EUROOPA KOMISJON

Brüssel,14.9.2016

COM(2016) 591 final

2016/0286(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega asutatakse Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Amet

(EMPs kohaldatav tekst)

{SWD(2016) 303}
{SWD(2016) 304}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Komisjon nägi oma 2015. aasta mais avaldatud teatises „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“ 1 ette 2016. aastal ettepanekute esitamise elektroonilist sidet reguleeriva raamistiku põhjalikuks ümberkorraldamiseks. Ümberkorraldamise eesmärk on muu hulgas tagada tõhusam reguleeriv institutsiooniline raamistik, et muuta telekommunikatsiooninormid digitaalse ühtse turu jaoks sobivate tingimuste loomise raames eesmärgipäraseks. Need käsitlevad ülikiirete juurdepääsuvõrkude kasutuselevõttu, traadita võrkude raadiosagedusalade kooskõlastatumat haldamist ning täiustatud digitaalvõrkude ja innovaatiliste teenuste arenguks võrdsete tingimuste loomist. Teatises juhiti tähelepanu asjaolule, et turu ja tehnilise keskkonna muutumise tõttu on vaja tugevdada institutsioonilist raamistikku, täiustades selleks Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti (BEREC) ülesandeid.

Oma resolutsioonis „Ettevalmistused digitaalse ühtse turu aktiks“ 2 kutsus Euroopa Parlament komisjoni üles digitaalset ühtset turgu paremini integreerima, tagades tõhusama institutsioonilise raamistiku kehtestamise. Seda saab teha BERECi osatähtsuse, suutlikkuse ja otsustusõiguse suurendamise abil, et ta saaks i) edendada elektroonilise side õigusraamistiku järjepidevat rakendamist, ii) tõhusamalt tagada ühtse turu arengu järelevalve ja iii) aidata lahendada piiriüleseid vaidlusi. Euroopa Parlament rõhutas sellega seoses ka vajadust suurendada BERECi rahalisi vahendeid ja personali ning tõhustada selle juhtimisstruktuuri.

Käesolevat ettepanekut tuleb tõlgendada koostoimes ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega luuakse Euroopa elektroonilise side seadustik (edaspidi „direktiiv“). Kõnealuse ettepanekuga kehtestatakse BERECile täiendavad kohustused, mis aitavad tagada õigusraamistiku järjepideva rakendamise. See omakorda edendaks elektroonilise side turu arengut kogu liidus. Peale selle aitaks BEREC parandada ka ülikiire andmeside kättesaadavust ja kasutuselevõttu, konkurentsi elektroonilise side võrkude pakkumisel ja teenuste osutamisel ning ELi kodanike huvide edendamist. Käesoleva ettepaneku eesmärk on tugevdada BERECi institutsioonilist osatähtsust ja parandada tema juhtimisstruktuuri, muutes ta ametiks, mis suudab täita oma tulevasi ülesandeid.

Alates oma kohustuste täitma asumisest 2010. aastal ja täielikult toimivaks saamisest 2011. aastal on BEREC ja BERECi büroo (edaspidi „BERECi büroo“) aidanud kaasa õigusraamistiku järjepidevale rakendamisele. Nad on andnud ka väärtuslikku oskusteavet riikide reguleerivatele asutustele ja ELi institutsioonidele. Hiljutises määruses (EL) 2015/2120 määrati kindlaks BERECi täiendavad kohustused. Nendeks on suuniste koostamine riigi reguleerivate asutuste avatud internetiühendust käsitlevate kohustuste täitmise kohta ja arvamuste koostamine komisjoni vastuvõetavate rakendusaktide eelnõude kohta seoses kogu liitu hõlmava rändluse ja teatavate aruandekohustustega. Direktiivi ettepanekus, mis on lisatud käesolevale ettepanekule, usaldatakse BERECile veel ülesandeid, näiteks suurem roll turgu reguleerivate parandusmeetmete konsulteerimismehhanismis, riigi reguleerivatele asutustele geograafiliste ülevaadete kohta suuniste koostamine, ühiste lähenemisviiside väljatöötamine piiriüleste lõppkasutajate nõudluse rahuldamiseks, arvamuste esitamine kavandatud riiklike meetmete kohta seoses raadiosagedusala kasutamise õiguste andmisega (raadiospektri kasutuse võrdlushindamine) ning numbrite territooriumivälist kasutamist ja piiriülest korda käsitleva registri ning elektroonilise side võrkude pakkujate ja teenuste osutajate registri loomine.

BEREC ja BERECi büroo on täitnud tunduvalt tähtsamat osa, eriti piiriülestes küsimustes (nagu masinatevahelised teenused või ettevõtjate riikidevaheline nõudlus) ning saanud kogemusi õigusraamistiku järjepideva rakendamise tagamisel. Näib, et selle kogemuse ärakasutamine on asjakohane ja vajalik, muutes nii BERECi kui ka BERECi büroo ühiselt täieõiguslikuks ametiks. Uuel ametil on ulatuslikumad volitused ning ta peaks jätkama BERECi tööd ja riikide reguleerivatelt asutustelt saadud eriteadmiste koondamist. Arvestades, et BERECi identiteet on juba välja kujunenud – see soovitakse võtta uue ameti puhul aluseks – ja et tema nime muutmisega kaasnevad arvestatavad kulud, peaks uue ameti nimi olema samuti BEREC.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Tänu BERECi selgetele eesmärkidele on käesolev ettepanek kooskõlas ühtse turu strateegia muude algatustega. Selle põhjuseks on asjaolu, et ühenduse teenused, mida pakutakse elektroonilise side võrkude kaudu, on digitaaltoodete ja -teenuste levitamise alustala.

Ettepanekuga täiendatakse kehtivat sektoripõhist määrust. BERECi kavandatud ülesanded raadiosagedusalade valdkonnas võtavad arvesse kõnealuses valdkonnas kehtivaid õigusakte, eriti raadiospektripoliitikat käsitlevat otsust 676/2002/EÜ, raadiospektripoliitika töörühma käsitlevat otsust 2002/622/EÜ ja otsust 243/2012/EL, millega luuakse mitmeaastane raadiospektripoliitika programm.

Sellega lisatakse BERECit käsitlevasse määrusesse ka ülesanded, mis anti BERECile hiljuti vastuvõetud määrusega (EL) 2015/2120, millega nähakse ette avatud internetiühenduse tagamist käsitlevad normid ja kaotatakse rändlusteenuste lisatasud.

Komisjon esitab tõenäoliselt 2016. aasta lõpuks ettepaneku eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitleva direktiivi 4 läbivaatamise kohta. Kehtiva määruse ettepaneku kohaldamisala võib olla vaja kohandada, arvestades ettepaneku tulevase läbivaatamise tulemusi.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on tagada BERECile asjakohane ja tõhus juhtimisstruktuur, volitused ja vahendid, mida tal on vaja õigusraamistiku järjepidevaks rakendamiseks. Sellest lähtuvalt täiendab ettepanek teisi elektroonilise side õigusakte ja poliitikavahendeid.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Digitaalse ühtse turu strateegia on komisjoni uue koosseisu üks kümnest prioriteedist, mis määrati kindlaks 2014. aastal. Käesolev ettepanek on kooskõlas ka komisjoni muude tähtsamate prioriteetidega, eriti muude algatustega, millega muudetakse siseturg tugevamaks ja õiglasemaks ning soodustatakse investeeringuid, luuakse töökohti ja edendatakse jätkusuutlikku majanduskasvu.

Mõned BERECi ülesanded põhinevad liidu mitme valdkonna kehtivatel õigusaktidel ja täiendavad neid. Üks selliseid ülesandeid on esitada arvamusi kavandatud riiklike meetmete kohta, mis on seotud siseturgu reguleerivate menetlustega. Nende aluseks on endiselt konkurentsiõiguse põhimõtted. Teine selline ülesanne on koostada suuniseid võrkude kasutamise geograafiliste ülevaadete kohta. Need annavad kasulikku teavet ka riigiabi kohta ja parandavad kahe poliitikavaldkonna vahelist sidusust.

Lisaks sellele on ettepaneku eesmärk muuta BEREC liidu detsentraliseeritud asutuseks ja viia tema tegevus kooskõlla ühise lähenemisviisiga.

Kooskõla rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustustega

BEREC võib oma ülesandeid täites teha vajaduse korral koostööd kolmandate riikide pädevate asutuste ja/või rahvusvaheliste organisatsioonidega. Selle koostöö aluseks peaks olema töökord, millega austatakse liidu rahvusvahelisi suhteid ja millega ei tohiks tekitada liidule ja tema liikmesriikidele õiguslikke kohustusi.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Ettepaneku aluseks on aluslepingu artikkel 114, sest see on seotud elektroonilise side siseturu arendamise ja toimimisega.

•Subsidiaarsus (liidu ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Liit peab tegutsema selle nimel, et kaotada ebajärjepidevus kehtiva raamistiku kohaldamisel ja puudused kehtivas institutsioonilises ülesehituses ning vastuolud kohustuste jaotamisel liikmesriikide, riikide reguleerivate asutuste ja komisjoni vahel. Turu killustatuses ei saa süüdistada üksnes liidu kehtivat õiguskorda. Kuid viimaste aastate jooksul on saanud selgeks, et telekommunikatsioonisektori ebaühtlase reguleerimise põhjuseks on vähemasti osaliselt praegune institutsiooniline ülesehitus ning viis, kuidas mitmesugused institutsioonid (peamiselt riikide reguleerivad asutused, BEREC ja komisjon) on üksteisega seotud ja võivad reguleerimise tulemust mõjutada. BERECi volituste suurendamine turu eelreguleerimise valdkonnas parandab õiguskindlust ja aitab kaasa regulatiivsele järjepidevusele.

Turu ja tehnoloogia arengu tõttu tuleb liikmesriikides tagada paljudes piiriülestes aspektides regulatiivne kooskõla. Liidu asutus saab tegeleda nende aspektidega paremini, kui see on võimalik igas liikmesriigis eraldi. See kehtib eeskätt selliste teenuste kohta nagu masinatevahelised teenused. Neid tuleks osutada nii, et seda saaks teha tõrgeteta riigipiiride üleselt. Endiselt on olemas ka riiklikud tegurid, mis takistavad ärisideteenuste piiriülest osutamist. See on oluline käest lastud võimalus siseturu toimimise ja arengu seisukohast.

Õigusraamistiku ühetaolise, järjepideva ja tõhusa rakendamise tagamine BERECi toetusel on ühistes huvides. Seetõttu ei ole liikmesriikidel võimalik selle ettepaneku eesmärke piisavalt saavutada. Neid on võimalik paremini saavutada liidu tasandil. Seega võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega.

•Proportsionaalsus

Ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, eriti pidades silmas BERECi eesmärke ja ülesandeid. Ettepanekuga tahetakse tagada õigusraamistiku järjepidev rakendamine ja seega aidata kaasa elektroonilise side turu arengule kogu liidus ning parandada ülikiire tava- ja mobiilse andmeside kättesaadavust ning kasutuselevõttu, konkurentsi elektroonilise side võrkude ja teenuste pakkumisel ning liidu kodanike huvide edendamist. BEREC abistaks komisjoni ja riikide reguleerivaid asutusi, koostaks suuniseid, et tagada riikide reguleerivate asutuste meetmete järjepidevus, esitaks arvamusi tõhusate siseturu menetluste kaudu kavandatud riiklike meetmete kohta, peaks võrgupakkujate ja teenuseosutajate ning territooriumiväliseks kasutamiseks mõeldud numbrite registreid ning võtaks vastu siduvaid otsuseid kahe piiriülese küsimuse kohta: riikidevaheliste turgude kindlaksmääramise ja lepingu kokkuvõtliku vormi kohta. BERECil oleksid poolsiduvad õigused seoses siseturu menetlustega turu reguleerimist käsitlevate kavandatud riiklike meetmete suhtes („topeltkinnituse“ süsteem) ning kogu liidus ühtse kõne lõpetamise hinna maksimummäära kehtestamisega.

Uus amet jätkaks BERECi tööd ja koondaks jätkuvalt eriteadmisi, mis on saadud riikide reguleerivatelt asutustelt, kes on endiselt ameti töö keskmes ja tema haldusnõukogu liikmed. Õigusraamistiku rakendamisel teevad enamiku tööst jätkuvalt riikide reguleerivad asutused.

Riikide reguleerivatele asutustele jääb eelkõige seoses juurdepääsu reguleerimisega pädevus tagada, et turutõrked kõrvaldatakse asjakohaste parandusmeetmete abil ja et õigusaktid aitavad saavutada ühiseid poliitikaeesmärke. Kavandatud õigusnormidega antakse reguleerivatele asutustele praeguste ühenduvuse probleemide lahendamiseks lisavahendid, kuid nende kasutusviis oleneb riigi oludest, mida hindavad riigi reguleerivad asutused. Põhjus, miks regulatiivset järelevalvet tugevdatakse peamiselt BERECi osatähtsuse suurendamise abil niisuguses järelevalveprotsessis, on kehtivate normide kohaldamise ilmselge ebajärjepidevus, samas kui järjepidevus on siseturu asjakohase toimimise jaoks ülioluline.

Raadiosagedusalade haldamine on samuti endiselt liikmesriikide pädevuses. Kavandatud eeskirjadega luuakse üldraamistik raadiosagedusalade sidusaks haldamiseks kogu liidus, samas kui liikmesriigid võivad eeskirjade kohaldamisel võtta arvesse riigi olusid. Arvestades raadiosagedusalade haldamise suurt piiriülest mõju ja selle laiemat mõju ühenduvusele siseturul, on vaja liidu tasandil kehtestada teatavad kooskõlastamismenetlused.

Väljapakutud õigusakti liik – määrus – on liidus otsekohalduv. Liidu, liikmesriikide valitsuste ja ettevõtjate rahaline ning halduskoormus seetõttu väheneb ja on ettepaneku eesmärgi suhtes proportsionaalne. Sellega muudetakse praegune olukord proportsionaalsemaks, sest liidu amet loodi peamiselt BERECi toetuseks. Sellega tagatakse, et uus amet loob lisaväärtust ja on vastavuses liidu poliitiliste prioriteetide, eriti digitaalse ühtse turu strateegiaga.

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Üldiselt järeldati ettepanekule lisatud komisjoni talituste töödokumendis, milles hinnati kehtivate normide toimivust, et elektroonilise side õigusraamistiku üldeesmärk, st tagada konkurentsivõimeline sektor, mis loob lõppkasutajatele märkimisväärset kasu, on üldjoontes saavutatud. Selle peamised erieesmärgid – edendada konkurentsi, arendada siseturgu ja tekitada lõppkasutajates huvi – on endiselt asjakohased. Kuid näib, et vaja on vaadata läbi õigusraamistik, sealhulgas BERECi määrus, et käsitleda järjest suuremat vajadust parema ühenduvuse järele digitaalsel ühtsel turul ja ühtlustada sätteid, võttes arvesse turu ning tehnoloogia arengut.

Arvestades konkreetseid hindamiskriteeriumeid, võib tulemused kokku võtta järgmiselt.

Olulisus – Pidades silmas teiste oluliste institutsioonide rolli ja toimimist, peab BEREC kooskõlas kehtivate õigusnormidega püüdma saavutada raamistiku eesmärke. Eelkõige peab ta tagama õigusraamistiku järjepideva rakendamise, et aidata kaasa siseturu arengule ja paremale toimimisele. Seda eesmärki ja tema suuremaid volitusi arvestades BERECi tähtsus suureneb, ehkki avaliku konsultatsiooni käigus ei saavutatud üksmeelt, kuidas seda õiguslikult kajastada.

