EUROOPA KOMISJON

Brüssel,13.6.2018

COM(2018) 466 final

2018/0251(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega kehtestatakse Leedu Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimise abiprogramm (Ignalina programm) ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EL) nr 1369/2013

{SWD(2018) 342 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

Käesolevas ettepanekus on kohaldamise alguskuupäevana ette nähtud 1. jaanuar 2021 ja see on koostatud 27 liikmesriigist koosnevale liidule, mis on kooskõlas Ülemkogule 29. märtsil 2017 laekunud Ühendkuningriigi teatega tema kavatsuse kohta lahkuda Euroopa Liidust ja Euratomist, tuginedes Euroopa Liidu lepingu artiklile 50.

Põhjused ja eesmärgid

Programm sai alguse Leedu Euroopa Liiduga ühinemise läbirääkimiste kontekstis. Leedu kohustus ühiselt kokku lepitud tähtajaks sulgeda ja seejärel dekomisjoneerida kaks sovetiajal projekteeritud tuumareaktorit on sätestatud Leedu ühinemislepingus( 1 ). Näidates üles solidaarsust ja tunnistades, et Ignalina tuumaelektrijaama tegevuse lõpetamine on pikaajaline ning seotud erakordse rahalise koormaga, võttis Euroopa Liit Leedu ühinemislepingu( 2 ) protokolli nr 4 alusel kohustuse Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimist vastavalt tegelikele maksevajadustele ja kasutussuutlikkusele rahaliselt toetada.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

Järgmises mitmeaastases finantsraamistikus on programmi keskmes Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimisega seotud kiirgusohutuse probleemid, mille lahendamisel võib saavutada suurima ELi lisaväärtuse (st kiirgusohu järkjärgulise vähenemise töötajate, üldsuse ja keskkonna jaoks Leedus, aga ka kogu ELis).

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

i)liikmesriigi suurem kaasamine (programmi koordinaator ja finantskoordinaator) suurema isevastutuse saavutamiseks koos dekomisjoneerija (lõplik toetusesaaja) suurema vastutusega;

ii)menetluste sujuvamaks muutmine juhtimistsükli õigeaegsuse ja tulemuslikkuse parandamiseks;

iii)suurem võrreldavus muude dekomisjoneerimisprogrammide tulemuslikkusega.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Väliseksperdid

–„Support to the mid-term evaluation of the Nuclear Decommissioning Assistance Programmes“ („Toetus tuumarajatiste dekomisjoneerimise abiprogrammide vahehindamisele“), EY, hinnang Euroopa komisjoni energeetika peadirektoraadi jaoks, 2018;

–„Nuclear Decommissioning Assistance Programme (NDAP) – Assessment of the robustness of the financing plans considering the economic-financial-budgetary situation in each concerned Member State and of the relevance and feasibility of the detailed decommissioning plans“ („Tuumarajatiste dekomisjoneerimise abiprogramm – rahastamiskavade tugevuse hindamine, võttes arvesse iga asjaomase liikmesriigi majanduslikku, rahalist ja eelarvelist olukorda ning üksikasjalike dekomisjoneerimiskavade asjakohasust ja teostatavust“), Deloitte, NucAdvisor, VVA Europe, Euroopa Komisjoni energeetika peadirektoraadi tellitud uuring, 2016;

–Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 22/2016 „ELi tuumarajatiste dekomisjoneerimise abiprogrammid Leedus, Bulgaarias ja Slovakkias: alates 2011. aastast on tehtud mõningaid edusamme, kuid oluliste probleemide lahendamine seisab veel ees“.

•Mõjuhinnang

•Lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

I lisas on üksikasjalikult kirjeldatud programmi erieesmärki. I lisas on 1. tabeli kaudu esitatud komisjoni vastus Euroopa Kontrollikoja 6. soovitusele, 12 milles kutsutakse komisjoni üles kasutada ELi rahalisi vahendeid ainult nende töötajate kulude katmiseks, kes töötavad täistööajaga dekomisjoneerimises. Tabelis on ette nähtud liidu rahastuse säilitamine olulisteks ülesanneteks, nt ohutus, kasutades samas kaasrahastamise skeeme selleks, et viia kohalike sidusrühmade huvid kooskõlla komisjoni huvidega. Lisas II on sätestatud erinäitajad selleks, et kajastada programmi edusamme eesmärkide saavutamisel seoses demonteerimise ja saastest puhastamise, radioaktiivsete jäätmete käitlemise ning teadmiste levitamisega.

