Läbivaadatud Euroopa naabruspoliitikaga 1 luuakse partneritega kahepoolsete suhete piiritlemise uus raamistik. Suhted tuleb konkretiseerida poliitilises dokumendis, mille pealkiri on „Partnerluse prioriteedid“. Nimetatud poliitilise dokumendiga pannakse alus suhetele riigiga, kellega lepitakse eelolevateks aastateks kokku piiratud arv sihtprioriteete.

See käsitusviis on kooskõlas Euroopa Liidu uue üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegiaga, 2 mida liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja esitles 2016. aasta juunis. Strateegias on kasutatud optimaalselt kõiki ELi käsutuses olevaid vahendeid, et suurendada liidu toetuse mõju ja nähtavust.

Partnerluse prioriteetide eesmärk on tegeleda ELi ja Egiptuse ees seisvate ühiste mureküsimustega, edendada ühiseid huvisid ning tagada pikaajaline stabiilsus Vahemere mõlemal kaldal. Need on tiivustatud ühisest püüdlusest selliste universaalsete väärtuste poole nagu demokraatia, õigusriigi põhimõte ja inimõiguste austamine.

Partnerluse prioriteedid peaksid nii siin- kui ka sealpool Vahemerd aitama vastata inimeste ootustele. Ennekõike peaksid need aitama tagada sotsiaalse õigluse, inimväärsed töövõimalused, majandusliku heaolu ja oluliselt paremad elutingimused. Sellega kindlustavad need Egiptuse ja ELi stabiilsust. Loetletud eesmärkide tähtsaimad aspektid on innovatsioonil põhinev kaasav majanduskasv ning õigusriigi põhimõttele, inimõigustele ja põhivabadustele tuginev tõhus ja kaasav juhtimine. Samuti arvestatakse partnerluse prioriteetides rollidega, mida EL ja Egiptus täidavad rahvusvahelises plaanis, eesmärgiga suurendada nendevahelist kahepoolset koostööd ning piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd.

EL ja Egiptus osalesid 2015. aasta septembris toimunud ÜRO tippkohtumisel, kus võeti vastu kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, milles on kesksel kohal 17 kestliku arengu eesmärki. Kestliku arengu tegevuskavaga 2030 nähakse ette kestliku arengu ja vaesuse kaotamise ühtne raamistik ning esitatakse ühine arusaam selle kohta. Kuna tegu on üldkohaldatava tegevuskavaga, tagab selle vastuvõtmine kindla aluse edasiseks poliitika lähendamiseks partnerluse ja selle prioriteetide kontekstis. Egiptuse kestliku arengu strateegia („Sustainable Development Strategy – Vision 2030“) on panus kõnealuse universaalse tegevuskava rakendamisse. Ka EL võtab oma sise- ja välispoliitikas meetmeid, et rakendada kestliku arengu tegevuskava 2030. EL ja Egiptus teevad koostööd selleks, et saavutada eesmärgid, mis on muu hulgas määratletud kestliku arengu tegevuskavas 2030.

Uuendatud partnerlussuhtes juhindutakse järgmistest üldprioriteetidest:

ELi ja Egiptuse partnerluse prioriteedid on kooskõlas prioriteetide ja tingimustega, mis on sätestatud läbivaadatud Euroopa naabruspoliitika raames heaks kiidetud raamistikus. Kõnealused prioriteedid on piirkonna poliitilise ja majandusliku stabiilsuse saavutamine ning sealse julgeolekuolukorra stabiliseerimine. Samuti on partnerluse prioriteedid kooskõlas ELi ja Egiptuse assotsieerimislepinguga, mis jõustus 2004. aastal 3 .

Kavandatavad ELi ja Egiptuse partnerluse prioriteedid peegeldavad ELi pikaajalist pühendumust oma Vahemere piirkonna partneritele. Ent lisaks sellele on prioriteedid täielikus kooskõlas hiljuti vastuvõetud üldise strateegia ja kriisiohjamise suhtes kohaldatava integreeritud lähenemisviisiga. See hõlmab ELi humanitaar-, arengu-, rände-, kaubandus-, investeerimis-, taristu-, haridus-, tervishoiu- ja teaduspoliitikat.

