindlustuskatet.

(8)Kahju kandnud piirkond kuulub 2014.–2020. aasta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vähem arenenud piirkondade kategooriasse. Läti ametiasutused ei ole komisjonile teatanud kavatsusest suunata struktuuri- ja investeerimisfondide programmidele ettenähtud vahendeid ümber taastamismeetmetele. 2017. aasta novembris esitas Läti komisjonile põllumajandustootjatele toetuse maksmise taotluse, mille alusel võttis komisjon vastu rakendusmääruse (EL) 2018/108 erakorralise meetme kohta, mis seisneb toetuse andmises Leedu, Läti, Eesti ja Soome teatavates piirkondades üleujutuste ja tugevate vihmade tõttu kahju kannatanud põllumajandustootjatele. Lätile eraldatav maksimaalne summa on 3,5 miljonit eurot.

(9)Läti ei käivitanud ELi kodanikukaitse mehhanismi.

(10)Mis puutub suurõnnetuse ohu ennetamist ja ohjamist käsitlevate liidu õigusaktide rakendamisse, siis ei ole praegu pooleli ühtegi rikkumismenetlust.

2.5Järeldus

Eespool esitatud põhjustel vastab Läti taotluses kirjeldatud suurõnnetus määruses sätestatud ELSFi vahendite kasutuselevõtmise tingimustele.

3.Rahastamine ELSFi eraldistest 2018. aastal

Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020) 2 (edaspidi „mitmeaastase finantsraamistiku määrus“), eriti selle artikli 10 kohaselt võib ELSFi kasutada igal aastal mahus kuni 500 miljonit eurot (2011. aasta hindades). Eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe 3 punktis 11 on sätestatud ELSFi kasutuselevõtmise kord.

Et ELSFi loomise keskne põhjus oli solidaarsus, on komisjon seisukohal, et antav abi peaks olema progresseeruv. See tähendab, et senise tava kohaselt peaks abi osatähtsus ELSFi vahendite kasutuselevõtmise korral olema suure loodusõnnetuse künnisest (s.o 0,6 % kogurahvatulust või 3 miljardit eurot 2011. aasta hindades, olenevalt sellest, kumb summa on väiksem) suurema kahju puhul suurem kui künnisest väiksema kahju puhul. Varem on suurõnnetuste korral fondi vahendite eraldamisel lähtutud järgmistest määradest: 2,5 % kogu otsesest kahjust, mis on fondi kasutuselevõtmise künnisest allpool, ja 6 % kahju sellest osast, mis künnist ületab. Piirkondlike õnnetuste ja naabruses paikneva riigi õnnetuse puhul on määr 2,5 %.

Toetus ei tohi ületada abikõlblike meetmete hinnangulist kogumaksumust. Abi arvutamise metoodika esitati ELSFi aastaaruandes (2002–2003) ning metoodika kiitsid heaks nõukogu ja Euroopa Parlament.

Läti taotluse ning tekkinud otsese kahju hinnangulise kogusumma alusel ELSFist antav rahaline toetus arvutatakse järgmiselt.

Vastavalt mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 10 lõikele 1 oli 2018. aasta alguses ELSFis kasutamiseks kättesaadav kogusumma 421 142 057 eurot, mis koosnes 2018. aasta eraldise jäägist summas 280 371 754 eurot (s.o 574 342 834 eurot miinus 2017. aastal juba kasutusele võetud 293 971 080 eurot) 4 ja 2017. eraldisest summas 140 770 303 eurot, mis jäi kasutamata ja kanti üle 2018. aastasse.

Summa, mille saab praeguse seisuga 2018. aastal kasutusele võtta, on 139 397 191 eurot. See sisaldab kogu summat, mis oli ELSFis kasutamiseks kättesaadav 2018. aasta alguses (421 142 057 eurot), miinus 143 585 709 euro suurune summa, mis on kinni peetud selleks, et täita kohustus jätta kuni 1. oktoobrini 2018 kasutusele võtmata 25 % 2018. aasta eraldisest, nagu on sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 10 lõikes 1, ning miinus käesoleval aastal Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa ja Portugali jaoks eraldatud 104 166 951 eurot 5 ja Bulgaaria, Kreeka, Leedu ja Poola jaoks eraldatud 33 992 206 eurot 6 .

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta toetuse maksmiseks Lätile

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta, 7 eriti selle artikli 4 lõiget 3,

võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta, 8 eriti selle punkti 11,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (edaspidi „fond“) eesmärk on võimaldada liidul kiiresti, tulemuslikult ja paindlikult reageerida kriisiolukordadele ning näidata üles solidaarsust loodusõnnetuse tagajärjel kannatanud piirkondade elanikega.

(2)Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 9 artikli 10 kohaselt ei tohi fond ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 500 000 000 eurot (2011. aasta hindades).

(3)Läti esitas fondi vahendite kasutuselevõtmise taotluse 14. novembril 2017, pärast 2017. aasta suve ja sügise pikka paduvihmaperioodi, mis põhjustas mulla küllastumist veega ja üleujutusi.

(4)Läti taotlus vastab fondist rahalise toetuse saamise tingimustele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 2012/2002 artiklis 4.

(5)Seepärast tuleks fondi vahendid kasutusele võtta, et anda Lätile rahalist toetust.

(6)Selleks et minimeerida fondi vahendite kasutuselevõtuks vajalikku aega, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates selle vastuvõtmise kuupäevast.

(7)27. märtsi 2018. aasta otsusega 2018/508 10 võeti fondist kasutusele 50 000 000 eurot 2018. eelarveaasta ettemaksete tegemiseks ettenähtud kulukohustuste assigneeringuid ja maksete assigneeringuid. Neist assigneeringutest on ära kasutatud väga vähe. Sellest tulenevalt saab kogu käesoleva kasutuselevõtu summat rahastada liidu üldeelarvega 2018. eelarveaastaks ettenähtud ettemaksete tegemiseks kasutusele võetud assigneeringute ümberpaigutamise teel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu 2018. aasta üldeelarve raames võetakse Lätile abi andmiseks kasutusele Euroopa Liidu Solidaarsusfondi vahendeid summas 17 730 519 eurot kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates … [vastuvõtmise kuupäev]**.

Brüssel,

(1)    Nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta (EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrusega (EL) nr 661/2014 (ELT L 189, 27.6.2014, lk 143).

(2)    Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

(3)    ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(4)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2017. aasta otsus (EL) 2017/1599 Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta toetuse maksmiseks Itaaliale (ELT L 245, 23.9.2017) ja sellele lisatud paranduseelarve nr 4/2017 (ELT L 330, 13.12.2017).

(5)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta otsus (EL) 2018/846 Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta toetuse maksmiseks Kreekale, Hispaaniale, Prantsusmaale ja Portugalile (ELT L 144, 8.6.2018, lk 3–4) ja sellele lisatud paranduseelarve nr 1/2018 (ELT L 191, 27.7.2018, lk 1–22).

(6)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2018. aasta otsus Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta toetuse maksmiseks Bulgaariale, Kreekale, Leedule ja Poolale (ELT L XX, X.X.XXXX) ja sellele lisatud paranduseelarve nr 4/2018 (ELT L XX, X.X.XXXX).

(7)    EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3.

(8)    ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(9)    Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

(10)    ELT L 83, 27.3.2018, lk 13.