2018/0251 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega kehtestatakse Leedu Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimise abiprogramm (Ignalina programm) ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EL) nr 1369/2013

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse 2003. aasta ühinemisakti, eriti sellele lisatud protokolli nr 4 artiklit 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)2003. aasta ühinemisaktile lisatud protokolli nr 4 (Ignalina tuumaelektrijaama kohta) ( 13 ) kohaselt võttis Leedu kohustuse sulgeda Ignalina tuumaelektrijaama esimene reaktor 31. detsembriks 2004 ja teine reaktor 31. detsembriks 2009 ning need reaktorisõlmed seejärel dekomisjoneerida.

(2)Kooskõlas ühinemisaktis võetud kohustustega ning liidu abiga sulges Leedu kaks reaktorit tähtaegselt ning tegi märkimisväärseid edusamme nende dekomisjoneerimise suunas. Kiirgusohu vähendamise jätkamiseks on vaja lisatööd. Olemasolevate hinnangute kohaselt on selleks pärast 2020. aastat vaja täiendavaid rahalisi vahendeid.

(3)Käesoleva määrusega hõlmatav tegevus peaks vastama kohaldatavale liidu ja siseriiklikule õigusele. Käesoleva määrusega hõlmatud tuumaelektrijaama dekomisjoneerimine peaks toimuma kooskõlas õigusaktidega, mis käsitlevad tuumaohutust (nõukogu direktiiv 2009/71/Euratom) ( 14 ) ja jäätmekäitlust (nõukogu direktiiv 2011/70/Euratom) ( 15 ). Lõplik vastutus kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise eest jääb Leedu kanda.

(4)Tunnistades, et Nõukogude Liidu ajast pärineva kahe 1 500 MW RBMK-tüüpi reaktoriga Ignalina tuumaelektrijaama tegevuse enneaegne lõpetamine ja sellele järgnev dekomisjoneerimine oli pretsedenditu ja pani Leedule erakordse rahalise koorma, mis ei vastanud riigi suurusele ega majanduslikule tugevusele, sätestati protokollis nr 4, et Ignalina programmi alusel antavat liidu abi jätkatakse katkematult ja seda pikendatakse pärast 2006. aastat järgmiste finantsperspektiivide ajavahemikuks.

(5)Käesoleva määrusega kehtestatakse Leedu Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimise abiprogrammile (edaspidi „programm“) rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 2. detsembril 2013. aastal eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe ( 16 ) punkti 17 tähenduses.

(6)Käesoleva programmi suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) 2018/… [uus finantsmäärus] ( 17 ) (edaspidi „finantsmäärus“). Selles sätestatakse liidu eelarve rakendamise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete, kaudse eelarve täitmise, rahalise abi, rahastamisvahendite ja eelarvetagatiste kohta.

(7)Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013, ( 18 ) nõukogu määrustele (Euratom, EÜ) nr 2988/95 ( 19 ) ja (Euratom, EC) nr 2185/96 ( 20 ) ning määrusele (EL) 2017/1939 ( 21 ) tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid ebaseaduslikke toiminguid, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371 ( 22 ) . Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

(8)Käesolev määrus ei piira Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaselt edaspidi toimuvate riigiabimenetluste tulemusi.

(9)Käesoleva määruse kohane rahastamine peaks olema suunatud meetmetele, millega rakendatakse dekomisjoneerimise ohutuseesmärke, samal ajal kui lõplik vastutus tuumaohutuse eest peaks jääma Leedule.

(10)Programmiga tuleks tagada ka sellest saadud teadmiste levitamine kõikidele liikmesriikidele, kooskõlas ja koostoimes liidu teiste asjakohaste dekomisjoneerimismeetmete programmidega Bulgaarias ja Slovakkias ning komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskusega, kuna sellised meetmed annavad suurima liidu lisaväärtuse.

