EUROOPA KOMISJON

Brüssel,16.2.2016

COM(2016) 61 final

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta
(Rootsi taotlus – EGF/2015/009 SE/Volvo Trucks)

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST

1.Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist (edaspidi „EGF”) rahalise toetuse saamise suhtes kohaldatavad eeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruses (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006 1 (edaspidi „EGFi määrus”).

2.Rootsi ametiasutused esitasid 16. septembril 2015 taotluse EGF/2015/009 SE/Volvo Trucks, et saada EGFist rahalist toetust seoses töötajate koondamistega 2 Rootsis paikneva ettevõtja Volvo Group Truck Operation EMEA ning tema nelja tarnija ja tootmisahela järgmise etapi tootja juures.

3.Pärast taotluse hindamist otsustas komisjon kooskõlas EGFi määruse kõikide kohaldatavate sätetega, et EGFist rahalise toetuse andmise tingimused on täidetud.

TAOTLUSE KOKKUVÕTE

TAOTLUSE HINDAMINE

Menetlus

4.Rootsi ametiasutused esitasid taotluse EGF/2015/009 SE/Volvo Trucks 16. septembril 2015, st 12 nädala jooksul alates EGFi määruse artiklis 4 sätestatud sekkumiskriteeriumide täitmise kuupäevast. Komisjon kinnitas 16. septembril 2015, et ta on taotluse kätte saanud, ja palus 30. septembril 2015 (st kahe nädala jooksul taotluse esitamise kuupäevast) Rootsi ametiasutusi, et nad esitaksid lisateabe. Lisateave esitati kuue nädala jooksul alates teabenõude esitamise kuupäevast. Täieliku taotluse saamisest alates arvestatav 12 nädala pikkune tähtaeg, mille jooksul komisjon peaks viima lõpule hindamise taotluse vastavuse kohta rahalise toetuse andmise tingimustele, lõpeb 3. veebruaril 2016.

5.Erandlikel asjaoludel ei olnud komisjonil võimalik sellest tähtajast kinni pidada. Määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 8 lõike 4 kohaselt esitatud selgitus on järgmine: ajavahemikul, mil komisjon oma ettepanekut ette valmistas, nappis selleks ettenähtud personali.

Taotluse rahastamiskõlblikkus

Asjaomased ettevõtted ja toetusesaajad

6.Taotlus on esitatud seoses 470 töötaja koondamisega ettevõttes Volvo Trucks ning 177 töötaja koondamisega nelja tarnija ja tootmisahela järgmise etapi tootja juures. Põhiettevõte tegutseb NACE Rev. 2 osa 29 „Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine” alla kuuluvas majandussektoris. Põhiettevõttes toimunud koondamised leidsid peamiselt aset NUTS 2 tasandi piirkonnas SE33 (Norrlandi põhjaosa).

Sekkumiskriteeriumid

7.Rootsi ametiasutused esitasid taotluse EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punkti a kohaste sekkumiskriteeriumide alusel, milles on seatud tingimuseks, et vaatlusperioodiks oleva nelja kuu jooksul on liikmesriigi ettevõttes koondatud vähemalt 500 töötajat, kaasa arvatud töötajad, kelle on koondanud nimetatud ettevõtte tarnijad või tootmisahela järgmise etapi tootjad, ja/või füüsilisest isikust ettevõtjad, kes on oma tegevuse lõpetanud.

8.Neljakuuline vaatlusperiood kestis 24. veebruarist 2015 kuni 24. juunini 2015.

9.Vaatlusperioodil toimusid järgmised koondamised:

–ettevõtja Volvo Trucks koondas 470 töötajat ning

–selle ettevõtja 4 tarnijat ja tootmisahela järgmise etapi tootjat koondasid 177 töötajat.

Koondamiste ja tegevuse lõpetamise juhtude arvutamine

10.Vaatlusperioodil toimunud koondamisi arvutati järgmiselt:

–647 koondatud töötajat, arvestatuna töölepingu tegeliku lõpetamise või lõppemise kuupäevast.

Rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad

11.Rahastamise nõuetele vastavate toetusesaajate koguarv on seega 647.

