EUROOPA KOMISJON

Brüssel,6.6.2017

COM(2017) 287 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Otsuse 573/2014/EL (avalike tööturuasutuste koostöö tõhustamise kohta) kohaldamine

1. Sissejuhatus

Avalikud tööturuasutused on Euroopas töötuse ja tõrjutuse probleemidega võitlemisel esirinnas. Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 573/2014/EL 1 (edaspidi „otsus“) kohaselt lõid Euroopa Parlament ja nõukogu 2014. aasta mais Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustiku (edaspidi „võrgustik“) platvormina, millega tagada tihedam koostöö avalike tööturuasutuste vahel. Käesolev aruanne kujutab endast nimetatud otsuse kohaldamise ülevaadet. Kooskõlas otsuse artikliga 10 hinnatakse aruandes, mil määral on võrgustik kaasa aidanud otsuse eesmärkide 2 saavutamisele ning kas see on oma ülesandeid seni täitnud. Samuti uuritakse, kuidas on võrgustik arendanud ja rakendanud võrdlevat õppimist – tulemuste võrdlemise ja vastastikuse õppimise ühendamise protsessi 3 .

Aruande 2. jaotises on vaatluse alla võetud võrgustiku iga eesmärk ning võrgustiku ellu viidud tegevused 4 . Aruande 3. jaotises on esitatud ülevaade võrdleva õppimise algatuse rakendamisest, kirjeldatud selle meetodeid, seni saavutatud tulemusi ning käimasolevaid arendusi. Aruande 4. jaotis sisaldab kokkuvõtet ning selles on käsitletud otsuse rakendamise esimese kahe ja poole aasta jooksul saadud õppetunde.

Võrgustiku juhtimine

Võrgustikul on kindel juhtimisstruktuur.

Võrgustiku nõukogu

Kõnealusel võrgustikul on nõukogu, mille liikmed on Euroopa Liidu iga liikmesriigi, Norra ja Islandi avalike tööturuasutuste juhid ning komisjoni esindaja. Tööhõivekomiteel 5 on vaatlejastaatus. Nõukogu kohtub kaks korda aastas selles liikmesriigis, mis on Euroopa Liidu eesistujariik. Nõukogu määrab võrgustiku strateegilise suuna, arutleb tööturu arengute üle ja jälgib tööprogrammi rakendamist.

Nõustajad Euroopa avalike tööturuasutuste asjades (AFEPAd)

Iga nõukogu liige määrab ametisse nõustaja Euroopa avalike tööturuasutuste asjades (AFEPA), kes aitab võrgustikku töös hoida. Nõustajad kohtuvad kaks korda aastas enne nõukogu koosolekuid, et vaadata üle võrgustiku tegevused ja leppida kokku seisukohtade kavandites. Tööhõivekomitee sekretariaat kutsutakse nendel kohtumistel osalema, et toetada võrgustiku ja komitee vahelist koostööd.

Võrgustiku sekretariaat

Võrgustiku nõukogu toetab komisjoni (tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi) poolt tagatav sekretariaat. Sekretariaat valmistab koostöös juhataja ja asejuhatajatega ette nõukogu koosolekud ning aitab rakendada iga-aastast tööprogrammi. Samuti korraldab ja juhib sekretariaat AFEPAde koosolekuid.

2. Artikli 3 eesmärkide täitmise hindamine

Käesolevas jaotises on käsitletud otsuse artikli 3 kohaseid eesmärke. Selles on vaatluse alla võetud võrgustiku ellu viidud tegevused. Kui see on temaatiliselt asjakohane, on teatavad artikli 3 eesmärgid rühmitatud (eesmärk a eesmärgiga g ning eesmärk d eesmärgiga e).

2.1 Haavatavate ühiskonnarühmade toetamine ja tööturult tõrjutute tagasitoomine tööturule (eesmärgid a ja g)

Võrgustik aitab tagada Euroopa tööturgude hea toimimise. Selle tuum on sellise poliitika rakendamine, mis aitab tööturust kõige kaugemale jäävatel inimestel, eelkõige noortel ja pikaajalistel töötutel tööd leida, mis on Euroopa tööhõivepoliitika üks prioriteete. Lisaks on võrgustik käsitlenud pagulaste ja puudega inimeste tööturule kaasamist.

Noorte töötus

Võrgustik on aktiivselt kaasa aidanud ELi meetmetele noorte töötuse vähendamiseks, toetades noortegarantii algatuse 7 elluviimist. Noortegarantii eesmärk on tagada, et kõik kuni 25 aasta vanused noored saaksid kvaliteetse töö-, õpingute jätkamise, õpipoisiõppe või praktikapakkumise nelja kuu jooksul alates töötuks jäämisest või haridussüsteemist lahkumisest. Mitmes riigis on avalikud tööturuasutused noortegarantii peamine kontaktpunkt, tehes samas koostööd ka mitmete rakenduspartneritega.

