Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2021–2027) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1295/2013“

[COM(2018) 366 final]

(2019/C 110/17)

Raportöör:	Emmanuelle BUTAUD-STUBBS
Kaasraportöör:	Zbigniew KOTOWSKI

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Parlament, 14.6.2018 nõukogu, 21.6.2018
Komitee juhatuse otsus	19.6.2018
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 173 kolmas lõige ja artikkel 304
Vastutav sektsioon	tööstuse muutuste nõuandekomisjon (CCMI)
Vastuvõtmine sektsioonis	22.11.2018
Vastuvõtmine täiskogus	12.12.2018
Täiskogu istungjärk nr	539
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	207/2/2

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt ettepaneku üle võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2021–2027) (COM(2018) 366 final), ning selle II lisas sätestatud näitajate üle. Tugeva ja ühtse Euroopa loomine peab rajanema kultuurilisel mitmekesisusel, mis tuleks edasi anda hariduse kaudu. Kõnealuse programmi jätkumist tuleks pidada väga kasulikuks Euroopa kultuuri ja üksikute liikmesriikide kultuuride arenguks ning nende mõistmiseks, mis on meie ühiskonna üks alustalasid ja meie demokraatlike väärtuste tugisammas.

1.2.

Komitee on palju aastaid edendanud loome- ja kultuurisektori ning -majanduse olulist panust väärtuse ja töökohtade, kaasatuse ja kasvu loomisse ELis (1). Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) andmetel moodustasid autoriõiguste mahukad tööstusharud (2) ELis 2012. aastal 4,2 % sisemajanduse koguproduktist ja 3,2 % tööhõivest. Määruse (COM(2018) 366) ettepaneku artikli 2 kohaselt hõlmavad kõnealused sektorid „arhitektuuri, arhiive, raamatukogusid ja muuseume, kunstkäsitööd, audiovisuaalseid tooteid (sh filmid, televisioon, videomängud ja multimeedia), materiaalset ja vaimset kultuuripärandit, disaini (sh moedisain), festivale, muusikat, kirjandust, näitekunsti, raamatuid ja kirjastamist, raadiot ja kujutavat kunsti“.

1.3.

Pidades silmas loometegude ja -protsesside eripära, mida ei saa alati kergesti hõlmata tööõiguse üldraamistikku, on komitee täielikult teadlik sotsiaalsetest probleemidest, millega tuleks tegeleda mõnes liikmesriigis: töötingimuste parandamine, tasustamata töötundide kaotamine, võitlus soolise ebavõrdsusega, inimväärsete töötingimuste edendamine, tervishoiu- ja ohutustingimuste parandamine, liikuvuse hõlbustamine, puueteega inimeste ja tõrjutud inimeste kaasamine, seksuaalse ahistamise vastane poliitika jne.

1.4.

Komitee on arvamusel, et kavandatavast 1,8 miljardi eurosest eelarvest ei piisa programmi „Loov Euroopa“ (2021–2027) edasipüüdlike eesmärkide täitmiseks. Seepärast nõuab komitee suuremat eelarvet. See oluline investeering Euroopa, selle kunstnike, loojate, muusikute, kirjanike, fotograafide, arhitektide, videomängude loojate, filmitegijate jt loovusesse aitab ELil edukalt konkureerida suurriikidega, kellel on riiklikul tasandil ja rahvusvahelistes organisatsioonides olemas sihtotstarbelised pehme jõu strateegiad (USA, Jaapan, Lõuna-Korea). Kõnealust ELi rahastamist peaksid täiendama riiklikud ja piirkondlikud avaliku sektori vahendid. Konkreetsed maksusoodustused võivad ligi meelitada ka heategevust (näiteks kultuuripärandi restaureerimine) ja aidata kaasa ühisrahastamisele uute ärimudelite loomiseks.

1.5.

Komitee on samuti seisukohal, et on vaja investeerida õiguslikesse ja tehnilistesse vahenditesse, et võidelda tulemuslikumalt vägivalla ja diskrimineerimise propageerimise kõigi vormide vastu, eelkõige lastele ja noortele mõeldud internetipõhiste videomängude tootmises.

