Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Soovitus: nõukogu otsus, millega antakse luba alustada läbirääkimisi investeerimisvaidluste lahendamisega tegeleva mitmepoolse kohtu loomise konventsiooni üle“

[COM(2017) 493 final]

(2019/C 110/27)

Raportöör:	Philippe DE BUCK
Kaasraportöör:	Tanja BUZEK

Konsulteerimistaotlus	13.12.2017 (Euroopa Komisjon)
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 207
Vastutav sektsioon	välissuhete sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	23.11.2018
Vastuvõtmine täiskogus	12.12.2018
Täiskogu istungjärk nr	539
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	206/3/3

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunnistab täielikult, et investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamine kaubandus- ja investeerimislepingutes on mitme sidusrühma arvates muutunud üha vastuolulisemaks legitiimsuse, järjepidevuse ja läbipaistvuse seisukohalt. Kõnealune kriitika hõlmab menetlus- ja materiaalõiguslikke kaalutlusi, kuid ei piirdu nendega.

1.2.

Komitee on aktiivselt osalenud kogu arutelus investeeringute kaitse reformimise ja ajakohastamise üle. Ta võttis vastu arvamused REX/464 ja REX/411 ning mõlemas arvamuses toodi välja mitu probleemi ja anti soovitusi.

1.3.

Seega tervitab komitee Euroopa Komisjoni jõupingutusi investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mitmepoolse reformimise suunas ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni (UNCITRAL) egiidi all ning peab oluliseks, et EL on jätkuvalt avatud kõigile lähenemisviisidele ja ideedele, mis on esile kerkinud seoses investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise reformiga.

1.4.

Komitee väljendab iseäranis heameelt suurema keskendumise üle läbipaistvusele, mis võimaldab valitsusvälistel organisatsioonidel jälgida arutelusid ja isegi neis osaleda.

1.5.

Komitee peab oluliseks, et kaasatuse suurendamiseks oodataks ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni III töörühmas panuseid kõigilt asjaomastelt sidusrühmadelt, ning kutsub üles täiustama ja tasakaalustama sidusrühmade kutsumist. Lisaks kutsub komitee komisjoni üles tegema kõik endast oleneva, et kaasata komitee aktiivselt III töörühma töösse.

1.6.

Komitee on alati möönnud, et välismaised otseinvesteeringud annavad olulise panuse majanduskasvu ja välisinvestoritel peab olema ülemaailmne kaitse otsese sundvõõrandamise ja diskrimineerimise eest ning neil peavad olema võrdväärsed õigused omamaiste investoritega.

1.7.

Kuid samamoodi on komitee alati rõhutanud, et riikide õigust rakendada üldsuse huvides reguleerivaid meetmeid ei tohi õõnestada.

1.8.

Mitmepoolse investeerimiskohtu loomise kontekstis rõhutab komitee, et lahendamist ootavad teatavad põhimõttelised küsimused: tegevuse ulatus, avaliku huvi kaitse, juurdepääsuvõimalused ja suhted siseriiklike kohtutega.

1.9.

Tegevuse ulatus: kuigi komitee on veendunud, et eelistada tuleks terviklikumat lähenemisviisi, milles võetakse arvesse mureküsimusi materiaalõiguslike ja menetlusalaste aspektide osas, märgib ta, et volituste ulatus on piiratud investorite ja riikide vaheliste vaidluste lahendamise menetluslikele aspektidele.

1.10.

Avalik huvi: komitee arvates on äärmiselt oluline, et mitmepoolne investeerimiskohus ei tohiks mingil moel mõjutada ELi ja liikmesriikide suutlikkust täita oma kohustusi kooskõlas rahvusvaheliste keskkonna-, inimõiguste-, tööalaste ja tarbijakaitsekokkulepetega ning nende õigust kehtestada menetluslikud tagatised nõuete vastu, mis on suunatud avalikku huvi kaitsvate siseriiklike õigusnormide vastu. Seetõttu on komitee arvamusel, et selle saaks piisavalt saavutada hierarhia sätte ja avaliku huvi erandi lisamise kaudu.

1.11.

Kolmandate poolte õigused ja vastuhagid: kuigi komitee peab amicus curiae esildiste lubamist esimeseks sammuks, mille puhul tuleb siiski tagada nende nõuetekohane arvessevõtmine kohtunike poolt, tunneb ta heameelt selle üle, et volitustesse on hõlmatud kolmandate poolte osalemise võimalus, ning soovitab uurida kolmandate poolte rolli, kelleks võivad olla kohalikud elanikud, töötajad, ametiühingud, keskkonnakaitseorganisatsioonid või tarbijad.

1.12.

Suhted siseriiklike kohtutega: komitee on seisukohal, et mitmepoolne investeerimiskohus ei tohi mingil juhul negatiivselt mõjutada ELi kohtusüsteemi ega ELi õiguse autonoomiat. Ta märgib, et eri sidusrühmad suhtuvad siseriiklike kohtute ja mitmepoolse investeerimiskohtu suhetesse erinevalt, ent julgustab komisjoni edasi uurima siseriiklike õiguskaitsevahendite ammendumise küsimust ja kuidas see võiks toimida mitmepoolse investeerimiskohtu kontekstis.

1.13.

Kohtunike sõltumatus ja legitiimsus: alaliselt tegutsevate kohtunike ametisse nimetamine on äärmiselt oluline, kui asutakse looma kohtupraktikat ja parandama prognoositavust, ning kohtunikelt nõutav kvalifikatsioon hõlmab tõestatavaid kogemusi laiast õiguse valdkonnast. Komitee tervitab võetud kohustusi seoses selgete ja kõrgetasemeliste kriteeriumide kehtestamisega, et tagada õigusriigi põhimõtte järgimine ja üldsuse usaldus, ning kutsub üles tagama, et valikumenetlus oleks läbipaistev ja järgiks avaliku järelevalve põhimõtteid.

1.14.

Tõhus süsteem: kuigi mitmepoolse investeerimiskohtu tõhus haldamine tuleks teha ülesandeks sekretariaadile, tuleb tagada piisavalt ressursse selle toimimiseks ning halduskulud peaksid katma lepinguosalised võrdsetel alustel, võttes arvesse erinevaid kriteeriume. VKEd peaksid olema samal tasemel kaitstud ja saama samal tasemel juurdepääsu vaidluste lahendamisele vastuvõetavatel tingimustel ja kuludega ning kõik mitmepoolse investeerimiskohtu otsused peaksid olema täitmisele pööratavad ja need tuleks avalikustada.

1.15.

Kaitse kõrge tase ja võimalik üleminekuperiood: oluline on märkida, et ükski ELi või liikmesriikide sõlmitud leping ei kuulu automaatselt mitmepoolse investeerimiskohtu jurisdiktsiooni alla ning et üleminekuperioodi jooksul jätkatakse kokkulepitud vaidluste lahendamise menetluste kohaldamist, et kindlustada investeeringute kõrgetasemeline kaitse, arvestades mitmepoolse investeerimiskohtu põhiseaduslikkust ja asjakohasust ELi õiguse kohaselt.

