EUROOPA KOMISJON

Brüssel,18.4.2018

COM(2018) 196 final

2018/0093(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ja Singapuri Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu sõlmimise kohta

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Jõuliselt kasvava majandusega Kagu-Aasia riigid oma rohkem kui 600 miljoni tarbija ja kiirelt kasvava keskklassiga on Euroopa Liidu eksportijate ja investorite jaoks olulised turud. Kaubavahetus mahus 208 miljardit eurot ja teenuskaubandus mahus 77 miljardit eurot teevad Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) tervikuna USA ja Hiina järel ELi suuruselt kolmandaks kaubanduspartneriks väljaspool Euroopat. Samal ajal on EL 263 miljardi eurose välismaiste otseinvesteeringute kogumahuga (2016) ASEANis suurim välismaiste otseinvesteeringute tegija, kusjuures ASEAN tervikuna on omakorda ELis suuruselt teine Aasia välismaiste otseinvesteeringute tegija, kelle välismaiste otseinvesteeringute kogumaht oli 116 miljardit eurot (2016).

–ettepanek: nõukogu otsus Euroopa Liidu ja Singapuri Vabariigi vahelisele vabakaubanduslepingule Euroopa Liidu nimel allakirjutamise kohta;

–ettepanek: nõukogu otsus Euroopa Liidu ja Singapuri Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta;

–ettepanek: nõukogu otsus ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahelisele investeeringute kaitse lepingule Euroopa Liidu nimel allakirjutamise kohta;

–ettepanek: nõukogu otsus ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahelise investeeringute kaitse lepingu sõlmimise kohta.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Võttes arvesse kohtu arvamust ning pärast selle arvamuse esitamist nõukogus ja Euroopa Parlamendis peetud laialdasi arutelusid teksti ülesehituse üle, kohandati algselt läbiräägitud teksti nii, et tehti kaks iseseisvat lepingut: vabakaubandusleping ja investeeringute kaitse leping.

Arvamuse 2/15 kohaselt kuuluvad kõik ELi-Singapuri vabakaubanduslepinguga kaetud valdkonnad ELi pädevusse ja eelkõige ELi toimimise lepingu artikli 91, artikli 100 lõike 1 ja artikli 207 kohaldamisalasse. Kõik investeeringute kaitset käsitlevad sisulised sätted investeeringute kaitse lepingus, kuivõrd need käsitlevad välismaiseid otseinvesteeringuid, kuuluvad ELi toimimise lepingu artikli 207 alla.

Liit kirjutab ELi-Singapuri vabakaubanduslepingule alla pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist vastavalt nõukogu otsusele, mille aluseks on ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 5, ja sõlmib selle lepingu vastavalt nõukogu otsusele, mille aluseks on ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 6.

Peale selle on lisatud õigusliku alusena ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 7, mille kohaselt võib nõukogu volitada komisjoni kiitma heaks liidu seisukohta vabakaubanduslepingu teatavate muudatuste osas, arvestades, et vabakaubanduslepingus on sätestatud kiirendatud ja/või lihtsustatud menetlused selliste muudatuste heakskiitmiseks. Seepärast tuleks komisjonile anda volitus heaks kiita muudatused või parandused, mille kaubanduskomitee peab tegema lisades 9-A kuni 9-I vastavalt artiklile 9.18 „Kohaldamisala muutmine ja korrigeerimine“ ja lisades 10-A ja 10-B vastavalt vabakaubanduslepingu artiklile 10.17 „(Geograafiliste tähiste kaitse süsteem“ ja artiklile 10.18 „Geograafiliste tähiste loetelu muutmine“.

ELi-Singapuri investeeringute kaitse lepingule kirjutab liit alla vastavalt nõukogu otsusele, mille aluseks on ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 5, ja sõlmib selle lepingu vastavalt nõukogu otsusele, mille aluseks on ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 6, pärast seda, kui Euroopa Parlament on andnud oma nõusoleku ja liikmesriigid on lepingu oma asjakohaste siseriiklike menetluste kohaselt ratifitseerinud.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Nagu arvamuses 2/15 kinnitatud, ei hõlma ELi-Singapuri vabakaubandusleping nõukogule esitatud kujul küsimusi, mis ei kuulu ELi ainupädevusse.

Investeeringute kaitse lepingu küsimuses kinnitas kohus, et vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 207 kuuluvad ELi ainupädevusse kõikide investeeringute kaitset käsitlevate sisuliste sätete need osad, mis käsitlevad välismaiseid otseinvesteeringuid. Lisaks kinnitas kohus, et investeeringute kaitsega seotud riikidevaheliste vaidluste lahendamise mehhanism kuulub ELi ainupädevusse. Lõpetuseks märkis kohus, et ELil on jagatud pädevus kaudsete investeeringute ning investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise alal (asendati hiljem investeeringute kaitse lepingus investeerimiskohtu süsteemiga), mille puhul liikmesriigid on kostjad 2 . Neid elemente ei saa sidusal viisil eraldada sisulistest sätetest ega riikidevaheliste vaidluste lahendamisest ja need tuleks seega lisada ELi tasandi lepingutesse.

•Proportsionaalsus

Ettepanek on kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegia visiooniga ning panustab ELi kaubandus- ja arengueesmärkide saavutamisse.

•Vahendi valik

Käesolev ettepanek on kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 218, millega nähakse ette, et otsused rahvusvaheliste lepingute kohta võtab vastu nõukogu. Käesolevas ettepanekus esitatud eesmärgi saavutamiseks ei ole võimalik kasutada muud õiguslikku vahendit.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Pärast seda, kui läbirääkimised Singapuriga olid suuremalt jaolt lõpule viidud, korraldas komisjonisisene rühm kaubanduse peadirektoraadi peaökonomisti juhtimisel lepingust oodatava majandusliku kasu uuringu. Analüüsis prognoositakse, et ELi eksport Singapuri võib kümne aasta jooksul kasvada 1,4 miljardi euro võrra, samas kui Singapuri eksport ELi võib kasvada 3,5 miljardi euro võrra – arv, mis sisaldab ka paljude Singapuris asuvate ELi tütarettevõtjate saadetisi ELi.

Arvestades suurt erinevust kahe riigi majanduse suuruses, samuti Singapuri majanduse suhtelist avatust, on vältimatu, et lepingust tulenev kasu on kummagi partneri puhul erinev. Analüüsi kohaselt võib ELi reaalne SKP kasvada 10 aasta jooksul umbes 550 miljoni euro võrra, samas kui Singapuri majandus võib samal perioodil kasvada 2,7 miljardi euro võrra.

Neid võimaliku majandusliku mõju hinnanguid peetakse konservatiivseks, arvestades seda, kui keeruline on täpselt mõõta, millist mõju avaldab mittetariifsete kaubandustõkete kõrvaldamine, mis on lepingu põhikomponent.

Arvestades Singapuri rolli Euroopa ja Kagu-Aasia vahelise kaupade ja teenustega kauplemise keskusena, on tõenäoline ka, et lepingust tulenev kasu suureneb, kui EL sõlmib lepingud teiste ASEANi liikmesriikidega.

Pealegi ei saa majanduslikul modelleerimisel põhinevates hinnangutes arvesse võtta ELi-Singapuri vabakaubanduslepingu ja investeeringute kaitse lepingu kui ASEANi piirkonnas ja kogu Aasias ELi laiemate eesmärkide saavutamise seisukohalt otsustava tähtsusega lepingute strateegilist väärtust ELi jaoks. ELi-Singapuri vabakaubandusleping on ELi-Korea vabakaubanduslepingu järel teine ELi suuremahuline kaubandusleping olulise Aasia partneriga, samas kui ELi-Singapuri investeeringute kaitse leping on omakorda esimene investeeringute kaitse leping, mille EL sõlmib Aasia partneriga.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Enne kahepoolsete läbirääkimiste alustamist Singapuriga viis välistöövõtja ELi ja ASEANi riikide vabakaubanduslepinguga seoses läbi kaubanduse jätkusuutlikkust käsitleva mõjuhindamise, 3 et uurida kahe piirkonna süvendatud majanduspartnerluse võimalikku majanduslikku, sotsiaalset ja keskkondlikku mõju.

Kaubanduse jätkusuutlikkust käsitleva mõjuhindamise ettevalmistamise raames konsulteeris töövõtja sise- ja välisekspertidega, korraldas avalikke konsultatsioone Brüsselis ja Bangkokis ning pidas kahepoolseid kohtumisi ja vestlusi kodanikuühiskonnaga ELis ja ASEANi riikides. Kaubanduse jätkusuutlikkust käsitleva mõjuhindamise raames toimunud konsultatsioonid olid platvormiks oluliste sidusrühmade ja kodanikuühiskonna kaasamisel Kagu-Aasiaga seotud kaubanduspoliitikat käsitlevasse dialoogi.

Nii kaubanduse jätkusuutlikkust käsitleva mõjuhindamise aruanne kui ka selle ettevalmistamise raames peetud konsultatsioonid on olnud komisjoni jaoks väärtuslikuks panuseks kõikidesse kahepoolsetesse kaubandus- ja investeerimisalastesse läbirääkimistesse, mis on seni käivitatud ASEANi eri liikmesriikidega.

Lisaks korraldas komisjon enne Singapuriga kahepoolsete läbirääkimiste alustamist kavandatavat lepingut käsitleva avaliku konsultatsiooni, milles kasutati küsimustikku, mis oli koostatud selleks, et saada sidusrühmadelt teavet, mis hiljem aitas komisjonil kogu läbirääkimisprotsessi vältel seada prioriteete ja teha otsuseid. Konsultatsiooni tulemuste kokkuvõte avaldati. 4

Samuti informeeriti ELi liikmesriike enne ja pärast läbirääkimisi korrapäraselt ning nendega konsulteeriti nõukogu kaubanduspoliitika komitee vahendusel suuliselt ja kirjalikult läbirääkimiste erinevate aspektide üle. Euroopa Parlamenti teavitati samuti regulaarselt ja temaga konsulteeriti tema rahvusvahelise kaubanduse komisjoni (INTA), eelkõige ELi-Singapuri vabakaubanduslepingu järelevalverühma kaudu. Läbirääkimiste tulemusena jooksvalt koostatud teksti levitati kogu protsessi vältel mõlemas institutsioonis.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

ELi-ASEANi vabakaubanduslepingu kaubanduse jätkusuutlikkust käsitleva mõjuhindamise viis läbi välistöövõtja Ecorys.

•Mõju hindamine

Välistöövõtja tehtud kaubanduse jätkusuutlikkust käsitlevas mõjuhindamises, mis viidi lõpule 2009. aastal, jõuti järeldusele, et ambitsioonikal ELi-ASEANi vabakaubanduslepingul oleks (SKP, sissetuleku, kaubanduse ja tööhõive seisukohast) oluline positiivne mõju nii ELi kui ka Singapuri jaoks. Mõju rahvatulule hinnatakse ELi puhul 13 miljardile eurole ja Singapuri puhul 7,5 miljardile eurole. Nende arvude põhjal võib mõju olla alahinnatud, sest nende aluseks on 2007. aasta kaubandusstruktuurid ja sestsaadik on kaubavahetus märkimisväärselt suurenenud (+32%).

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

ELi-Singapuri vabakaubanduslepingu ja investeeringute kaitse lepingu suhtes ei kohaldata õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi menetlusi. Sellele vaatamata sisaldavad need sätteid, mis lihtsustavad kaubanduse ja investeerimisega seotud menetlusi, vähendavad ekspordi ja investeerimisega seotud kulusid ja võimaldavad seega rohkematel väikeettevõtjatel äritegevust mõlemal turul. Eeldatav kasu on muu hulgas: vähem koormavad tehnilised eeskirjad, vastavusnõuded, tolliprotseduurid ja päritolureeglid, intellektuaalomandiõiguste kõrgetasemeline kaitse ning VKEde kui nõude esitajate väiksemad vaidluste lahendamise kulud investeerimiskohtu süsteemis.

•Põhiõigused

Ettepanek ei mõjuta põhiõiguste kaitset liidus.

4.MÕJU EELARVELE

ELi-Singapuri vabakaubanduslepingul on finantsmõju ELi eelarve tulude poolel. Pärast lepingu rakendamist võib kaotatud tollimaksude summa küündida hinnanguliselt 248,8 miljoni euroni. Hinnangu aluseks on lepingu puudumisel aastani 2025 eeldatav keskmine import ja see näitab Singapurist pärit impordi suhtes kehtestatud ELi tollitariifide kaotamisest tingituna igal aastal saamata jäävat tulu.

ELi-Singapuri investeeringute kaitse lepingul on finantsmõju ELi eelarve kulude poolel. See on ELi jaoks (pärast ELi-Kanada laiaulatuslikku majandus- ja kaubanduslepingut) juba teine leping, millesse inkorporeeritakse investori ja riigi vaheliste investeeringuvaidluste lahendamiseks investeerimiskohtu süsteem. Alates 2018. aastast (tingimusel et leping jõustub) on ette näha 200 000 euro suurust iga-aastast täiendavat kulu esimese astme kohtust ja apellatsioonikohtust koosneva alalise struktuuri rahastamiseks. Samal ajal hõlmab leping haldusressursside kasutamist eelarverea XX 01 01 01 alt (Institutsioonides töötavate ametnike ja ajutiste töötajatega seotud kulud), arvestades et hinnanguliselt määratakse lepingust tulenevaid ülesandeid täitma üks täistööajaga administraator. See on ära näidatud finantsselgituses ja toimub seal nimetatud tingimustel.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

ELi-Singapuri vabakaubandusleping ja investeeringute kaitse leping sisaldavad institutsioonilisi sätteid, millega nähakse ette rakendusasutuste struktuur, et pidevalt jälgida lepingute rakendamist, toimimist ja mõju. Kuna need lepingud kuuluvad lahutamatu osana ELi ja Singapuri üldiste kahepoolsete suhete raamesse, mida reguleeritakse partnerlus- ja koostöölepinguga, moodustavad nimetatud struktuurid koos partnerlus- ja koostöölepinguga ühise institutsioonilise raamistiku osa.

Vabakaubanduslepingu institutsiooniliste sätete peatükiga luuakse kaubanduskomitee, mille peamine ülesanne on jälgida ja lihtsustada lepingu rakendamist ja kohaldamist. Kaubanduskomitee koosneb ELi ja Singapuri esindajatest, kes kohtuvad iga kahe aasta tagant või emma-kumma poole palvel. Kaubanduskomitee ülesanne on valvata kõikide lepingu alusel loodud erikomiteede (kaubavahetuskomitee, sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee, tollikomitee ning teenuskaubanduse, investeeringute ja riigihangete komitee) tegevuse järele.

Kaubanduskomitee ülesanne on ka suhelda lepingu toimimise ja rakendamise asjus kõigi huvitatud pooltega, sealhulgas erasektori ja kodanikuühiskonnaga. Lepingus tunnistavad mõlemad pooled läbipaistvuse ja avatuse tähtsust ning kinnitavad, et nad võtavad arvesse üldsuse seisukohti, et lepingu rakendamisel tuginetaks paljudele eri vaatenurkadele.

Investeeringute kaitse lepingu institutsiooniliste sätete peatükiga luuakse komitee, mille peamine ülesanne on jälgida ja lihtsustada lepingu rakendamist ja kohaldamist. Muude ülesannete seas võib komitee tingimusel, et mõlemad pooled on täitnud oma vastavad õigusnõuded ja viinud lõpule menetlused, otsustada nimetada ametisse investeerimiskohtu süsteemi kohtute liikmed, määrata kindlaks nende igakuise käsiraha ja tasud ning võtta vastu lepingu siduvad tõlgendused.

Nagu rõhutatud teatises „Kaubandus kõigile“, pühendab komisjon üha rohkem ressursse kaubandus- ja investeerimislepingute tõhusale rakendamisele ja täitmise tagamisele. 2017. aastal avaldas komisjon oma esimese aastaaruande vabakaubanduslepingute rakendamise kohta. Selle aruande peamine eesmärk on anda ELi vabakaubanduslepingute rakendamisest objektiivne ülevaade, tuues välja tehtud edusammud ja käsitlemist vajavad puudused. Aruanne peaks olema aluseks liikmesriikide, Euroopa Parlamendi ja laiemalt kodanikuühiskonnaga peetavale avatud arutelule ja koostööle vabakaubanduslepingute ja nende rakendamise teemal. Kuna aruanne esitatakse igal aastal, võimaldab see arenguid regulaarselt jälgida ja dokumenteerib ka seda, kuidas on käsitletud prioriteetseid küsimusi. Aruanne ELi-Singapuri vabakaubanduslepingut alates selle jõustumisest.

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Ei kohaldata.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

ELi-Singapuri vabakaubanduslepinguga luuakse ELi ettevõtjatele tingimused kasutada täiel määral ära Singapuris kui Kagu-Aasia äri- ja transpordikeskuses ettevõtjatele loodud võimalusi.

Selle lepingu üle läbirääkimisi pidades taotles komisjon kaht peamist eesmärki: esiteks tagada ELi ettevõtjatele pääs Singapuri turule optimaalsetel tingimustel ja teiseks panna paika väärtuslik lähtepunkt muudele ELi läbirääkimistele selles piirkonnas.

Mõlemad eesmärgid on täielikult saavutatud: leping läheb olemasolevatest WTO raames võetud kohustustest kaugemale paljudes valdkondades, nagu teenused, riigihanked, mittetariifsed tõkked ja intellektuaalomandiõiguste kaitse, sealhulgas geograafilised tähised. Kõikides nendes valdkondades nõustus Singapur võtma ka uusi kohustusi, mis ulatuvad märkimisväärselt kaugemale nendest, millega Singapur on seni olnud valmis nõustuma, sealhulgas tema vabakaubanduslepingus Ameerika Ühendriikidega.

Leping vastab kriteeriumidele, mis on esitatud GATTi XXIV artiklis (kaotada tollimaksud ja muud kaubanduspiirangud põhimõtteliselt kogu pooltevahelises kaubanduses), samuti teenustekaubanduse üldlepingu V artiklis, milles nähakse seoses teenustega ette samasugune katse.

Kooskõlas läbirääkimisjuhistes esitatud eesmärkidega saavutas komisjon järgmist:

1)teenuste ja investeerimisturgude põhjalik liberaliseerimine, sealhulgas horisontaalsed litsentsimiseeskirjad ja diplomite vastastikune tunnustamine ning sektoripõhised õigusnormid, mille eesmärk on tagada ELi ettevõtjatele võrdsed võimalused;

2)uued pakkumuste esitamise võimalused ELi pakkujatele, eelkõige kommunaalteenuste turul, kus on palju juhtivaid ELi tarnijaid;

3)tehniliste ja regulatiivsete kaubandustõkete kõrvaldamine kaubavahetuselt, näiteks dubleerivate katsete kõrvaldamine, eelkõige edendades ELis mootorsõidukite, elektroonika, ravimite ja meditsiiniseadmete, samuti keskkonnahoidliku tehnoloogia valdkonnas tuntud tehniliste ja regulatiivsete standardite kasutamist;

4)rahvusvahelistel standarditel põhinev kaubandust soodustavam režiim Singapuri suunatud Euroopa lihaekspordi heakskiitmiseks;

5)Singapuri kohustus mitte tõsta EList pärit impordi suhtes kohaldatavaid tariife (mis praegu on vabatahtlikult jäetud enamasti kohaldamata), samuti Euroopa ettevõtjate ja tarbijate odavam juurdepääs Singapuris valmistatud toodetele;

6)intellektuaalomandiõiguste kõrgetasemeline kaitse, sealhulgas nende õiguste järgimise tagamine, kaasa arvatud piiril;

7)ELi geograafiliste tähiste kaitse TRIPs-plus-tasemel pärast nende registreerimist Singapuris, kui Singapur on loonud geograafiliste tähiste registri (mida ta on kohustunud tegema pärast seda, kui Euroopa Parlament annab vabakaubanduslepingule oma nõusoleku);

8)põhjalik peatükk kaubanduse ja kestliku arengu kohta, mille eesmärk on tagada, et kaubandus toetab keskkonnakaitset ja sotsiaalset arengut ning edendab metsade ja kalavarude säästvat majandamist. Selles peatükis sätestatakse ka see, kuidas sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskond kaasatakse selle rakendamisse ja järelevalvesse;

9)kiire vaidluste lahendamise mehhanism vahekohtu kaudu või lepitaja abil ning

10)põhjalik ja uuenduslik peatükk uute võimaluste edendamiseks keskkonnahoidliku majanduskasvu valdkonnas kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga.

ELi-Singapuri investeeringute kaitse leping tagab kõrgetasemelise investeeringute kaitse, kaitstes samas ELi ja Singapuri õigust reguleerida ja täita õigustatud eesmärke sellistes avalikku huvi pakkuvates poliitikavaldkondades nagu tervise-, ohutus- ja keskkonnakaitse.

Leping sisaldab kõiki uuendusi, mida hõlmab ELi uus lähenemisviis investeeringute kaitsele, ja selle täitmise tagamise mehhanisme, mida Singapuri ja ELi liikmesriikide kaheteistkümnes olemasolevas kahepoolses investeerimislepingus ei ole. Investeeringute kaitse lepingu üks väga oluline joon ongi see, et see leping asendab ja seega täiustab kahtteist olemasolevat kahepoolset investeerimislepingut.

Kooskõlas läbirääkimisjuhistes seatud eesmärkidega tagas komisjon, et ELi investoreid ja nende investeeringuid Singapuris koheldakse õiglaselt ja erapooletult ning et neid ei diskrimineerita võrreldes Singapuri investeeringutega, mis on samasuguses olukorras. Samal ajal kaitseb investeeringute kaitse leping ELi investoreid ja nende investeeringuid Singapuris sundvõõrandamise eest, kui see ei toimu üldsuse huvides nõuetekohase protsessi kohaselt mittediskrimineerival alusel ja kui sellega ei kaasne kiire, piisav ja tõhus hüvitise maksmine sundvõõrandatud investeeringu õiglase turuväärtuse kohaselt.

Samuti pakub investeeringute kaitse leping, mille üle komisjon pidas läbirääkimisi, investoritele võimaluse kasutada ajakohast ja reformitud vaidluste lahendamise mehhanismi. Selle süsteemiga tagatakse investeeringute kaitse eeskirjadest kinnipidamine ja püütakse leida tasakaal ühelt poolt investorite läbipaistva kaitsmise ja teiselt poolt riigi õiguse vahel kehtestada õigusnorme, et teostada avaliku poliitika eesmärke. Lepinguga luuakse alaline rahvusvaheline ja täielikult sõltumatu vaidluste lahendamise süsteem, mis koosneb alalisest esimese astme kohtust ja apellatsioonikohtust ning viib vaidluste lahendamise menetlusi läbi läbipaistvalt ja erapooletult.

Komisjon teab, et tuleb leida tasakaal ELi reformitud investeerimispoliitikaga edasimineku ja liikmesriikide jaoks tundlike küsimuste vahel seoses võimaliku jagatud pädevuse teostamisega nendes küsimustes. Seepärast ei ole komisjon teinud ettepanekut kohaldada investeeringute kaitse lepingut ajutiselt. Sellele vaatamata on komisjon valmis esitama ettepaneku investeeringute kaitse lepingut ajutiselt kohaldada, kui liikmesriigid seda ettepanekut soovivad.

2018/0093 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ja Singapuri Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 91, artikli 100 lõiget 2 ja artiklit 207 koostoimes artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktiga v ning artikli 218 lõiget 7,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)Kooskõlas nõukogu otsusega nr [XX] kirjutati [XX XXX 2018] alla Euroopa Liidu ja Singapuri Vabariigi (edaspidi „Singapur“) vahelisele vabakaubanduslepingule (edaspidi „leping“).

(2)Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikele 7 võib nõukogu volitada komisjoni kiitma liidu nimel heaks kaubanduskomitees võetava seisukoha lepingu teatavate muudatuste kohta, mis võetakse vastu lihtsustatud korras. Komisjonile tuleks anda volitus heaks kiita muudatused, mille kaubanduskomitee peab tegema lepingu lisades 9-A kuni 9-I vastavalt artiklile 9.18 „Kohaldamisala muutmine ja korrigeerimine“ ja lepingu lisades 10-A ja 10-B vastavalt vabakaubanduslepingu artiklile 10.17 „Geograafiliste tähiste kaitse süsteem“ ja artiklile 10.18 „Geograafiliste tähiste loetelu muutmine“.

(3)Leping tuleks Euroopa Liidu nimel heaks kiita.

(4)Lepingu artikli 16.16 „Otsese mõju puudumine“ kohaselt ei tohiks see isikutele anda muid õigusi või määrata muid kohustusi kui need, mis on lepinguosaliste vahel loodud rahvusvahelise õiguse alusel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga sõlmitakse Euroopa Liidu ja Singapuri Vabariigi vaheline vabakaubandusleping.

Artikkel 2

Artikli 9.18 „Kohaldamisala muutmine ja korrigeerimine“ kohaldamisel peab komisjon kiitma heaks liidu seisukoha lepingu lisade 9-A kuni 9-I muudatuste ja paranduste kohta.

Artikkel 3

Lepingu artikli 10.17 „Geograafiliste tähiste kaitse süsteem“ ja artikli 10.18 „Geograafiliste tähiste loetelu muutmine“ kohaldamisel peab komisjon kiitma heaks liidu seisukoha lepingu lisade 10-A ja 10-B muudatuste kohta.

Artikkel 4

Nõukogu eesistuja nimetab isiku, kes on volitatud Euroopa Liidu nimel ja kooskõlas lepingu artikli 16.13 lõikega 2 saatma teate menetluste lõpuleviimisest, et väljendada Euroopa Liidu nõusolekut end lepinguga siduda 5 .

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel,

(1)     http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2013/september/tradoc_151779.pdf  

(2)    Vt selgitus Euroopa Liidu Kohtu otsuses kohtuasjas C-600/14 Saksamaa vs. nõukogu (5. detsembri 2017. aasta otsus), punkt 69.

(3)     http://trade.ec.europa.eu/doclib/html/145989.htm

(4)     http://trade.ec.europa.eu/doclib/html/153666.htm

(5)    Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,18.4.2018

COM(2018) 196 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu otsus

Euroopa Liidu ja Singapuri Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU JA

SINGAPURI VABARIIGI VAHELINE

VABAKAUBANDUSLEPING

Euroopa Liit (edaspidi „liit“)

ning

Singapuri Vabariik (edaspidi „Singapur“)

TUNNUSTADES oma pikaajalist ja kindlat partnerlust, mis tugineb partnerlus- ja koostöölepingus esitatud ühistele põhimõtetele ja väärtustele, ning oma olulisi majandus-, kaubandus- ja investeerimissuhteid;

SOOVIDES veelgi tugevdada oma suhteid osana kõikidest nendevahelistest sidemetest ja viisil, mis on kooskõlas kõikide nendevaheliste sidemetega, ning olles veendunud, et käesoleva lepinguga luuakse uued tingimused kaubanduse ja investeeringute arendamiseks lepinguosaliste vahel;

TÕDEDES, et käesolev leping täiendab ja edendab piirkondliku majandusintegratsiooni alaseid jõupingutusi;

OLLES KINDLALT OTSUSTANUD tugevdada oma majandus-, kaubandus- ja investeerimissuhteid kooskõlas säästva arengu eesmärgiga majanduslikes, sotsiaalsetes ja keskkonnaalastes aspektides ning edendada kaubandust ja investeeringuid viisil, milles võetakse arvesse keskkonna- ja töökaitse kõrget taset ning asjakohaseid rahvusvaheliselt tunnustatud standardeid ja lepinguid, mille osalisriigid nad on;

SOOVIDES tõsta elatustaset, edendada majanduskasvu ja stabiilsust, luua uusi töövõimalusi ning parandada üldist heaolu ning kinnitades selleks oma tahet edendada kaubanduse ja investeerimise liberaliseerimist;

OLLES VEENDUNUD selles, et käesoleva lepinguga luuakse laiendatud ja turvaline kaupade ja teenuste turg, mis suurendab nende endi ettevõtete konkurentsivõimet ülemaailmsetel turgudel;

KINNITADES VEEL KORD mõlema lepinguosalise õigust võtta vastu ja jõustada meetmeid, mis on vajalikud, et täita õiguspäraseid poliitikaeesmärke sotsiaal-, keskkonna, julgeoleku, rahvatervise ja ohutuse ning kultuuriliste erinevuste edendamise ja kaitse valdkonnas;

KINNITADES veel kord oma tahet järgida 26. juunil 1945 San Franciscos alla kirjutatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja ja ÜRO Peaassamblee poolt 10. detsembril 1948 vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsiooni sõnastatud põhimõtteid;

TUNNUSTADES läbipaistvuse olulisust rahvusvahelises kaubanduses kõigi osaliste jaoks;

PÜÜDES kehtestada selged ja vastastikku kasulikud kaubandus- ja investeerimiseeskirjad ning vähendada kaubandus- ja investeerimistõkkeid või need kaotada;

OLLES OTSUSTANUD aidata käesoleva lepinguga kaubandustõkkeid kaotades kaasa rahvusvahelise kaubanduse harmoonilisele arengule ja laienemisele ning vältida omavaheliste uute kaubandus- ja investeerimistõkete loomist, mis võivad vähendada käesolevast lepingust tulenevat kasu;

TUGINEDES oma vastavatele õigustele ja kohustustele, mis tulenevad Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingust ning teistest mitmepoolsetest, piirkondlikest ja kahepoolsetest lepingutest ning kokkulepetest, mille osalised nad on,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

ESIMENE PEATÜKK

EESMÄRGID JA ÜLDMÕISTED

ARTIKKEL 1.1

Vabakaubanduspiirkonna loomine

Käesolevaga loovad lepinguosalised vabakaubanduspiirkonna, mis on kooskõlas GATT 1994 XXIV artikliga ja GATSi V artikliga.

ARTIKKEL 1.2

Eesmärgid

Käesoleva lepingu eesmärgid on liberaliseerida ja hõlbustada lepinguosalistevahelist kaubavahetust ja investeerimist kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.

ARTIKKEL 1.3

Üldkohaldatavad mõisted

Kui ei ole ette nähtud teisiti, kasutatakse käesolevas lepingus järgmisi mõisteid:

„põllumajandusleping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv põllumajandusleping;

„riigihangete leping“ – WTO asutamislepingu 4. lisas sisalduv riigihangete leping;

„eksportkauba eelinspekteerimise leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv eksportkauba eelinspekteerimise leping;

„dumpinguvastane leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamise leping;

„tolliväärtuse määramise leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VII artikli rakendamise leping;

„päev“ – kalendripäev;

„vaidluste lahendamise käsituslepe“ – WTO asutamislepingu 2. lisas sisalduv vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsituslepe;

„GATS“ – WTO asutamislepingu 1B lisas sisalduv teenustekaubanduse üldleping;

„GATT 1994“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv 1994. aasta üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe;

„harmoneeritud süsteem“ – kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteem, sealhulgas kõik selle õiguslikud märkused ja muudatused;

„IMF“ – Rahvusvaheline Valuutafond;

„impordi litsentsimise leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv impordi litsentsimise protseduuride leping;

„meede“ – mis tahes õigusakt, õigusnorm, menetlus, nõue või tava;

„lepinguosalise füüsiline isik“ – Singapuri või liidu mõne liikmesriigi kodanik nende vastavate õigusaktide kohaselt;

„partnerlus- ja koostööleping“ – partnerlus- ja koostööleping ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahel, mis on sõlmitud […];

„isik“ – füüsiline või juriidiline isik;

„kaitsemeetmete leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv kaitsemeetmete leping;

„subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping;

„sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise leping;

„tehniliste kaubandustõkete leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv tehniliste kaubandustõkete leping;

„TRIPS-leping“ – WTO asutamislepingu 1C lisas sisalduv intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping;

„WIPO“ – Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon;

„WTO asutamisleping“ – 15. aprillil 1994 sõlmitud Marrakechi leping, millega asutati Maailma Kaubandusorganisatsioon;

„WTO“ – Maailma Kaubandusorganisatsioon.

TEINE PEATÜKK

VÕRDNE KOHTLEMINE JA KAUPADE TURULEPÄÄS

A JAGU

ÜLDSÄTTED

ARTIKKEL 2.1

Eesmärk

Lepinguosalised liberaliseerivad järk-järgult ja vastastikku kaubavahetuse käesoleva lepingu jõustumisest algava üleminekuperioodi jooksul vastavalt käesolevale lepingule ja kooskõlas GATT 1994 XXIV artikliga.

ARTIKKEL 2.2

Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosalistevahelise kaubavahetuse suhtes.

