EUROOPA KOMISJON

Brüssel,25.10.2017

COM(2017) 633 final

2015/0289(COD)

KOMISJONI TEATIS
EUROOPA PARLAMENDILE,

mis on esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 6 alusel

ning milles käsitletakse

nõukogu seisukohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008) vastuvõtmise kohta

2015/0289 (COD)

KOMISJONI TEATIS
EUROOPA PARLAMENDILE,

mis on esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 6 alusel

ning milles käsitletakse

nõukogu seisukohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008) vastuvõtmise kohta

1.Taust

2.Komisjoni ettepaneku eesmärk

2011. aasta teatises ühise kalanduspoliitika (ÜKP) välise mõõtme kohta 1 tegi komisjon ühise kalanduspoliitika 2 reformi lahutamatu osana ettepaneku vaadata läbi kalapüügilubade määrus 3 . Tänu komisjoni ettepanekule välispüügilaevastike jätkusuutliku majandamise määruse kohta tugevdatakse ELi välispüügilaevastiku järelevalvet kõikjal, kus laevastik tegutseb.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on läbi vaadata kalapüügilubade määruse kehtivad sätted, et parandada ookeanide majandamist, käsitleda uue ühise kalanduspoliitika eesmärke ning tagada kooskõla kontrollimäärusega ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määrusega (ETR-kalapüügi määrus) 4 . Samuti on ettepanekuga kavas saavutada võrdsed tingimused eri laevastikele, et ELi vetest väljaspool tegutseva ELi kalalaevastiku suhtes kohaldataks samu eeskirju kui ELi vetes kalastavate kolmanda riigi laevade suhtes.

Uute eeskirjadega reguleeritakse otseseid lubasid (tuntud ka kui „eraõiguslikud lepingud“), et takistada teise riigi lipu alla ümberregistreerimise võimaluse kuritarvitamist, reguleerida liidu laevade prahtimist ning luua kalapüügilubade andmebaas, millel on turvatud osa ja avalik osa.

Ettepanek põhineb lipuriigi vastutuse põhimõttel ja sellega kehtestatakse sätted, mille kohaselt peab lipuliikmesriik kontrollima, kas laev vastab kõlblikkuskriteeriumidele, enne kui ta tohib ELi vetest väljaspool kalastada. Laevastike seiret käsitlevate rangete sätetega tagatakse selliste ELi kalalaevade tegevuse peatamine, mis ei vasta eeskirjadele.

3.Märkused nõukogu seisukoha kohta

3.1    Üldmärkused nõukogu seisukoha kohta

Nõukogu seisukoht kajastab Euroopa Parlamendi (EP) ja nõukogu vahel 20. juunil 2017 saavutatud poliitilist kokkulepet. Komisjon toetab seda kokkulepet.

3.2    Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud esimesel lugemisel

Euroopa Parlament nõustus kolmepoolsete läbirääkimiste käigus nõukoguga saavutatud kompromissidest tulenevate uute elementidega. Siiski on Euroopa Parlament jäänud esimesel lugemisel võetud seisukoha juurde ja see kajastub ka lõplikus poliitilises kokkuleppest.

3.3    Nõukogu esitatud sätted ja komisjoni seisukoht

Nõukogu seisukoht erineb komisjoni ettepanekust selles osas, mis käsitleb ettepaneku kohaldamisala, kasutatud mõisteid ja kalapüügilubade andmise korda. Nõukogu seisukohas karmistatakse võrdse kohtlemise sätteid, et tagada nii ELi vetes kui ka neist väljaspool tegutsevate ELi laevade võrdne kohtlemine ning ELi vetes tegutsevate kolmanda riigi laevade kohtlemine ELi laevadega võrdsetel tingimustel. Sedasi tagatakse kõigile võrdsed tingimused.

Komisjon leiab, et need muudatused aitavad muuta ettepaneku sidusamaks, lihtsustada ja tõhustada ettenähtud menetlusi, vähendada halduskoormust ning tugineda niipalju kui võimalik piirkondlike kalandusorganisatsioonide, rahvusvaheliste kalanduskokkulepete, sealhulgas Põhjamaadega sõlmitud kalanduslepingute ja säästva kalapüügi partnerluslepingute kehtivatele eeskirjadele.

Seepärast muudeti komisjoni ettepanekut, et lisada järgmised poliitilises kokkuleppes sisalduvad meetmed.

Uue 2. jao lisamine „Püügitegevus vahetust või ühist majandamist käsitlevate lepingute alusel“. Uus jagu lisati selleks, et selgitada ettepaneku kohaldamisala ja tagada ELi vetes tegutsevate kolmandate riikide kalalaevade hõlmatus määrusega.

Artikli 5 lõike 1 punktis d „Kõlblikkuskriteeriumid“. „Tõsiste rikkumiste puudumine viimase 12 kuu jooksul enne kalapüügiloa taotlemist“. Kõnealune kõlblikkuskriteerium esitati kalapüügiloa saamise eeltingimuseks ELi laevadele, kes kavandavad kalapüüki ELi vetest väljaspool. Nõukogu käsitas seda kõlblikkuskriteeriumi siiski topeltkaristusena ja väljendas selle suhtes väga tugevat vastuseisu. Euroopa Parlament siiski toetas seda. Üldise kompromissi osana nõustub komisjon kõnealuse kõlblikkuskriteeriumi tekstist välja jätma, kui lepitakse kokku õiguslik alus, mis võimaldab komisjonil sekkuda, et artikli 7 kohaselt peatada laeva püügitegevus.