Seos koondamiste ja maailmakaubanduses globaliseerumise tagajärjel toimunud suurte struktuurimuutuste vahel

12.Selleks et näidata seost koondamiste ja maailmakaubanduses globaliseerumise tagajärjel toimunud suurte struktuurimuutuste vahel, väidab Rootsi, et tarbesõidukite tootmises, mis moodustab kogu autotööstussektorist suhteliselt väikese osa, ei ole Euroopa ja Põhja-Ameerika tootjad enam juhtival positsioonil. Põhja-Ameerikast (v.a Mehhiko), Euroopast ja Jaapanist koosneva kolmiku turgudel tegutsevad tootjad on küll kahtlemata tehnoloogilised liidrid, kuid hiljuti tekkinud Aasia kaubikutetootjad Hiinas ja Indias on saanud lääne turuliidritega loodud ühisettevõtete vahendusel juurdepääsu uuele tehnoloogiale.

13.Hiina on nüüd tarbesõidukite tootmisel maailmas turuliider 34,1 %-se turuosaga. 2014. aastal oli USA tarbesõidukite tootmisel maailmas teisel kohal (2,8 miljonit ühikut) ja talle kuulus 15 % turuosast. EL oli 2,2 miljoni toodetud ühikuga kolmandal kohal, talle kuulus 12,1 % maailma turust. USA, EL ja Hiina koos toodavad 60 % kogu maailma tarbesõidukitest. Tarbesõidukite tootmine maailmas püsis 2014. aastal stabiilsena (–1 %), registreeriti 18 miljonit toodetud ühikut ning Põhja-Ameerikast (v.a Mehhiko), Euroopast ja Jaapanist koosneva kolmiku turuosa suurenes. Tarbesõidukite tootmine ELis kasvas tänu väikeste tarbesõidukite segmendi suurenemisele, seal toodetud 1,8 miljonit ühikut moodustavad 82 % kogu kaubaveokite tootmisest. Raskeveokite tootmise segment tarbesõidukite turul koges aga 2013. aastaga võrreldes langustrendi 6 .

14.2014. aastal täheldati ELi kaubandusmaastikul suurt muutust, ELi tootjate eksport vähenes ja sõidukite import suurenes. ELis toodetud tarbesõidukite eksport vähenes 2014. aastal 3,9 miljardi euro võrra väikeste tarbesõidukite osas (–12,5 %) ja 6,3 miljardi euro võrra suurte tarbesõidukite, busside ja vagunite osas (–10 %) 7 . Tulemuseks oli ELi ekspordi üldine langus (–11 %). Tarbesõidukite koguimport Euroopa Liitu suurenes 10,7 %7. Üle poole ELi imporditud tarbesõidukitest olid pärit Türgist (+2,4 %), teisel kohal oli import Hiinast (+2,4 %). USAst pärit import kasvas märgatavalt (+9,3 %) ja veelgi rohkem suurenes Taist pärit import (+51,7 %)7. Need numbrid näitavad ilmekalt suundumust, mille kohaselt on ELi tarbesõidukite kaubandusbilanss küll endiselt positiivne, kuid siiski 25 % väiksem kui eelmisel aastal.

15.Turule on ilmunud mitu edukat Aasia tootjat ja kuigi peamiselt tarnivad nad koduturgudele, arendavad nad tehnoloogiat konkureerimaks ka üleilmsel turul. Selleks et veoautode tootmisel konkurentsis püsida, peavad Euroopa tootjad juba sissetöötatud turgudel olemasolevate tootmisseadmete tõhusust suurendama. Volvo strateegia 8 on loodud selgelt vastusena kirjeldatud suundumustele, Volvo on alustanud kulude optimeerimise ja kokkuhoiumeetmete võtmist ning agressiivset Aasiasse investeerimist, nagu näitab 2013. aastal Hiina tootjaga Dongfeng Motor Group Company Limited (DFG) sõlmitud leping, mille tulemusena omandati 45 % DFG tütarettevõttest Dongfeng Commercial Vehicles8.

16.Nagu neist näitajatest näha, on ELi mittekuuluvad tarbesõidukite tootjad ja originaalvarustuse tootjate tarnijad järjest oskuslikumad ja osavamad oma ekspordi Euroopa turgudele suunamisel.

