EUROOPA KOMISJON
Strasbourg, 5.7.2016
SWD(2016) 225 final
TALITUSTE ÜHINE TÖÖDOKUMENT
MÕJUHINNANGU KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE
Julgeoleku ja arengu toetamine suutlikkuse suurendamise kaudu
Lisatud dokumendile:
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 230/2014, millega luuakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend
{COM(2016) 447 final}
{SWD(2016) 222 final}
Mõju hindamise aruanne — kommenteeritud kokkuvõte
Julgeoleku ja arengu toetamine suutlikkuse suurendamise kaudu
A.Meetmete võtmise vajadus
Euroopa Ülemkogu 19. ja 20. detsembri 2013. aasta järeldustes on rõhutatud, kui tähtis on toetada partnerriike ja piirkondlikke organisatsioone, pakkudes vajaduse korral koolitust, nõu, varustust ja vahendeid, et nad saaksid kriise üha enam ise ennetada või ohjata
. Aprillis 2015 võtsid Euroopa Komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja vastu ühisteatise „Julgeoleku ja arengu toetamine suutlikkuse suurendamise kaudu”. Selles teatises tehti kindlaks lüngad ELi võimes toetada partnerite suutlikkuse suurendamist julgeolekusektoris ja jõuti järeldusele, et „ELi eelarves [puudub praegu] rahastamisvahend, mis oleks mõeldud partnerriikides julgeolekusektori (eelkõige selle sõjalise komponendi) suutlikkuse suurendamise terviklikuks rahastamiseks”
. See on problemaatiline, kuna „konfliktid, ebakindlus ja ebastabiilsus [...] põhjustavad inimeste kannatusi, sunniviisilist ümberasustamist ja viletsaid arengualaseid tulemusi, tunnustatakse [...] Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni resolutsioonis „Muudame oma maailma: säästva arengu tegevuskava aastani 2030”, mis hõlmab 16. eesmärki rahu ja stabiilsuse kohta.
Stabiilsus ja julgeolek on olulised, et arengualased jõupingutused juurduksid; need on osa igakülgse arengupoliitika strateegiatest, mis hõlmavad rahu ja inimeste julgeolekut tagavate tingimuste edendamist. Julgeoleku ja arengu toetamises suutlikkuse suurendamise kaudu kindlaks tehtud puudused takistavad ELi võimet saavutada välistegevuse eesmärke, sealhulgas rahu, inimeste julgeolekut ja jätkusuutlikku arengut tagavate tingimuste edendamist.
Käesoleva algatuse üldeesmärgid on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 208, eelkõige:
tagada, et ELi arenguabi habrastele arengumaadele ei kahjusta ebastabiilsus ja konfliktiolukorrad, võimaldades kõigil osalejatel, sealhulgas sõjaväel, tagada stabiilsus, rahu ja avalik kord;
toetada arengumaade säästvat majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast arengut, pidades esmaseks eesmärgiks vaesuse kaotamist, täites samal ajal kohustusi ja arvestades eesmärke, mis on heaks kiidetud Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis ja teistes pädevates rahvusvahelistes organisatsioonides.
Erieesmärgid on järgmised:
aidata suurendada partnerriikide enda suutlikkust ennetada ja ohjata kriise;
aidata parandada partnerriikide julgeolekusektori osalejate, sealhulgas relvajõudude tõhusust, suurendades julgeoleku ja arengu toetamise suutlikkust ning
aidata tagada õigusriigi põhimõtte austamine, hea valitsemistava ning tõhustatud tsiviilkontroll ja -järelevalve relvajõudude üle kolmandates riikides.
ELi meetmed on vajalikud ja õigustatud nii aluslepingus sätestatud eesmärkide (Euroopa Liidu lepingu artikkel 21, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 208) kui ka subsidiaarsuse põhimõtte alusel. ELi liikmesriigid on palunud komisjonil ja kõrgel esindajal esitada ettepanekud, mis võimaldaksid ELil tegeleda põhjalikult julgeoleku ja arengu toetamisega suutlikkuse suurendamise kaudu. Julgeolekusektorile antava ulatusliku ja paindliku ELi toetuse kasu seisneb selles, et see võimaldab kaasata lühi- ja pikaajalistesse meetmetesse kõik riigi julgeolekusektori osalejad; lisaks on sellist toetust võimalik paremini kooskõlastada.
B.Lahendused
Probleemiga tegelemata jätmise negatiivse tagajärjena väheneb liidu meetmete tõhusus ja liidu võime aidata kaasa stabiilsuse ja säästva arengu eesmärkide saavutamisele, eelkõige ebakindlates riikides. Sellepärast on vaja esitada ettepanek, milles käsitletakse vajadust anda ulatuslikku rahalist toetust kõigile sektori osalejatele, sealhulgas sõjaväele, kui saab tõestada, et ettenähtud tegevuste eesmärk ja sisu aitavad selgelt kaasa arengupoliitika eesmärkide saavutamisele.