2.   Taust

2.1.

Alates 1970. aastatest välja töötatud ja enam kui 3 200 lepingut hõlmav investeeringute kaitse süsteem koosneb investeeringute kaitsega seotud sisulise investeeringute kaitse normidest ja vaidluste lahendamise menetluse normidest, mis näevad ette mehhanismi, kus välisinvestorid saavad vastuvõtvate liikmesriikide vastu esitatud nõuded lahendada (investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamine, ISDS) vastavalt lepingutes ette nähtud õigussätetele.

2.2.

Komitee märgib OECD rahvusvaheliste investeeringute töödokumentide raamistikus hiljuti avaldatud poliitikaanalüütik Joachim Pohli väljaannet „Societal benefits and costs of international investment agreements – a critical review of aspects and available empirical evidence“ (Rahvusvaheliste investeerimislepingute sotsiaalsed hüved – kriitiline asjaolude ja empiiriliste tõendite hindamine) (1).

2.3.

Viimastel aastatel on investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise reform olnud ELi investeerimispoliitika keskne küsimus ja süsteemi investeeringute kaitse on erinevates sidusrühmades tekitanud aina rohkem vaidlusi legitiimsuse, järjepidevuse ja läbipaistvuse seisukohalt. Muu hulgas puudutab see kriitika menetluslikke ja sisulisi küsimusi.

2.4.

Konkreetsemalt väljendati neid muresid Euroopa Komisjoni kahe avaliku konsultatsiooni käigus – esmalt 2014. aastal peetud Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) läbirääkimistega seoses (2) ning seejärel 2017. aastal seoses reformiga, mille eesmärk on kasutusele võtta investeerimisvaidluste mitmepoolne lahendusviis (3).

2.5.

8. juuli 2015. aasta TTIP resolutsioonis leidis Euroopa Parlament, et komisjonil tuleb „asendada investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise süsteem uue süsteemiga, mille suhtes kohaldatakse demokraatlikke põhimõtteid ja demokraatlikku kontrolli ning mille puhul riiklikult määratud, sõltumatud ja pädevad kohtunikud käsitlevad võimalikke juhtumeid läbipaistval viisil avalikel kohtuistungitel ning mis sisaldab apellatsioonimehhanismi, kus kohtuotsuste sidusus on tagatud ning austatakse ELi ja liikmesriikide kohtute jurisdiktsiooni ja kus erahuvid ei saa kahjustada avaliku poliitika eesmärke“ (4).

Arengusuunad ELi tasandil

2.6.

Vastuseks praeguse investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise (ISDS) süsteemi kriitikutele ja kodanikuühiskonna survele selle reformimiseks, pakkus komisjon välja investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamiseks ette investeerimiskohtu süsteemi ja lisas selle ELi ja Kanada vahelisse laiaulatuslikku majandus ja kaubanduslepingusse (CETA) ning ELi ja Singapuri, ELi ja Vietnami vabakaubanduslepingutesse.

2.7.

Selles kontekstis sisaldab CETA artikli 8 lõige 29 konkreetset sätet, mis kutsub pooli üles kaaluma võimalust mitmepoolse investeerimiskohtu loomiseks tulevikus: „Lepinguosalised astuvad koos teiste kaubanduspartneritega samme investeeringuvaidluste lahendamise eesmärgil mitmepoolse investeerimiskohtu moodustamiseks ja apellatsioonimehhanismi loomiseks. Sellise mitmepoolse mehhanismi loomisel võtab CETA ühiskomitee vastu otsuse, milles nähakse ette, et käesoleva jao kohased investeeringuvaidlused lahendatakse kooskõlas mitmepoolse mehhanismiga, ja teeb asjakohased üleminekuga seotud korraldused.“

2.8.

Ükski nimetatud lepingutest ei ole tänaseks ratifitseeritud ning Euroopa Liidu Kohtus on menetlemisel CETAsse lisatud investeerimiskohtu süsteemiiga seotud juhtum (5). Otsusele ei jõuta enne mitme kuu möödumist.

2.9.

Komitee võtab teatavaks, et ELi-Jaapani majanduspartnerluslepingusse ei lisatud investeeringute kaitse peatükki seepärast, et Jaapan ei saanud vastu võtta ELi ettepanekut investeerimiskohtu süsteemi kohta.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kaasatus

2.10.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on osalenud selle protsessi jooksul aktiivselt arutelus investeeringute kaitse ajakohastamise ja reformimise üle ning konkreetsemalt ka investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise üle. Samuti on komitee korraldanud juunis 2016 (6) ja veebruaris 2018 (7) kaks avalikku kuulamist. Selles kontekstis on komitee vastu võtnud arvamuse REX/464 „EMSK seisukoht Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) üle peetavate läbirääkimiste raames tõstatatud konkreetsetes võtmeküsimustes“ (8) ja arvamuse REX/411 „Investorikaitse ning investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamine ELi kaubandus- ja investeerimislepingutes kolmandate riikidega“ (9).

2.11.

Komitee on tunnistanud, et välismaised otseinvesteeringud annavad olulise panuse majanduskasvu ja välisinvestoritel peab olema ülemaailmne kaitse otsese sundvõõrandamise ja diskrimineerimise eest ning neil peavad olema omamaiste investoritega võrdväärsed õigused.

2.12.

Samas on komitee rõhutanud, et riigi õigus avalikes huvides reguleerida on ülimalt tähtis ning ühegi rahvusvahelise investeerimiskokkuleppe sätted ei tohi seda rikkuda. Ühemõtteline klausel, mis seda õigust horisontaalselt kinnitab, on väga tähtis.

2.13.

Lõpetuseks asus komitee seisukohale, et Euroopa Komisjoni ettepanek investeerimiskohtu süsteemi loomiseks on samm õiges suunas, ent seda tuleb veel parandada mitmes valdkonnas, et see saaks toimida sõltumatu rahvusvahelise kohtuorganina. Lisaks on komitee märkinud, et mõned sidusrühmad on tõstatanud küsimuse, kas korralikult toimivas ja ülimalt arenenud siseriiklikus õigussüsteemis on vaja eraldi investeerimisalast vahekohtusüsteemi.

2.14.

Oma arvamuses teemal „Investorikaitse ning investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamine ELi kaubandus- ja investeerimislepingutes kolmandate riikidega“ (10) tõi komitee esile mitmeid konkreetsemalt investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamisega seotud küsimusi. Muu hulgas: vahendajate huvide konflikt ja moonutatud seisukohad; põhjendamatud nõuded; vahekohtute iseloom; investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise (ISDS) kasutamine ilma teisi õiguskaitsevahendeid kasutamata; ISDSi põhjendamatu kasutamine arenenud õigusasutuste süsteemiga riikide vahel; ISDSi võimalik kokkusobimatus ELi õigusega ja menetluste läbipaistvus.

