Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 52018IE4753

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Soolise võrdõiguslikkuse teemad“(omaalgatuslik arvamus)

EESC 2018/04753

ELT C 240, 16.7.2019, p. 3–9 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Date of document:
15/05/2019; hääletamise kuupäev
Date of vote:
15/05/2019
Date lodged:
20/09/2018
Author:
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
Responsible body:
EESC_SOC
Form:
Omaalgatuslik arvamus
Internal reference:
AVIS-SECTION 2018/4753 FIN
Session:
543
Procedure number:

16.7.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 240/3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Soolise võrdõiguslikkuse teemad“

(omaalgatuslik arvamus)

(2019/C 240/02)

Raportöör: Indrė VAREIKYTĖ

Täiskogu otsus

20.9.2018

Õiguslik alus

kodukorra artikli 32 lõige 2

omaalgatuslik arvamus

Vastutav sektsioon

tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

24.4.2019

Vastuvõtmine täiskogus

15.5.2019

Täiskogu istungjärk nr

543

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

200/4/7

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

 Komitee usub, et sooline võrdõiguslikkus on ühiskondlik probleem ja ainult sooliselt võrdõiguslik ühiskond saab olla majanduslikult ja sotsiaalselt tugev. Seetõttu on majanduslik ja sotsiaalne nõue, et naisi ja mehi koheldakse võrdselt ja neile antakse võrdsed võimalused.

1.2.

 Kuigi sooline võrdõiguslikkus on ELi põhieesmärk, väljendab komitee kahetsust selle pärast, et praeguse tempo juures kulub selle saavutamiseks üle 100 aasta, eelkõige kui edu takistavad ka tagasilöögid kõige olulisemates arenguvaldkondades ja majanduskasvu üldine aeglustumine.

1.3.

 Komitee leiab, et EL ja selle liikmesriigid peavad tegema kõik endast oleneva, et saavutada 2030. aastaks kestliku arengu eesmärk nr 5 soolise võrdõiguslikkuse kohta. Seega nõuab ta integreeritud ja kaugelepürgivat viieaastast ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegiat, (1) mis kehtiks komisjoni ja Euroopa Parlamendi järgmiste koosseisude ametiajal, ning suurt pühendumist soolisele võrdõiguslikkusele ELi institutsioonides, valitsustes, kodanikuühiskonnas ja erasektoris, et käsitleda terviklikult ja tõhusalt võrdõiguslikkuse kõiki aspekte samal ajal ja samasugust mõju avaldavate meetmete abil.

1.4.

 Komitee nõuab, et sooline võrdõiguslikkus jääks tulevastes finantsraamistikes eraldiseisvaks eesmärgiks, mis hõlmaks selget pühendumist soolisele võrdõiguslikkusele ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele, ning kõikidesse programmidesse ja poliitikavaldkondadesse kohustuslike sooliste näitajate, soolise mõju hindamise ja sootundliku eelarvestamise lisamist. Sooline mõõde tuleks integreerida ka riigipõhistesse soovitustesse.

1.5.

 Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles algatama hooldusteenuste paketti, et edendada Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamist, ning vaadata läbi lapsehoiuteenuseid käsitlevate Barcelona eesmärgid.

1.6.

 Komitee mõistab hukka kõik naistevastase vägivalla vormid ja julgustab liikmesriike, kes ei ole veel Istanbuli konventsiooni ratifitseerinud, oma seisukohta muutma. Samuti kutsub komitee komisjoni üles lisama ebaseadusliku vihakõne määratlusse naiste veebipõhise ja töökohal ahistamise. Tuleb kaaluda kogu ELi hõlmavate näitajate loomist naistevastase vägivalla kohta andmete kogumiseks, sest see aitaks luua tõhusaid poliitikameetmeid.

1.7.

 Komitee märgib, et arutelu naissoost juhatuseliikmete direktiivi teemal jääb ELi Nõukogu eesistujariigi Rumeenia päevakorda eesmärgiga suurendada naiste osalust otsuseid tegevates organites. Samuti kutsub ta nõukogu üles jätkama jõupingutusi ja arutelu naissoost juhatuseliikmete direktiivi teemal. Lisaks kutsub komitee üles tööstust võtma juhtrolli ja suurendama naiste osalust otsustuspädevatel tippametikohtadel.