1.6.

Komitee toetab loomingulise ja kultuurilise mõõtme lisamist ELi välispoliitikasse (kaubanduspoliitikasse, rahvusvahelistesse suhetesse jne) (3).

1.7.

Selline mahukas rahastamine tuleks saavutada kolme kanali kaudu: — suurem eelarve 1 930 000 eurot programmile „Loov Euroopa“ (1 850 000 euro asemel) aastateks 2021–2027, mis hõlmab lisarahastust 80 miljonit eurot SEKTORIÜLESELE tegevussuunale, võimaldades rohkem viljaka vastastikkuse mõjuga projekte loome- ja kultuurimajanduse osalejate endi vahel (muusika, mood, disain, kunst, kino, kirjastamine jne) ning loome- ja kultuurimajanduse osalejate ja teiste tööstusharude vahel, samuti rahaliste vahendite suurendamist rohkema meediakoolituse jaoks olukorras, kus meedia mitmekesisus on ELis hiljuti löögi alla sattunud; — rahaline toetus kultuurile ja loomingule erinevates ELi programmides, et „tugevdada kultuuri integreerimist teistesse valdkondlikesse poliitikatesse, mis tooks kaasa vastastikust kasu nii kultuuri kui asjaomase valdkonna jaoks“: (4) programm „Horisont 2020“, Euroopa Sotsiaalfond, digitaalse Euroopa programm, ühtekuuluvusfond, Erasmus; — kultuuri- ja loomemajandusele mõeldud finantstagatiste rahastu jätkuv toetamine, et pakkuda väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKE) ning idufirmadele tagatisi ja vajaduse korral omakapitali toetust.

1.8.

Sellisest uuendatud kultuurilisema ja loovama Euroopa eesmärgist saavad tänu loovuse, disaini ja tipptasemel tehnoloogia ühendamisele kasu ka eri sektorid ja ELi majandusharud, alates tekstiili-, rõiva-, naha-, mööbli-, keraamika-, mänguasja- ja turismitööstusest, kunstist ja käsitööst ning lõpetades autotööstuse, ehituse, tervishoiu ja heaolu, rohelise energiaga jne. Euroopas on palju näiteid mõne tööstuspiirkonna või -linna edukast üleminekust loomemajandusele, luues rohkem lisandväärtust (Torino).

1.9.

Võimalused, mida pakub digirevolutsioon nendes autoriõiguste mahukates tööstusharudes, on eriti suured ning edendada tuleks piisavaid investeeringuid seadmetesse ja tarkvarasse (muu hulgas tehisintellekt, plokiahel, 3D-printimine, arhiivide digiteerimine) ning koolitusse.

1.10.

Kõnealuste tööstusharude innovatsioonipotentsiaal on piiramatu, kuna need tuginevad peamiselt individuaalsele loovusele, oskustele ja kujutlusvõimele. Seetõttu peaks loome- ja kultuurimajandusel olema eraldi eelarve programmi „Horisont 2020“ raames (vähemalt 3 miljardit eurot, mis on veidi vähem kui selle osakaal ELi SKPs (4,2 %)).

1.11.

USA turul toimuvad suured ühinemised, mis mõjutavad ELi kultuuri- ja loomemajandust. Sellega seoses palub komitee komisjonil kuulutada välja hange äriteabe aruande koostamiseks 2019. aastal USA peamiste majandus- ja tehnoloogiasuundumuste kohta, mis mõjutavad meediat, kino ja audiovisuaalsektorit, ning nende tõenäoliste tagajärgede kohta tootmises, tarbimises ja levitamises ELi asjaomastes valdkondades.

1.12.

Arvestades, et EL 27 võiks saada märkimisväärset kasu jätkuvast dialoogist Ühendkuningriigiga, kellel on kõnealustes tööstusharudes juhtroll, palub komitee komisjonil toetada mis tahes kahepoolset dialoogi valitsuste ja võrgustike vahel, mis võiks sillutada teed kahepoolse lepingu sõlmimiseks, et viia programmi „Loov Euroopa“ 2021–2027 raames ellu kaugeleulatuvaid kahepoolseid programme. Sarnased kahepoolsed lepingud on varem (2014–2020) sõlmitud kolmandate riikidega, nagu Gruusia, Serbia või Ukraina.