Mitmepoolne tasand

2.15.

Samal ajal toimuvad ühtlasi arutelud investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise süsteemi reformi üle mitmepoolsel tasandil. 10. juulil 2017, pärast mitmete liikmesriikide, muu hulgas Euroopa Liidu liikmesriikide ametlikku taotlust, (11) otsustas ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjon (UNCITRAL) luua valitsuse juhitud III töörühma, mille mandaadiks on 1) tuvastada ja kaaluda investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamisega seotud küsimusi; 2) kaaluda, kas tuvastatud küsimusi arvestades oli reform soovitatav, ja 3) kui töörühm leiab, et reform oli soovitatav, siis välja töötada komisjonile esitatavad asjakohaste lahenduste ettepanekud (12).

2.16.

Laiemalt panustab investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise reformimise arutellu ka ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverents, mis analüüsib kehtivat rahvusvahelise investeerimiskokkuleppe korda ja teeb soovitusi rahvusvaheliste investeerimiskokkulepete ajakohastamiseks. Muu hulgas tähendab see ka lepingusätete ühiseid tõlgendusi, vananenud lepingute täiendamist või asendamist, ülemaailmsetele standarditele viitamist, mitmepoolset koostööd ja vanade lepingute lõpetamist või nendest loobumist (13).

2.17.

2018. aasta veebruaris aset leidnud komitee avalikul kuulamisel toodi esile UNCTADi statistika, mille kohaselt on viimastel aastatel lõpetatud ja asendamata 107 investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamist sisaldavat rahvusvahelist investeerimislepingut. Möödunud aastal lõpetati rohkem investeerimislepinguid, kui sõlmiti (14). Komitee märgib, et mõned riigid on hakanud ümber hindama enda lähenemisviisi investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamisele.

2.18.

Lisaks investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise reformile soovib komitee rõhutada, et elujõulise investeerimiskeskkonna tagamisel on oluline roll ka mitmetel teistel poliitilistel vahenditel, muu hulgas: — siseriikliku õigussüsteemi tugevdamisel, — kindlustuse pakkumisel investoritele, näiteks läbi Maailmapanga Mitmepoolse Investeeringute Tagamise Agentuuri, — vaidluste ennetamisel, — lepitavama iseloomuga vaidluste lahendamisel, näiteks lepitusmenetlusel, — investeeringute soodustamisel ja — riikidevahelisel vaidluste lahendamisel.

2.19.

Lõpetuseks märgib komitee ÜRO Inimõiguste Nõukogu 26. juuni 2014. aasta resolutsiooni 26/9, milles nimetatud nõukogu otsustas „luua avatud valitsustevahelise töörühma, mis käsitleb rahvusvahelisi korporatsioone ja teisi äriettevõtteid seoses inimõigustega ning mille ülesanne on koostada rahvusvaheline õiguslikult siduv akt, mis reguleerib rahvusvahelises inimõigustealases õiguses rahvusvaheliste korporatsioonide ja teiste äriettevõtete tegevusi“ (15). Selle nn ÜRO siduva lepinguga, mida hetkel arutavad ÜRO liikmesriigid, plaanitakse kodifitseerida rahvusvahelised inimõigustealased kohustused rahvusvaheliste ettevõtete tegevuseks. Komitee jälgib selle võimalikku mõju tulevaste kaubandus- ja investeerimislepingute kontekstis.

Komisjoni volitus

2.20.

13. septembril 2017 avalikustas komisjon enda soovituse nõukogu otsuse kohta, millega antakse luba alustada läbirääkimisi investeerimisvaidluste lahendamisega tegeleva mitmepoolse kohtu loomise konventsiooni üle (16). Nõukogu võttis volituse liikmesriikide muudetud kujul vastu 20. märtsil 2018 (17).

2.21.

Heaks kiidetud läbirääkimisjuhiste eesmärk on luua alaline kohus, mille sõltumatud kohtunikud suudaksid mitmepoolsetele kokkulepetele tuginedes võtta vastu järjepidevaid ja prognoositavaid otsuseid investeerimisvaidlustes investorite ja riikide vahel, kui mõlemad (või vähemalt kaks) kokkuleppe pooled on jurisdiktsiooniga nõustunud. Ette on nähtud ka apellatsioonikohtu loomine. Üldiselt peaks kohtu tegevus olema kulutõhus, nägema ette läbipaistva ja tõhusa menetluse, muu hulgas kohtunike ametisse nimetamisel. Samuti peab kohus võimaldama sekkuda kolmandatel isikutel (sh näiteks huvitatud keskkonna- ja tööorganisatsioonid).

3.   Üldised märkused

3.1.

Komitee tervitab komisjoni pingutusi investorite ja riikide vaheliste vaidluste lahendamise mitmepoolsel reformimisel. Samuti tunnustab komitee investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise reformi laiemat dünaamikat, UNCITRALi rahvusvahelist tööd ja erinevaid riiklikke samme.

3.2.

Komitee peab äärmiselt oluliseks, et EL jääks avatuks kõigile investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise reformi võimalustele, eriti arvestades mitmete teiste lähenemisviiside ja ideedega, mis on reformi taustal esile kerkinud. Teiste riikide ja organisatsioonide poolt välja töötatud ettepanekuid tuleks kaaluda ja hinnata, eriti UNCITRALi III töörühmas.

3.3.

Selles kontekstis märgib komitee, et komisjoni avalik konsultatsioon „Võimalused investeerimisvaidluste lahendamise mitmepoolseks reformiks“ keskendus peamiselt alalise mitmepoolse investeerimiskohtu tehnilistele küsimustele. Komitee soovib juhtida tähelepanu sidusrühmade paljudele eri seisukohtadele selle kohta, kas komisjoni hindamises arvestati alternatiivsete võimalustega.

3.4.

Kuigi mitmepoolse investeerimiskohtu asutamise läbirääkimiste protsessi ei ole veel algatatud ning eeldada võib pikka ja keerukat protsessi, tervitab komitee komisjoni suuremat pühendumust läbipaistvusele, konkreetsemalt läbirääkimisjuhiste eelnõu avalikustamist. Komitee soovitab nõukogul avalikustada liikmesriikide poolt heaks kiidetud lõplikud läbirääkimisjuhised. Tegemist on olulise sammuga veendumaks, et arutelud ja võimalikud läbirääkimised on läbipaistvad, vastutustundlikud ja kaasavad.

3.5.