1.8.

 Komitee nõuab tõhusate meetmete võtmist, et tagada naistele ja meestele võrdsed võimalused tööturul ning kaotada horisontaalne ja vertikaalne sooline segregatsioon töökohtade vahel, eelkõige meetmete võtmist soolise palgalõhe kaotamiseks.

1.9.

 Komitee teeb ka ettepaneku luua ELi tasandil erakorralise õiguskaitse fond, mis toetaks kodanikuühiskonna organisatsioone, kes kaebavad naiste õigusi rikkuvaid riiklikke või kohalikke õigusakte kohtusse.

1.10.

 Komitee tunnustab meedia, reklaamide ja avalike eeskujude osatähtsust soolise võrdõiguslikkuse edendamises ning kutsub üles võtma meetmeid, tagamaks, et reklaamid mõjutaksid soolise võrdõiguslikkuse esindamist ja edendamist ühiskonnas positiivselt, mitte negatiivselt.

1.11.

 Komitee kutsub kogu ELi avalik-õiguslikke institutsioone ja kodanikuühiskonna organisatsioone üles edendama oma poliitika ja välistegevusega soolist võrdõiguslikkust ning võtma kasutusele eeskujuks olevad asutusesisesed meetmed, nagu naiste otsustamisprotsessis osalemise soodustamine ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine kõikidesse asutuse poliitikavaldkondadesse ja protsessidesse.

1.12.

 Osutades Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 300 lõikele 5, kutsub komitee nõukogu üles vaatama läbi Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmete ametisse nimetamise suunised ning soovitab liikmesriikidel pakkuda liikmeid välja soolist võrdõiguslikkust silmas pidades. Komitee püüab tagada soolist võrdõiguslikkust oma tegevuses, integreerida sooline võrdõiguslikkus oma tööprotsessi ja luua järelmeetmete rühm (follow-up group), et koostada asjakohased suunised.

2.   Üldised märkused

2.1.

 Naiste ja meeste võrdõiguslikkus on Euroopa Liidu põhiväärtus ja -eesmärk, mis on sätestatud Euroopa aluslepingutes ja põhiõiguste hartas ning viimati kinnitati seda Euroopa sotsiaalõiguste sambas. Lisaks õigus- ja poliitikaraamistikule soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks toetab EL Pekingi tegevusplatvormi ja naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni rakendamist ning elanikkonna ja arengu rahvusvahelise konverentsi tegevusprogrammi ja nende läbivaatamiskonverentside tulemusi.

2.2.

 Kuigi Euroopas on olemas mitu head algatust soolise ebavõrdsuse eri aspektidega tegelemiseks, on tõelise võrdõiguslikkuse edendamise tegurid, eelkõige liikmesriikides ja piirkondades, keerulised ja mitmekülgsed. Hoolimata üldistest edusammudest väljendab komitee kahetsust, et praeguse tempo juures kulub soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks ELis üle 100 aasta. Komitee on kutsunud üles koostama kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 rakendamiseks jätkusuutlikkuse üldstrateegia. Sellega seoses leiab komitee, et EL ja selle liikmesriigid peavad tegema kõik endast oleneva, et saavutada 2030. aastaks kestliku arengu eesmärk nr 5 soolise võrdõiguslikkuse kohta.

2.3.

 Komitee on samuti mures, et tulevasi edusamme soolise võrdõiguslikkuse vallas takistab mõnes liikmesriigis tagasilöök sellistes valdkondades nagu naiste majanduslik mõjuvõim (tööhõive, töö- ja eraelu tasakaal, sotsiaalõigused, hoolekanne), haridus, seksuaal- ja reproduktiivtervis ja seonduvad õigused, naistevastane vägivald, naiste vabaühendused, samuti ELi ja selle liikmesriikide institutsioonilise ja poliitilise raamistiku põhivaldkondades.

2.4.