(11)Käesoleva määrusega hõlmatud Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimisel tuleks kasutada saadavaid parimaid tehnilisi teadmisi ning võtta nõuetekohaselt arvesse kasutuselt kõrvaldatavate seadmete laadi ja tehnilisi näitajaid, et tagada ohutus ja võimalikult suur tõhusus, võttes seejuures arvesse rahvusvahelisi parimaid tavasid.

(12)Komisjon ja Leedu peaksid tagama dekomisjoneerimisprotsessi edenemise tõhusa järelevalve ja kontrolli, et käesoleva määrusega eraldatavad rahalised vahendid omandaksid liidu suurima lisaväärtuse, ehkki lõplik vastutus dekomisjoneerimise eest jääb Leedu kanda. See hõlmab tõhusat edusammude ja tulemuslikkuse mõõtmist ning vajaduse korral parandusmeetmete võtmist.

(13)Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe ( 23 ) punktidele 22 ja 23 on vaja programmi hinnata konkreetsete järelevalvenõuete alusel kogutud teabe põhjal, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Need nõuded võivad hõlmata mõõdetavaid näitajaid, kui see on vajalik programmi kohapealse mõju mõõtmiseks.

(14)Programmile määratud assigneeringute summat ja programmitöö perioodi peaks olema võimalik läbi vaadata, tuginedes vahe- ja lõpphindamisaruande tulemustele.

(15)Käesoleva määruse raames kaasrahastatavaid meetmeid tuleks käsitleda Leedu poolt nõukogu määruse 2013/1369/EL (25) kohaselt esitatud dekomisjoneerimiskava ja selle võimalike muudetud versioonide raames. Selles kavas määrati kindlaks programmi kohaldamisala, dekomisjoneerimise lõpptulemus ja lõpukuupäev; see hõlmab dekomisjoneerimistegevusi, nendega seotud ajakava, kulusid ja vajaminevat personali. Vajaduse korral peaks Leedu esitama komisjonile kava ajakohastatud versioonid nende arvessevõtmiseks tööprogrammide koostamisel.

(16)Programm tuleks viia ellu liidu ning Leedu ühisel finantseerimisel. Maksimaalne ELi-poolse kaasrahastamise määr tuleks sätestada kooskõlas eelmiste programmide kaasfinantseerimise tavadega. Võttes arvesse võrreldavate liidu programmide tavasid ja Leedu tugevamat majandust alates Ignalina dekomisjoneerimisprogrammi kehtestamisest kuni käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamise lõpuni, ei tohiks liidu kaasrahastamise määr ületada 80 % rahastamiskõlblikest kuludest. Ülejäänud kaasrahastamine peaks pärinema Leedult ja muudest allikatest kui liidu eelarve, eelkõige rahvusvahelistelt finantseerimisasutustelt ja teistelt rahastajatelt.

(17)Seetõttu tuleks määrus (EL) nr 1369/2013 ( 24 ) kehtetuks tunnistada.

(18)Kontrollikoja eriaruannet nr 22/2016 ELi finantsabi kohta Bulgaaria, Leedu ja Slovakkia tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimiseks, kontrollikoja soovitusi ja komisjoni vastust on nõuetekohaselt arvesse võetud.

(19)Programm kuulub nõukogu direktiivi 2011/70/Euratom kohaselt Leedu riikliku programmi kohaldamisalasse.

(20)Selleks et tagada käesoleva määruse artikli 3 rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 ( 25 ).

(21)Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastuvõetud horisontaalseid finantseeskirju. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ning neis on sätestatud eelkõige eelarve koostamise ja täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, hangete, auhindade ja kaudse rahastamise kohta ning ette nähtud eelarvevahendite käsutajate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud eeskirjades on käsitletud ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus

(22)Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks et saavutada ÜRO säästva arengu eesmärke, aidatakse jätkuprogrammiga kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja panustada üldeesmärgi saavutamisele, st sellele, et liidu eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi vahehindamisel.

(23)Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende suutlikkusest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama ühekordsete maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse Leedu Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimise abiprogramm (edaspidi „programm“).