ARTIKKEL 2.3

Võrdne kohtlemine

Lepinguosaline tagab teise lepinguosalise kaupade võrdse kohtlemise vastavalt GATT 1994 III artiklile ning selle märkustele ja lisasätetele. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 III artiklis sisalduvad kohustused ning selle märkused ja lisasätted käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

ARTIKKEL 2.4

Tollimaks

Käesoleva peatüki tähenduses hõlmab tollimaks mis tahes maksu või lõivu, mis on kehtestatud kaupade impordi ja ekspordi suhtes või sellega seoses, sealhulgas mis tahes lisamaksu või -lõivu, mis on kehtestatud sellise impordi ja ekspordi suhtes või sellega seoses.

Tollimaks ei hõlma:

a)    maksu, mis on võrdväärne riigisisese maksuga, mis on kehtestatud kooskõlas artikliga 2.3 „Võrdne kohtlemine“;

b)    maksu, mis on kehtestatud kooskõlas kolmanda peatükiga „Kaubanduse parandusmeetmed“;

c)    makse, mida kohaldatakse vastavalt GATT 1994 VI, XVI ja XIX artiklile, dumpinguvastasele lepingule, subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingule, põllumajanduslepingu artiklile 5 ja vaidluste lahendamise käsitusleppele;

d)    makse või muud tasu, mis on kehtestatud vastavalt artiklile 2.10 „Importimise ja eksportimisega seotud tasud ja formaalsused“.

ARTIKKEL 2.5

Kaupade klassifitseerimine

Lepinguosalistevahelises kaubanduses kasutatav kaupade klassifikatsioon esitatakse lepinguosaliste vastavates tariifinomenklatuurides kooskõlas harmoneeritud süsteemi ja selle muudatustega.

B JAGU

TOLLIMAKSUDE VÄHENDAMINE JA/VÕI KAOTAMINE

ARTIKKEL 2.6

Imporditollimaksude vähendamine ja/või kaotamine

1.    Lepinguosalised vähendavad tollimakse ja/või kaotavad need teiselt lepinguosaliselt pärit kaupade impordi korral kooskõlas 2-A lisas sätestatud tabelitega. Käesolevas peatükis tähendab „pärit“ vastavust 1. protokollis sätestatud päritolueeskirjadele.

2.    Impordi korral on tollimaksu baasmäär, mille suhtes tuleb vastavalt lõikele 1 kohaldada järjestikuseid vähendamisi, 2-A lisas esitatud tabelites sätestatud määr.

3.    Kui lepinguosaline mis tahes ajal pärast käesoleva lepingu jõustumist vähendab impordi suhtes kohaldatavaid enamsoodustusrežiimi tollimaksumäärasid, kohaldatakse seda tollimaksumäära juhul kui ja seni, kuni see on madalam kui impordi tollimaksumäär, mis on arvutatud 2-A lisas esitatud tabeli kohaselt.

4.    Kolm aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist konsulteerivad lepinguosalised ühe lepinguosalise taotluse korral omavahel, et kaaluda võimalust kiirendada nendevahelisele impordile kohaldatavate tollimaksude vähendamist või kaotamist ja laiendada vähendamise või kaotamise ulatust. Lepinguosaliste otsus, mis tehakse kaubavahetuskomitees kauba suhtes kohaldatud tollimaksu kaotamise kiirendamise või selle ulatuse laiendamise kohta, asendab sellele kaubale tabeli kohaselt arvutatud tollimaksumäära või üleminekukategooriat.

ARTIKKEL 2.7

Eksporditollimaksude ja muude ekspordiga seotud maksude kaotamine

Kumbki lepinguosaline ei säilita ega kehtesta tollimakse ega makse, mida kohaldatakse ekspordile või ekspordiks müügile või seoses kaupade ekspordiga või ekspordiks müügiga teisele lepinguosalisele, ega riigisiseseid makse kaupadele, mida eksporditakse teisele lepinguosalisele, lisaks nendele, mida kohaldatakse riigisiseseks müügiks ette nähtud samasugustele kaupadele.

ARTIKKEL 2.8

Status quo

Käesoleva lepingu jõustumisel ei suurenda kumbki lepinguosaline olemasolevaid tollimakse ega kehtesta uusi tollimakse teiselt lepinguosaliselt pärit kaupade impordile. See ei välista kummagi lepinguosalise võimalust tõsta tollimaksu pärast ühepoolset vähendamist 2-A lisas esitatud tabelis kindlaks määratud tasemele.

C JAGU

MITTETARIIFSED MEETMED

ARTIKKEL 2.9

Impordi- ja ekspordipiirangud

1.    Kumbki lepinguosaline ei tohi kehtestada ega kohaldada ühtegi keeldu või piirangut teise lepinguosalise mis tahes kauba impordi suhtes või teise lepinguosalise territooriumile suunatud mis tahes kauba ekspordi või ekspordiks müümise suhtes vastavalt GATT 1994 XI artiklile ja selle märkustele ja lisasätetele. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 XI artikkel ja selle märkused ja lisasätted käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

2.    Lepinguosalised mõistavad, et enne GATT 1994 XI artikli lõike 2 punktides a ja c sätestatud meetmete võtmist esitab meetmeid võtta kavatsev lepinguosaline teisele lepinguosalisele kogu asjakohase teabe, et leida lepinguosalisi rahuldav lahendus. Lepinguosalised võivad kokku leppida mis tahes meetmetes, mida on vaja probleemide lahendamiseks. Kui 30 päeva jooksul pärast sellise teabe esitamist kokkuleppele ei jõuta, võib eksportiv lepinguosaline võtta asjaomase kauba ekspordi suhtes meetmeid käesoleva artikli alusel. Kui viivitamatut reageerimist nõudvate erandlike ja kriitiliste asjaolude tõttu on eelnev teavitamine või läbivaatamine võimatu, võib meetmeid võtta kavatsev lepinguosaline võtta viivitamata ettevaatusmeetmeid, mis on vajalikud olukorra lahendamiseks, ning ta teavitab sellest viivitamata teist lepinguosalist.

ARTIKKEL 2.10

Importimise ja eksportimisega seotud tasud ja formaalsused

1.    Lepinguosalised tagavad kooskõlas GATT 1994 VIII artikli ja selle märkuste ja lisasätetega, et kõik tasud ja lõivud, olenemata nende laadist (v.a tollimaksud ja muud artikli 2.4 „Tollimaks“ punktides a, b ja c loetletud meetmed), mis on kehtestatud kaupade impordile või ekspordile või mis on nendega seotud, ei oleks suuremad osutatud teenuste ligilähedasest maksumusest, mida ei arvutata ad valorem alusel, ega kujutaks endast omamaiste kaupade kaudset kaitset ega fiskaalotstarbelist impordi- või ekspordimaksu.

2.    Lepinguosalised teevad määratud ametliku kanali kaudu, sealhulgas interneti kaudu kättesaadavaks impordi või ekspordiga seoses kehtestatavad tasud ja lõivud.

3.    Kumbki lepinguosaline ei nõua seoses teise lepinguosalise mis tahes kauba importimisega konsulaartehinguid, 1 sealhulgas seotud lõive ja tasusid.

ARTIKKEL 2.11

Impordi ja ekspordi litsentsimise kord

1.    Lepinguosalised kinnitavad oma kehtivaid õigusi ja kohustusi, mis tulenevad impordi litsentsimise lepingust.

2.    Lepinguosalised kehtestavad mis tahes impordi või ekspordi litsentsimise korra ja haldavad sellist korda 2 kooskõlas:

a)    WTO impordi litsentsimise lepingu artikli 1 lõigetega 1–9;

b)    WTO impordi litsentsimise lepingu artikliga 2;

c)    WTO impordi litsentsimise lepingu artikliga 3.

Selleks inkorporeeritakse käesoleva lõike punktides a, b ja c osutatud sätted käesolevasse lepingusse ning muudetakse selle osaks. Lepinguosalised kohaldavad neid sätteid mutatis mutandis mis tahes ekspordi litsentsimise korra suhtes.

3.    Lepinguosalised tagavad, et mis tahes ekspordi litsentsimise korda kohaldatakse erapooletult ja et seda hallatakse ausal, õiglasel, mittediskrimineerival ja läbipaistval viisil.

4.    Lepinguosalised kehtestavad litsentsimiskorra või kohaldavad seda oma territooriumile importimise või oma territooriumilt teise lepinguosalise territooriumile eksportimise tingimusena üksnes juhul, kui muud asjakohased menetlused halduseesmärgi saavutamiseks ei ole mõistuspärasel viisil kättesaadavad.

5.    Lepinguosalised ei kehtesta ega kohalda mitteautomaatset impordi või ekspordi litsentsimise korda, välja arvatud juhul, kui see on vajalik käesoleva lepinguga kooskõlas oleva meetme võtmiseks. Lepinguosaline, kes kehtestab mitteautomaatse litsentsimiskorra, märgib selgelt ära meetme, mida sellise litsentsimiskorra kaudu rakendatakse.

6.    Lepinguosaline, kes kehtestab ekspordi litsentsimise korra või muudab sellist korda, teavitab kaubavahetuskomiteed sellest 60 päeva enne sellise korra avaldamist. Selline teavitus sisaldab impordi litsentsimise lepingu artikli 5 kohaselt nõutud teavet.

7.    Lepinguosalised vastavad 60 päeva jooksul teise lepinguosalise päringutele mis tahes litsentsimiskorra kohta, mille lepinguosaline, kellele päring on suunatud, kavatseb kehtestada või on kehtestanud või mida ta on säilitanud, esitades impordi või ekspordi litsentside andmise ja/või eraldamise kriteeriumid.

ARTIKKEL 2.12

Riiklikud kaubandusettevõtted

1.    Lepinguosalised kinnitavad oma kehtivaid õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATT 1994 XVII artiklist, selle märkustest ja lisasätetest ning WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduvast käsitusleppest GATT 1994 XVII artikli tõlgendamise kohta, mis käesolevaga inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

2.    Lepinguosalised võivad nõuda teiselt lepinguosaliselt kahepoolselt teavet, nagu on ette nähtud GATT 1994 XVII artikli lõike 4 punktidega c ja d.

ARTIKKEL 2.13

Valdkondlike mittetariifsete meetmete kaotamine

1.    Lepinguosalised võtavad täiendavaid kohustusi seoses kaupade suhtes kohaldatavate valdkondlike mittetariifsete meetmetega, nagu on sätestatud 2-B ja 2-C lisades (edaspidi „valdkondlikud lisad“). Selleks võivad lepinguosalised kaubavahetuskomitee otsusega valdkondlikke lisasid muuta.

2.    Ühe lepinguosalise taotluse korral alustavad lepinguosalised läbirääkimisi, et laiendada kaupade suhtes kohaldatavate valdkondlike mittetariifsete meetmetega seotud kohustuste ulatust.

D JAGU

KAUPADEGA SEOTUD ERANDID

ARTIKKEL 2.14

Üldised erandid

1.    Ükski käesoleva peatüki säte ei takista meetmete võtmist kooskõlas GATT 1994 XX artikli, selle märkuste ja lisasätetega ning käesolevaga inkorporeeritakse nimetatud sätted käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

2.    Lepinguosalised mõistavad, et enne GATT 1994 XX artikli punktides i ja j sätestatud meetmete võtmist esitab meetmeid võtta kavatsev eksportiv lepinguosaline teisele lepinguosalisele kogu asjakohase teabe, et leida lepinguosalisi rahuldav lahendus. Lepinguosalised võivad kokku leppida mis tahes meetmetes, mida on vaja probleemide lahendamiseks. Kui 30 päeva jooksul kokkuleppele ei jõuta, võib eksportiv lepinguosaline võtta asjaomase kauba ekspordi suhtes meetmeid käesoleva artikli alusel. Kui viivitamatut reageerimist nõudvate erandlike ja kriitiliste asjaolude tõttu on eelnev teavitamine või läbivaatamine võimatu, võib meetmeid võtta kavatsev lepinguosaline võtta viivitamata ettevaatusmeetmeid, mis on vajalikud olukorra lahendamiseks, ning ta teavitab sellest viivitamata teist lepinguosalist.

E JAGU

INSTITUTSIOONILISED SÄTTED

ARTIKKEL 2.15

Kaubavahetuskomitee

1.    Artikli 16.2 „Erikomiteed“ alusel loodud kaubavahetuskomitee tuleb kokku lepinguosalise või kaubanduskomitee taotluse korral, et arutada käesoleva peatüki alusel tõstatatud küsimusi; kaubavahetuskomiteesse kuuluvad lepinguosaliste esindajad.

2.    Komitee ülesanded on muu hulgas:

a)    jälgida käesoleva peatüki ja 2-A, 2-B ja 2-C lisa rakendamist;

b)    edendada lepinguosalistevahelist kaubavahetust, konsulteerides sealhulgas tariifide kaotamise kiirendamise ja selle ulatuse laiendamise ning käesoleva lepinguga hõlmatud mittetariifsete meetmetega seotud kohustuste ulatuse laiendamise küsimustes ja vajaduse korral muudel teemadel. Selliste konsultatsioonide tulemusena võib komitee oma otsusega muuta või laiendada vajaduse korral 2-A, 2-B ja 2-C lisa; ning

c)    käsitleda lepinguosaliste vahelise kaubavahetuse suhtes kohaldatavaid tariifseid ja mittetariifseid meetmeid ning saata vajaduse korral sellised küsimused arutamiseks kaubanduskomiteele.

KOLMAS PEATÜKK

KAUBANDUSE PARANDUSMEETMED

A JAGU

DUMPINGUVASTASED JA TASAKAALUSTAVAD MEETMED

ARTIKKEL 3.1

Üldsätted

1.    Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATT 1994 VI artiklist, dumpinguvastasest lepingust ning subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingust, ning kohaldavad dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid meetmeid kooskõlas käesoleva peatüki sätetega.

2.    Tõdedes, et dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid meetmeid saab kuritarvitada kaubanduse tõkestamiseks, lepivad lepinguosalised kokku järgmises:

a)    selliseid meetmeid tuleks võtta täielikult kooskõlas asjakohaste WTO nõuetega ning need peaksid põhinema õiglasel ja läbipaistval süsteemil; ning

b)    hoolikalt tuleb kaaluda selle lepinguosalise huve, kelle vastu selliseid meetmeid on kavas võtta.

3.    Käesoleva jao kohaldamisel määratakse päritolu kindlaks vastavalt lepinguosaliste mittesooduspäritolureeglitele.

ARTIKKEL 3.2

Läbipaistvus ja teabevahetus

1.    Pärast seda, kui lepinguosalise pädev asutus on saanud teiselt lepinguosaliselt impordiga seotud, nõuetekohaselt dokumenteeritud dumpinguvastase tollimaksu uurimise taotluse, kuid hiljemalt 15 päeva enne uurimise algatamist teatab lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult taotluse kättesaamisest.

2.    Pärast seda, kui lepinguosalise pädev asutus on saanud teiselt lepinguosaliselt impordiga seotud, nõuetekohaselt dokumenteeritud tasakaalustava tollimaksu uurimise taotluse, kuid hiljemalt 15 päeva enne uurimise algatamist teatab lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult taotluse kättesaamisest ning annab teisele lepinguosalisele võimaluse konsulteerida taotluse küsimuses oma pädevate asutustega, et selgitada välja tegelik olukord ja jõuda vastastikku rahuldava lahenduseni. Lepinguosalised üritavad korraldada sellised konsultatsioonid pärast seda nii kiiresti kui võimalik.

3.    Lepinguosalised tagavad pärast ajutiste meetmete võtmist viivitamata ja igal juhul enne lõpliku otsuse tegemist kõigi meetmete võtmise otsuse aluseks olevate oluliste asjaolude ning kaalutluste täieliku ja otstarbeka avalikustamise. See ei piira dumpinguvastase lepingu artikli 6.5 ning subsiidiumide lepingu artikli 12.4 kohaldamist. Asjaolud ja kaalutlused avalikustatakse kirjalikult ning huvitatud isikutele antakse piisavalt aega märkuste esitamiseks.

4.    Kõigile huvitatud isikutele antakse võimalus ärakuulamiseks, et nad saaksid väljendada oma vaateid kaubanduse parandusmeetmete uurimise käigus.

ARTIKKEL 3.3

Väiksema tollimaksu reegel

Kui lepinguosaline otsustab kehtestada dumpinguvastase või tasakaalustava tollimaksu, ei tohi sellise maksu summa ületada dumpingumarginaali või tasakaalustavaid subsiidiume ning see peaks olema marginaalist väiksem, kui sellisest väiksemast tollimaksust piisab omamaisele tootmisharule tekitatava kahju kõrvaldamiseks.

ARTIKKEL 3.4

Avaliku huvi arvessevõtmine

Kui uurimise käigus kättesaadavaks tehtud teabe põhjal on võimalik kindlalt järeldada, et dumpinguvastaste meetmete ja tasakaalustusmeetmete võtmine ei vasta avalikule huvile, ei tohi lepinguosaline selliseid meetmeid võtta. Avaliku huvi raames arvestatakse omamaise tööstuse, importijate ja neid esindavate ühingute olukorra ning kasutajate esindajate ja tarbijaid esindavate organisatsioonide olukorraga ulatuses, mil määral on nad esitanud uurimisasutustele asjakohast teavet.

ARTIKKEL 3.5

Vaidluste kahepoolse lahendamise ja vahendamise mehhanismi kehtivuse kitsendus

Käesoleva jao sätete suhtes ei kohaldata neljateistkümnendat peatükki „Vaidluste lahendamine“ ja viieteistkümnendat peatükki „Vahendusmehhanism“.

B JAGU

ÜLEMAAILMSED KAITSEMEETMED

ARTIKKEL 3.6

Üldsätted

1.    Lepinguosalised säilitavad oma õigused ja kohustused, mis tulenevad GATT 1994 XIX artiklist, kaitsemeetmete lepingust ja põllumajanduslepingu artiklist 5. Kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti, ei anta käesoleva lepinguga lepinguosalistele täiendavaid õigusi ega panda neile täiendavaid kohustusi seoses GATT 1994 XIX artikli ja kaitsemeetmete lepingu alusel võetud meetmetega.

2.    Lepinguosalised ei tohi võtta sama kauba suhtes samal ajal:

a)    kahepoolset kaitsemeedet ja ning

b)    GATT 1994 XIX artikli ja kaitsemeetmete lepingu kohast meedet.

3.    Käesoleva jao kohaldamisel määratakse päritolu kindlaks vastavalt lepinguosaliste mittesooduspäritolureeglitele.

ARTIKKEL 3.7

Läbipaistvus

1.    Olenemata käesoleva lepingu artiklist 3.6 „Üldsätted“ esitab kaitsemeetmeid käsitlevat uurimist algatada või kaitsemeetmeid võtta kavatsev lepinguosaline teise lepinguosalise taotluse korral, kui viimasel on vastav huvi, ning vähemalt seitse päeva enne uurimise algatamist või meetmete võtmise algust talle viivitamata sellekohases kirjalikus teates kogu asjakohase teabe, mille põhjal kaitsemeetmeid käsitlev uurimine algatatakse või kaitsemeetmed võetakse, sealhulgas asjakohasel juhul ka uurimise esialgsed ja lõplikud järeldused. See ei piira kaitsemeetmete lepingu artikli 3 lõike 2 kohaldamist.

2.    Kaitsemeetmete võtmise korral püüavad lepinguosalised võtta neid viisil, mis mõjutab nendevahelist kaubandust kõige vähem.

3.    Kui üks lepinguosaline leiab lõike 2 kohaldamisel, et õiguslikud tingimused lõplike kaitsemeetmete võtmiseks on täidetud, teatab selliseid meetmeid võtta kavatsev lepinguosaline sellest teisele lepinguosalisele ning annab talle võimaluse pidada kahepoolseid konsultatsioone. Kui 30 päeva jooksul pärast teatamist rahuldavat lahendust ei leita, võib importiv lepinguosaline lõplikud kaitsemeetmed vastu võtta. Teisele lepinguosalisele tuleks pakkuda ka konsulteerimisvõimalust, et vahetada arvamusi lõikes 1 osutatud teabe kohta.

ARTIKKEL 3.8

Vaidluste kahepoolse lahendamise ja vahendamise mehhanismi kehtivuse kitsendus

Käesoleva jao sätete suhtes ei kohaldata neljateistkümnendat peatükki „Vaidluste lahendamine“ ja viieteistkümnendat peatükki „Vahendusmehhanism“.

C JAGU

KAHEPOOLNE KAITSEKLAUSEL

ARTIKKEL 3.9

Mõisted

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)    „tõsine kahju“ ja „tõsise kahju oht“ – käsitatakse vastavalt kaitsemeetmete lepingu artikli 4 lõike 1 punkidele a ja b. Selleks inkorporeeritakse kaitsemeetmete lepingu artikli 4 lõike 1 punktid a ja b käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks. ning

b)    „üleminekuperiood“ – kümneaastane periood alates käesoleva lepingu jõustumisest.

ARTIKKEL 3.10

Kahepoolse kaitsemeetme võtmine

1.    Kui käesoleva lepingu kohase tollimaksu vähendamise või kaotamise tulemusena imporditakse ühe lepinguosalise riigist pärit kaupu teise lepinguosalise territooriumile sellises absoluutselt või omamaise toodanguga võrreldes suhteliselt suurenenud koguses ja sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada tõsist kahju samasuguseid või otseselt konkureerivaid kaupu valmistavale omamaisele tootmisharule, võib importiv lepinguosaline üksnes üleminekuperioodi ajal võtta lõikes 2 sätestatud meetmeid käesolevas jaos ette nähtud tingimustel ja korras.

2.    Importiv lepinguosaline võib võtta kahepoolseid kaitsemeetmeid, millega:

a)    peatatakse asjaomase kauba suhtes 2-A lisas kehtestatud tollimaksumäära edasine vähendamine või

b)    suurendatakse asjaomase kauba suhtes kehtiv tollimaksumäär tasemeni, mis ei ületa väiksemat järgmistest:

i)    meetme võtmise ajal kauba suhtes kohaldatav enamsoodustusrežiimi tollimaksumäär või

ii)    2-A lisas esitatud tabelites artikli 2.6 „Imporditollimaksude vähendamine ja/või kaotamine“ lõike 2 kohaselt märgitud tollimaksu baasmäär.

ARTIKKEL 3.11

Tingimused ja piirangud

1.    Lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult lõikes 2 kirjeldatud uurimise algatamisest ja konsulteerib teise lepinguosalisega võimalikult varakult enne kahepoolse kaitsemeetme võtmist, et:

a)    vaadata läbi uurimise tulemusena saadud teave ja kontrollida, kas käesolevas artiklis sätestatud tingimused on täidetud;

b)    vahetada arvamusi seoses meetme ja selle asjakohasusega, võttes arvesse käesolevas jaos määratud eesmärke kõrvaldada tõsine kahju või tõsise kahju oht, mida impordi suurenemine põhjustab omamaisele tootmisharule vastavalt artikli 3.10 „Kahepoolse kaitsemeetme kohaldamine“ lõikele 1, ning

c)    vahetada esialgseid arvamusi seoses artiklis 3.13 „Kompensatsioon“ sätestatud kompensatsiooniga.

2.    Lepinguosaline võtab kahepoolse kaitsemeetme üksnes pärast seda, kui tema pädevad asutused on teostanud uurimise vastavalt kaitsemeetmete lepingu artiklile 3 ja artikli 4 lõike 2 punktidele a ja c, ning sel eesmärgil inkorporeeritakse kaitsemeetmete lepingu artikkel 3 ja artikli 4 lõike 2 punktid a ja c käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

3.    Artiklis 3.10 „Kahepoolse kaitsemeetme võtmine“ osutatud otsust ei tehta muidu, kui uurimine näitab objektiivsete tõendite alusel, et on olemas põhjuslik seos teise lepinguosalise suurenenud impordi ning tõsise kahju või tõsise kahju ohu vahel. Sellega seoses võetakse nõuetekohaselt arvesse muid tegureid, sealhulgas sama toote import teistest riikidest.

4.    Lepinguosalised tagavad, et nende pädevad asutused lõpetavad sellise uurimise aasta jooksul pärast uurimise algatamise kuupäeva.

5.    Mõlemad lepinguosalised võivad võtta artikli 3.10 „Kahepoolse kaitsemeetme kohaldamine“ lõikes 1 sätestatud kahepoolse kaitsemeetme:

a)    üksnes sellises ulatuses ja nii kaua kui on vajalik selleks, et hoida ära või heastada tõsine kahju ja aidata kaasa kohanemisele;

b)    mitte kauem kui kaks aastat, kuid seda ajavahemikku võib pikendada kahe aasta võrra, kui importiva lepinguosalise pädevad asutused otsustavad käesolevas artiklis sätestatud korras, et meedet on jätkuvalt vaja tõsise kahju ärahoidmiseks või heastamiseks ja kohanemisele kaasa aitamiseks, ning on tõendeid, et tootmisharu püüab kohaneda, ning tingimusel, et kaitsemeetme kogu kohaldamisaeg, sealhulgas esialgne kohaldamisaeg ja selle pikendamine, ei ületa nelja aastat, või

b)    üksnes kuni üleminekuperioodi lõppemiseni, välja arvatud teise lepinguosalise nõusolekul.

6.    Üleminekuperioodil ei võeta sama kauba impordi suhtes uuesti ühtegi meedet, välja arvatud juhul, kui möödunud on pool kaitsemeetme varasema võtmise ajast. Sellisel juhul ei kohaldata artikli 3.13 „Kompensatsioon“ lõiget 3.

7.    Kui lepinguosaline tühistab kahepoolse kaitsemeetme, kohaldatakse tollimaksumäärana määra, mida oleks vastavalt 2-A lisas esitatud tabelile kohaldatud juhul, kui meedet ei oleks olnud.

ARTIKKEL 3.12

Ajutised meetmed

1.    Kriitilistel asjaoludel, kui viivitamisega võib kaasneda raskesti korvatav kahju, võib lepinguosaline võtta ajutise kahepoolse kaitsemeetme, lähtudes esialgsest otsusest, mille kohaselt on olemas selge tõendusmaterjal, et teise lepinguosalise riigist pärit kauba import on käesoleva lepingu kohase tollimaksu vähendamise või kaotamise tagajärjel suurenenud ja et selline import on tekitanud või ähvardab tekitada tõsist kahju omamaisele tootmisharule. Ajutise meetme kohaldamisaeg ei tohi ületada 200 päeva, mille jooksul peab lepinguosaline täitma artikli 3.11 „Tingimused ja piirangud“ lõigete 2 ja 3 nõudeid. Lepinguosaline maksab suurendatud tollimaksu viivitamata tagasi, kui artikli 3.11 „Tingimused ja piirangud“ lõikes 2 kirjeldatud uurimisega ei tuvastata, et artikli 3.10 „Kahepoolse kaitsemeetme võtmine“ nõuded on täidetud. Ajutise meetme võtmisaeg arvestatakse artikli 3.11 „Tingimused ja piirangud“ lõike 5 punktiga b ette nähtud ajavahemiku osaks.

2.    Kui lepinguosaline võtab käesoleva artikli alusel ajutise meetme, teavitab lepinguosaline teist lepinguosalist kirjalikult enne sellise meetme võtmist ning alustab teise lepinguosalisega konsultatsiooni kohe pärast sellise meetme võtmist.

ARTIKKEL 3.13

Kompensatsioon

1.    Kahepoolset kaitsemeedet võttev lepinguosaline konsulteerib teise lepinguosalisega, et vastastikku kokku leppida asjakohane kaubandust liberaliseeriv kompensatsioon kontsessioonide näol, millel on sisuliselt samasugune mõju kaubandusele või mis on võrdväärsed kaitsemeetme tagajärjel eeldatavasti rakendatavate täiendavate tollimaksudega. Lepinguosaline võimaldab korraldada sellise konsultatsiooni hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kahepoolse kaitsemeetme võtmise algust.

2.    Kui lõike 1 kohase konsulteerimise käigus ei jõuta kaubandust liberaliseeriva kompensatsiooni suhtes kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast konsulteerimise algust, võib lepinguosaline, kelle kaupade suhtes kaitsemeedet võetakse, peatada sisuliselt samaväärsete kontsessioonide kohaldamise kaitsemeedet võtva lepinguosalise suhtes. Eksportiv lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist kirjalikult vähemalt 30 päeva enne käesoleva lõike kohast kontsessioonide peatamist.

3.    Lõikes 2 osutatud peatamisõigust ei rakendata esimese 24 kuu jooksul, mil kahepoolne kaitsemeede kehtib, tingimusel, et kaitsemeede on kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.

NELJAS PEATÜKK

TEHNILISED KAUBANDUSTÕKKED

ARTIKKEL 4.1

Eesmärgid

Käesoleva peatüki eesmärk on hõlbustada ja suurendada lepinguosalistevahelist kaubavahetust, pakkudes raamistikku tehniliste kaubandustõkete lepingu kohaldamisalasse kuuluvate ebavajalike kaubandustõkete vältimiseks, tuvastamiseks ja kaotamiseks.

ARTIKKEL 4.2

Kohaldamisala ja mõisted

1.    Käesolevat peatükki kohaldatakse kõikide selliste tehniliste kaubandustõkete lepingu 1. lisas määratletud standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste väljatöötamise, vastuvõtmise ja kohaldamise suhtes, mis võivad mõjutada lepinguosalistevahelist kaubavahetust, olenemata kauba päritolust.

2.    Olenemata lõikest 1, ei kohaldata käesolevat peatükki:

a)    ostuspetsifikatsioonide suhtes, mille valitsusorganid on koostanud valitsusorganite tootmis- või tarbimisnõuete kohta, või

b)    sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu A lisas määratletud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete suhtes, mida käsitletakse käesoleva lepingu 5. peatükis.

3.    Käesoleva peatüki kohaldamisel kehtivad tehniliste kaubandustõkete lepingu 1. lisas kasutatud mõisted.

ARTIKKEL 4.3

Tehniliste kaubandustõkete lepingu kinnitamine

Lepinguosalised kinnitavad oma tehniliste kaubandustõkete lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üksteise suhtes ning nimetatud leping inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

ARTIKKEL 4.4

Koostöö

1.    Lepinguosalised tugevdavad oma koostööd standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste valdkonnas, et mõista paremini üksteise vastavaid süsteeme ja hõlbustada juurdepääsu oma vastavatele turgudele.

2.    Lepinguosalised püüavad kindlaks määrata ja arendada regulatiivseid koostööalgatusi, mis on asjakohased konkreetsete teemade või valdkondade jaoks ja mis võivad hõlmata järgmist (loetelu ei ole ammendav):

a)    teabe ja kogemuste vahetamine seoses tehniliste normide väljatöötamise ja kohaldamise ning hea regulatiivse tava kasutamisega;

b)    vajaduse korral tehniliste normide, standardite ja vastavushindamismenetluste lihtsustamine;

c)    asjatute erinevuste vältimine tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste suhtes kasutatavate lähenemiste vahel ning töötamine selle nimel, et ühtlustada või kooskõlastada tehnilised normid rahvusvaheliste standarditega;

d)    koostöö edendamine selliste era- ja avalik-õiguslike asutuste vahel, mis vastutavad metroloogia, standardimise, katsetamise, sertifitseerimise ja akrediteerimise eest;

e)    reguleerivate asutuste tõhusa suhtlemise tagamine riiklikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil, näiteks edastades päringuid lepinguosaliselt    asjakohastele reguleerivatele asutustele ning

f)    teabe vahetamine uusimate arengute kohta asjakohastel piirkondlikel ja mitmepoolsetel foorumitel seoses standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetlustega.

3.    Lepinguosaline võtab taotluse korral nõuetekohaselt arvesse ettepanekuid, mida teine lepinguosaline esitab koostöö tegemiseks käesoleva peatüki tingimustel.

ARTIKKEL 4.5

Standardid

1.    Lepinguosalised kinnitavad oma tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 4.1 kohast kohustust tagada, et nende standardimisasutused tunnustaksid ja järgiksid tehniliste kaubandustõkete lepingu 3. lisas esitatud standardite koostamise, vastuvõtmise ja kohaldamise hea tava juhendeid.

2.    Selleks et ühtlustada standardeid nii suures ulatuses kui võimalik, julgustavad lepinguosalised oma standardimisasutusi, samuti piirkondlikke standardimisasutusi, mille liikmed nemad või nende standardimisasutused on, tegema rahvusvahalise standardimistegevuse raames koostööd teise lepinguosalise asjakohaste standardimisasutustega.

3.    Lepinguosalised vahetavad teavet järgmistes valdkondades:

a)    standardite kasutamine tehniliste normide alusena;

b)    üksteise standardimisprotsessid ja rahvusvaheliste või piirkondlike standardite kasutamine lepinguosaliste riiklike standardite alusena ning

c)    lepinguosalise rakendatud standardimisalased koostöölepingud, eeldusel et teabe võib avalikustada.