 Lisaks prognoositakse mitme Euroopa riigi majanduskasvu aeglustumist ja seetõttu on oht, et sooline võrdõiguslikkus võib langeda selle tagajärjel liikmesriikide ja ettevõtete tegevuskavas tahapoole. Oluline on hinnata täielikult makromajandusliku poliitika soolist mõju ja võtta seda arvesse muu hulgas eelarvepoliitika ning sotsiaalkaitse ja töö- ja eraelu tasakaalustamise poliitika väljatöötamisel, et vältida olemasoleva soolise ebavõrdsuse edasist süvendamist.

2.5.

 Komitee on seisukohal, et ELi soolise võrdõiguslikkuse poliitika rakendamise edendamiseks ja tagamiseks on tarvis uut viieaastast ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegiat, mis kehtiks komisjoni ja Euroopa Parlamendi järgmiste koosseisude ametiajal, samuti valitsuste, kodanikuühiskonna, erasektori ja Euroopa institutsioonide tahet saavutada sooline võrdõiguslikkus. Seda on vaja õiglase ja võrdse ühiskonna tagamiseks, kuid see on ka parim viis võidelda ühiselt diskrimineerivate ja naisi vihkavate populistlike liikumiste vastu, mis ohustavad praegu demokraatlikku ühiskonda.

2.6.

 Komitee seisukohta toetab ka avalik arvamus, kuna enamik eurooplasi leiab, et sooline võrdõiguslikkus on oluline õiglase ja demokraatliku ühiskonna (91 %) ning majanduse (87 %) seisukohalt, samuti neile inimestele isiklikult (84 %). Lisaks on nende ELi kodanike osakaal, kes tahaksid, et EL selles poliitikavaldkonnas rohkem sekkuks, kõigest kahe aastaga (2016–2018) 10 % tõusnud (55 %-lt 65 %-le).

2.7.

 Seda arvestades peab komitee kahetsusväärseks, et aastateks 2014–2020 soolise võrdõiguslikkuse meetmetele eraldatud kogu ELi rahastus on ainult 6,17 miljardit eurot ehk ligikaudu 0,6 % kõigist eraldistest. Komitee nõuab, et sooline võrdõiguslikkus jääks tulevastes finantsraamistikes eraldiseisvaks eesmärgiks, mis hõlmaks selget pühendumist soolisele võrdõiguslikkusele ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele, ning nii ELi kui ka riiklikul tasandil kohustuslike sooliste näitajate, soolise mõju hindamise ja sootundliku eelarvestamise lisamist. Võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele tähelepanu pööramine ja soolise võrdõiguslikkuse meetmetele erivahendite eraldamine peaks sisalduma mitte ainult tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse teemasid või peamisi inimõigusi käsitlevates programmides (nt Euroopa Sotsiaalfond, piirkondlik majandusühendus, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm), aga ka poliitikavaldkondades, mida ei peeta soolise võrdõiguslikkusega otseselt seotuks, kuid millel võib olla märkimisväärne sooline mõju, nagu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, transport, linna- ja maaelu areng, ettevõtlus, investeeringute toetamine, kestlik areng ja keskkonnapoliitika. Soolise võrdõiguslikkuse mõõde, mida hinnatakse soolise võrdõiguslikkuse indeksiga, peaks saama ELi poolaasta lahutamatuks osaks, hõlmates riigipõhiseid aruandeid ja soovitusi.

2.8.

 Arvestades liikumise #MeToo raames tehtud paljastuste arvu hiljutist suurenemist, kiidab komitee Euroopa Ombudsmani selle eest, et ta soovitas kõigi ELi institutsioonide jaoks rangemat käitumisjuhendit, ning usub, et see tuleks ka liikmesriikide avalik-õiguslikes institutsioonides kiirelt kohandada ja vastu võtta.

2.9.

 Komitee kutsub kogu ELi avalik-õiguslikke institutsioone ja kodanikuühiskonna organisatsioone üles mitte ainult edendama oma poliitika ja välistegevusega soolist võrdõiguslikkust, vaid võtma kasutusele ka eeskujuks olevad asutusesisesed meetmed, nagu naiste otsustamisprotsessis osalemise soodustamine ja soolise võrdõiguslikkuse mõõtme integreerimine kõigisse asutuse poliitikavaldkondadesse ja protsessidesse, mis on praegu piiratud, kuid võiks olla heaks eeskujuks teistele avalik-õiguslikele institutsioonidele ja ettevõtjatele ning edendaks soolise võrdõiguslikkuse meetmete rakendamist käsitlevat dialoogi kõikidel Euroopa ühiskonna tasanditel.