Määrusega nähakse ette programmi eesmärgid, programmi eelarve ajavahemikuks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja rahastamisvahendite andmise eeskirjad.

Artikkel

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)„dekomisjoneerimine“ – haldus- ja tehnilised meetmed, millega vabastatakse rajatis reguleerivast kontrollimisest kas osaliselt või täielikult ning mille eesmärk on tagada pikaajaline üldsuse ja keskkonna kaitse jääkradionukliidide taseme alandamisega materjalides ja rajatise asukohas;

(2)„dekomisjoneerimiskava“ – dokument, mis sisaldab üksikasjalikku teavet kavandatud dekomisjoneerimise kohta ning mis hõlmab valitud dekomisjoneerimisstrateegiat: dekomisjoneerimismeetmete ajakava, liik ja järjekord; kasutatav jäätmekäitlusstrateegia, sealhulgas kontrollimine ja heakskiitmine; kavandatud lõppseis; dekomisjoneerimisel tekkinud jäätmete ladustamine ja kõrvaldamine; dekomisjoneerimise ajakava; hinnangulised kulud dekomisjoneerimise lõpuleviimiseks ning eesmärgid, eeldatavad tulemused, vahe-eesmärgid, kavandatud tähtajad ja vastavad tulemuslikkuse põhinäitajad, sealhulgas omandatud väärtusel põhinevad näitajad. Programmi valmistab ette tuumaseadme loa omaja ja programmi võetakse arvesse mitmeaastase finantsraamistiku töökavades.

Artikkel

Programmi eesmärgid

1.Programmi üldeesmärk on aidata Leedut Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimise rakendamisel, pöörates erilist tähelepanu Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimise kiirgusohutuse probleemidega toimetulekule, tagades ühtlasi tuumaelektrijaama dekomisjoneerimise käigus selle kohta saadud teadmiste laialdase levitamise kõigile liikmesriikidele.

2.Programmi erieesmärk on Ignalina seadmete ja reaktorisüvendite demonteerimine ja saastest puhastamine kooskõlas dekomisjoneerimiskavaga, dekomisjoneerimise ja vanade jäätmete ohutu käitlemise jätkamine ning saadud teadmiste levitamine ELi sidusrühmadele.

3.Konkreetse eesmärgi üksikasjalik kirjeldus on esitatud I lisas. Komisjon võib kooskõlas artikli 12 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega muuta rakendusaktidega I lisa.

Artikkel

Eelarve

1.Rahastamispakett programmi täitmiseks ajavahemikul 2021–2027 on jooksevhindades 552 000 000 eurot.

2.Lõikes 1 nimetatud summat võib kasutada ka programmi rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide jaoks.

3.Pikemalt kui ühe eelarveaasta vältel toimuvate meetmetega kaasnevad eelarvelised kulukohustused võib jagada aastasteks osamakseteks mitmele aastale.

Artikkel

Rahastamise rakendamine ja vormid

1.Programmi rakendatakse eelarve otsese täitmise korras vastavalt finantsmäärusele või eelarve kaudse täitmise korras koostöös finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktis c osutatud asutustega.

2.Programmist võib anda rahalisi toetusi ükskõik millises finantsmääruses sätestatud vormis.

II PEATÜKK

RAHASTAMISKÕLBLIKKUS

Artikkel

Rahastamiskõlblikud meetmed

Rahastamiskõlblikud on üksnes meetmed, millega täidetakse artiklis 3 ja I lisas osutatud eesmärke.

Artikkel

Kaasrahastamismäärad

Liidu suurim kaasarahastamismäär on programmi korral 80 %. Ülejäänud rahastamine pärineb Leedult ja muudest täiendavatest allikatest kui liidu eelarve.

III PEATÜKK

PROGRAMMITÖÖ, JÄRELEVALVE, HINDAMINE JA KONTROLL

Artikkel

Tööprogramm

1.Programmi rakendatakse finantsmääruse artiklis 110 osutatud mitmeaastase tööprogrammi kaudu.

2.Mitmeaastane tööprogramm kajastab dekomisjoneerimiskava, mis on programmi järelevalve ja hindamise aluseks.