ARTIKKEL 4.6

Tehnilised normid

Lepinguosalised lepivad kokku, et kasutavad parimal viisil tehniliste kaubandustõkete lepingus sätestatud häid reguleerimistavasid tehniliste normide väljatöötamisel, vastuvõtmisel ja kohaldamisel, sealhulgas:

a)    võtavad tehnilise normi väljatöötamisel muu hulgas arvesse kavandatava tehnilise normi mõju ja kavandatud tehnilise normi võimalikke regulatiivseid ja mitteregulatiivseid alternatiive, mis võivad täita lepinguosalise õiguspäraseid eesmärke;

b)    kasutavad tehniliste normide alusena kooskõlas kaubandustõkete lepingu artikliga 2.4 nii palju kui võimalik asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid, välja arvatud juhul, kui sellised rahvusvahelised standardid oleksid seatud õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ebatõhusad või asjakohatud; juhul kui rahvusvahelisi standardeid ei ole kasutatud alusena, selgitavad teisele lepinguosalisele taotluse korral põhjusi, miks selliseid standardeid peetakse seatud eesmärgi saavutamiseks asjakohatuks või ebatõhusaks ning

c)    täpsustavad kooskõlas tehniliste kaubandustõkete lepingu artikliga 2.8 alati, kui see on asjakohane, tehnilisi norme, mis põhinevad toimimise osas pigem tootenõuetel kui projekteerimis- või kirjeldavatel omadustel.

ARTIKKEL 4.7

Vastavushindamismenetlused

1.    Lepinguosalised tunnistavad, et olemas on palju mehhanisme, mis hõlbustavad vastavushindamismenetluste tulemuste tunnustamist, sealhulgas:

a)    tarnija vastavusdeklaratsiooni tunnustamine importiva lepinguosalise poolt;

b)    kokkulepped teise lepinguosalise territooriumil paiknevate asutuste poolt seoses konkreetsete tehniliste normidega läbi viidud vastavushindamismenetluste tulemuste vastastikuse tunnustamise kohta;

c)    akrediteerimismenetluste kasutamine vastavushindamisasutuste kvalifitseerimiseks;

d)    vastavushindamisasutuste, sh teise lepinguosalise territooriumil paiknevate vastavushindamisasutuste riiklik määramine;

e)    teise lepinguosalise territooriumil läbi viidud vastavushindamismenetluste tulemuste ühepoolne tunnustamine teise lepinguosalise poolt;

f)    lepinguosaliste territooriumil paiknevate vastavushindamisasutuste vahelised vabatahtlikud kokkulepped ja ning

g)    selliste piirkondlike või rahvusvaheliste mitmepoolse tunnustamise lepingute ja korralduste kasutamine, milles lepinguosalised on osalised.

2.    Võttes eelkõige arvesse kirjeldatud kaalutlusi, teevad lepinguosalised järgmist:

a)    suurendavad teabevahetust kõnealuste ja samalaadsete mehhanismide kohta, et hõlbustada vastavushindamise tulemuste tunnustamist;

b)    vahetavad teavet konkreetsete toodete jaoks sobivate vastavushindamismenetluste valimise kriteeriumide kohta ning kooskõlas tehniliste kaubandustõkete lepingu artikliga 5.1.2 nõuavad, et vastavushindamismenetlused ei oleks rangemad ning neid ei kohaldataks rangemini, kui on vajalik selleks, et importiv lepinguosaline saaks olla kindel, et tooted vastavad kohaldatavatele tehnilistele normidele või standarditele, võttes arvesse riske, mida mittevastavus tekitaks;

c)    vahetavad teavet akrediteerimispoliitika kohta ja kaaluvad võimalusi, kuidas kasutada parimal viisil ära rahvusvahelisi akrediteerimisstandardeid ning lepinguosaliste akrediteerimisasutusi kaasavaid rahvusvahelisi lepinguid, näiteks Rahvusvahelise Laborite Akrediteerimise Koostööorgani ja Rahvusvahelise Akrediteerimisfoorumi kaudu ning

d)    tagavad, et ulatuses, mil määral kaks või enam vastavushindamisasutust on saanud lepinguosaliselt õiguse teha vastavushindamisi, mida on vaja toote turule viimiseks, võivad ettevõtjad nende vahel valida.

3.    Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 5.2.5 kohast kohustust tagada, et imporditud toodete kohustusliku vastavushindamise jaoks kehtestatud tasud oleksid õiglased võrreldes omamaise päritoluga või mis tahes muust riigist pärit samasuguste toodete vastavushindamise eest võetavate mis tahes tasudega, võttes arvesse side-, transpordi- ja muid kulusid, mis tulenevad taotleja tööruumide ja vastavushindamisasutuse erinevast asukohast.

4.    Ühe lepinguosalise taotlusel võivad lepinguosalised otsustada alustada konsultatsioone eesmärgiga määrata kindlaks valdkondlikud algatused seoses vastavushindamismenetluse kasutamisega või nende vastavushindamismenetluste tulemuste tunnustamise hõlbustamisega, mis on vastavates valdkondades asjakohased. Taotluse esitanud lepinguosaline peaks põhjendama seda asjakohase teabega, mis näitab, kuidas selline valdkondlik algatus hõlbustaks lepinguosalistevahelist kaubandust. Selliste konsultatsioonide käigus võib võtta arvesse kõiki lõikes 1 kirjeldatud mehhanisme. Kui lepinguosaline teise lepinguosalise sellekohase taotluse tagasi lükkab, esitab ta taotluse korral selle põhjused.

ARTIKKEL 4.8

Läbipaistvus

Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma tehniliste kaubandustõkete lepingu kohaseid läbipaistvusega seotud kohustusi standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste väljatöötamise, vastuvõtmise ja kohaldamise suhtes ning lepivad kokku järgmises:

a)    kui tehnilise normi väljatöötamise protsessi teatud osa üle toimub avalik arutelu, võetakse arvesse teise lepinguosalise seisukohti ning antakse diskrimineerimiseta teisele lepinguosalisele ja selle huvitatud isikutele piisav võimalus märkusi esitada;

b)    tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 2.9 kohase teavitamise korral antakse teisele lepinguosalisele pärast teavitamist ettepaneku kohta kirjalike märkuste esitamiseks aega vähemalt 60 päeva ning juhul, kui see on võimalik, võetakse asjakohasel määral arvesse põhjendatud taotlusi märkuste esitamise perioodi pikendamiseks;

c)    tehniliste nõuete avaldamise ja nende jõustumise vahele jäetakse piisavalt aega, et teise lepinguosalise ettevõtjad saaksid kohaneda, välja arvatud juhul, kui tekivad või võivad tekkida ohutuse, tervise, keskkonnakaitse või riikliku julgeolekuga seotud kiireloomulised probleemid, ning

d)    teisele lepinguosalisele või tema ettevõtjatele tehakse kättesaadavaks asjakohane teave (näiteks avaliku veebisaidi kaudu, kui see on kättesaadav) kehtivate tehniliste normide, standardite ja vastavushindamismenetluse kohta ning vajaduse ja olemasolu korral tehakse taotluse korral ja asjatute viivitusteta kättesaadavaks kirjalikud suuniseid oma normide järgimise kohta.

ARTIKKEL 4.9

Turujärelevalve

Lepinguosalised vahetavad teavet turujärelevalve ja täitemeetmete kohta.

ARTIKKEL 4.10

Märgistamine ja etikettimine

1.    Lepinguosalised märgivad, et vastavalt tehniliste kaubandustõkete lepingu 1. lisa punktile 1 võidakse tehnilises normis hõlmata või käsitleda üksnes märgistamis- või etikettimisnõudeid, ja lepivad kokku, et kui nende tehnilised normid sisaldavad kohustuslikku märgistamist või etikettimist, siis järgivad nad tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 2.2 põhimõtteid, et tehnilisi norme ei tohiks koostada kavatsusega tekitada või tekitades tarbetuid takistusi rahvusvahelisele kaubandusele ja need ei tohiks piirata kaubandust rohkem kui õiguspärase eesmärgi saavutamiseks vajalik.

2.    Lepinguosalised lepivad kokku, et kui lepinguosaline nõuab toodete kohustuslikku märgistamist või etikettimist, siis:

a)    lepinguosaline piirdub nõuetes üksnes niisuguse märgistamise või etikettimisega, mis on oluline toote tarbijate või kasutajate jaoks või mis näitab toote vastavust kohustuslikele nõuetele;

b)    lepinguosaline võib täpsustada etiketil esitatava teabe ja võib nõuda teatavate regulatiivsete nõuete täitmist seoses etiketi kinnitamisega, kuid ei nõua etikettide ega märgistuste eelnevat heakskiitmist ega sertifitseerimist eeltingimusena toodete müümiseks oma turul, välja arvatud juhul, kui seda peetakse vajalikuks tootega kaasneva riski tõttu inimeste, loomade või taimede tervisele või elule;

c)    kui lepinguosaline nõuab, et ettevõtjad kasutaksid kordumatut identifitseerimisnumbrit, annab ta sellise numbri asjakohastele ettevõtjatele põhjendamatu viivituseta ja mittediskrimineerival alusel;

d)    kui see ei ole eksitav, vastuoluline ega kaupa importiva lepinguosalise nõutud teabega seoses segadust tekitav, lubab lepinguosaline järgmist:

i)    teave muudes keeltes lisaks kaupa importiva lepinguosalise riigis nõutavale keelele;

ii)    rahvusvaheliselt aktsepteeritavad nomenklatuurid, piktogrammid, sümbolid või graafilised kujutised;

iii)    täiendav teave lisaks kaupa importiva lepinguosalise riigis nõutavale teabele;

e)    lepinguosaline nõustub, et etikettimine, sealhulgas uuesti etikettimine ja etikettide parandamine toimub, kui see on asjakohane, vastava loaga kohas (näiteks tollilaos impordi ajal) importiva lepinguosalise riigis enne toote levitamist ja müüki alternatiivina päritolukohas etikettimisele, välja arvatud juhul, kui selline etikettimine peab toimuma päritolukohas inimeste tervise ja turvalisuse põhjustel, ning

f)    lepinguosaline püüab heaks kiita ajutisi või eemaldatavaid etikette või saatedokumentides olevat ja tootele füüsiliselt kinnitamata märgistust või etiketti, kui ta leiab, et see ei kahjusta tehniliste kaubandustõkete lepingu kohaseid õiguspäraseid eesmärke.

3.    Ilma et see piiraks lepinguosaliste WTO asutamislepingu kohaseid õigusi ja kohustusi, kohaldatakse lõiget 2 põllumajandus-, tööstus- ning töödeldud põllumajanduslike toidutoodete suhtes, sealhulgas karastus- ja alkohoolsete jookide suhtes.

ARTIKKEL 4.11

Kontaktasutused

Artikli 13.4 „Päringud ja kontaktasutused“ kohaselt määratud kontaktasutuste ülesanded hõlmavad järgmist:

a)    käesoleva peatüki rakendamise ja haldamise järelevalve;

b)    iga sellise küsimuse kiire käsitlemine, mille teine lepinguosaline tõstatab seoses standardite, tehniliste normide või vastavushindamismenetluste väljatöötamise, vastuvõtmise, kohaldamise või täitmise tagamisega;

c)    koostöö suurendamine standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste väljatöötamisel ning täiustamisel;

d)    teabe vahetamine standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste asjus;

e)    vajaduse korral koostöö hõlbustamine kooskõlas artikli 4.4 „Koostöö“ lõikega 2 ning

f)    teise lepinguosalise taotluse korral ajutiste töörühmade loomine, et uurida viise lepinguosalistevahelise kaubanduse hõlbustamiseks.

ARTIKKEL 4.12

Lõppsätted

1.    Lepinguosalised võivad arutada artikli 16.2 „Erikomiteed“ alusel loodud kaubavahetuskomitees kõiki käesolevast peatükist tulenevaid rakenduskorraldusi. Lepinguosalised võivad komitee otsusega võtta vastu mis tahes rakendusmeetmeid selle eesmärgi täitmiseks.

2.    Lepinguosalised on võtnud täiendavad kohustused seoses kaupade suhtes võetavate valdkondlike mittetariifsete meetmetega, nagu on sätestatud 4-A lisas ja selle liidetes.

VIIES PEATÜKK

SANITAAR- JA FÜTOSANITAARMEETMED

ARTIKKEL 5.1

Eesmärgid

Käesoleva peatüki eesmärgid on:

a)    kaitsta inimeste, loomade ja taimede elu või tervist lepinguosaliste territooriumidel, soodustades samal ajal lepinguosalistevahelist kaubandust sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete valdkonnas;

b)    teha koostööd sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu edasisel rakendamisel ning

c)    näha ette vahendid teabevahetuse, koostöö ning lepinguosalistevahelist kaubandust mõjutavate sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamisega seotud küsimuste lahendamise parandamiseks.

ARTIKKEL 5.2

Kohaldamisala

1.    Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosalise kõikide selliste sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete suhtes, mis võivad otseselt või kaudselt mõjutada lepinguosalistevahelist kaubandust.

2.    Lisaks kohaldatakse käesolevat peatükki lepinguosalistevahelise koostöö suhtes vastastikust huvi pakkuvates loomade heaolu käsitlevates küsimustes.

3.    Ükski käesoleva peatüki säte ei mõjuta lepinguosaliste tehniliste kaubandustõkete lepingust tulenevaid õigusi seoses meetmetega, mis ei kuulu käesoleva peatüki kohaldamisalasse.

ARTIKKEL 5.3

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.    sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu A lisas sätestatud mõisted.

2.    Lepinguosalised võivad kokku leppida muudes käesoleva peatüki kohaldamisel kasutatavates mõistetes, võttes arvesse asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonide sõnastikke ja mõistemääratlusi, näiteks Codex Alimentarius’e komisjoni (edaspidi „Codex Alimentarius“), Maailma Loomatervise Organisatsiooni (edaspidi „OIE“) ja rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni (edaspidi „IPPC“) omasid.

ARTIKKEL 5.4

Õigused ja kohustused

Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.

ARTIKKEL 5.5

Pädevad asutused

Lepinguosaliste pädevad asutused, mis vastutavad käesoleva peatüki rakendamise eest, on sätestatud 5-A lisas. Lepinguosalised teavitavad üksteist kõikidest selliste pädevate asutustega seotud muudatustest.

ARTIKKEL 5.6

Üldpõhimõtted

Käesoleva peatüki rakendamisel lepinguosalised:

a)    tagavad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete vastavuse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu artiklis 3 kehtestatud põhimõtetele;

b)    ei kasuta sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid kaubandusele põhjendamatute takistuste tekitamiseks;

c)    tagavad, et käesoleva peatüki alusel kehtestatud menetlusi täidetakse põhjendamatute viivitusteta ning et selliseid menetlusi ei kohaldata viisil, mis põhjustaks samades või sarnastes tingimustes teise lepinguosalise meelevaldset ja põhjendamatut diskrimineerimist, ning

d)    ei kasuta punktis c osutatud menetlusi ega mis tahes täiendava teabe päringuid oma asjakohastele turgudele pääsemise edasilükkamiseks, kui selleks ei ole teaduslikke ega tehnilisi põhjuseid.

ARTIKKEL 5.7

Impordinõuded

1.    Lepinguosalise impordinõudeid kohaldatakse kogu teise lepinguosalise territooriumil.

2.    Eksportiv lepinguosaline tagab, et importiva lepinguosalise territooriumile eksporditavad tooted vastavad importiva lepinguosalise sanitaar- ja fütosanitaarnõuetele.

3.    Importiv lepinguosaline tagab, et tema impordinõudeid kohaldatakse eksportiva lepinguosalise riigist imporditavate toodete suhtes proportsionaalsel ja mittediskrimineerival viisil.

4.    Eksportiva lepinguosalise riigist imporditud toodetega seotud menetluste eest kehtestatud tasud peavad olema võrdsed tasudega, mida nõutakse sarnaste omamaiste toodete korral, ning ei tohi olla kõrgemad kui teenuse tegelik maksumus.

5.    Importival lepinguosalisel on õigus kontrollida sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamiseks eksportivast lepinguosalisest imporditavate toodete importi.

6.    Eksportivast lepinguosalisest imporditavate toodete impordikontrollid põhinevad selliste importidega seotud sanitaar- ja fütosanitaarriskidel. Kontrollid tehakse põhjendamatute viivitusteta ning mõjutades lepinguosalistevahelist kaubandust nii vähe kui võimalik.

7.    Importiv lepinguosaline teeb eksportivale lepinguosalisele tema taotluse korral kättesaadavaks teabe eksportiva lepinguosalise toodete impordikontrollide sageduse kohta. Importiv lepinguosaline võib, kui see on asjakohane, muuta lepinguosalistevaheliste kontrollide, impordikontrollide või vastastikuse kokkuleppe, sealhulgas käesolevas peatükis sätestatud konsultatsioonide tulemusena saadetiste füüsilise kontrollimise sagedust.

8.    Juhul kui impordikontrollid näitavad, et tooted ei vasta importiva lepinguosalise asjakohastele impordinõuetele, peaks importiva lepinguosalise võetavad meetmed olema proportsionaalsed nõuetele mittevastava toote impordiga seotud sanitaar- ja fütosanitaarriski suhtes.

ARTIKKEL 5.8

Kontrollimine

1.    Selleks et olla kindel käesoleva peatüki tõhusas rakendamises, on importival lepinguosalisel õigus teha igal ajal kontrolle, sealhulgas järgmiselt:

a)    tehes eksportiva lepinguosalise riiki kontrollkäike, et kontrollida osaliselt või terviklikult eksportiva lepinguosalise pädevate asutuste inspektsiooni- ja sertifitseerimissüsteemi kooskõlas Codex Alimentariuse, OIE ja IPPC asjakohaste rahvusvaheliste standardite, suuniste ja soovitustega; ning

b)    nõudes eksportivalt lepinguosaliselt teavet tema inspektsiooni- ja sertifitseerimissüsteemi kohta ning saades selle alusel teostatud kontrollide tulemused.

2.    Importiv lepinguosaline jagab eksportiva lepinguosalisega lõike 1 kohaselt tehtud kontrollide tulemusi ja kontrollidest tehtud järeldusi. Importiv lepinguosaline võib teha sellised tulemused avalikult kättesaadavaks.

3.    Kui importiv lepinguosaline otsustab teha eksportiva lepinguosalise juurde kontrollkäigu, teatab importiv lepinguosaline eksportivale lepinguosalisele sellisest kontrollkäigust hiljemalt 60 kalendripäeva enne kontrollkäiku, välja arvatud hädaolukorras või juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku teisiti. Kõik kontrollkäigu muudatused tuleb lepinguosaliste vahel kokku leppida.

4.    Teise lepinguosalise pädevate asutuste inspektsiooni- ja sertifitseerimissüsteemide täieliku või osalise kontrollimise ja mis tahes üksikasutuse inspekteerimisega seotud kulud kannab importiv lepinguosaline.

5.    Importiv lepinguosaline esitab eksportivale lepinguosalisele kirjaliku teabe kontrollimise kohta 60 kalendripäeva jooksul. Eksportival lepinguosalisel on sellise teabe kohta märkuste esitamiseks aega 45 kalendripäeva. Eksportiva lepinguosalise märkused lisatakse lõpparuandele ja vajaduse korral kantakse lõpparuandesse.

6.    Olenemata lõikest 5 teavitab importiv lepinguosaline juhul, kui kontrolli käigus tehakse kindlaks oluline risk inimeste, loomade või taimede elule või tervisele, eksportivat lepinguosalist võimalikult kiiresti ning igal juhul kümne kalendripäeva jooksul pärast kontrollimise lõppu.

ARTIKKEL 5.9

Kaubanduse lihtsustamine

1.    Kui importiv lepinguosaline nõuab eksportiva lepinguosalise riigist teatava kategooria või teatavate kategooriate loomset päritolu toodete impordi lubamiseks kohapealset kontrolli, kohaldatakse järgmist:

a)    kontrollimisel hinnatakse kooskõlas artikliga 5.8 „Kontrollimine“ eksportiva lepinguosalise inspektsiooni- ja sertifitseerimissüsteemi ning võetakse arvesse mis tahes asjakohast kirjalikku teavet, mille eksportiv lepinguosaline taotluse korral esitab, ning

b)    kui inspektsiooni- ja sertifitseerimissüsteemi kontrollimise tulemused on rahuldavad, teatab importiv lepinguosaline kirjalikult eksportivale lepinguosalisele, et kontrollimise tulemus oli positiivne. Sellisel juhul võib esitatud teave sisaldada seda, et importiv lepinguosaline on andnud või annab loa teatava kategooria või teatavate kategooriate toodete importimiseks, või

c)    kui inspektsiooni- ja sertifitseerimissüsteemi kontrollimise tulemused ei ole rahuldavad, teatab importiv lepinguosaline kirjalikult eksportivale lepinguosalisele kontrollimise tulemuse. Sellisel juhul peab teave sisaldama vähemalt järgmist:

i)    tingimused, sealhulgas need, mis on seotud eksportiva lepinguosalise inspektsiooni- ja sertifitseerimissüsteemiga, mille eksportiv lepinguosaline peab veel kehtestama, et importiv lepinguosaline saaks teatava kategooria või teatavate kategooriate loomset päritolu toodete impordi lubada;

ii)    viide asjaolule, et teatavad loomset päritolu toodete tootmise asutused võivad eksportida importiva lepinguosalise riiki, kui nad täidavad artiklis 5.7 „Impordinõuded“ sätestatud asjakohased impordinõuded, või

iii)    avaldus, et importiv lepinguosaline ei ole lubanud teatava kategooria või teatavate kategooriate toodete importi eksportiva lepinguosalise riigist.

2.    Kui importiv lepinguosaline on lubanud teatava kategooria või teatavate kategooriate loomset päritolu toodete importi, nagu on osutatud lõike 1 punktis b, teavitab eksportiv lepinguosaline importivat lepinguosalist importiva lepinguosalise nõudeid täitvatest asutustest kooskõlas eelkõige artikliga 5.7 „Impordinõuded“ ja artikliga 5.8 „Kontrollimine“. Lisaks:

a)    kiidab importiv lepinguosaline eksportiva lepinguosalise taotluse korral heaks 5-B lisa punktis 3 osutatud üksikasutused, mis asuvad eksportiva lepinguosalise territooriumil, ilma asutusi ükshaaval eelnevalt inspekteerimata. Importiva lepinguosalise heakskiidu taotlemisel esitab eksportiv lepinguosaline mis tahes teabe, mida importiv lepinguosaline nõuab, et tagada vastavus asjakohastele nõuetele, sealhulgas artikli 5.7 „Impordinõuded“ sätetele. Importiva lepinguosalise poolne heakskiitmine peab toimuma kooskõlas 5-B lisas sätestatud tingimustega ning piirduma üksnes nende tootekategooriatega, mille import on lubatud;

b)    lõike 2 punktis a osutatud üksikasutuse heakskiitmise korral võtab importiv lepinguosaline vajalikud õiguslikud või halduslikud meetmed kooskõlas kohaldatavate õiguslike või haldusmenetlustega, et võimaldada importi 40 kalendripäeva jooksul alates eksportiva lepinguosalise taotluse saamisest koos teabega, mida importiv lepinguosaline nõudis, et tagada vastavus asjakohastele nõuetele, sealhulgas artiklis 5.7 „Impordinõuded“ osutatud nõuetele; ning

c)    importiv lepinguosaline teavitab eksportivat lepinguosalist lõike 2 punktis a osutatud üksikasutuse heakskiitmisest või heakskiidu mitteandmisest ning vajaduse korral heakskiidu mitteandmise põhjustest.

ARTIKKEL 5.10

Looma- ja taimetervisega seotud meetmed

1.    Lepinguosalised tunnustavad kahjuri- või haigusvabade alade ja vähese kahjuri- või haiguslevikuga alade põhimõtet kooskõlas sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu ning OIE ja IPPC standardite, suuniste või soovitustega. Artiklis 5.15 „Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee“ nimetatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee võib, muuhulgas haiguspuhangu korral, kindlaks määrata selliste alade tunnustamise menetluse täiendavaid üksikasju, võttes arvesse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingut, OIE ja IPPC asjakohaseid standardeid, suuniseid ja soovitusi.

2.    Kahjuri- või haigusvabade või vähese kahjuri- ja haiguslevikuga alade kindlaksmääramisel võtavad lepinguosalised arvesse selliseid tegureid nagu geograafiline asukoht, ökosüsteemid, epidemioloogiline järelevalve ning sanitaar- ja fütosanitaarkontrolli tõhusus nendel aladel.

3.    Lepinguosalised seavad sisse tiheda koostöö kahjuri- või haigusvabade alade ja vähese kahjuri- või haiguslevikuga alade kindlaksmääramisel, et suurendada usaldust menetluste vastu, mida teine lepinguosaline selliste alade kindlaksmääramisel kasutab. Selliste eksportiva lepinguosalise määratud alade tunnustamisel tugineb importiv lepinguosaline eksportiva lepinguosalise või selle mõne osa loomade või taimede tervisliku seisundi kindlaksmääramisel põhimõtteliselt teabele, mille eksportiv lepinguosaline esitab vastavalt sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingule ning OIE ja IPPC standarditele, suunistele ja soovitustele.

4.    Kui importiv lepinguosaline ei ole eksportiva lepinguosalise määranguga nõus, peab ta seda põhjendama ja olema valmis alustama konsultatsioone.

5.    Kui eksportiv lepinguosaline väidab, et tema territooriumil on kahjuri- või haigusvabu alasid või vähese kahjuri- või haiguslevikuga alasid, tuleb tal esitada asjakohased tõendid, mis objektiivselt näitavad importivale lepinguosalisele, et need alad on ja ilmselt ka jäävad vastavalt kahjuri- või haigusvabadeks aladeks või vähese kahjuri- või haiguslevikuga aladeks. Selleks antakse importivale lepinguosalisele taotluse korral piisav juurdepääs inspekteerimiseks, proovide võtmiseks ja muude asjakohaste menetluste tegemiseks.

6.    Lepinguosalised tunnustavad OIE piirkondadeks jaotamise põhimõtet ja IPPC kahjurivabade tootmiskohtade põhimõtet. Artiklis 5.15 „Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee“ nimetatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee hindab OIE ja IPPC soovitusi, mida võidakse selle teema kohta tulevikus esitada, ja võib anda välja asjakohased soovitused.

ARTIKKEL 5.11

Läbipaistvus ja teabevahetus

1.    Lepinguosalised:

a)    püüavad tagada kaubanduses võetavate sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete ning eelkõige teiselt lepinguosaliselt imporditavate toodete suhtes võetavate artiklis 5.7 „Impordinõuded“ sätestatud meetmete läbipaistvuse;

b)    suurendavad vastastikust arusaamist üksteise sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetest ning nende võtmisest;

c)    vahetavad teavet selliste sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete väljatöötamise ning võtmise, sealhulgas uute kättesaadavate teaduslike tõendite edu kohta, mis mõjutavad või võivad mõjutada lepinguosalistevahelist kaubandust, et vähendada nende kahjulikku mõju kaubandusele;

d)    teavitavad lepinguosalise taotluse korral 15 kalendripäeva jooksul impordinõuetest, mida kohaldatakse konkreetsete toodete impordi suhtes, ning

e)    teavitavad lepinguosalise taotluse korral 15 kalendripäeva jooksul sellest, kui kaugele on jõutud konkreetsete toodete kohta esitatud loataotluse menetlemisega.

2.    Lõikes 1 kirjeldatud teabe eest vastutavad kontaktasutused on asutused, mille lepinguosalised on määranud kooskõlas artikli 13.4 „Päringud ja kontaktasutused“ lõikega 1. Teave saadetakse posti, faksi või e-posti teel. E-postiga saadetav teave võib olla elektrooniliselt allkirjastatud ning seda vahetavad ainult kontaktasutused omavahel.

3.    Kui lõike 1 kohane teave on tehtud kättesaadavaks WTO-le kooskõlas vastavate eeskirjade ja menetluskordadega saadetud teatega või kui see on avaldatud lepinguosaliste ametlikul, üldsusele kättesaadaval ja tasuta veebisaidil, loetakse teabevahetus toimunuks.

4.    Kõik käesoleva peatüki kohased teated esitatakse lõikes 2 nimetatud kontaktasutustele.

ARTIKKEL 5.12

Konsultatsioonid

1.    Lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist kirjalikult kahe kalendripäeva jooksul igast tõsisest või olulisest rahva-, looma- või taimetervise riskist või riskist nende elule, sealhulgas igast toiduainetega seotud hädaolukorrast.

2.    Kui lepinguosaline on tõsiselt mures sellise ohu pärast inimeste, loomade või taimede elule või tervisele, mis on seotud kaubeldavate toodetega, peetakse taotluse korral konsultatsioonid olukorra üle võimalikult kiiresti. Sellisel juhul püüavad lepinguosalised esitada kiiresti kogu teabe, mis on vajalik, et vältida häireid kaubanduses.

3.    Käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud konsultatsioone võib pidada e-posti või video- või telefonikonverentsi teel. Konsultatsioonitaotluse esitanud lepinguosaline tagab konsultatsiooniprotokolli koostamise.

ARTIKKEL 5.13

Erakorralised meetmed

1.    Kui on tekkinud tõsine oht inimeste, loomade või taimede elule või tervisele, võib importiv lepinguosaline ilma ette teatamata võtta vajalikke meetmeid inimeste, loomade või taimede elu või tervise kaitsmiseks. Importiv lepinguosaline kaalub lepinguosaliste vahel veetavate saadetiste jaoks kõige sobivamaid ja proportsionaalsemaid lahendusi, et vältida mittevajalikke häireid kaubavahetuses.

2.    Meetmeid võttev lepinguosaline teatab meetmest teisele lepinguosalisele nii kiiresti kui võimalik ning igal juhul hiljemalt ööpäeva jooksul pärast meetme vastuvõtmist. Lepinguosalised võivad nõuda teavet sanitaarse ja fütosanitaarse olukorra ning võimalike võetud meetmete kohta. Teine lepinguosaline vastab niipea, kui nõutud teave on kättesaadav.

3.    Lepinguosalise taotluse korral ja kooskõlas artikliga 5.12 „Konsultatsioonid“ peavad lepinguosalised konsultatsioone olukorra arutamiseks 15 kalendripäeva jooksul alates teavitamisest. Konsultatsioonid korraldatakse selleks, et vältida tarbetuid häireid kaubanduses. Lepinguosalised võivad kaaluda võimalusi meetmete võtmise hõlbustamiseks või meetmete asendamiseks.

ARTIKKEL 5.14

Võrdväärsus

1.    Lepinguosalised võivad tunnustada üksikmeetme ja/või meetmerühma ja/või sektori või sektori osa suhtes kohaldatavate süsteemide võrdväärsust kooskõlas lõigetega 4 kuni 7. Võrdväärsuse tunnustamist kasutatakse lepinguosalistevahelises kaubanduses, mis hõlmab loomi, loomseid tooteid, taimi ja taimseid tooteid või asjakohaseid seotud tooteid.

2.    Kui võrdväärsust ei tunnustata, toimub kaubavahetus asjakohase kaitsetaseme tagamiseks importiva lepinguosalise nõutud tingimustel.

3.    Võrdväärsuse tunnustamine eeldab järgnevate asjaolude hindamist ja heakskiitmist:

a)    õigusaktide, standardite ja menetlustega kehtestatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed, sealhulgas kontrolli- ja sertifitseerimissüsteemidega seotud kontrollid, millega tagatakse, et eksportiva lepinguosalise ja importiva lepinguosalise sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed oleksid täidetud;

b)    pädevate asutuste dokumenteeritud struktuur, nende volitused, hierarhia, töömeetodid ja nende käsutuses olevad ressursid ning

c)    pädeva asutuse tegevus seoses kontrolliprogrammide ja tagatistega.

4.    Hinnangutes võtavad lepinguosalised arvesse juba saadud kogemusi.

5.    Importiv lepinguosaline kiidab eksportiva lepinguosalise sanitaar- või fütosanitaarmeetmed võrdväärsetena heaks juhul, kui eksportiv lepinguosaline tõendab objektiivselt, et tema meetmed tagavad importiva lepinguosalise nõutud kaitsetaseme. Selleks võimaldatakse importivale lepinguosalisele taotluse korral piisav juurdepääs inspekteerimiseks, proovide võtmiseks ja muude asjakohaste menetluste tegemiseks.

6.    Lepinguosalised võtavad võrdväärsuse tunnustamisel arvesse Codex Alimentarius’e, OIE, IPPC ja WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee suuniseid.

7.    Kui võrdväärsust tunnustatakse, võivad lepinguosalised lisaks kokku leppida ametlike sanitaar- või fütosanitaarsertifikaatide lihtsustatud mudeli, mida on vaja iga loomade või loomsete toodete, taimede või taimsete toodete või muu impordiks mõeldud sarnase kauba saadetise kohta.