Dokumendis võetakse arvesse järgmist:

Käesoleva ettepaneku aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 218 lõige 9. Tegemist on ettepanekuga võtta vastu Euroopa Liidu Nõukogu otsus seisukoha kohta, mis võetakse ELi-Egiptuse assotsiatsiooninõukogus, mis on loodud Euroopa – Vahemere piirkonna lepinguga. Seisukoht võetakse Euroopa Liidu nimel seoses soovitusega võtta vastu partnerluse prioriteedid.

Partnerluse prioriteedid on kavas vastu võtta ELi-Egiptuse assotsiatsiooninõukogu kohtumisel 2017. aasta esimeses pooles. Seda tehakse pärast seda, kui Euroopa Liidu Nõukogu on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 alusel vastu võtnud seisukoha, mis võetakse ELi-Egiptuse assotsiatsiooninõukogus. Pärast partnerluse prioriteetide vastuvõtmist hakatakse nende alusel määrama Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi määruse kohase liidu toetuse prioriteete.

Kuna partnerluse prioriteedid on seotud ELi ja Egiptuse vaheliste suhetega, ei saa liikmesriigid neid riigi tasandil vastu võtta.

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohaselt tuleb enne seda, kui ELi-Egiptuse assotsiatsiooninõukogu saab vastu võtta partnerluse prioriteedid, võtta vastu ELi nõukogu seisukoht.

Nõukogu 14. detsembri 2015. aasta järeldustes Euroopa naabruspoliitika läbivaatamise kohta 4 kinnitati nõukogu kavatsust alustada partneritega 2016. aastal uut koostööetappi, mille tulemusel võidakse vajaduse korral seada uued partnerluse prioriteedid, mis keskenduvad kokkulepitud prioriteetidele ja huvidele.

Sellise kohustuse järgimiseks on kõige sobivam vahend lisatud kohustuste võtmine: vastastikuse mõistmise memorandum ei oleks saanud sellisel tasemel heakskiitu, nagu see on vajalik juhul, kui kõne all on „ühiselt kokku lepitud tegevuskavad või muud võrdväärsed dokumendid“, mida nimetatakse 5 Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi määruse artikli 3 lõikes 2 liidu toetuse prioriteetide määramise peamiseks lähtepunktiks.

Ei kohaldata.

Need tekstid koostati pärast põhjalikku konsulteerimist komisjoni asjaomaste talituste ja liikmesriikide esindajatega ELi nõukogu Magribi ja Mašriki töörühmas ning pärast arutelusid Egiptuse partneritega.

Konsultatsioonid kodanikuühiskonna sidusrühmadega algasid 2016. aasta veebruaris ning toimusid Kairos ja Brüsselis. Saadud vastustest nähtus peamiselt vajadus edendada Egiptuse poliitilise, sotsiaalse ja majandusliku arengu protsessi käigus jätkuvalt inimõigusi ja kodanikuühiskonna rolli. Veel üks oluline punkt oli vajadus vormida Egiptuse põhiseaduses sätestatud inimõiguste ja põhivabaduste tagamine õigusaktideks. Kõiki neid punkte on lisatud tekstis arvesse võetud.

Nimetatud konsultatsioonid toimusid kooskõlas läbivaadatud Euroopa naabruspoliitika suundadega.

Asjakohane oskusteave oli täielikult olemas ELi peakorteris Brüsselis ja ELi delegatsioonis Egiptuses (Kairos).

Ei kohaldata.

Ei kohaldata.

Mõju põhiõigustele Euroopa Liidu liikmesriikides puudub.

Mõju põhiõigustele Egiptuses on eeldatavasti positiivne, võttes arvesse, et Egiptuse valitsuse partnerluse prioriteetidega ette nähtud kohustused hõlmavad muu hulgas demokraatia, põhivabaduste ja inimõiguste kui kõigi Egiptuse kodanike põhiseaduslike õiguste edendamist kooskõlas riigi rahvusvaheliste kohustustega. Teisalt on EL võtnud endale kohustuse pakkuda Egiptusele toetust nimetatud kohustustele seaduste kuju andmisel.

Samuti toetab ja suurendab EL Egiptuse suutlikkust kaitsta rändajate õigusi ja pakkuda kooskõlas rahvusvaheliste normidega kaitset neile, kellel on sellele õigus, samuti Egiptuse jõupingutusi, et kaitsta sotsiaalsete turvavõrkude ja sotsiaalkaitsega sotsiaalselt tõrjutud rühmi majandusreformide võimaliku negatiivse mõju eest. Lisaks sellele jätkavad EL ja Egiptus aktiivset kaasaaitamist maaelu ja linnade arengule ning põhiteenuste osutamise parandamist, pöörates erilist tähelepanu hariduse (sealhulgas tehnilise ja kutseõppe) moderniseerimisele ning tervisesüsteemidele. ELi ja Egiptuse koostöö üks põhimõtteid on anda noortele ja naistele õigused ja võimalus majanduses ja valitsemises kaasa rääkida.