Noortegarantii soovituses on avalike tööturuasutuste võrgustikule püstitatud ülesanne regulaarselt jälgida noortegarantii kavade koostamise, rakendamise ja tulemustega seotud suundumusi ning nende kohta aruandeid esitada. Otsusega on võrgustikule ülesandeks seatud mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-noored) integreerimise parimate tavade edendamine ja levitamine. Seetõttu jälgib võrgustik avalike tööturuasutuste poolt noortegarantii algatuse rakendamist, mille kohta avaldatakse teemakohased iga-aastased aruanded, 8 ning on ellu viinud mitmesuguseid muid vastastikuse õppimise ja analüüsimise tegevusi. Näiteks hõlmab võrgustiku väljaanne Catalogue of PES Practices for the Outreach to NEETs 9 (mittetöötavate ja mitteõppivate noortega tegelemise tavasid käsitlev avalike tööturuasutuste kataloog) näiteid 17 avalikust tööturuasutusest selle kohta, millistel erinevatel viisidel selliseid teenuseid Euroopas osutatakse. Võrgustiku väljaandes Catalogue of Measures for Implementation of the Youth Guarantee 10 (noortegarantii elluviimise meetmete kataloog) on esitatud avalike tööturuasutuste meetmed noortegarantii teenuste valiku täiustamiseks. Lisaks töötati 2016. aastal välja töövahend 11 , millega antakse avalikele tööturuasutustele NEET-noortega tegelemiseks konkreetseid suuniseid.

Komisjoni 2016. aasta aruandes, mis käsitleb teatist „Noortegarantii ja noorte tööhõive algatus kolm aastat hiljem“, 12  leiti, et suurem osa avalikke tööturuasutusi suutis oma teenuseid paremini sihtrühmale kohandada ja noortele rohkemat pakkuda. Aruandes on samuti mainitud teatavaid avalike tööturuasutuste jaoks lahendamata küsimusi, näiteks väga mitmesuguste ülesannete täitmiseks vajaliku suutlikkuse tagamine ning tööandjatega struktureeritud koostöö parandamine. 

Pikaajaline töötus

Nõukogu 2016. aasta veebruari soovituses pikaajaliste töötute tööturule integreerimise kohta 13 on tööhõivekomiteele antud volitus rakendamist jälgida; võrgustik aga aitab sellele protsessile kaasa.

Võrgustik töötas välja ja võttis vastu kvaliteedinõuded, milles on sätestatud minimaalsed ning keskmise ja kõrgema taseme ootused ühtse klientide kontaktpunkti loomise ning tööturule integreerimise lepingute jaoks. Tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu 14 (EPSCO) on nimetatud kvaliteedinõuded heaks kiitnud. Võrgustik on korraldanud ka uuringuid, et teha kindlaks avalike tööturuasutuste head tavad varajase sekkumise ja töötute aktiveerimise vallas.

Juba algusest peale on võrgustik olnud kaasatud pikaajalisi töötuid käsitleva soovituse väljatöötamisse ning selle koostamise alguses toimunud konsulteerimise ajal esitas võrgustik ka oma vastuse.

Pagulased

Paljud Euroopa avalikud tööturuasutused peavad pakkuma teenuseid aina suurenevale arvule pagulastele ning mõningatel juhtudel ka varjupaigataotlejatele. Kuigi liikmesriigiti on olukord väga erinev, esineb palju ühiseid probleeme ja ka olulisi võimalusi õppida uuenduslikest käsitlusviisidest kogu Euroopas. Võrgustiku nõukogu on pagulastega seotud olukorra ja liikmesriikide tavade üle arutlenud.

2016. aasta juunis võttis võrgustik vastu oma põhiseisukohad pagulaste ja varjupaigataotlejate tööturule integreerimise küsimuses 15 . Määrati kindlaks neli pagulaste ja varjupaigataotlejate integreerimise puhul eriti olulist teemat: keel, oskused ja kvalifikatsioonid, partnerlus ja institutsioonid ning tööandjad. 2017. aastal korraldatakse vastastikust õppimist käsitlev üritus, et uurida avalike tööturuteenuste tavasid kõnealustes valdkondades.

Puudega inimesed

Puudega inimeste tööturule integreerimine on üks neist valdkondadest, millele võrgustik on palju tähelepanu pööranud. Samuti oli see küsimus 2016. aasta esimeses pooles Madalmaade ELi eesistumise prioriteetne punkt. Võrgustiku nõukogu koosolekul Amsterdamis 2016. aasta juunis avanes võimalus tutvuda Madalmaade uuendusliku ja arenenud käsitlusega. Samal aastal avaldas võrgustik ka analüüsi puudega inimeste ja nende tööturule integreerimise kohta, 16 milles käsitleti hiljutisi poliitilisi algatusi ning vaadeldi peamisi suundumusi puudega inimestel töö leidmise toetamise vallas. Nimetatud analüüsis käsitleti näiteid liikmesriikidest, kus puudega inimeste toetamise vallas on ellu viidud märkimisväärseid reforme.

2.2 Inimväärne töö ja pidev töötamine (eesmärk b)

Võrgustik on töötanud selle nimel, et tagada inimväärse töö ja pideva töötamise algatuste tõhusus, aidates kaasa Euroopa sotsiaalõiguste sammast käsitlevale konsultatsioonile, avaldades tööturu dünaamika aruande ning korraldades temaatilise läbivaatamise töötoa jätkusuutliku tööturule integreerimise teemal. Lisaks spetsiifilistele üritustele kõnealusel teemal on mitmed võrgustiku vastastikust õppimist käsitlevad üritused hõlmanud seda teemat ka kaudselt.

Euroopa sotsiaalõiguste sammas

Komisjoni soovituses ja ettepanekus Euroopa sotsiaalõiguste samba institutsioonidevahelise väljakuulutamise kohta 17 on pööratud suuremat tähelepanu tööhõive- ja sotsiaalsetele aspektidele ning muudetud Euroopa sotsiaalne mudel vastavaks 21. sajandil lahendamist vajavatele probleemidele. Samba raames on sätestatud üldine õigus õigeaegsele ja kohandatud abile, et parandada tööhõive ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise väljavaateid, sh õigus saada abi tööotsingul, koolituseks ja ümberõppeks. Töötute jaoks on sambas sätestatud ka õigus personaalsele, pidevale ja järjepidevale toetusele. Pikaajalistele töötutele on sambaga ette nähtud õigus põhjalikule personaalsele hindamisele hiljemalt siis, kui töötuks jäämisest möödub 18 kuud. Töötushüvitiste osas on töötutel õigus saada avalikelt tööturuasutustelt piisavat aktiveerimistoetust, et (re)integreeruda tööturule, ning saada piisavaid töötushüvitisi mõistliku aja jooksul kooskõlas nende panuse ja riiklike toetuskõlblikkuse eeskirjadega.