ARTIKKEL 5.15

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee

1.    Artikli 16.2 „Erikomiteed“ alusel loodud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komiteesse kuuluvad lepinguosaliste pädevate asutuste esindajad.

2.    Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee tuleb kokku ühe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist. Pärast seda kohtub komitee kord aastas või vastavalt lepinguosaliste kokkuleppele. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee kehtestab esimesel koosolekul oma kodukorra. Komitee kohtumised võivad toimuda isiklikult, telefoni- või videokonverentsi teel või mis tahes muul viisil, milles lepinguosalised on omavahel kokku leppinud.

3.    Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee võib leppida kokku luua tehnilised töörühmad, mis koosnevad lepinguosaliste ekspertidest ning mis teevad kindlaks ja käsitlevad käesolevast peatükist tulenevaid tehnilisi ja teaduslikke küsimusi ning uurivad täiendavaid võimalusi koostöö tegemiseks vastastikku huvi pakkuvates sanitaar- ja fütosanitaarküsimustes. Kui on vaja täiendavaid eriteadmisi, võivad sellistesse töörühmadesse kuuluda peale lepinguosaliste esindajate ka muud isikud.

4.    Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee võib käsitleda kõiki käesoleva peatüki tõhusa toimimisega seotud küsimusi. Eelkõige on komiteel järgmised kohustused ja ülesanded:

a)    töötada välja vajalikud menetlused või kord käesoleva peatüki, sealhulgas selle lisade rakendamiseks;

b)    jälgida käesoleva peatüki rakendamist; ning

c)    luua võimalusi teatavate sanitaar- või fütosanitaarmeetmete kohaldamisest tulenevate probleemide arutamiseks, et leida vastastikku vastuvõetavad lahendused. Sellega seoses kutsutakse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee lepinguosalise taotluse korral kokku hädaolukorras, et pidada konsultatsioone. Sellised konsultatsioonid ei piira lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad käesoleva lepingu neljateistkümnendast peatükist „Vaidluste lahendamine“ ja viieteistkümnendast peatükist „Vahendusmehhanism“.

5.    Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee vahetab teavet, eriteadmisi ja kogemusi loomade heaolu valdkonnas, et edendada lepinguosaliste vahel koostööd loomade heaolu küsimustes.

6.    Lepinguosalised võivad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee otsusega võtta vastu soovitusi ja otsuseid seoses impordi lubamise, teabe vahetamise, läbipaistvuse, regionaliseerimise, võrdväärsuse ja alternatiivsete meetmete tunnustamise ja lõigetes 4 ja 5 osutatud mis tahes muu küsimusega.

ARTIKKEL 5.16

Tehnilised konsultatsioonid

1.    Kui lepinguosaline leiab, et teise lepinguosalise meede on või võib olla vastuolus käesolevast peatükist tulenevate kohustustega või häirib või võib häirida tarbetult kaubavahetust, võib ta taotleda sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitees tehnilist konsultatsiooni vastastikku rahuldavate lahenduste leidmiseks. Selliseid konsultatsioone toetavad 5-A lisas sätestatud pädevad asutused.

2.    Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitees peetavad tehnilised konsultatsioonid loetakse lõppenuks 30 päeva pärast taotluse esitamise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui konsulteerivad lepinguosalised lepivad kokku konsultatsioonide jätkamises. Tehnilised konsultatsioonid võivad toimuda telefoni- või videokonverentsi teel või mis tahes muul viisil, milles lepinguosalised on kokku leppinud.

KUUES PEATÜKK

TOLLI JA KAUBANDUSE SOODUSTAMINE

ARTIKKEL 6.1

Eesmärgid

1.    Lepinguosalised tunnistavad tolli ja kaubavahetuse soodustamise tähtsust arenevas ülemaailmses kaubanduskeskkonnas. Lepinguosalised lepivad kokku tugevdada koostööd nimetatud valdkonnas, et tagada asjaomaste õigusaktide ja menetluste ning asjaomaste ametiasutuste haldussuutlikkuse kooskõla tolli ja kaubanduse soodustamise eesmärkidega, tagades samas tõhusa tollikontrolli.

2.    Selleks lepivad lepinguosalised kokku, et õigusaktid on mittediskrimineerivad ning et tolliprotseduurid põhinevad tänapäevaste meetodite ja tõhusate kontrollide kasutamisel pettuste vastu võitlemiseks ja seadusliku kaubanduse kaitsmiseks.

3.    Lepinguosalised kinnitavad, et mitte kuidagi ei kahjustata õiguspäraseid avaliku korraga seotud eesmärke, sealhulgas neid, mis on seotud julgeolekuga, ohutusega ja pettuse vastu võitlemisega.

ARTIKKEL 6.2

Põhimõtted

1.    Lepinguosalised lepivad kokku, et nende vastavad tollieeskirjad ning -protseduurid põhinevad järgmisel:

a)    rahvusvahelised dokumendid ja standardid, mida kohaldatakse tolli ja kaubanduse valdkonnas ja mille asjaomased lepinguosalised on heaks kiitnud, sealhulgas tolliprotseduuride lihtsustamist ja ühtlustamist käsitleva muudetud Kyoto konventsiooni sisulised elemendid, rahvusvaheline kaupade kirjelduse ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsioon ning Maailma Tolliorganisatsiooni maailmakaubanduse tagamise ja lihtsustamise standardite raamistik (SAFE);

b)    seadusliku kaubanduse kaitsmine läbi tulemusliku jõustamise ja õiguslike nõuete järgimise;

c)    õigusaktid, milles välditakse liigset või diskrimineerivat halduskoormust ettevõtjatele ning mis hõlbustavad veelgi kaubandust nõuetelevastavuse kõrge taseme tagavate ettevõtjate jaoks ning mis kaitsevad pettuste ja ebaseadusliku või kahjuliku tegevuse vastu, ning

d)    eeskirjad, mis tagavad, et karistused tollieeskirjade või protseduurinõuete rikkumiste eest on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad ning et nende kohaldamine ei põhjusta liigseid viivitusi kaupade vabastamisel.

2.    Töömeetodite täiustamiseks ning toimingute mittediskrimineerivuse, läbipaistvuse, tõhususe, terviklikkuse ja usaldusväärsuse tagamiseks lepinguosalised:

a)    lihtsustavad võimaluse korral kaupade kiire vabastamise ja tollivormistusega seotud nõudeid ja formaalsusi ning

b)    töötavad tolliasutuse ja muude asutuste nõutavate andmete ja dokumentide lihtsustamise ja standardimise nimel.

ARTIKKEL 6.3

Tollikoostöö

1.    Lepinguosalised teevad tolliküsimustes koostööd vastavate ametite kaudu, et tagada artiklis 6.1 „Eesmärgid“ sätestatud eesmärkide saavutamine.

2.    Tollikoostöö suurendamiseks teevad lepinguosalised muu hulgas järgmist:

a)    vahetavad teavet vastavate tollialaste õigusaktide, nende rakendamise ja tolliprotseduuride kohta, eelkõige järgmistes valdkondades:

i)    tolliprotseduuride lihtsustamine ja ajakohastamine,

ii)    piiril intellektuaalomandiõiguste täitmise tagamine tolliasutuste poolt,

iii)    transiit ja ümberlaadimine ning

iv)    suhted äriringkondadega,

b)    kaaluvad ühisalgatuste väljatöötamist, mis on seotud impordi-, ekspordi- ja muude tolliprotseduuridega ning äriringkondadele osutatava teenuse tulemuslikkuse tagamisega;

c)    teevad koostööd tolliga seotud küsimustes, mis käsitlevad rahvusvahelise kaubatarneahela tagamist ja lihtsustamist kooskõlas maailmakaubanduse tagamise ja lihtsustamise standardite raamistikuga (SAFE);

d)    tunnustavad vajaduse korral vastastikku üksteise asjakohaseid riskijuhtimismeetodeid, riskistandardeid, turvakontrolle ja kaubanduspartnerluse programme, sealhulgas selliseid aspekte nagu andmete edastamine ja vastastikku kokku lepitud soodustused, ning

e)    suurendavad kooskõlastatust rahvusvahelistes organisatsioonides, näiteks WTOs ja Maailma Tolliorganisatsioonis.

ARTIKKEL 6.4

Transiit ja ümberlaadimine

1.    Lepinguosalised tagavad kogu oma territooriumil ümberlaadimistööde ja transiidi lihtsustamise ning tõhusa kontrolli.

2.    Lepinguosalised edendavad ja rakendavad piirkondlikke transiidikorraldusi eesmärgiga lihtsustada kaubavahetust.

3.    Lepinguosalised tagavad oma territooriumil asuvate asjakohaste ametiasutuste ja agentuuride vahelise koostöö ja tegevuse koordineerimise, et soodustada transiitliiklust.

ARTIKKEL 6.5

Eelotsused

Enne kauba importimist oma territooriumile vastavalt oma õigusnormidele ja korrale väljastab lepinguosaline oma territooriumil asuvatele ettevõtjatele tolliaasutuse või muude pädevate asutuste kaudu kirjaliku eelotsuse tariifse klassifitseerimise, päritolu või mis tahes muu lepinguosalise määratud küsimuse kohta.

ARTIKKEL 6.6

Lihtsustatud tolliprotseduur

1.    Lepinguosalised näevad ette lihtsustatud impordi- ja ekspordiprotseduurid, mis on läbipaistvad ja tõhusad, et vähendada ettevõtjate, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kulusid ja suurendada etteaimatavust. Volitatud kauplejatele nähakse ette lihtsustatud tolliprotseduurid objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel.

2.    Kauba tolliprotseduuride läbimiseks kasutatakse ühtset tollideklaratsioonivormi või selle elektroonilist vastet.

3.    Lepinguosalised kohaldavad tänapäevaseid tollimeetodeid, sealhulgas riskihindamist ning tollivormistusjärgse kontrolli meetodeid kaupade sisenemise ja vabastamise lihtsustamiseks ja hõlbustamiseks.

4.    Lepinguosalised edendavad süsteemide, sealhulgas infotehnoloogial põhinevate süsteemide jätkuvat arendamist ja kasutamist, et hõlbustada elektroonilist andmevahetust asjakohaste kauplejate, tolliasutuste ja muude asjaomaste asutuste vahel.

ARTIKKEL 6.7

Kauba vabastamine

Lepinguosalised tagavad, et tema tolliasutused, piiriteenistused või muud pädevad asutused kohaldavad nõudeid ja menetlusi, millega:

a)    nähakse ette, et kaup vabastatakse kiiresti ajavahemiku jooksul, mis ei ole pikem, kui on vajalik tema tolli- ja muude kaubandusalaste õigusnormide ning formaalsuste täitmise tagamiseks;

b)    nähakse ette andmete saabumiseelne töötlemine (st elektrooniline esitamine ja seejärel töötlemine enne kauba tegelikku saabumist), et kauba saaks saabumisel vabastada, ning

c)    nähakse ette kauba vabastamine tollimaksu maksmata, eeldusel, et esitatakse tagatis, kui seda nõutakse, vastavalt lepinguosaliste õigusaktidele, et tagada tollimaksude lõplik maksmine.

ARTIKKEL 6.8

Tasud ja lõivud

1.    Tasud ja lõivud kehtestatakse üksnes kõnealuse impordi või ekspordiga seoses osutatavatele teenustele või sellise impordi või ekspordi teostamiseks nõutavale formaalsusele. Need ei ole suuremad kui osutatud teenuse ligikaudne maksumus ning neid ei arvutata ad valorem alusel.

2.    Teave tasude ja lõivude kohta avaldatakse ametlikult määratud kanali, sealhulgas interneti kaudu. Teave sisaldab osutatava teenuse eest võetava tasu või lõivu kehtestamise põhjust, vastutavat asutust, kohaldatavat tasu või lõivu ning makse tegemise aega ja viisi.

3.    Uusi või muudetud tasusid ja lõive ei kehtestata enne, kui teave on vastavalt lõikele 2 avaldatud ja muudetud hõlpsasti kättesaadavaks.

ARTIKKEL 6.9

Tollimaaklerid

Lepingosalised lepivad kokku, et nende tollieeskirjade ning -protseduuride jaoks ei ole kohustuslik kasutada tollimaaklerit. Lepinguosalised kohaldavad tollimaaklerite litsentsimisel läbipaistvaid, mittediskrimineerivaid ja proportsionaalseid eeskirju.

ARTIKKEL 6.10

Transpordieelsed kontrollid

Lepinguosalised lepivad kokku, et nende tollieeskirjades ja -protseduurides ei nõuta eraettevõtjate poolt enne tollivormistust tehtavat kauba kohustuslikku eelkontrolli, mis on määratletud transpordieelse kontrolli lepingus, või muud sihtkohas tehtavat inspekteerimistoimingut.

ARTIKKEL 6.11

Tolliväärtuse määramine

1.    Lepinguosalised määravad kindlaks kauba tolliväärtuse kooskõlas tolliväärtuse lepinguga.

2.    Lepinguosalised teevad koostööd, et saavutada tolliväärtuse määramise küsimustes ühine lähenemisviis.

ARTIKKEL 6.12

Riskijuhtimine

1.    Lepinguosalised tuginevad uurimisel ja vabastamismenetlustes ning sisenemisjärgse kontrolli menetlustes riskihindamise põhimõtetele ja audititele, mitte iga saadetise põhjalikule kontrollimisele kõikidele impordinõuetele vastavuse tuvastamiseks.

2.    Lepinguosalised lepivad kokku, et võtavad kauba impordi, ekspordi, transiidi ja ümberlaadimise kontrollimise nõuded ja menetlused vastu ning kohaldavad neid riskijuhtimise põhimõtete alusel, mida kohaldatakse selleks, et vastavusmeetmete korral keskendutaks tähelepanu väärivatele tehingutele.

ARTIKKEL 6.13

Ühe akna süsteem

Lepinguosalised püüavad välja töötada või säilitada ühe akna süsteeme, mis hõlbustaksid tolli- ja muude õigusaktidega eksportimise, importimise ning transiidi kohta nõutud teabe esitamist elektrooniliselt ühe korraga.

ARTIKKEL 6.14

Kaebuste esitamise kord

1.    Lepinguosalised kehtestavad tulemuslikud, kiired, mittediskrimineerivad ja kergesti teostatavad menetlused, mis tagavad õiguse esitada kaebusi tolli- ja muude pädevate asutuste sellise haldustegevuse, ettekirjutuste ja otsuste kohta, mis mõjutavad kaupade importi, eksporti või transiiti.

2.    Kaebuse esitamise menetlused võivad hõlmata halduslikku läbivaatamist järelevalveasutuse poolt ja haldustasandil võetud otsuste kohtulikku läbivaatamist vastavalt lepinguosaliste õigusaktidele.

ARTIKKEL 6.15

Läbipaistvus

1.    Lepinguosalised avaldavad või teevad muul viisil, sealhulgas elektrooniliselt, kättesaadavaks tolli ja kaubavahetuse hõlbustamisega seotud õigusaktid, eeskirjad, haldusmenetlused ja muud nõuded.

2.    Lepinguosalised määravad või säilitavad vähemalt ühe konsultatsiooni- või teabepunkti, mis tegeleb huvitatud isikute päringutega tolli- ja muudes kaubavahetuse hõlbustamist käsitlevates küsimustes.

ARTIKKEL 6.16

Suhted äriringkondadega

Lepinguosalised lepivad kokku järgmises:

a)    oluline on konsulteerida kaubandusala esindajatega õigusalaste ettepanekute koostamise ning tolli- ja kaubavahetuse hõlbustamise üldiste protseduuride valdkonnas õigel ajal. Selleks toimuvad vajaduse korral tolliasutuste ja äriringkondade vahelised konsultatsioonid;

b)    nad avaldavad või teevad muul viisil kättesaadavaks (nii palju kui võimalik elektrooniliselt) uued tolli ja kaubavahetuse hõlbustamisega seotud õigusaktid ja üldised protseduurid ning kõnealuste õigusaktide ja protseduuride muudatused ning tõlgendused enne nende rakendamist. Samuti teevad nad avalikult kättesaadavaks asjakohase haldusteabe, sealhulgas asutuste nõuded ja sisenemisprotseduurid, tolliasutuste tööajad ja töökorra sadamates ja piiriületuspunktides, ning kontaktpunktid teabepäringute tarvis;

c)    uute või muudetud õigusaktide, menetluste ning tasude või lõivude avaldamise ja nende jõustumise vahele peab jääma mõistuspärane ajavahemik, piiramata seejuures õiguspäraseid avaliku poliitika eesmärke (nt tollimaksumäära muutmine); ning

d)    nad tagavad, et nende vastavad tolli- ja muud seonduvad nõuded ja protseduurid vastavad jätkuvalt kaubandusringkondade vajadustele, järgivad parimat tava ning piiravad ka edaspidi kaubandust võimalikult vähe.

ARTIKKEL 6.17

Tollikomitee

1.    Artikli 16.2 „Erikomiteed“ alusel loodud tollikomitee koosneb lepinguosaliste tolli- ja muude pädevate asutuste esindajatest. Tollikomitee tagab käesoleva peatüki, protokolli nr 1 ja lepinguosaliste kokkulepitud mis tahes täiendavate tollialaste sätete nõuetekohase toimimise. Lepinguosalised võivad tollikomitees uurida kõiki oma pädevusse kuuluvaid küsimusi ja teha nende kohta otsuseid.

2.    Lepinguosalised võivad võtta tollikomitees vastu soovitusi ja otsuseid üksteise riskijuhtimismeetodite, riskistandardite, turvakontrollide ja kaubanduspartnerluse programmide vastastikuse tunnustamise kohta, sealhulgas sellistes aspektides nagu andmete edastamine ja vastastikku kokku lepitud soodustused, samuti muudes lõikes 1 käsitletud küsimustes.

3.    Lepinguosalised võivad kokku leppida erakorraliste nõupidamiste korraldamises mis tahes tollialastes küsimustes, sealhulgas päritolueeskirjad ja täiendavad tolliga seotud eeskirjad, milles lepinguosalised on kokku leppinud. Vajaduse korral võivad nad luua konkreetsete teemade jaoks ka alatöörühmi.

SEITSMES PEATÜKK

MITTETARIIFSED KAUBANDUSTÕKKED JA INVESTEERIMINE
TAASTUVENERGIA TOOTMISSE

ARTIKKEL 7.1

Eesmärgid

Kooskõlas ülemaailmsete jõupingutustega vähendada kasvuhoonegaaside heidet on lepinguosaliste ühine eesmärk edendada, arendada ja suurendada energia tootmist taastuvatest ja jätkusuutlikest mittefossiilsetest allikatest, eriti kaubanduse ja investeerimise hõlbustamise kaudu. Selleks teevad lepinguosalised koostööd selle nimel, et kaotada või vähendada tariifseid ja mittetariifseid tõkkeid ning suurendada regulatiivset ühtsust piirkondlike ja rahvusvaheliste standarditega.

ARTIKKEL 7.2

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)    „kohaliku sisendi kasutamise nõue“ –

i)    kauba korral nõue, et ettevõte ostaks või kasutaks omamaise päritoluga või mis tahes omamaisest allikast pärinevat kaupa, piiritletuna kas teatavate toodetena, toodete koguse või väärtusena või selle ettevõtte kohaliku toodangu mahu või väärtuse osakaaluna;

ii)    teenuste korral nõue, millega piiratakse teenuseosutaja või osutatava teenuse valikut teise lepinguosalise teenuste või teenuseosutajate kahjuks,

b)    „meede“ – käesoleva peatüki kohaldamisalasse kuuluv mis tahes meede, mille lepinguosaline võtab kas seaduse, määruse, eeskirja, menetluse, otsuse, haldusmeetme või mõnel muul kujul;

c)    „korvamismeede“ – mis tahes tingimus, mis soodustab kohalikku arengut, nagu tehnoloogia põhjendamatu litsentsimine, investeering, kohustus sõlmida leping teatava finantsasutusega, vastuost ja sarnased nõuded;

d)    „partnerlus“ – mis tahes juriidiline isik, nagu äriühing, usaldusühing, täisühing, ühisettevõte, ühistu;

e)    „teenuseosutaja“ – määratletud artikli 8.2 „Mõisted“ punktis l.

ARTIKKEL 7.3

Kohaldamisala

1.    Käesolevat peatükki kohaldatakse meetmete suhtes, mis võivad mõjutada lepinguosalistevahelist kaubandust ja investeerimist seoses energia tootmisega taastuvatest ja jätkusuutlikest mittefossiilsetest allikatest, nimelt tuulest, päikesest, õhusoojusest, maasoojusest, veesoojusest ja ookeani energiast, veejõust, biomassist, prügilagaasist, reovee töötlemisest saadud gaasist ja biogaasidest, kuid mitte toodetega, millest energiat toodetakse.

2.    Käesolevat peatükki ei kohaldata teadus- ja arendusprojektide ega mitteärilises ulatuses teostatavate näidisprojektide suhtes.

3.    Käesolev peatükk ei piira ühegi muu käesoleva lepingu asjakohase sätte, sealhulgas erandite, reservatsioonide ja piirangute kohaldamist lõikes 1 märgitud meetmete suhtes mutatis mutandis. Suurema õiguskindluse huvides kohaldatakse käesoleva peatüki ja käesoleva lepingu mõne muu sätte vastuolu korral vastuolu ulatuses käesoleva lepingu muid sätteid.

ARTIKKEL 7.4

Põhimõtted

Lepinguosaline:

a)    hoidub selliste meetmete vastuvõtmisest, millega nähakse ette kohaliku sisendi kasutamise nõue, või mis tahes muust korvamismeetmest, mis mõjutab teise lepinguosalise tooteid, teenuseosutajaid, ettevõtjaid või asutusi;

b)    hoidub selliste meetmete vastuvõtmisest, millega nõutakse partnerluse loomist kohalike ettevõtetega, välja arvatud siis, kui selliseid partnerlusi peetakse vajalikuks tehnilistel põhjustel ning lepinguosaline suudab esitada teise lepinguosalise nõudmise korral asjakohased tehnilised põhjendused;

c)    tagab, et mis tahes eeskirjad seoses lubade andmise, sertifitseerimise ja litsentsimise menetlustega, mida kohaldatakse eelkõige seadmete, tootmisjaamade ja nendega seotud jaotusvõrgu infrastruktuuride suhtes, on objektiivsed, läbipaistvad, ei ole meelevaldsed ega diskrimineeri teise lepinguosalise taotlejaid;

d)    tagab, et haldustasusid, mis kehtestatakse:

i)    teiselt lepinguosaliselt pärit kauba impordi või kasutamise suhtes või sellega seoses või mis mõjutavad kauba tarnet teise lepinguosalise tarnijate poolt, reguleeritakse artikliga 2.10 „Importimise ja eksportimisega seotud tasud ja formaalsused“;

ii)    teenuste osutamise suhtes teise lepinguosalise tarnijate poolt või sellega seoses reguleeritakse artikliga 8.18 „Kohaldamisala ja mõisted“, artikliga 8.19 „Litsentsimise ja kvalifitseerimise tingimused“ ning artikliga 8.20 „Litsentsimis- ja kvalifikatsioonimenetlused“ ning

e)    tagab, et elektrijaotusvõrkudele juurdepääsu ja sellega ühinemise tingimused ning menetlused on läbipaistvad ja ei diskrimineeri teise lepinguosalise tarnijaid.

ARTIKKEL 7.5

Standardid, tehnilised eeskirjad ja vastavushindamine

1.    Kui olemas on rahvusvahelised või piirkondlikud standardid toodete kohta, mida kasutatakse energia tootmiseks taastuvatest ja jätkusuutlikest mittefossiilsetest allikatest, kasutavad lepinguosalised oma tehniliste eeskirjade alusena neid standardeid või nende vastavasisulisi osi, välja arvatud siis, kui sellised rahvusvahelised standardid või nende vastavasisulised osad oleksid ebatõhusad või asjakohatud vahendid õiguspäraste eesmärkide täitmiseks. Käesoleva lõike kohaldamisel peetakse eriti asjakohaseks rahvusvaheliste standardite kehtestamise asutusteks Rahvusvahelist Standardiorganisatsiooni (ISO) ja Rahvusvahelist Elektrotehnikakomisjoni (IEC).

2.    Kui see on asjakohane, täpsustavad lepinguosalised tehnilisi eeskirju, mis põhinevad toote toimivusnõuetel, sealhulgas keskkonnatoime osas, mitte projekteerimis- või kirjeldavatel omadustel.

3.    Harmoneeritud süsteemi grupis 84 (välja arvatud kood 8401) ja harmoneeritud süsteemi koodide 8502 31 ja 8541 40 all loetletud toodete puhul:

a)    aktsepteerib liit Singapuri tarnijate vastavusdeklaratsioone samadel tingimustel kui liidu tarnijate omi, ilma selliste toodete turuleviimiseks lisanõudeid kehtestamata, ning

b)    aktsepteerib Singapur liidu vastavusdeklaratsioone või katsearuandeid ilma selliste toodete turuleviimiseks lisanõudeid kehtestamata. Singapur võib nõuda kolmanda isiku kohustuslikku kontrollimist või sertifitseerimist 4-A lisa artiklis 5 „Kaitsemeetmed“ sätestatud tingimustel.

Suurema õiguskindluse huvides ei piira käesolev lõige kumbagi lepinguosalist kohaldamast nõudeid, mis ei ole seotud käesolevas lõikes osutatud toodetega, näiteks detailplaneeringuseadusi või ehitusnorme.

ARTIKKEL 7.6

Erandid

1.    Käesoleva peatüki suhtes kohaldatakse artiklis 2.14 „Üldised erandid“, artiklis 8.62 „Üldised erandid“ ja artiklis 9.3 „Julgeoleku- ja üldised erandid“ sätestatud julgeoleku- ja/või üldisi erandeid, ning suurema õiguskindluse huvides 16. peatüki „Institutsioonilised, üld- ja lõppsätted“ asjakohaseid sätteid.

2.    Suurema õiguskindluse huvides ning arvestades nõuet, et selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mis kujutaks endast meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist lepinguosaliste toodete, teenuseosutajate või investorite vahel, kui valitsevad samad tingimused, või lepinguosalistevahelise kaubavahetuse ja investeeringute varjatud piirangut, ei tõlgendata käesoleva lepingu ühtegi sätet viisil, mis takistab lepinguosalist vastu võtmast või täitmisele pööramast meetmeid, mis on vajalikud asjakohaste energiavõrkude ohutuks toimimiseks või energiavarustuse kindluseks.

ARTIKKEL 7.7

Rakendamine ja koostöö

1.    Artikli 16.1 „Kaubanduskomitee“ alusel loodud kaubanduskomitees teevad lepinguosalised koostööd ja vahetavad teavet mis tahes küsimustes, mis on käesoleva peatüki rakendamise seisukohast olulised. Lepinguosalised võivad selle eesmärgi täitmiseks võtta kaubanduskomitee otsusega vastu asjakohaseid rakendusmeetmeid ja ajakohastada vastavalt vajadusele käesolevat peatükki.

2.    Koostöö võib hõlmata:

a)    teabe vahetamist, regulatiivseid kogemusi ja parimat tava järgmistes valdkondades:

i)    taastuvatest allikatest saadavale energiale üleminekut edendavate meetmete väljatöötamine ja mittediskrimineeriv rakendamine;

ii)    süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine;

iii)    arukad võrgud;

iv)    energiatõhusus; või

v)    tehnilised normid, standardid ja vastavushindamismenetlused, näiteks need, mis on seotud võrgukoodeksi nõuetega;

b)    omamaiste või piirkondlike tehniliste normide, regulatiivsete mõistete, standardite, nõuete ja vastavushindamismenetluste suuremat vastavusseviimist rahvusvaheliste standarditega, ka asjakohaste piirkondlike foorumite kaudu.

KAHEKSAS PEATÜKK

TEENUSED, ETTEVÕTLUS NING ELEKTROONILINE KAUBANDUS

A JAGU

ÜLDSÄTTED

ARTIKKEL 8.1

Eesmärk ning kohaldamisala

1.    Kinnitades veel kord oma kohustusi, mis tulenevad WTO asutamislepingust, näevad lepinguosalised käesolevaga ette korra, mis on vajalik, et järk-järgult vastastikku liberaliseerida teenustekaubandus, ettevõtlus ja elektrooniline kaubandus.

2.    Kui ei ole sätestatud teisiti, siis:

a)    ei kohaldata käesolevat peatükki lepinguosaliste antavate subsiidiumide või toetuste, sealhulgas riigi toetatud laenude, tagatiste ja kindlustuse suhtes;

b)    ei kohaldata käesolevat peatükki selliste teenuste suhtes, mida osutatakse valitsuse funktsioonide täitmisel lepinguosaliste vastavatel territooriumidel. Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendavad „teenused, mida osutatakse valitsuse funktsioonide täitmisel,“ kõiki teenuseid, mida ei pakuta kaubanduslikel alustel ühe või mitme teenuseosutajaga konkureerides;

c)    ei nõuta käesoleva peatükiga riigiettevõtete erastamist ja/või

d)    ei kohaldata käesolevat peatükki seaduste, määruste või nõuete suhtes, mis reguleerivad valitsusasutuse poolt riiklikeks vajadusteks tehtud hankeid ja mille siht ei ole kaubanduslik edasimüük või kasutamine teenuste osutamisel kaubanduslikuks müügiks.

3.    Kumbki lepinguosaline säilitab õiguse reguleerida ja kehtestada uusi norme, et tagada õiguspäraste poliitiliste eesmärkide saavutamine kooskõlas käesoleva peatükiga.

4.    Käesolevat peatükki ei kohaldata selliste meetmete suhtes, mis mõjutavad füüsilisi isikuid, kes püüavad pääseda lepinguosalise tööturule, ega kodakondsuse ning alalise elu- ja töökohaga seotud meetmete suhtes. Ühtki käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata viisil, mis takistab lepinguosalist kohaldamast meetmeid, millega reguleeritakse teise lepinguosalise füüsiliste isikute pääsu tema territooriumile või nende ajutist viibimist tema territooriumil, sealhulgas meetmeid, mis on vajalikud tema piiride puutumatuse kaitseks ja füüsiliste isikute korrakohase liikumise tagamiseks üle tema piiride, tingimusel, et neid meetmeid ei kohaldata viisil, mis muudaks olematuks või vähendaks kasu, 3 mida teine lepinguosaline saab käesolevas peatükis sätestatud tingimuste kohaselt.

ARTIKKEL 8.2

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)    „otsesed maksud“ – hõlmavad kõiki makse kogusissetulekult, kogukapitalilt või sissetuleku või kapitali osadelt, kaasa arvatud maksud vara võõrandamise tuludelt, makse kinnisvaralt, pärandustelt ja kingitustelt, samuti makse ettevõtete makstud töötasude ja palkade kogusumma pealt, aga ka makse kapitali kallinemise pealt;

b)    „juriidiline isik“ – kohaldatava õiguse alusel nõuetekohaselt kas kasumi saamiseks või muuks otstarbeks asutatud või muul viisil korraldatud ning kas era- või riigi omandis olev õigussubjekt, sealhulgas äriühing, usaldusühing, täisühing, ühisettevõte, ainuomandis ettevõte ja ühistu;

c)    „liidu juriidiline isik“ või „Singapuri juriidiline isik“ –

i)    juriidiline isik, kes on asutatud vastavalt Euroopa Liidu ja/või selle liikmesriigi, või Singapuri õigusaktidele ja kelle registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht 4 või peamine tegevuskoht on vastavalt kas liidu või Singapuri territooriumil, või

ii)    artikli 8.8 „Mõisted“ punkti d kohase ettevõtluse korral juriidiline isik, kes on vastavalt kas liidu liikmesriigi või Singapuri füüsiliste isikute või liidu või Singapuri juriidiliste isikute omanduses või kontrolli all.

Kui juriidilisel isikul on vastavalt kas liidu või Singapuri territooriumil üksnes registrijärgne asukoht või juhatuse asukoht, ei loeta teda vastavalt liidu või Singapuri juriidiliseks isikuks, kui tal puudub vastavalt liidu või Singapuri territooriumil oluline äritegevus 5 .