Artikkel

Järelevalve ja aruandlus

1.Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 3 sätestatud programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, on esitatud II lisas.

2.Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja (kui see on asjakohane) liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

3.Iga aasta lõpus koostab komisjon varasematel aastatel tehtud töö edenemise kohta aruande ja esitab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel

Hindamine

1.Hindamised toimuvad piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.

2.Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on saadaval piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 1 osutatud ajavahemiku algust. Vahehindamisel käsitletakse ka artiklis 8 kirjeldatud mitmeaastase tööprogrammi muutmise ulatust.

3.Programmi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui viis aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemikku, teeb komisjon programmi lõpphindamise.

4.Komisjon edastab vahehindamise tulemused koos oma märkustega Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel

Auditid

Auditid liidu rahalise toetuse kasutamise kohta, mille on teinud isikud või üksused, sh muud kui need, kes on saanud selleks volitused liidu institutsioonidelt või asutustelt, on aluseks finantsmääruse artikli 127 kohasele üldisele kindlusele.

Artikkel

Komitee

1.Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamus saadakse kirjaliku menetlusega, lõpetatakse nimetatud menetlus ilma tulemust saavutamata, kui arvamuse esitamisele ettenähtud tähtaja jooksul komitee eesistuja nii otsustab või kui komitee liikmete enamus seda taotleb.

IV PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel

Teave, kommunikatsioon ja avalikustamine

1.Liidu rahastuse saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi tutvustades), andes eri sihtrühmadele, sh meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

2.Komisjon võtab programmi, võetud meetmete ja saadud tulemustega seoses teabe- ja teabevahetusmeetmeid. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kuivõrd need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.

Artikkel

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EL) nr 1369/2013 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel

Üleminekusätted

1.Käesolev määrus ei mõjuta määruse (EL) nr 1369/2013 kohaste meetmete jätkumist või muutmist, kõnealuse määruse kohaldamist jätkatakse nende meetmete suhtes kuni nende meetmete lõpetamiseni.

2.Programmi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulusid, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek programmi ja selle eelkäija ning määruse (EL) nr 1369/2013 alusel võetud meetmete vahel.

3.Vajaduse korral võib kanda eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2027. aastat, et katta artikli 4 lõikes (2) sätestatud kulusid, et oleks võimalik hallata meetmeid, mis ei ole 31. detsembriks 2027 veel lõpule viidud.

Artikkel

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.Meetme kestus ja finantsmõju

1.6.Kavandatud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad (programmi klaster)

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb:

◻ uut meedet 

◻ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest( 26 )  

☑ olemasoleva meetme pikendamist 

◻ ühe või mitme meetme ühendamist teise või uue meetmega või ümbersuunamist teise või uude meetmesse 

1.4.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.4.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise ettevalmistamise täpne ajakava

1.4.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.4.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.4.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.Meetme kestus ja finantsmõju

☑ piiratud kestus

–☑    hõlmab ajavahemikku 2021–2027

–☑    finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul 2021–2027

◻ piiramatu kestus

–rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.6.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 27  

◻ Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–◻ komisjoni talituste, sealhulgas tema töötajate kaudu liidu delegatsioonides;

–◻    rakendusametite kaudu.

◻ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

☑ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud

–◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (täpsustage);

–◻Euroopa Investeerimispangale (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondile (EIF);

–◻ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 osutatud asutustele;

–☑ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage sagedus ja tingimused.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.Haldusviisi(de), rahaliste vahendite rakendamise mehhanismi(de), makseviiside ja kavandatava kontrollistrateegia põhjendus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende leevendamiseks kehtestatud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe hindamine ja põhjendus („kontrollikulude ja seonduvate hallatavate vahendite väärtuse“ suhe) ning vigade esinemise ohu eeldatava määra prognoos (makse tegemisel ja lõpetamisel).