Tulemuslikkus – Telekommunikatsioonisektori läbivaatamist käsitlevas avalikus konsultatsioonis osalejad olid erineval arvamusel selles, kui tulemuslik on BERECi osa järjepidevate tulemuste saavutamisel. Osa sidusrühmi näeb BERECi sõltumatuid tehnilisi nõuandeid ja tema osatähtsust turu läbivaatamise protsessis positiivses valguses. Teised arvavad, et kuna tegemist on riikide reguleerivate asustuste rühmaga, millel puudub juriidilise isiku staatus, siis see vähendab BERECi stiimuleid töötada siseturu eesmärkide saavutamise nimel, vastandatuna tema liikmesriigi liikmete erinevatele või ühistele eesmärkidele. Vastajad märkisid, et BEREC peaks tegutsema põhiteemade suhtes ennetavamalt. Nad märkisid ka seda, et tema praeguse institutsioonilise ülesehituse tõttu otsustab BEREC sageli suurema paindlikkuse või väiksema ühisnimetaja kasuks, selle asemel, et võtta ühtse turu suhtes ühtlustatud lähenemisviis.

Arvestades arvamust ELi elektroonilise side õigusraamistiku läbivaatamise kohta 6 , on BEREC seoses oma praeguste ülesannetega teinud kindlaks mõned valdkonnad, kus ta saaks täita suuremat osa. Näiteks artiklite 7 ja 7a alusel koostatavate BERECi arvamuste suurem kohaldamisala, piiriülesed küsimused (näiteks rahvusvaheline rändlus), internetiühenduse teenuste kvaliteedi võrdlusanalüüs liidu tasandil ja tehniliste suuniste koostamine.

Pidades silmas BERECi Büroo kui liidu ameti eesmärkide ühtlustamist liidu praeguste prioriteetidega, järeldati hindamises, et BERECit toetades peaks BERECi Büroo oma praeguste ülesannete kaudu aitama lõppkokkuvõttes kaasa ühtse turu arengule ja eeskirjade järjepidevale rakendamisele. Sellele vaatamata on olukord ainulaadne, kuna amet loodi üksnes teise, liidu õiguse alusel loodud reguleeriva organi toetamise ülesande täitmiseks. See kujutab endast teatavat katsumust, sest vaatamata oma üsna piiratud ülesannetele peab BERECi büroo järgima samu üksikasjalikke eeskirju (finants-, personali-, rakendus-, hanke-, aruandlus- ja muid eeskirju), mis kehtivad kõigile liidu detsentraliseeritud asutustele.

Tõhusus – Täpseid kulusid ei olnud võimalik välja arvutada, kuid hindamine näitas, et raamistiku kasutegurid – eelkõige ettevõtjate, lõppkasutajate ja kogu ühiskonna jaoks – kaaluvad suuresti üles selle rakendamise kulud.

BERECi büroo ei vasta mitmes mõttes ühise lähenemisviisi põhimõtetele. Büroo piiratud ülesanded ja väiksus võrreldes teiste liidu ametitega raskendavad töötajate leidmist ja hoidmist ning tema organisatsioonilisi asjaolusid. Ebatõhusust põhjustab ka praegune kahetasandiline struktuur. Ehkki niisugust ebatõhusust on raske mõõta, muudab kahetasandiline struktuur asjad keerulisemaks ja tekitab halduskoormust, näiteks on vaja vastu võtta kaks eraldi aastaaruannet ja kaks tööprogrammi – üks reguleerivate asutuste nõukogu poolt BERECi jaoks ja teine juhtkomitee poolt büroo jaoks.

Hindamises tehti kindlaks mitu küsimust, mida võiks lihtsustada ja ühtlustada (ametisse nimetava asutuse volituste delegeerimine, pikemad või pikendatavad esimehe volitused, enamushääletuse eeskirjad, piisavad vahendid, juhtkomitee ühtlustamine ja pikemad konsulteerimisperioodid või kahetasandiline konsulteerimisprotsess peamiste poliitikateemade puhul).

ELi lisaväärtus – BERECi loomisel tekkiv ELi lisaväärtus, eriti seoses tema nõuandva rolliga ELi institutsioonide suhtes, on seotud elektroonilise side siseturu toimimisega. Üldiselt tajutakse seda positiivsena, kuid aeg-ajalt on seatud kahtluse alla BERECi tulemuslikkust. Tema tõhusam tegutsemine suurendaks lisaväärtust. Büroo lisaväärtus BERECit toetava liidu ametina on teine oluline tahk.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

11. septembril 2015. aastal algatati 12 nädala pikkune avalik konsultatsioon, et saada ideid kehtivate normide hindamise protsessi jaoks ja selgitada välja eri seisukohad raamistiku võimalike kohanduste suhtes turu ja tehnika arengu valguses. See hõlmas kehtiva raamistiku üldist hindamist ning selle konkreetsete osade üksikasjalikku hindamist ja läbivaatamist. Need on:

võrgule juurdepääsu reguleerimine,

raadiosagedusalade haldamine ja traadita ühendus,

sideteenuste sektoripõhine reguleerimine,

universaalteenuse eeskirjad,

institutsiooni ülesehitus ja juhtimine.

Konsultatsioon oli nii üldine kui ka üksikasjalik ning selles tegid ulatuslikku kaastööd tarbijad, elektroonilise side võrkude pakkujad ja teenuse osutajad, liikmesriikide ja ELi operaatorite ühendused, kodanikuühiskonna organisatsioonid, ringhäälinguorganisatsioonid, tehnoloogia pakkujad, interneti- ja võrguteenuse osutajad, ühenduvusest sõltuvad ettevõtjad ning digitaalmajanduses osalejad üldisemalt, kõigi tasandite riiklikud ametiasutused, riikide reguleerivad asutused ja muud huvitatud sidusrühmad. Konsultatsioonis rääkisid kaasa sidusrühmad, keda poliitikavaldkond mõjutab, kes seda rakendama peavad ja kellel on väljaöeldud huvi poliitikavaldkonna suhtes. Sidusrühmad kõigist liikmesriikidest ja väljastpoolt ELi andsid konsultatsiooni raames veebi kaudu kokku 244 vastust. Poole peal, 11. novembril 2015 toimus avalik kuulamine.

Peale avaliku konsultatsiooni aitas BEREC ka ise hindamisele ja läbivaatamisele kaasa ning avaldas 2015. aasta detsembris oma arvamuse 7 . Raadiospektripoliitika töörühm esitas samuti oma arvamuse – digitaalse ühtse turu strateegia ja raamistiku läbivaatamise kohta 8 .

Konsultatsiooni käigus tulid esile järgmised suundumused.

Head ühendust peetakse digitaalse ühtse turu jaoks vajalikuks tingimuseks. Paljud vastajad tõid esile vajaduse poliitikameetmete võtmise ning kehtivate põhimõtete ja reguleerivate vahendite võimaliku kohandamise järele, et toetada taristu kasutuselevõtmist tulevaste vajaduste järgi.

Paljud vastajad märkisid, et kehtiv õigusraamistik ei ole siseturu jaoks kuigi kasulik. Üldiselt arvatakse, et õigusraamistikku on vaja kohandada praeguse turudünaamika järgi. Sellele vaatamata tunnistasid paljud vastajad, et telekommunikatsiooniturgude liberaliseerimine parandas olukorda, eriti lõppkasutajate kasu ja enamiku riigisiseste turgude konkurentsi seisukohast.

Seoses raadiospektriga tunnistasid vastajad traadita ühenduse ja traadita lairibaühenduse tähtsust. Üldiselt soovib sektor, mis pooldab kooskõlastatumat lähenemisviisi, suuremat kindlustunnet investeeringute suhtes ja võimalusi arendada kogu liidus uut traadita ning mobiilsidet, sealhulgas 5G-d.

Ehkki riikide reguleerivate asutuste ja raadiosagedusalade haldamise asutuste jätkuvat osatähtsust üldiselt tunnustatakse, rõhutas peaaegu pool vastajatest, et institutsioonilist ülesehitust liidu tasandil tuleks kohandada tagamaks paremat õiguskindlust ja vastutust. Nad toetasid järgmisi muudatusi:

muuta eri institutsioonide vaheline pädevuse jaotumine selgemaks (et vältida dubleerimist),

tagada, et institutsioonid vastutaksid poliitiliselt ja õiguslikult oma otsuste eest, ning

suurendada läbipaistvust otsuste tegemisel (sidusrühmade laialdasem kaasamine).

Hindamise raames tellis komisjon ka mitu uuringut. Nende hulka kuulusid ka avalikud seminarid, kus sidusrühmadel oli võimalik esitada märkusi ja anda tagasisidet käimasoleva hindamise kohta.

6. aprillil 2016. aastal toimus avalik seminar, et kinnitada vahetulemused, mis saadi ühingute WIK, IDATE ja Deloitte korraldatud uuringus „Õigus- ja eriti juurdepääsukord Euroopas võrku investeerimise mudelite korral“ (SMART 2015/0002).

2. mail 2016. aastal toimus avalik seminar, et kinnitada vahetulemused, mis saadi ühingute WIK, CRIDS ja Cullen korraldatud uuringus teemal „Olulised küsimused turule sisenemise, nappide ressursside haldamise ja üldiste tarbijaküsimuste läbivaatamisel“ (SMART 2015/0003).

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Komisjon kasutas järgmist asutusevälist eksperdiabi.

– Poliitikasoovitused teistelt ELi institutsioonidelt, eriti Euroopa Parlamendilt 9  ja Euroopa Ülemkogult 10 .

– Kolm läbivaatamisuuringut.

–„Elektroonilise side õigusraamistiku läbivaatamisega seotud mõjuhindamise ettevalmistamise toetamine“ (SMART 2015/0005).

–„Õigus- ja eriti juurdepääsukord Euroopas võrku investeerimise mudelite korral“ (SMART 2015/0002).

–„Olulised küsimused turule sisenemise, nappide ressursside haldamise ja üldiste tarbijaküsimuste läbivaatamisel“ (SMART 2015/0003).

– Peale selle on läbivaatamises saadud teavet paljudest muudest uuringutest. Need on loetletud mõjuhinnangu punktis 6.1.4.

– Kõrgetasemeline ekspertide rühm uuringu SMART 2015/0005 11  raames.

•Mõjuhinnang

Mõjuhinnangu kommenteeritud kokkuvõte ja õiguskontrollikomitee positiivne arvamus on kättesaadavad komisjoni veebisaidil: 12

Uuriti järgmisi poliitikavariante. Eelistatud on variant 3, ehkki BERECi struktuuri kohandamist vastavalt ühisele lähenemisviisile on kaalutud ka valikus 2 13 .

Variant 1 – Meetmeid ei võeta (alusstsenaarium)

Selle variandi aluseks on kehtivad normid. Praegune riikide reguleerivate asutuste pädevuste asjakohase ühtsuse puudumine avaldab mõju. Selle põhjuseks on asjaolu, et seadusandja on andnud BERECile ülesanded valdkondades, milles tema liikmete pädevused ei ole riiklikul tasandil ühtlustatud, näiteks piiriüleste vaidluste lahendamisel.

Variant 2 – Suurem nõuandev roll ja suuremad pädevused

Selle variandi raames nähakse ette mõningad praeguste normide kohandused, eelkõige riikide sõltumatute reguleerivate asutuste rolli tugevdamine, kehtestades neile kogu liidus miinimumpädevused, arvestades kogemust, mis on saadud raamistiku kohaldamisel viimastel aastatel ning õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi elluviimisel.

Liidu tasandil peaks BEREC laiendama oma nõuandvat rolli valdkondadesse, kus riikide sõltumatud reguleerivad asutused on pädevad, et viia oma ülesanded kooskõlla riikide reguleerivate asutuste omadega. Kuid et muuta BEREC tõhusamaks ja tagada tema stabiilsem haldamine, kohandatakse tema juhtimisstruktuuri nii, et see oleks võimalikult tihedalt kooskõlas ühise lähenemisviisiga. See tähendab seda, et juriidilise isiku staatusega organ täidaks reguleerimisülesandeid BERECi egiidi all.

Praeguse reguleerivate asutuste nõukogu ja juhtkomitee asemel loodaks uus haldusnõukogu, kes jälgib ameti tegevuse üldist suunda. Nähakse ette stabiilsem juhtimisstruktuur, nimetades esimehe (kes valitakse haldusnõukogu liikmete seast) ametisse pikemaks ajaks (praegu on ametiaeg üks aasta). Tegevdirektoril oleks rohkem õigusi kui praegusel büroo haldusdirektoril ja ta valitaks kandidaatide seast, kelle komisjon avaliku valikumenetluse põhjal esitab, nagu on ette nähtud ühises lähenemisviisis ja nagu see on teiste liidu ametite puhul.

Variant 3 – Nõuandev roll teatavate normide kehtestamisele eelnevate õigustega ning parem turu läbivaatamise protsess ja raadiospektri kasutamise õiguse andmine

See variant hõlmab enamikku variandi 2 elemente, eriti ühesuguseid miinimumpädevusi (sealhulgas pädevust määrata kindlaks elektroonilise side võrkude ja teenuste raadiospektri kasutamise õiguse andmise õiguslikud ja turgu kujundavad asjaolud) ning riikide reguleerivate asutuste ja BERECi ülesannete kooskõlla viimist, aga ka BERECi juhtimisstruktuuri sisulist kohandamist vastavalt ühisele lähenemisviisile.

BERECile antakse mõned lisaülesanded, nagu õigus võtta vastu siduvaid otsuseid riikidevaheliste turgude kindlaksmääramise ja lepingu kokkuvõtliku vormi kohta; poolsiduvad õigused seoses siseturu menetlustega turu reguleerimist käsitlevate kavandatud riiklike meetmete suhtes („topeltkinnituse“ süsteem, vt allpool) ning kogu liidus ühtse kõne lõpetamise hinna maksimummäära kehtestamisega ja suuniste koostamine mitmesugustes valdkondades: geograafilised ülevaated, ühised lähenemisviisid piiriülese nõudluse rahuldamiseks, standardpakkumise miinimumnõuded, ühised kriteeriumid numeratsiooniressursside haldamiseks, teenusekvaliteedi näitajad, kohaldatavad mõõtmisviisid ja tehnilised üksikasjad seoses kuluarvestusmudeliga, mida riikide reguleerivad asutused kohaldavad kõne lõpetamise sümmeetrilise hinna maksimummäärade kehtestamisel. Talle antakse ka õigus küsida andmeid otse operaatoritelt.

BERECi ülesandeks on luua ka numbrite territooriumivälise kasutamise ja piiriüleste korralduste register ning elektroonilise side võrkude pakkujate ja teenuse osutajate register. Ta abistab komisjoni ja riikide reguleerivaid asutusi standardimise valdkonnas, sest aitab kindlaks teha ohud läbivühenduvusele või hädaabiteenuste tõhusale kättesaadavusele. Seda saab teha kehtivate normide kohaldamise ja uute normide kehtestamise teel.

Et parandada praegust olukorda, kus komisjonil ja BERECil on parandusmeetmete suhtes vaid mittesiduvad õigused, esitatakse topeltkinnituse süsteem. Sellise süsteemi puhul saaks komisjon juhul, kui BEREC ja komisjon on riigi reguleeriva asutuse esitatud kavandatud parandusmeetmete suhtes üksmeelel, nõuda riigi reguleerivalt asutuselt, et see muudaks kavandatud meedet või võtaks selle tagasi, ja vajaduse korral teavitada uuesti turuanalüüsist. Uue kooskõlastusmehhanismina kehtestatakse BERECis vastastikuse hindamise süsteem, et parandada tõhusust ja liikmesriikide vahelist sidusust seoses turgu reguleerivate asjaoludega raadiospektri kasutamise õiguste andmisel.

