EUROOPA KOMISJON

Brüssel,7.4.2017

COM(2017) 169 final

2017/0078(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

mille kohaselt lubatakse Itaalia Vabariigil kohaldada erimeedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklitest 206 ja 226

SELETUSKIRI

Vastavalt 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) (edaspidi „käibemaksudirektiiv“) artikli 395 lõikele 1 võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt lubada liikmesriigil kohaldada erimeetmeid, millega tehakse erand kõnealuse direktiivi sätetest, et lihtsustada käibemaksu kogumise menetlust või hoida ära teatavat maksudest kõrvalehoidmist või maksustamise vältimist.

Komisjonis 16. veebruaril 2017. aastal registreeritud kirjaga taotles Itaalia Vabariik luba jätkuvalt kohaldada erandit käibemaksudirektiivi artiklitest 206 ja 226 seoses riigiasutustele tarnitava kauba ja osutatavate teenuste eest käibemaksu tasumisega ja arveldamise nõuetega. Samuti taotles Itaalia loa kohaldamisala laiendamist nõnda, et erandit käibemaksudirektiivi artiklitest 206 ja 226 kohaldataks ka riigi ja kohaliku omavalitsuse kontrollitavatele äriühingutele ja reale börsiettevõtetele tarnitava kauba ja osutatavate teenuste suhtes. Vastavalt käibemaksudirektiivi artikli 395 lõikele 2 teavitas komisjon 15. märtsi 2017. aasta kirjaga teisi liikmesriike Itaalia Vabariigi taotlusest. Komisjon teatas 16. märtsi 2017. aasta kirjaga Itaalia Vabariigile, et tal on olemas kogu teave, mida on vaja taotluse hindamiseks.

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Pärast seda, kui Itaalia oli kasutusele võtnud statistikal põhineva kontrollisüsteemi, leidis ta, et riigiasutustele tarnitava kauba ja osutatavate teenuste puhul esineb palju käibemaksupettusi. Sellise tegevuse lõpetamiseks taotles Itaalia 2014. aastal, et riigiasutustele tarnitava kauba või osutatavate teenuste eest tasumisele kuuluvat käibemaksu ei makstaks kaubatarnijale või teenuseosutajale, vaid kantaks maksuameti eraldiseisvale ja kinnisele pangakontole.

Luba erandi kohaldamiseks anti nõukogu rakendusotsusega (EL) 2015/1401 1 kuni 31. detsembrini 2017. aastal. Sellega anti Itaaliale luba kohaldada erandit käibemaksudirektiivi artiklist 206 seoses käibemaksu tasumisega ning käibemaksudirektiivi artiklist 226 seoses arveldamise nõuetega.

Itaalia taotles erandit piiratud ajavahemikuks, mille jooksul töötada välja ja rakendada asjakohane kontrollisüsteem ning saada täit kasu elektrooniliste arvete andmetest. Kui rakendatakse ellu elektrooniliste arvete esitamise kohustus riigiasutustele tarnitava kauba või osutatavate teenuste eest, siis on võimalik reaalajas kontrollida üksikuid tehinguid ning riigiasutuste ostudelt tasumisele kuuluva käibemaksu täpseid summasid ning nõnda peaks Itaalial olema võimalik asjaomast sektorit tavapäraste kontrollimeetoditega kontrollida, ilma et oleks vaja käibemaksudirektiivist erandeid teha.

Vastavalt Itaalia poolt esitatud teabele andis riigiasutustele tarnitava kauba või osutatavate teenuste eest elektrooniliste arvete esitamise kehtestamine maksuametile palju teavet arvete liikumise kohta, võimaldades kontrollida tehinguid ning nendega seotud käibemaksusummasid. Kuid tõhusa kontrollisüsteemi teine element – kohustus edastada maksuametile kõikide väljastatud ja saadud arvete andmed – kehtestati alles alates 1. jaanuarist 2017. aastal. Meetme rakendamine on algusjärgus ning selle tõhususe saavutamiseks ning maksumaksjate maksukuulekuse parandamiseks on tarvis rohkem aega. Seega ei jõua Itaalia enne praeguse erandi kehtivuse lõppu, st enne 31. detsembrit 2017. aastal, töötada välja ja rakendada asjakohast kontrollisüsteemi. Komisjonis 16. veebruaril 2017. aastal registreeritud kirjaga taotles Itaalia luba pikendada kehtivat erandit käibemaksudirektiivi artiklitest 206 ja 226 seoses riigiasutustele tarnitava kauba ja osutatavate teenustega kuni 2020. aasta lõpuni.