Juriidiline isik on:

i)    vastavalt liidu ja/või selle liikmesriigi või Singapuri füüsiliste või juriidiliste isikute omanduses, kui liidu ja/või selle liikmesriigi või Singapuri isikud omavad üle 50 % selle isiku omakapitalist;

ii)    liidu ja/või selle liikmesriigi või Singapuri füüsiliste või juriidiliste isikute kontrolli all, kui sellistel isikutel on õigus nimetada suurem osa tema juhtkonnast või juhtida muul õiguspärasel viisil tema tegevust;

iii)    „seotud“ teise isikuga, kui ta omab kontrolli teise isiku üle või teine isik omab kontrolli tema üle või kui tema ja selle teise isiku üle omab kontrolli üks ja seesama isik;

d)    olenemata punktist c kuuluvad käesoleva lepingu alla laevandusettevõtjad, kes on asutatud väljaspool liitu ja kes on vastavalt kas liidu liikmesriigi kodanike kontrolli all, kui nende laevad on registreeritud vastavalt asjaomase liidu liikmesriigi asjakohastele õigusaktidele ja sõidavad liidu liikmesriigi lipu all;

e)    „meede“ – lepinguosalise võetav meede seaduse, määruse, eeskirja, menetluse, otsuse, haldusmeetme või mõnel muul kujul;

f)    „lepinguosalise vastu võetud või säilitatud meetmed“ – meetmed, mida võtavad:

i)    keskvalitsus, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused ja ametiasutused või

ii)    valitsusvälised asutused keskvalitsuse, piirkondliku või kohaliku omavalitsuse või ametiasutuste delegeeritud ülesannete täitmisel;

g)    „lepinguosalise vastu võetud või säilitatud meetmed, mis mõjutavad teenustekaubandust“ – meetmed, mida võetakse seoses:

i)    teenuse ostmise, teenuse eest maksmise või teenuse kasutamisega;

ii)    ligipääsuga lepinguosalise nõudel üldiselt pakutavatele teenustele ja nende kasutamisega seoses teenuste osutamisega ning

iii)    lepinguosalise isikute kohalolekuga, sealhulgas kaubandusliku kohalolekuga, teenuse osutamiseks teise lepinguosalise territooriumil;

h)    „erikohustuste tabel“ – liidu puhul 8-A lisa ja selle liited ning Singapuri puhul 8-B lisa ja selle liited;

i)    „teenuse tarbija“ – mis tahes isik, kes võtab vastu või kasutab teenust;

j)    „teenuse osutamine“ – hõlmab teenuse tootmist, jaotamist, turustamist, müümist ja kättetoimetamist;

k)    „teise lepinguosalise teenus“ – teenus, mida osutatakse:

i)    teise lepinguosalise territooriumilt või territooriumil, või meretranspordi puhul, kui teenust osutab alus, mis on registreeritud teise lepinguosalise seaduste järgi, või kui teenust osutab teise lepinguosalise isik prahitud alusega ja/või seda täies ulatuses või osaliselt kasutades või

ii)    nii, et teise lepinguosalise teenuseosutaja osutab teenust kaubandusliku kohaloleku või füüsiliste isikute kohaloleku kaudu;

l)    „teenuseosutaja“ – isik, kes osutab või soovib osutada teenust, sealhulgas ettevõtluse kaudu;

m)    „teenustekaubandus“ – teenuse osutamine:

i)    ühe lepinguosalise territooriumilt teise lepinguosalise territooriumile („piiriülene“);

ii)    lepinguosalise territooriumil teise lepinguosalise teenusetarbijale („välismaine tarbimine“);

iii)    ühe lepinguosalise teenuseosutaja poolt kaubandusliku kohaloleku kaudu teise lepinguosalise territooriumil („kaubanduslik kohalolek“);

iv)    ühe lepinguosalise teenuseosutaja poolt füüsiliste isikute kohaloleku kaudu teise lepinguosalise territooriumil („füüsiliste isikute kohalolek“).

B JAGU

PIIRIÜLENE TEENUSTE OSUTAMINE

ARTIKKEL 8.3

Kohaldamisala

Käesoleva jao sätteid kohaldatakse lepinguosaliste nende meetmete suhtes, mis mõjutavad kõigi valdkondade teenuste piiriülest osutamist, välja arvatud:

a)    audiovisuaalteenused;

b)    riigisisene merekabotaaž 6 ning

c)    riigisisesed ja rahvusvahelised regulaarsed või mitteregulaarsed lennutranspordi teenused ning liiklemisõiguste teostamisega otseselt seotud teenused, välja arvatud:

i)    õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused, mille ajaks õhusõiduk liiklusest kõrvaldatakse;

ii)    lennutranspordi teenuste müük ja turustamine ning

iii)    arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenused.

ARTIKKEL 8.4

Mõisted

Käesolevas jaos tähendab „piiriülene teenuste osutamine“ teenuse osutamist:

a)    ühe lepinguosalise territooriumilt teise lepinguosalise territooriumile ja

b)    ühe lepinguosalise territooriumil teise lepinguosalise teenusetarbijale.

ARTIKKEL 8.5

Turulepääs

1.    Seoses turulepääsuga piiriülese teenuste osutamise kaudu kohtleb lepinguosaline teise lepinguosalise teenuseid ja teenuseosutajaid vähemalt sama soodsalt, kui on ette nähtud erikohustuste tabelis kokku lepitud ja kindlaks määratud tingimuste ning piirangute kohaselt.

2.    Sektorites, kus on võetud turulepääsuga seotud kohustused, ei tohi lepinguosaline piirkondlikus ulatuses ega kogu oma territooriumil vastu võtta ega säilitada järgmisi meetmeid, kui erikohustuste tabelis ei ole sätestatud teisiti:

a)    piirangud teenuseosutajate arvule kas arvuliste kvootide, monopolide, teenuse osutamise ainuõiguste või majandusvajaduste testi nõude näol 7 ;

b)    piirangud teenustealaste tehingute või vara koguväärtusele arvuliste kvootide või majandusvajaduste testi nõude näol ja

c)    teenuste osutamise üldhulga või teenuste üldmahu piirangud, väljendatuna kinnitatud arvuliste ühikutena kvootides või majandusvajaduste testi nõudena 8 .

ARTIKKEL 8.6

Võrdne kohtlemine

1.    Erikohustuste tabeliga ette nähtud sektorites ning vastavalt kõnealuses tabelis sätestatud tingimustele ja normidele kohtleb lepinguosaline kõigi piiriülest teenuste osutamist mõjutavate meetmete korral teise lepinguosalise teenuseid ja teenuseosutajaid vähemalt sama soodsalt, kui ta kohtleb omaenda samasuguseid teenuseid ja teenuseosutajaid.

2.    Lepinguosaline võib täita lõike 1 nõude, võimaldades teise lepinguosalise teenustele ja teenuseosutajatele kas vormiliselt samasugust või vormiliselt teistsugust kohtlemist kui see, mida ta võimaldab omaenda samasugustele teenustele ja teenuseosutajatele.

3.    Vormiliselt samasugust või vormiliselt teistsugust kohtlemist peetakse ebasoodsamaks, kui see muudab konkurentsitingimused lepinguosalise teenustele või teenuseosutajatele võrreldes teise lepinguosalise samasuguste teenuste või teenuseosutajatega soodsamaks.

4.    Käesoleva artikli alusel võetud erikohustusi ei tõlgendata nii, et lepinguosaline oleks kohustatud hüvitama loomulikke ebasoodsaid konkurentsitingimusi, mis tulenevad vastavate teenuste või teenuseosutajate välismaisusest.

ARTIKKEL 8.7

Erikohustuste tabel

1.    Sektorid, mille lepinguosaline vastavalt käesolevale jaole liberaliseerib, ning neis sektorites teise lepinguosalise teenuste ja teenuseosutajate suhtes erandina kohaldatavad turulepääsu ja võrdse kohtlemise piirangud on sätestatud erikohustuste tabelis.

2.    Lepinguosaline ei tohi kehtestada uusi või diskrimineerivamaid meetmeid teise lepinguosalise teenustele või teenuseosutajatele võrreldes kohtlemisega, mida võimaldatakse lõike 1 kohaselt võetud erikohustustega.

C JAGU

ETTEVÕTLUS

ARTIKKEL 8.8

Mõisted

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)    „juriidilise isiku filiaal“ – tegevuskoht või juriidiline isik, kellel ei ole omaette õiguslikku staatust ja on emaorganisatsiooni laiendus;

b)    „majandustegevus“ – mis tahes majanduslikku laadi tegevus, välja arvatud valitsuse funktsioonide täitmisega seotud tegevus, st tegevus, mis ei toimu kaubanduslikel alustel ega ühe või mitme ettevõtjaga konkureerides;

c)    „ettevõtja“ – lepinguosalise mis tahes isik, kes soovib tegeleda või tegeleb majandustegevusega ettevõtluse kaudu 9 ;

d)    „ettevõtlus“ –

i)    juriidilise isiku asutamine, omandamine või ülalpidamine või

ii)    filiaali või esinduse loomine või pidamine

püsivate majandussidemete loomine või säilitamine lepinguosalise territooriumil majandustegevuse eesmärgil, sealhulgas, kuid mitte ainult, teenuse osutamiseks;

e)    lepinguosalise juriidilise isiku „tütarettevõtja“ – juriidiline isik, kes on sama lepinguosalise teise juriidilise isiku kontrolli all kooskõlas riigisisese õigusega 10 .

ARTIKKEL 8.9

Kohaldamisala

Käesolevat jagu kohaldatakse selliste lepinguosalise vastuvõetud või säilitatud meetmete suhtes, mis mõjutavad ettevõtlust mis tahes majandustegevusalal, välja arvatud:

a)    tuumamaterjalide kaevandamine, tootmine ja töötlemine 11 ;

b)    relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmine või nendega kauplemine;

c)    audiovisuaalteenused;

d)    riigisisene merekabotaaž 12 ning

e)    riigisisesed ja rahvusvahelised regulaarsed või mitteregulaarsed lennutransporditeenused ning liiklusõiguste teostamisega otseselt seotud teenused, välja arvatud:

i)    õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused, mille ajaks õhusõiduk liiklusest kõrvaldatakse;

ii)    lennutranspordi teenuste müük ja turustamine ning

iii)    arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenused.

ARTIKKEL 8.10

Turulepääs

1.    Seoses turulepääsuga ettevõtluse kaudu kohtleb lepinguosaline teise lepinguosalise ettevõtlust ja ettevõtjaid vähemalt sama soodsalt, kui on ette nähtud erikohustuste tabelis kokku lepitud ja kindlaks määratud tingimuste ning piirangute kohaselt.

2.    Sektorites, kus on võetud turulepääsuga seotud kohustused, ei tohi lepinguosaline piirkondlikus ulatuses ega kogu oma territooriumil vastu võtta ega säilitada järgmisi meetmeid, kui erikohustuste tabelis ei ole sätestatud teisiti:

a)    piirangud ettevõtete arvule kas arvuliste kvootide, monopolide, ettevõtlusega seotud ainuõiguste või muude ettevõtlusega seotud nõuete, nagu majandusvajaduste testide nõude näol;

b)    piirangud tehingute või vara koguväärtusele arvuliste kvootide või majandusvajaduste testi nõude vormis;

c)    piirangud tehingute koguhulgale või toodangu kogumahule, väljendatuna kinnitatud arvuliste ühikutena kvootides või majandusvajaduse testi nõudena 13 ;

d)    piirangud väliskapitali osalusele, väljendatuna kas välisaktsiaosaluse maksimaalse protsendimäärana või üksiku välisinvesteeringu või kõikide välisinvesteeringute kogusummana;

e)    meetmed, millega piiratakse või nõutakse konkreetseid juriidilise üksuse või ühisettevõtte vorme, mille kaudu teise lepinguosalise ettevõtja võib tegeleda majandustegevusega, ning

f)    piirangud füüsiliste isikute koguarvule, välja arvatud artiklis 8.13 „Kohaldamisala ja mõisted“ 14 määratletud juhtivtöötajate ja kõrgharidusega praktikantide puhul, kes võivad töötada konkreetses sektoris või keda ettevõtja võib tööle võtta ja kes on majandustegevuse rakendamiseks vajalikud ja sellega otseselt seotud, väljendatuna arvuliste ühikutena kvootides või majandusvajaduse testi nõudena.

ARTIKKEL 8.11

Võrdne kohtlemine

1.    Erikohustuste tabeliga ette nähtud sektorites ning vastavalt sealsamas sätestatud tingimustele ja normidele kohtleb lepinguosaline kõigi ettevõtlust mõjutavate meetmete korral 15 teise lepinguosalise ettevõtlust ja ettevõtjaid vähemalt sama soodsalt, kui ta kohtleb omaenda samasugust ettevõtlust ja samasuguseid ettevõtjaid.

2.    Lepinguosaline võib täita lõike 1 nõude, võimaldades teise lepinguosalise asutustele ja ettevõtjatele kas vormiliselt samasugust või vormiliselt teistsugust kohtlemist kui see, mida ta võimaldab omaenda samasugusele ettevõtlusele ja samasugustele ettevõtjatele.

3.    Vormiliselt samasugust või vormiliselt teistsugust kohtlemist peetakse ebasoodsamaks, kui see muudab konkurentsitingimused lepinguosalise enda asutustele ja ettevõtjatele soodsamaks kui teise lepinguosalise samasugusele ettevõtlusele või samasugustele ettevõtjatele.

4.    Käesoleva artikli põhjal võetud erikohustusi ei tõlgendata nii, et lepinguosaline on kohustatud hüvitama loomulikke ebasoodsaid konkurentsitingimusi, mis tulenevad vastava ettevõtluse või vastavate ettevõtjate välismaisusest.

ARTIKKEL 8.12

Erikohustuste tabel

1.    Sektorid, mille lepinguosaline vastavalt käesolevale jaole liberaliseerib, ning neis sektorites teise lepinguosalise ettevõtluse ja ettevõtjate suhtes erandina kohaldatavad turulepääsu ja võrdse kohtlemise piirangud on sätestatud esimese lepinguosalise erikohustuste tabelis.

2.    Lepinguosalised ei tohi kehtestada uusi või diskrimineerivamaid meetmeid teise lepinguosalise ettevõtlusele või ettevõtjatele võrreldes kohtlemisega, mida võimaldatakse vastavalt lõike 1 kohaselt võetud erikohustustele.

D JAGU

FÜÜSILISTE ISIKUTE AJUTINE KOHALOLEK
ÄRILISEL EESMÄRGIL

ARTIKKEL 8.13

Kohaldamisala ja mõisted

1.    Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosaliste nende meetmete suhtes, mis seonduvad juhtivtöötajate, kõrgharidusega praktikantide ja äriteenuse müügiesindajate nende territooriumile sisenemise ja seal ajutise viibimisega kooskõlas artikli 8.1 „Eesmärk ja kohaldamisala“ lõikega 4.

2.    Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)    „juhtivtöötajad“ – lepinguosalise juriidilise isiku heaks töötavad füüsilised isikud – välja arvatud mittetulundusühenduse töötajad –, kes vastutavad ettevõtte asutamise või selle nõuetekohase juhtimise, haldamise ja toimimise eest.

Juhtivtöötajad on muu hulgas ettevõtluse nimel ettevõtet külastavaid isikuid, kes vastutavad ettevõtte asutamise ja äriühingusiseselt üleviidavate isikute eest;

i)    „ettevõtluse nimel ettevõtet külastavad isikud“ – kõrgel ametikohal töötavad füüsilised isikud, kes vastutavad ettevõtte asutamise eest. Nad ei tee tehinguid otse üldsusega ega saa töötasu vastuvõtva lepinguosalise riigis asuvast allikast ning

ii)    „äriühingusiseselt üleviidavad isikud“ – füüsilised isikud, kes on olnud ühe lepinguosalise juriidilise isiku töötajad, või äriteenuseid pakkuva spetsialisti korral partnerid vähemalt ühe aasta ja kes viiakse ajutiselt üle teise lepinguosalise territooriumil asuvasse ettevõttesse (mis võib olla ettevõtte tütarettevõtja, filiaal või emaettevõte). Asjaomane füüsiline isik peab kuuluma ühte allpool nimetatud kategooriasse:

1.    tegevjuhid:

juriidilise isiku alluvuses töötavad füüsilised isikud, kes juhivad asutust, kellel on suur otsustusõigus ja kelle tegevust jälgib või juhib ettevõtte juhatus või aktsionäride nõukogu või samalaadne organ. Tegevjuhid ei täida otse juriidilise isiku teenuste osutamise või teenustega seotud ülesandeid;

2.    juhid:

juriidilise isiku alluvuses juhtival kohal töötavad füüsilised isikud, kes peaasjalikult juhivad asutust ja kelle tegevust jälgivad või juhivad kõrgema taseme tegevjuhid, ettevõtte juhatus või aktsionäride nõukogu või samalaadne organ, kaasa arvatud:

aa)    asutatud ettevõtet või selle osakonda või allüksust juhtivad isikud;

bb)    teiste järelevalve-, kutse- või juhtimistegevusega seotud töötajate üle järelevalvet ja kontrolli teostavad isikud ning

cc)    isikud, kellel on õigus töötajaid tööle võtta ja neid töölt vabastada või anda soovitusi nende töölevõtmiseks, vabastamiseks või muudeks personalijuhtimise meetmeteks;

3.    spetsialistid:

juriidilises isikus töötavad füüsilised isikud, kellel on ettevõtte tegevuse, uurimisseadmete, töövõtete või juhtimise seisukohalt olulisi harukordseid või eriteadmisi. Selliste teadmiste hindamisel võetakse lisaks ettevõtte tööks vajalikele teadmistele arvesse asjakohasel juhul ka seda, kas isikul on kõrge erialaoskuste tase tehnilisi eriteadmisi eeldavaks tööks või tegevuseks, ning tema kuuluvust akrediteeritud kutseala töötajate hulka;

b)    „kõrgharidusega praktikandid“ – füüsilised isikud, kes on vähemalt ühe aasta olnud lepinguosalise juriidilise isiku töötajad, kellel on kõrgharidus ning kes viiakse ajutiselt üle teise lepinguosalise territooriumil asuva ettevõtte juurde, et edendada karjäärivõimalusi või saada äritegevuse korralduse ja meetoditega seotud väljaõpe 16 ;

c)    „äriteenuse müügiesindajad“ – füüsilised isikud, kes esindavad lepinguosalise teenuseosutajat ning soovivad ajutiselt siseneda teise lepinguosalise territooriumile, et pidada kõnealuse teenuseosutaja nimel läbirääkimisi teenuste müügi üle või sõlmida teenuste müümise lepinguid. Nad ei müü otse üldsusele ega saa töötasu vastuvõtva lepinguosalise riigis asuvast allikast.

ARTIKKEL 8.14

Juhtivtöötajad ja kõrgharidusega praktikandid

1.    Kõikides C jao „Ettevõtlus“ kohaselt liberaliseeritud sektorites võimaldab lepinguosaline teise lepinguosalise ettevõtjatel võtta oma ettevõttesse ajutiselt tööle selle teise lepinguosalise füüsilisi isikuid eeldusel, et tegemist on artiklis 8.13 „Kohaldamisala ja mõisted“ määratletud juhtivtöötajate või kõrgharidusega praktikantidega, ning võttes arvesse erikohustuste tabelis loetletud erandeid. Äriühingusisese üleviimise puhul on lubatud ajutiselt riiki siseneda ja seal viibida kuni kolm aastat, ettevõtluse eesmärgil ettevõtet külastavate isikute puhul 90 päeva 12 kuu kohta ja kõrgharidusega praktikantide puhul kuni üks aasta. Äriühingusiseste üleviimiste korral võib seda perioodi vastavalt siseriiklikule õigusele pikendada veel kuni kahe aasta võrra 17 .

2.    C jao „Ettevõtlus“ kohaselt liberaliseeritud sektorites ei tohi lepinguosaline säilitada ega vastu võtta meetmeid, mis piiravad selliste füüsiliste isikute koguarvu, keda ettevõtja võib juhtivtöötajate või kõrgharidusega praktikantidena üle viia, väljendatuna konkreetses sektoris kinnitatud arvuliste ühikutena kvootides, ega meetmeid, millega nähakse ette majandusvajaduste testi nõue või diskrimineerivad piirangud, juhul kui erikohustuste tabelis ei ole sätestatud teisiti.

ARTIKKEL 8.15

Äriteenuse müügiesindajad

Kõikides B jao „Piiriülene teenuste osutamine“ või C jao „Ettevõtlus“ kohaselt liberaliseeritud sektorites ja erikohustuste tabelis loetletud erandeid arvesse võttes võimaldab lepinguosaline äriteenuse müügiesindajatel ajutiselt riiki siseneda ja seal viibida kuni 90 päeva 12 kuu kohta 18 .

E JAGU

ÕIGUSRAAMISTIK

1. ALAJAGU

ÜLDKOHALDATAVAD SÄTTED

ARTIKKEL 8.16

Kutsekvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine

1.    Ükski käesoleva artikli säte ei takista lepinguosalist nõudmast, et füüsilisel isikul peab olema vajalik kvalifikatsioon ja/või erialane töökogemus, mida nõutakse vastavas sektoris sellel territooriumil, kus teenust osutatakse.

2.    Lepinguosalised julgustavad oma territooriumil asuvaid asjakohaseid kutseasutusi töötama vastastikuse tunnustamise kohta välja ühised soovitused ja esitama need artikli 16.2 „Erikomiteed“ alusel asutatud teenuskaubanduse, investeeringute ja riigihangete komiteele. Sellist soovitust peavad toetama järgmised tõendid:

a)    kavandatava kutsekvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist käsitleva lepingu (edaspidi „vastastikuse tunnustamise leping“) majanduslik väärtus ning

b)    kõnealuste kordade kokkusobivus, st ulatus, mil määral lepinguosaliste kohaldatavad kriteeriumid teatavate ettevõtjate ja teenuseosutajate lubadele, litsentsidele, tegevusele ja sertifitseerimisele kattuvad.

3.    Pärast ühise soovituse saamist vaatab teenuskaubanduse, investeeringute ja riigihangete komitee selle mõistliku aja jooksul läbi, et teha kindlaks, kas soovitus on käesoleva lepinguga kooskõlas.

4.    Kui lõikes 2 sätestatud teabe alusel peetakse soovitust käesoleva lepinguga kooskõlas olevaks, astuvad lepinguosalised vajalikud sammud, et pidada oma pädevate asutuste või lepinguosalise volitatud esindajate kaudu läbirääkimisi vastastikuse tunnustamise lepingu asjus.

ARTIKKEL 8.17

Läbipaistvus

Lepinguosalised vastavad viivitamata kõikidele teise lepinguosalise spetsiifilise teabe taotlustele mis tahes sellise tema üldkohaldatava meetme või rahvusvahelise lepingu kohta, mis on seotud käesoleva peatükiga või mõjutab seda. Lepinguosalised loovad vastavalt artiklile 13.4 „Päringud ja kontaktasutused“ ühe või mitu teabekeskust, mis annavad teise lepinguosalise ettevõtjatele ja teenuseosutajatele taotluse alusel konkreetset teavet kõikides niisugustes küsimustes.

2. ALAJAGU

SISERIIKLIKUD ÕIGUSNORMID

ARTIKKEL 8.18

Kohaldamisala ja mõisted

1.    Käesolevat alajagu kohaldatakse lepinguosaliste nende meetmete suhtes, mis on seotud litsentsimisnõuete ja -menetlustega või kvalifikatsiooninõuete ja -menetlustega, mis mõjutavad:

a)    artiklis 8.4 „Mõisted“ määratletud piiriülest teenuste osutamist;

b)    artiklis 8.8 „Mõisted“ määratletud juriidiliste ja füüsiliste isikute ettevõtlust nende territooriumil;

c)    artiklis 8.13 „Kohaldamisala ja mõisted“ osutatud füüsiliste isikute ajutist viibimist nende territooriumil.

2.    Käesolevaid juhtmõtteid kohaldatakse üksnes neis sektorites, kus lepinguosaline on võtnud erikohustusi, ja nende erikohustuste kehtimise ulatuses.

3.    Neid juhtmõtteid ei kohaldata meetmete suhtes niivõrd, kuivõrd meetmed kujutavad endast piiranguid, mis on esitatud artiklites 8.5 „Turulepääs“ ja 8.10 „Turulepääs“ ja/või artiklites 8.6 „Võrdne kohtlemine“ ja 8.11 „Võrdne kohtlemine“.

4.    Käesolevas alajaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)    „pädevad asutused“ – keskvalitsus, piirkondlik või kohalik omavalitsus või keskvalitsuse, piirkondliku või kohaliku omavalitsuse või ametiasutuste delegeeritud ülesandeid täitev ametiasutus või valitsusväline organ, kes teeb otsuseid seoses loa andmisega teenuse osutamiseks, sealhulgas ettevõtluse kaudu, või seoses loa andmisega ettevõtluseks muus majandusvaldkonnas kui teenused;

b)    „litsentsimismenetlused“ – halduslikud või menetluslikud eeskirjad, mida füüsiline või juriidiline isik peab järgima, et tõendada oma vastavust litsentsimisnõuetele, kui ta taotleb teenuse osutamise või ettevõtluse luba muus majandusvaldkonnas kui teenused, sealhulgas litsentsi muutmist või pikendamist;

c)    „litsentsimisnõuded“ – sisulised nõuded lisaks kvalifikatsiooninõuetele, mida füüsiline või juriidiline isik peab täitma, et saada, muuta või pikendada luba teenuse osutamiseks või ettevõtluseks muus majandusvaldkonnas kui teenused;

d)    „kvalifikatsioonimenetlused“ – halduslikud või menetluslikud eeskirjad, mida füüsilised isikud peavad täitma selleks, et tõestada kvalifikatsiooninõuete täitmist teenuste osutamise loa saamiseks;

e)    „kvalifikatsiooninõuded“ – sisulised nõuded, mis on seotud füüsilise isiku pädevusega osutada teatavat teenust, mida peab tõendama teenuse osutamise loa saamiseks.

ARTIKKEL 8.19

Litsentsimise ja kvalifitseerimise tingimused

1.    Lepinguosalised tagavad, et litsentsimisnõuete ja -menetlustega ning kvalifikatsiooninõuete ja -menetlustega seotud meetmed põhinevad kriteeriumidel, mis on:

a)    selged,

b)    objektiivsed ja läbipaistvad ning

c)    varem kehtestatud ning üldsusele ja huvitatud isikutele kättesaadavad.

2.    Luba või litsents antakse kättesaadavuse korral niipea, kui nõuetekohase läbivaatamisega on kindlaks tehtud, et tingimused on täidetud.

3.    Lepinguosalised asutavad või säilitavad kohtu, vahekohtu või halduskohtu või menetlused, mis kahju kannatanud ettevõtja või teenuseosutaja taotluse korral võimaldavad viivitamata läbi vaadata ettevõtlust, piiriülest teenuste osutamist või füüsiliste isikute ajutist ärilisel eesmärgil riigis viibimist mõjutavad haldusotsused ja vajaduse korral võtta asjakohaseid heastamismeetmeid. Kui kõnealused menetlused sõltuvad asutusest, kellele on usaldatud asjaomase haldusotsuse tegemine, tagavad lepinguosalised, et menetlused kindlustaksid tõepoolest objektiivse ja erapooletu läbivaatamise.

Käesoleva lõike sätteid ei tõlgendata nii, et lepinguosaline on kohustatud asutama eespool nimetatud kohtuid või määrama menetlusi juhul, kui see oleks vastuolus tema põhiseadusliku struktuuri või õigussüsteemi olemusega.

ARTIKKEL 8.20

Litsentsimis- ja kvalifikatsioonimenetlused

1.    Lepinguosalised tagavad, et litsentsimis- ja kvalifikatsioonimenetlused ja -formaalsused on võimalikult lihtsad ning ei muuda teenuse osutamist põhjendamatult keeruliseks ega lükka seda edasi. Taotlejatelt seoses taotluse esitamisega nõutavad litsentsimistasud 19 peavad olema mõistlikud ja mitte piirama teenuse osutamist.

2.    Lepinguosalised tagavad, et pädevate asutuste kasutatavad menetlused ja otsused litsentsi või loa andmise käigus on kõikide taotlejate suhtes erapooletud. Pädevad asutused peaksid jõudma otsuseni sõltumatult ja ei tohiks olla aruandekohustuslikud ühegi teenuseosutaja ees, kes osutab teenuseid, millele litsentsi või luba taotletakse.

3.    Kui taotluste esitamiseks on kindel tähtaeg, jäetakse taotlejale mõistlikult aega taotluse esitamiseks. Pädev asutus alustab taotluse töötlemist ilma asjatult viivitamata. Võimaluse korral tuleb elektroonilisi taotlusi vastu võtta samadel tingimustel kui paberkandjal taotlusi.

4.    Lepinguosalised tagavad, et taotluse töötlemine, sealhulgas lõpliku otsuse tegemine, lõpetatakse mõistliku aja jooksul pärast tervikliku taotluse esitamist. Lepinguosalised püüavad kehtestada taotluse töötlemiseks normaalse tähtaja.

5.    Kui pädev asutus saab taotluse, mida ta peab ebaterviklikuks, teatab ta sellest taotlejale mõistliku aja jooksul, teeb võimaluste piires kindlaks, millist lisateavet on vaja taotluse täitmiseks, ning annab taotlejale võimaluse puudused parandada.

6.    Originaaldokumentide asemel tuleks võimaluse korral aktsepteerida kinnitatud koopiaid.

7.    Kui pädev asutus taotluse tagasi lükkab, teavitatakse taotlejat sellest kirjalikult ning asjatult viivitamata. Põhimõtteliselt tuleks taotlejale taotluse korral teatavaks teha ka taotluse tagasilükkamise põhjused ja otsuse vaidlustamise tähtaeg. Võimaluse korral peaks taotlejal olema võimalik esitada mõistliku tähtaja jooksul taotlus uuesti.

8.    Lepinguosalised tagavad, et litsents või luba jõustub pärast selle andmist asjatute viivitusteta kooskõlas loas või litsentsis määratud tingimustega.

3. ALAJAGU

ARVUTITEENUSED

ARTIKKEL 8.21

Arvutiteenused

1.    Arvutiteenuste alal, mis on liberaliseeritud kooskõlas B jaoga „Piiriülene teenuste osutamine“, C jaoga „Ettevõtlus“ ja D jaoga „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“, järgivad lepinguosalised alljärgnevates lõigetes sätestatud käsitust.

2.    Lepinguosalised mõistavad, et CPC 20 84 (ÜRO koodeks, mida kasutatakse arvutiteenuste ja nendega seotud teenuste kirjeldamiseks) hõlmab kõiki arvutiteenuseid ja nendega seotud teenuseid. Tehnoloogia arengu tulemusena pakutakse neid teenuseid üha enam omavahel seotud teenuste kogumi või paketina, mis võib sisaldada mõningaid või kõiki lõikes 3 nimetatud põhifunktsioone. Näiteks sellised teenused nagu veebi- või domeenimajutus, andmekaevandamisteenused ja arvutusvõrgu teenused on arvutiteenuste põhifunktsioonide kogumid.

3.    Arvutiteenused ja nendega seotud teenused, olenemata sellest, kas neid osutatakse võrgu, sealhulgas interneti kaudu, on kõik teenused, mille sisuks on mõni järgmine või järgmiste kombinatsioon:

a)    konsulteerimine, kohandamine, strateegia, analüüsimine, kavandamine, kirjeldamine, projekteerimine, arendamine, paigaldamine, käivitamine, ühildamine, katsetamine, silumine, ajakohastamine, kasutajatugi, tehniline abi või arvutite või arvutisüsteemide haldamine;

b)    konsulteerimine, strateegia, analüüsimine, kavandamine, kirjeldamine, projekteerimine, arendamine, paigaldamine, käivitamine, ühildamine, katsetamine, silumine, ajakohastamine, kohandamine, hooldamine, kasutajatugi, tehniline abi, tarkvara haldamine või kasutamine 21 ;

c)    andmetöötlus-, andmesalvestus-, andmehoiu- ja andmebaasiteenused;

d)    kontoriseadmete, sealhulgas arvutite hooldus- ja remonditeenused ning

e)    tarkvara, arvutite või arvutisüsteemidega seotud, mujal nimetamata koolitusteenused klientide töötajatele.

4.    Lepinguosalised mõistavad, et paljudel juhtudel võimaldavad arvutiteenused ja nendega seotud teenused osutada muid teenuseid, 22 nii elektrooniliste kui ka muude vahendite kaudu. Siiski on sellistel juhtudel oluline eristada arvutiteenuseid ja nendega seotud teenuseid (näiteks veebimajutus või rakendusmajutus) ning muid teenuseid, 23 mida arvutiteenused ja nendega seotud teenused võimaldavad. Muud teenused, olenemata sellest, kas need osutuvad võimalikuks tänu arvutiteenustele ja nendega seotud teenustele või mitte, ei ole CPC 84ga hõlmatud.

4. ALAJAGU

POSTITEENUSED

ARTIKKEL 8.22

Konkurentsivastaste võtete tõkestamine postiteenuste valdkonnas 24

Lepinguosalised kehtestavad või säilitavad asjakohased meetmed, 25 et postiteenuse osutajad, kes kas üksi või üheskoos moodustavad asjakohasel postiteenuste turul peamise teenuseosutaja, ei saaks võtta kasutusele konkurentsivastaseid võtteid või jätkata nende kasutamist.