Variant 4 – ELi reguleeriv asutus, millel on teatavad rakendamis- või täitevvolitused

Selle variandi raames käsitletakse ELi reguleeriva asutuse loomist tugevdatud ametina, millel on vajalikud vahendid, et tulla toime rakendusvolituste, sealhulgas järelevalve- ja täitmise tagamise volituste ülekandmisega. Tal võivad olla siduvad volitused valdkondades, milles on vaja tagada ELi normide ühetaoline rakendamine. Üks selliseid valdkondi on üleeuroopalised või üleilmsed teenused, mis on praegu enamjaolt reguleerimata või millele kehtivad ebaselged õigusraamistikud (masinatevahelised teenused, OTT-teenused ja muud liidu jaoks väga tähtsad valdkonnad, nagu rändlus või riikidevahelised turud).

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Eelistatud variandi raames väljapakutud poliitikameetmed on kooskõlas õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmiga, sest nendega tahetakse lihtsustada ja vähendada halduskoormust vastavalt hindamisele, mis käsitleb läbivaatamise võimalusi õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi seisukohast. Mitme kavandatud muudatusega juhtimis- ja muudes poliitikavaldkondades tahetakse muuta eeskirjad selgeks, võimaldada osalistel raskusteta aru saada oma õigustest ja kohustustest ning vältida ülereguleerimist ja halduskoormust.

Et tagada tõhusam ja ühtlasem institutsiooniline ülesehitus ning võttes arvesse õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi hinnangut, hõlmab ettepanek mitut muudatust, mis aitaks viia BERECi kooskõlla ühise lähenemisviisiga ja muude liidu ametite struktuuriga. Ettepanek muuta BEREC liidu detsentraliseeritud asutuseks peaks tagama teatava tõhususe ja koostoime, et osaliselt tasakaalustada vajadust lisavahendite järele BERECi uute ülesannete täitmisel.

– Liidu detsentraliseeritud asutus luuakse asjakohase struktuuri ja juhtimisstruktuuriga, volituste ja õigustega. Ta tugevdab õiguslikku ja poliitilist vastutust, sest kõik otsused (õigus-, haldus-, finants- ja muud otsused) võetakse nüüd vastu juriidilise isiku staatusega liidu ameti egiidi all.

– Juhtimisstruktuuri lihtsustatakse sellega, et kaks praegust haldusstruktuuri (õiguslikke otsuseid tegev reguleerivate asutuste nõukogu ning haldus- ja finantsotsuseid tegev juhtkomitee) asendatakse ühe haldusnõukoguga. See vähendab halduskoormust, sest lõpeb praegune tegevuskavade, tööprogrammide, aastaaruannete, dokumendiregistrite, liikmete ametisse määramise jms dubleerimine.

– Ameti juhiks määratakse tegevdirektor, kes on BERECi õiguslik esindaja ja vastutab ametile antud ülesannete täitmise eest. Eelkõige antakse talle ametisse nimetava asutuse volitused. See muudaks ameti personali haldamise tõhusamaks (kehtiva BERECi määruse kohaselt on need volitused antud aseesimehele, kelle ametiaeg on üks aasta, ja neid ei saa delegeerida).

– Haldusnõukogu esimehe ametiaeg (neli aastat ja pikendatav, praegu üks aasta) ja tegevdirektori ametiaeg (viis aastat ja pikendatav, praegu kolm aastat ja pikendatav) on pikemad, et tagada vajalik järjepidevus ja stabiilsus.

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

BEREC luuakse praeguse BERECi ja BERECi büroo põhjal ning talle antakse palju ülesandeid, mille eesmärk on tagada õigusraamistiku järjepidev rakendamine, aidates seega kaasa elektroonilise side turu arengule kogu liidus ning parandades ülikiire andmeside kättesaadavust kõigile liidu kodanikele ja ettevõtjatele ning selle kasutuselevõttu nende poolt, konkurentsi elektroonilise side võrkude pakkumisel ja teenuste osutamisel ning ELi kodanike huvide edendamist.

Vajalikud rahalised vahendid moodustavad ajavahemikul 2019–2020 kokku 14,135 miljonit eurot 14 . Peale liidu rahalise panuse võib BEREC nõuda tasu väljaannete ja muude osutatavate teenuste eest ning võtta vastu makseid kolmandatelt riikidelt või BERECi töös osalevatelt kolmandate riikide elektroonilise side reguleerivatelt asutustelt ning vabatahtlikke makseid liikmesriikidelt ja riikide reguleerivatelt asutustelt 15 .

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Kooskõlas ühise lähenemisviisiga nähakse käesolevas ettepanekus ette, et komisjon hindab viie aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ja pärast seda iga viie aasta järel kooskõlas oma suunistega BERECi tegevust, pidades silmas tema eesmärke, volitusi, ülesandeid ja asukohta/asukohti. Hindamise eesmärk on eelkõige välja selgitada vajadus muuta BERECi volitusi ja selliste võimalike muudatuste finantsmõju. Kui komisjon leiab, et BERECi töö jätkamine ei ole ametile seatud eesmärkide, volituste ja ülesannete seisukohast enam põhjendatud, võib ta teha ettepaneku käesolevat määrust vastavalt muuta või see kehtetuks tunnistada. Komisjon annab hindamise järeldustest aru Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule. Hindamise järeldused tuleb avalikustada.

BEREC avaldab ka igal aastal tegevusaruanded, milles hindab oma tegevuse tulemusi aasta jooksul. Iga-aastased tegevusaruanded tuleb edastada Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa Kontrollikojale ning ka avalikustada.

Peale selle tagab komisjon jätkuvalt õigusraamistiku rakendamise järelevalve järgmiste dokumentide abil.

Euroopa digitaalarengu aruanne

Euroopa digitaalarengu aruanne hõlmab 28 liikmesriiki ning selles esitatakse põhjalikud andmed ja analüüs turu, õigusraamistiku ja tarbijatega seotud muutuste kohta digitaalmajanduses. See ühendab aruanded ja tõendid, mis avaldatakse digitaalarengu tegevuskava tulemustabeli 17 jaoks, aruandega telekommunikatsioonivaldkonna normide rakendamise kohta ning sellele lisanduvad riigipõhised aruanded. Tõendid saadakse järgmistest allikatest.

–Digitaalarengu tegevuskava tulemustabel. Selle raames mõõdetakse Euroopa digitaalmajanduse edusamme. Andmed saadakse riikide reguleerivatelt asutustelt, Eurostatilt ja muudest asjaomastest allikatest ning need on seotud üldise olukorraga, pidades silmas kõiki digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi tahke kõigis ELi liikmesriikides 18 . Aruandes esitatud näitajad võimaldavad võrrelda arengut nii Euroopa riikide lõikes kui ka aja jooksul.

–Telekommunikatsioonivaldkonna aruanded Euroopa elektroonilise side reguleerimise ja turgude kohta. Aruannetes esitatakse põhjalikud andmed ja analüüs valdkonna turu, õigusraamistiku ja tarbijatega seotud muutuste kohta.

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

(1) Loomine, kohaldamisala ja eesmärgid

I peatükk Eesmärgid ja ülesanded

Artikliga 1 asutatakse Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti (BEREC), selles artiklis nähakse ette määruse kohaldamisala, mõisted ja BERECi eesmärgid; BEREC peaks püüdma saavutada samasuguseid eesmärke nagu riikide reguleerivad asutused.

Artiklis 2 loetletakse BERECi ülesanded. Selles märgitakse, et BEREC võib vajaduse korral teha koostööd liidu organite, asutuste ja nõuanderühmadega, kolmandate riikide pädevate asutustega ja/või rahvusvaheliste organisatsioonidega ning ta peaks konsulteerima vajaduse korral huvitatud isikutega.

II peatükk Haldus- ja juhtimisstruktuur

Artikkel 3 käsitleb BERECi haldus- ja juhtimisstruktuuri, millesse kuuluvad haldusnõukogu, tegevdirektor, töörühmad ja apellatsiooninõukogu.

Artiklites 4–5 määratakse kindlaks, et haldusnõukogusse kuuluvad iga riigi reguleeriva asutuse juhataja või kollegiaalse kogu liige ja kaks komisjoni esindajat, kellel kõigil on hääleõigus. Samuti määratakse kindlaks haldusnõukogu ülesanded. Eelkõige peaks haldusnõukogu delegeerima asjaomased ametisse nimetava asutuse volitused tegevdirektorile. Tegevdirektoril peaks olema õigus neid volitusi delegeerida, määrates kindlaks tingimused, mille kohaselt saab volituste delegeerimise peatada.

Artiklis 6 sätestatakse, et haldusnõukogu valib kahekolmandikulise häälteenamusega oma liikmete seast neljaks aastaks ametisse esimehe ja aseesimehe, keda võib üks kord ametisse tagasi nimetada.

Artiklites 7–8 sätestatakse haldusnõukogu korraliste koosolekute miinimumarv aastas (kaks) ja tema hääletuskord (vaikimisi enamushääletus).

Artiklis 9 nähakse ette tegevdirektori kohustused – ta juhib ametit ja on selle õiguslik esindaja. Tegevdirektor vastutab haldusnõukogu ees ning annab aru Euroopa Parlamendile ja võidakse kutsuda andma aru nõukogule oma kohustuste täitmise kohta.

Artiklis 10 sätestatakse, et haldusnõukogu võib vajaduse korral luua töörühmi, mida koordineerib ja juhib BERECi töötaja. Teatavate töörühmade loomiseks peavad enne seda olema koostatud kvalifitseeritud ekspertide nimekirjad.

Artiklites 11–14 luuakse apellatsiooninõukogu ning nähakse ette tema koosseis ja liikmete ametisse määramine; liikmed peavad olema sõltumatud ega tohi täita ühtegi muud kohustust BERECis. Iga füüsiline ja juriidiline isik, sealhulgas riigi reguleeriv asutus võib esitada vastuväite BERECi esitatud siduva otsuse suhtes. Niisugustel apellatsioonidel ei tohiks olla peatavat toimet, kuid apellatsiooninõukogu võib peatada otsuse kohaldamise.

III peatükk Iga-aastased ja mitmeaastased programmid

Artiklis 15 nähakse ette menetlus iga-aastaste ja mitmeaastaste programmide dokumendi vastuvõtmiseks. See peaks hõlmama strateegiat suhete kohta liidu organite, asutuste ja nõuanderühmade, kolmandate riikide pädevate asutuste ja/või rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Artiklites 16–17 nähakse ette BERECi eelarve kehtestamine ning selle kulude ja tulude struktuur.

Artiklites 18–20 märgitakse, et tegevdirektor vastutab BERECi eelarve täitmise eest ning kehtestab raamatupidamisaruannete ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse. Haldusnõukogu võtab vastu BERECi suhtes kohaldatavad finantseeskirjad.

IV peatükk Personal

Artiklis 21 märgitakse, et BERECi töötajatele kehtivad personalieeskirjad ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused ning nende jõustamiseks vastuvõetud rakenduseeskirjad.

Artiklis 22 nähakse ette halduskogu menetlus tegevdirektori ametisse nimetamiseks komisjoni esitatud kandidaatide seast viie aasta pikkuseks ametiajaks, mida on võimalik pikendada, ning ka tema ametiaja pikendamiseks ja tema ametist kõrvaldamiseks.

Artiklis 23 märgitakse, et BEREC võib kasutada lähetatud riiklikke eksperte või muid töötajaid, kes BERECis ei tööta, ning neile ei kehti personalieeskirjad ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

V peatükk Üldsätted

Artiklites 24–25 sätestatakse, et BEREC peaks olema juriidiline isik ja liidu asutus. BERECi ja tema töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artiklis 26 märgitakse, et vajaduse korral võib BEREC teha koostööd liidu pädevate organite, asutuste ja nõuanderühmade, kolmandate riikide pädevate asutuste ja/või rahvusvaheliste organisatsioonidega. Koostöö aluseks on töökord, mille komisjon enne heaks kiidab. Kooskõlas ühise lähenemisviisiga peaksid komisjon ja asutus leppima kokku asjakohase töökorra, mille eesmärk on tagada, et BEREC tegutseb oma volituste ja kehtiva institutsioonilise õigusraamistiku kohaselt. Artiklis märgitakse veel, et BERECis võivad osaleda ka elektroonilise side valdkonnas pädevad reguleerivad asutused kolmandatest riikidest, mis on sõlminud liiduga sellesisulise lepingu.

Artiklis 27 märgitakse, et BERECi valduses olevatele dokumentidele kohaldub määrus (EÜ) nr 1049/2001 ja et isikuandmete töötlemisele BERECi poolt kehtib määrus (EÜ) nr 45/2001. Selles märgitakse veel, et BEREC võib osaleda teabevahetuses omal algatusel ja oma pädevuse ulatuses.

Artiklis 28 osutatakse konfidentsiaalsuse eeskirjadele, mida BEREC järgib.

Artiklis 29 osutatakse salastatud või tundliku teabe kaitset käsitlevatele turvaeeskirjadele, mille BEREC vastu võtab.

Artiklis 30 sätestatakse, et komisjon ja riikide reguleerivad asutused annavad BERECile teavet (ja vastupidi). Selles sätestatakse ka, et viimase võimalusena võib BEREC küsida vajalikku teavet teistelt asutustelt ja ettevõtetelt.

Artiklis 31 sätestatakse, et haldusnõukogu liikmed, tegevdirektor, lähetatud riiklikud eksperdid ja muud töötajad, kes BERECis ei tööta, esitavad kohustuste deklaratsiooni, milles kinnitavad, et neil puudub või on olemas otsene või kaudne huvi, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks, ning et nimetatud isikud ja töörühmas osalevad eksperdid teevad avalduse oma huvide kohta, mida võib pidada päevakorraküsimusega seoses nende sõltumatust kahjustavaks.

Artiklis 32 sätestatakse, et BEREC ühineb 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta ja võtab vastu kõikide oma töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted.

Artikkel 33 hõlmab sätteid BERECi lepingulise vastutuse kota.

Artiklis 34 sätestatakse, et BERECi tegevust uurib Euroopa Ombudsman aluslepingu artikli 228 kohaselt.

Artiklis 35 sätestatakse, et BERECi suhtes kohaldatakse määrust nr 1/58 ja et Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus osutab BERECile tööks vajalikke tõlketeenuseid.

Artiklis 36 osutatakse menetlusele apellatsiooninõukogu kodukorra kehtestamiseks, milleks antakse komisjonile rakendusvolitused.

VI peatükk Ülemineku- ja lõppsätted

Artiklis 37 osutatakse vajadusele sõlmida BERECi ja tema asukohaliikmesriigi vahel peakorterileping. Asukohaliikmesriik tagab BERECile tema tõrgeteta ja tõhusaks toimimiseks vajalikud tingimused, sealhulgas mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolihariduse ning asjakohase transpordiühenduse.

Artiklis 38 nähakse ette, et komisjon hindab viie aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ja pärast seda iga viie aasta järel kooskõlas komisjoni suunistega BERECi tegevust, pidades silmas tema eesmärke, volitusi, ülesandeid ja asukohta/asukohti. Komisjon annab hindamise järeldustest aru Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule ning avalikustab need.