2.   Üldised märkused

2.1.   Uus püüdluste tase

2.2.

Määruse ettepanek (COM(2018) 366) põhineb Euroopa Liidu lepingu artiklil 3: ELi eesmärk on „edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut“ ning et muu hulgas austab liit „oma rikkalikku kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning tagab Euroopa kultuuripärandi kaitse ja arendamise“. On aga selge, et tegeleda tuleb palju enamaga, eelkõige internetiplatvormidest ja otsingumootoritest lähtuva konkurentsiga, sektori koondumisega piiratud arvu suurte osaliste ümber või väärinfo esiletõusuga.

2.3.

Uue programmiga „Loov Euroopa“ tahab komisjon pakkuda valdkonnas tegutsejatele võimalusi luua tehnoloogiliselt ja kunstiliselt uuenduslikke Euroopa piiriüleseid algatusi, et vahetada, ühiselt luua ja toota ning levitada Euroopa päritolu teoseid. Samuti on eesmärk tugevdada ELi osalejate positsiooni ELi ja maailmaturul. Selles valdkonna parimate tavade näiteid võib leida Euroopa Nõukogu fondi „Eurimages“ tegevusest.

2.4.   Suurem, kuid siiski ebapiisav eelarve

2.4.1.

Kavandatav eelarve 1,85 miljardit eurot 27 liikmesriigi jaoks ületab praegust, kuid moodustab vaid 1/1 000 ELi mitmeaastasest finantsraamistikust 2021–2027 summas 1 135 miljardit eurot.

2.5.

Komisjoni kavandatav eelarve jaguneb kolmeks osaks: — KULTUURI tegevussuund 609 miljoni euroga (33 % kogueelarvest võrreldes 31 %ga programmi „Loov Euroopa“ (2014–2020) kogueelarvest); — MEEDIA tegevussuund 1 081 miljoni euroga (58 % kogueelarvest võrreldes 56 %ga programmi „Loov Euroopa“ (2014–2020) kogueelarvest); — SEKTORIÜLENE tegevussuund 160 miljoni euroga (9 % kogueelarvest võrreldes 13 %ga programmi „Loov Euroopa“ (2014–2020) kogueelarvest).

2.5.1.

Komitee palub eraldada SEKTORIÜLESELE tegevussuunale lisaeelarve summas 80 miljonit eurot, et arendada välja viljaka vastastikuse täiendamise projektide (5) (digitaalmajandus, turism, kunst, luksuskaubad, kultuur, digitrükk jne) täielik potentsiaal ja tuvastada senisest praktilisemaid vastuseid meediapädevuse valdkonnas.

2.5.2.

Eesmärk toetada ennekõike suurele publikule mõeldud projekte sobib audiovisuaalsektorile (MEEDIA tegevussuund), kuid ei peaks kehtima kõikide kultuuriliikide suhtes, iseäranis maapiirkondades. Sotsiaalne ühtekuuluvus ja sotsiaalne kaasatus on Euroopa projekti keskmes.

2.6.   Brexit ning kultuuri- ja loomemajandus

2.6.1.

Uus programm algab EL 27s pärast Ühendkuningriigi lahkumist, mis on üks liikmesriike, kus loome- ja kultuurimajandusel on oluline roll (90 miljonit naela 2016. aastal, kaks miljonit töötajat). Komitee peab programmi „Loov Euroopa“ dünaamika seisukohast hädavajalikuks säilitada tihedad kultuurilised suhted Ühendkuningriigiga ning ergutada võimaluse ja vajaduse korral kahepoolse koostöö tegemist. Ühendkuningriigiga meetmete ja programmide jätkamiseks sõlmitava konkreetse ja kohandatud kahepoolsete kokkuleppe eesmärki tuleks taotleda määruse ettepaneku artikli 8 alusel ja kooskõlas läbivaadatud audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga.