Lisaks avastas Itaalia maksudest kõrvalehoidmise sektoris, mis tarnib kaupa ja osutab teenuseid riigi kontrollitavatele äriühingutele ja väikesele, 40-liikmelisele börsiettevõtete rühmale. Selleks, et võidelda niisuguse maksudest kõrvalehoidmisega ning vältida edasist käibemaksukahju riigi maksutuludele, taotles Itaalia komisjonis 16. veebruaril 2017. aastal registreeritud kirjaga, et erandit käibemaksudirektiivi artiklitest 206 ja 226 kohaldataks ka ülalmainitud äriühingutele tarnitava kauba ja osutatavate teenuste suhtes, kuna Itaalia peab neid äriühinguid riigiasutustega võrreldes samavõrd usaldusväärseteks. Tegemist on riigi ja kohaliku omavalitsuse kontrollitavate äriühingutega ning umbes 40 börsiettevõttest koosneva rühmaga, kokku ligikaudu 2 400 äriühinguga. Itaalia loodab käibemaksu eraldi maksmise meetme laiendamisega nimetatud äriühingutele vältida maksudest kõrvalehoidmist ja käibemaksu tasumata jätmist neile äriühingutele kaubatarnijate ja teenuseosutajate poolt ning sellest tulenevat käibemaksutulude kasvu.

2016. aasta juunis esitas Itaalia aruande vastavalt nõukogu rakendusotsuse (EL) 2015/1401 artikli 3 lõikele 2. Aruande kohaselt suurendas käibemaksu eraldi maksmise meetme kehtestamine Itaalias käibemaksutulusid ning kasv oli meetme kehtestamise ajal tehtud prognoosidest suurem. Lisaks märgiti aruandes, et meetmega ei kaasnenud negatiivset mõju seoses käibemaksu tagastamisega kaubatarnijatele ja teenuseosutajatele. Itaalia väitel on see osutunud tõhusaks vahendiks, et radikaalselt võidelda igasuguse maksudest kõrvalehoidmise vastu, mis on seotud riigiasutustele kaubatarnijate ja teenuseosutajate poolt käibemaksu tasumata jätmisega.

Itaalia teatas ka täiendavatest kontrollimeetmetest, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2017. aastal. Need on vabatahtlik arvestussüsteem ehk elektrooniline arvete esitamine ning kohustus teavitada maksuametit kõigist saadud ja väljastatud arvetest, mis kehtivad nende äriühingute suhtes, kellega seoses erandi kohaldamisala laiendamist taotletakse ning nendele kauba tarnijate ja teenuse osutajate suhtes. Meetmed võimaldavad Itaalia maksuametil viia läbi ristkontrolli ettevõtjate poolt deklareeritud erinevate tehingute suhtes ning jälgida käibemaksusummade tasumist. Kuid nimetatud kontrollimeetmete rakendamine on alles algusjärgus ning nende tõhususe hindamiseks maksumaksjate maksukuulekuse parandamisel on tarvis rohkem aega. Järgnevatel aastatel hindab Itaalia nende meetmete tõhusust ning ka vajadust erandit jätkuvalt kohaldada.

Meetme üks tagajärgi on asjaolu, et kaubatarnijad või teenuseosutajad, kes on maksukohustuslased, ei saa sisendkäibemaksu maha arvata oma tarnitud kauba või osutatud teenuste eest saadud käibemaksust. Nad võivad pidevalt olla krediidipositsioonis ja peavad maksuametilt taotlema selle käibemaksu tagastamist. Teisalt aga võimaldab Itaalia teatud tingimustel nendel kaubatarnijatel ja teenuseosutajatel klientidelt saamata jäänud käibemaksu tasaarveldada teiste Itaalias tasumisele kuuluvate maksudega, leevendades nõnda rahavooprobleemi, mis võiks muidu tekkida ettevõtjatel, kes on kohustatud Itaalias makse maksma.