Artiklis 39 sätestatakse, et BEREC on seoses omandiõiguse, lepingute, õiguslike kohustuste, töölepingute ning rahaliste ja muude kohustustega määruses (EÜ) nr 1211/2009 loodud BERECi büroo õigusjärglane. Artiklis nähakse ette ka üleminekusätted, mis käsitlevad haldusdirektori tegutsemist ajutise tegevdirektorina, haldusdirektori lepingut, haldusnõukogu koosseisu ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust.

Artiklis 40 märgitakse, et määrus (EÜ) nr 1211/2009 tunnistatakse kehtetuks ning et viiteid sellele ja BERECi büroole tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele ja BERECile.

2016/0286 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega asutatakse Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Amet

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 19 ,

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega 20 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi [...] 21 (edaspidi „direktiiv“), millega kehtestatakse rida Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti (edaspidi „BEREC“) ülesandeid, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/58/EÜ 22 eesmärk on luua liidus elektroonilise side siseturg, kus suurema konkurentsi kaudu tagatakse investeeringute, innovatsiooni ja tarbijakaitse kõrge tase.

2)Seoses kogu liitu hõlmava rändlusega on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 531/2012 23 täiendatud elektroonilise side reguleeriva raamistikuga ette nähtud eeskirju ja toetatud nende rakendamist ning sätestatud teatavad BERECi ülesanded.

3)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/2120 24 kehtestati ühised eeskirjad, millega tagatakse andmeliikluse võrdne ja mittediskrimineeriv käsitlemine internetiühenduse teenuste osutamisel ja sellega kaasnevad lõppkasutajate õigused ning luuakse uus jaehindade mehhanism liidu tasandil reguleeritud rändlusteenuste tarvis. Käesoleva määrusega kehtestatakse BERECi lisaülesanded, eelkõige suuniste koostamine riigi reguleerivate asutuste avatud internetiühendust käsitlevate kohustuste täitmise kohta ning aruandlus ja konsultatsioonid komisjoni vastuvõetavate kogu liitu hõlmavat rändlust käsitlevate rakendusaktide eelnõude puhul.

4)BEREC ja selle büroo (edaspidi „BERECi büroo“) loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1211/2009 25 . Euroopa reguleerivate asutuste töörühm (edaspidi „ERG“) 26 asendati BERECiga, kelle ülesanne oli aidata kaasa elektroonilise side võrkude ja teenuste siseturu arendamisele ja paremale toimimisele, seades eesmärgiks tagada elektroonilise side reguleeriva raamistiku järjekindla rakendamise. BERECi büroo asutati juriidilise isiku staatusega ühenduse asutusena, mis täidab määruses (EÜ) nr 1211/2009 sätestatud ülesandeid, eelkõige osutades BERECile professionaalseid ja haldusalaseid tugiteenuseid.

5)Komisjon nägi oma 6. mai 2015. aasta teatisega „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“ 27 ette 2016. aastal ettepanekute esitamise elektroonilise side reguleeriva raamistiku ulatuslikuks ümberkorraldamiseks, keskendudes muu hulgas tulemuslikuma reguleeriva institutsioonilise raamistiku kujundamisele, et muuta osana digitaalse ühtse turu jaoks õigete tingimuste loomisest telekommunikatsioonieeskirjad eesmärgipäraseks. Need tingimused hõlmavad ülikiirete ühenduvusvõrkude kasutuselevõttu, raadiovõrkude sagedusala koordineeritumat juhtimist ning võrdsete võimaluste loomist täiustatud digitaalvõrkude ja uuenduslike teenuste jaoks. Teatises juhiti tähelepanu asjaolule, et turu ja tehnilise keskkonna muutumisest tulenevalt on vaja tugevdada institutsioonilist raamistikku BERECi rolli suurendamise kaudu.

6)Oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsioonis „Ettevalmistused digitaalse ühtse turu aktiks“ kutsus Euroopa Parlament komisjoni üles tagama digitaalse ühtse turu suurema integreerimise huvides tõhusama institutsioonilise raamistiku loomise. Seda on võimalik teha BERECi rolli, võimekuse ja otsustuspädevuse avardamise kaudu, et võimaldada BERECil soodustada elektroonilise side reguleeriva raamistiku järjekindlat rakendamist, teostada tulemuslikku järelevalvet ühtse turu arendamise üle ning aidata BERECil lahendada piiriüleseid vaidlusküsimusi. Euroopa Parlament rõhutab sellega seoses ka vajadust suurendada BERECi rahalisi vahendeid ja inimressursse ning tõhustada selle juhtimisstruktuuri.

7)BERECi ja BERECi büroo on andnud positiivse panuse elektroonilise side reguleeriva raamistiku järjekindlasse rakendamisse. Sellele vaatamata esineb liikmesriigiti endiselt suuri erinevusi seoses reguleerimistavadega. Lisaks on BERECi ja BERECi büroo juhtimisstruktuur kohmakas ja tekitab tarbetut halduskoormust. Selleks et tagada suurem tõhusus ja sünergiline toime ning aidata veelgi enam kaasa elektroonilise side siseturu arengule kogu liidus, ülikiirele andmesidele juurdepääsu ja selle kasutuselevõtu edendamisele, pakutavate elektroonilise side võrkude, teenuste ning nendega seotud vahendite valdkonnas konkurentsi soodustamisele ja liidu kodanike huvide edendamisele, on käesoleva määruse eesmärk suurendada BERECi osatähtsust ja tõhustada selle juhtimisstruktuuri, asutades BERECi liidu detsentraliseeritud asutusena. See vastab ka vajadusele kajastada BERECi oluliselt suurenenud rolli, mis tuleneb määrusest (EÜ) nr 531/2012, millega kehtestatakse BERECi ülesanded seoses kogu liitu hõlmava rändlusega, määrusest (EL) 2015/2120, millega kehtestatakse BERECi ülesandeid seoses avatud internetiühenduse ja kogu liitu hõlmava rändlusega, ning direktiivist, millega kehtestatakse märkimisväärne hulk BERECi uusi ülesandeid, mille hulka kuulub mitmesuguseid teemasid käsitlevate otsuste tegemine ja suuniste esitamine, tehniliste küsimustega seotud aruandlus, registripidamine ning arvamuste esitamine nii turu reguleerimise kui ka raadiosagedusala kasutusõiguse määramise siseriiklike meetmete kavandeid käsitlevate siseturu menetluste kohta.

8)Elektroonilise side reguleeriva raamistiku järjekindel kohaldamine kõigis liikmesriikides on hädavajalik elektroonilise side siseturu edukaks väljaarendamiseks kogu liidus ning ülikiirele andmesidele juurdepääsu ja selle kasutuselevõtu edendamiseks, pakutavate elektroonilise side võrkude, teenuste ning nendega seotud vahendite valdkonnas konkurentsi soodustamiseks ja liidu kodanike huvide edendamiseks. Arvestades turu- ja tehnoloogilisi suundumusi, mida iseloomustab sageli ulatuslikum piiriülene mõõde, ning seniseid kogemusi õigusraamistiku järjekindla rakendamise tagamises elektroonilise side valdkonnas, on vaja BERECi ja BERECi büroo tehtud tööd edasi arendada ning muuta nad täieõiguslikuks ametiks.

9)Ametit tuleks juhtida ja selle tegevust korraldada vastavalt põhimõtetele, mis sätestati Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Euroopa Komisjoni 19. juuli 2012. aasta ühisavalduses detsentraliseeritud asutuste kohta (edaspidi „ühine lähenemisviis“) 28 . Kuna BERECil on väljakujunenud maine ja tema nime muutmisega kaasneksid kulud, peaks uue ameti nimeks jääma BEREC.

10)BERECil kui riikide reguleerivate asutuste ja komisjoni esindajatest koosneval tehnilisel asutusel, kellel on eriteadmised elektroonilise side alal, on parim positsioon selleks, et talle saaks usaldada ülesandeid, mis hõlmavad teatavates piiriülese mõõtmega küsimustes otsuste tegemist, siseriiklike meetmete kavandeid käsitlevatesse tõhusatesse siseturu menetlustesse panustamist (nii turu reguleerimise kui ka raadiosagedusala kasutusõiguse määramise valdkonnas), riikide reguleerivatele asutustele ühiste kriteeriumide ja järjekindla regulatiivse lähenemisviisi rakendamiseks vajalike suuniste andmist ning teatavate registrite pidamist liidu tasandil. See ei piira riikide reguleerivatele asutustele määratud elektroonilise side turgudega ja kohalike oludega tihedaimalt seotud ülesannete täitmist. Oma ülesannete täitmiseks vajaks amet piisavaid rahalisi vahendeid ja inimressursse ning riikide reguleerivate asutuste vahelise oskusteabe jagamise jätkumist.

11)BERECil peaks olema lubatud teha vajaduse korral koostööd muude liidu asutuste, ametite, esinduste ja nõuanderühmadega, ilma et see piiraks nende rolli, eelkõige raadiospektripoliitika töörühma, 29 Euroopa Andmekaitsenõukogu, 30 Euroopa audiovisuaalmeedia teenuseid reguleerivate asutuste töörühma 31 ning Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametiga 32 ; samuti tuleks BERECil võimaldada teha koostööd olemasolevate komiteedega (nt sidekomitee ja raadiospektrikomitee). Ka peaks BERECil olema võimalik teha koostööd kolmandate riikide pädevate asutustega, eelkõige reguleerivate asutustega, kes on pädevad elektroonilise side valdkonnas ja/või nendest asutustest koosnevate rühmadega ning rahvusvaheliste organisatsioonidega, kui see on vajalik BERECi ülesannete täitmiseks.

12)Võrreldes varasema olukorraga, kus üheaegselt tegutsesid reguleerivate asutuste nõukogu ja juhtkomitee, aitaks ameti tõhusust, sidusust ja tulemuslikkust suurendada see, et BERECil on üks nõukogu, mis määrab kindlaks ameti üldised tegevussuunad ning langetab otsuseid reguleerimis- ja operatiivküsimustes ning juhtimise ja eelarve haldamisega seotud küsimustes. Selleks peaks haldusnõukogu täitma asjaomaseid ülesandeid ja koosnema lisaks kahele komisjoni esindajale ka iga riigi reguleeriva asutuse juhist või sellise asutuse kollegiaalse kogu liikmest, kes on kaitstud vallandamist käsitlevate nõuetega.

13)Varem teostas ametisse nimetava asutuse volitusi BERECi büroo juhtkomitee aseesimees. Uue ameti haldusnõukogu peaks delegeerima asjakohased ametisse nimetava asutuse volitused tegevdirektorile, kellel oleks õigus need volitused edasi delegeerida. See aitaks kaasa BERECi personali tõhusale haldamisele ning tagaks, et nii halduskomitee kui ka esimees ja aseesimees saavad keskenduda oma ülesannete täitmisele.

14)Varem oli reguleerivate asutuste nõukogu esimehe ja aseesimehe ametiaeg on üks aasta. Pidades silmas BERECile määratud täiendavaid ülesandeid ja vajadust tagada asutuse iga- ja mitmeaastane programmitöö, on oluline anda esimehele ja aseesimehele stabiilsed ja pikaajalised volitused.

15)Haldusnõukogul peaks aastas olema vähemalt kaks korralist koosolekut. Arvestades varasemaid kogemusi ja BERECi avardatud rolli võib haldusnõukogul olla vaja pidada täiendavaid koosolekuid.

16)BERECi seadusliku esindajana tegutseva tegevdirektori roll on uue ameti toimimise ja talle määratud ülesannete täitmise seisukohast äärmiselt oluline. Haldusnõukogu peaks valima ametisse nimetatava tegevdirektori sellisest nimekirjast, mille komisjon on koostanud avatud ja läbipaistval valikumenetluse tulemusena, et tagada kandidaatide range hindamine ja kõrge sõltumatuse tase. Lisaks sellele kestis BERECi büroo haldusdirektori ametiaeg kolm aastat. Tegevdirektori volituste kehtivus peab olema piisavalt pikk, et tagada ameti stabiilsus ja pikaajalise strateegia elluviimine.

17)Kogemused on näidanud, et enamiku BERECi ülesannete täitmine õnnestub paremini töörühmade kaudu ning seega peaks haldusnõukogu vastutama töörühmade loomise ja nende liikmete nimetamise eest. Selleks et tagada tasakaalustatud lähenemisviis, peaksid töörühmade koordineerimise ja juhtimise eest vastutama BERECi töötajad. Töörühmade kiire loomise huvides tuleks juba ette koostada nimekiri kvalifitseeritud ekspertidest, seda eelkõige töörühmade puhul, mis on seotud turu reguleerimise ja raadiosagedusala kasutusõiguse määramise siseriiklike meetmete kavandeid käsitlevate siseturu menetlustega, mille rakendamine on ajaliselt piiratud.

18)Kuna BEREC on pädev tegema siduvaid otsuseid, on vaja tagada, et füüsilisel või juriidilisel isikul, kelle suhtes või kellega seoses kohaldatakse BERECi otsust, on õigus pöörduda apellatsiooninõukogu poole, mis on küll ameti osa, kuid selle haldus- ja regulatiivstruktuurist sõltumatu. Kui apellatsiooninõukogu otsuse eesmärk on avaldada õiguslikku mõju kolmandatele isikutele, võib Üldkohtule esitada hagi otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks. Apellatsiooninõukogu menetluse tingimuste ühetaolisuse tagamiseks tuleks anda komisjonile rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 33 .

19)BERECi suhtes tuleks kohaldada komisjoni delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 34 .

20)Et tagada BERECi sõltumatus, peaks tal olema oma eelarve, mille vahendid pärinevad peamiselt liidu rahalisest toetusest. BERECi rahastamine peaks toimuma vastavalt eelarvepädevate institutsioonide kokkuleppele, nagu on sätestatud institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktis 31 35 .

21)BEREC peaks olema operatiiv- ja tehnilistes küsimustes sõltumatu ning õiguslikult, halduslikult ja majanduslikult autonoomne. Selleks on vajalik ja asjakohane, et BEREC oleks liidu asutus, kes on juriidiline isik ja kes teostab talle antud volitusi.

22)Liidu detsentraliseeritud asutusena peaks BEREC tegutsema oma volituste ja kehtiva institutsioonilise raamistiku piires. BERECit ei tuleks käsitada välismaailmale ELi seisukoha edastajana ega liidu nimel õiguslike kohustuste võtjana.

23)Selleks, et laiendada elektroonilise side reguleeriva raamistiku järjekindlat rakendamist BERECi tegevusalal, peaks uus amet olema avatud selliste kolmandate riikide elektroonilise side valdkonnas pädevate reguleerivate asutuste osalusele, kes on sõlminud liiduga asjaomase kokkuleppe, eelkõige EMP EFTA riikide ja kandidaatriikide asutuste osalusele.

24)BERECil peaks olema õigus tegeleda oma pädevuse piires teabevahetustoimingutega, mis ei tohiks kahjustada BERECi põhiülesannete täitmist ja peaks toimuma kooskõlas asjakohaste teavitamis- ja levitamiskavadega, mille on vastu võtnud haldusnõukogu. BERECi teabevahetusstrateegia sisu ja rakendamine peaks olema sidus, asjakohane ja kooskõlas komisjoni ning muude institutsioonide strateegiate ja tegevusega, et võtta arvesse liidu laiemat kuvandit.

25)Oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks peaks BERECil olema õigus nõuda kogu vajalikku teavet komisjonilt, riikide reguleerivatelt asutustelt ja viimase abinõuna muudelt asutustele ning ettevõtjatelt. Teabenõuded peaksid olema taotletava eesmärgiga proportsionaalsed ega tohiks adressaate liigselt koormata. Riikide reguleerivad asutused, mis on elektroonilise side turgudega tihedaimalt seotud, peaksid tegema BERECiga koostööd ning esitama ajakohast ja täpset teavet tagamaks, et BERECil on võimalik täita oma ülesandeid. BEREC peaks samuti jagama vajalikku teavet komisjoni ja riikide reguleerivate asutustega, lähtudes lojaalse koostöö põhimõttest.