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kavandatud uued kulude eelarveread

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele 31  

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaseid eelarveandmeid, mis esitatakse kõigepealt finantsselgituse lisas (sise-eeskirjade V lisa), mis laaditakse üles DECIDE võrku talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Ülevaade hinnangulisest mõjust tegevusassigneeringutele

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–☑    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Haldusassigneeringute vajadused kaetakse kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

3.2.2.1.Hinnanguline personalivajadus

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

–☑    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

Ülesannete kirjeldus:

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

3.2.3.Kolmandate isikute rahaline osalus

–☑    ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–◻    hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–☑    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

–◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻    omavahenditele

–◻     mitmesugustele tuludele

täpsustage, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu ◻    

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avalduva mõju arvutamiseks kasutatud meetod/valem või mis tahes muu teave).

–

(1)    ELT L 236, 23.9.2003, lk 33 ja 944.

(2)    Artikli 3 lõige 1: „Tunnistades, et Ignalina tuumaelektrijaama tegevuse lõpetamine on pikaajaline ning paneb Leedule erakordse rahalise koorma, mis ei vasta riigi suurusele ega majanduslikule tugevusele, annab liit ka pärast 2006. aastat solidaarsuse tõttu Leeduga piisavat lisaabi püüdlustele lõpetada tuumaelektrijaama tegevus.“ Artikli 3 lõige 2: „Sel eesmärgil kestab Ignalina programm katkematult ja seda pikendatakse üle 2006. aasta. Pikendatud Ignalina programmi käsitlevad rakendussätted võetakse vastu [...] ning need jõustuvad hiljemalt finantsperspektiivi lõppemise kuupäeval, [...]“. Artikli 3 lõige 4: „Pikendatud Ignalina programmi kohased keskmised assigneeringud peavad järgmise finantsperspektiivi kehtivusajal olema asjakohased. Nende vahendite kavandamine põhineb tegelikel maksevajadustel ja suutlikkusel toetust vastu võtta.“ (2003. aasta ühinemisakti protokoll nr 4 Ignalina tuumaelektrijaama kohta Leedus (ELT L 236, 23.9.2003, lk 944)).

(3)    Ignalina tuumaelektrijaama 1. reaktor suleti 2004. aastal ja 2. reaktor 2009. aastal.

(4)    Vt joonealune märkus 2.

(5)    Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1990/2006, mis käsitleb Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemisaktile lisatud protokolli nr 4 (Ignalina tuumaelektrijaama kohta Leedus) rakendamist „Ignalina programm“ (ELT L 411, 30.12.2006, lk 10).

(6)    Nõukogu 13. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1369/2013 liidu toetuse kohta tuumarajatiste dekomisjoneerimise abiprogrammile Leedus (ELT L 346, 20.12.2013, lk 7).

(7)    27 liikmesriigi ning Euroopa Ülemkogu, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni juhtide deklaratsioon (25. märts 2017): http://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2017/03/25/rome-declaration/pdf.

(8)    Käesolev programm on praegu kõige edukam grafiitaeglustiga tuumareaktorite dekomisjoneerimisel; dekomisjoneerimiskohustus tuleneb 2003. aasta ühinemisakti protokollist nr 4 Ignalina tuumaelektrijaama kohta Leedus. Üksikasjaliku dekomisjoneerimiskava järgi kestab programm aastani 2038.

(9)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) artikkel 60.

(10)    Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1–14).

(11)    Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 22/2016, 3. soovitus: „Põhimõtte „saastaja maksab“ järgimine perioodil 2014–2020 ja pärast seda riikliku rahastamise suurendamise abil. Kolm liikmesriiki peaksid tunnistama oma osa põhimõtte „saastaja maksab“ järgimise tagamisel ja olema valmis kasutama riiklikke vahendeid dekomisjoneerimiskulude, sh lõppladustamise maksumus, katmiseks nii praegusel rahastamisperioodil kui ka edaspidi. 4. soovitus. Riikliku kaasrahastamise suurendamine    rahastamisperioodil 2014–2020. Komisjon peaks rahastamisperioodil 2014–2020 suurendama liikmesriikide kaasrahastamise osa. Komisjon peaks näiteks oma otsuses selgelt kindlaks määrama põhjendatud erandjuhud, mille puhul lubatakse projekte täies mahus ELi eelarvest tuumarajatiste dekomisjoneerimise abiprogrammide raames rahastada.