Võrgustiku nõukogu esitas 2016. aasta detsembris oma panuse komisjoni korraldatud konsultatsiooni. Suurima muutva mõjuga teguritena tehti kindlaks tehnoloogilised muudatused ja nihked sotsiaalmajanduslikus kontekstis. Konkreetsete kindlaksmääratud poliitikavaldkondade hulka loeti oskuste õpetamine ja elukestev õpe, turvaline töökoha vahetamine, terviklikud sotsiaaltoetused ja -teenused, töötushüvitised, miinimumsissetulek ja haigushüvitised. Ülalöeldut silmas pidades vaatab võrgustik läbi ka oma avalikke tööturuasutusi käsitleva strateegia 2020. aastaks, 18 et võtta paremini arvesse uusi suundumusi ning avalike tööturuasutuste valmisolekut kohaneda ja aidata klientidel muutustega toime tulla.

Tööturu dünaamika aruanne

ELi tööturu dünaamika 2016. aasta aruandes 19 on esitatud ELi tööturgu kriisi ajal mõjutanud suundumused. Lisaks on selles analüüsitud avalike tööturuasutuste teenuste kasutamist tööotsijate poolt ja vaadeldud, kuidas need asutused toetasid tööotsijaid ajavahemikul 2007–2014. Aruandes antakse ülevaade paljudest viisidest, kuidas avalikud tööturuasutused võivad töökoha vahetust käsitlevaid andmeid analüüsides oma teenused tõhusamaks muuta. Samuti on aruandes vaadeldud avalike tööturuasutuste suhtelist panust eri liikmesriikide tööturgude toimimisse.

Temaatilise läbivaatamise töötuba jätkusuutliku tööturule integreerimise teemal

Jätkusuutliku tööturule integreerimise teemaline vastastikuse õppimise üritus toimus 2016. aasta novembris. Selle tulemusel moodustati rühm avalikest tööturuasutustest, kes soovisid rohkem teada saada Norra avalike tööturuasutuste uuenduslikest lahendustest. Jätkukülastusel Norra töö- ja hoolekandeametisse (NAV) 2017. aasta jaanuaris oli kõnealustel avalikel tööturuasutustel võimalik õppida, kuidas NAV on oma digitaalseid teenuseid täiustanud. Selle tulemusel on tõhustatud ressursikasutust, nii aja mõttes, mille nõustajad veedavad tööotsijatega, kui ka füüsilise kohtumispaiga mõttes, et töötajad saaksid keskenduda keerukamate vajadustega tööotsijate toetamisele. Selline käsitlusviis võimaldab avalikul tööturuasutusel teha paremat koostööd tööandjatega ja nad tõhusalt tööotsijatega kokku viia. Tugevamaid sidemeid aitavad luua igas avalikus tööturuasutuses tegutsevad tööandjatega suhtlemise üksused. NAVi esindajad selgitasid ka seda, kuidas asutus korraldab töölesuunatud tööotsijate mentorlust ja kuidas toetatakse terviseprobleemidega isikute tööturule naasmist.

2.3 Tööturgude parem toimimine (eesmärk c)

Äärmiselt oluline on koostöö mitmesuguste sidusrühmade vahel inimeste abistamiseks tööturule sisenemisel ja sinna jäämisel, et tagada edukad tulemused nii tööotsijate, töötajate kui ka tööandjate jaoks kogu Euroopas. Selleks on võrgustik osalenud mitmes tihedama koostöö edendamise algatuses, sh tööturuasutuste partnerluste (PARES) algatuses ning partnerlussuhteid käsitleval sidusrühmade konverentsil. Samuti on võrgustik korraldanud selliseid üritusi nagu muutuste juhtimise seminarid, ülevaatlikud töötoad IT teemadel ja profiilide koostamise vallas ning osutanud spetsiifilist tehnilist abi, et aidata avalikel tööturuasutustel suurendada oma suutlikkust tööotsijate ja vabade töökohtade kokkuviimisel. Samuti on väga oluline olnud koostöö Euroopa tööturuasutuste võrgustikuga (EURES), mis taasloodi määruse (EL) 2016/589 20 alusel, võttes arvesse EURESe ülesannet parandada ELi tööturgude toimimist, sidusust ja integratsiooni, sh piiriülesel tasandil.

Tööturuasutuste vaheline partnerlus

PARESe algatus 21 kestis 2011. aasta septembrist kuni 2016. aasta märtsini ja selle eesmärk oli parandada koostööd avaliku ja erasektori ning mittetulundussektori tööturuasutuste vahel ja teha kindlaks valdkonnad, kus nad võiksid osutada täiendavaid teenuseid. Algatus hõlmas kolme järgmist töösuunda: strateegilised dialoogifoorumid heade tavade jagamiseks ja arendamiseks, projektikonkursid ning ühine andmebaas kasulike materjalide koondamiseks.