EL ja Egiptus kohustuvad töötama koos kodanikuühiskonnaga, et aidata tõhusalt kaasa poliitilise, sotsiaalse ja majandusliku arengu protsessile. Lisaks sellele süvendavad EL ja Egiptus omavahelist poliitilist dialoogi demokraatia ja inimõiguste valdkonnas.

Ei ole muud mõju eelarvele kui see, mis on nähtud ette ELi varasemates rahvusvahelistes kohustustes. Igasugune täiendav mõju eelarvele määratletakse eraldi ettepanekutega, nagu ettepanek Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi ühtse toetusraamistiku (2017–2020) kohta.

Vastavalt kehtivale assotsieerimislepingule hakatakse ELi-Egiptuse partnerluse prioriteetide rakendamise üle tegema korrapärast järelevalvet läbivaatamismehhanismide ning ELi ja Egiptuse kahepoolse koostöö raames.

I. Sissejuhatus

ELi ja Egiptuse suhete üldise raamistiku moodustab 2001. aastal allkirjastatud ning 2004. aastal jõustunud assotsieerimisleping. Kuigi assotsieerimisleping jääb tervikuna jõusse, sätestatakse käesolevas dokumendis prioriteedid, mille EL ja Egiptus on läbivaadatud Euroopa naabruspoliitikat arvesse võttes ühiselt välja töötanud ning mis suunavad partnerlust järgmise kolme aasta jooksul.

Kõnealuste partnerluse prioriteetide eesmärk on tegeleda ELi ja Egiptuse ees seisvate mureküsimustega, edendada ühiseid huvisid ning tagada pikaajaline stabiilsus Vahemere mõlemal kaldal. Partnerluse prioriteedid on tiivustatud ühisest püüdlusest selliste universaalsete väärtuste poole nagu demokraatia, õigusriigi põhimõte ja inimõigused. Samuti on nende eesmärgiks koostöö tugevdamine, et toetada Egiptuse kestliku arengu strateegiat („Sustainable Development Strategy – Vision 2030“).

II. Kavandatud prioriteedid

Partnerluse prioriteedid peaksid aitama kaasa inimeste ootuste täitumisele Vahemere mõlemal kaldal, ennekõike tagades sotsiaalse õigluse, inimväärsed töövõimalused, majanduslikud väljavaated ja oluliselt paremad elutingimused ning kindlustades seeläbi Egiptuse ja ELi stabiilsust. Loetletud eesmärkide tähtsaimad aspektid on innovatsioonil põhinev kaasav majanduskasv ning õigusriigi põhimõttele, inimõigustele ja põhivabadustele tuginev tõhus ja kaasav juhtimine. Samuti arvestatakse prioriteetides rollidega, mida vastavalt EL ja Egiptus täidavad rahvusvahelises plaanis, ning nende eesmärgiks on suurendada nii nende kahepoolset koostööd kui ka nende piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd. Seega juhindutakse uuendatud partnerlussuhtes järgmistest üldprioriteetidest:

1. Egiptuse kestlik tänapäevane majandus ja sotsiaalne areng

EL ja Egiptus kui olulised partnerid teevad koostööd Egiptuse kestliku arengu strateegias („Sustainable Development Strategy – Vision 2030“) sätestatud sotsiaal-majanduslike eesmärkide saavutamise nimel, et ehitada üles stabiilne ja jõukas Egiptus.