2.7.   Eelmise „Loova Euroopa“ 2014–2020 õppetunnid

2.7.1.

Komisjoni tellitud eri hindamiste peamised piirangud olid järgmised: — ELi või valdkonna tasandil olulise mõju avaldamiseks ebapiisav eelarve; — MEDIA programmi jaoks liiga killustatud rahastus; — väga keeruline juurdepääs ELi programmidele ja rahastusele ning nende suhtes kehtivad haldusaruandluskohustused, eelkõige VKEdele ja üksikisikutele ning esmataotlejatele; — rahaliste vahendite ebaühtlane jaotus liikmesriikide vahel.

2.7.2.

6. oktoobril 2016 Pariisis toimunud kuulamisel, mille korraldas kultuuri- ja hariduskomisjoni esimees Silvia Costa, tõid sidusrühmad esile muid konkreetseid probleeme: — KULTUURI tegevussuuna hangete tulemuslikkuse määr 11 % on liiga madal; — ilukirjanduse tõlkimise maksimaalne tähtaeg kaks aastat on liiga lühike; — kolmandate riikide arv, keda võib teatavatesse projektidesse kaasata, on liiga väike; — tuleks propageerida ja toetada mõistete „katsetamine“ ja „innovatsioon“ kasutamist.

Nende kriitiliste märkuste arvessevõtmiseks kavandab komisjon teatavat lihtsustamist aastateks 2021–2027:

—	suurem paindlikkus, et kohandada tööprogramme ettenägematute asjaoludega;

—	rohkem partnerluse raamlepinguid ja mitmeastmelisi toetusi;

—	rohkem stiimuleid, et väärtustada tulemusi, mis on seotud suurema publikuni jõudmisega;

—	e-vormide ja e-aruannete süsteemne kasutamine ja lihtsamad aruandlusnõuded.

2.8.   Kultuuri tegevussuund

2.8.1.

Üldeelarvest 609 miljonit eurot toetatakse teoste piiriülest ringlust ja loomemajanduses tegutsejate liikuvust, soodustatakse partnerlussuhteid, võrgustikke ja platvorme, millega taotletakse Euroopa kultuuri- ja loomemajanduses tegutsejatele ja teostele laiemat publikut Euroopas ja mujal, ning edendatakse Euroopa identiteeti ja pärandit ning väärtusi kultuurilise teadlikkuse, kunstihariduse ja loovuse kaudu hariduses. Samuti toetatakse ELi erimeetmeid, näiteks Euroopa kultuuripealinnad, ELi kultuuriauhinnad ja Euroopa kultuuripärandi märgis. Teine prioriteet on edendada rahvusvahelist suutlikkust, et Euroopa kultuuri- ja loomesektor oleksid aktiivsed rahvusvahelisel tasandil. Komitee soovib lisada kavandatavale määrusele lõigu rahvusliku loovuse ja taidluse kohta, sest just sedalaadi loovus pani aluse tõelise humanistliku ja kunstilise tundlikkuse väljakujundamisele ja levitamisele.

2.9.   Media tegevussuund

2.9.1.

Programm hõlmab audiovisuaalmeediat, kino ja videomänge üldeelarvega 1 081 000 eurot. Programm on seotud paari konkreetse õigusaktiga: autoriõiguse raamistiku läbivaatamise ja läbivaadatud audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga.

2.9.2.

Esimese neist (COM(2016) 593 final) võttis Euroopa Parlament vastu (12. septembril 2018) esimesel lugemisel. Ettepanekul on kolm peamist eesmärki: a) parandada sisule juurdepääsu internetis ja piiriüleselt tellitavate videoteenuste platvormidel pakutavate tele- ja raadiosaadete puhul; b) ühtlustada ja ajakohastada autoriõiguse erandid ELi õiguses kultuuripärandi õpetamise, uurimise ja säilitamise valdkonnas; c) luua hästi toimiv autoriõiguste turg kirjastajatele, autoritele ja veebiplatvormide jaoks sisu tootvatele esitajatele.