Arutelude korraldamine UNCITRALi raames on konkreetsemalt läbipaistvust silmas pidades samm õiges suunas, sest võimaldab valitsusvälistel organisatsioonidel arutelusid jälgida ja isegi neil osaleda. Siiski märgib komitee, et kõigil asjakohastel sidusrühmadel ei ole endiselt menetlusele juurdepääsu ning et UNCITRAL peaks kutsuma rohkem organisatsioone – mis esindavad ettevõtjaid, ametiühinguid ja muid avaliku huvi organisatsioone – III töörühma raames osalema. Otsuste tegemise protsess peaks olema täiesti läbipaistev ja põhinema konsensusel.

3.6.

Komitee peab äärmiselt oluliseks, et kaasatuse suurendamiseks võtaks töörühm meelsasti vastu kõigi sidusrühmade panuseid ning et sidusrühmade valimise protsessi tuleks täiendavalt täiustataks ja tasakaalustataks. Sellega seoses kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles tagama komitee aktiivsem kaasatus.

3.7.

Mitmepoolse investeerimiskohtu asutamine on pikaajaline projekt, mis eeldab teatud arvu kohtuga liituvaid riike. Seetõttu peaks EL tegema kõik diplomaatilised jõupingutused, mis on vajalikud, et veenda kolmandaid riike osalema nendes läbirääkimistes. Komitee peab äärmiselt oluliseks, et projekti laiendatakse ja toetatakse ka arengumaades.

3.8.

Igasuguse tulevase mitmepoolse investeerimiskohtu eesmärgiks oleks nüüdisajastada vaidluste lahendamise menetlust investorite ja riikide vahelistes kohtuasjades, mille suhtes kohaldatakse mitmeid kehtivaid rahvusvahelisi investeerimislepinguid. Sõltumata teatud sarnasusest kahepoolsetes investeerimislepingutes sisalduvatele sisulise investeeringute kaitse sätetele või investeeringute kaitse peatükke sisaldavatele vabakaubanduslepingutele on raske saavutada süsteemi täielikku ühtlustamist.

3.9.

See nõuaks laiaulatuslikumat reformi. See nõuaks laiaulatuslikumat reformi. Kuigi neid sätteid ei ole veel rakendatud ja Euroopa Kohus menetleb ELi ja Kanada vahel sõlmitud laiaulatuslikus majandus- ja kaubanduslepingus (CETA), (18) ELi ja Singapuri, (19) ELi ja Vietnami ning ELi ja Mehhiko vabakaubanduslepingutes sisalduvaid investeerimiskohtu süsteemi käsitlevaid sätteid, millele võib tulevikus tulla lisa, (20) võivad need sätted anda mitmepoolse investeerimiskohtu reeglistiku välja töötamiseks vajaliku kogemuse.

3.10.

Euroopa Komisjoni ettepaneku eesmärk on luua uus investorite ja riikide vaheliste vaidluste lahendamise süsteem. Komitee tunnistab, et mitut kodanikuühiskonna väljendatud mureküsimust saaks uue süsteemiga käsitleda. Siiski on mitmed põhimõttelised küsimused endiselt lahtised ja vajavad täiendavat selgitamist.

Põhimõttelised küsimused

3.11.

Tunnistades, et investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mitmepoolse reformi protsess on alles esialgses etapis, on sidusrühmad kergitanud mitmepoolse investeerimiskohtu asutamisega seoses mitu põhimõttelist küsimust. Nende küsimuste keskmes on kohaldamisala – kas reform katab investeeringute kaitse sisulisi või menetluslikke elemente või mõlemat; juurdepääsetavus – kas mitmepoolse investeerimiskohtu poole saab pöörduda ainult investor või ka kolmandad isikud; kohalike õigusabimeetmete kasutamine – kas kohalikud õigusabimeetmed peavad enne mitmepoolse investeerimiskohtu poole pöördumist olema ammendunud. Selles arvamuses käsitletaksegi neid küsimusi.

3.12.

Vaadeldes kõnealuseid küsimusi, soovib komitee juhtida tähelepanu asjaolule, et võimalikul mitmepoolse investeerimiskohtu loomisel tuleks võtta arvesse subsidiaarsuse põhimõtet ja Euroopa Liidu lepingu artiklit 1, milles sätestatakse, et „otsused tehakse nii avalikult kui võimalik ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik“ (21).

3.13.

Komitee võtab teadmiseks, et mitmepoolne investeerimiskohus võib investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise süsteemi laiendada ilma esmalt investeerimiskohtu süsteemiiga seotud olemasolevaid muresid, sh selle ühilduvus ELi õigusega, lahendamata. Komitee jagab arvamust, et rahvusvaheline investeerimiskohus ei tohiks ühelgi tingimusel saada üldiseks asenduseks siseriiklikele vaidluste lahendamise meetmetele riikides, kus on olemas asjakohased õigussüsteemid.

3.14.

Mitmed sidusrühmad on avaldanud märkimisväärset muret menetluse reformimise pärast enne tulevase mitmepoolse investeerimiskohtu suhtes kohaldatavate sisuliste õigusaktide hindamist ja institutsioonilisele mitmepoolsele asutusele vastavat normide tõlgendamise õiguse andmist. Samuti paneb muretsema võimalus, et tekkida võib uus õigusjõu keskus. Teised sidusrühmad nõustuvad komisjoni nägemusega, et materiaalõigus on määratletud aluslepingutes.

4.   Kavandatud reformi ulatus sisuliste investeeringute kaitse sätete ja vaidluste lahendamise menetluse puhul

4.1.

Komitee märgib, et kavandatud mitmepoolse reformi kohaldamisel piirdutakse investorite ja riikide vaheliste vaidluste lahendamise menetluslike aspektidega.

4.2.

Komitee leiab, et nii investeeringute kaitse sisulisi kui ka menetluslikke aspekte käsitlev terviklikum lähenemisviis oleks eelistatum, kuid tunnistab sellise lähenemisviisi keerukust ja vajadust mitmepoolse poliitilise toetuse leidmise järele.

4.3.

UNCITRALi raamistikus peetud arutelude alusel on III töörühm tuvastanud mitmeid probleeme. Muu hulgas on tõstatatud küsimus investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise menetlusalase reformi võimalikkusest enne sisulist reformi. UNCITRAL peab seda keeruliseks, kuid mitte võimatuks ülesandeks. Sellega seoses vaatleb III töörühm küsimusi, mis võivad olla seotud menetlusega, kuid võivad samal ajal mõjutada oluliselt süsteemi kui terviku õiguspärasust ja järjepidevust, näiteks kohtunike tegevusjuhend, kolmanda isiku rahastamine ja paralleelsed menetlused.

4.4.

Sisuline investeeringute kaitse antakse tavapäraselt mitme põhimõtte alusel, sealhulgas riiklik kohtlemine, enamsoodustusrežiim, õiglane ja võrdne kohtlemine ning kapitali ülekannete garanteerimine. Kuid piiranguid kohaldatakse nõuete suhtes, mida välisinvestorid saavad esitada vaidluste lahendamisele. Näiteks ei saa nõuded põhineda üksnes kasumi kaotamisel või pelgal riiklike õigusaktide muutmisel.