3.   Majandus

3.1.

 Võrdne juurdepääs majandusressurssidele ei ole pelgalt naiste majandusliku sõltuvuse küsimus, vaid jätkusuutlikku majanduskasvu, kvaliteetset tööhõivet, sotsiaalset sidusust, heaolu ja konkurentsivõimet käsitlevate ELi eesmärkide saavutamise eeldus. Naiste tööturul osalemise soodustamine on äärmiselt oluline aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu ja SKP seisukohalt ning üldisemalt selleks, et EL kasutaks olemasolevat talenti täielikult ära.

3.2.

 Tööturul peavad Euroopa naised seisma silmitsi jätkuva soolise ebavõrdsuse, segregatsiooni ja soolise palgalõhega, mis omaette läheb ELile aastaks 2030 maksma SKPs ligikaudu 240 miljardit eurot ning sellel on kohene mõju naiste netopalgale ja pikaajaline mõju nende sotsiaalkindlustusele ja pensioniõigustele. Seepärast pooldab komitee komisjoni konsultatsiooni, et hinnata direktiivi 2006/54/EÜ sätteid, millega rakendatakse aluslepingu „võrdse tasu“põhimõtet, mille kohaselt tuleb tagada võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte parem jõustamine.

3.3.

 Kuigi lühendatud tööaeg võib olla valikuline, on üle veerandi Euroopa elanikkonnast sunnitud töötama osalise tööajaga. Naised on üleesindatud osalise koormusega töökohtadel ning nende valik teha osaajatööd on sageli tingitud hoolduskohustustest. Sunnitud osalise tööajaga töö osakaal on viimastel aastatel küll pisut vähenenud (0,1 %). Üks sunnitud osalise tööaja põhjus on see, ning sellest, et puuduvad piisav hooldustaristu ja paindlikud töötingimused, mis pakuksid paremaid võimalusi töö- ja eraelu tasakaalustamiseks. Naisi ohustab ka rohkem vaesus ja neil on piiratud karjäärivõimalused. Lisaks asutab meestega võrreldes ligikaudu kaks korda vähem naisi kogu ELis oma ettevõtte.

3.4.

 Seepärast nõuab komitee tõhusate meetmete võtmist, et tagada naiste ja meeste võrdne osalemine tööturul ning kaotada horisontaalne ja vertikaalne sooline segregatsioon töökohtade vahel. Ennekõike tuleks luua naistele rohkem võimalusi pääseda juurde kvaliteetsetele täiskoormuse ja pandlike tingimustega töökohtadele.

3.5.

 Komitee on seisukohal, et äärmiselt oluline on edendada peresõbralikku ja sooliselt võrdõiguslikku tööpoliitikat ja rakendada murrangulisi ja sihipäraseid meetmeid, mis aitaksid tasakaalustada hooldus- ja majapidamistööde ebavõrdset jaotumist naiste ja meeste vahel, (2) arvestades ennekõike, et majandusolud avaldavad töötajatele üha suuremat survet. ELi töö- ja eraelu tasakaalustamise direktiivi ülevõtmise jälgimine on tulevikus oluline selleks, et tagada ülespoole suunatud reformid piisava tasulise puhkuse ja paindliku töökorralduse tagamiseks ning et hinnata, milline on isa- ja vanemapuhkuse kasutamist soodustavate meetmete mõju.

3.6.

 Nõuetekohased meetmed, nagu juurdepääsetava ja taskukohase lapsehoiu ja pikaajaliste lapsehoiuteenuste pakkumine, ning meestele mõeldud puhkust edendavad meetmed on olulised selleks, et võimaldada vanematel ja hooldajatel siseneda, jääda või naasta tööturule. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles algatama hooldusteenuste paketi, et edendada Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamist ja täiendada töö- ja eraelu tasakaalustamise direktiivi, mis sisaldab mitmesuguseid poliitika, rahastuse ja eesmärkidega seotud soovitusi, ning vaadata läbi lapsehoiuteenuseid käsitlevad Barcelona eesmärgid.