(12)    Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 22/2016, 6. soovitus: „EL peaks rahastama ainult dekomisjoneerimiskulusid. Komisjon peaks võimaldama tuumarajatiste dekomisjoneerimise abiprogrammide raames ELi rahastamist kasutada ainult nende töötajate kulude katmiseks, kes töötavad täistööajaga dekomisjoneerimises.“

(13)    ELT L 236, 23.9.2003, lk 944.

(14)    Nõukogu 25. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik (ELT L 172, 2.7.2009, lk 18).

(15)    Nõukogu 19. juuli 2011. aasta direktiiv 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks (ELT L 199, 2.8.2011, lk 48).

(16)    ELT L 123, 12.5.2016, lk 1–14.

(17)    [täispealkiri; ELT viide].

(18)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(19)    Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(20)    Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(21)    Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

(22)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

(23)    ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(24)    Nõukogu 13. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1369/2013 liidu toetuse kohta tuumarajatiste dekomisjoneerimise abiprogrammile Leedus (ELT L 346, 20.12.2013, lk 7).

(25)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(26)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(27)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele selgitatakse veebisaidil BudgWeb: https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx.  

(28)    Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(29)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(30)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(31)    Ümardamise tõttu ei pruugi kogusumma olla päris täpne.

(32)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(33)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(34)    AC = lepingulised töötajad; AL = kohalikud töötajad; END = riikide lähetatud eksperdid; INT = renditööjõud; JED = noored eksperdid delegatsioonides.

(35)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).

(36)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,13.6.2018

COM(2018) 466 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: nõukogu määrus,

millega kehtestatakse Leedu Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimise abiprogramm (Ignalina programm) ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EL) nr 1369/2013

{SWD(2018) 342 final}

I LISA

1.Programmi üldeesmärk on aidata Leedut Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimise rakendamisel, pöörates erilist tähelepanu Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimise kiirgusohutuse probleemidega toimetulekule. Nüüd kus kasutatud tuumkütus on reaktorihoonetest eemaldatud, on järgmiseks programmiga lahendatavaks suuremaks ohutusalaseks ülesandeks reaktorisüdamiku demonteerimine ning dekomisjoneerimise ja vanade jäätmete käitlemise jätkamine.

2.Rahastamisperioodil, mis algab 2021. aastast, aidatakse programmiga kaasa järgmisele:

(a)reaktorisüvendite üla- ja alaosade demonteerimine ning saastest puhastamine kooskõlas dekomisjoneerimiskavaga; programmi edusamme mõõdetakse eemaldatud materjalide koguses ja liikides ning omandatud väärtuse kaudu;

(b)reaktorisüvendite keskosade (grafiitkoostude) demonteerimise ja saastest puhastamise kavandamine; programmi edusamme mõõdetakse omandatud väärtuse kaudu; see eesmärk täidetakse enne 2027. aastat, mil antakse asjakohased load tegelikuks demonteerimiseks ja saastest puhastamiseks pärast 2027. aastat;

(c)ohutu dekomisjoneerimine, vanade jäätmete ohutu käitlemine kuni vaheladustamise või kõrvaldamise / lõpliku ladustamiseni (sõltuvalt jäätmete liigist), sealhulgas jäätmekäitlustaristu väljaehitamine, kui see on vajalik. See eesmärk tuleb saavutada kooskõlas dekomisjoneerimiskavaga; programmi edusamme mõõdetakse ohutult ladustatud või kõrvaldatud jäätmete koguses ja liikides ning omandatud väärtuse kaudu;

(d)kiirgusohu vähendamine; seda eesmärki mõõdetakse meetmete ja rajatise ohutushinnangute abil, tehes kindlaks võimaliku kokkupuute tekkimise viisid ja hinnates kokkupuute tõenäosust ja ulatust.

3.Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimiskavaga jaotati programmitöö osadeks (nn Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimise tegevuse ja projektide hierarhiline struktuur). Programmitöö osade esimesel tasandil on järgmised kuus punkti:

(`)P.0 „Ettevõtte tegevuse korraldus“;

(a)P.1 „Dekomisjoneerimise ettevalmistamine“;

(b)P.2 „Rajatise demonteerimine/lammutamine ja tegevuskoha taastamine“;

(c)P.3 „Kasutatud tuumkütuse käitlemine“;

(d)P.4 „Jäätmekäitlus“;

(e)P.5 „Tegevusjärgne programm“.