26)Kuna liikmesriigid ei suuda piisavalt saavutada käesoleva määruse eesmärke, nimelt tagada elektroonilise side reguleeriva raamistiku järjekindlat rakendamist kindlaksmääratud ulatuses, eelkõige seoses piiriüleste aspektidega ning siseriiklike meetmete kavandeid käsitlevate tõhusate siseturu menetluste kaudu, ning neid eesmärke on meetmete ulatuse ja toime tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

27)Käesoleva määruse eesmärk on muuta ja laiendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1211/2009 sätteid. Kuna tehtavad muudatused on laadilt olulised, tuleks see õigusakt selguse huvides asendada ja seega kehtetuks tunnistada. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele tuleks käsitada viidetena käesolevale määrusele.

28)BEREC asendab BERECi büroo, mis asutati määruse (EÜ) nr 1211/2009 alusel juriidilise isiku staatusega ühenduse asutusena, ning on seoses omandiõiguse, lepingute, õiguslike kohustuste, töölepingute, finants- ja muude kohustustega selle õigusjärglane. BEREC peaks üle võtma BERECi büroo töötajad, kelle õigusi ja kohustusi see ei tohiks mõjutada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk

Eesmärgid ja ülesanded

Artikkel 1

Asutamine ja eesmärgid

1. Käesolevaga asutatakse Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Amet (edaspidi „BEREC“).

2. BEREC tegutseb järgmiste õigusaktide kohaldamisala piires: direktiiv [...], direktiiv 2002/58/EÜ, määrus (EL) nr 531/2012, määrus (EL) 2015/2120 ja otsus 243/2012/EL 36 (raadiospektripoliitika programm).

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse nimetatud direktiivides, määrustes ja otsustes sätestatud mõisteid.

3. BERECil on samad eesmärgid, mis riikide reguleerivatel asutustel, kellele on osutatud direktiivi artiklis 3. Eelkõige tagab BEREC elektroonilise side reguleeriva raamistiku järjekindla rakendamise lõikes 2 osutatud kohaldamisalas ning aitab seega kaasa siseturu arengule. Samuti edendab BEREC juurdepääsu ülikiirele andmesidele ja selle kasutuselevõttu, konkurentsi elektroonilise side võrkude, teenuste ning nendega seotud vahendite pakkumise valdkonnas ning liidu kodanike huve.

Artikkel 2

Ülesanded

1. BERECi ülesanded hõlmavad järgmist:

(a)komisjoni ja riikide reguleerivate asutuste abistamine ja nõustamine ning nendega koostöö tegemine taotluse korral või omal algatusel mis tahes tehnilises küsimuses, mis kuulub BERECi pädevusvaldkonda, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu abistamine ja nõustamine taotluse korral;

(b)järgmisi valdkondi käsitlevate otsuste vastuvõtmine:

–riikidevaheliste turgude kindlaksmääramine vastavalt direktiivi artiklile 63;

–lepingu kokkuvõtlik vorm vastavalt direktiivi artiklile 95;

(c)majandusmudeli väljatöötamine, et aidata komisjonil määrata kindlaks kõne lõpetamise hinna maksimummäärad liidus vastavalt direktiivi artiklile 73;

(d)direktiivis ja määruses (EL) nr 531/2012 osutatud arvamuste esitamine, eelkõige seoses järgmisega:

–piiriüleste vaidlusküsimuste lahendamine vastavalt direktiivi artiklile 27;

–turu reguleerimist käsitlevate siseturu menetlustega seotud riiklike meetmete kavandid vastavalt direktiivi artiklitele 32, 33 ja 66;

–raadiosagedusala kasutuse võrdlushindamist käsitlevate siseturu menetlustega seotud riiklike meetmete kavandid vastavalt direktiivi artiklile 35;

–ühtlustamist käsitlevate otsuste või soovituste eelnõud vastavalt direktiivi artiklile 38;

(e)direktiivis, määruses (EL) nr 531/2012 ja määruses (EL) 2015/2120 osutatud suuniste andmine seoses järgmisega:

–riikide reguleerivate asutuste kohustuste täitmine seoses geograafilise ülevaatega vastavalt direktiivi artiklile 22;

–ühise lähenemisviisi kohaldamine võrgu lõpp-punktide tuvastamise suhtes erinevates võrgu topoloogiates vastavalt direktiivi artiklile 59;

–ühise lähenemisviisi kohaldamine riikidevahelise lõppkasutajate nõudluse rahuldamise suhtes vastavalt direktiivi artiklile 64;

–standardpakkumise miinimumnõuded vastavalt direktiivi artiklile 67;

–selle kulumudeli tehnilised üksikasjad, mida riikide reguleerivad asutused kohaldavad kõne lõpetamise sümmeetrilise hinna maksimummäärade kehtestamisel vastavalt direktiivi artiklile 73;

–numeratsiooniressursside haldamissuutlikkuse ja numeratsiooniressursside ammendumise ohu hindamise ühised kriteeriumid vastavalt direktiivi artiklile 87;

–asjakohased teenusekvaliteedi parameetrid ja kohaldatavad mõõtmismeetodid vastavalt direktiivi artiklile 97;

–riikide reguleerivate asutuste kohustuste täitmine seoses avatud internetiühendusega vastavalt määruse (EL) 2015/2120 artiklile 5;

–juurdepääs rändlusteenuste hulgiturule vastavalt määruse (EL) 531/2012 artiklile 3.

2. BEREC täidab ka järgmisi ülesandeid:

(a)määruse (EL) nr 531/2012 kohaldamisel riikide reguleerivate asutuste sooritatavate toimingute jälgimine ja koordineerimine, eelkõige seoses lõppkasutajate huvides reguleeritud rändlusteenuste jaemüügitasandil osutamisega omamaiste hindadega;

(b)aruandlus ameti pädevusvaldkonda kuuluvate tehniliste küsimuste kohta, eelkõige järgmiste küsimuste kohta:

–artikli 2 lõike 1 punktides d ja e osutatud arvamuste ja suuniste praktiline kohaldamine;

–isikutevahelise side teenuste koostalitlusvõime tase ning hädaabiteenistustele tõhusa juurdepääsu või lõppkasutajate vahelise läbivühenduvuse ohustatus vastavalt direktiivi artiklile 59;

–rändlusteenuste jae- ja hulgihindade kujunemine ning tariifide läbipaistvus ja võrreldavus vastavalt määruse (EL) nr 531/2012 artiklile 19;

–määruse (EL) nr 2015/2120 artikli 5 kohaselt riikide reguleerivate asutuste esitatavate aastaaruannete tulemused, mis avaldatakse iga-aastases koondaruandes;

(c)riikide reguleerivatele asutustele soovituste andmine ja parimate tavade tutvustamine, et tagada ameti pädevusvaldkonda kuuluvate tehniliste küsimuste järjekindlat rakendamist;

(d)järgmiste registrite pidamine:

–elektroonilise side võrke ja teenuseid pakkuvate ettevõtjate register vastavalt direktiivi artiklile 12. Samuti esitab BEREC standarddeklaratsioone ettevõtjate esitatud teatiste kohta vastavalt direktiivi artiklile 14;

–territooriumivälise kasutusõigusega numbrite register vastavalt direktiivi artiklile 87;

(e)muude ametile liidu õigusaktidega, eelkõige direktiiviga, määrusega (EL) nr 531/2012 ja määrusega (EL) 2015/2120 pandud ülesannete täitmine.

3. Ilma et see piiraks asjaomase liidu õiguse järgimist, peavad riikide reguleerivad asutused järgima BERECi otsuseid ning võtma täiel määral arvesse kõiki arvamusi, suuniseid, soovitusi ja parimaid tavasid, mille BEREC on vastu võtnud, et tagada elektroonilise side reguleeriva raamistiku järjekindel rakendamine sellises ulatuses, millele on osutatud artikli 1 lõikes 2.

4. Niivõrd, kui see on vajalik käesolevas määruses sätestatud eesmärkide ja BERECi ülesannete täitmiseks, võib BEREC teha koostööd pädevate liidu asutuste, ametite, esinduste ja nõuanderühmadega, kolmandate riikide pädevate asutustega ja/või rahvusvaheliste organisatsioonidega vastavalt artiklile 26.

II peatükk

Organisatsioon

Artikkel 3

Haldus- ja juhtimisstruktuur

1. BERECi haldus- ja juhtumisstruktuuri kuuluvad:

–haldusnõukogu, kes täidab artiklis 5 sätestatud ülesandeid;

–tegevdirektor, kes täidab artiklis 9 sätestatud kohustusi;

–töörühmad;

–apellatsiooninõukogu.

1. jagu

Haldusnõukogu

Artikkel 4

Haldusnõukogu koosseis

1. Haldusnõukokku kuulub üks hääleõiguslik esindaja igast liikmesriigist ja kaks komisjoni hääleõiguslikku esindajat. Iga riigi reguleeriv asutus nimetab oma esindaja, kes on riigi reguleeriva asutuse juht või kollegiaalse kogu liige.

Liikmesriikides, kus direktiivi kohaselt vastutab rohkem kui üks riigi reguleeriv asutus, lepivad kõnealused asutused kokku, kes on nende ühine esindaja, ning tagavad vajaliku asutustevahelise kooskõlastamise.

2. Igal haldusnõukogu liikmel on asendusliige. Liikme puudumise korral esindab teda asendusliige. Iga riigi reguleeriv asutus nimetab oma esindaja asendusliikme, kes on riigi reguleeriva asutuse juht, kollegiaalse kogu liige või töötaja.

3. Haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed nimetatakse ametisse vastavalt nende teadmistele elektroonilise side valdkonnas, võttes arvesse asjakohaseid juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi. Kõik haldusnõukogus esindatud osalised püüavad piirata oma esindajate vahetumist, et tagada nõukogu töö järjepidevus. Kõikide osaliste eesmärk on saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus haldusnõukogus.

4. Liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on neli aastat. Ametiaega võib pikendada.

Artikkel 5

Haldusnõukogu ülesanded

1. Haldusnõukogu:

(a)määrab kindlaks BERECi üldised tegevussuunad ja võtab igal aastal hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastavalt artiklile 15 ja komisjoni seisukohta arvesse võttes vastu BERECi ühtse programmdokumendi;

(b)võtab hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu BERECi aastaeelarve ja täidab muid BERECi eelarvega seotud ülesandeid kooskõlas III peatükiga;

(c)võtab vastu BERECi tegevuse konsolideeritud aastaaruande ja hindab seda ning edastab nii aruande kui ka selle hinnangu hiljemalt iga aasta 1. juuliks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale. Tegevuse konsolideeritud aastaaruanne avalikustatakse;

(d)võtab kooskõlas artikliga 20 vastu BERECi suhtes kohaldatavad finantseeskirjad;

(e)võtab vastu pettustevastase strateegia, mis on proportsionaalne pettuste ohuga, ja võtab arvesse rakendatavate meetmete kulusid ja kasulikkust;

(f)tagab sise- ja välisauditi aruannetest ja hinnangutest, samuti Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlustest tulenevate järelduste ja soovituste suhtes asjakohaste järelmeetmete võtmise;

(g)võtab vastu artikli 31 kohaste huvikonfliktide ja apellatsiooninõukogu liikmetega seotud huvikonfliktide ärahoidmise ning ohjamise eeskirjad;

(h)võtab vajaduste analüüsi põhjal vastu artiklis 27 osutatud teavitamis- ja levitamiskavad ja ajakohastab neid korrapäraselt;

(i)võtab vastu oma töökorra;

(j)rakendab kooskõlas lõikega 2 BERECi töötajate suhtes volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele ametnike personalieeskirjadega ning teenistuslepingute sõlmimise pädevust omavale asutusele muude teenistujate teenistustingimustega 37 (edaspidi „ametisse nimetava asutuse volitused“);

(k)võtab vastu rakenduseeskirjad, et jõustada vastavalt personalieeskirjade artiklile 110 ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused;

(l)lubab määrata kindlaks töökorralduse koostööks pädevate liidu asutuste, ametite, esinduste ja nõuanderühmadega, kolmandate riikide pädevate asutuste ja/või rahvusvaheliste organisatsioonidega vastavalt artiklile 26;

(m)nimetab ametisse tegevdirektori ja vajaduse korral pikendab tema ametiaega või tagandab ta ametist kooskõlas artikliga 22;

(n)nimetab vastavalt ametnike personalieeskirjadele ja muude teenistujate teenistustingimustele ametisse peaarvepidaja, kes on oma ülesannete täitmisel täiesti sõltumatu. BEREC võib nimetada komisjoni peaarvepidaja BERECi peaarvepidajaks;

(o)nimetab ametisse apellatsiooninõukogu(de) liikmed;

(p)teeb kõik otsused BERECi sisestruktuuride loomise ja vajaduse korral nende muutmise kohta, võttes arvesse BERECi tegevusega seonduvaid vajadusi ja lähtudes eelarve usaldusväärsest haldamisest.

2. Haldusnõukogu võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetava asutuse volitused tegevdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel võib volituste delegeerimise peatada. Tegevdirektoril on õigus need volitused edasi delegeerida.

Erandlike asjaolude korral võib haldusnõukogu teha otsuse tegevdirektorile delegeeritud ja tema poolt edasi delegeeritud ametisse nimetava asutuse volitused ajutiselt peatada ning täita kõnealuseid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmetest või mis tahes töötajale peale tegevdirektori.

Artikkel 6

Haldusnõukogu esimees ja aseesimees

1. Haldusnõukogu valib oma liikmesriike esindavate hääleõiguslike liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Esimees ja aseesimees valitakse haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

2. Aseesimees asendab esimeest automaatselt juhul, kui esimehel ei ole võimalik oma kohustusi täita.

3. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on neli aastat, välja arvatud pärast käesoleva määruse jõustumist valitud aseesimehe esimene ametiaeg, mis on mis on kaks aastat. Nende ametiaega võib pikendada ühe korra.

Artikkel 7

Haldusnõukogu koosolekud

1. Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees.

2. BERECi tegevdirektor osaleb aruteludes hääleõiguseta.

3. Haldusnõukogul on aastas vähemalt kaks korralist koosolekut. Haldusnõukogu koosolek toimub esimehe algatusel, komisjoni taotlusel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel.

4. Haldusnõukogu võib kutsuda oma koosolekutele vaatlejatena isikuid, kelle seisukoht võib olla huvipakkuv.

5. Haldusnõukogu liikmed ja asendusliikmed võivad vastavalt haldusnõukogu töökorrale kasutada nõustajate või ekspertide abi.

6. Sekretariaaditeenust osutab haldusnõukogule BEREC.

Artikkel 8

Haldusnõukogu hääletuskord

1. Ilma et see piiraks artikli 5 lõike 1 punktide a ja b ning artikli 22 lõike 8 kohaldamist, võtab haldusnõukogu otsused vastu hääleõiguslike liikmete häälteenamusega.

2. Igal hääleõiguslikul liikmel on üks hääl. Hääleõigusega liikme puudumise korral võib tema eest hääletada tema asendusliige.

3. Esimees osaleb hääletamisel.

4. Tegevdirektor ei osale hääletamisel.

5. Haldusnõukogu kodukorraga kehtestatakse üksikasjalikum hääletuskord, eelkõige tingimused, mille korral üks liige võib tegutseda teise liikme nimel.