ARTIKKEL 8.23

Reguleerivate asutuste sõltumatus

Reguleerivad asutused peavad olema postiteenuste osutajatest lahus ning ei tohi olla nende ees vastutavad. Reguleerivate asutuste otsused ja nende kasutatavad menetlused on erapooletud kõikide turul osalejate suhtes.

5. ALAJAGU

TELEKOMMUNIKATSIOONITEENUSED

ARTIKKEL 8.24

Kohaldamisala

1.    Käesolevat alajagu kohaldatakse nende meetmete suhtes, mis mõjutavad kaubandust telekommunikatsiooniteenuste valdkonnas, ning selles sätestatakse kõigi B–D jagude kohaselt liberaliseeritavate telekommunikatsiooniteenuste õigusraamistiku põhimõtted.

2.    Käesolevat alajagu ei kohaldata ühegi sellise meetme suhtes, mille lepinguosaline võtab vastu või säilitab seoses raadio- või televisioonisaadete kaabel- või ringhäälinguleviga.

3.    Ühtki käesoleva alajao sätet ei tõlgendata nii, et see:

a)    kohustaks lepinguosalist lubama teise lepinguosalise teenuseosutajal asutada, ehitada, omandada, liisida, hallata või pakkuda telekommunikatsioonivõrke või -teenuseid, mis ei ole sätestatud erikohustuste tabelis; või

b)    kohustaks lepinguosalist asutama, ehitama, omandama, liisima, haldama või pakkuma telekommunikatsioonivõrke või -teenuseid, kui selliseid võrke või teenuseid üldiselt üldsusele ei pakuta, või kohustaks lepinguosalist nõudma seda teenuseosutajalt.

4.    Lepinguosalised kehtestavad, säilitavad, muudavad või tühistavad teenuseosutajate õigused ja kohustused, mis on sätestatud artiklis 8.26 „Juurdepääs üldkasutatavatele telekommunikatsioonivõrkudele ja -teenustele ning nende kasutamine“, artiklis 8.28 „Võrkude vastastikune sidumine“, artiklis 8.29 „Peamiste teenuseosutajate vastastikune sidumine“, artiklis 8.30 „Peamiste teenuseosutajate käitumine“, artiklis 8.32 „Eraldatud võrguelemendid“, artiklis 8.33 „Ühispaiknemine“, artiklis 8.34 „Jaemüük“, artiklis 8.35 „Vahendite jagamine“, artiklis 8.36 „Rendiliiniteenuste osutamine“ ja artiklis 8.38 „Merealuse kaabli maabumiskohad“, viisil, mis on kooskõlas tema riikliku õigusega ja telekommunikatsiooniturge reguleerivate riigisiseste menetlustega. Liidu jaoks sisaldavad sellised menetlused liidu reguleerijate analüüsi liidu asjakohastes õigusaktides sätestatud asjakohaste toote- ja teenuseturgudude kohta, teenuseosutaja tunnistamist märkimisväärse turujõuga teenuseosutajaks, ning reguleerijate analüüsil põhinevat otsust kehtestada, säilitada, muuta või tühistada sellised õigused või kohustused.

ARTIKKEL 8.25

Mõisted

Käesolevas alajaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)    „raadio- ja teleringhääling“ – katkematu ülekandevoog, kas juhtmega või juhtmeta vahendite kaudu, hoolimata algse edastaja asukohast, ning mida on vaja audio- ja/või visuaalprogrammi signaalide vastuvõtmiseks ja/või kuvamiseks üldsuse või mõne selle osa poolt, kuid mis ei hõlma operaatoritevahelisi ühenduskanaleid;

b)    „lõppkasutaja“ – teenuse tarbija või teenuse osutaja, kellele pakutakse üldkasutatavat telekommunikatsioonivõrku või -teenust muuks otstarbeks kui üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu või teenuse edasi pakkumiseks;

c)    „olulised vahendid“ – üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste vahendid:

i)    mida pakub ainult üks või valdavalt üks tarnija või piiratud arv tarnijaid ja

ii)    mille asendamine teenuse osutamiseks ei ole majanduslikult või tehniliselt teostatav;

d)    „vastastikune sidumine“ – üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujate ühendamine, mis võimaldab ühe teenuseosutaja teenuse kasutajatel suhelda teise teenuseosutaja kasutajatega ning kasutada teise teenuseosutaja teenuseid;

e)    „peamine teenuseosutaja“ – üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkuja, kes on võimeline mõjutama oluliselt asjaomasel üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste turul osalemise tingimusi hinna ja pakkumise osas:

i)    oluliste vahendite kontrollimise kaudu või

ii)    oma positsiooni turul kasutades,

f)    „mittediskrimineeriv kohtlemine“ – kohtlemine, mis ei ole ebasoodsam kui see, mida võimaldatakse teistele samasuguste üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste kasutajatele samasugustel asjaoludel;

g)    „numbri liikuvus“ – üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste lõppkasutajate võimalus säilitada sama kategooria üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujaid vahetades samas asukohas samad telefoninumbrid ilma teenuse kvaliteeti, usaldusväärsust või mugavust kahjustamata;

h)    „üldkasutatav telekommunikatsioonivõrk“ – telekommunikatsioonivõrk, millelt lepinguosaline nõuab üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste osutamist võrgu kindlaksmääratud lõpp-punktide vahel;

i)    „üldkasutatav telekommunikatsiooniteenus“ – mis tahes telekommunikatsiooniteenus, mida tuleb lepinguosalise sõnaselge või tegeliku nõudmise kohaselt avalikkusele üldiselt osutada;

j)    „merealuse kaabli maabumiskoht“ – koht ja hooned, kuhu rahvusvahelised merealused kaablid suubuvad ja kus need lõppevad ning on ühendatud tagasiühenduslülide abil;

k)    „telekommunikatsioon“ – signaalide edastamine ja vastuvõtmine mis tahes elektromagnetilisel teel;

l)    „telekommunikatsiooniteenused“ – kõik teenused, mille sisu on elektromagnetiliste signaalide edastamine ja vastuvõtmine, välja arvatud raadio- ja teleringhääling ja majandustegevus, mis seisneb edastamiseks telekommunikatsiooni vajava sisu pakkumises; ning

m)    „telekommunikatsiooni reguleeriv asutus“ – riiklik organ või riiklikud organid, kes vastutavad telekommunikatsiooni reguleerimise eest.

ARTIKKEL 8.26

Juurdepääs üldkasutatavatele telekommunikatsioonivõrkudele ja -teenustele ning nende kasutamine

1.    Lepinguosalised tagavad, et kõigil teise lepinguosalise teenuseosutajatel on juurdepääs tema territooriumil või üle tema piiride pakutavatele üldkasutatavatele telekommunikatsioonivõrkudele ja -teenustele, sealhulgas renditavatele eraliinidele, ning et nad saavad neid kasutada mõistlikel, mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel tingimustel, sealhulgas tingimustel, mis on sätestatud lõigetes 2 ja 3.

2.    Lepinguosalised tagavad, et sellistel teenuseosutajatel on lubatud:

a)    osta või rentida ning liita terminali- või muu seade, mis ühendub üldkasutatava telekommunikatsioonivõrguga;

b)    siduda renditud või isiklikud eraliinid tema territooriumil või üle tema piiride asuvate üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude ja -teenustega või teiste teenuseosutajate renditud või neile kuuluvate liinidega ning

c)    kasutada muid vabalt valitud operatsiooniprotokolle peale nende, mida on vaja selleks, et tagada telekommunikatsioonivõrkude ja -teenuste üldine kättesaadavus üldsusele.

3.    Lepinguosalised tagavad, et teise lepinguosalise kõik teenuseosutajad võivad kasutada üldkasutatavaid telekommunikatsioonivõrke ja -teenuseid info edastamiseks tema territooriumil või piiriüleselt, kaasa arvatud selliste teenuseosutajate ettevõttesisesteks sideteenusteks ja lepinguosalise territooriumil andmebaasides sisalduvale või muul masinloetaval viisil salvestatud infole juurdepääsemiseks. Lepinguosalise mis tahes uutest või muudetud meetmetest, mis oluliselt mõjutavad sellist kasutamist, tuleb teatada teisele lepinguosalisele ja nende üle konsulteeritakse.

ARTIKKEL 8.27

Teabe konfidentsiaalsus

Lepinguosalised tagavad üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude ja -teenuste kaudu toimuva telekommunikatsiooni ja sellega seotud liiklusandmete konfidentsiaalsuse, piiramata seejuures teenustekaubandust.

ARTIKKEL 8.28

Võrkude vastastikune sidumine 26

1.    Lepinguosalised tagavad, et teenuseosutajal, kellel on lubatud pakkuda üldkasutatavaid telekommunikatsioonivõrke või -teenuseid, on õigus ja kohustus pidada vastastikust sidumist käsitlevaid läbirääkimisi teiste üldkasutatavaid telekommunikatsioonivõrke ja -teenuseid pakkuvate teenuseosutajatega. Vastastikune sidumine tuleks leppida kokku osapooltevaheliste äriläbirääkimiste tulemusena.

2.    Reguleerivad asutused tagavad, et teenuseosutajad, kes saavad vastastikuse sidumise korra üle peetavate läbirääkimiste käigus teiselt ettevõtjalt teavet, kasutaksid kõnealust teavet üksnes sel eesmärgil, mille jaoks see on antud, ja peaksid alati kinni edastatud või salvestatud teabe konfidentsiaalsuse tagamise nõudest.

ARTIKKEL 8.29

Peamiste teenuseosutajate vastastikune sidumine

1.    Kumbki lepinguosaline tagab, et tema territooriumil asuv peamine teenuseosutaja võimaldab vastastikust sidumist teise lepinguosalise üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujate vahendite ja seadmetega peamise teenuseosutaja võrgu mis tahes tehniliselt teostatavas punktis. Selline vastastikune sidumine toimub:

a)    mittediskrimineerivatel tingimustel (sealhulgas tehnilised normid ja kirjeldused) ja mittediskrimineerivate tasumääradega ning kvaliteediga, mis ei ole halvem kui see, mis võimaldatakse sellise peamise teenuseosutaja omaenda samasugustele teenustele või mitteseotud üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujate, tütarettevõtjate või muude sidusettevõtete samasugustele teenustele;

b)    õigel ajal, läbipaistvatel ja mõistlikel tingimustel (sealhulgas tehnilised normid ja spetsifikatsioonid) ning läbipaistvate ja mõistlike kulupõhiste tasumääradega, pidades silmas majanduslikku teostatavust, ning piisavalt eraldatult, et teenuse osutaja ei peaks maksma võrgu osade või vahendite eest, mida ta ei vaja osutatava teenuse jaoks, ning

c)    taotluse korral lisaks enamikule üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude ja -teenuste pakkujate pakutavatele võrgu lõpp-punktidele ka muudes punktides tasu eest, mis kajastab vajalike lisaseadmete ehitamise kulusid.

2.    Lepinguosalised tagavad, et nende territooriumil asuvad peamised teenuseosutajad teeksid üldsusele kättesaadavaks kas oma vastastikuse sidumise lepingud või vastastikuse sidumise standardpakkumise.

3.    Peamise teenuseosutaja telekommunikatsioonivõrkude vastastikuse sidumise suhtes kohaldatav kord tuleb teha üldsusele kättesaadavaks.

4.    Kui üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujad ei suuda lahendada vaidlusi seoses tingimuste ja tasudega, mille alusel peamine teenuseosutaja vastastikust sidumist pakub, pöörduvad nad reguleeriva asutuse poole, kes üritab vaidlused lahendada võimalikult kiiresti ja igal juhul 180 päeva jooksul alates tema poole pöördumisest, ehkki tingimusel, et keeruliste vaidluste lahendamine võib võtta kauem kui 180 päeva.

ARTIKKEL 8.30

Peamiste teenuseosutajate käitumine

1.    Lepinguosalised võivad kehtestada peamistele teenuseosutajatele mittediskrimineerimise kohustusi seoses telekommunikatsioonivõrkude vastastikuse sidumise ja/või nendele juurdepääsuga.

2.    Mittediskrimineerimiskohustused tagavad eelkõige selle, et peamine teenuseosutaja kohaldab teiste samaväärseid teenuseid osutavate teenuseosutajate suhtes samasuguste asjaolude korral samaväärseid tingimusi ja osutab teistele teenuseid ja annab teavet samadel tingimustel ja samasuguse kvaliteediga nagu enda või oma tütarettevõtjate või partnerite teenuste puhul.

ARTIKKEL 8.31

Peamiste teenuseosutajate suhtes kohaldatavad konkurentsi tagamise meetmed

Lepinguosalised kehtestavad või säilitavad asjakohased meetmed, 27 et üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujad, kes kas üksi või koos moodustavad tema territooriumil peamise teenuseosutaja, ei saaks võtta kasutusele konkurentsivastaseid võtteid või jätkata nende kasutamist. Konkurentsivastased võtted on eelkõige:

a)    konkurentsivastase ristsubsideerimise kasutamine või liiga väike erinevus hulgi- ja jaehindade vahel;

b)    konkurentidelt saadud teabe kasutamine konkurentsivastasel viisil;

c)    teistele üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujatele sellise tehnilisi vahendeid käsitleva teabe ja asjakohase kommertsteabe õigeaegne avaldamata jätmine, mis on neile üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste osutamiseks vajalik;

d)    teenuste hinna kujundamine viisil, mis tõenäoliselt piirab ebamõistlikult konkurentsi, näiteks turuvallutuslik hinnakujundus.

ARTIKKEL 8.32

Eraldatud võrguelemendid

1.    Lepinguosalised kehtestavad peamistele teenuseosutajatele kohustuse täita mõistlikud taotlused teatavatele võrguelementidele ja nendega seotud vahenditele eraldatult juurdepääsu saamise ja kasutamise kohta mis tahes tehniliselt teostatavas punktis õigeaegselt ning mõistlikel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel tingimustel, eelkõige:

a)    lubada juurdepääsu teatavatele võrguelementidele ja/või vahenditele, sealhulgas võrguelementidele, mis ei ole aktiivsed, ja/või eraldatud juurdepääsu kohalikule kliendiliinile, et muu hulgas võimaldada abonendiliini jaepakkumisi;

b)    võimaldada avatud juurdepääsu tehnilistele liidestele, protokollidele ja muudele võtmetehnoloogiatele, mis on virtuaalvõrguteenuste koostalitlusvõimeks tingimata vajalikud;

c)    pakkuda ühispaiknemist ning

d)    osutada teenuseid, mida on vaja lõppkasutajatele läbivteenuste koostalitlusvõime tagamiseks.

2.    Kui lepinguosaline kaalub lõikes 1 osutatud kohustusi, võib ta muu hulgas arvesse võtta järgmisi tegureid:

a)    konkureerivate vahendite kasutamise või paigaldamise tehniline ja majanduslik teostatavus, võttes arvesse asjaomase vastastikuse sidumise ja/või juurdepääsu laadi ja liiki, sealhulgas muude juurdepääsutoodete (näiteks juurdepääs kaablikanalisatsioonile) teostatavust;

b)    kavandatava juurdepääsu pakkumise teostatavus, võrreldes kasutatavate mahtudega;

c)    vahendi omaniku esialgse investeeringu suurus, võttes arvesse investeerimisega kaasnevaid riske, ning

d)    vajadus kaitsta tõhusat ja jätkusuutlikku konkurentsi.

ARTIKKEL 8.33

Ühispaiknemine

1.    Lepinguosalised tagavad, et nende territooriumil asuvad peamised teenuseosutajad pakuksid teise lepinguosalise üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujatele selliste seadmete füüsilist ühispaiknemist, mis on vajalikud vastastikuseks sidumiseks või juurdepääsuks eraldatud võrguelementidele, kiiresti ning mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel.

2.    Lepinguosalised võivad kooskõlas siseriikliku õigusega määrata kindlaks kohad, kus nõutakse nende territooriumil asuvatelt peamistelt teenuseosutajatelt lõike 1 kohast ühispaiknemise pakkumist.

ARTIKKEL 8.34

Jaemüük

Lepinguosalised tagavad, et nende territooriumil asuvad peamised teenuseosutajad pakuksid teise lepinguosalise üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujatele jaemüügiks üldkasutatavaid telekommunikatsiooniteenuseid, mida sellised peamised teenuseosutajad pakuvad jaemüügiks lõppkasutajatele kooskõlas käesoleva alajao sätetega ning eelkõige artikliga 8.32 „Eraldatud võrguelemendid“.

ARTIKKEL 8.35

Vahendite jagamine

1.    Lepinguosalistel on võimalik, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, kehtestada peamisele teenuseosutajale, kellel on õigus paigaldada vahendeid riigi- või eraomandile, selle kohale või selle alla, kohustus jagada selliseid vahendeid või omandit, sealhulgas hooneid, hoonete sissepääse, hoonete juhtmestikku, maste, antenne, torne ja muid tugikonstruktsioone, teibaid, kaablikanaleid, juhtmeid, pääseluuke ja kaablikappe.

2.    Kumbki lepinguosaline võib kooskõlas siseriikliku õigusega määrata kindlaks vahendid, millele ta nõuab lõike 1 kohaselt oma territooriumil asuvalt peamistelt teenuseosutajatelt juurdepääsu alusel, et selliseid vahendeid ei saa majandusliku või tehnilise teostatavuse tõttu konkureeriva teenuse osutamiseks asendada.

ARTIKKEL 8.36

Rendiliiniteenuste osutamine

Lepinguosalised tagavad, et nende territooriumil asuvad peamised rendiliiniteenuste osutajad pakuksid teise lepinguosalise juriidilistele isikutele rendiliiniteenuseid, mis on üldkasutatavad telekommunikatsiooniteenused, kiiresti ning mõistlikel, mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel tingimustel.

ARTIKKEL 8.37

Numbri liikuvus

Lepinguosalised tagavad, et nende territooriumil asuvad üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste osutajad tagavad tehnilise teostatavuse piires, kiiresti ja mõistlikel tingimustel numbri liikuvuse asjaomase lepinguosalise määratud teenuste vahel.

ARTIKKEL 8.38

Merealuse kaabli maabumiskohad

Lepinguosalised tagavad juurdepääsu oma territooriumil asuvatele merealustele kaablisüsteemidele, sealhulgas maabumisrajatistele, kui teenuseosutajal on õigus kasutada merealust kaablisüsteemi üldkasutatava telekommunikatsiooniteenusena, mõistlikel, mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel tingimustel.

ARTIKKEL 8.39

Sõltumatu reguleeriv asutus

1.    Lepinguosalised tagavad, et telekommunikatsiooni reguleeriv asutus on eraldiseisev telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste või telekommunikatsiooniseadmete pakkujatest ega vastuta nende ees. Selleks tagavad lepinguosalised, et telekommunikatsiooni reguleerival asutusel ei ole sellise teenuseosutajaga seoses finantshuve ning ta ei kontrolli sellist teenuseosutajat.

2.    Lepinguosalised tagavad, et telekommunikatsiooni reguleerivate asutuste otsused ja menetlused on kõikide turul osalejate suhtes õiglased ja erapooletud ja et neid langetatakse ja rakendatakse asjatu viivituseta. Selleks tagavad lepinguosalised, et võimalikud finantshuvid seoses üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujatega ei mõjuta telekommunikatsiooni reguleeriva asutuse otsuseid ega asutuse järgitavaid menetlusi.

3.    Reguleerivate asutuste volitusi kasutatakse läbipaistvalt kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega.

4.    Reguleerivatel asutustel on õigus tagada, et nende vastavatel territooriumidel asuvad telekommunikatsioonivõrkude ja -teenuste pakkujad esitavad neile nõudmise korral kiiresti kogu teabe, sealhulgas finantsteabe, mis on vajalik selleks, et reguleerivad asutused saaksid täita oma ülesandeid kooskõlas käesoleva alajaoga. Nõutud teave peab olema mõistlikult proportsionaalne reguleeriva asutuse ülesannete täitmise suhtes ja seda käsitletakse kooskõlas konfidentsiaalsusnõuetega.

5.    Reguleerival asutusel peavad olema sektori reguleerimiseks piisavad volitused. Reguleerivate asutuste ülesanded avaldatakse hõlpsasti juurdepääsetaval ja arusaadaval kujul, eelkõige juhul, kui kõnealuste ülesannete täitmine on määratud mitmele organile.

ARTIKKEL 8.40

Universaalteenus

1.    Lepinguosalistel on õigus määratleda, millist universaalteenuse osutamise kohustust nad soovivad säilitada.

2.    Selliseid kohustusi ei käsitata oma olemuselt konkurentsivastastena, juhul kui neid hallatakse läbipaistval, objektiivsel, mittediskrimineerival ja konkurentsi suhtes neutraalsel viisil ning kui need ei ole koormavamad, kui on lepinguosalise kindlaks määratud universaalteenuse jaoks vaja.

3.    Kui lepinguosaline nõuab telekommunikatsiooniteenuste osutajalt, et ta esitaks abonendikataloogid, tagab lepinguosaline, et teenuseosutaja kohaldab teiste selliste telekommunikatsiooniteenuste osutajate poolt neile esitatud teabe käitlemisel mittediskrimineerimise põhimõtet.

ARTIKKEL 8.41

Telekommunikatsiooniteenuste osutamise luba

1.    Lepinguosalised tagavad, et litsentsimiskord on võimalikult lihtne ning ei muuda teenuse osutamist põhjendamatult keeruliseks ega viivita teenuse osutamisega.

2.    Kui lepinguosaline nõuab üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujalt litsentsi, teeb lepinguosaline avalikult kättesaadavaks:

a)    kõik litsentsi andmise kriteeriumid, tingimused ja kohaldatavad menetlused ning

b)    mõistliku aja, mis tavaliselt litsentsitaotluse kohta otsuse tegemiseks kulub.

3.    Lepinguosalised tagavad, et taotlejale esitatakse taotluse korral kirjalikult litsentsi andmisest keeldumise põhjused.

4.    Litsentsi taotlejal peab olema võimalus esitada regressinõue kaebusi käsitlevale organile, kui litsentsi andmisest on põhjendamatult keeldutud.

5.    Taotlejatelt seoses taotluse esitamisega nõutavad litsentsimistasud 28 peavad olema mõistlikud ja mitte piirama teenuse osutamist.

ARTIKKEL 8.42

Piiratud ressursside eraldamine ja kasutamine

1.    Piiratud ressursside, sealhulgas sageduste, numbrite ning trasside rajamise õiguse andmise või kasutamise menetlused viiakse läbi objektiivselt, õigeaegselt ning läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. Jooksev teave eraldatud sagedusalade kohta avalikustatakse, kuid valitsuse erikasutuseks eraldatud sageduste üksikasjalik kirjeldamine ei ole kohustuslik.

2.    Lepinguosalised mõistavad, et otsused spektri eraldamise ja määramise ning sageduste haldamise kohta ei ole meetmed, mis on iseenesest vastuolus artiklitega 8.5 „Turulepääs“ ja 8.10 „Turulepääs“. Sellest tulenevalt on lepinguosalistel õigus kasutada spektri ja sageduse halduse poliitikat, mis võib mõjutada üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste osutajate arvu, eeldusel, et seda tehakse viisil, mis on kooskõlas käesoleva peatükiga. Lepinguosalistele jääb ka õigus eraldada sagedusribasid, võttes arvesse olemasolevaid ja tulevasi vajadusi.

ARTIKKEL 8.43

Täitmise tagamine

1.    Lepinguosalised tagavad, et nende telekommunikatsiooni reguleeriv asutus säilitab asjakohased menetlused ja pädevuse käesoleva alajao kohaste kohustustega seotud siseriiklike meetmete võtmiseks. Sellised menetlused ja pädevus hõlmavad võimalust kehtestada õigeaegseid, proportsionaalseid ja tõhusaid sanktsioone või muuta, peatada või tühistada litsentse.

2.    Kui peamine teenuseosutaja keeldub artiklis 8.29 „Peamiste teenuseosutajate vastastikune sidumine“, artiklis 8.30 „Peamiste teenuseosutajate käitumine“, artiklis 8.31 „Peamiste teenuseosutajate suhtes kohaldatavad konkurentsi tagamise meetmed“, artiklis 8.32 „Eraldatud võrguelemendid“, artiklis 8.33 „Ühispaiknemine“, artiklis 8.34 „Jaemüük“, artiklis 8.35 „Vahendite jagamine“ ja artiklis 8.36 „Rendiliiniteenuste osutamine“ sätestatud õiguste ja kohustuste rakendamisest, võib taotlev teenuseosutaja pöörduda reguleeriva asutuste poole, kes väljastab kooskõlas siseriikliku õigusega siduva otsuse nii kiiresti kui võimalik ja igal juhul mõistliku aja jooksul.

ARTIKKEL 8.44

Telekommunikatsioonialaste vaidluste lahendamine

1.    Lepinguosalised tagavad, et teise lepinguosalise üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujatel on võimalik pöörduda õigeaegselt abi saamiseks telekommunikatsiooni reguleeriva asutuse või muu asjakohase asutuse poole, et lahendada siseriiklikest meetmetest tulenevad käesolevas alajaos käsitletavate küsimustega seotud vaidlused.

2.    Lepinguosalised tagavad, et teise lepinguosalise üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkuja, keda telekommunikatsiooni reguleeriva asutuse otsus mõjutab, saab esitada sellise otsuse kohta kaebuse õigus- või haldusasutusele, mis on asjaomastest pooltest sõltumatu.

3.    Kui edasikaebusi käsitlev organ ei ole oma olemuselt õigustmõistev, peab ta oma otsuse põhjendused esitama kirjalikult ning otsuste kohta peab saama esitada kaebuse erapooletule ja sõltumatule kohtulikule asutusele.

4.    Edasikaebusi käsitlevate organite võetud otsuseid rakendavad tõhusalt asjaomased pooled kooskõlas kohaldatava siseriikliku õiguse ja siseriiklike menetlustega. Kaebus ei anna alust regulatiivset otsust mitte täita, välja arvatud juhul, kui asjakohane asutus regulatiivse otsuse peatab.

ARTIKKEL 8.45

Läbipaistvus

Kui reguleerivad asutused kavatsevad võtta meetmeid seoses käesoleva alajao sätetega, annavad nad huvitatud isikutele võimaluse esitada kavandatud meetme kohta märkusi mõistliku tähtaja jooksul kooskõlas oma siseriikliku õigusega. Reguleerivad asutused teevad selliste kavandatud meetmetega seotud konsulteerimiskorra avalikult kättesaadavaks. Reguleeriv asutus teeb konsulteerimise tulemused, välja arvatud konfidentsiaalse teabe, avalikult kättesaadavaks kooskõlas siseriikliku ärisaladust käsitleva õigusega.

ARTIKKEL 8.46

Paindlikkus tehnoloogia valimisel

Lepinguosaline ei keela üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste osutajatele paindlikkust sellise tehnoloogia valimisel, mida nad kasutavad oma teenuste osutamiseks, tingimusel, et lepinguosalised on võimelised võtma meetmeid selle tagamiseks, et eri võrkude lõppkasutajad saaksid üksteisega suhelda.

ARTIKKEL 8.47

Seosed teiste alajagude, jagude ja peatükkidega

Käesoleva alajao ning mõne muu käesoleva peatüki või muu peatüki alajao või jao vastuolu korral kohaldatakse vastuolu ulatuses käesolevat alajagu.

ARTIKKEL 8.48

Koostöö

1.    Tunnistades telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia tööstusharude kiiret arengut nii riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil, teevad lepinguosalised koostööd selliste teenuste arendamise edendamiseks, et lepinguosalised saaksid maksimaalselt kasu telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia kasutamisest.

2.    Koostöövaldkonnad võivad hõlmata järgmist:

a)    seisukohtade vahetamine sellistes poliitikaküsimustes nagu ülikiirete lairibavõrkude õigusraamistik ning rahvusvaheliste mobiilside rändlustasude vähendamine ning

b)    tarbijate seas ning avalikus ja erasektoris telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia teenuste, sealhulgas uute teenuste, kasutamise edendamine.

3.    Koostöö võib toimuda järgmistes vormides:

a)    poliitikaküsimusi käsitleva dialoogi edendamine;

b)    koostöö suurendamine telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia valdkonna rahvusvahelistel foorumitel; ning

c)    muud liiki koostöö.

6. ALAJAGU

FINANTSTEENUSED

ARTIKKEL 8.49

Kohaldamisala ja mõisted

1.    Käesolevas alajaos sätestatakse õigusraamistiku põhimõtted kõikide finantsteenuste jaoks, mis liberaliseeritakse vastavalt B jaole „Piiriülene teenuste osutamine“, C jaole „Ettevõtlus“ ja D jaole „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“.

2.    Käesolevas alajaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)    „finantsteenus“ – igasugune finantsilise olemusega teenus, sealhulgas finantsilise olemusega teenusega kaasnev või selle abiteenus, mida pakub lepinguosalise finantsteenuse osutaja. Finantsteenused hõlmavad järgmisi tegevusvaldkondi:

i)    kindlustus ja kindlustusega seotud teenused:

1.    otsekindlustus (sealhulgas kaaskindlustus):

aa)    elukindlustus;

bb)    kahjukindlustus,

2.    edasikindlustus ja retrosessioon;

3.    kindlustuse vahendamine, näiteks tegevus maakleri ja kindlustusagendina ning

4.    kindlustuse lisateenused, nagu nõustamine, kindlustusmatemaatika, riskihindamine ja kahjukäsitlus,

ning

ii)    panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus):

1.    hoiuste ja teiste tagasimakstavate rahaliste vahendite vastuvõtmine avalikkuselt;

2.    kõik laenuliigid, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaen, faktooring ja äritehingute finantseerimine;

3.    kapitalirent;

4.    kõik makse- ja arveldusteenused, sealhulgas krediit-, makse- ja deebetkaardid, reisitšekid ja pangavekslid;

5.    tagatis- ja garantiitehingud;

6.    kauplemine oma või klientide nimel kas börsil, reguleerimata väärtpaberiturul või mujal:

aa)    rahaturuinstrumentidega (sealhulgas tšekid, vekslid, hoiusesertifikaadid);

bb)    välisvaluutaga;

cc)    tuletisväärtpaberitega, sealhulgas, kuid mitte ainult, futuuride ja optsioonidega;

dd)    valuutakursi ja intressimäära instrumentidega, sealhulgas selliste finantsinstrumentidega nagu vahetuslepingud ja intressiforvard;

ee)    vabalt võõrandatavate väärtpaberitega;

ff)    muude vabalt kaubeldavate maksevahendite ja finantsvaradega, sealhulgas väärismetallikangidega,

7.    osalemine igat liiki väärtpaberite emissioonides, sealhulgas väärtpaberite emissiooni tagamine ja väärtpaberite agendina paigutamine, kas riiklikus või erasektoris, ja nende tegevustega seotud teenuste osutamine;

8.    rahamaakleri tegevus;

9.    vara haldamine, näiteks kassa- ja portfellihaldus, kõik kollektiivsete investeeringute haldamise vormid, pensionifondide haldamine ning hooldus-, hoiustamis- ja usaldushoiuteenused;

10.    finantsvarade, sealhulgas väärtpaberite, tuletisväärtpaberite ja teiste vabalt kaubeldavate maksevahenditega seotud arveldus- ja kliirimisteenused;

11.    finantsteabe, finantsandmete töötlemise ja vastava tarkvara pakkumine ja edastamine teiste finantsteenuste osutajate poolt ning

12.    nõustamine, vahendamine ja muud finantsabiteenused seoses kõigi alapunktides 1–11 loetletud tegevustega, sealhulgas krediidiinfo ja -analüüs, investeeringute ja väärtpaberiportfelliga seotud uuringud ja nõustamine, samuti nõustamine seoses äriühingute omandamise ja ümberstruktureerimise ning strateegiaga;

b)    „finantsteenuse osutaja“ – lepinguosalise füüsiline või juriidiline isik, kes pakub või tahab pakkuda finantsteenuseid asjaomase lepinguosalise territooriumil. Mõiste „finantsteenuse osutaja“ ei hõlma avalik-õiguslikke üksusi;

c)    „uus finantsteenus“ – rahaline teenus, sealhulgas olemasolevate ja uute toodetega või toote kättetoimetamisviisiga seotud teenused, mida ükski finantsteenuste osutaja lepinguosalise territooriumil ei osuta, kuid mida osutatakse teise lepinguosalise territooriumil;

d)    „avalik-õiguslik üksus“ –

i)    lepinguosalise riigi valitsus, keskpank või rahandusasutus või lepinguosalise omanduses või tema kontrolli all olev üksus, mille peamine ülesanne on täita valitsuse või valitsustegevusega seotud funktsioone, välja arvatud peamiselt kaubanduslikel tingimustel finantsteenuseid osutavad üksused, või

ii)    eraüksus, mis täidab funktsioone, mis on tavaliselt keskpangal või rahandusasutusel, kui viimased neid funktsioone täidavad, ja

e)    „isereguleeruv organisatsioon“ – valitsusväline organ, sealhulgas väärtpaberi- või futuuribörs või -turg, arveldusasutus või muu organisatsioon või ühing, millel on endal või millel on keskvalituse, piirkondliku või omavalitsuse või ametiasutuse statuudiga reguleerimis- või järelevalvealased volitused finantsteenuste osutajate üle.