Peetud on strateegilisi dialooge mitmesugustel teemadel alates tõhusatest e-teenustest kuni koordineeritud teenuste osutamiseni. PARESe strateegilise dialoogi viimasel üritusel 2016. aasta veebruaris kohtusid 12 riigi avalike tööturuasutuste ja omavalitsuste esindajad, et jagada omavahel kogemusi ning teadmisi teenuste sisseostmise kohta. Delegaadid jagasid oma vaatenurki ja kogemusi väliste teenuseosutajatega töötamise, sisseostetud teenuste tasustamise mudelite ning hangete koostamise ja pakkumuste hindamise vallas.

Sidusrühmade konverents partnerluse teemal

Võrgustik korraldas 2015. aastal sidusrühmade konverentsi, kus käsitleti tööturu tugevdamist partnerite tihedama koostöö abil. Üritusel kohtusid avalike tööturuasutuste, asjaomaste ministeeriumide, Euroopa Parlamendi, Euroopa Komisjoni, erasektori tööturuasutuste, tööturu osapoolte ning valitsusväliste organisatsioonide esindajad. Osalejad arutlesid mitmesuguste valdkondade üle; muu hulgas räägiti partnerlusest erasektori tööturuasutustega, võrgustiku panusest Euroopa poolaastasse, tööturu osapoolte rollist avalike tööturuasutuste reformis, noortegarantii tulemustest, avalike tööturuasutuste juhtrollist tööturul tegutsejate seas ning karjäärialaste üleminekute juhtimisest. Üritusel oli oluline roll võrgustiku maine ja väärtuse suurendamisel sidusrühmade hulgas.

Avalike tööturuasutuste ja erasektori tööturuasutuste vaheline koostöö

Võrgustiku nõukogu kinnitas 2016. aasta detsembris põhimõtted, mis sisaldavad strateegiat ja arusaama selle kohta, kuidas teha erasektori tööturuasutustega Euroopa tasandil koostööd. Seejuures toodi jätkuvalt olulisena esile, et avalikud tööturuasutused peaksid looma partnerlussuhteid, võttes arvesse tööturu valdkondadeülest olemust praegu ja tulevikus. Samuti toodi esile asjaolu, et avalikud tööturuasutused peavad pakkuma teenuste laia valikut. Pidev surve teha aina rohkemat aina vähemate ressurssidega tähendab, et üksi ei saaks kõnealused asutused sellega hakkama. Partnerlussuhted võimaldavad jätkata klientidele väga hea kvaliteediga teenuste osutamist. Avalike tööturuasutuste nõukogu on kokku leppinud, et seda teemat arutatakse edasistel koosolekutel ja et koosolekutele kutsutakse ka sidusrühmad.

2.4 Oskuste ja vajaduste parem sobitamine ning tööturgude parem integreerimine (eesmärgid d ja e)

Oskuste nappuse kindlakstegemine ning tööotsijate ja vabade töökohtade parem sobitamine on ühed võrgustiku eesmärkidest. Tööandjatel on keskne roll majanduse õitsengus üldiselt ja ka tööotsijate tõhusas tööturule integreerimises. Euroopa avalikud tööturuasutused edendavad tootlikkust ja töölesobivust asjakohaste teadmiste, oskuste ning pädevuste piisava tagamisega.

Selle toetamiseks on võrgustik tegelenud mitmesuguste algatustega, mis on suunatud avalike tööturuasutuste vahelisele teabevahetusele oskuste nappuse üle ning uuenduslikest tavadest õppimisele. Algatused hõlmavad iga-aastast uuringut raskesti täidetavate vabade töökohtade kohta ning Euroopa tööandjate päeva korraldamist, et edendada tihedamat koostööd avalike tööturuasutuste ning tööandjate vahel.

Uuringud raskesti täidetavate vabade töökohtade kohta

Et koguda andmeid selliste kutsealade kohta, kus valitseb tööjõupuudus, viidi 2015. aastal ja 2016. aastal ellu kaks uuringut 22 kogu võrgustiku ulatuses. Uuringute käigus töötati välja raskesti täidetavate töökohtade kohta andmete kogumise ja nende andmete vahetamise mudel ja rakendati seda ning uuringutes osales 26 avalikku tööturuasutust.

Teine uuring, mis põhines 2016. aasta andmetel, hõlmas ka tööturuasutuste haldusandmete ja tööjõu-uuringu andmete võrdlust. Uuringutest joonistub välja pilt kutsealadest, kus valitseb tööjõu puudu- või ülejääk nii riikide kui ka ELi tasandil. Samuti on uuringutes käsitletud küsimust, kas tööjõupuudus tuleneb selgelt oskuste puudujäägist või ebastabiilsetest tööhõivetingimustest, ning seda, kuidas parandada oskuste vastavusse viimist tööturu vajadustega.

Euroopa tööandjate päev 

Avalike tööturuasutuste ja tööandjate vahelise koostöö edendamiseks korraldas võrgustik 2016. aasta aprillis esimese Euroopa tööandjate päeva 23 kõikides ELi liikmesriikides, Islandil ja Norras. Algatuse edu silmas pidades otsustas võrgustiku nõukogu korraldada järgmise Euroopa tööandjate päeva 2017. aasta sügisel. 

2.5 Liikuvus (eesmärk f)

Töötajate suurenenud vabatahtliku geograafilise ja kutsealase liikuvuse toetamise küsimuse käsitlemiseks leppis võrgustiku nõukogu kokku selles, et soovitatakse teha tihedamat koostööd EURESega koordineerimisel. Võrgustik kaalub ka seda, kuidas toetada Euroopa solidaarsuskorpuse algatust osana käsitlusviisist, mille eesmärk on abistada avalikke tööturuasutusi nii tööandjate kui ka tööotsijate, eelkõige noorte liikuvusvajadustele vastamisel.