4.5.

Riigid on tõstatatud küsimustele vastamiseks rakendanud erinevaid meetmeid. Need ulatuvad terviklikumatest lähenemisviisidest, nagu selliste uute lepingumudelite väljatöötamine, mille eesmärk on reformida investeeringute kaitse nii sisulisi kui ka menetluslikke elemente, sihipärasemate lähenemisviisideni, millega keskendutakse kas investeeringute kaitse sisulise või menetlusliku komponendi reformile. Komitee märgib, et EL on investeerimiskohtu süsteemi kaudu ja vähemalt kahepoolsel tasandil juba alustanud terviklikuma lähenemisviisi toetamist.

4.6.

Komisjoni poolt väljendatud eesmärgi kohaselt peaks mitmepoolsest investeerimiskohtust saama pärast asutamist investeeringutega seotud vaidluste lahendamise standardmudel ELi kõigi tulevaste lepingute puhul, asendades viimaks ka ELi ja liikmesriikide olemasolevates investeerimislepingutes juba olemas olevad menetluse alased meetmed.

4.7.

Selles kontekstis edasi liikudes peaks mitmepoolse investeerimiskohtu asutamine reformima olemasolevat investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise süsteemi viisil, mis ühelt poolt tagab välismaiste otseinvesteeringute tõhusa kaitse ning teisalt vastab täielikult sidusrühmade tõstatatud küsimustele. Komitee soovib märkida, et selles osas on saavutatud märkimisväärseid edusamme, eriti ELi hiljutiste ajakohaste vabakaubanduslepingute kontekstis.

5.   Avalik huvi

5.1.

Komitee peab äärmiselt oluliseks, et mitmepoolne investeerimiskohus ei takistaks ühelgi viisil ELi ja liikmesriikide võimekust täita rahvusvahelisi keskkonna-, inimõiguste- ja tööalaseid kokkuleppeid või võimet kaitsta tarbijaid.

5.2.

Esiteks ja eelkõige peaks mitmepoolse investeerimiskohtu asutamise leping sisaldama hierarhia sätet, mis tagaks juhul, kui rahvusvahelise investeerimislepingu ja ühe poole jaoks siduva rahvusvahelise keskkonna-, inimõiguste- või tööalase kokkuleppe vahel on vastuolu, rahvusvaheliste keskkonna-, inimõiguste- või tööalaste kokkulepete kohaldamise, et vältida investeerimislepingute esimuslikkust (22). See säte on eriti oluline veendumaks, et mitmepoolse investeerimiskohtuga liitunud riikidel on vajalik vabadus märkimisväärseid regulatiivseid muudatusi eeldava Pariisi kliimakokkulepe eesmärkide saavutamiseks ja eduka puhtale energiale ülemineku tagamiseks.

5.3.

Riigisisese avaliku huvi eesmärgil kehtestatud õigusaktide kaitseks on vajalikud menetluslikud kaitsemeetmed, mis tagavad poole õiguse avalikes huvides reguleerimiseks, mis on investori kaitsest olulisem. Komitee on seisukohal, et selle saab piisavalt saavutada ainult avaliku huvi erandiga. Ent sellega peavad kaasnema asjakohased tagatised selle kuritarvitamise välistamiseks protektsionistlikel kaalutlustel. Kui selles kontekstis käsitletakse reguleerimisõigust sotsiaalse kaitse vajaduste valdkonnas, tuleks sõnaselgelt välja tuua kollektiivlepingud, k.a kolmepoolsed ja/või üldised (erga omnes) lepingud, et välistada seda, et neid tõlgendataks kui vastuollu sattumist investori õiguspäraste ootustega (23).

5.4.

Komitee märgib, et CETA artikli 8.18 punkt 3 juba tagab, et investoril ei ole õigust esitada nõuet, kui investeering on tehtud valeandmete edastamise, varjamise, korruptsiooni või sellise käitumise kaudu, mis kujutab endast protsessi kuritarvitamist. Võimalik tulevane mitmepoolse investeerimiskohtu asutamise leping peaks tagama, et seda sätet laiendatakse kohaldatavale seadusele pettuste, inimõiguste rikkumise või (rahvusvahelise) keskkonna-, sotsiaal- või tarbijaõiguse mõistes.

5.5.

Samuti tuleks mitmepoolse investeerimiskohtu kodukorda lisada ranged kriteeriumid põhjendamatute nõuete vältimiseks ja veendumiseks, et asjakohatute kohtuasjade menetlus lõpetatakse nende varajases etapis. Põhjendamatute nõuete menetluse lõpetamise kiirendatud menetlus on oluline, sest vastab ühele praeguse süsteemi kriitilisele teemale ja välistab tulevikus süsteemi väärkasutuse. Samuti vähendab õigustamatute nõuete kiirendatud menetlus kohtu tegevuskulusid.

5.6.

Komitee märgib, et üheks avalikul kuulamisel tõstatatud murekohaks oli vaidluste võimalik rahastamine kolmandate isikute poolt. Kolmanda isiku poolne rahastamine ei pruugi teenida investeerimislepingute esialgseid eesmärke ja võib tekitada kahjustavaid stiimuleid. Seetõttu soovitab komitee uurida kolmanda isiku poolse rahastamise mõju ja vajadust selle reguleerimiseks mitmepoolse investeerimiskohtu kodukorras (24).

6.   Kolmandate isikute õigused ja vastuhagid

6.1.

Komitee kaalub amicus curiae esildiste lubamist, (25) mida võimaldab praegu ka märkimisväärne hulk investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise menetlusi ja mis on tervitatav esimene samm tasakaaluka ja õiglase süsteemi tagamisel. Samas peab komitee äärmiselt oluliseks, et mitmepoolse investeerimiskohtu asutamise leping näeks lisaks amicus curiae esildiste lubamisele ette ka selle, et kohtunikel on kohustus neid oma aruteludes põhjalikult kaaluda.

6.2.

Seetõttu pooldab komitee mitmepoolse investeerimiskohtu läbirääkimisjuhistes sisalduvat võimalust kolmandate isikute sekkumiseks. Samas soovitab komitee tasakaalukama ja õiglasema süsteemi ja mõjutatud kolmandate isikute, näiteks kohalike elanike, töötajate, ametiühingute, keskkonnaorganisatsioonide või tarbijate, õiguste tõhusamaks tagamiseks vaadata kolmandate poolte rolli kehtivatest UNCITRALi reeglitest laiemalt.

6.3.