3.7.

 Kollektiivläbirääkimistel võib olla oluline roll tööturul esineva soolise ebavõrdsuse vähendamisel. Sotsiaalpartnereid, liikmesriigid ja ELi institutsioonid peaksid oma tegevuses juhinduma ILO töö tuleviku ülemaailmse komisjoni soovitusest soolise võrdõiguslikkuse ümberkujundava tegevuskava kohta.

4.   Haridus ja koolitus

4.1.

 Ehkki naiste ja meeste haridusalastes saavutustes on toimunud palju innustavaid muutusi, esineb liikmesriikides ikka veel stereotüüpseid segregatsioonisuundumusi. Mehed on jätkuvalt alaesindatud sektorites, mis on seotud naiste traditsiooniliste rollidega, nagu tervishoid ja hoolekanne, humanitaarteadused ja kunst või õpetajate koolitamine ja haridusteadus, samal ajal kui kõigis liikmesriikides on teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas mehi naistest rohkem. See tekitab naistele uusi probleeme, sest STEMi-, IKT- ja tehisintellektialased oskused on tänapäeval juba äärmiselt olulised ja muutuvad tulevikus asendamatuks (3).

4.2.

 Madala oskustaseme ja kvalifikatsiooniga naised vajavad rohkem toetust, et nad saaksid oma positsiooni tööturul parandada, kuna tööhõives on sooline ebavõrdsus suurim just kvalifikatsioonita või madala kvalifikatsiooniga ning läbipõimunud diskrimineerimist kannatavate inimeste jaoks. Poliitikameetmed, mis on konkreetselt suunatud haavatavatele naisterühmadele, eelkõige puuetega naistele (4) ja mitmesugustes haavatavates olukordades olevatele naistele, aitaksid nende oskuste taset tõsta.

4.3.

 Naised osalevad jätkuvalt üha enam kõrghariduses ja neid on paljudes kolmanda taseme hariduse valdkondades rohkem kui mehi. Segregatsioon nii kolmanda taseme kui ka kutsehariduses jätkub aga endiselt, mistõttu karjäärivalikud ebatraditsioonilistes sektorites ja juurdepääs meestega samadele karjäärivõimalustele on piiratud.

4.4.

 Seetõttu on oluline jätkata hariduses ja koolituses esinevate soopõhiste stereotüüpide ja segregatsiooniga tegelemist, toetades sootundlikke õppekavu hariduses, karjäärinõustamist, meediakampaaniaid, mis julgustavad poisse ja tüdrukuid, naisi ja mehi valima karjääri vastavalt oma oskustele ja võimetele; edendada karjäärivõimalusi ja arengut nii naiste kui ka meeste jaoks, kes valivad mittetraditsioonilised sektorid; luua naiste jaoks võimalusi, et kasutada ära nende kõrghariduse saavutusi meestega samal tasemel, et tegeleda naiste jaoks teaduses olemasoleva klaaslaega; (5) suurendada naisettevõtjate võimaluste toetamist, (6) eelkõige mittetraditsioonilistes sektorites. Samuti soovitatakse suurendada üldist teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse teemadest ning avalike teenistujate ja spetsialistide võrdõiguslikkuse alast pädevust.

5.   Naised ja vaesus

5.1.

 Naistel on suurem risk vaesuda, osalt meestest madalama tunnitöötasu, miinimumpalga teenijate seas üleesindatuse ja madalapalgalistes sektorites töötamise tõttu, ning nad töötavad suurema tõenäosusega osalise koormusega ja paindlikkust mittevõimaldavates töötingimustes või peavad töölt hoolduskohustuse tõttu rohkem puuduma. Vaesuse feminiseerumine on mitmesuguste tegurite, sh naiste töö alahindamise ja soolise palgalõhe tagajärg. Sooline palgaerinevus laieneb märkimisväärselt, kui inimestel on lapsed, mis kajastub raskustes, millega naised peavad silmitsi seisma oma töö ja laste kasvatamise ja hoolduskohustuste ühitamisel. Samuti puutuvad rasedad ning rasedus- ja sünnituspuhkuselt naasjad kokku diskrimineeriva ja ebaõiglase kohtlemisega.