Koostöö EURESega ja juhtimisstruktuur

Euroopa tööturuasutuste võrgustik (EURES), mis loodi 1993. aastal, kujutab endast koostööd, mille eesmärk on hõlbustada töötajate vaba liikumist ELi 28 liikmesriigi, Šveitsi, Islandi, Liechtensteini ja Norra vahel.

EURESe eesmärk on muuta tööturud ELi tasandil läbipaistvamaks, vahetades teavet vabade töökohtade ja tööotsijate profiilide kohta. Samuti on selle eesmärk muuta tööotsijate ja töötajate vaba liikumise hõlbustamisest huvitatud tööandjate jaoks paremaks juurdepääs tugiteenustele. Võttes arvesse avalike tööturuasutuste volitusi, on EURESe roll väga oluline ning senini on avalikud tööturuasutused kõige tähtsamad liikmesorganisatsioonid. Liikmesorganisatsioonid jagavad tööturuteavet ja teevad igapäevaselt koostööd, et viia töötajad kokku töökohtadega muudes ELi riikides ja aidata neil seal tööd leida. Uus 2016. aastal kehtestatud õigusliku alusega on kinnitatud kohustus jagada teavet ning teha koostöös kõikides liikmesriikides selliste valdkondade puhul nagu õpipoisiõpe. Samuti on uue õigusliku alusega määratud kindlaks avalike tööturuasutuste osutatavate tugiteenuste miinimumkomplekt. Nimetatud uutest kohustustest tulenevalt võib eeldada olulise sünergia sündi mõlema oma volitustest lähtuvates tegevustes koostööd tegeva võrgustiku töös ja selle mõjus avalike tööturuasutuste igapäevasele juhtimisele.

Sellest lähtudes leppis võrgustiku nõukogu oma 2016. aasta detsembri koosolekul kokku avalike tööturuasutuste võrgustiku ning EURESe tihedama koostöö edendamises Euroopa tasandil. EURESe Euroopa koordineerimisrühma esindaja kutsutakse asjakohase teabe andmiseks ja saamiseks AFEPA kohtumistele. Samuti otsustati, et avalike tööturuasutuste sekretariaat ja EURESe Euroopa koordinatsiooniamet teevad kõnealuste kohtumiste ettevalmistamiseks tihedat koostööd.

Õiglase liikuvuse töörühm

Võrgustiku nõukogu kutsus kokku õiglase liikuvusega tegeleva töörühma, mis keskendub avalike tööturuasutuste poolt liikuvuse toetamiseks tehtava koostöö tegevuslikele aspektidele. Töörühm koostas aruteludokumendi, mille vaatasid AFEPA ja nõukogu läbi 2015. aasta detsembris. Praegu puudub õiglase liikuvuse kohta siiski võrgustiku ühine seisukoht.

Euroopa solidaarsuskorpus

Euroopa solidaarsuskorpus loodi 2016. aasta detsembris eesmärgiga anda noortele kogu Euroopas võimalus tegutseda vabatahtlikuna või saada erialane töökogemus (näiteks töö või praktika näol) solidaarsussektoris oma liikmesriigis või muus liikmesriigis. Avalikud tööturuasutused aitasid algatuse kavandamisele kaasa sidusrühmadele suunatud konsultatsioonides osalemise kaudu, võttes arvesse oma kogemusi noorte tööotsijate ja töökohtade kokkuviimisel, sealhulgas piiriüleselt. Nad on ühed peamistest osalejatest, kes aitavad suurendada algatuse tööalast mõõdet, ja mõned tööturuasutused juba osalevad esimestes töölesuunamistes Euroopa solidaarsuskorpuse esimese etapi raames.

2.6 Aktiivsete tööturualaste algatuste hindamine (eesmärk g)

Aktiivsete tööturumeetmete hindamine on avalike tööturuasutuste jaoks eriti oluline. See võib aidata neil otsustada, kas järgida pärast esialgseid katsetusi teatavat lähenemisviisi ning milliseid teiste liikmesriikide tavasid saaks edukalt üle võtta.

Analüüsiaruanded

Võrgustiku raames koostatakse teatav hulk analüütilisi aruandeid ja uuringuid, milles võetakse vaatluse alla ning hinnatakse aktiivseid tööturumeetmeid ja nende rakendamist. Näiteks 2016. aastal andis võrgustik välja analüüsi, milles käsitleti pikaajalise töötuse vastu võetavate aktiivsete ja passiivsete meetmete kombineerimisest tulenevaid küsimusi. Täiendavad aruanded hõlmavad uuringuid endiste seaduserikkujate tööturule integreerimise ning vanemaealiste töötajate juhendamise ja toetamise kohta. Nimetatud dokumendid on kättesaadavad võrgustiku teabekeskuse veebisaidil 24 . See võimaldab liikmetel ja praktikutel õppida kogu ELis rakendatavate algatuste kohta ning hinnata nende mõju.

Avalike tööturuasutuste panus tööhõivekomitee mitmepoolsetesse järelevalve analüüsidesse

Võrgustik on samuti kaasa aidanud tööhõivekomitee mitmepoolsete järelevalve analüüside koostamisele aktiivsete tööturumeetmete, noortegarantii ja pikaajalise töötuse kohta. Näiteks 2015. aasta detsembris avaldatud analüüsis noortegarantii / noorte tööhõive kohta kinnitati avalike tööturuasutuste olulisust noortegarantii elluviimises ning vajadust teha jätkuvaid pingutusi avalike tööturuasutuste suutlikkuse ja tõhususe suurendamiseks.