Komitee tervitab komisjoni pingutusi seoses TTIP investeerimiskohtu ettepaneku kontekstis võimaldatavate kolmandate isikute esildistega ja läbirääkimisjuhistes sisalduvat selgitust, et selliste esildiste tegemine on võimaldatud kõigile asjas õiguslikku huvi omavatele sidusrühmadele. Komitee palub komisjonil veenduda, et mitmepoolse investeerimiskohtu kriteeriumid ei ole ülemäära piiravad ning võimaldavad menetlusele õiglast juurdepääsu ja vastavad ELi Århusi konventsiooniga võetud kohustustele.

6.4.

Vastavalt investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise vana süsteemi arengule toetavad mõned sidusrühmad mitmepoolse investeerimiskohtu võimalust menetleda kolmandate isikute algatatud hagisid ja riikide poolt investorite suhtes algatatud vastuhagisid. See küsimus tekitab mitmeid õiguslikke ja praktilisi küsimusi, mida tuleb hoolikalt arutada. Näiteks sõltub see võimalus kohaldatavast õigusest ehk kohtu jurisdiktsiooniga nõustunud lepingutes sisalduvatest sisulistest sätetest.

6.5.

Komitee palub komisjonil vähemalt veenduda, et mitmepoolne investeerimiskohus ei jää suletuks mõjutatud kolmandate isikute poolt välisinvestorite vastu esitatud hagidele. Seetõttu peaks mitmepoolse investeerimiskohtu asutamise leping sisaldama sätteid, mis selliseid hagisid võimaldavad, kui rahvusvahelise lepingu pooled on nõustunud vaidluste korral mitmepoolse investeerimiskohtu jurisdiktsiooniga.

7.   Suhe siseriiklike kohtutega

7.1.

Komitee leiab, et mitmepoolne investeerimiskohus ei tohi ühelgi juhul negatiivselt mõjutada ELi õigusasutuste süsteemi ja ELi õiguse autonoomiat. Komitee meenutab, et oma arvamuses REX/411 leidis ta, et ELi lepingu ja põhiseaduse aspektist valmistavad tõsist muret investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise otsuse ja ELi õiguskorra seosed. Seetõttu pidas komitee „hädavajalikuks, et Euroopa Kohus kontrolliks investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise vastavust ELi õigusele arvamuse taotlemise ametliku menetluse teel, enne kui pädevad institutsioonid võtavad vastu otsuse ja enne kui ajutiselt jõustub mis tahes rahvusvaheline investeerimisleping, mille üle komisjon läbirääkimisi peab“.

7.2.

Selles kontekstis soovib komitee juhtida tähelepanu kahele Euroopa Kohtu menetletud kohtuasjale, mille aluseks oli varasem investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise vahekohtumenetlus ja mis on käesoleva arutelu jaoks asjakohased. Esiteks leidis Euroopa Kohus 16. mai 2017. aasta arvamuses 2/15 ELi ja Singapuri vabakaubanduslepingu kohta, et Euroopa Liidul puudub investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise osas iseseisev pädevus, sest selle puhul „jäetakse vaidluste lahendamine liikmesriikide õigusemõistmise pädevusest välja“. Teiseks leidis Euroopa Kohus ELi-siseseid investeerimislepinguid puudutavas kohtuasjas C-284/16 Slowakische Republik versus Achmea BV, et investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamine eemaldab vaidlused ELi liikmesriikide kohtute jurisdiktsioonist ja sellest tulenevalt ka ELi kohtuliku kontrolli süsteemist.

7.3.

Komitee kiidab Belgia valitsust ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 11 alusel esitatud arvamuse taotluse eest, millega küsiti Euroopa Kohtu arvamust CETA investeerimiskohtu süsteemi ühilduvuse kohta ELi aluslepingutega, nagu komitee taotles oma arvamuses Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) üle peetavate läbirääkimiste raames tõstatatud konkreetsete võtmeküsimuste kohta (26). Komitee loodab, et Euroopa Kohtu arvamus 1/17 annab ELi institutsioonidele vajalikke suuniseid Euroopa põhiseadusega seotud olulistes küsimustes.

7.4.

Komitee tunnistab, et mõned sidusrühmad leiavad, et kõige tõhusam siseriiklike kohtute õiguste säilitamise meede oleks mitmepoolse investeerimiskohtu poole pöördumise piiramine riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu näiteks EL. Riikidevaheline vaidluste lahendamine on ühtlasi vaikimisi vaidluste lahendamise mehhanism rahvusvahelises avalikus õiguses ja seda on juba kasutatud mitmetes investeerimislepingutes. Seetõttu tuleks seda investeerimisõiguse puhul eelistada. Komitee märgib, et teised sidusrühmad leiavad, et investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamine on investeeringute puhul tõhusam lahendus ja võimaldab nende arvates erapooletut, poliitikavälist ja kulutõhusat vaidluste lahendamist. Alates aastakümnete tagusest loomisest on tegemist olnud vaikimisi vaidluste lahendamise süsteemiga investeeringute korral.

7.5.

Komitee märgib, et erinevad sidusrühmad näevad siseriiklike kohtute ja mitmepoolse investeerimiskohtu suhet erinevalt. Kuigi mõned sidusrühmad leiavad, et mitmepoolne investeerimiskohus peaks olema viimane võimalus pärast kõigi kohalike õiguskaitsemeetmete ammendumist, leiavad teised, et praegu komisjoni järgitav „tagasipöördumise võimaluseta lahendus“ on hea alus ka mitmepoolse investeerimiskohtu kontekstis.

7.6.

Tagasipöördumise võimaluseta lahenduse korral on investoril õigus pöörduda otse kohalike kohtute või investeerimiskohtu süsteemi/mitmepoolse investeerimiskohtu poole. Samas puudub investoril kohtuasja lõppedes võimalus selle uuesti algatamiseks teises kohtus. Mõned sidusrühmad leiavad, et selline lähenemisviis vastab edukalt küsimustele, mille tekitavad asjaolu, et investoritel on võimalus pöörduda sama väidetava rikkumise puhul erinevatesse kohtutesse. Samuti märgitakse, et seda lähenemisviisi järgivad mitmed rahvusvahelised investeerimislepingud (27). Vastavalt UNCTADi analüüsile (28)„[tagasipöördumise võimalust välistava sätte] eesmärgiks on välistada investori poolt väidetava rahvusvahelise investeerimiskokkuleppe rikkumise alusel esitatava rahvusvahelise hagi ja investori tütarettevõtja poolt lepingu rikkumise või siseriikliku õiguse rikkumise alusel esitatava üheaegse hagi võimalus“.

7.7.