Praeguse erandi kehtimise ajal reformis Itaalia käibemaksu tagastamise süsteemi 2 . Nõukogu rakendusotsuse (EL) 2015/1401 artikli 3 lõikes 2 nõutud aruande esitas Itaalia 2016. aasta juunis; aruandes kinnitas Itaalia, et riigi käibemaksu tagastamise süsteem toimib nõuetekohaselt ning et kuigi ei ole võimalik täpselt hinnata tagastamisprotsessi keskmist aega, võib siiski põhjendatult väita, et keskmiselt ei kesta käibemaksu tagastamise protsess kauem kui kolm kuud. Lisaks teatas Itaalia, et riigiasutustele kauba tarnijate ja teenuse osutajate suhtes kehtib eelisjärjekord, mille tõttu tagastamise aeg on isegi lühem. Itaalia kinnitusel aitavad uued jõustunud reeglid kohaselt hallata käibemaksutagastuste võimalikku kasvu.

Arvestades erandi laiemat kohaldamisala ja ettevõtjate muresid seoses tagastustega, on oluline tagada vajalik kontroll erandi kohaldamise suhtes ja eriti hinnata meetme mõju käibemaksupettustele ning erandi kohaldamisalasse jäävate maksukohustuslaste käibemaksutagastustele. Seepärast peab Itaalia esitama 15 kuud pärast erandi kehtima hakkamist komisjonile aruande, milles kirjeldatakse käibemaksu tagastamise protsessi seoses erandi kohaldamisalasse jäävate kaubatarnijate ja teenuseosutajate (maksukohustuslaste) olukorraga. Aruandes tuleb eelkõige esitada andmed selle kohta, kui palju kulus keskmiselt aega käibemaksu tegelikuks tagastamiseks kõnealustele maksukohustuslastele, ja tuua välja probleemid, mis võisid sellega seoses ette tulla. Aruandes peab kirjeldama ka maksudest kõrvalehoidmise vastaste meetmete tõhusust seoses erandi kohaldamisalasse kuuluvate tarnitud kauba ja osutatud teenustega.

Tehakse ettepanek lubada erandit kohaldada alates 1. maist 2017 kuni 30. aprillini 2020.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas kehtivate sätetega

Vastavalt käibemaksudirektiivi artiklile 206 tasub maksukohustuslane, kes on kohustatud käibemaksu tasuma, käibemaksu netosumma käibedeklaratsiooni esitamisel. Kui aga tarnitud kaubalt ja osutatud teenustelt peavad käibemaksu tasuma kliendid (riigiasutused, riigi ja kohaliku omavalitsuse kontrollitavad äriühingud ja börsiettevõtted), on vaja teha erand nimetatud artiklist. Samuti on vaja teha erand käibemaksudirektiivi artiklist 226 selles osas, mis käsitleb arvetel esitatavaid andmeid, mida võib kaupa tarnivalt või teenust osutavalt maksukohustuslaselt nõuda, et lubada lisada arvele eraldi märge selle kohta, et käibemaksu summa tuleb maksta eraldiseisvale kontole, aga mitte kauba tarnijale või teenuse osutajale.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Käibemaksudirektiivi artikkel 395.

•Subsidiaarsus (ei kuulu liidu ainupädevusse)

Pidades silmas ettepaneku aluseks olevat käibemaksudirektiivi sätet, tehakse ettepanek ELi ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata.

•Proportsionaalsus

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel.

Otsus käsitleb liikmesriigile tema enda taotlusel antud luba ja sellega ei kaasne mingeid kohustusi.

Kuna erand on ajaliselt piiratud ja hõlmab vaid avalikku sektorit, st riigi kontrollitavad äriühinguid ning börsiettevõtteid, on selle kohaldamisala suunatud sektorile, mis põhjustab palju probleeme seoses maksudest kõrvalehoidmisega. Seega on erimeede kooskõlas taotletava eesmärgiga, st see aitab vältida maksudest kõrvalehoidmist.

Ettevõtjate käibemaksu tagastamisega seotud murede lahendamiseks peab Itaalia esitama 15 kuud pärast erandi kehtima hakkamist aruande, milles kirjeldatakse käibemaksu tagastamise protsessi seoses erandi kohaldamisalasse jäävate kaubatarnijate ja teenuseosutajate (maksukohustuslaste) olukorraga. Ühtlasi kinnitas Itaalia, et erandi kohaldamisalasse kuuluvad kaubatarnijad ja teenuseosutajad saavad kasutada tagastamise puhul eelisjärjekorda. Esitada tuleks üksikasjaline teave ja statistilised andmed erandi kohaldamisalasse kuuluvate maksukohustuslaste esitatud tagastustaotluste arvu kohta ja selle kohta, kui palju aega kulus neil isikutel tegelikult tagastuse saamiseks.