ARTIKKEL 8.50

Ettevaatuserand

1.    Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata nii, et see takistaks lepinguosalistel võtta vastu või säilitada põhjendatud meetmeid ettevaatuse kaalutlustel, sealhulgas

a)    investorite, hoiustajate, kindlustusvõtjate või selliste isikute kaitseks, kelle suhtes finantsteenuse osutajal on usalduskohustus;

b)    finantsteenuse osutajate ohutuse, usaldusväärsuse, puutumatuse või finantsvastutuse säilitamiseks või

c)    lepinguosalise finantssüsteemi terviklikkuse ja stabiilsuse tagamiseks.

2.    Need meetmed ei tohi põhjustada suuremat koormust, kui on vaja nende eesmärgi saavutamiseks, ega tohi omavoliliselt või põhjendamatult diskrimineerida teise lepinguosalise finantsteenuste osutajaid, võrreldes lepinguosalise enda samasuguste finantsteenuste osutajatega, ega piirata teenustekaubandust varjatud kujul.

3.    Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata nii, et see kohustaks lepinguosalist avalikustama üksikute klientide tehingute ja kontodega seotud teavet või avalik-õiguslike üksuste valduses olevat salajast või ärisaladuse alla kuuluvat teavet.

4.    Lepinguosalised teevad kõik, mis suudavad, et tagada, et nende territooriumil rakendataks ja kohaldataks Baseli pangajärelevalve komitee tõhusa pangajärelevalve põhialuseid, Rahvusvahelise Kindlustusjärelevalve Assotsiatsiooni ja Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni dokumendi „Väärtpaberijärelevalve eesmärgid ja põhimõtted“ standardeid ja põhimõtteid ning rahvusvaheliselt kokku lepitud maksualase läbipaistvuse ja teabevahetuse standardit, mis on sõnastatud OECD 2008. aasta tulu- ja kapitalimaksu näidiskonventsioonis.

5.    Kui artiklist 8.6 „Võrdne kohtlemine“ ei tulene teisiti ja ilma, et see piiraks muude finantsteenuste piiriülese kaubanduse reguleerimise vahendite kohaldamist, võib lepinguosaline kehtestada teise lepinguosalise piiriüleste finantsteenuste osutajate ja finantsinstrumentide suhtes registreerimis- või loanõude.

ARTIKKEL 8.51

Isereguleeruvad organisatsioonid

Kui lepinguosaline nõuab teise lepinguosalise finantsteenuste osutajatelt finantsteenuste osutamiseks asjaomase lepinguosalise territooriumil või territooriumile liikmesust või osalust või juurdepääsu omamist mis tahes isereguleeruvas organisatsioonis, tagab lepinguosaline, et selline isereguleeruv organisatsioon täidab artiklis 8.6 „Võrdne kohtlemine“ ja artiklis 8.11 „Võrdne kohtlemine“ sätestatud kohustusi.

ARTIKKEL 8.52

Makse- ja arveldussüsteemid

Võrdse kohtlemise aluseks olevate tingimuste kohaselt tagab kumbki lepinguosaline ulatuses, mida võimaldavad vastava lepinguosalise juurdepääsukriteeriumid, teise lepinguosalise finantsteenuste osutajatele, kes on asutatud tema territooriumil ja keda reguleeritakse ja kontrollitakse kui finantsteenuse osutajaid tema siseriikliku õiguse alusel, juurdepääsu avalike institutsioonide makse- ja arveldussüsteemidele ning tavalises äritegevuses kättesaadavatele ametlikele rahastamis- ja refinantseerimisallikatele. Käesoleva artikli eesmärk ei ole võimaldada juurdepääsu lepinguosalise kriitilistele laenuallikatele.

ARTIKKEL 8.53

Uued finantsteenused

Lepinguosaline lubab teise lepinguosalise finantsteenuste osutajatel osutada mis tahes uusi finantsteenuseid, mida esimene lepinguosaline lubaks osutada oma sarnastel finantsteenuste osutajatel, ilma et esimene lepinguosaline peaks võtma täiendavaid õiguslikke meetmeid. Lepinguosaline võib määrata, millise institutsioonilise või õigusliku vormi kaudu võib uut finantsteenust osutada, ja võib nõuda luba sellise teenuse osutamiseks. Kui lepinguosaline nõuab uue finantsteenuse osutamiseks sellist luba, tehakse otsus mõistliku aja jooksul ja loa andmisest võib keelduda üksnes ettevaatuse kaalutlustel, mis on sätestatud artiklis 8.50 „Ettevaatuserand“.

ARTIKKEL 8.54

Andmetöötlus

1.    Lepinguosalised lubavad, võttes asjakohaseid kaitsemeetmeid seoses eraelu puutumatuse ja konfidentsiaalsusega, teise lepinguosalise finantsteenuse osutajal edastada teavet elektroonilises või muus vormis oma territooriumile ja oma territooriumilt andmetöötluse eesmärgil, kui selline andmetöötlus on nõutav sellise finantsteenuse osutaja tavapärases äritegevuses.

2.    Lepinguosalised võtavad vastu või säilitavad asjakohased kaitsemeetmed eraelu puutumatuse ja isikuandmete, sealhulgas üksikkirjete ja kontode kaitsmiseks määral, mil selliseid kaitsemeetmeid ei kasutata käesoleva lepingu sätete täitmisest hoidumiseks.

ARTIKKEL 8.55

Konkreetsed erandid

1.    Ühtki käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, et see takistaks lepinguosalist ja tema avalik-õiguslikke üksusi oma territooriumil ainuõiguslikult tegemast toiminguid või osutamast teenuseid, mis moodustavad osa riiklikust pensioni- või sotsiaalkindlustussüsteemist, välja arvatud juhul, kui lepinguosalise riigisiseste õigusnormide kohaselt võivad kõnealuseid toiminguid teha ka avalik-õiguslike üksuste või eraõiguslike institutsioonidega konkureerivad finantsteenuste osutajad.

2.    Ühtki käesoleva lepingu sätet ei kohaldata keskpanga, rahandusasutuse ega mõne muu avalik-õigusliku üksuse tegevuse suhtes raha- või valuutakursipoliitika elluviimisel.

3.    Ühtki käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, et see takistaks lepinguosalist või tema avalik-õiguslikke üksusi oma territooriumil ainuõiguslikult tegemast toiminguid või osutamast teenuseid lepinguosalise, sealhulgas tema avalik-õiguslike üksuste nimel või tagatisel või nende rahalisi vahendeid kasutades, välja arvatud juhul, kui lepinguosalise riigisiseste õigusnormide kohaselt võivad kõnealuseid toiminguid teha ka avalik-õiguslike üksuste või eraõiguslike institutsioonidega konkureerivad finantsteenuste osutajad.

7. ALAJAGU

RAHVUSVAHELISED MERETRANSPORDITEENUSED

ARTIKKEL 8.56

Kohaldamisala, mõisted ja põhimõtted

1.    Käesolevas alajaos sätestatakse rahvusvaheliste meretransporditeenuste liberaliseerimise põhimõtted vastavalt B jaole „Piiriülene teenuste osutamine“, C jaole „Ettevõtlus“ ja D jaole „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“.

2.    „rahvusvaheline meretransport“ – ukselt-uksele-transport ja ühendveod, st osaliselt merel toimuvad kaubaveod, mille korral kasutatakse kaubaveoks rohkem kui üht veoliiki ning mis toimuvad üheainsa veodokumendi alusel ning millega kaasneb õigus sõlmida sellel eesmärgil lepinguid otse muude veoliikide pakkujatega.

3.    Rahvusvahelise meretranspordi suhtes lepivad lepinguosalised kokku, et tagavad kaubanduslikel alustel lastile piiramatu juurdepääsu võimaldamise põhimõtete tõhusa kohaldamise, vabaduse osutada rahvusvahelisi meretransporditeenuseid ning võrdse kohtlemise selliste teenuste osutamisel.

Pidades silmas rahvusvaheliste meretransporditeenuste liberaliseerimise praegust taset lepinguosaliste vahel:

a)    rakendavad lepinguosalised tõhusalt põhimõtet, mis tagab kaubanduslikel ja mittediskrimineerivatel alustel piiramatu juurdepääsu rahvusvahelisele meretransporditurule ja -kaubandusele, ning

b)    kumbki lepinguosaline võimaldab teise lepinguosalise lipu all sõitvatele või teise lepinguosalise teenuseosutajate laevadele seoses muu hulgas juurdepääsuga sadamatele, sadamate infrastruktuuri ja meretranspordi abiteenuste kasutamisega ning sellega seotud tasude, maksude, tolliteenuste, kaikohtade ning peale- ja mahalaadimisvahenditega vähemalt sama soodsaid tingimusi kui oma laevadele või mis tahes kolmanda riigi laevadele, olenevalt sellest, kummad on soodsamad.

4.    Kõnealuseid põhimõtteid rakendades lepinguosalised:

a)    ei kehtesta tulevikus kolmandate riikidega sõlmitavates meretransporditeenuste, sealhulgas puist- ja vedellastivedude ja liinivedude, lepingutes lastijaotusklausleid ning lõpetab mõistliku ajavahemiku jooksul selliseid lastijaotusklauslid, juhul kui need on olemas varasemates lepingutes, ning

b)    kaotavad käesoleva lepingu jõustumisel ühepoolsed meetmed 29 ning haldus-, tehnilised ja muud takistused, mis võivad varjatult piirata rahvusvaheliste mereveoteenuste vaba osutamist või põhjustada selles vallas ebavõrdset kohtlemist, ning hoiduvad edaspidi neid kehtestamast.

5.    Lepinguosaline lubab teise lepinguosalise rahvusvaheliste meretransporditeenuste osutajatel asutada oma territooriumil ettevõtte, lähtudes ettevõtluse ja ettevõtte juhtimise tingimustest kooskõlas erikohustuste tabelis sätestatud tingimustega.

6.    Lepinguosaline teeb teise lepinguosalise rahvusvaheliste meretransporditeenuste osutajatele mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel kättesaadavaks järgmised sadamateenused:

a)    lootsiteenused;

b)    puksiirabi;

c)    toiduainetega varustamine;

d)    kütuse ja veega varustamine;

e)    prügi ja ballastvee kõrvaldamine;

f)    sadamakapteni teenused;

g)    navigeerimisabi ning

h)    laeva tööks vajalikud maismaa-tugiteenused, sealhulgas side-, vee- ja elektrivarustus, avariiremondi vahendid, reidi-, kai- ja sildumisteenused.

F jagu

ELEKTROONILINE KAUBANDUS

ARTIKKEL 8.57

Eesmärgid

1.    Tunnistades, et elektrooniline kaubandus suurendab kaubandusvõimalusi paljudes valdkondades, nõustuvad lepinguosalised, et elektroonilise kaubanduse kasutamise ja arendamise soodustamine on tähtis ja et elektroonilise kaubanduse suhtes kohaldatakse WTO eeskirju.

2.    Lepinguosalised nõustuvad edendama omavahelist elektroonilist kaubandust, tehes selleks käesoleva peatüki sätete kohast koostööd elektroonilisest kaubandusest tekkinud küsimuste valdkonnas. Seejuures peaksid lepinguosalised vältima liigsete eeskirjade või piirangute kehtestamisest elektroonilise kaubanduse suhtes.

3.    Lepinguosalised tunnistavad teabe vaba liikumise olulisust internetis, nõustudes samas, et see ei tohiks kahjustada intellektuaalomandi omanike õigusi, arvestades intellektuaalomandiõiguste kaitse olulisust internetis.

4.    Lepinguosalised lepivad kokku, et elektroonilise kaubanduse kasutajate usalduse tagamiseks tuleb elektroonilist kaubandust arendada täielikult kooskõlas rahvusvaheliste andmekaitsestandarditega.

ARTIKKEL 8.58

Tollimaksud

Lepinguosalised ei kehtesta elektroonilistele tarnetele tollimakse.

ARTIKKEL 8.59

Elektrooniline teenuste osutamine

Suurema õiguskindluse huvides kinnitavad lepinguosalised, et elektrooniliste vahendite kaudu teenuste osutamine kuulub käesoleva peatüki asjakohastes sätetes sisalduvate kohustuste kohaldamisalasse, rakendades selliste kohustustega seotud võimalikke erandeid.

ARTIKKEL 8.60

Elektroonilised allkirjad

1.    Lepinguosalised astuvad samme, et hõlbustada üksteise elektrooniliste allkirjade raamistike mõistmist ning sõltuvalt asjakohastest omamaistest tingimustest ja õigusaktidest uurida võimalust sõlmida tulevikus elektrooniliste allkirjade vastastikuse tunnustamise leping.

2.    Lõike 1 eesmärkide saavutamisel lepinguosalised:

a)    hõlbustavad nii palju kui võimalik teise lepinguosalise esindatust olemasolevatel foorumitel, mille korraldavad kas ametlikult või mitteametlikult nende pädevad asutused elektrooniliste allkirjade kohta, võimaldades teisel lepinguosalisel tutvustada oma elektrooniliste allkirjade raamistikku;

b)    soodustavad nii palju kui võimalik arvamuste vahetamist elektrooniliste allkirjade kohta eriseminaride ja eksperdikohtumiste kaudu sellistes valdkondades nagu julgeolek ja koostalitlusvõime; ning

c)    toetavad nii palju kui võimalik teise lepinguosalise püüdlusi uurida ja analüüsida oma raamistikku, tehes kättesaadavaks asjakohase teabe.

ARTIKKEL 8.61

Elektroonilise kaubandusega seotud koostöö reguleerimise alal

1.    Lepinguosalised peavad elektroonilise kaubanduse reguleerimise alast dialoogi, milles keskendutakse muu hulgas järgmistele teemadele:

a)    üldsusele elektrooniliste allkirjade kohta antud sertifikaatide tunnustamine ja piiriüleste sertifitseerimisteenuste soodustamine;

b)    vahendusteenuste pakkujate vastutus andmete edastamise või salvestamise eest;

c)    soovimatute elektrooniliste kommertsteadete käsitlemine;

d)    tarbijakaitse ning

e)    muud elektroonilise kaubanduse arengu seisukohalt olulised küsimused.

2.    Koostöö võib sisaldada lepinguosaliste asjakohaste õigusaktide ning nende rakendamise alase teabe vahetust.

G JAGU

ERANDID

ARTIKKEL 8.62

ÜLDISED ERANDID

Sõltuvalt nõudest, et selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mis tooks kaasa meelevaldse või põhjendamatu diskrimineerimise samalaadsetes tingimustes oleva teise lepinguosalise suhtes või ettevõtluse või piiriülese teenuste osutamise varjatud piirangud, ei tõlgendata ühtki käesoleva peatüki sätet nii, et see takistaks kumbagi lepinguosalist kehtestamast või võtmast meetmeid, mis on:

a)    vajalikud riikliku julgeoleku ja kõlbluse kaitseks ning avaliku korra tagamiseks 30 ;

b)    vajalikud inimeste, loomade või taimede elu või tervise kaitseks;

c)    seotud taastumatute loodusvarade säästmisega, kui kõnealuseid meetmeid kohaldatakse koostoimes piirangutega omamaistele ettevõtjatele või omamaisele teenuste osutamisele või tarbimisele;

d)    vajalikud rahvuslike kunsti-, ajaloo- ja arheoloogiaväärtuste kaitseks;

e)    vajalikud selleks, et tagada kooskõla käesoleva peatükiga kooskõlas olevate õigusnormidega, sealhulgas sellistega, mis käsitlevad:

i)    kelmuste ja pettuste takistamist ja lepingu rikkumise tagajärgede menetlemist;

ii)    isikute eraelu kaitset seoses isikuandmete töötlemise ja levitamisega ning isiklike andmestike ja kontode konfidentsiaalsuse kaitset;

iii)    ohutust,

f)    vastuolus käesoleva lepingu artikliga 8.6 „Võrdne kohtlemine“ ja artikliga 8.11 „Võrdne kohtlemine“, kui erineva kohtlemise eesmärk on tagada teise lepinguosalise majandustegevuse, ettevõtjate või teenuseosutajatega seotud otseste maksude tõhus ja õiglane määramine või kogumine 31 .

ARTIKKEL 8.63

Läbivaatamine

Selleks et veelgi suurendada liberaliseerimist ja kaotada allesjäänud piirangud ning tagada üldine tasakaal õiguste ja kohustuste vahel, vaatavad lepinguosalised käesoleva peatüki ja oma erikohustuste tabelid läbi hiljemalt kolme aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist ning pärast seda korrapäraste ajavahemike järel. Sellise läbivaatamise tulemusena võib artikli 16.2 „Erikomiteed“ alusel asutatud teenuskaubanduse, investeeringute ja riigihangete komitee otsustada vastavaid erikohustuste tabeleid muuta.

ÜHEKSAS PEATÜKK

RIIGIHANKED

ARTIKKEL 9.1

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)    „kommertskaubad ja -teenused“ – kaubad ja teenused, mida tavaliselt müüakse või pakutakse müügiks turul valitsusvälistele ostjatele ja mida niisugused ostjad ostavad tavaliselt turult valitsemisega mitte seotud eesmärkidel;

b)    „konkureeriv tegevus“ – liidu puhul:

i)    tegevus, mida tehakse liidu liikmesriigi territooriumil ning mis on otseselt avatud konkurentsile turgudel, millele juurdepääs ei ole piiratud, ning

ii)    liidu pädev asutus on võtnud vastu otsuse punkti i kohaldatavuse kohta.

Punkti b alapunkti i kohaldamisel otsustakse küsimus, kas tegevus on otseselt konkurentsile avatud, asjaomaste kaupade või teenuste omaduste, alternatiivsete kaupade või teenuste olemasolu, hindade ning rohkem kui ühe asjaomaste kaupade või teenuste pakkuja tegeliku või võimaliku olemasolu alusel;

c)    „ehitusteenused“ – teenused, mille eesmärk on mis tahes vahenditega ehitada hooneid või tsiviilrajatisi ÜRO ühtse tooteklassifikaatori 51. alajao tähenduses;

d)    „parandusmeede“ – omamaise läbivaatusmenetluste kontekstis kas selliste otsuste kõrvaldamine või nende kõrvaldamise tagamine, mille hankija on teinud ebaseaduslikult, sealhulgas diskrimineerivate tehniliste, majanduslike või finantsiliste tingimuste kõrvaldamine hanketeates, lepingudokumentides või mis tahes muus hankemenetlusega seotud dokumendis;

e)    „elektrooniline oksjon“ – elektrooniliste seadmete abil toimuv järkjärguline tegevus, mille käigus tarnijad esitavad uue hinnapakkumuse, hankemenetluse hindamiskriteeriumide kohase muu mõõdetava väärtuse või mõlemad, mille tulemusel muutub pakkumuste pingerida;

f)    „kirjalikult“ või „kirjalik“ – sõnade ja numbritega esitatud väljendus, mida saab lugeda ja taasesitada ning hiljem edastada. See võib hõlmata elektrooniliselt edastatavat ja salvestatavat teavet;

g)    „juriidiline isik“ – määratletud artikli 8.2 „Mõisted“ punktis b;

h)    „liidu juriidiline isik“ või „Singapuri juriidiline isik“ – määratletud artikli 8.2 „Mõisted“ punktis c;

i)    „piiratud hange“ – hange, mille puhul hankija võtab ühendust tema enda väljavalitud tarnija või tarnijatega;

j)    „kohapealne“ – juriidiline isik on asutatud ühe lepinguosalise riigis, kuid on teise lepinguosalise füüsiliste või juriidiliste isikute omanduses või kontrolli all.

Juriidiline isik on:

i)    teise lepinguosalise füüsiliste või juriidiliste isikute „omanduses“, kui need isikud omavad üle 50 % selle isiku omakapitalist, ning

ii)    teise lepinguosalise füüsiliste või juriidiliste isikute „kontrolli all“, kui sellistel isikutel on õigus nimetada suurem osa tema juhtkonnast või juhtida muul õiguspärasel viisil tema tegevust;

k)    „meede“ – õigusakt, eeskiri, menetlus, haldussuunis või tava või hankija mis tahes toiming seoses käesoleva lepinguga hõlmatud hankega;

l)    „korduvkasutatav nimekiri“ – nimekiri, mida hankija kavatseb kasutada rohkem kui ühel korral ja mis sisaldab tarnijaid, kelle hankija on tunnistanud nimekirja kandmise tingimustele vastavaks;

m)    „kavandatava hanke teade“ – hankija avaldatav teade, milles kutsutakse huvitatud tarnijaid esitama osalemistaotlusi, pakkumusi või mõlemaid;

n)    „korvamismeetmed“ – tingimused või kohustused, mis edendavad kohalikku arengut või parandavad lepinguosalise maksebilanssi näiteks kodumaise osaluse, tehnoloogia litsentsimise ning investeerimis-, vastuostu ja muude sarnaste toimingute ja nõuete abil;

o)    „avatud hange“ – hange, mille puhul võivad pakkumuse esitada kõik huvitatud tarnijad;

p)    „erastatud“ – Singapuri puhul üksus, mille või mille osa hankija on ümber korraldanud juriidiliseks isikuks, kes tegutseb kaupade hankimisel vastavalt ärikaalutlustele ja kellel ei ole enam õigust teostada valitsuse ülesandeid, kuigi valitsusele kuulub osa sellest või ta nimetab selle juhatusse liikmeid.

Suurema õiguskindluse tagamiseks juhul, kui valitsusele kuulub aktsiaid või ta nimetab erastatud üksuse juhatusse valitsusametnikke, peetakse üksust kaupade ja teenuste ostmisel toimivaks kooskõlas ärikaalutlustega, näiteks seoses kättesaadavuse, hinna ja kaupade ja teenuste kvaliteediga, kui valitsus või nimetatud juhatus ei mõjuta ega määra otse ega kaudselt juhatuse otsuseid kaupade ja teenuste hankimisel;

q)    „hankija“ – 9-A, 9-B või 9-C lisas käsitletud üksus;

r)    „kvalifitseeritud tarnija“ – tarnija, kelle hankija on tunnistanud osalemistingimustele vastavaks;

s)    „läbi vaadatud riigihangete leping“ – riigihangete lepingu tekst, mida on muudetud 30. märtsi 2012. aasta otsusega riigihangete lepingu XXIV artikli lõike 7 kohaste läbirääkimise tulemuste kohta;

t)    „valikhange“ – hankemeetod, mille puhul hankija kutsub pakkumusi esitama üksnes kvalifitseeritud tarnijad;

u)    „teenused“ – hõlmab ehitusteenuseid, kui ei ole sätestatud teisiti;

v)    „standard“ – dokument, mille järgimine ei ole kohustuslik ning mille on heaks kiitnud tunnustatud asutus ja millega nähakse üldiseks ja korduvaks kasutamiseks ette tooteid ja teenuseid ning nendega seotud protsesse ja tootmismeetodeid käsitlevad eeskirjad, suunised või omadused. Standard võib sisaldada või käsitleda ka üksnes toote, teenuse, tootmisprotsessi või -viisi terminoloogiat, sümboleid, pakendamis-, tähistamis- või märgistusnõudeid;

w)    „tarnija“ – emma-kumma lepinguosalise isik või isikute rühm, kes pakub või saab pakkuda kaupu ja teenuseid;

x)    „tehniline kirjeldus“ – hanketingimus, milles:

i)    kehtestatakse hangitavate kaupade ja teenuste omadused, sealhulgas kvaliteedi, toime, ohutuse ja mõõtmete nõuded, või kaupade tootmise ja teenuste osutamise protsessid ja viisid, või

ii)    käsitletakse toote või teenuse suhtes kehtivat terminoloogiat, sümboleid, pakendamis-, tähistamis- või märgistusnõudeid.

ARTIKKEL 9.2

Kohaldamis- ja reguleerimisala

Käesoleva peatüki kohaldamine

1.    Käesolevat peatükki kohaldatakse kõikide käesoleva lepinguga hõlmatud hankega seotud meetmete suhtes, olenemata sellest, kas seda tehakse üksnes või osaliselt elektrooniliste vahenditega.

2.    Käesolevas peatükis tähendab „käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ valitsuse ülesannete täitmiseks teostatavat hanget, mille puhul:

a)    hangitakse kaupu, teenuseid või mõlemat:

i)    nagu on sätestatud lepinguosaliste lisades 9-A kuni 9-G ning

ii)    neid ei hangita ärilise müügi või edasimüügi eesmärgil või selleks et neid kasutada kaupade tootmisel või teenuste pakkumisel kommertsmüügiks või edasimüügiks,

b)    mis toimub mis tahes lepingulisel alusel, sealhulgas ostmise, liisimise ja rentimise või üürimise teel koos väljaostuvõimalusega või ilma selleta ning vastavalt avalik-õiguslikele ja eraõiguslikele partnerluslepingutele, mis on määratletud 9-I lisas;

c)    mille väärtus on lõigete 6–8 kohaste hinnangute järgi kooskõlas artikliga 9.6 „Teated“ avaldatud teate avaldamise ajal võrdne lisades 9-A kuni 9-G sätestatud piirmääraga või sellest suurem;

d)    hanke teostab hankija ning

e)    see ei ole muul viisil lõike 3 või lepinguosaliste lisade 9-A kuni 9-G alusel kohaldamisalast välistatud.

3.    Kui lisades 9-A kuni 9-G ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata käesolevat peatükki:

a)    maa, olemasolevate hoonete ja muu kinnisvara või nendega seotud õiguste omandamise või rentimise suhtes;

b)    lepinguosalise lepinguväliste kokkulepete ning mis tahes vormis antava abi suhtes, sealhulgas koostöölepingud, toetused, laenud, paigutused omakapitali, tagatised ja maksusoodustused;

c)    fiskaalasutuse teenuste ja depooteenuste, reguleeritud finantsinstitutsioonide likvideerimise ja juhtimise teenuste ning riigivõla, sealhulgas laenude, riigi võlakirjade, vekslite ja muude väärtpaberite müügi, tagasiostu või levitamise teenuste hanke või soetamise suhtes;

d)    riiklike töölepingute suhtes;

e)    hangete suhtes, mis korraldatakse:

i)    rahvusvahelise abi, sealhulgas arenguabi andmiseks;

ii)    sõjaväeüksuste paiknemist käsitleva rahvusvahelise lepingu erimenetluse või klausli alusel või mis on seotud alla kirjutanud riikide ühisprojekti rakendamisega, või

iii)    rahvusvahelise organisatsiooni erimenetluse või klausli alusel või mida rahastatakse rahvusvahelise toetuse, laenu või muu abiga, mille suhtes kohaldatav menetlus või klausel ei ole käesoleva peatükiga kooskõlas.

4.    Lepinguosalised määravad lisades 9-A kuni 9-G kindlaks järgmise teabe:

a)    9-A lisas keskvalitsusasutused, kelle hankeid käesolev peatükk hõlmab;

b)    9-B lisas keskvalitsusest madalama tasandi asutused, kelle hankeid käesolev peatükk hõlmab;

c)    9-C lisas kõik muud üksused, kelle hankeid käesolev peatükk hõlmab;

d)    9-D lisas käesoleva peatükiga hõlmatud kaubad;

e)    9-E lisas käesoleva peatükiga hõlmatud teenused, v.a ehitusteenused;

f)    9-F lisas käesoleva peatükiga hõlmatud ehitusteenused ning

g)    9-G lisas üldmärkused.

5.    Kui hankija nõuab käesoleva lepinguga hõlmatud hangete raames, et isikud, keda ei ole nimetatud lisades 9-A kuni 9-C, korraldaksid hankeid teatavate eritingimuste kohaselt, kohaldatakse niisuguste tingimuste suhtes artiklit 9.4 „Üldpõhimõtted“ mutatis mutandis.

Hindamine

6.    Selleks et teha hanke väärtuse hindamisel kindlaks, kas tegu on käesoleva lepinguga hõlmatud hankega, hankija:

a)    ei jaga hanget eraldi hangeteks ega vali ega kasuta konkreetset hindamismeetodit hanke väärtuse hindamiseks eesmärgiga välistada kas täielikult või osaliselt käesoleva peatüki kohaldamine hanke suhtes; ning

b)    esitab hanke arvestusliku maksimaalse koguväärtuse hanke kogukestuse lõikes, olenemata sellest, kas leping sõlmitakse ühe või enama tarnijaga, võttes arvesse kõiki tasustamise vorme, sealhulgas:

i)    lisatasud, teenustasud, vahendustasud ja intressid ning

ii)    juhul kui hange näeb ette optsioonide võimaluse, selliste optsioonide koguväärtus.

7.    Kui hanke üksiknõude tulemusena sõlmitakse rohkem kui üks leping või sõlmitakse lepingud eraldi osade suhtes (edaspidi „osahanked“), lähtutakse arvestusliku maksimaalse koguväärtuse arvutamisel järgmisest:

a)    sama tüüpi kauba või teenuse osahangete väärtus, mille kohta sõlmiti lepingud eelneva 12 kuu jooksul või hankija eelneva eelarveaasta jooksul, mida on võimaluse korral korrigeeritud, et võtta arvesse ettenähtavaid muudatusi järgneva 12 kuu jooksul hangitavate kaupade või teenuste koguses või väärtuses, või

b)    algse lepingu sõlmimisele järgneva 12 kuu jooksul või hankija eelarveaasta jooksul hangitava sama tüüpi kauba või teenuse osahangete arvestuslik väärtus.

8.    Kui kaupu või teenuseid hangitakse liisingu, rentimise või üürimise teel või kui hanke koguhind ei ole määratud, on hindamise aluseks:

a)    tähtajaliste lepingute korral:

i)    kui lepingu tähtaeg on 12 kuud või vähem, selle kestuse hinnanguline maksimumväärtus, või

ii)    kui lepingu tähtaeg on üle 12 kuu, selle hinnanguline maksimumväärtus koos hinnangulise jääkväärtusega;

b)    kui leping on tähtajatu, hinnanguline kuumakse korrutatuna 48ga, ning

c)    kui ei ole kindel, kas tegu on tähtajalise lepinguga, kohaldatakse punkti b.

ARTIKKEL 9.3

Julgeoleku- ja üldised erandid

1.    Ühtki käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, et see takistaks lepinguosalist võtmast meetmeid või jätmast avalikustamata teavet, kui ta peab meetmete võtmist või teabe avalikustamata jätmist vajalikuks selleks, et kaitsta oma olulisi julgeolekuhuvisid, mis on seotud relvade, laskemoona või sõjavarustuse hankimise või riigi julgeoleku või riigikaitse seisukohalt hädavajalike hangetega.

2.    Lähtuvalt nõudest, et selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mis põhjustab samasugustes tingimustes oleva lepinguosalise meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist või rahvusvahelise kaubanduse varjatud piiranguid, ei tõlgendata käesolevat peatükki selliselt, et see takistab lepinguosalist kehtestamast ja võtmast meetmeid, mis on:

a)    vajalikud kõlbluse, korra ja turvalisuse kaitseks;

b)    vajalikud inimeste, loomade või taimede elu või tervise kaitseks;

c)    vajalikud intellektuaalomandi kaitseks või

d)    puuetega isikute, heategevusasutuste või vangide tööga valmistatavate kaupade ja teenustega seotud meetmed.

ARTIKKEL 9.4

Üldpõhimõtted

Võrdne kohtlemine ja mittediskrimineerimine

1.    Kõigi käesoleva lepinguga hõlmatud hankega seotud meetmete osas kohtlevad lepinguosalised ja nende hankijad teise lepinguosalise kaupu ja teenuseid ning teise lepinguosalise tarnijaid otseselt ja tingimusteta vähemalt sama soodsalt, kui see lepinguosaline ja tema hankijad kohtlevad kodumaiseid kaupu, teenuseid ja tarnijaid.

2.    Käesoleva lepinguga hõlmatud hankega seotud meetme puhul lepinguosaline ja tema hankijad:

a)    ei kohtle mõnd teise lepinguosalise kohapealset tarnijat tema välismaise kuuluvuse või omandiõiguse määra tõttu vähem soodsalt kui teisi kohapealseid tarnijaid või

b)    ei diskrimineeri kohapealset tarnijat selle alusel, et selle tarnija tarnitav toode või pakutav teenus teatavas hankes pärineb teiselt lepinguosaliselt.