Kaalutakse võimalusi kohandada olemasolevaid rahastamismehhanisme liidu üldeelarve piires või sellest väljaspool ja arendada välja täiemahuline ulatuslik spetsiaalne rahastamisvahend. Need valikud tähendavad olemasolevate teiseste õigusaktide muutmist erineval määral ja toovad kaasa erinevad ajakavad. Viivitamatut lahendamist vajavate probleemide käsitlemiseks on väga tähtis kohese ja realistliku lahenduse toetamine. Selline kohene lahendus tähendaks komisjoni ettepaneku vastuvõtmist 2016. aastal.
Mõjuhinnangus jõutakse järeldusele, et stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi
(IcSP) läbivaatamine oleks kõige asjakohasem ja tõhusam lahendus lühemaks ajavahemikuks. Selleks, et rakendada ulatuslikult ja pikema ajavahemiku jooksul algatust „Julgeoleku ja arengu toetamine suutlikkuse suurendamise kaudu” (sh toetada kaitsega seotud eesmärkidel relvajõude), on vaja ühendada eelarvevahend (arenguülesannete jaoks) mõne muu, võimalik, et ka eelarvevälise mehhanismiga.
Lisaks ulatuslikele konsultatsioonidele liikmesriikide ja muude sidusrühmadega 2015. aastal, toimus 1. aprillist kuni 27. maini 2016 veebipõhine avalik konsultatsioon, et võimaldada üldsusel tagasisidet anda. 94 % vastanutest nõustus, et tõhus, seaduslik ja vastutustundlik julgeolekusektor partnerriikides võib aidata kaasa rahu, inimeste julgeoleku ja säästva arengu tagamisele. Samuti oli 85 % vastanutest nõus, et sõjaliste üksuste juhtimise tugevdamine, eeskätt ebakindlates ja konfliktist väljuvates riikides, võib viia ÜRO stabiilsuse ja säästva arengu eesmärkide saavutamiseni. Kuigi selline avalik konsultatsioon ei ole representatiivne, osutab see, et arutelus osalejad on üksmeelel, et on vaja võtta meetmeid. 15. aprilli 2016. aasta mitteametlikus dokumendis rõhutasid kümme ELi liikmesriiki, et lühiajalises perspektiivis on stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend kõige sobivam vahend valdkonnas, mis on seotud julgeoleku ja arengu toetamisega suutlikkuse suurendamise kaudu.
C.Eelistatud poliitikavaliku mõju
Stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi läbivaatamine on eelistatud valik, pidades silmas ajastust, geograafilist ulatust ja paindlikkust selle rakendamisel kriisiolukorras. Stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend on mõeldud reageerimiseks häda- või kriisiolukordade või kriisiolukorra tekkimise ohu korral, et konflikte ennetada, aga ka rohkem pikemaajaliseks toetuseks konfliktide ennetamisele, rahu kindlustamisele ja kriisiks valmisolekule ning ülemaailmsete, piirkonnaüleste ja tekkivate ohtude vastu võitlemiseks. Stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendil on ülemaailmne geograafiline kohaldamisala ning keskendutakse kriisidele reageerimise võimele kolmandates riikides. Seega piirduks stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi võimalik läbivaatamine ühe vahendi lisamisega, mis võimaldaks kaotada praeguse lõhe kõigi julgeolekuvaldkonna osalejate (sealhulgas sõjavägi) toetamisel, võimaldades eelkõige koolituse ja varustuse pakkumist pakiliste lühiajaliste ja keskmise tähtajaga vajaduste rahuldamiseks seoses säästva arengu eesmärkide saavutamisega.
Toetus kolmandate riikide relvajõududele ELi vahenditest, kasutades õigusliku alusena Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 209, jääks erandlikuks. See oleks kohaldatav üksnes konkreetsetes partnerriikides selgelt määratletud olukordades, kus sõjalise võimekuse arendamine täidaks arenguga seotud eesmärki.
Asjakohane oleks 100 miljoni euro suurune eelarveeraldis ajavahemikul 2017-2020. Algatust rahastatakse liidu üldeelarve rubriigi 4 („Globaalne Euroopa”) vahendite ümberpaigutamise teel. Mingeid täiendavaid rahalisi vahendeid ei kaasata. Rakendamist reguleeritakse määrusega (EL) nr 236/2014, milles sätestatakse liidu välistegevuse rahastamisvahendite rakendamise ühised eeskirjad ja menetlused.
Täiendavat mõju ELi liikmesriikide eelarvetele ei ole ette nähtud; algatust ei kohaldata liikmesriikide haldusasutuste suhtes, mingid ülevõtmismeetmed ei ole vajalikud. Kolmandate riikide ametiasutused võivad oodata positiivset mõju kavandatud algatusega loodud suuremast sidususest.
Käesoleva algatuse pikaajaline majanduslik ja arengualane mõju asjaomastele riikidele on märkimisväärne. Kuna makstavad summad on väikesed ja on raske kindlaks teha põhjuslikku seost, ei ole eelnevalt läbi viidud mõju hindamist. Üksikmeetmeid tuleb hinnata projektipõhiste näitajate alusel. Stabiilsem ja turvalisem ühiskond on säästva arengu ja suurema heaolu eeltingimus, millega väheneb ebakindluse ja konfliktidega seotud surve.
D.Järelmeetmed
Läbivaadatud stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi määrust kohaldataks kuni 31. detsembrini 2020. Käesoleva algatuse järelmeetmeid arutatakse seoses aruteludega 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku üle.