2. jagu

Tegevdirektor

Artikkel 9

Tegevdirektori ülesanded

1. BERECit juhib tegevdirektor. Tegevdirektor annab aru haldusnõukogule.

2. Ilma et see piiraks komisjoni ja haldusnõukogu volitusi, on tegevdirektor oma ülesannete täitmisel sõltumatu ning ta ei taotle ega võta vastu juhiseid üheltki valitsuselt, institutsioonilt, isikult ega asutuselt.

3. Tegevdirektor annab Euroopa Parlamendile selle taotluse korral oma ülesannete täitmisest aru. Nõukogu võib kutsuda tegevdirektori oma ülesannete täitmisest aru andma.

4. Tegevdirektor on BERECi seaduslik esindaja.

5. Tegevdirektor vastutab BERECi ülesannete täitmise eest. Eelkõige vastutab tegevdirektor järgmise eest:

(a)BERECi igapäevase juhtimise korraldamine;

(b)haldusnõukogu otsuste rakendamine;

(c)ühtse programmdokumendi koostamine ja selle esitamine haldusnõukogule;

(d)ühtse programmdokumendi elluviimine ja haldusnõukogule selle elluviimist käsitleva aruande esitamine;

(e)BERECi iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande koostamine ja selle esitamine haldusnõukogule hindamiseks ja vastuvõtmiseks;

(f)auditeerimise sise- ja välisaruannetest ja -hinnangutest ning Euroopa Pettustevastase Ameti juurdlustest tulenevate järelduste põhjal tegevuskava koostamine ning tegevuskava täitmist käsitlevate aruannete esitamine kaks korda aastas komisjonile ja korrapäraselt haldusnõukogule;

(g)liidu finantshuvide kaitsmine, kohaldades selleks ennetusmeetmeid pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks, tehes tulemuslikke kontrolle, nõudes eeskirjade eiramise avastamise korral tagasi valesti makstud summad ning kohaldades vajaduse korral tulemuslikke, proportsionaalseid ja hoiatavaid haldusmeetmeid, sealhulgas finantskaristusi;

(h)BERECi pettusevastase võitluse strateegia koostamine ja selle esitamine haldusnõukogule heakskiitmiseks;

(i)BERECi suhtes kohaldatavate finantseeskirjade eelnõu koostamine;

(j)BERECi eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti koostamine ja BERECi eelarve täitmine.

6. Tegevdirektor otsustab ka selle üle, kas BERECi ülesannete tõhusaks ja tulemuslikuks täitmiseks on vaja paigutada ühte või mitmesse liikmesriiki töötaja või mitu töötajat. Kohaliku kontori asutamisotsuse tegemiseks on vaja komisjoni, haldusnõukogu ja asjaomase liikmesriigi (asjaomaste liikmesriikide) eelnevat nõusolekut. Otsuses määratakse täpselt kindlaks kohaliku kontori tegevuse ulatus, et vältida tarbetuid kulusid ja BERECi haldusülesannete dubleerimist.

3. jagu

Töörühmad

Artikkel 10

Töörühmade töökord

1. Kui see on põhjendatud ja eelkõige kui see on vajalik BERECi tööprogrammi rakendamiseks, võib haldusnõukogu luua vajalikud töörühmad.

2. Haldusnõukogu nimetab töörühmade liikmed, kelle hulka võivad kuuluda eksperdid riikide reguleerivatest asutustest, komisjonist, BERECi töötajate seast ning BERECi töös osalevate kolmandate riikide reguleerivatest asutustest.

Artikli 2 lõike 1 punkti d kolmandas taandes osutatud ülesannete täitmiseks moodustatud töörühmade liikmed määratakse riikide reguleerivate asutuste, komisjoni ja tegevdirektori esitatud kvalifitseeritud ekspertide nimekirjade põhjal.

Artikli 2 lõike 1 punkti d teises taandes osutatud ülesannete täitmiseks moodustatud töörühmade liikmed määratakse üksnes riikide reguleerivate asutuste ja tegevdirektori esitatud kvalifitseeritud ekspertide nimekirjade põhjal.

Haldusnõukogu võib vajaduse korral igal üksikjuhul eraldi kutsuda töörühmades osalema üksikuid asjaomase valdkonna tunnustatud eksperte.

3. Töörühmi koordineerib ja juhib BERECi töötaja, kes määratakse vastavalt kodukorrale.

4. Haldusnõukogu võtab vastu kodukorra, millega nähakse ette töörühmade toimimise praktiline kord.

5. BEREC toetab töörühmade tegevust.

4. jagu

Apellatsiooninõukogu

Artikkel 11

Apellatsiooninõukogu moodustamine ja koosseis

1. BEREC loob ühe apellatsiooninõukogu.

2. Apellatsiooninõukogu koosneb esimehest ja kahest liikmest. Igal apellatsiooninõukogu liikmel on asendusliige. Liikme puudumise korral esindab teda asendusliige.

3. Haldusnõukogu nimetab esimehe, kaks liiget ja nende asendusliikmed komisjoni esitatud kvalifitseeritud kandidaatide nimekirjast.

4. Kui apellatsiooninõukogu peab menetletava kaebuse puhul vajalikuks, võib ta haldusnõukogu taotluse korral nimetada asjaomase juhtumi menetlemiseks lõikes 3 osutatud nimekirjast veel kaks liiget ja nende asendusliikmed.

5. Komisjon kehtestab pärast haldusnõukoguga konsulteerimist ja kooskõlas artiklis 36 lõikes 2 osutatud menetlusega BERECi ettepanekul apellatsiooninõukogu kodukorra.

Artikkel 12

Apellatsiooninõukogu liikmed

1. Apellatsiooninõukogu liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on neli aastat. Nende ametiaega võib komisjoni ettepaneku alusel pikendada täiendavate nelja-aastaste ajavahemike kaupa.

2. Apellatsiooninõukogu liikmed on sõltumatud ega täida BERECis ühtki muud ülesannet. Otsuste vastuvõtmisel ei või nad taotleda ega vastu võtta juhiseid üheltki valitsuselt ega muult asutuselt.

3. Apellatsiooninõukogu liikmeid ei või nende ametiaja jooksul ametist tagasi kutsuda ega kvalifitseeritud kandidaatide nimekirjast kustutada, välja arvatud juhul, kui selleks on mõjuvad põhjused ja kui haldusnõukogu teeb komisjoni soovituse alusel sellekohase otsuse.

Artikkel 13

Väljaarvamine ja taandamine

1. Apellatsiooninõukogu liikmed ei osale kaebemenetluses, kui neil on menetlusega seotud isiklikud huvid või kui nad on olnud varem menetluse ühe osalise esindajad või kui nad on osalenud edasikaevatud otsuse vastuvõtmises.

2. Kui apellatsiooninõukogu liige leiab ühel lõikes 1 loetletud põhjusel või mis tahes muul põhjusel, et ta ei peaks osalema kaebemenetluses, teatab ta sellest apellatsiooninõukogule.

3. Kaebemenetluse osaline võib taotleda apellatsiooninõukogu liikme taandamist kõikidel lõikes 1 osutatud põhjustel või juhul, kui liiget kahtlustatakse erapoolikuses. Sellist taandamistaotlust ei võeta vastu, kui kaebemenetluse osaline on juba alustanud menetlust, olles teadlik taandamistaotluse põhjusest. Taandamistaotluse aluseks ei või olla liikme kodakondsus.

4. Apellatsiooninõukogu teeb otsuse lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel võetavate meetmete kohta ilma asjaomase liikme osavõtuta. Kõnealuse otsuse tegemisel asendab asjaomast liiget apellatsiooninõukogus tema asendusliige.

Artikkel 14

Otsused, mille peale võib kaebuse esitada

1. Apellatsiooninõukogule võib esitada kaebuse otsuste peale, mille BEREC on teinud vastavalt artikli 2 lõike 1 punktile b.

Iga füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas riigi reguleeriv asutus, võib esitada kaebuse temale adresseeritud ja käesolevas lõikes osutatud otsuse peale või sellise otsuse peale, mis teda vormiliselt teisele isikule adresseeritud otsusena siiski otseselt ja isiklikult puudutab.

2. Lõike 1 kohaselt esitatud kaebus ei peata otsuse täitmist. Apellatsiooninõukogu võib siiski peatada selle otsuse täitmise, mille peale kaebus esitati.

III peatükk

EELARVE KOOSTAMINE JA STRUKTUUR

1. jagu

ÜHTNE PROGRAMMDOKUMENT

Artikkel 15

Iga- ja mitmeaastased programmid

1. Tegevdirektor koostab igal aastal programmdokumendi kavandi, mis sisaldab mitmeaastaseid ja iga-aastaseid programme (edaspidi „ühtne programmdokument“) ning on kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikliga 32 ja milles võetakse arvesse komisjoni kehtestatud suuniseid 38 .

31. jaanuariks võtab haldusnõukogu vastu ühtse programmdokumendi kavandi ja edastab selle komisjonile, et see esitaks dokumendi kohta oma arvamuse. Ühtse programmdokumendi kavand edastatakse ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Haldusnõukogu võtab seejärel ühtse programmdokumendi vastu, võttes arvesse komisjoni arvamust. Ta edastab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile ühtse programmdokumendi ning selle võimalikud hiljem ajakohastatud versioonid.

Ühtne programmdokument jõustub pärast üldeelarve lõplikku kinnitamist ja vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt eelarvele.

2. Iga-aastane tööprogramm sisaldab üksikasjalikke eesmärke ja oodatavaid tulemusi, sealhulgas tulemusnäitajaid. Samuti sisaldab see rahastatavate meetmete kirjeldust koos igale meetmele eraldatavate rahaliste vahendite ja inimressurssidega vastavalt tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetele. Iga-aastane tööprogramm on kooskõlas lõikes 4 osutatud mitmeaastase tööprogrammiga. Iga-aastases tööprogrammis osutatakse selgelt ülesannetele, mis võrreldes eelmise eelarveaastaga on lisatud või tühistatud või mida on muudetud.

3. Kui BERECile antakse mõni uus ülesanne, muudab haldusnõukogu vastuvõetud iga-aastast tööprogrammi.

Kõik iga-aastase tööprogrammi olulised muudatused kinnitatakse sama korra kohaselt kui algne iga-aastane tööprogramm. Haldusnõukogu võib delegeerida tegevdirektorile õiguse teha iga-aastases tööprogrammis vähetähtsaid muudatusi.

4. Mitmeaastases tööprogrammis esitatakse üldine strateegiline programm, sealhulgas eesmärgid, oodatavad tulemused ja tulemusnäitajad. Selles esitatakse ka vahendite eraldamise programm, sealhulgas mitmeaastase eelarve ja personali jaoks.

Vahendite eraldamise programmi ajakohastatakse igal aastal. Strateegilist programmi ajakohastatakse, kui selle järele on vajadus ja eriti artiklis 38 osutatud hindamise tulemuse arvesse võtmiseks.

5. Iga-aastases tööprogrammis ja/või mitmeaastases tööprogrammis esitatakse strateegia, mis käsitleb artiklis 26 osutatud suhteid pädevate liidu asutuste, ametite, esinduste ja nõuanderühmadega, kolmandate riikide pädevate asutustega ja/või rahvusvaheliste organisatsioonidega, ning strateegiaga seotud meetmed ja täpsustatakse strateegiaga seotud vahendid.

Artikkel 16

Eelarve koostamine

1. Tegevdirektor koostab igal aastal BERECi järgmise eelarveaasta tulude ja kulude esialgse eelarvestuse projekti, mis sisaldab ametikohtade loetelu, ning edastab selle haldusnõukogule.

2. Kõnealuse esialgse projekti põhjal võtab haldusnõukogu vastu BERECi järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti.

3. Tegevdirektor esitab BERECi tulude ja kulude eelarvestuse projekti komisjonile iga aasta 31. jaanuariks. BERECi tulude ja kulude eelarvestuse projektis esitatud teave on kooskõlas artikli 15 lõikes 1 osutatud ühtse programmdokumendi kavandis esitatud teabega.

4. Komisjon edastab eelarvestuse projekti eelarvepädevatele institutsioonidele koos liidu üldeelarve projektiga.

5. Eelarvestuse projekti alusel kannab komisjon liidu üldeelarve projekti arvestuslikud summad, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ja üldeelarvest makstava rahalise toetuse suuruse ning esitab need kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklitega 313 ja 314 eelarvepädevatele institutsioonidele.

6. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad BERECi toetuseks kasutatavad assigneeringud.

7. Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu BERECi ametikohtade loetelu.

8. BERECi eelarve võtab vastu haldusnõukogu. See on lõplik pärast liidu üldeelarve vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse selles kohandused.

9. Kõikide hoonetega seotud projektide suhtes, mis tõenäoliselt avaldavad BERECi eelarvele olulist mõju, kohaldatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 sätteid.

2. jagu

EELARVE TÄITMINE, ESTUSVIIS JA KONTROLL

Artikkel 17

Eelarve struktuur

1. Igaks eelarveaastaks, mis ühtib kalendriaastaga, koostatakse BERECi tulude ja kulude eelarvestus, mis esitatakse BERECi eelarves.

2. BERECi eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3. Ilma et see piiraks muid sissetulekuallikaid, koosnevad BERECi tulud järgmisest:

(a)liidu rahaline toetus,

(b)liikmesriikide või riikide reguleerivate asutuste võimalik vabatahtlik rahaline toetus;

(c)tasud väljaannete ja muude BERECi osutatavate teenuste eest;

(d)kolmandate riikide või BERECi töös osalevate kolmandate riikide elektroonilise side valdkonnas pädevate reguleerivate asutuste rahaline toetus, nagu on sätestatud artiklis 26.

4. BERECi kulud hõlmavad personali töötasu, haldus- ja taristukulusid ning tegevuskulusid.

Artikkel 18

Eelarve täitmine

1. BERECi eelarvet täidab tegevdirektor.

2. Tegevdirektor edastab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele kogu hindamismenetluse tulemuste seisukohast asjakohase teabe.

Artikkel 19

Raamatupidamisaruanded ja eelarve täitmisele heakskiidu andmine

1. BERECi peaarvepidaja esitab esialgse raamatupidamisaruande komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale järgmise eelarveaasta 1. märtsiks.

2. BEREC esitab eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale järgmise eelarveaasta 31. märtsiks.

3. Olles kätte saanud kontrollikoja märkused esialgse raamatupidamisaruande kohta, koostab BERECi peaarvepidaja omal vastutusel BERECi lõpliku raamatupidamisaruande. Tegevdirektor esitab lõpliku raamatupidamisaruande haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

4. Haldusnõukogu esitab BERECi lõpliku raamatupidamisaruande kohta arvamuse.

5. Tegevdirektor edastab hiljemalt igale lõppenud eelarveaastale järgneva aasta 1. juuliks lõpliku raamatupidamisaruande koos haldusnõukogu arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

6. BEREC avaldab lõpliku raamatupidamisaruande Euroopa Liidu Teatajas järgmise aasta 15. novembriks.

7. Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse tema tähelepanekute kohta 30. septembriks. Tegevdirektor saadab kõnealuse vastuse ka haldusnõukogule.

8. Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor parlamendile finantsmääruse 39 artikli 165 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mis on vajalik, et asjaomase eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus sujuks tõrgeteta.

9. Kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse teinud nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne aasta n + 2 15. maid heakskiidu tegevdirektori tegevusele aasta n eelarve täitmisel.