2.9.3.

Viimasel on mitu eesmärki: pakkuda rohkem võimalusi edendada Euroopa päritolu teoseid (vähemalt 30 % Euroopa päritolu teostest veebipõhistel videoplatvormidel) ELis ja väljaspool, edendada koostööd kogu väärtusahelas varajastest tootmisetappidest kuni levitamise ja näitamiseni ning parandada laste ja tarbijate kaitset.

2.9.4.

Euroopa audiovisuaalsektorile, sealhulgas filmitööstusele, televisioonile ja videomängudele mõeldud eelarvel summas 1 081 000 eurot on järgmised eesmärgid: a) ergutada koostööd ja innovatsiooni Euroopa audiovisuaalteoste tootmisel; b) parandada piiriülest kinolevi ja internetis levitamist; c) toetada ELi audiovisuaalteoste rahvusvahelist mõju Euroopa päritolu teoste parema rahvusvahelise reklaami ja levitamise ning innovatiivse lugude jutustamise abil, sh virtuaalreaalsus.

2.10.   Sektoriülene tegevussuund

2.10.1.

Kava kohaselt toetatakse üldeelarvest summas 160 miljonit eurot loome- ja kultuurimajanduses osalejate sektoritevahelisi projekte (muusika, meedia, kirjandus, kunst jne), et aidata „Loova Euroopa“ teabepunktidel edendada programmi oma riigis ning „tugevdada vaba, mitmekesist ja pluralistlikku meediaruumi, kvaliteetajakirjandust ja meediapädevust“ (artikli 6 lõige c, COM(2018) 366 final).

2.10.2.

Viimast eesmärki peab komitee väga oluliseks: 2017. aastal kaotas mitu riiki toetuspinda ajakirjandusvabaduse valdkonnas. Seda arvesse võttes nõuab komitee suuremat rahastamist, et toetada sõnavabaduse edendamist ning mitmekesist ja pluralistlikku meediaruumi, kõrgete meediastandardite edendamist sisu kvaliteedi puhul ning meediapädevuse programme, et kodanikud mõistaksid meediat kriitiliselt.

3.   Konkreetsed märkused

3.1.   Autoriõigused digiajastul

3.1.1.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni 2015. aasta uuringus „Autoriõigus digiajastul“ kinnitatakse, et käimas on ägedad õiguslikud ja avalikud arutelud viiside ja vahendite üle, kuidas kohandada riiklikke autoriõiguse raamistikke internetirevolutsiooniga. Peamised aruteluküsimused on: a) autoriõiguse kohaldamisala; b) orbteosed; c) autoriõiguse erandid ja piirangud; d) autoriõiguste registreerimine; e) täitmise tagamine.

3.1.2.

Komitee kaitseb kirjastajate uut asjaomast autoriõigust oma väljaannete digitaalseks kasutamiseks, nagu on kavandatud direktiivi ettepaneku (autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul) artiklis 11, ja sisu kaitset internetipõhiste teenuste puhul, nagu on kavandatud artiklis 13, lepingu kohandamise mehhanismi (artikkel 15) ja vaidluste lahendamise mehhanismi (artikkel 16).

3.2.

Äge konkurents rahvusvahelisel tasandil peaks viima ELi loome- ja kultuurimajanduse selge strateegiani nii ühtse turu poliitika kui ka ELi välistegevuse valdkonnas (rahvusvaheline kultuurivaldkonna tegevuskava, kultuuridiplomaatia, kaubanduspoliitika).

3.2.1.

USA ettevõtjad, näiteks Apple oma iTunesiga, mis on 2010. aastast alates maailma suurim veebipõhine muusikapood, Netflix oma 130 miljoni tellijaga 2017. aastal ning YouTube oma 1 300 000 kasutajaga kuus ja rohkem kui viie miljoni video vaatamisega päevas on veebipõhiste platvormide seas esirinnas.

3.2.2.