a) Majanduse moderniseerimine ja ettevõtlus

Egiptus on seadnud kindlaks eesmärgiks saavutada pikaajaline sotsiaal-majanduslik jätkusuutlikkus, muu hulgas luues toetavama keskkonna kaasavale majanduskasvule ja töökohtade loomisele, ennekõike noorte ja naiste jaoks, sealhulgas õhutades mitteametliku sektori majandusse integreerimist. Pikaajalise majandusliku jätkusuutlikkuse eesmärgil hõlmab see meetmeid, mis suudavad suurendada eelarvepoliitilist manööverdamisruumi, et rakendada paremini ketliku arengu strateegiat, edendada toetuste ja maksustamise reforme, tugevdades selleks erasektori rolli ja parandades ärikliimat rohkemate välisinvesteeringute ligitõmbamiseks, sealhulgas avatuma ja konkurentsivõimelise kaubanduspoliitika kaudu, kasutada täielikult ära digitaalne dividend ning toetada kõige olulisemaid taristuprojekte, nagu tõhusa transpordisüsteemi väljakujundamine. Lisaks toetab EL jõupingutusi, mida Egiptus teeb avaliku halduse reformide ja hea valitsemistava edendamiseks, muuhulgas kvaliteetse statistika kasutamise ning digitaalse revolutsiooni ja sellega seonduva uue äri- ja ühiskonnamudeli arvessevõtmise kaudu. 

Egiptuse kestliku arengu strateegias pannakse suurt rõhku väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi „VKEd“) ning nn hiidprojektidele, nagu Suessi kanali arendusprojekt, Ülem-Egiptuse nn kuldse kolmnurga maavaraprojekt ning nelja miljoni hektari maa muutmine põllumajanduseks ja linnaehituseks kõlblikuks, samuti Egiptuse teadmistepangale, kuna need panustavad kõige enam pikaajalise sotsiaal-majandusliku arengu protsessi. Arvestades VKEde loomise olulisust kaasava majanduskasvu seisukohast, on kõnealusel sektoril ELi ja Egiptuse koostöös jätkuvalt keskne roll. Samuti kaalub EL, kuidas suurendada täiendavalt Suessi kanali arendusprojekti („Suez Canal Hub“) sotsiaal-majandusliku arengu potentsiaali. Lisaks sellele teevad EL ja Egiptus valdkondadeülest koostööd teadusuuringute ja innovatsiooni alal ning digitehnoloogia ja -teenuste edendamisel. Sellega seoses rõhutasid Egiptus ja EL oma huvi hoogustada koostööd mitmes asjaomases teadusuuringute ja kõrghariduse harus, sealhulgas programmide „Horisont 2020“ ja „Erasmus+“ raames.

Arvestades Egiptuse hindamatut ja mitmekesist pärandit ning kultuurisektori (millega on tihedalt seotud turism) märkimisväärset osa riigi SKPs, tööhõives, välisvaluutareservides ja ühiskonnas üldiselt, pööratakse erilist tähelepanu seosele kultuuri, kultuuripärandi ja kohaliku majandusarengu vahel.

b) Kaubandus ja investeeringud

EL ja Egiptus on olulised kaubanduspartnerid. Nad on kindlalt otsustanud tugevdada olemasolevat kaubandus- ja investeerimissuhet ning tagada, et ELi ja Egiptuse assotsieerimislepingu kaubandussätted, millega luuakse vabakaubanduspiirkond, rakendatakse viisil, mis võimaldab kõigi lepingu võimaluste ärakasutamist EL on varem esitanud idee sõlmida põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping, et olemasolevat vabakaubanduslepingut süvendada ja laiendada. Lisaks sellele teevad EL ja Egiptus ühiselt kindlaks muud sobilikud viisid kaubandussuhteid edendada.

c) Sotsiaalne areng ja sotsiaalne õiglus

Egiptus kordab oma lubadust viia läbi reformid, edendada sotsiaalset arengut ja sotsiaalset õiglust, tegeleda tema ees seisvate sotsiaalsete ja demograafiliste probleemidega ning suurendada riigi inimressursse, mis viivad edasi majanduslikku ja sotsiaalset arengut. Sellega seoses toetab EL Egiptuse jõupingutusi, et kaitsta sotsiaalselt tõrjutud rühmi sotsiaalsete turvavõrkude ja sotsiaalkaitsega majandusreformide võimaliku negatiivse mõju eest. Lisaks sellele jätkavad EL ja Egiptus aktiivset kaasaaitamist maaelu ja linnade arengule ning põhiteenuste osutamise parandamist, pöörates erilist tähelepanu hariduse (sealhulgas tehnilise ja kutseõppe) moderniseerimisele ning tervisesüsteemidele. EL jagab oma kogemusi üldise tervisekindlustuse kehtestamise ja parema tervishoiuteenuse pakkumise alal.