Siseriiklike õiguskaitsevahendite ammendamise nõue on rahvusvahelise tavaõiguse ja rahvusvahelise inimõigustealase õiguse oluline põhimõte. Samuti eeldavad mitmed ELi liikmesriikide poolt kolmandate riikidega sõlmitud investeerimislepingud sõnaselgelt hagejalt kõigi siseriiklike õiguskaitsemeetmete ammendamist (29). Selle reegli põhjenduseks on võimalus anda rikkumise asukohariigile võimalus lahendada see enda õiguskaitsemeetmetega siseriikliku õigussüsteemi raamistikus ja seda kohaldatakse alati, kui rahvusvahelise ja siseriikliku menetluse eesmärgiks on sama tulemuse saavutamine (30). Rahvusvaheline Kohus on leidnud, et see põhimõte on sedavõrd oluline, et seda ei saa kõrvale jätta ka rahvusvahelise kokkuleppe kaudu (31). Eelmainitud põhjustel peavad mõned sidusrühmad oluliseks, et see reegel oleks sõnaselgelt välja toodud ka mitmepoolse investeerimiskohtu asutamise lepingus.

7.8.

Arvestades eespool kirjeldatud arutelu, kutsub komitee komisjoni üles täiendavalt uurima kohalike õiguskaitsemeetmete ammendamise küsimust ja selle sobitamist mitmepoolse investeerimiskohtu konteksti.

8.

Kohtunike sõltumatus ja legitiimsus

8.1.

Sõltumata institutsioonilisest struktuurist (eraldi rahvusvaheline organisatsioon või osa olemasolevast institutsioonist) tuleb tagada mitmepoolse investeerimiskohtu sõltumatus. Kohtunike alaliselt ametisse nimetamist peetakse oluliseks teguriks kohtupraktika loomise alustamisel, parandades seega prognoositavust ja eemaldudes investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise lähenemisviisist, mida sageli peetakse ajutiseks.

8.2.

Mitmepoolse investeerimiskohtu asutamisel peaks lõplikuks eesmärgiks olema püsivate kohtunike määramine. Kohtu asutamisele järgnevatel esialgsetel etappidel peaks kohtule jääma võimalus enda tööd korraldada vastavalt kohtu poolt menetletavate kohtuasjade arvule. See sõltub kohtu loova konventsiooni lepinguosaliste esialgsest arvust ja selliste lepingute arvust, mille nad kohtu jurisdiktsiooni alla toovad.

8.3.

Kuigi komisjoni läbirääkimisjuhiste soovitus ei sisalda kohtunike määramise meetodi ettepanekut, tervitab komitee seatud selgeid ja kõrgel tasemel kriteeriumeid, muu hulgas kandidaatide kvalifikatsiooni ja käitumisjuhendi, näiteks kohtunike Magna Carta (32) järgimist, mis tagab huvide konflikti puudumise ja kohtunike sõltumatuse. See on väga oluline õigusriigi põhimõtte ja avalikkuse usalduse tagamiseks. See on väga oluline õigusriigi põhimõtte ja avalikkuse usalduse tagamiseks.

8.4.

Kohtunike kvalifikatsiooni puhul tuleks lisaks rahvusvahelise avaliku õiguse tõendatud ekspertteadmistele nõuda kogemusi ka investeerimis-, tarbija- ja keskkonnaõiguse, inimõiguste, tööõiguse ja vaidluste lahendamise valdkonnas. See on äärmiselt oluline, et veenduda kohtunike vajalike kogemuste olemasolus väga erinevate kohtuasjade puhul ning kohtunike võimes täielikult mõista ja hinnata erinevate kohtu jurisdiktsiooni alla kuuluvate sektorite ja investeeringute liikide õigusraamistikku.

8.5.

Lisaks toetab komitee sellist kohtunike ametisse nimetamise menetlust, mis on läbipaistev ja järgib kriteeriume, mis tagavad kõigi kohtu loova konventsiooni osaliste võrdse esindatuse. Valimisprotsess peaks olema läbipaistev ja avalikult kontrollitav.

8.6.

Läbipaistvuse, laiemale üldsusele teabe ja sidusrühmadele juurdepääsetavuse tagamine, näiteks akrediteerimise teel, on veel üks väga oluline element süsteemi usaldusväärsuse ja õiguspärasuse parandamiseks. Tulevase mitmepoolse investeerimiskohtu läbipaistvuse reeglite alustasemeks peaks olema UNCITRALi läbipaistvuse reeglid lepingul põhinevate investori ja riigi vaheliste vahekohtumenetluste läbipaistvuse kohta (Mauritiuse konventsioon).

9.   Tõhus süsteem

9.1.

Mitmepoolse investeerimiskohtu tõhusaks haldamiseks tuleb luua sekretariaat. Kuigi praegu ei ole veel selge, kas kohtust saab uuena loodud organisatsioon või see seotakse olemasoleva rahvusvahelise organisatsiooniga, tuleb tagada, et sekretariaadi toimimiseks on eraldatud piisavalt vahendeid.

9.2.

Volituste projektiga soovitatakse, et lepinguosalised kannaksid halduskulusid õiglaselt, võttes arvesse eri kriteeriume, sealhulgas lepinguosaliste majandusarengu taset, lepingute arvu, milles pool on osaline, ja iga lepinguosalisega seotud rahvusvaheliste investeerimisvoogude või aktsiate/osade mahtu.

9.3.

Mis puudutab kohtuasjades kohtumõistmisega seotud kulude jaotamist (välja arvatud kohtunike tasustamine, mille kordaseadmist kavandatakse), siis volituste projektis pole selle kohta midagi. Komitee taotleb selle küsimuse selgitamist.

9.4.

Olulist osa välismaistest otseinvesteeringutest teostavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), kes peavad saama samal tasemel kaitset ja juurdepääsu vaidluste lahendamisele mõistlikel tingimustel ja mõistliku hinnaga.

9.5.

Samuti tuleks kaaluda lepitusmehhanismi pakkumise võimalust; selle eesmärk oleks aidata osalistel vaidlus sõbralikult lahendada.

9.6.

Kõik mitmepoolse investeerimiskohtu otsused peavad olema õiguslikult jõustatavad ja avalikud.

10.   Kaitse kõrge tase ja võimalik üleminekuaeg

10.1.

Oluline on märkida, et põhinõue kohtu jurisdiktsiooni alla esitatava lepingu jaoks on see, et mõlemad lepingu osalised peavad andma oma nõusoleku. Sisuliselt tähendab see, et mitte ühtegi ELi või ELi liikmesriikide sõlmitud lepingut ei asetata automaatselt kohtu jurisdiktsiooni alla ilma kolmanda poole nõusolekuta.

10.2.

Investeeringute kaitse kõrge taseme säilitamiseks jäävad seetõttu praeguse investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise süsteemi ja investeerimiskohtu süsteemi ning mitmepoolse investeerimiskohtu asutamise vahele jääval võimalikul üleminekuajal kehtima kokkulepitud vaidluste lahendamise menetlused, juhul kui Belgia poolt Euroopa Kohtule esitatud kohtuasja otsuse selgumiselkinnitatakse nende põhiseaduslikkust ja asjakohasust ELi õigusaktide kohaselt (33).