Itaalia suhtleb komisjoniga käibemaksu tagastamise menetluse osas ning Itaalia on juba võtnud rea meetmeid tagastamise protsessi tõhustamiseks ning asunud neid rakendama. Itaalia kinnitas komisjonile, et käibemaksu eraldi maksmise meetmega hõlmatud kaubatarnijate ja teenuseosutajate olukord on Itaalia võimude erilise tähelepanu all.

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISTE TULEMUSED, KONSULTEERIMINE SIDUSRÜHMADEGA JA MÕJUHINNANGUD

•Mõju hindamine

Nõukogu rakendusotsuse ettepaneku eesmärgiks on pikendada kolme aasta võrra erandit käibemaksudirektiivi artiklitest 206 ja 226 seoses kauba tarnimise ja teenuste osutamisega riigiasutustele. Ühtlasi on eesmärgiks laiendada erandi kohaldamisala ka riigi ja kohaliku omavalitsuse kontrollitavatele äriühingutele ja umbes 40 börsiettevõttele tarnitava kauba ja osutatavate teenuste suhtes, kokku ligikaudu 2 400 äriühingule. Laiendatud kohaldamisalaga pikendatud meede hõlmaks kokku umbes 640 000 kaubatarnijat ja teenuseosutajat. Nõudes tasumisele kuuluva käibemaksu kandmist maksuameti eraldiseisvale pangakontole püütakse nõukogu rakendusotsusega eelkõige võidelda maksudest kõrvalehoidmisega, milleks on käibemaksu tasumata jätmine neile äriühingutele kaubatarnijate ja teenuseosutajate poolt. Meede, mida Itaalia praegu rakendab seoses kauba tarnimise ja teenuste osutamisega riigiasutustele, näis olevat tõhus vahend selle eesmärgi saavutamiseks.

Kuid selle süsteemiga hõlmatud kaubatarnijad ja teenuseosutajad ei saa oma klientidelt käibemaksu ning peavad seetõttu sagedamini taotlema käibemaksu tagastamist, juhul kui nad ei saa seda käibemaksu tasaarveldada teiste Itaalias tasumisele kuuluvate maksudega. Selleks, et vältida negatiivset mõju nimetatud maksukohustuslastele, ning eriti neile kaubatarnijatele ja teenuseosutajatele, kes ei ole asutatud Itaalias, peab tagastamise menetlus toimima nõuetekohaselt ja viivitusteta. Itaalia kinnitusel toimib nende käibemaksu tagastamise süsteem nõuetekohaselt ning keskmiselt ei ole käibemaksu tagastamise aeg pikem kui kolm kuud. Ühtlasi aitavad uued jõustunud reeglid kohaselt hallata käibemaksutagastuste võimalikku kasvu. Lisaks teatas Itaalia, et riigiasutustele kauba tarnijate ja teenuste osutajate suhtes kehtib eelisjärjekord, mille tõttu tagastamise aeg on isegi lühem kui ülalmainitud kolm kuud.

4.MÕJU EELARVELE

2017/0078 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

mille kohaselt lubatakse Itaalia Vabariigil kohaldada erimeedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklitest 206 ja 226

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, 3 eriti selle artikli 395 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Nõukogu rakendusotsusega (EL) 2015/1401 4 lubatakse Itaalial nõuda, et riigiasutustele tarnitava kauba või osutatavate teenuste eest tasumisele kuuluv käibemaks kantaks kauba saaja või teenuse kasutaja poolt maksuameti eraldiseisvale ja kinnisele pangakontole. Meetme puhul on tegemist erandiga direktiivi 2006/112/EÜ artiklitest 206 ja 226 seoses käibemaksu tasumisega ning arveldamise nõuetega.

(2)Komisjonis 16. veebruaril 2017. aastal registreeritud kirjaga taotles Itaalia loa pikendamist. Samas taotles Itaalia loa kohaldamisala laiendamist nõnda, et erandit kohaldataks ka riigi ja kohaliku omavalitsuse kontrollitavatele äriühingutele ning reale börsiettevõtetele tarnitava kauba ja osutatavate teenuste suhtes.