3. Võrdlev õppimine

Võrdlev õppimine ehk süstemaatiline kombinatsioon näitajapõhisest tulemuste võrdlemisest ja vastastikusest õppimisest on uuenduslik meetod, mille avalikud tööturuasutused on võrgustiku raames kasutusele võtnud 25 . Selle eesmärk on võrdlemise ja teistelt asutustelt õppimise kaudu toetada kõiki avalikke tööturuasutusi tulemuslikkuse parandamisel. Meetod võimaldab avalikel tööturuasutustel rakendada mitmesuguste tulemuslikkust suurendavate tegurite kvalitatiivset sisemist ja välist hindamist, et toetada näitajate võrdlemist. Tulemusi saab kasutada vastastikuse õppimise tegevustes. Nagu on öeldud otsuse artiklis 4, on võrdlev õppimine võrgustiku tegevuste keskmes.

Võrdleva õppimise hindamine ja kohapealsed külastused

Tervikliku ühenduse saavutamiseks näitajate võrdlemise ja vastastikuse õppimise vahel viidi võrdleva õppimise projekti esimese kahe aasta jooksul ellu avalike tööturuasutuste tulemuste struktureeritud ja süsteemne analüüs. Selles keskenduti otsuses määratletud seitsmele tulemuste valdkonnale, 26 mis on omakorda jaotatud 29 tulemuslikkust suurendavaks teguriks. Analüüsi jaoks kasutati tulemuste andmeid ning avalike tööturuasutuste käimasoleva enesehindamise, vastastikuse eksperdihindamise ja välise eksperdihindamise tulemusi. Iga avalik tööturuasutus koostas struktureeritud seisukohaväljenduse oma tulemuste kohta, seostades need tulemuslikkust suurendavate teguritega. Pärast enesehindamist külastas avalikke tööturuasutusi nii kesksel kui ka kohalikul tasandil kaasekspertide, komisjoni ja väliste ekspertide rühm, et viia ellu väline hindamine.

2016. aasta juuli lõpuks oldi külastatud kõikide liikmesriikide, Islandi ja Norra avalikke tööturuasutusi, millega jõudis lõpule avalike tööturuasutuste külastamise esimene tsükkel. Kohapealsete külastuste tulemused on koondatud aruandesse, milles antakse igale avalikule tööturuasutusele spetsiifilised soovitused, et aidata asutusel oma riiklikku tegevuskava paremuse poole suunata. Jätkutegevusena esitavad avalikud tööturuasutused aasta pärast külastust aruande muudatuste kohta.

Võrdlusnäitajad

Tõenduspõhise õppimise saavutamiseks tagati avalike tööturuasutuste tulemuste ja tulemuslikkust suurendavate tegurite kohta põhjalike andmete kogumisega kõnealuste asutuste tulemuste läbipaistvus.

Kombineeritud kvantitatiivne ja kvalitatiivne analüüs andis esmased empiirilised tõendid selle kohta, et üldiselt kogenumad organisatsioonid saavutavad ka paremaid tulemusi. Tulemuste võrdlemise puhul tuleks esile tõsta, et igas tulemuste valdkonnas hinnati mitu avalikku tööturuasutust asutuste külastamise esimese tsükli jooksul kogenuks või hästi arenenuks. Seega on organisatsioonilise arengu toetamiseks mitmeid võimalusi õppida teiste avalike tööturuasutuste headest näidetest.

Hindamise käigus kindlaks tehtud võimalike ülekantavate tavade kogumit jagatakse võrgustiku sees õppimise eesmärgil.

Vastastikune õpe

Vastastikuse õppe tegevuste eesmärk on suurendada avalike tööturuasutuste tulemuslikkust ja ajakohastamist, tuginedes andmeanalüüsi ja avalike tööturuasutuste võrdleva õppimise hindamise tulemustele. Kõnealused tegevused võidakse ellu viia mitmesugustes vormides, näiteks kogemusevahetuse, temaatiliste ülevaadete, konverentside, analüütiliste dokumentide ja meetmekomplektidena (vt tegevused eespool 2. jaotises). Samuti hõlmavad need riigipõhiste soovituste rakendamise toetamist 27 .

Võrdleva õppimise esimese tsükli tulemusi kasutati võrgustiku vastastikuse õppe programmi arendamiseks ja juhtimiseks, nagu on kajastatud selle 2017. aasta tööprogrammis. Võrdleva õppimise tegevusest on valitud mitmesugused teemad, mis võimaldavad osaleda avalike tööturuasutuste eri tasandite töötajatel.

Võrdleva õppimise teine tsükkel

Avalike tööturuasutuste külastuste teist tsüklit alustas võrgustik 2017. aastal. Tsüklis jätkatakse sujuvalt esimese tsükli tööd ja tuginetakse selle saavutustele, toetades avalike tööturuasutuste tegevusi ning algatusi asutuste täiustamiseks ja ajakohastamiseks. Igat avalikku tööturuasutust hinnatakse uuesti, pöörates erilist tähelepanu muudatustele.

Võrdleva õppimise mudelit on vähesel määral kohandatud, kuid protsessi põhistruktuur on sama. Lisaks pööratakse eritähelepanu avalike tööturuasutuste kavandatud muudatustele ja edusammudele, mida nad on nende muudatuste elluviimisel pärast esimest hindamist teinud. Sellega toetatakse iga avalikku tööturuasutust parandusmeetmete rakendamisel. Pärast teist külastust saavad avalikud tööturuasutused taas tagasisidearuande koos üksikasjaliku hinnanguga, milles keskendutakse muudatuste valdkondadele, millega asutused praegu tegelevad, ning praktilistele soovitustele jätkuvate edusammude ja õppimise tagamiseks.