Punkt P.0 „Ettevõtte tegevuse korraldus“ hõlmab ettevõtte juhtimist, järelevalvet ja kvaliteedi tagamist, radioaktiivsuse ja ökoloogilist seiret, füüsilist turvalisust, ettevõtte tegevuse insenertehnilist toetamist.

Punkt P.1 „Dekomisjoneerimise ettevalmistamine“ hõlmab dekomisjoneerimise esialgsete tingimuste (nt seadmete loetelu ja radioloogilise iseloomustuse) koostamist, taristu modifitseerimist, süsteemide ja seadmete isoleerimist ning protsessi süsteemide, seadmete ja rajatiste saastest puhastamist.

Punkt P.2 „Rajatise demonteerimine/lammutamine ja tegevuskoha taastamine“ reaktori demonteerimist, protsessi seadmete/süsteemide demonteerimist ja jäätmete eelkäitlust, rajatiste lammutamist ja tegevuskoha taastamist.

Punkt P.3 „Kasutatud tuumkütuse käitlemine“ hõlmab kasutatud tuumkütuse käitlemist ja ladustamist.

Punkt P.4 „Jäätmekäitlus“ hõlmab radioaktiivsete jäätmete töötlemist ja ladustamiskujule viimist.

Punkt P.5 „Tegevusjärgne programm“ hõlmab rajatiste, energiaallikate, veevarustuse, kanalisatsiooni ja veepuhastusseadmete käitamist ja hooldust.

4.Rahastamisperioodi 2021–2027 põhilisi kiirgusohutuse probleeme lahendatakse punktide P.1, P.2 ja P.4 raames võetavate meetmetega. Eelkõige reaktorisüdamike demonteerimine on hõlmatud punktiga P.2. Vähemoluliste probleemidega tegeletakse punkti P.3 raames ning punktid P.0 ja P.5 hõlmavad dekomisjoneerimise toetusmeetmeid.

5.Seega kaalub komisjon mitmeaastase tööprogrammi koostamisel kasutatavate summade jaotamist tabelis 1 kirjeldatud prioriteetide kaupa, ilma et see piiraks artikli 7 kohaldamist.

Tabel 1

6.Lisaks programmi peamisele eesmärgile on oluline suurendada liidu lisaväärtust, tagades tuumarajatiste dekomisjoneerimise kohta saadud teadmiste laialdase levitamise kõigis liikmesriikides. Rahastamisperioodil, mis algab 2021. aastast, tuleb programmiga saavutada järgmine:

–arendada sidemeid ja vahetada kogemusi liidu tuumaalase dekomisjoneerimise sidusrühmadega (nt liikmesriigid, ohutusasutused, kommunaalettevõtjad ja dekomisjoneerimisettevõtjad);

–dokumenteerida selgelt tõendatud teadmised dekomisjoneerimise ja jäätmekäitluse korraldamise, juhtimisalaste parimate tavade ja tehniliste probleemide kohta ning teha see teave kättesaadavaks mitmekülgsete teabekandjate kaudu, et arendada liidu võimalikku sünergiat.

Nimetatud meetmed on liidu rahastatavad kuni 100 % ulatuses rahastamiskõlblikest kuludest.

Edusamme mõõdetakse väljatöötatud teabetoodete arvuga ja kättesaadavusega.

7.Kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ladustamine sügavates geoloogilistes kihtides asuvasse hoidlasse on programmi kohaldamisalast välja jäetud ning selle küsimuse peab lahendama Leedu kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku programmiga, nagu on sätestatud nõukogu direktiivis 2011/70/Euratom.

II LISA

Näitajad

1. Demonteerimine ja saastest puhastamine:

·eemaldatud materjalide kogused ja liigid.

2. Radioaktiivsete jäätmete käitlemine:

·ohutult ladustatud või kõrvaldatud jäätmete kogus ja liik.

3. Teabe levitamine:

·loodud teabetoodete arv ja nende kättesaadavus.