(3)Komisjon teatas Itaalia taotlusest teistele liikmesriikidele 15. märtsi 2017. aasta kirjaga. Komisjon teatas 16. märtsi 2017. aasta kirjas Itaaliale, et tal on olemas kogu teave, mida on vaja taotluse hindamiseks.

(4)Itaalia kehtestas täiendavad kontrollimeetmed, mis võimaldavad maksuametil viia läbi ristkontrolli ettevõtjate poolt deklareeritud erinevate tehingute suhtes ning jälgida käibemaksusummade tasumist riigi kinnisele pangakontole. Kuid nimetatud kontrollimeetmete rakendamine on alles algusjärgus ning nende tõhususe hindamiseks maksumaksjate maksukuulekuse parandamisel on tarvis rohkem aega. Seega ei jõua Itaalia enne nõukogu rakendusotsuse (EL) 2015/1401 kehtivuse lõppu, st enne 31. detsembrit 2017, töötada välja ja rakendada asjakohast kontrollisüsteemi. Seepärast taotles Itaalia nimetatud loa pikendamist.

(5)Itaalia avastas pettuse seoses kauba tarnimise ja teenuste osutamisega teistele riigi ja kohaliku omavalitsuse kontrollitavatele äriühingutele ja reale börsiettevõtetele. Et vältida maksudest kõrvalehoidmist ja käibemaksu tasumata jätmist neile üksustele kauba tarnijate ja teenuse osutajate poolt, taotleb Itaalia erandit direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 206 ja nõuab, et ka nendele riigi ja kohaliku omavalitsuse kontrollitavatele äriühingutele ja 40 börsiettevõttele tarnitava kauba või osutatavate teenuste eest tasumisele kuuluv käibemaks kantaks maksuameti eraldiseisvale ja kinnisele pangakontole. Lisaks sellele on vaja teha erand direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 226, et lisada arvele eraldi märge selle kohta, et käibemaks tuleb maksta selleks ettenähtud kontole.

(6)Meetme üks tagajärgi on asjaolu, et kaubatarnijad või teenuseosutajad, kes on maksukohustuslased, ei saa sisendkäibemaksu maha arvata oma tarnitud kauba või osutatud teenuste eest saadud käibemaksust. Nad võivad olla pidevalt krediidipositsioonis ja peavad maksuametilt taotlema selle käibemaksu tagastamist. 2016. aasta juunis esitas Itaalia vastavalt nõukogu rakendusotsuse (EL) 2015/1401 artikli 3 lõikele 2 aruande, milles kinnitas, et käibemaksu tagastamise süsteem toimib nõuetekohaselt ning et keskmiselt ei kesta käibemaksu tagastamise protsess kauem kui kolm kuud. Lisaks teatas Itaalia, et riigiasutustele kauba tarnijate ja teenuste osutajate suhtes kehtib eelisjärjekord, mille tõttu tagastamise aeg on isegi lühem. Itaalia kinnitusel aitavad uued jõustunud reeglid kohaselt hallata käibemaksutagastuste võimalikku kasvu.

(7)2014. aastal kehtestati Itaalias kohustus, mille kohaselt riigiasutustele kaupa tarnivad või teenuseid osutavad maksukohustuslased peavad esitama arved elektrooniliselt. See peaks siis, kui asjakohane kontrollisüsteem on elektrooniliste andmete põhjal välja töötatud ja kasutusele võetud, võimaldama tulevikus asjaomast sektorit nõuetekohaselt kontrollida. Alates 1. jaanuarist 2017 kohaldatakse Itaalias täiendavaid kontrollimeetmeid. Need on vabatahtlik arvestussüsteem ehk elektrooniline arvete esitamine ning kohustus teavitada maksuametit kõigist saadud ja väljastatud arvetest, mis kehtivad nende äriühingute suhtes, kellega seoses erandit taotletakse ning nendele kauba tarnijate ja teenuse osutajate suhtes. Meetmed võimaldavad Itaalia maksuametil viia läbi ristkontrolli ettevõtjate poolt deklareeritud erinevate tehingute suhtes ning jälgida käibemaksusummade tasumist. Kui süsteem on täies mahus rakendatud, ei ole direktiivi 2006/112/EÜ sätetest tehtavat erandit enam vaja. Seepärast on Itaalia kinnitanud, et erandina kohaldatava meetme pikendamist ei taotleta.