d) Energiajulgeolek, keskkond ja kliimameetmed

EL ja Egiptus teevad koostööd energiaallikate mitmekesistamise alal, pöörates erilist tähelepanu taastuvatele energiaallikatele, ning energiatõhususe meetmete alal. Egiptuse valitsuse taotluse alusel toetab EL Egiptuse jõupingutusi ajakohastada oma integreeritud energiastrateegiat, mille eesmärk on rahuldada riigi vajadused kestliku arengu seisukohast ja vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Lisaks sellele annab avamere-gaasiväljade avastamine Egiptuses olulise võimaluse ELi ja Egiptuse vaheliseks sünergiaks seoses traditsiooniliste energiaallikatega, võttes arvesse olemasolevaid veeldustaristuid Egiptuses. See võimaldaks energia prognoositavamat tootmist, millest oleks kasu nii Egiptusele (võttes arvesse riigi märkimisväärset tarbimisvajadust ja potentsiaali sissetulekute suurendamiseks, sealhulgas ärikeskkonna ja sotsiaalse arengu jaoks) kui ka ELile, kuna see mitmekesistaks tema tarneallikaid. ELi ja Egiptuse vahelise energiadialoogi tugevdamine aitab kindlaks teha peamised koostöövaldkonnad, nagu tehniline abi piirkondliku energiakeskuse rajamisel, ühised teadusuuringud, kogemuste ja parimate tavade jagamine, tehnosiirded ja allpiirkondliku (Vahemere-äärsete riikide) koostöö edendamine, arvestades samas vajadusega kaitsta Vahemere mereökosüsteeme.

EL ja Egiptus teevad koostööd, et edendada kestliku arengu saavutamise kontekstis kliima- ja keskkonnameetmeid. Kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe vastuvõtmise järel võetud kohustustega toetab EL Egiptust kavatsetavate riiklikult kindlaksmääratud panuste rakendamisel kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise valdkonnas. Lisaks sellele teevad EL ja Egiptus koostööd selleks, et saavutada eesmärgid, mis on muu hulgas määratletud kestliku arengu tegevuskavas 2030 ja Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikus.

Egiptus ja EL vaevad võimalikku koostööd sellistes valdkondades nagu ressursside, sealhulgas veeressursside säästev majandamine, bioloogiline mitmekesisus, kanalisatsioon, tahkete jäätmete käitlemine, sealhulgas tööstusliku saaste vähendamine ning kemikaalide ja ohtlike jäätmete käitlemine, samuti võitlus kõrbestumise ja mulla degradeerumise vastu. Samuti vaevad Egiptus ja EL võimalusi, mis on sätestatud Vahemere Liidu ministrite avalduses sinise majanduse kohta seoses IMP/KM 1 vahendiga. Kaalumisel olevate võimalike koostöövaldkondade hulgas on nn nutikad meresadamad, merendusklastrid, rannikualade tervikmajandamine ja merekalapüük.

2. Välispoliitiline partnerlus

ELi ja Egiptuse ühine huvi on tugevdada välispoliitika alast koostööd kahepoolsel, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil.

Stabiilsuse tagamine ühistes naaberriikides ja kaugemalgi

Egiptusel kui ÜRO Julgeolekunõukogu ning Aafrika Liidu rahu- ja julgeolekunõukogu liikmel on täita oluline roll. EL kavatseb süvendada ja laiendada koostööd Araabia Riikide Liigaga, kelle peakorter asub samuti Egiptuses. Samuti püüdlevad Egiptus ja EL tihedama koostöö ja ühiste arusaamade poole väga mitmetes küsimustes, sealhulgas mitmepoolsel tasandil. ELi ja Egiptuse partnerlus on Vahemere piirkonna, Kesk-Ida ja Aafrika stabiilsuse ja jõukuse jaoks oluline. ELi ja Egiptuse vaheline koostöö, sealhulgas piirkondlikel foorumitel, seab oma sihiks aidata kaasa konfliktide lahendamisele, rahu tagamisele ning poliitiliste ja majanduslike probleemidega tegelemisele kõnealustes piirkondades. Lisaks sellele tõhustavad EL ja Egiptus teabevahetust seoses mõlemat poolt mõjutavate suuremate piirkondlike ja rahvusvaheliste küsimustega.

Koostöö kriisiohjamisel ja humanitaarabi andmisel

EL ja Egiptus hoogustavad koostööd ja omavahelist konsulteerimist ning vahetavad kogemusi kriisiohjamise ja -ennetamise alal nii omavahel kui ka piirkonnasiseselt, et tegeleda konfliktidest ja loodusõnnetustest tulenevate keerukate probleemidega, mis ohustavad rahu, stabiilsust ja arengut nende ühistes naaberriikides ja kaugemal.