5.2.

 Oluline on tunnistada, et naised ei ole homogeenne kategooria ja erimeetmeid on vaja sellistele naistele, kes seisavad silmitsi diskrimineerimise või ebasoodsate olukordadega, mis lähevad soost kaugemale, nt puuetega naised, naiste rassilisse konteksti asetamine, LGBTIQ-inimesed, naised maapiirkondades, sisserändajad, pagulased või varjupaigataotlejad, noored ja eakad naised.

5.3.

 Seetõttu soovitab komitee tugevdada meetmeid, millega toetatakse soolist võrdõiguslikkust majandustegevuses:

—

soolise aspekti arvestamine majandusarengu algatustes;

—

tööhõives võrdõiguslikkuse edendamine, et saavutada võrdne majanduslik sõltumatus ja finantstagatised;

—

selliste algatuste toetamine, mis suurendavad teadlikkust naiste majandusliku sõltumatuse olulisuse kohta vaesuse vähendamises;

—

katkestatud karjääri ja erinevate tööreeglite mõju käsitlemine seoses naiste riskiga sattuda oma elu jooksul vaesusesse;

—

poliitikameetmete väljaarendamine, mis on suunatud konkreetsetele haavatavatele naisterühmadele, kellel on kõige suurem oht vaesusesse sattuda;

—

riiklike pensionikorralduste reformimise jätkamine, võttes soolist mõõdet arvesse pensioniõiguste puhul (nt lisades rasedus- ja sünnituspuhkuse/isapuhkuse ja muud hooldusega seotud puhkused pensioni arvutustesse);

—

laste vaesusega tegelemine, lisades soolise mõõtme ja tervikliku lähenemisviisi, millega arendatakse koostoimet sotsiaalse kaasatuse, soolise võrdõiguslikkuse ja muude poliitikavaldkondade vahel, ning muude poliitiliste ja rahaliste vahenditega;

—

selliste makromajandusliku poliitika ja arengustrateegiate läbivaatamine, vastuvõtmine ja säilitamine, milles käsitletakse vaesuses olevate naiste vajadusi ja jõupingutusi.

6.   Inimõigused

6.1.

 Sooline võrdõiguslikkus on aluspõhimõte, mis on inimõiguste lahutamatu osa ja eeldus, et inimõigused kehtiksid kõigile ja kõigil oleks võimalik neid kasutada.

6.2.

 Komitee mõistab hukka kõik naistevastase vägivalla vormid ja julgustab liikmesriike, kes ei ole veel Istanbuli konventsiooni ratifitseerinud, seda viivitamata tegema. Tuleb kaaluda kogu ELi hõlmavate näitajate loomist naistevastase vägivalla kohta andmete kogumiseks, sest see aitaks luua tõhusaid poliitikameetmeid. Selleks võiks mõne ELi liikmesriigi kogemus anda aimu, millist lähenemisviisi kasutada. Samuti kutsub komitee komisjoni üles ajakohastama soovitust meetmete kohta, millega tulemuslikult võidelda ebaseadusliku veebisisu vastu, ning internetis leviva vihakõne vastase võitluse tegevusjuhendit, milles Euroopa Komisjon ja ülemaailmsed IT-ettevõtjad on kokku leppinud, lisades internetis leviva ebaseadusliku vihakõne määratlusse naiste ahistamise ja töökohal ahistamise.

6.3.

 Komitee peab äärmiselt kahetsusväärseks Euroopa naiste seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste vallas praegu esinevaid negatiivseid suundumusi, millel on tõsised tagajärjed naiste inimõigustele ja mis ohustavad inimõiguste universaalsust üldiselt. Ehkki õigusaktide tagasiulatuva kohaldamisega on konkreetselt tegeletud naiste juurdepääsuga seaduslikele aborditeenustele teatavates Euroopa piirkondades (kuigi tõendid näitavad, et põhjalik seksuaalharidus võib vähendada soovimatute raseduste arvu 50 %), avaldab see mõju ka naiste seksuaal- ja reproduktiivtervise ja sellega seonduvate õiguste muudele aspektidele, nt õiguslikud nõuded, et hädaabipillide jaoks on tarvis arsti retsepti. Lisaks on jõustunud mitmed olukorda halvendavad seadused ja poliitikastrateegiad, millel on ulatuslik kahjustav mõju naiste õigustele, näiteks seadused, mis takistavad seksuaalharidust ning seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi kohta teabe levitamist, sealhulgas hariduslikel eesmärkidel, või seadused, millega dekriminaliseeritakse teatavad koduvägivalla vormid.