Artikkel 20

Finantseeskirjad

Haldusnõukogu võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu BERECi suhtes kohaldatavad finantseeskirjad. Need ei tohi lahkneda määrusest (EL) nr 1271/2013, välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt vajalik BERECi toimimiseks ja komisjon on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

IV peatükk

Personal

Artikkel 21

Üldsätted

BERECi suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi ning nende personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste jõustamiseks liidu institutsioonide kokkuleppel vastu võetud eeskirju.

Artikkel 22

Tegevdirektori ametisse nimetamine

1. Tegevdirektor võetakse tööle BERECi ajutise teenistujana vastavalt muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktile a.

2. Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust.

Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel on BERECi esindajaks haldusnõukogu esimees.

Enne haldusnõukogu valitud kandidaadi ametisse nimetamist võidakse tal paluda esineda Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ees ja vastata selle liikmete küsimustele.

3. Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Selle aja lõpus hindab komisjon tegevdirektori tegevust, võttes arvesse BERECi edasisi ülesandeid ja probleeme.

4. Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 3 osutatud hinnangut, võib haldusnõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega ühel korral kuni viie aasta võrra.

5. Haldusnõukogu teatab Euroopa Parlamendile oma kavatsusest pikendada tegevdirektori ametiaega. Ühe kuu jooksul enne sellist pikendamist võidakse tegevdirektor kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette, et vastata selle liikmete küsimustele.

6. Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei tohi pärast üldperioodi lõppu osaleda sama ametikoha tulevastes valikumenetlustes.

7. Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes otsusega, mille haldusnõukogu teeb komisjoni ettepaneku alusel.

8. Tegevdirektori ametisse nimetamise, ametiaja pikendamise ja ametist tagandamise otsused teeb haldusnõukogu hääleõigusega liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Artikkel 23

Lähetatud riiklikud eksperdid ja muud töötajad

1. BEREC võib kasutada lähetatud riiklikke eksperte ja muid töötajaid, kelle tööandja ta ei ole. Sellise personali suhtes ei kohaldata personalieeskirju ega muude teenistujate teenistustingimusi.

2. Haldusnõukogu võtab vastu otsuse, milles sätestatakse eeskirjad riiklike ekspertide BERECisse lähetamise kohta.

V peatükk

ÜLDSÄTTED

Artikkel 24

Õiguslik seisund

1. BEREC on liidu asutus. Ta on juriidiline isik.

2. BERECil on igas liikmesriigis kõige laialdasem teo- ja õigusvõime, mis vastavalt nende riikide õigusaktidele antakse juriidilistele isikutele. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaliseks.

3. BERECit esindab tegevdirektor.

4. BEREC on ainuvastutav talle määratud ülesannete ja volituste täitmise eest.

Artikkel 25

Privileegid ja immuniteedid

BERECi ja tema töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 26

Koostöö liidu asutuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega

1. Niivõrd kui see on vajalik käesolevas määruses sätestatud eesmärkide saavutamiseks ja BERECi ülesannete täitmiseks ning ilma et see piiraks liikmesriikide ja liidu institutsioonide pädevust, võib BEREC teha koostööd pädevate liidu asutuste, ametite, esinduste ja nõuanderühmadega, kolmandate riikide pädevate asutustega ja/või rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Selleks võib BEREC komisjoni eelneval nõusolekul leppida kokku koostöökorra. Kõnealune koostöökord ei too liidule ega selle liikmesriikidele kaasa õiguslikke kohustusi.

2. BERECi tegevuses võivad osaleda elektroonilise side valdkonnas pädevad kolmandate riikide reguleerivad asutused, kes on sõlminud sel eesmärgil liiduga lepingu.

Kõnealuste lepingute asjaomaste sätete alusel tuleb välja töötada kord, millega täpsustatakse eelkõige asjaomaste kolmandate riikide reguleerivate asutuste BERECi töös osalemise laad, ulatus ja viis, kaasa arvatud sätted, mis käsitlevad BERECi algatustes osalemist, rahalist toetust ja töötajaid. Personaliküsimustes peab kõnealune kord olema igal juhul kooskõlas personalieeskirjadega.

3. Haldusnõukogu võtab ühtse programmdokumendi osana vastu strateegia, mis käsitleb suhteid pädevate liidu asutuste, ametite, esinduste ja nõuanderühmade, kolmandate riikide pädevate asutuste ja/või rahvusvaheliste organisatsioonidega küsimustes, mis kuuluvad BERECi pädevusvaldkonda. Komisjon ja asutus lepivad kokku nõuetekohase töökorra, millega tagatakse, et BEREC tegutseb oma volituste piires ja olemasolevas institutsioonilises raamistikus.

Artikkel 27

Läbipaistvus ja teavitamine

1. BERECi valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001 40 . Haldusnõukogu võtab kuue kuu jooksul alates oma esimese koosoleku kuupäevast vastu üksikasjalikud eeskirjad määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamise kohta.

2. BERECis toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001 41 . Kuue kuu jooksul alates oma esimese koosoleku kuupäevast kehtestab haldusnõukogu meetmed, mida BEREC võtab määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaldamiseks, sealhulgas meetmed, mis käsitlevad BERECi andmekaitseametniku ametisse nimetamist. Meetmed kehtestatakse pärast konsulteerimist Euroopa Andmekaitseinspektoriga.

3. BEREC võib sooritada teavitustoiminguid omal algatusel ja oma pädevuse ulatuses. Teavitustoimingute jaoks vahendite eraldamine ei tohi kahjustada käesoleva määruse artikli 2 lõigetes 1 ja 2 osutatud ülesannete tulemuslikku täitmist. Teavitustoimingud sooritatakse kooskõlas haldusnõukogus vastu võetud asjakohaste teavitus- ja levitamiskavadega.

Artikkel 28

Konfidentsiaalsus

1. Ilma et see piiraks artikli 27 lõike 1 kohaldamist, ei avalda BEREC kolmandatele isikutele teavet, mida ta töötleb või saab ning mille puhul on esitatud põhjendatud taotlus teabe käsitlemiseks täielikult või osaliselt konfidentsiaalsena.

2. Haldusnõukogu liikmed, tegevdirektor, apellatsiooninõukogu liikmed, lähetatud riiklikud eksperdid, muud töötajad, kes ei kuulu BERECi personali hulka, ja töörühmades osalevad eksperdid järgivad Euroopa Liidu lepingu artikli 339 kohaseid konfidentsiaalsusnõudeid ka pärast oma ametikohustuste lõppemist.

3. Haldusnõukogu kehtestab lõigetes 1 ja 2 osutatud konfidentsiaalsuseeskirjade rakendamise praktilise korra.

Artikkel 29

Salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitset käsitlevad julgeolekunormid

BEREC võtab vastu oma julgeolekunormid, mis on samaväärsed komisjoni turvaeeskirjadega, mis käsitlevad Euroopa Liidu salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitset, muu hulgas sätteid sellise teabe vahetamise, töötlemise ja säilitamise kohta, nagu on sätestatud komisjoni otsustes (EL, Euratom) 2015/443 42 ja 2015/444 43 . BEREC võib samuti otsustada kohaldada komisjoni julgeolekunorme mutatis mutandis.

Artikkel 30

Teabevahetus

1. BERECi nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral esitavad komisjon ja riikide reguleerivad asutused BERECile õigeaegselt ja täpselt kogu teabe, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks, eeldusel et asjaomane teave on neile seaduslikult kättesaadav ja teabetaotlus on kõnealuse ülesande laadi silmas pidades vajalik.

BEREC võib ka taotleda, et riikide reguleerivad asutused esitaksid teavet korrapäraste ajavahemike järel ja kindlas vormis. Võimaluse korral kasutatakse kõnealuste teabenõuete puhul ühtseid aruandevorme.

2. Komisjoni või riigi reguleeriva asutuse nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral esitab BEREC komisjonile või riigi reguleerivale asutusele õigeaegselt ja täpselt teabe, mis on vajalik, et võimaldada neil täita oma ülesandeid, lähtudes lojaalse koostöö põhimõttest.

3. Enne käesoleva artikli kohast teabe taotlemist ning selleks, et vältida topeltaruandlust, võtab BEREC arvesse olemasoleva asjakohase teabe, mis on avalikult kättesaadav.

4. Kui teave ei ole kättesaadav, kui riikide reguleerivad asutused ei ole seda teinud õigeaegselt kättesaadavaks või kui BERECi otsese taotluse esitamine oleks tulemuslikum ja vähem koormav, võib BEREC esitada nõuetekohaselt põhjendatud taotluse muudele asutustele või otse asjaomastele elektroonilise side võrkude, teenuste ning nendega seotud vahendite pakkumisega tegelevatele ettevõtjatele.

BEREC teavitab käesoleva lõike kohastest taotlustest asjaomaseid riikide reguleerivaid asutusi.

BERECi taotluse korral abistab riigi reguleeriv asutus BERECit teabe kogumisel.

Artikkel 31

Huvide deklaratsioon

1. Haldusnõukogu liikmed, tegevdirektor, lähetatud riiklikud eksperdid ja muud töötajad, kes ei kuulu BERECi personali hulka, esitavad deklaratsiooni, milles kinnitavad oma kohustusi ning seda, et neil puudub või on olemas otsene või kaudne huvi, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks.

Deklaratsioon peab olema täpne ja täielik, see esitatakse kirjalikult ja vajaduse korral seda ajakohastatakse. Haldusnõukogu liikmete ja tegevdirektori huvide deklaratsioonid avalikustatakse.

2. Haldusnõukogu liikmed, tegevdirektor, riikide lähetatud eksperdid ja muud töötajad, kes ei kuulu BERECi personali hulka, teevad hiljemalt iga koosoleku alguses täpse ja täieliku deklaratsiooni oma huvide kohta, mida võib pidada päevakorraküsimusega seoses nende sõltumatust kahjustavaks ning nad ei võta osa selliste küsimuste arutamisest ja hääletusest.

3. Haldusnõukogu kehtestab eeskirjad huvide konfliktide ärahoidmise ja lahendamise kohta ning eelkõige lõigetes 1 ja 2 osutatud sätetega seotud praktilist korda käsitlevad eeskirjad.

Artikkel 32

Pettuse tõkestamine

1. Selleks et lihtsustada võitlust pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013, 44 ühineb BEREC kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta ja võtab vastu kõikide BERECi töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi.

2. Euroopa Kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, kes on saanud BERECilt liidu vahendeid.

3. OLAF võib määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 ja nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 45 sätestatud korra kohaselt teostada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas seoses BERECi rahastatud toetuse või lepinguga on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

4. Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad BERECi ning kolmandate riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised koostöölepingud ning BERECi lepingud, toetuslepingud ja -otsused sätteid, milles sõnaselgelt volitatakse Euroopa Kontrollikoda ja OLAFit teostama vastavalt oma pädevusele selliseid auditeid ja juurdlusi.

Artikkel 33

Vastutus

1. BERECi lepinguline vastutus on reguleeritud asjaomase lepingu suhtes kohaldatava õigusega.

2. Otsuste tegemine vastavalt BERECi sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

3. Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab BEREC liikmesriikide õiguse ühiste üldpõhimõtete kohaselt mis tahes kahju, mida ameti talitused või personal on tekitanud oma kohustuste täitmisel.

4. Lõikes 3 osutatud kahju hüvitamisega seotud vaidlusküsimuste lahendamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

5. Töötajate isiklik vastutus BERECi ees on reguleeritud nende suhtes kohaldatavate personalieeskirjade või teenistustingimustega.

Artikkel 34

Haldusuurimine

BERECi tegevust uurib Euroopa Ombudsman vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 228.

Artikkel 35

Kasutatavad keeled

1. BERECi suhtes kohaldatakse määrust nr 1/58 46 .

2. BERECi tööks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

Artikkel 36

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee (edaspidi „sidekomitee“). Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3. Kui komitee arvamus tuleb saada kirjaliku menetluse teel, lõpetatakse menetlus ilma tulemusele jõudmata juhul, kui komitee eesistuja arvamuse esitamise jaoks seatud tähtaja jooksul sedasi otsustab.

VI peatükk

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 37

Peakorterileping ja tegutsemistingimused

1. Vajalikud kokkulepped, milles käsitletakse BERECile asukohaliikmesriigis antavaid ruume ja selle liikmesriigi pakutavaid vahendeid ning vastuvõtvas liikmesriigis tegevdirektori, haldusnõukogu liikmete, BERECi töötajate ja nende perekonnaliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, sätestatakse BERECi ja vastuvõtva liikmesriigi vahelises peakorterilepingus, mis sõlmitakse pärast haldusnõukogu heakskiidu saamist hiljemalt kahe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.

2. Vastuvõttev liikmesriik tagab BERECi sujuvaks ja tõhusaks tegutsemiseks vajalikud tingimused, sealhulgas mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolihariduse ning asjakohase transpordiühenduse.

Artikkel 38

Hindamine

1. Komisjon koostab hiljemalt viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ja seejärel iga viie aasta järel komisjoni suunistele vastava hinnangu, et hinnata BERECi tulemuslikkust seoses tema eesmärkide, volituste, ülesannete ja asukohaga (asukohtadega). Hinnangu eesmärk on eelkõige välja selgitada vajadus muuta BERECi volitusi ja selliste võimalike muudatuste finantsmõju.

2. Kui komisjon leiab, et BERECi töö jätkamine ei ole talle seatud eesmärkide, volituste ja ülesannete seisukohast enam põhjendatud, võib komisjon teha ettepaneku käesolevat määrust vastavalt muuta või see kehtetuks tunnistada.

3. Komisjon esitab hindamistulemused Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule. Hindamistulemused avalikustatakse.

Artikkel 39

Määrusega (EÜ) nr 1211/2009 asutatud büroo õiglusjärglus

1. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, on BEREC määrusega (EÜ) nr 1211/2009 asutatud büroo (edaspidi „BERECi büroo“) õiglusjärglane seoses omandiõiguse, lepingute, õiguslike kohustuste, töölepingute, finants- ja muude kohustustega.

Eelkõige ei mõjuta käesolev määrus büroo personali õigusi ja kohustusi, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 1211/2009. Personali töölepinguid võib pikendada käesoleva määruse alusel kooskõlas personalieeskirjade ja teenistustingimustega ning BERECi eelarvepiirangutega.

2. Alates [käesoleva määruse jõustumiskuupäevast] ja kuni ajani, mil tegevdirektor asub täitma oma ülesandeid pärast tema ametisse nimetamist haldusnõukogu poolt vastavalt artiklile 22, tegutseb määruse (EÜ) nr 1211/2009 alusel ametisse nimetatud haldusdirektor oma ametiaja lõpuni tegevdirektori kohusetäitjana, täites käesoleva määrusega ette nähtud ülesandeid. Haldusdirektori muud lepingutingimused ei muutu.

Tegevdirektori kohusetäitjana teostab ta ametisse nimetava asutuse volitusi. Ta võib kinnitada kõik maksed, mis on kaetud BERECi eelarvesse kantud assigneeringutega, kui need on heaks kiitnud haldusnõukogu, ning võib pärast BERECi ametikohtade loetelu vastuvõtmist sõlmida lepinguid, sealhulgas töölepinguid.

3. Määruse (EÜ) nr 1211/2009 alusel ametisse nimetatud haldusdirektori tööleping lõpetatakse tema ametiaja lõpus või alates päevast, mil tegevdirektor asub täitma oma ülesandeid pärast tema ametisse nimetamist haldusnõukogu poolt vastavalt artiklile 22, olenevalt sellest, kumb on varasem.

Määruse (EÜ) nr 1211/2009 alusel ametisse nimetatud haldusdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, peab hoiduma osalemast artiklis 22 osutatud tegevdirektori valimise menetluses.