3. Stabiilsuse tugevdamine

Stabiilsuse tagamine on ELi ja Egiptuse ees seisev ühine probleem. Selle jaoks on esmatähtis luua tänapäevane ja demokraatlik riik, mis jagab hüvesid kõigile võrdselt. Tänapäevase demokraatliku riigi nurgakiviks on inimõigused, nagu kodaniku-, poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused, mis on sätestatud rahvusvahelistes inimõigustealastes õigusaktides, Euroopa Liidu lepingus ja Egiptuse põhiseaduses. Need väärtused on ühised. Seega on Egiptus ja EL pühendunud demokraatia, põhivabaduste ja inimõiguste kui kõigi oma kodanike põhiseaduslike õiguste edendamisele kooskõlas mõlema riigi rahvusvaheliste kohustustega. Sellega seoses pakub EL Egiptusele toetust nimetatud kohustustele seaduste kuju andmisel.

a) Tänapäevane demokraatlik riik

Egiptus ja EL on pühendunud sellele, et tagada vastutuskohustus, õigusriigi põhimõte, inimõiguste täielik austamine ja põhivabadused ning täita oma kodanike vajadused. EL toetab Egiptuse jõupingutusi, et suurendada riigi institutsioonide suutlikkust avalikku sektorit reformida, suurendada õiguskaitseasutuste suutlikkust täita oma ülesandeid üldise turvalisuse tagamisel ning arendada välja uue parlamendi põhiseadusega ette nähtud ülesanded. Lisaks sellele hoogustavad EL ja Egiptus koostööd, et ajakohastada justiitssektorit, teha õiguskaitse erikohtute loomise ja õigusabi kaudu kõigile kodanikele kättesaadavaks, reformida riigi rahanduse juhtimist ning võidelda korruptsiooniga. Samuti kaaluvad EL ja Egiptus õigusalase koostöö arendamist kriminaal- ja tsiviilasjades. ELi ja Egiptuse parlamentide koostöö, sealhulgas parlamendikomiteede ja -gruppide vahelise struktureeritud kogemustevahetuste kaudu, parandaks koordineerimist ja edendaks vastastikust mõistmist. Samuti toetab EL Egiptuse jõupingutusi võimestada kohalikke omavalitsusi avalike teenuste kavandamiseks ja osutamiseks, tagada veelgi kindlamalt võrdsed majanduslikud, sotsiaalsed ja poliitilised võimalused ning edendada kõigi inimeste sotsiaalset integratsiooni.

b) Julgeolek ja terrorism

Julgeolek on ühine eesmärk. Terrorism ja terrorismi soodustav vägivaldne äärmuslus ähvardavad riikide sotsiaalset struktuuri Vahemere mõlemal kaldal. Need kujutavad enesest suurt ohtu meie kodanike turvalisusele ja heaolule. Võitlus selliste ohtudega on eesmärgiks seatud nii ELis kui ka Egiptuses, kes saavad teha koostööd tervikliku lähenemisviisi abil, mis tegeleb nõuetekohaselt inimõigusi ja põhivabadusi austades terrorismi algpõhjustega, et edukalt radikaliseerumise vastu võidelda ja seda ennetada ning sotsiaal-majanduslikku arengut edendada. EL ja Egiptus on jätkuvalt pühendunud koostööle võitluses äärmusluse ning igasuguse diskrimineerimise, sealhulgas islamifoobia ja ksenofoobiaga.

Koostööd tehakse muu hulgas lennundusjulgestuse ja julgeolekualase kaitse tugevdamiseks, samuti selleks, et suurendada võimekust ennetada ja tõkestada piiriülest organiseeritud kuritegevust, nagu rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine, inimkaubandus, uimastikaubandus ja rahapesu.