Võrgustik on võrdleva õppimise täielikult kasutusele võtnud ja selle liikmed soovivad osaleda avalike tööturuasutuste külastuste teises tsüklis. Rahuloluküsitluse tagasisidest nähtub, et avalikud tööturuasutused on väliste hindajate meeskonna väga kõrge pädevustasemega rahul. Võrdleva õppimise algatus on avalike tööturuasutuste jaoks ainulaadne võimalus tugevdada osakondade- ja sektoritevahelist koostööd ning õppimist.

Võrdleva õppimise projekt annab avalikele tööturuasutustele võimaluse saada tagasisidet usaldusväärsetelt partneritelt vastastikuse toetuse, kollegiaalsete nõuannete ning usaldava koostöö keskkonnas. Selle tulemus on nii sisemine kui ka väline toetus. Sisemine toetus tähendab, et võrgustiku liikmed saavad kõik kasu vastastikuse õppimise tegevustest, ning väline toetus tähendab seda, et avalike tööturuasutuste otsustajatele esitatakse tõendid, mida nad saavad kasutada muudatuste ja täiustuste põhjendamiseks.

Võrgustiku liikmete toetus algatuse jätkumisele ja nende valmisolek hindajatena vabatahtlikult kohapealsetel külastustel abistada näitab väärtust, mida avalikud tööturuasutused algatuses näevad, ning võrdleva õppimise esimese tsükli edu.

4. Tulevikuväljavaated

Eespool esitatud tõendid näitavad, et otsust rakendatakse täielikult ja et võrgustiku tegevustega täidetakse otsuses sätestatud eesmärke. Rakendamise esimestest aastatest saab kaasa võtta ka esialgsed õppetunnid, millest võib kasu olla muude Euroopa algatuste puhul. Need on esitatud allpool.

Avalike tööturuasutuste tugevam koostöö Euroopa tasandil

Võrgustiku õigusliku loomisega tekitati platvorm avalike tööturuasutuste juhtide varasemalt mitteametliku võrgustiku edukaks arendamiseks ja tugevdamiseks. Ametlik struktuur, määratletud eesmärgid ning nõukogu koosolekute regulaarsus ja dünaamiline ülesehitus on andnud tõuke liimesriikide ja riikide avalike tööturuasutuste vaheliseks tihedamaks koostööks. Seda tõendab tihe tööprogramm ja kõikide liikmete aktiivne osalemine vastastikuse õppe tegevustes, töörühmades ning võrdleva õppimise tegevustes.

Võrgustikus valitseb vastastikuse toetuse ja koostöö tugev tava ning see toob üksteist vastastikku toetavates avalikes tööturuasutustes kaasa uuendusi. Samuti aitab vastastikune toetamine järgida nõukogu poolt Euroopa poolaasta raames esitatud riigipõhiseid soovitusi, mis on seotud avalike tööturuasutustega. Avalikud tööturuasutused kasutavad võrgustikku aina rohkem ka selleks, et saada teistelt liikmetelt abi või nõu teatavates tööprogrammivälistes poliitikavaldkondades.

Võrdleva õppimise algatuse edukas algus

Uuendusliku võrdleva õppimise algatuse rakendamine on olnud edukas tänu võrgustiku liikmetele, kes on seda edendanud ja kujundanud. Liikmesriikide valmisolek osaleda ka avalike tööturuasutuste külastamise teises tsüklis näitab väärtust, mida nähakse võrdleva õppimise algatuses ning selle vastastikuse toetuse ja õppimise võimalustes ning asutustele individuaalselt antavates personaalsetes soovitustes. Avalike tööturuasutuste aruanded on võrdleva õppimise jätkutegevused, mis näitavad tulemuste paranemist. Kõnealuse tegevusega on tehtud kindlaks hulk liikmesriikide inspireerivaid tavasid ja need valdkonnad avalike tööturuasutuste töös, mille arengule asutused võivad oma tähelepanu pöörata. Sellega lisatakse võrgustiku tööprogrammile tõenduspõhist eesmärgipärasust.

Vajadus suurema nähtavuse järele

Avalikud tööturuasutused on tugevamad, kui nad tegutsevad ühtselt. Hiljutine koostöö avalike tööturuasutuste ühise panuse andmiseks sotsiaalõiguste sambaga seotud konsultatsiooni näitas, et üksikute avalike tööturuasutuste ees seisvad probleemid ja muutused on tegelikult sarnased ka ülejäänud asutustel. Samuti nähtus sellest, et asutustel on võimalus teha nimetatud probleemide lahendamisel koostööd ja lisaks muuta oma hääl ühiste seisukohtade esitamise kaudu poliitikakujundajate jaoks kuuldavamaks. Võrgustiku panus olnud viljakas, nagu näitab ka Euroopa avalike tööturuasutuste töökorraldust ja nende pakutavaid teenuseid käsitlevate andmete rohkus kõnealuste asutuste teabekeskuses. Paljudel nendest materjalidest on laiem kasutegur teadlaste ja poliitikakujundajate jaoks. Võrgustiku ja selle panuse suurem nähtavus tagaks, et neid materjale kasutatakse tõhusalt. Samuti soodustaks nõukogu kokkulepe, mille kohaselt lubatakse võrdleva õppimise andmed avaldada, reformide elluviimist.