6.4.

 Komitee kutsub ELi institutsioone ja kodanikuühiskonda üles tegema koostööd, et võtta selliste seaduste vastu viivitamata karme meetmeid. Komitee teeb ka ettepaneku luua ELi tasandil erakorralise õiguskaitse fond, mis toetaks kodanikuühiskonna organisatsioone, kes kaebavad naiste õigusi rikkuvaid õigusakte kohtusse.

6.5.

 Komitee rõhutab ka, kui oluline on kaotada takistused, millega naised ja eelkõige vägivallaohvrid oma õiguste rikkumise korral hüvitust nõudes kokku puutuvad, ning tagada kõigile naistele võrdne juurdepääs õiguskaitsele, eemaldades majanduslikud, kultuurilised ja (soolised) institutsioonilised takistused naiste inimõiguste olulise eeldusena. Lisaks väljendab komitee kahetsust, et näitajad, mille abil mõõdetakse liikmesriikide edusamme naiste inimõiguste valdkonnas, on siiani puudulikud, ning et mehed peavad sagedamini seisma silmitsi subjektiivsete hinnangute ning vanema- ja külastusõiguste äravõtmisega.

7.   Naiste osalus võimustruktuurides ja otsuste tegemisel

7.1.

 Hoolimata viimastel aastatel tehtud edusammudega on naiste alaesindatus poliitiliste ja majanduslike otsuste tegemisel ELis ja selle liikmesriikides jätkuvalt probleem. Kõigil valitsustasanditel täidavad naised ainult kolmandikku otsustuspädevatest ametikohtadest ja vaid veerandit ministeeriumide vanem- ja nooremametnike ametikohtadest. Avaliku ja erasektori majanduslikes ja finantsasutustes domineerivad peaaegu kõikjal ikka veel mehed.

7.2.

 Komitee väljendab kahetsust, et isegi pärast jätkuvaid üleskutseid kõikjalt Euroopa Liidust ja komiteelt endalt (7) ei ole saavutatud eesmärki, et ettevõtete juhatuses on 2020. aastaks naisi 40 %. Ta märgib, et arutelu naissoost juhatuseliikmete direktiivi teemal jääb ELi Nõukogu eesistujariigi Rumeenia päevakorda eesmärgiga suurendada naiste osalust otsuseid tegevates organites. Samuti kutsub ta nõukogu üles jätkama jõupingutusi ja arutelu naissoost juhatuseliikmete direktiivi teemal. Lisaks kutsub komitee üles tööstust võtma juhtrolli ja suurendama märkimisväärselt naiste osalust otsustuspädevatel tippametikohtadel.

7.3.

 Komitee soovitab järjepidevalt (8) kaaluda tõhusaid strateegiaid ja vahendeid (nt õiguslikke, vabatahtlikke ja eelarvemeetmeid, sookvoote) nn klaaslae kaotamiseks ja soolise tasakaalu saavutamiseks olulisemate poliitiliste struktuuride valitavatel ja määratavatel ametikohtadel. Praegu on eriti oluline lükata ümber ja kaotada soonormid, suhtumised ja stereotüübid, mis takistavad naiste võrdset esindatust poliitika, majanduse ja sotsiaalvaldkonna otsustuspädevatel ametikohtadel.

7.4.

 Komitee soovitab komisjonil teha algatus, et meelitada ligi rohkem naisi, kes osaleksid poliitikas ja hääletaksid kvalifitseeritud naiskandidaatide poolt, luues meetmed nende oskustesse, ressursifondidesse ja juhendajate võrgustikesse investeerimiseks.

7.5.