Mõlemad pooled on nõustunud hoogustama koostööd väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kõigi aspektide ennetamist, tõkestamist ja likvideerimist käsitleva ÜRO tegevuskava rakendamisel, sealhulgas kogemuste vahetamise, koolituste ja muude suutlikkust arendavate meetmetega.

c) Rändevoogude haldamine mõlemapoolse kasu eesmärgil

Valletta tippkohtumise poliitilise deklaratsiooni ja Valletta tegevuskava alusel hakkab toimuma ELi ja Egiptuse koostöö rände valdkonnas. EL toetab Egiptuse valitsuse jõupingutusi, et tugevdada oma rände juhtimise raamistikku, mis hõlmab seadusandlike reformide elemente ja rände haldamise strateegiaid, ning ennetada ja tõkestada ebaseaduslikku rännet, inimkaubandust ja inimeste ebaseaduslikku üle piiri toimetamist, mis hõlmab inimkaubanduse ohvrite tuvastamist ja abistamist. Samuti püüab ta toetada ja suurendada Egiptuse suutlikkust kaitsta rändajate õigusi ja pakkuda kooskõlas rahvusvaheliste normidega kaitset neile, kellel on sellele õigus. EL ja Egiptus kaaluvad võimalusi koostööks ebaseaduslike rändajate tagasisaatmiseks nende päritoluriiki, et tagada rände seaduslik haldamine kogu maailmas. Samal ajal tehakse koostööd selleks, et tegeleda ebaseadusliku rände algpõhjustega, ennekõike madala arengutaseme, vaesuse ja töötusega.

Isikute liikuvus võib kaasa aidata oskuste ja teadmiste arendamisele, mis omakorda võib kaasa aidata Egiptuse arengule. Samuti ehitab see püsivaid sildu ELi ja Egiptuse kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu vahel. EL ja Egiptus on pühendunud rändajate õiguste täielikule kaitsele.

III. Koostööpõhimõtted

Inimteguri ja inimestevaheliste kontaktide edendamine tihendab sidemeid ja seega tugevdab partnerlust ELi ja Egiptuse vahel. Partnerluse prioriteetide üks oluline aspekt on vastastikune vastutus eurooplaste ja egiptlaste ees.

Samuti tuleks ühishuvi pakkuvaid probleeme käsitleda tihedama piirkondliku ja allpiirkondliku (lõuna-lõuna suunalise) koostöö kaudu. Sellega seoses teevad EL ja Egiptus koostööd Vahemere Liidu raames ja Anna Lindhi sihtasutuse kaudu, ennekõike kultuuridevahelise dialoogi vallas.

Dialoogi pidamise kultuur on osutunud väärtuslikuks vahendiks, et saavutada vastastikune lugupidamine. Väga oluline on süvendada poliitilist dialoogi demokraatia ja inimõiguste teemal ning säilitada need tehnilised aspektid, mis seda tugevdavad. Samuti võimaldab dialoog partnerlust põhjendada ning hinnata selle ulatust ja sellega saavutatut.

Kooskõlas Egiptuse valituse prioriteetidega võetakse partnerluse prioriteetides arvesse rõhuasetust noortele, kellest sõltub meie ühiskondade pikaajaline stabiilsus, ja naistele, kes on ükskõik millise ühiskonna edu pandiks. Keskne eesmärk on neid võimestada ning anda neile seaduslikud ja praktilised vahendid, et nad saaksid aktiivse oma riigi majanduses ja valitsemises osalemisega täita neile õigusega kuuluvat rolli ühiskonnas. EL jagab ka edaspidi oma kogemusi naistevastase diskrimineerimisega võitlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise, samuti kaasatuse edendamise ja noortele võimaluste andmise vallas.

EL ja Egiptus on seisukohal, et kodanikuühiskond aitab oluliselt ja suuresti kaasa nendevahelise partnerluse prioriteetide rakendamisele ning läbipaistvale ja kaasavale valitsemisele ning võib toetada Egiptuses toimuvat kestliku arengu protsessi. Nad töötavad koos kodanikuühiskonnaga, et aidata kooskõlas Egiptuse põhiseaduse ja mõlema poole asjakohaste õigusaktidega tõhusalt kaasa poliitilise, sotsiaalse ja majandusliku arengu protsessile.

IV. Kokkuvõte

Ühise vastutuse vaimus on EL ja Egiptus üheskoos määratlenud partnerluse prioriteedid ning töötavad välja kokkulepitud hindamis- ja järelevalvemehhanismi. Partnerluse prioriteetide mõju hindamiseks on samuti kavas vahearuanne. EL ja Egiptus teevad kooskõlas partnerluse prioriteetide sihipärase lähenemisviisiga ning nende mõlema huvides assotsieerimislepingu rakendamise otstarbekohasemaks. Assotsiatsioonikomitee ja assotsiatsiooninõukogu on jätkuvalt peamised organid, kes viivad kord aastas läbi partnerluse prioriteetide rakendamise üldhindamise.