5. Kokkuvõte

Senini on kõnealust otsust edukalt rakendatud. Nagu käesolevas aruandes näidatud, on olemas kindlad tõendid selle kohta, et võrgustik keskendub oma tegevuses kõikidele otsuses sätestatud valdkondadele. Oma ametliku struktuuriga on võrgustik tõestanud, et on tõhus vahend riikide avalike tööturuasutuste toetamiseks nende individuaalsete probleemide lahendamisel. Samas edendatakse võrgustikus koostööd, et ühiselt lahendada ühised probleemid ning liikuda lähemale strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamisele.

Eelkõige võrdleva õppimise projekt on tõendanud end positiivse uuendusena, misläbi riikide asutused saavad soovitusi väljastpoolt ja konstruktiivset tagasisidet ekspertidelt ning osalevad koos kaasliikmetega kohandatud õppetegevustes. Võrdleva õppimise tsüklite käigus saavad avalikud tööturuasutused oma töökorraldust ja avalikkusele osutatavaid teenuseid pidevalt täiustada. Võrdleva õppimise käsitlust on võimalik suurepäraste tulemuste saavutamiseks rakendada mitmesugustes poliitikavaldkondades ja algatustes kogu ELis.

Võrgustik areneb oma edule tuginedes ja liikmetele jätkuvalt asjakohasena jõudsalt edasi. Võrgustiku liikmete valmisolek koostööks, heade tavade jagamiseks ning õppetegevustes osalemiseks näitab nende ühist soovi pidevalt paremaks muutuda ning kõigile Euroopas paremaid ja tõhusamaid teenuseid osutada. Võrgustik on oma tegevuses pööranud erilist tähelepanu otsuses sätestatud kaheksale eesmärgile. See pole siiski takistanud võrgustikul reageerimast tekkivatele probleemidele nagu pagulaskriis.

Kooskõlas otsusega jätkab võrgustik oma tööd kuni 31. detsembrini 2020. Käesolev aruanne on vahekokkuvõte võrgustiku senisest tegevusest. Uus aruanne avaldatakse enne otsuse kehtivuse lõppu. Tulevikku silmas pidades võib öelda, et 2017. aasta tööprogramm on täis tegevusi, mis on suunatud avalike tööturuasutuste eesmärkide ja vajaduste jätkuvale täitmisele. Selliste tegevustega jätkatakse kuni võrgustiku töö lõpuni.

(1)

  http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=uriserv:OJ.L_.2014.159.01.0032.01.ENG

(2)

Nagu on sätestatud artiklis 3.

(3)

Viitega eelkõige artikli 4 lõike 1 punktile a. Sellega tehakse võrgustikule ülesandeks arendada ja rakendada kogu liidus tõenduspõhist võrdlevat õppimist tööturuasutuste vahel, et võrrelda asjakohaste meetoditega tulemusi järgmistes valdkondades: kõikides vanuserühmades töötuse vähendamisele kaasa aitamine, töötuse ja tööturult eemaloleku kestuse lühendamisele kaasa aitamine; vabade töökohtade täitmine; klientide rahulolu avalike tööturuasutuste teenustega. 

(4)

 Lisateavet käimasolevate ja kavandatavate tegevuste kohta saate 2017. aasta tööprogrammist järgmisel aadressil: http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=17001&langId=en

(5)

  http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=115

(6)

Võrgustiku 2015. ja 2016. aasta tegevusaruanded on kättesaadavad järgmisel aadressil: http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1100&langId=en

(7)

  http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1079  

(8)

  http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=16966&langId=en

(9)

  http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=13728&langId=en

(10)

  http://ec.europa.eu/social/contentAdmin/BlobServlet?docId=13199&langId=en   

(11)

  http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=16571&langId=en  

(12)

  http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1477901398883&uri=CELEX:52016DC0646  

(13)

  http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32016H0220%2801%29  

(14)

 http://www.consilium.europa.eu/en/council-eu/configurations/epsco/

(15)

  http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=16068&langId=en  

(16)

  http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=16601&langId=en  

(17)

  https://ec.europa.eu/commission/priorities/deeper-and-fairer-economic-and-monetary-union/european-pillar-social-rights_en

(18)

 http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=9690&langId=en

(19)

  http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=16334&langId=en

(20)

  http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.L_.2016.107.01.0001.01.ENG  

(21)

  http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=991

(22)

  http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=16007&langId=en ja  http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=17666&langId=en

(23)

  http://www.employersday.eu/

(24)

  http://ec.europa.eu/social/PESknowledgecentre

(25)

Avalike tööturuasutuste rakendatava võrdleva õppimise jaoks on inspiratsiooni saadud Euroopa Kvaliteedijuhtimise Sihtasutuse (EFQM) täiuslikkusmudelist, mis on terviklik tööriist organisatsioonide tõhususe hindamiseks. Võrdleva õppimise jaoks on Euroopa avalike tööturuasutuste raames välja töötatud sellega seotud ühise hindamisraamistiku kohandatud rakendusviis.

(26)

1. Strateegiline tulemusjuhtimine. 2. Selliste operatiivprotsesside kavandamine nagu tööotsijate edasisuunamine ja iseloomustamine ning aktiivsete tööturumeetmete kohandatud kasutamine. 3. Tööhõivekategooriate vaheliste üleminekute püsiv aktiveerimine ja juhtimine. 4. Suhted tööandjatega. 5. Avalike tööturuasutuste teenuste tõenduspõhine kavandamine ja rakendamine. 6. Sidusrühmadega loodud partnerluste tõhus haldamine. 7. Avalike tööturuasutuste ressursside jaotamine.

(27)

  https://ec.europa.eu/info/strategy/european-semester/european-semester-timeline/eu-country-specific-recommendations_en

(28)

Täiendavaid näiteid leiab Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustiku aastaaruandest juuli 2015 – detsember 2016, http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=17000&langId=en