---

(1)  http://www.oecd-ilibrary.org/finance-and-investment/societal-benefits-and-costs-of-international-investment-agreements_e5f85c3d-en.

(2)  http://trade.ec.europa.eu/consultations/index.cfm?consul_id=179.

(3)  http://trade.ec.europa.eu/consultations/index.cfm?consul_id=233.

(4)  http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P8-TA-2015-0252+0+DOC+XML+V0//ET.

(5)  6. septembril 2017 taotles Belgia Euroopa Liidu Kohtu arvamust investeerimiskohtu süsteemi ühildatavuse kohta 1) Euroopa Liidu Kohtu ainupädevusega pakkuda Euroopa Liidu õiguse lõplikku tõlgendust; 2) võrdsuse üldpõhimõttega ja Euroopa Liidu õiguse „praktilise mõju“ nõudega; 3) kohtutele juurdepääsu õigusega ning 4) õigusega sõltumatule ja erapooletule kohtumõistmisele. (https://diplomatie.belgium.be/sites/default/files/downloads/ceta_summary.pdf)

(6)  https://www.eesc.europa.eu/en/agenda/our-events/events/public-hearing-framework-eesc-own-initiative-opinion-position-eesc-specific-key-issues-ttip-negotiations.

(7)  https://www.eesc.europa.eu/en/agenda/our-events/events/multilateral-investment-court-hearing

(8)  Vt „EMSK seisukoht Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) üle peetavate läbirääkimiste raames tõstatatud konkreetsetes võtmeküsimustes“ (ELT C 487, 28.12.2016, lk 30).

(9)  Vt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee omaalgatuslik arvamus teemal „Investorikaitse ning investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamine ELi kaubandus- ja investeerimislepingutes kolmandate riikidega“ (ELT C 332, 8.10.2015, lk 45). Arvamusel on lisa, milles viidatakse võimalikule mitmepoolsele vahendile investorite ja riikide vaheliste vaidluste lahendamiseks.

(10)  Vt joonealune märkus 9.

(11)  Kuna EL ei ole riik, ei ole EL töörühma liige, kuid omab UNCITRALis lisaõigustega vaatleja staatust.

(12)  http://daccess-ods.un.org/access.nsf/Get?OpenAgent&DS=A/CN.9/WG.III/WP.142&Lang=E

(13)  http://unctad.org/en/PublicationsLibrary/diaepcb2017d3_en.pdf.

(14)  UNCTADi rahvusvahelise investeerimiskokkuleppe väljaannete märkus „Recent Developments in the International Investment Regime“ (Hiljutised rahvusvahelise investeeringute režiimi arengud) (mai 2018), saadaval aadressil http://investmentpolicyhub.unctad.org/Publications/Details/1186.

(15)  http://www.ohchr.org/EN/HRBodies/HRC/WGTransCorp/Pages/IGWGOnTNC.aspx.

(16)  http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=COM:2017:493:FIN.

(17)  http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-12981-2017-ADD-1-DCL-1/et/pdf

(18)  https://www.eesc.europa.eu/en/agenda/our-events/events/multilateral-investment-court-hearing.

(19)  16. mai 2017. aasta arvamuses 2/15 selgitas Euroopa Liidu Kohus ELi ja Singapuri vahelise vabakaubanduslepingu laadi, selgitades, millised lepingu osad on ELi ainupädevus ja millised on osa nn segapädevusest, mis nõuab ratifitseerimist liikmesriikide parlamentide poolt. (https://curia.europa.eu/jcms/upload/docs/application/pdf/2017-05/cp170052et.pdf).

(20)  Näiteks ELi ja Tšiili vaheline vabakaubandusleping (hetkel uuendamisel), ELi ja Jaapani majanduspartnerlusleping (sõlmitud 2017. aastal ilma investeeringute kaitse peatükita, kuid pooltevahelise kokkuleppe kohaselt arutatakse ja lahendatakse see küsimus tulevikus) ning tulevased vabakaubanduslepingud Austraalia ja Uus-Meremaaga.

(21)  Lisaks on kõnealune säte samuti osa rahvusvahelistest inimõigustealastest lepingutest, sh Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist.

(22)  Varasemate investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise kohtuasjade kriitiline analüüs on esitatud teoses: Andreas Kulick: Global Public Interest in International Investment Law, Cambridge University Press, 2012, lk 225–306.

(23)  Vt joonealune märkus 8.

(24)  http://ccsi.columbia.edu/work/projects/third-party-funding-in-investor-state-dispute-settlement/.

(25)  Amicus curiae: otsetõlkes „kohtu sõber“. Isik, kellel on suur huvi hagi eseme vastu või seisukohad selle kohta, ent kes ei osale hagi menetluses, võib kohtult taotleda luba esitada kohtule kirjalikud seisukohad, näiliselt teatava poole nimel, kuid tegelikult põhjenduse esitamiseks kooskõlas oma seisukohtadega. Lisateabe saamiseks vt https://legal-dictionary.thefreedictionary.com/amicus+curiae.

(26)  Vt joonealune märkus 8.

(27)  Mitmetes Ameerika Ühendriikide ja Kanada poolt sõlmitud lepingutes tagasipöördumise võimaluse välistus puudub. Näiteks 2009. aasta Kanada–Jordaania kahepoolse investeerimislepingu artikkel 26 vahekohtumenetluse taotlemise tingimuste kohta.

(28)  UNCTADi väljaannete seeria „Issues in International Investment Agreements II, Investor-State Dispute Settlement“ (UNCTAD, 2014) (Rahvusvaheliste investeerimiskokkulepete küsimused, investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamine): http://unctad.org/en/PublicationsLibrary/diaeia2013d2_en.pdf.

(29)  Vt näiteks 1976. aasta Saksamaa–Iisraeli kahepoolse investeerimislepingu artikkel 5, 1978. aasta Egiptuse–Rootsi kahepoolse investeerimislepingu artikkel 8, 1981. aasta Rumeenia–Sri Lanka kahepoolse investeerimislepingu artikkel 7, 2007. aasta Albaania–Leedu kahepoolse investeerimislepingu artikkel 8, 1992. aasta Uruguay–Hispaania kahepoolse investeerimislepingu artikkel XI, 1991. aasta Uruguay–Poola kahepoolse investeerimislepingu artikkel X.

(30)  Interhandel (Šveits. vs. USA), esialgsed vastuväited, 1959, I.C.J. Rep. 6, lk 27 (21. märts). Saadaval aadressil http://www.icj-cij.org/docket/files/34/2299.pdf, lk 27.

(31)  Elettronica Sicula S.p.A. (ELSI) (Itaalia vs. USA), kohtuotsus, 1989, I.C.J. Rep. 15, 28 I.L.M. 1109 (20. juuli), punkt 50.

(32)  https://rm.coe.int/16807482c6.

(33)  Vt joonalune märkus 5.