 Komitee kiidab heaks komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri seatud eesmärgi tagada, et praeguse ametiaja lõpuks oleksid komisjoni keskastme ja kõrgema astme juhtidest vähemalt 40 % naised, ning sellega seoses kinnitab – arvestades, et komitee on ELi kodanikuühiskonda esindav ELi asutus ja toimib ühenduslülina ühiskonna ja ELi institutsioonide vahel –, et ei ole vastuvõetav, et ainult 30 % komitee liikmetest on naised. Seepärast kutsub komitee nõukogu üles vaatama läbi Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmete ametisse nimetamise suunised, et võtta arvesse liidu majanduslikku, sotsiaalset ja demograafilist arengut, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 300 lõikes 5. Komitee püüab tagada soolise võrdõiguslikkuse oma tegevuses.

7.6.

 Hiljuti vastuvõetud kodukorras on komitee võtnud kohustuse tagada soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtte järgimine kõigis oma poliitikavaldkondades. Selleks võtab komitee vastu ahistamisvastase poliitika ja loob järelmeetmete rühma (follow-up group), et koostada võrdõiguslikkuse süvalaiendamise suunised kogu oma töö, aga eriti arvamuste väljatöötamise jaoks.

8.   Meedia

8.1.

 Meedial on oluline osa ühiskonna arvamuste, suhtumiste ja eelarvamuste kujundamisel. Naised on nii meediasisu tootjad ja tarbijad kui ka selle osa, kuid meediasisu ei ole sellegipoolest alati sootundlik ning selles võidakse kajastada naisi halvustavalt ning kinnitada soorolle, -stereotüüpe ja -norme. Digitaaltehnoloogia ja uute kommunikatsioonivormide esilekerkimine on muutnud veelgi keerulisemaks selle, millises suhtes on omavahel naiste rollid meedias ja selle, kuidas produtsendid, tarbijad ja sisu neid käsitlevad.

8.2.

 Ehkki ELis on naiste tööhõive meediasektoris kasvanud, nii et see on ligi pool (44 %) tööjõust, ning suurem osa (68 %) ajakirjanduse ja teabe valdkonnas hariduse omandanutest on naised, täidavad naised meediaorganisatsioonides peamiselt vaid selliseid ametikohti, millel ei ole kuigi suurt mõju meediasisule ja organisatsiooni strateegiale.

8.3.

 Soolise võrdõiguslikkuse suurendamiseks meediasektoris on väga oluline kaotada nn klaaslagi, soodustada naiste osalemist otsustuspädevatel tippametikohtadel ning täiendada meediaorganisatsioonide võetavaid vabatahtlikke meetmeid poliitiliste meetmetega, mis toetavad meediasektori ja selle sisu muutumist. Äärmiselt oluline on hakata mõistma meediasisuga loodavate soostereotüüpide tagajärgi ning vaadata üle, kuidas mehi ja naisi meedias kujutatakse.

8.4.

 Reklaamitööstus ei suuda siiani kujutada nii naisi kui ka mehi proportsionaalselt ja realistlikult. Ühiskond näeb ikka veel aegunud, mitteaktsepteeritaval kujul kujutatud naisi ja mehi, kuigi soostereotüüpe kujutatakse nüüd ebamäärasemal viisil. Komitee usub, et on aeg kõrvaldada mis tahes anakronistlikud arusaamad ja tööstusel on aeg võtta juhtroll, et tagada, et reklaamil on pigem hea kui halb mõju seoses soolise võrdõiguslikkuse esindamise ja edendamisega ühiskonnas, eelkõige lastele mõeldud soostereotüüpide turustamise mõttes.

Brüssel, 15. mai 2019

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Luca JAHIER

(1)  ELT C 110, 22.3.2019, lk 26.

(2)  ELT C 129, 11.4.2018, lk 44.

(3)  ELT C 173, 31.5.2017, lk 45.

(4)  ELT C 367, 10.10.2018, lk 20.

(5)  ELT C 12, 15.1.2015, lk 10.

(6)  ELT C 299, 4.10.2012, lk 24.

(7)  ELT C 133, 9.5.2013, lk 68.

(8)  ELT C 262, 25.7.2018, lk 101.

Top