Näiteks filmitööstuses (6) moodustavad „USA toodang ja USA osalusel valminud toodang 90 % kinolevis sel aastal [2012] enim vaadatud filmidest“ (lk 31). Seejuures on loogiline järeldada, et „selgelt ja peaaegu vaieldamatult valitseb inglise keel“ (lk 31).

3.2.3.

USAs hiljuti toimunud suured ühinemised kinnitavad, et audiovisuaalse sisu tootmisel, levitamisel ja tarbimisel toimuvad olulised muutused. Millist mõju avaldavad sellised suured muutused USAs ELi audiovisuaalsektorile, mis on endiselt killustatud, mille riiklik rahastus on väiksem ning mille piiriülene levik püsib eelarve- ja keelepiirangute tõttu madalal tasemel? Kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid andmeid hõlmavast sõltumatust uuringust oleks palju kasu. Muudes olulistes riikides nagu Hiina, Jaapan, India ja Kanada on kehtestatud tõhusad ja pikaajalised stimuleerivad poliitikameetmed, et toetada nii riigisiseselt kui ka väljaspool riiki kõnealuseid aspekte, mis moodustavad osa nende „pehmest jõust“, ning sama peaks tegema EL.

3.3.   Ärimudelite mitmekesistumine ja uuendamine

3.3.1.

Uuenduslike ärimudelite kasutuselevõttu ELi autoriõiguste mahukates tööstusharudes tuleks kannustada kolmel suunal: a) kõigi digivahendite kasutamine (tehisintellekt, plokiahel, suurandmed, 3D-printimine jne) võimalusena rikastada kultuurikaupade ja -teenuste sisu, ning viis, kuidas muuta need tarbijatele paremini kättesaadavaks; b) sisu parema kaasaskantavusega seotud võimalused piiriülestes projektides; c) uute tulu teenimise võimaluste otsimine (püsitellimused, ühekordne vaatamistasu jne), jätmata kõrvale haavatavaid tarbijaid.

3.3.2.

Loome- ja kultuurimajanduse ning paljude kultuurilist või loovat komponenti hõlmavate majandussektorite ülekanduv mõju on tõestatud paljudes uuringutes. Kultuuri- ja loomemajanduse ning digitehnoloogia kokkupuutepunkt on nii murrangulise kui ka järkjärgulise innovatsiooni võimas allikas.

3.3.3.

Muidugi ei peaks teatavad riiklikest või erasektori vahenditest rahastatavad kultuuritegevused põhinema üksnes kasumi teenimisel. Uus programm peaks hõlmama ka mitte turule suunatud tegevust.

3.4.   Juurdepääs rahastamisele

3.4.1.

Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond võttis juunis 2016 kasutusele uue tagatisrahastu, et toetada kultuuri- ja loomemajanduse mikro-, väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, kellel on keeruline oma kodumaal laenu saada. Algselt kavandati selle uue vahendi jaoks 121 miljonit eurot, millega tahetakse jõuda laenude ja muude finantstoodetega 600 miljonit euroni.

3.4.2.

Pärast visa algust on üheksa liikmesriiki – Hispaania, Prantsusmaa, Rumeenia, Belgia, Tšehhi Vabariik, Soome, Itaalia, Luksemburg ja Ühendkuningriik – allkirjastanud lepingud Euroopa Investeerimisfondiga, et suurendada võimalike laenude kogumahtu üle 300 miljoni euroni. 2017. aastal otsustas Euroopa Investeerimisfond lisada veel 70 miljonit eurot. Euroopa Investeerimisfondi kultuuri- ja loomemajanduse sektori tagatisrahastu kasutamist käsitleva aruande (märts 2018) kohaselt said rahastust toetust 418 loome- ja kultuurimajanduses osalejat laenudena kogusummas 76 miljonit eurot, mistõttu keskmine laen üksuse kohta on 182 000 eurot.

3.4.3.

Komitee kutsub riiklikke ja piirkondlikke pädevaid asutusi tungivalt üles seda erivahendit linna- ja maapiirkondades reklaamima, et toetada kultuuri- ja loomemajanduse kasvu ning meelitada nendesse sektoritesse investeeringuid ja uusi ettevõtjaid. Nende kohustus on vältida suurenevat lõhet kultuuri- ja loomemajanduse keskpunktiks (7) olevate arukate linnade ja maapiirkondade vahel.