(8)Taotletav erand peaks olema ajaliselt piiratud, et oleks võimalik hinnata, kas erimeede on kohane ja tõhus.

(9)Selleks, et tagada vajalik kontroll erandi kohaldamise suhtes ja eriti meetme mõju suhtes erandi kohaldamisalasse jäävate maksukohustuslaste käibemaksutagastustele, peab Itaalia esitama 15 kuud pärast erandi kehtima hakkamist komisjonile aruande, milles antakse ülevaade selle kohta, milline on olukord seoses käibemaksu tagastamisega maksukohustuslastele, esitatakse andmed tagastamistoiminguteks keskmiselt kulunud aja kohta ning kirjeldatakse maksudest kõrvalehoidmise vastaste meetmete tõhusust asjaomases sektoris. Itaalia peab jätkama reformide elluviimist, et tagada sujuv ja õigeaegne käibemaksu tagastamine.

(10)Erandina kohaldatav meede on kooskõlas taotletava eesmärgiga, sest meede on ajaliselt piiratud ja seda kohaldatakse üksnes sektorites, kus on palju probleeme maksudest kõrvalehoidmisega. Lisaks sellele ei kaasne erandina kohaldatava meetmega ohtu, et pettus võiks üle kanduda teistesse sektoritesse või liikmesriikidesse.

(11)Erandi kohaldamine ei mõjuta lõpptarbimise etapis kogutava maksutulu kogusummat ega mõjuta ebasoodsalt käibemaksupõhiselt laekuvaid liidu omavahendeid.

(12)Rakendusotsus (EL)2015/1401 tuleb tunnistada kehtetuks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Erandina direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 206 lubatakse Itaalial sätestada kord, mille kohaselt järgmistele üksustele tarnitava kauba või osutatavate teenuste eest tasumisele kuuluv käibemaks tuleb kauba saaja või teenuse kasutaja poolt maksta maksuameti eraldiseisvale ja kinnisele pangakontole:

–riigiasutused;

–riigiasutuste kontrollitavad äriühingud Itaalia tsiviilseadustiku (Codice Civile) artikli 2359 tähenduses;

–börsiettevõtted, mille nimekiri avaldatakse Itaalia Ametlikes Teadaannetes (Gazzetta Ufficiale) pärast käesoleva otsuse jõustumist ning mida igal aastal vastavalt vajadusele ajakohastatakse.

Artikkel 2

Erandina direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 226 lubatakse Itaalial nõuda, et arvetel, mis väljastatakse artiklis 1 loetletud üksustele tarnitava kauba või osutatavate teenuste kohta, oleks eraldi märge, et käibemaks tuleb maksta kõnealusele maksuameti eraldiseisvale ja kinnisele pangakontole.

Artikkel 3

Itaalia teavitab komisjoni artiklites 1 ja 2 osutatud riiklikest meetmest.

15 kuud pärast seda, kui artiklites 1 ja 2 osutatud meetmed on Itaalias kehtima hakanud, peab Itaalia esitama komisjonile aruande, milles antakse ülevaade selle kohta, milline on olukord seoses käibemaksu tagastamisega neile maksukohustuslastele, keda meede mõjutab, esitatakse andmed tagastamistoiminguteks keskmiselt kulunud aja kohta ning kirjeldatakse maksudest kõrvalehoidmise vastaste meetmete tõhusust asjaomases sektoris.

Artikkel 4

Rakendusotsus (EL) 2015/1401 tunnistatakse kehtetuks alates 1. maist 2017.

Artikkel 5

Käesolev otsus kehtib alates 1. maist 2017 kuni 30. aprillini 2020.

Artikkel 6

Käesolev otsus on adresseeritud Itaalia Vabariigile.

Brüssel,

(1) ELT L 217, 18.8.2015, lk 7-8. 

(2) Itaalia käibemaksu tagastamise süsteem reformiti rikkumismenetluse nr 2013/4080 tagajärjel; menetlus on endiselt pooleli, kuna mõned küsimused on veel lahendamata, näiteks tagatistega seotud kulude tagasimaksmine.

(3) ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

(4) Nõukogu rakendusotsus (EL) 2015/1401, 14. juuli 2015, millega antakse Itaaliale luba kehtestada erimeede, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklitest 206 ja 226 (ELT L 217, 18.8.2015, lk 7).