4. Artiklis 4 osutatud haldusnõukogu moodustatakse kuni uute esindajate nimetamiseni määruse (EÜ) nr 1211/2009 artiklis 7 osutatud juhtkomitee liikmetest.

5. Määruse (EÜ) nr 1211/2009 artikli 11 alusel heaks kiidetud eelarve täitmise menetlus toimub kooskõlas määruses (EÜ) nr 1211/2009 kehtestatud reeglitega.

Artikkel 40

Jõustumine

Määrus (EÜ) nr 1211/2009 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid määrusele (EÜ) nr 1211/2009 ja BERECi büroole tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele ja BERECile.

Artikkel 41

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates […].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid

2.MAJANDAMISMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile 47

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 48

◻Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

☑ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

◻ Piiratud kestusega ettepanek/algatus

–◻ Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–◻ Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

☑ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

– rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2019–2022 51

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 52

◻ Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–◻ oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻ rakendusametite kaudu

◻ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

☑ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (täpsustage);

–◻ Euroopa Investeerimispangale (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondile (EIF);

–☑ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 osutatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

Märkused

2.MAJANDAMISMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

2,2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.2.1.Tuvastatud ohud

2.2.2.Ettenähtud kontrollimeetodid

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele (miljonites eurodes)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

◻ Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–⌧ Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

BEREC täidab olulist edendavat rolli kavandatud õigusaktide paketi tulemusliku rakendamise tagamisel ning tal on ka mitu lisaülesannet. Need ülesanded on tehnilist laadi ja käsitlevad valdkondi, millel on piiriülene mõõde või milles BERECi juhised võivad aidata riikide reguleerivatel asutustel tagada elektroonilise side õigusraamistiku järjepideva rakendamise.

Konkreetsemalt antakse BERECile mõned normide kehtestamisele eelnevad ülesanded (eriti seoses kõne lõpetamise hinna maksimummäärade arvutamisega) ja teatavad siduvad õigused, sest ta esitab arvamusi riikidevaheliste turgude kindlaksmääramise ja lepingu kokkuvõtliku vormi kohta (need uued ülesanded on lisatud eritegevusala „Normide kehtestamisele eelnevad ülesanded ja siduvad õigused“, vt alla tabelit eespool).

Ta koostab ka suuniseid riikide reguleerivate asutuste kohustuste rakendamise kohta seoses taristu/investeerimise geograafiliste ülevaadetega ning ühiste lähenemisviisidega, et rahuldada piiriülest lõppkasutajat käsitlevat nõudlust. Ta võtab vastu ka suuniseid standardpakkumise miinimumnõuete kohta, kõne lõpetamise hindade kehtestamise kuluarvestusmudelite kohta, numeratsiooniressursside haldamise nõuete kohta ning asjaomaste teenusekvaliteedi parameetrite ja kohaldatavate mõõtmismeetodite kohta. Peale selle annab BEREC aru võimalikust ohust lõppkasutajatevahelisele läbivühenduvusele või hädaabiteenuste tõhusale kättesaadavusele normide kehtestamise vajaduse kindlakstegemise raames (need uued ülesanded on lisatud eritegevusala „Õiguslikud suunised“ alla).

Suurendatakse BERECi rolli turu reguleerimisega seotud siseturumenetluste valdkonnas. BERECi arvamusel on nüüd otsustav mõju, kui komisjon otsustab, kas asjaomane riigi reguleeriv asutus peaks kavandatud reguleeriva meetme tagasi võtma või mitte. On tehtud ettepanek, et vaid juhul, kui BEREC jagab komisjoni tõsiseid kahtlusi, on viimasel lubatud võtta vastu otsus ja nõuda, et riigi reguleeriv asutus võtaks teavitatud meetme tagasi (need uued ülesanded on lisatud eritegevusala „Turu läbivaatamine“ alla).

BEREC vastutab ka uue vastastikuse hindamise protsessi eest seoses raadiospektri kasutamisõiguse andmisega. See kätkeb endas raadiosagedusalade kasutamisõiguste andmisel peamiselt selliste riigisiseste meetmete läbivaatamist, mis võivad mõjutada traadita turgude toimimist või muuta muul viisil oluliselt raadiosagedusalade vahendite hindamist. BEREC esitab tehnilise ja majandusliku hindamise põhjal (mittesiduvaid) arvamusi nende kavandatud meetmete kohta (need uued ülesanded on lisatud eritegevusala „Raadiospektrit käsitlevad vastastikused eksperdihinnangud“ alla).

BERECile usaldatakse ka vastutus pidada elektroonilise side võrkude ja teenuste ettevõtjate registrit ning territooriumivälise kasutusega numbrite registrit (need uued ülesanded on lisatud eritegevusala „Registritega seotud ülesanded“ alla).

Lisaks täidab nüüd osa ülesandeid, mis BERECile on antud määrusega (EL) nr 531/2012 (ELi rändlusteenuse määrus) ja määrusega (EL) 2015/2120 (ühtse telekommunikatsioonituru määrus) (st suuniste esitamine võrgu neutraalsuse kohta, teabe esitamine komisjoni rändlust käsitlevate rakendusaktide eelnõude jaoks), uus amet ning nende jaoks on vaja teatavaid lisavahendeid 66 (vt „Õiguslikud suunised“ ja „Abi ja nõuanded komisjonile ja teistele ELi institutsioonidele“).

Täieõigusliku ameti loomise korral võtab uus amet teataval määral enda kanda ka mõningad horisontaalsed ülesanded, mida praegu täidavad peamiselt riikide reguleerivate asutuste töötajad (näiteks BERECi tööprogrammi, sealhulgas regulatiivse tegevuse ettevalmistamine, mida praegu teevad tulevase esimehe riigi reguleeriva asutuse töötajad, töökorra ettevalmistamine koostööks kolmandate riikide asutustega jms).

Ülesannete olulise täiustamise tõttu on vaja eraldada BERECile lisavahendeid (sealhulgas töötajaid), et tagada tema piisav toimimine ja ülesannete täitmine.

3.2.3.Ameti hinnanguline personalivajadus

3.2.3.1.Kokkuvõte

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–⌧    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

–Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

–

3.2.3.2.Haldusala peadirektoraadi hinnanguline personalivajadus

–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

–⌧ Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–◻    Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–⌧    Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

–◻    Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist 72 .

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

–⌧    Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–⌧    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

–◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻omavahenditele

–◻mitmesugustele tuludele

(1) COM(2015) 192 final.

(2) Euroopa Parlamendi 19. jaanuari 2016. aasta resolutsioon ettevalmistuste kohta digitaalse ühtse turu aktiks (TA(2016)0009).

(3) Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 19. juuli 2012. aasta ühisavaldus detsentraliseeritud asutuste kohta.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

(5) See hindamine toimus kooskõlas BERECi määruse artiklis 15 kehtestatud nõuetega: PwC 2012. aasta septembris koostatud uuring Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti (BEREC) ja BERECi büroo hindamise kohta, komisjoni talituste 2013. aasta aprilli töödokument (SWD(2013) 152 final), millele järgnes Euroopa Parlamendi 2013. aasta novembri raport (2013/2053(INI), A7- 0378/2013). Selle hindamise tulemustesse tuleks suhtuda reservatsioonidega, sest mõningaid BERECi ülesandeid ei olnud sellel ajal veel täidetud. Hindamise käigus ei hinnatud BERECi büroo võimalikku kooskõlla viimist detsentraliseeritud asutusi käsitleva ühise lähenemisviisiga.

(6) Reguleerivate asutuste nõukogu 10. detsembri 2015. aasta arvamus, BoR (15) 206.

(7) http://berec.europa.eu/eng/document_register/subject_matter/berec/opinions/5577-berec-opinion-on-the-review-of-the-eu-electronic-communications-regulatory-framework .

(8) http://rspg-spectrum.eu/wp-content/uploads/2013/05/RSPG 16-001-DSM_opinion.pdf .

(9) Euroopa Parlamendi 19. jaanuari 2016. aasta resolutsioon ettevalmistuste kohta digitaalse ühtse turu aktiks ( 2015/2147(INI) ).

(10) Euroopa Ülemkogu 28. juuni 2016. aasta kohtumise järeldused (EUCO 26/16).

(11) Ekspertide andmed ja arutelu aruanne on esitatud mõjuhinnangu 13. lisas.

(12) http://ec.europa.eu/smart-regulation/impact/ia_carried_out/cia_2016_en.htm

(13) Analüüsiti võimalust saavutada suurem tõhusus ja koostoimet teiste liidu ametitega, eriti Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametiga. Kuid mitmel põhjusel (kattuvate volituste puudumine, suuremad volitused alates 2007. aastast, ülesannete erinev olemus, erinev osalemine ameti nõukogu tasandil jms) jäeti nende kahe võimalik ühinemine kõrvale.

(14) Finantsselgituses on esitatud kehtiva, 2020. aastal lõppeva mitmeaastase finantsraamistiku arvandmed. BERECi tulevast personalivajadust hinnatakse 2020. aastale järgnevateks aastateks esitatavate komisjoni ettepanekute raames.

(15) Variant, mille kohaselt rahastatakse BERECit (täielikult või osaliselt) tasudest, jäeti kõrvale ameti ülesannete olemuse tõttu, kuna need käsitlevad peamiselt nõuandeid riikide reguleerivatele asutustele ja ELi institutsioonidele, et tagada kogu liidus telekommunikatsioonivaldkonna järjepidevam reguleerimine, mitte käsitleda turuosalisi otseselt.

(16) Finantsselgituses on esitatud kehtiva, 2020. aastal lõppeva mitmeaastase finantsraamistiku arvandmed. Uue ameti rakendusetapp kestab prognooside kohaselt 2022. aastani.

(17) Aruanded on avaldatud aadressil: https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/digital-scoreboard .

(18) Kogu teave on kättesaadav aadressil: https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/download-scoreboard-reports.

(19) ELT C […].

(20) ELT C […].

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu […] direktiiv […], millega luuakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L […]).

(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 531/2012, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (ELT L 172, 30.6.2012, lk 10).

(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2120, millega nähakse ette avatud internetiühendust käsitlevad meetmed ning millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (ELT L 310, 26.11.2015, lk 1).

(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1211/2009, millega luuakse elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) ja büroo (ELT L 337, 18.12.2009, lk 1).

(26) Komisjoni 29. juuli 2002. aasta otsus 2002/627/EÜ, millega luuakse elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste Euroopa reguleerivate organite töörühm (EÜT L 200, 30.7.2002, lk 38).

(27) COM(2015) 192 final.

(28) Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 19. juuli 2012. aasta ühisavaldus detsentraliseeritud asutuste kohta.

(29) Otsus 2002/622/EÜ, millega luuakse raadiospektripoliitika töörühm (EÜT L 198, 27.7.2002, lk 49).

(30) Asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määruse (EL) 2016/679 (füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1) alusel.

(31) Direktiiv [...].

(32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 526/2013, mis käsitleb Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametit (ENISA) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 460/2004 (ELT L 165, 18.6.2013, lk 41).

(33) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(34) Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).

(35) 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 373, 20.12.2013, lk 1).

(36) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta otsus nr 243/2012/EL, millega luuakse mitmeaastane raadiospektripoliitika programm (ELT L 81, 21.3.2012, lk 7).

(37) Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT 56, 4.3.1968, lk 1).

(38) Detsentraliseeritud asutuste programmitöö suuniseid ja detsentraliseeritud asutuste konsolideeritud tegevusaruannete vormi käsitlev komisjoni teatis (C(2014) 9641).

(39)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012).

(40) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(41) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(42) Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 41).

(43) Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).

(44)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(45) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(46) Nõukogu määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385).

(47) ABM: tegevuspõhine juhtimine — ABB: tegevuspõhine eelarvestamine.

(48) Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(49) Komisjoni 6. mai 2015. aasta teatis „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia”, COM (2015) 192 final.

(50) Vt http://europa.eu/agencies/documents/joint_statement_and_common_approach_2012_en.pdf

(51) Rakendamine algab 2019. aastal ja jätkub järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames kuni 2022. aastani.

(52) Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

(53) http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P7-TA-2013-0536+0+DOC+XML+V0//ET

(54)

   SMART 2015/0003.

(55) SMART 2015/002.

(56) SMART 2015/005.

(57) Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud

(58) EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(59) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(60) 2017. aasta võrdlusväärtus on esitatud üksnes võrdluseks ja see kajastab arvnäitajaid 2017. aasta eelarveprojektis (BERECi büroo). Sellest summast 220 000 eurot on sihtotstarbeline tulu.

(61) Võimalikku tõhusust ja kokkuhoidu liikmesriikide – eriti seoses ametile antud suuremate volitustega – ning komisjoni jaoks on analüüsitud mõjuhindamise raames. Uus amet peaks tulevikus jätkama kehtivaid teenuselepinguid komisjoniga (peaarvepidaja ning teatavate rakenduste ja vahendite kasutamine) ja muude liidu ametitega (Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametiga seoses varukoopiate hoidmisega asutusest väljaspool ja sisekontrolli koordinaatoriga) ning neid võidakse laiendada ka uutesse valdkondadesse.

(62) 2017. aasta võrdlusväärtus on esitatud üksnes võrdluseks.

(63) Säilitatakse DG CNECTi vahendite praegune tase. Eeldatakse siiski, et BEREC vajab oma haldusala peadirektoraadilt väiksemat toetust haldusülesannete täitmisel ja ELi detsentraliseeritud asutustele kehtestatud eeskirjade järgimisel ning suuremat toetust uutes tegevusvaldkondades ja suurema osaluse tõttu haldusnõukogus (kaks esindajat ühe asemel).

(64) 2017. aasta võrdlusväärtus on esitatud üksnes võrdluseks.

(65) Tabelis on esitatud vaid 3. jaotise kohased tegevuskulud

(66) Kui BERECile anti varem uusi ülesandeid, siis BERECi büroo (liidu amet, mis toetab reguleerivate asutuste nõukogu) vahendeid ei muudetud.

(67) 2017. aasta võrdlusväärtus on esitatud üksnes võrdluseks.

(68) Nagu märgitud punktis 1.6, algab rakendamine 2019. aastal ja jätkub kuni 2022. aastani järgmise mitmeaastase finantsraamistiku alusel. Praeguste piiratud vahendite tõttu hõlmab ajavahemikuks 2019–2022 kavandatud personal lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte. Mõjuhinnangu kohaselt vajab BEREC oma uute ülesannete täitmiseks uute volituste alusel rakendamisperioodi 2019–2022 lõpus hinnanguliselt kokku 60 töötajat.

(69) 2017. aasta võrdlusväärtus on esitatud üksnes võrdluseks. 2019.–2020. aasta personalikulud arvutatakse keskmiste personalikulude (koos ametiruumidega seotud kuludega) põhjal (Ares(2015)5703479, 9. detsember 2015), mis selgitab kulude osalist suurenemist 2017.–2019. aastal.

(70) Mõjuhinnangu kohaselt ja ilma et see mõjutaks järgmist mitmeaastast finantsraamistikku, vajab BEREC oma uute ülesannete täitmiseks uute volituste alusel veel 34 töötajat (täistööajale taandatud töötajate arv), kavandades rakendamisperioodi 2019–2022 lõpus töötajate koguarvuks 60 (täistööajale taandatud töötajate arv).

(71) AC = lepingulised töötajad, AL = kohalikud töötajad, END = riikide lähetatud eksperdid, INT = renditööjõud, JED = noored eksperdid delegatsioonides. .

(72) Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

(73) Järgnevate aastate täpne summa saadakse teada, kui EFTA suhtarv asjaomase aasta kohta kindlaks määratakse.