Elektrooniliste vahendite kasutamine

3.    Kui käesoleva lepinguga hõlmatud hange viiakse ellu elektrooniliste vahenditega, peab hankija:

a)    tagama, et hanke elluviimisel kasutatakse muu hulgas ka autentimiseks ja andmete krüptimiseks infotehnoloogiasüsteeme ja tarkvara, mis on vabalt kättesaadavad ja muude vabalt kättesaadavate tehnoloogiasüsteemide ja tarkvaraga koostalitlusvõimelised, ning

b)    rakendama mehhanisme, millega tagatakse osalemistaotluste ja pakkumuste terviklus, sealhulgas fikseeritakse nende kättesaamise aeg ning välistatakse neile loata juurdepääs.

Hanke korraldamine

4.    Hankija korraldab käesoleva lepinguga hõlmatud hanke läbipaistval ja erapooletul viisil, mis:

a)    on kooskõlas käesoleva peatükiga, kasutades viise, nagu avatud hange, valikhange või piiratud hange;

b)    välistab huvide konfliktid ning

c)    ennetab korruptsiooni.

Päritolureeglid

5.    Käesoleva lepinguga hõlmatud hanke puhul ei tohi kumbki lepinguosaline kohaldada teise lepinguosalise territooriumilt imporditavate kaupade ega tarnitavate teenuste suhtes muid päritolureegleid kui need, mida lepinguosaline samal ajal kohaldab tavapärase kaubanduse raames sama lepinguosalise territooriumilt samade kaupade impordi või samade teenuste tarnete suhtes.

Korvamismeetmed

6.    Käesoleva lepinguga hõlmatud hankega seoses ei püüa lepinguosaline ega tema hankijad taotleda, võtta arvesse, kehtestada ega jõustada korvamismeetmeid.

Meetmed, mis ei ole hangetele eriomased

7.    Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata tolli- ega muude maksude suhtes, mis on kehtestatud impordile või seoses impordiga, sealhulgas selliste maksude kogumise meetodi suhtes, muude impordieeskirjade ja -formaalsuste suhtes ega teenuskaubandust mõjutavate meetmete suhtes, välja arvatud käesoleva lepinguga hõlmatud hanget reguleerivad meetmed.

ARTIKKEL 9.5

Teave hankesüsteemi kohta

1.    Lepinguosalised:

a)    avaldavad viivitamata õigusaktid, määrused, kohtuotsused, üldised haldusotsused, õigusaktidest tulenevad standardsed lepingupunktid, millele viidatakse hanketeadetes ja -dokumentides, samuti käesoleva lepinguga hõlmatud hanke korra ja selles tehtavad muudatused laia levikuga ning pidevalt üldsusele kättesaadavas ametlikult määratud elektroonilises või pabermeedias, ja

b)    selgitavad neid taotluse korral teisele lepinguosalisele.

2.    Lepinguosalised loetlevad 9-H lisas:

a)    elektroonilise või pabermeedia, kus lepinguosaline lõikes 1 kirjeldatud teabe avaldab;

b)    elektroonilise või pabermeedia, kus lepinguosaline avaldab artiklis 9.6 „Teated“ artikli 9.8 „Tarnijate kvalifitseerimine“ lõikes 8 ja artikli 9.15 „Hanketeabe läbipaistvus“ lõikes 2 nõutud teated.

3.    Lepinguosalised teavitavad kiiresti artikli 16.2 „Erikomiteed“ alusel asutatud teenuskaubanduse, investeeringute ja riigihangete komiteed mis tahes muudatustest teabes, mille lepinguosaline on 9-H lisas loetlenud.

ARTIKKEL 9.6

Teated

Kavandatava hanke teade

1.    Iga käesoleva lepinguga hõlmatud hanke kohta avaldab hankija kavandatava hanke teate, mis on vahetult kättesaadav elektrooniliselt ja tasuta ühtse teabepunkti kaudu, välja arvatud artiklis 9.12 „Piiratud hange“ kirjeldatud tingimustel. Kavandatava hanke teade jääb üldsusele hõlpsalt kättesaadavaks vähemalt kuni teates märgitud tähtaja möödumiseni. Asjakohase elektroonilise kanali nimetavad lepinguosalised 9-H lisas.

2.    Kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, sisaldab iga kavandatava hanke teade järgmist:

a)    hankija nimi ja aadress ning muud andmed, mis on vajalikud hankijaga kontakteerumiseks ning selleks, et saada kõik asjaomased dokumendid hanke ning selle kulude ja maksetingimuste kohta, kui need on olemas;

b)    hanke kirjeldus, sealhulgas hangitavate kaupade ja teenuste laad ja kogus või eeldatav kogus, kui täpne kogus ei ole teada;

c)    korduvate lepingute puhul võimaluse korral järgmiste kavandatavate hangete teadete eeldatav avaldamise aeg;

d)    valikuvõimaluste kirjeldus;

e)    kaupade tarnimise ja teenuste osutamise ajakava või lepingu kestus;

f)    kasutatav hankemeetod ning teave selle kohta, kas tegemist on läbirääkimistega või elektroonilise oksjoniga;

g)    vajaduse korral hankes osalemise taotluste esitamise aadress ja tähtpäev;

h)    pakkumuste esitamise aadress ja tähtpäev;

i)    keel(ed), milles võib pakkumuse või osalemistaotluse esitada, juhul kui selle võib esitada muus keeles kui selle lepinguosalise ametlik keel, kelle hankija hanke korraldab;

j)    tarnijatele kehtestatud osalemistingimuste loetelu koos lühikirjeldustega, sealhulgas nõuded tarnijate esitatavate konkreetsete dokumentide ja tõendite kohta, kui neid nõudeid ei ole esitatud kõikidele huvitatud tarnijatele kavandatava hanke teate raames ühel ja samal ajal kättesaadavaks tehtud hankedokumentides;

k)    kui hankija kavatseb vastavalt artiklile 9.8 „Tarnijate kvalifitseerimine“ kutsuda hankes osalema piiratud arvu kvalifitseeritud tarnijaid, siis tarnijate valiku kriteeriumid ja vajaduse korral hankes osalema lubatavate tarnijate arvuga seotud piirangud, ning

l)    märge, kas hanke suhtes kohaldatakse käesolevat lepingut.

Kokkuvõtlik teade

3.    Iga kavandatava hanke puhul avaldab hankija koos kavandatavat riigihanget käsitleva teatega ühes WTO keeles vabalt juurdepääsetava kokkuvõtliku teate. Teade sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

a)    hanke sisu;

b)    pakkumuse või hankes osalemise või korduvkasutatavasse nimekirja kandmise taotluse esitamise viimane kuupäev ning

c)    aadress, kust saab taotleda hankedokumente.

Plaanitavate hangete eelteade

4.    Hankijail soovitatakse avaldada elektrooniliste vahendite kaudu ühtses teabepunktis, mida kasutatakse kavandatavate hangete teadete avaldamiseks, tulevaste hangete plaan (edaspidi „plaanitavate hangete eelteade“) võimalikult vara iga eelarveaasta alguses. Selline eelteade peaks sisaldama hanke sisu ja kavandatava hanke teate avaldamise kavandatud kuupäeva.

5.    9-B või 9-C lisas nimetatud hankija võib plaanitavate hangete eelteadet käsitada kavandatava hanke teatena tingimusel, et selles esitatakse võimalikult täielikult lõikes 2 nimetatud teave, nagu see on kättesaadav, koos märkusega selle kohta, et huvitatud tarnijail on võimalik hankijale teatada oma huvist hanke vastu.

ARTIKKEL 9.7

Osalemistingimused

1.    Hankija esitab hankes osalemiseks ainult need tingimused, mis on olulised tagamaks, et tarnija on õiguslikult, äriliselt, tehniliselt ja finantsiliselt suutlik käesoleva lepinguga hõlmatud hanget täitma.

2.    Osalemistingimuste kehtestamisel hankija:

a)    ei esita tingimust, et hankes osalemiseks peab tarnija olema eelnevalt sõlminud selle lepinguosalise hankijaga ühe või mitu lepingut või et tarnijal peab olema selle lepinguosalise territooriumil eelnevaid töökogemusi, ning

b)    võib nõuda varasemat tegevuskogemust, kui see on hanke tingimuste seisukohalt esmatähtis.

3.    Selgitades välja tarnija vastavust osalemistingimustele, hankija:

a)    hindab tarnija finantsilist, ärilist ja tehnilist suutlikkust vastavalt tema äritegevusele nii selle lepinguosalise territooriumil, kelle hankija hanke korraldab, kui ka väljaspool seda, ning

b)    lähtub hindamisel tingimustest, mille hankija on eelnevalt teadetes või hankedokumentides sätestanud.

4.    Toetavate tõendite olemasolu korral võib lepinguosaline, sealhulgas tema hankijad, välistada tarnija järgmistel põhjustel:

a)    pankrot;

b)    valed avaldused;

c)    olulised või püsivad puudused ühest või mitmest varasemast lepingust tuleneva olulise nõude või kohustuse täitmisel;

d)    kohtuotsused raskete kuritegude ja muude raskete süütegude kohta;

e)    eksimine ametialaste käitumisreeglite vastu või teod või tegematajätmised, mis heidavad tarnija ärialasele aususele halba valgust, või

f)    maksude maksmata jätmine.

ARTIKKEL 9.8

Tarnijate kvalifitseerimine

Registreerimissüsteemid ja kvalifitseerimismenetlused

1.    Lepinguosalised, sealhulgas nende hankijad, võivad pidada tarnijate registreerimise süsteemi, mille kaudu huvitatud tarnijad peavad registreeruma ja esitama teatavat teavet.

2.    Lepinguosalised tagavad, et:

a)    nende hankijad teevad jõupingutusi kvalifitseerimismenetluste erinevuste minimeerimiseks ning

b)    kui nende hankijad peavad registreerimissüsteemi, teevad nad jõupingutusi registreerimissüsteemide erinevuste minimeerimiseks.

3.    Lepinguosalised, sealhulgas nende hankijad, ei võta vastu ega kasuta registreerimissüsteemi või kvalifitseerimismenetlust, mille eesmärk on tekitada või mille tõttu tekivad teise lepinguosalise tarnijatele asjatud takistused hankes osalemiseks.

Valikhange

4.    Kui hankija kavatseb kasutada valikhanget, tuleb tal:

a)    kavandatava hanke teates esitada vähemalt artikli 9.6 „Teated“ lõike 2 punktides a, b, f, g, j, k ja l nimetatud teave ning kutsuda huvitatud tarbijaid esitama osalustaotlust ja

b)    hiljemalt pakkumuste esitamise tähtaja alguseks esitada kvalifitseeritud tarnijaile vähemalt artikli 9.6 „Teated“ lõike 2 punktides c, d, e, h ja i nimetatud teave vastavalt artikli 9.10 „Tähtajad“ lõike 3 punktile b.

5.    Hankija lubab konkreetses hankes osaleda kõigil kvalifitseeritud tarnijatel, välja arvatud juhul, kui hankija teatab kavandatud hanke teates, et hankes lubatakse osalema vaid piiratud arv tarnijaid, ning esitab tarnijate arvu piiramise kriteeriumid. Igal juhul on tarnijate arv, kellel on lubatud pakkumus esitada, piisav konkurentsi tagamiseks, ilma et see mõjutaks hankesüsteemi toimimise tõhusust.

6.    Kui hankedokumente ei tehta alates lõikes 4 osutatud teate avaldamise kuupäevast avalikult kättesaadavaks, tagab hankija, et need tehakse kõikidele lõike 5 kohaselt välja valitud kvalifitseeritud tarnijatele kättesaadavaks üheaegselt.

Korduvkasutatavad nimekirjad

7.    Hankija võib pidada korduvkasutatavat nimekirja tarnijatest tingimusel, et teade, millega huvitatud isikuid kutsutakse taotlema nimekirja kandmist:

a)    avaldatakse igal aastal ja

b)    tehakse elektroonilise avaldamise korral püsivalt kättesaadavaks mõne 9-H lisas loetletud asjakohase kanali kaudu.

8.    Lõikega 7 ette nähtud teade hõlmab järgmist:

a)    kaupade ja teenuste või kauba- ja teenuseliikide kirjeldus, mille hankimiseks nimekirja kasutatakse;

b)    osalemistingimused, millele tarnijad peavad nimekirja kandmiseks vastama, ning meetodid, mida hankija kasutab tarnija nõuetelevastavuse kontrollimiseks;

c)    hankija nimi ja aadress ning muud andmed, mis on vajalikud temaga ühenduse võtmiseks ning kõikide vajalike nimekirjaga seotud dokumentide saamiseks;

d)    nimekirja kehtivusaeg ja selle kehtivuse pikendamise või lõpetamise viis või kui kehtivusaega ei esitata, siis märge selle kohta, millisel viisil teatatakse nimekirja kasutamise lõpetamisest, ja ning

e)    märge selle kohta, et nimekirja võib kasutada käesoleva lepinguga hõlmatud hanke puhul.

9.    Kui korduvkasutatav nimekiri kehtib kolm aastat või vähem, võib hankija lõikest 7 olenemata avaldada lõikes 7 osutatud teate ainult üks kord nimekirja kehtivusaja algul tingimusel, et:

a)    teates esitatakse loetelu kehtivusaeg ja täpsustatakse, et rohkem teateid ei avaldata, ning

b)    teade avaldatakse elektrooniliselt ja see on kogu kehtivusaja jooksul püsivalt kättesaadav.

10.    Hankija lubab tarnijatel taotleda igal ajal enda kandmist korduvkasutatavasse nimekirja ja kannab kõik kvalifitseeritud tarnijad nimekirja mõistlikult lühikese aja jooksul.

11.    Kui tarnija, kes ei ole kantud korduvkasutatavasse nimekirja, esitab korduvkasutataval nimekirjal põhinevas hankes osalemise taotluse ja kõik nõutud dokumendid artikli 9.10 „Tähtajad“ lõikes 2 sätestatud ajavahemiku jooksul, peab hankija taotlusega tutvuma. Hankija ei jäta tarnijat hankemenetlusest kõrvale selle tõttu, et hankijal ei ole piisavalt aega taotlusega tutvuda, välja arvatud erijuhul, kui hanke keerukusest tingituna ei suuda hankija lõpetada taotlusega tutvumist pakkumuste esitamiseks lubatud ajavahemiku jooksul.

9-C lisa kohased hankijad

12.    9-C lisas loetletud hankija võib kasutada teadet, milles kutsutakse tarnijaid taotlema enda kandmist korduvkasutatavasse nimekirja, kavandatud hanke teatena tingimusel, et:

a)    teade avaldatakse kooskõlas lõikega 7 ja see sisaldab lõikes 8 nõutud teavet ning kogu kättesaadavat artikli 9.6 „Teated“ lõikes 2 nõutud teavet ning märget, et tegemist on kavandatud hanke teatega või et ainult korduvkasutatavas nimekirjas loetletud tarnijad saavad edaspidi korduvkasutatava nimekirjaga hõlmatud hangete teateid, ja

b)    hankija esitab tarnijatele, kes on talle teatanud oma huvist konkreetse hanke vastu, kiiresti piisavalt teavet, mis võimaldab neil kindlaks teha, kas nad on huvitatud hankes osalema, sealhulgas kogu ülejäänud teabe, mida nõutakse artikli 9.6 „Teated“ lõikes 2, niivõrd, kuivõrd see teave on kättesaadav.

13.    9-C lisas loetletud hankija võib võimaldada tarnijal, kes on vastavalt lõikele 10 taotlenud enda kandmist korduvkasutatavasse nimekirja, esitada asjaomase hanke raames pakkumuse, kui hankijal jääb piisavalt aega, et kindlaks teha, kas tarnija vastab osalemistingimustele.

Teave hankija otsuste kohta

14.    Hankija teatab osalemistaotluse või korduvkasutatavasse nimekirja kandmise taotluse esitanud tarnijale viivitamata oma otsuse taotluse kohta.

15.    Kui hankija lükkab tagasi tarnija osalemistaotluse või korduvkasutatavasse nimekirja kandmise taotluse, ei tunnista teda enam kvalifitseerunuks või kustutab ta korduvkasutatavast nimekirjast, teatab hankija sellest viivitamata tarnijale ja esitab tarnija taotlusel talle viivitamata oma otsuse kirjaliku põhjenduse.

ARTIKKEL 9.9

Tehnilised kirjeldused ja hankedokumendid

Tehnilised kirjeldused

1.    Hankija ei koosta, ei võta vastu ega kohalda tehnilisi kirjeldusi ega nõua mõne vastavushindamismenetluse kasutamist, millega luuakse või võidakse luua tarbetuid takistusi rahvusvahelises kaubanduses.

2.    Hangitavate kaupade või teenuste tehnilisi kirjeldusi koostades peab hankija vajaduse korral:

a)    esitama tehnilises kirjelduses pigem tulemuslikkuse nõudeid ja funktsionaalseid nõudeid kui konstruktsiooni või välistunnuseid ning

b)    võtma tehniliste kirjelduste aluseks rahvusvahelised standardid, kui need on olemas; muul juhul võtma aluseks siseriiklikud tehnilised normid, tunnustatud siseriiklikud standardid või ehituseeskirjad.

3.    Kui tehnilistes kirjeldustes kasutatakse konstruktsiooni ja välistunnustega seotud näitajaid, peaks hankija lisama vajaduse korral hankedokumentidesse näiteks sõnad „või samaväärne“, et näidata, et ta võtab arvesse samaväärsete kaupade ja teenuste pakkumusi, kui need selgelt vastavad hanke tingimustele.

4.    Hankija ei koosta tehnilisi kirjeldusi, mis sisaldavad konkreetse kaubamärgi või kaubanime, patendi, autoriõiguse, disainilahenduse või tüübi, teatava päritolu, tootja või tarnijaga seotud nõudeid või viiteid, välja arvatud juhul, kui hankeobjekte ei ole muul viisil võimalik piisavalt täpselt või arusaadavalt kirjeldada, ja tingimusel, et hankija lisab hankedokumentidesse näiteks sõnad „või samaväärne“.

5.    Hankija ei või isikult, kelle ärihuvid võivad olla seotud teatava hankega, konkurentsi piiramist põhjustaval viisil küsida ega vastu võtta nõuandeid, mida võidakse kasutada selle hanke tehniliste kirjelduste ettevalmistamisel või vastuvõtmisel.

6.    Suurema õiguskindluse huvides võivad lepinguosalised, sealhulgas nende hankijad, koostada, vastu võtta või kohaldada vastavalt käesolevale artiklile tehnilisi kirjeldusi loodusvarade kaitse edendamiseks või keskkonnakaitseks.

7.    Kui hankijad seovad lõike 2 punktis a nimetatud tulemuslikkuse nõuete või funktsionaalsete nõuetega keskkonda mõjutavad tegurid, võivad nad kasutada liidus kasutatavatel ökomärgistel ja Singapuris kasutatavatel keskkonnasõbralikkuse märgistel määratletud üksikasjalikke nõudeid või vajaduse korral nende osi, tingimusel et:

a)    kõnealused kirjeldused sobivad lepingu objektiks olevate tarnete või teenuste omaduste määratlemiseks;

b)    märgise nõuded on koostatud teadusliku teabe põhjal ning

c)    kõnealused kirjeldused on kättesaadavad kõikidele huvitatud isikutele.

Hankedokumendid

8.    Hankija esitab tarnijatele hankedokumendid, mis sisaldavad kogu vajalikku teavet, et tarnijad saaksid koostada ja esitada nõuetele vastava pakkumuse. Kui seda ei ole juba tehtud kavandatud hanke teates, esitatakse kõnealustes dokumentides täielik kirjeldus järgmisest:

a)    hanke kirjeldus, sealhulgas kaupade või teenuste laad ja kogus või eeldatav kogus, kui täpne kogus ei ole teada; nõuded muu hulgas tehnilise kirjelduse, vastavushindamise, plaanide, jooniste või juhendite kohta;

b)    tarnijate osalemistingimused, sealhulgas loetelu teabest ja dokumentidest, mis tarnijal tuleb osalemistingimuste täitmiseks esitada;

c)    kõik hindamiskriteeriumid, mida hankija kohaldab lepingu sõlmimisel, ning kõnealuste kriteeriumide osakaal, kui hind ei ole ainukriteerium;

d)    kui hankija korraldab hanke elektrooniliselt, mis tahes autentimis- ja andmekrüptimisnõuded või muud nõuded seoses teabe elektroonilise esitamisega;

e)    kui hankija korraldab elektroonilise oksjoni, siis oksjoni läbiviimise eeskirjad, sealhulgas teave selle kohta, milliseid pakkumuse koostisosi hinnatakse;

f)    kui pakkumused avatakse avalikult, siis nende avamise kuupäev, kellaaeg ja koht ning vajaduse korral ka avamisele lubatavate isikute nimekiri;

g)    muud nõuded või tingimused, sealhulgas maksetingimused ja pakkumuse esitamise viisile seatud piirangud, näiteks pakkumuste vastuvõtmine elektrooniliselt või paberkandjal ning

h)    kaupade kohaletoimetamise ja teenuse osutamise kuupäevad.

9.    Hangitavate kaupade kohaletoimetamise või teenuste osutamise kuupäeva kehtestamisel võtab hankija arvesse selliseid tegureid nagu hanke keerukus, allhangete eeldatav maht ning realistlik aeg kaupade tootmiseks, ladustamiseks ja transportimiseks tarnekohast või teenuste osutamiseks.

10.    Hankijad võivad kehtestada hanke teostamisega seotud keskkonnaalaseid tingimusi, kui need on kooskõlas käesolevas peatükis sätestatud eeskirjadega ning neile on viidatud kavandatud hanke teates või mõnes muus teates, mida kasutatakse kavandatud hanke teatena, 32 või hankedokumentides.

11.    Kavandatud hanke teates või mõnes muus teates, mida kasutatakse kavandatud hanke teatena, või hankedokumentides sätestatud hindamiskriteeriumid võivad muu hulgas sisaldada hinda ja muid kulutegureid, kvaliteeti, tehnilisi eeliseid, keskkonnanäitajaid ja tarnetingimusi.

12.    Hankija peab viivitamata:

a)    tegema hankedokumendid kättesaadavaks selle tagamiseks, et huvitatud tarnijatel on piisavalt aega esitada nõuetekohane pakkumus;

b)    esitama taotluse korral hankedokumendid igale huvitatud tarnijale ning

c)    vastama huvitatud või hankes osaleva tarnija esitatud mõistuspärastele päringutele tingimusel, et küsitud teave ei anna kõnealusele tarnijale eelist teiste tarnijate ees.

Muudatused

13.    Kui hankija enne lepingu sõlmimist muudab kavandatud hanke teates või mõnes muus teates, mida kasutatakse kavandatud hanke teatena, või osalevatele tarnijatele antud hankedokumentides sätestatud kriteeriume või nõudeid, või kui ta muudab hanketeadet või hankedokumente või avaldab need uuesti, edastab ta kirjalikult kõik sellised muudatused või muudetud või uuesti avaldatud teate või hankedokumendid:

a)    kõikidele teabe muutmise või uuesti avaldamise ajal hankes osalevatele tarnijatele, kui need on hankijale teada, kõikidel muudel juhtudel aga esitab muudatused samal viisil, kui ta esitas algse teabe, ning

b)    piisavalt varakult, et tarnijatel oleks aega oma pakkumusi vajaduse korral muuta ja need uuesti esitada.

ARTIKKEL 9.10

Tähtajad

Üldsätted

1.    Hankija jätab oma mõistlikest vajadustest lähtudes tarnijatele piisavalt aega osalemistaotluste ja nõuetele vastavate pakkumuste koostamiseks ja esitamiseks, võttes seejuures arvesse selliseid tegureid nagu:

a)    hanke laad ja keerukus;

b)    allhangete eeldatav maht ning

c)    juhul kui ei kasutata elektroonilisi vahendeid, siis ka aeg, mis kulub pakkumuse edastamiseks kodu- ja välismaalt.

Kõnealused tähtajad ja nende võimalik pikendamine peavad olema kõikidele huvitatud või osalevatele tarnijatele ühesugused.

Tähtajad

2.    Valikhanget kasutav hankija kehtestab osalemistaotluste esitamiseks sellise tähtaja, mis üldjuhul ei ole lühem kui 25 päeva alates kavandatud hanke teate avaldamise kuupäevast. Kui hankija poolt põhjendatud kiireloomulisel juhul ei ole kõnealune tähtaeg asjakohane, võib tähtaega lühendada mitte vähem kui kümne päevani.

3.    Muudel kui lõigetes 4, 5, 7 ja 8 sätestatud juhtudel kehtestab hankija pakkumuste esitamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 40 päeva:

a)    avatud hanke korral alates kavandatud hanke teate avaldamise kuupäevast või

b)    valikhanke korral alates kuupäevast, mil hankija teatab tarnijatele, et nad kutsutakse pakkumusi esitama, olenemata sellest, kas kasutatakse korduvkasutatavat nimekirja või mitte.

4.    Hankija võib lõike 3 kohast pakkumuste esitamise tähtaega lühendada kuni kümne päevani, kui:

a)    hankija on avaldanud kavandatud hankeid käsitleva teate, nagu on kirjeldatud artikli 9.6 „Teated“ lõikes 4, vähemalt 40 päeva ja mitte rohkem kui 12 kuud enne kavandatud hanke teate avaldamist ning kavandatud hankeid käsitlevas teates on esitatud järgmine teave:

i)    hanke kirjeldus;

ii)    pakkumuse või osalemistaotluse esitamise ligikaudne lõpptähtaeg;

iii)    märge, et huvitatud tarnijad peaksid hankijale väljendama oma huvi hanke vastu;

iv)    aadress, kust saab hankedokumente, ning

v)    kogu kättesaadav teave, mida nõutakse artikli 9.6 „Teated“ lõike 2 kohaselt kavandatud hanke teate puhul,

b)    korduvate hangete puhul märgib hankija kavandatud hanke algses teates, et järgmistes teadetes sätestatakse pakkumuste esitamise tähtajad vastavalt käesolevale lõikele, või

c)    tegemist on hankija poolt põhjendatud kiireloomulise juhtumiga, mil lõike 3 kohaselt kehtestatud pakkumuste esitamise tähtaega ei saa kasutada.

5.    Hankija võib iga alljärgnevalt nimetatud tingimuse korral lõike 3 kohast pakkumuste esitamise tähtaega lühendada viie päeva võrra:

a)    kavandatud hanke teade avaldatakse elektrooniliselt;

b)    kõik hankedokumendid tehakse elektrooniliselt kättesaadavaks alates kavandatud hanke teate avaldamise kuupäevast ning

c)    hankija võimaldab esitada pakkumused elektrooniliselt.

6.    Lõike 5 kohaldamisel koostoimes lõikega 4 ei tohi lõikes 3 sätestatud pakkumuste esitamise tähtaeg olla mingil juhul lühem kui kümme päeva alates kavandatud hanke teate avaldamisest.

7.    Olenemata käesoleva artikli muudest sätetest, võib hankija kommertskaupade ja -teenuste või nende mõlema ostmisel lühendada lõikes 3 sätestatud pakkumuste esitamise tähtaega mitte vähem kui 13 päevani, kui ta avaldab kavandatud hanke teate ja hankedokumendid ühel ja samal ajal elektrooniliselt. Kui hankija võimaldab teha kommertskaupade ja -teenuste pakkumusi elektrooniliselt, võib ta lühendada lõike 3 kohast tähtaega kuni kümne päevani.

8.    Kui 9-B või 9-C lisa kohane hankija on valinud kõik kvalifitseeritud tarnijad või piiratud arvu kvalifitseeritud tarnijaid, võib pakkumuste esitamise tähtaja kehtestada kokkuleppel valitud tarnijatega. Sellise kokkuleppe puudumise korral on tähtaeg vähemalt kümme päeva.

ARTIKKEL 9.11

Läbirääkimised

1.    Lepinguosaline võib sätestada, et tema hankijad peavad läbirääkimisi:

a)    kui hankija on vastavalt artikli 9.6 „Teated“ lõikele 2 osutanud kavandatud hanke teates kavatsusele pidada läbirääkimisi või

b)    kui hindamisel ilmneb, et ükski pakkumus ei ole kavandatud hanke teates või muus kavandatud hanke teatena kasutatavas teates või hankedokumentides sätestatud hindamiskriteeriumide kohaselt selgelt kõige soodsam.

2.    Hankija:

a)    tagab, et läbirääkimistel osalevate tarnijate kõrvalejätmine toimub kavandatud hanke teates või muus kavandatud hanke teatena kasutatavas teates või hankedokumentides sätestatud hindamiskriteeriumide kohaselt, ning

b)    määrab pärast läbirääkimiste lõppu allesjäänud tarnijatele ühise tähtpäeva uute või muudetud pakkumuste esitamiseks.

ARTIKKEL 9.12

Piiratud hange

1.    Tingimusel, et hankija ei kasuta käesolevat sätet tarnijatevahelise konkurentsi vältimiseks või viisil, millega diskrimineeritakse teise lepinguosalise tarnijaid või kaitstakse omamaiseid tarnijaid, võib ta kasutada piiratud hanget ja mitte kohaldada artiklit 9.6 „Teated“, artiklit 9.7 „Osalemistingimused“, artiklit 9.8 „Tarnijate kvalifitseerimine“, artikli 9.9 „Tehnilised kirjeldused ja hankedokumendid“ lõikeid 8–13, artiklit 9.10 „Tähtajad“, artiklit 9.11 „Läbirääkimised“, artiklit 9.13 „Elektroonilised oksjonid“ ja artiklit 9.14 „Pakkumuste läbivaatamine ja lepingute sõlmimise otsustamine“ üksnes järgmistel tingimustel:

a)    kui:

i)    ükski tarnija ei ole esitanud pakkumust ega osavõtutaotlust;

ii)    ei ole esitatud ühtki hankedokumentide olulistele nõuetele vastavat pakkumust;

iii)    ükski tarnija ei vastanud osalemistingimustele või

iv)    esitatud pakkumused kajastasid konkurentide kokkulepet,

ning eeldusel, et hankedokumentide nõudeid ei ole oluliselt muudetud;

b)    kui kaupu või teenuseid saab pakkuda üksnes konkreetne tarnija ja muud mõistlikud alternatiivsed või asenduskaubad või -teenused puuduvad ühel järgmistest põhjustest:

i)    hangitakse kunstiteost;

ii)    patentide, autoriõiguste ja muude ainuõiguste tõttu või

iii)    konkurents puudub tehnilistel põhjustel;

c)    selliste kaupade või teenuste lisatarne korral algse tarnija poolt, mis ei olnud esialgse hanke ese, kui tarnija vahetamine:

i)    ei ole võimalik majanduslikel ja tehnilistel põhjustel, mis tulenevad näiteks olemasolevate seadmete, tarkvara, teenuste või paigaldiste vahetatavus- ja koostalitlusnõudest, ning

ii)    põhjustaks hankijale olulist ebamugavust või topeltkulusid;

d)    niivõrd, kuivõrd see on rangelt vajalik, kui kiireloomulise olukorra tõttu, mis on tingitud sündmustest, mida hankija ei võinud ette näha, ei ole avatud või valikhanke korras olnud võimalik saada kaupu või teenuseid õigeks ajaks;

e)    kaubaturult ostetavate kaupade korral;

f)    kui hankija hangib prototüüpi või esimest toodet või teenust, mis on välja töötatud tema tellimusel teatava teadusuuringut, katsetus-, uurimis- või esialgset arendustööd käsitleva lepingu alusel ja selle raames. Esimese toote või teenuse esialgne arendustöö võib hõlmata piiratud ulatuses tootmist või teenuse osutamist, et võtta arvesse kohapealse katsetamise tulemusi ja tõendada, et kaup või teenus sobib masstootmiseks või -tarnimiseks kooskõlas vastuvõetavate kvaliteedistandarditega, kuid ei hõlma masstootmist või -tarnimist eesmärgiga saavutada kaubanduslik tasuvus või katta teadus- ja arendustööde kulud;

g)    ostude korral, mis tehakse üksnes lühiajaliselt kehtivatel eriti soodsatel tingimustel, mis tulenevad erakorralisest realiseerimisest, näiteks likvideerimisest, pankrotivara haldamisest või pankrotist, mitte aga tavaliste ostude korral tavapärastelt tarnijatelt ja

h)    kui leping sõlmitakse ideekonkursi võitjaga, tingimusel et:

i)    konkursi korraldus vastas käesoleva peatüki põhimõtetele, eelkõige seoses kavandatud hanke teate avaldamisega ja

ii)    konkursil osalejaid hindas sõltumatu komisjon eesmärgiga selgitada välja võitja, kellega sõlmitakse leping.

2.    Hankija koostab iga lõike 1 alusel sõlmitud lepingu kohta kirjaliku aruande. Aruanne sisaldab hankija nime, hangitud kaupade ja teenuste maksumust ja laadi ning märkust lõikes 1 kirjeldatud asjaolude ja tingimuste kohta, mis õigustavad piiratud hanke kasutamist.