Artikli 7 lõige 6 „Püügitegevuse seire“. Kõnealune säte võimaldaks komisjonil viimase abinõuna sekkuda, et peatada laeva püügitegevus, kui lipuliikmesriik ei võta meetmeid („tagasinõudeklausel“). Komisjoni esialgne ettepanek ei ole nõukogule vastuvõetav, kuna ta käsitab seda sekkumisena lipuliikmesriigi pädevusse. Euroopa Parlament pooldab aga tugevat õiguslikku alust, et komisjon saaks sekkuda ja peatada laeva püügitegevus, kui laev ei vasta eeskirjadele.

Üldise kompromissi osana nõustub komisjon sellega, et tema sekkumine laeva püügitegevuse peatamiseks piirdub üksnes piirkondadega, mille kohta kehtib ELi jaoks siduv rahvusvaheline kalanduskokkulepe piirkondlike kalandusorganisatsioonidega või kolmandate riikidega säästva kalapüügi partnerluslepingute raames.

Artikli 6 lõige 2 „Ümberregistreerimine teise riigi lipu alla“. ETR-kalapüügi määruse artiklite 31 ja 33 kohaselt ei tohi ELi laevad kalastada koostööd mittetegeva kolmanda riigi vetes. Artikkel 31 käsitleb „kindlaksmääramist“ komisjoni poolt ja artikkel 33 „liigitamist“ nõukogu poolt. Nõukogu on seisukohal, et tema ülesanne on (otsuse kaudu) on liigitada riik koostööd mittetegevaks riigiks ning seepärast ei peaks komisjonipoolne kindlaksmääramine avaldama ettepaneku kontekstis mingit mõju.

Üldise kompromissi osana nõustub komisjon, et laevale antakse aega kuus nädalat, et lahkuda kolmanda riigi vetest, kui kolmas riik on ETR-kalapüügi määruse artikli 31 kohaselt liigitatud koostööd mittetegevaks.

Artiklid 13–15 „Kasutamata kalapüügivõimaluste ümberjaotamine“. Kehtivate eeskirjade kohaselt ei või komisjon oma otsusega jaotada kasutamata kalapüügivõimalusi ümber (lisada nõukogu määruse (EÜ) nr 1006/2008 vastav artikkel). Välispüügilaevastikku käsitleva ettepaneku kohaselt antakse komisjonile rakendamisvolitused seoses ümberjaotamisega. Nõukogu rõhutab, et ümberjaotamine peab põhinema ELi toimimise lepingu artikli 43 lõikel 3.

Üldise kompromissi osana nõustub komisjon, et see on kasutamata kalapüügivõimaluste ümberjaotamise õiguslik alus.

Artikkel 26a „Ümberlaadimine“. Euroopa Parlamendil oli raske nõustuda nõukogu esitatud mõistega „püügitegevus“ artikli 3 punktis g, kuna tema arvates ei ole see nii terviklik kui ühise kalanduspoliitika määruses esitatud mõiste. Euroopa Parlament on peamiselt huvitatud sellest, et mõistesse lisataks „lossimine“ ja „ümberlaadimine“, kuigi see tähendaks olulist halduskoormust kõnealuste tegevuste kohta lubade väljaandmisel. Kompromissina kiitis nõukogu heaks artikli 26a kohaldamisala laiendamise avamerel toimuvale ümberlaadimisele ja otsestele lubadele, sealhulgas lipuliikmesriigi eelnev teavitamine ja liikmesriikide iga-aastased aruanded komisjonile. Komisjon kiitis selle kompromissi heaks, sest see aitab komisjonil saada teavet ümberlaadimiste kohta.

Artikli 39 lõige 2 „Avalik teave andmebaasis“. Komisjoni ettepaneku ja nõukogu üldise lähenemisviisi kohaselt tuleb avalikustada järgmised andmed: laeva nimi ja lipuriik, loa liik ning püügitegevuse lubatud aeg ja piirkond. Euroopa Parlamendi seisukoha järgi tuleks lisada: 1) ühenduse laevastikuregistri number (CFR) 5 ja IMO number, 2) ettevõtte omaniku ja kasusaava omaniku nimi ning elukohalinn ja -riik ning 3) loa liik, sh kalapüügivõimalused.

Nõukogu ja komisjon ei toeta Euroopa Parlamendi nõudmist sellisel kujul, kuna võivad tekkida probleemid seoses eraelu puutumatuse, andmekaitse ja ärihuvide kaitsega. Kaasseadusandjad saavutasid kompromissi nii, et ettevõtte omaniku ja kasusaava omaniku andmed salvestatakse andmebaasi turvatud osas. Lisaks avalikustatakse järgmised andmed: 1) CFRi ja IMO numbrid, 2) loa tüüp, sealhulgas sihtliigid või liikide rühmad, ning 3) püügitegevuse lubatud aeg ja piirkond. Komisjon kiitis selle kompromissi heaks, kuna see suurendab läbipaistvust täielikus kooskõlas andmekaitsenormidega.

Esimese lugemise võetud seisukohaga, mille nõukogu võttis vastu 17. oktoobril 2017, tugevdatakse komisjoni ettepaneku põhielemente ja esitatakse tasakaalustatud tekst, milles võetakse arvesse Euroopa Parlamendi, komisjoni ja nõukogu peamisi kaalutlusi.

4.Järeldus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu õigustalitustel ning õiguskeele ekspertidel paluti teha teksti kõik asjakohased muudatused. Selle tulemusel valmiv dokument kajastab seega poliitilist kokkulepet, mille kaasseadusandjad saavutasid 20. juunil 2017.

(1) KOM(2011) 424, 13.7.2011.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(3) Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1006/2008, mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele (ELT L 286, 29.10.2008, lk 33).

(4) Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1–32).

(5) CFR on laeva number ühenduse laevastikuregistris.