3.5.   Sotsiaalküsimused

3.5.1.

Mõnes liikmesriigis kättesaadavad andmed näitavad ebaõiglasi ja mitterahuldavaid sotsiaalseid töötingimusi: tasustamata töötunnid, korrapärane ületunnitöö, ajutised töölepingud, soovimatu osalise tööajaga töökohad, kehvad tervishoiu- ja ohutustingimused, ebapiisavad investeeringud koolitusse, sooline ebavõrdsus, (8) vähene etniline mitmekesisus, seksuaalne ahistamine, puudulik sotsiaalkaitse, ebapiisav liikuvus topeltmaksustamise tõttu ja kolmandate riikide kodanike raskendatud juurdepääs viisadele. Mõnes liikmesriigis on kehtestatud sotsiaalsed nõuded, mida loome- ja kultuurimajanduses tuleb järgida, et saada juurdepääs ELi rahastamisvahenditele, toetades seeläbi Euroopa sotsiaalmudelit kooskõlas avaliku rahastamise potentsiaalse rolliga.

3.5.2.

Riigi tasandil peetavat sotsiaaldialoogi tuleks soodustada, et leida olukorra parandamiseks sobivaid lahendusi. ELi tasandil on vaja rohkem sõltumatuid uuringuid loome- ja kultuurimajanduse töötingimuste kohta, et innustada poliitika uuendamist. Hiljutisest uuringust selgus näiteks, et kriteerium „tööhõive“ võiks olla tõhusam kui kriteerium „sektoripõhine“, sest üksnes 30,7 % nn loovatest töökohtadest asub loomemajanduse sektorites (9).

3.5.3   Klastrid ja võrgustikud

Piirkondlikel klastritel on oluline osa uute koostöömudelite ja piiriüleste partnerluste edendamisel. Uue programmiga ning olemasolevate klastrite ja võrgustike viljakate partnerluste abil tuleks ergutada loome- ja kultuurimajanduses uute piirkondlike klastrite ja võrgustike loomist (Emilia-Romagna, Hamburg, Milano jne), mis võiks aidata kaasa parimate tavade suurendamisele ja levitamisele.

---

(1)  ELT C 13, 15.1.2016, lk 83; NAT/738 (ELT C 440, 6.12.2018, lk 22), SOC/590 (ELT C 62, 15.2.2019, lk 148).

(2)  Autoriõiguste mahukad põhitööstusharud hõlmavad üheksat sektorit: ajakirjandus ja kirjandus, muusika, ooper ja teatrilavastused, kino ja video, fotograafia, tarkvara ja andmebaasid, kujutav kunst ja graafika, reklaamikunst, autoriõiguste kollektiivse esindamise organisatsioonid.

(3)  „Rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia“, JOIN(2016) 29 final.

(4)  Tsiteeritud Bulgaaria eesistumisperioodi aruteludokumendist „Edasised sammud: pikaajaline visioon kultuuri panuse kohta ELi pärast 2020. aastat“, 27. aprill 2018.

(5)  Vt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse (ELT C 13, 15.1.2016, lk 83) punkti 4.6.

(6)  „Mitmekesisus ja filmitööstus: UNESCO statistikainstituudi 2014. aasta mängufilmistatistika uuringu analüüs“ (Diversity and the film industry: An analysis of the 2014 UIS Survey on Feature Film Statistics), märts 2016, lk 31.

(7)  64 % loomemajanduse töökohtades asub linnapiirkondades. J. Vlegels, W. Ysebaert: „Creativiteit, diversiteit en werkomstandigheden: eien analyse van de drieand van culturele en creative arbeid in België“, Sociologos 39, lk 241.

(8)  Vt audiovisuaalmeedia sotsiaalse dialoogi komitee soolise võrdõiguslikkuse tegevusraamistik.

(9)  J. Vlegels, W. Ysebaert, Sociologos 39, lk 210–241.