17.Konsultatsioonifirma Deloitte prognoosib, et odavatele veoautodele keskendunud turusegmendid muutuvad järjest suutlikumaks ja alustavad üleminekut kõrgemate nõudmistega segmentidesse 9 . Paljudel juhtudel luuakse selleks ühisettevõtteid eespool nimetatud kolmiku turgudel tegutsevate tootjate ja/või olulisemate tarnijateganõudmistega turuosasse, paljudel juhtudel luuakse ühisettevõtteid nende riikide tootjate ja/või peamiste tarnijatega, kes kuuluvad eespool kirjeldatud kolmikusse. Selleks et Euroopa veoautoturg püsiks kasumlikuna, tuleb läbi viia struktuurimuutusi.

18.Viimastel aastatel on märgata tööstuse konsolideerumist ja seda, et oma tootmise jalajälge kohandatakse üleilmsel skaalal, et viia see paremini kooskõlla üleilmse nõudluse vähenemisega. Scania omandamine ettevõtete MAN ja Volkswagen Commercial Vehicles poolt on üks viimatisi näiteid pingutustest luua juhtiv tarbesõidukite grupp. Nagu märgib IBM (Institute for Business Values), 10 ei tule praegune veoautotööstus, mis seisab silmitsi ettevõtlusmudelite põhjaliku muutumisega, struktuurimuutusteta toime.

19.Veoautotööstus, kus regulatsioone on palju ja turutsüklid eriti tuntavad, on siiani pidanud suuri muudatusi keerukaks ning tal on olnud raske kohaneda. Seega on just globaliseerumine tänapäeva veoautotööstuses kõige suurema mõjuga välistegur. ACEA aruande6 kohaselt on veoautotööstus muutunud viimastel kümnenditel veelgi globaliseerunumaks, sest selle tootmisharu mitmed arengusuundumused on olnud seotud globaliseerumisega ja tundnud selle mõju. Need arengusuundumused suurendavad konkurentsi, sest levinud on arvamus, et tärkava turumajandusega riikides tegutsevad originaalvarustuse tootjad sisenevad 2030. aastaks Lääne turule ja suruvad seal hinnad alla. Lääne turgudel tegutsevad originaalvarustuse tootjad tasakaalustavad oma turgude stagnatsiooni tihedama koostööga, et vähendada investeerimiskulusid, kasvada ja kõrvaldada uute konkurentide tekke oht.

20.Audiitorfirma Price Waterhouse Cooper (PwC) aruandes 11 on öeldud, et selleks, et toota suuri veoautosid väiksemate kuludega, on vaja üle minna uutele tegutsemismudelitele. See üleminek võib tähendada, et tootmine viiakse üle kiiresti kasvava turumajandusega riikidesse Üleilmne konkurents on viimastel kümnenditel kaasa toonud konsolideerumise, koostöö ja partnerluste arvu pideva suurenemise. See suundumus ilmselt jätkub, eelkõige on oodata sidemete tihenemist Lääne ja uute tärkava turumajandusega riikide originaalvarustuse tootjate vahel. Tegemist on sõiduautode sektorile sarnaneva olukorraga, seal toimusid ümberkorraldused 90. aastate lõpus. Arvatakse, et 2030. aastaks on tärkava turumajandusega riikidestegutsevad tootjad sisenenud Lääne turgudele ja et see toob kaasa hinnasurve tugevnemise.

21.Võib märgata teatavad põhisuundumusi, mis mõjutavad ja suurendavad järgnevatel aastatel üleilmset konkurentsi tarbesõidukite sektoris. Demograafilised muutused ja suurenev linnastumine, siseriiklikest õigusaktidest tulenevad regulatiivsed probleemid (näiteks tolli-, maksu- ja kaubandustõkked), keskkonnanõuded, kütusekulude vähendamine, ohutus, turvalisus jne, kõik need tegurid suurendavad kulusid, eelkõige arendus- ja teadustegevuse kulusid, ning konkurentsi. ELi tootjad peavad kõigeks selleks valmistuma.

22.Globaliseerumine on töökohtade olemasolu ja palku mõjutanud juba seeläbi, et eespool kirjeldatud kolmikusse kuuluvate riikide ettevõtjad on olnud sunnitud rahvusvahelised tarnekanalid ja tootmise osaliselt ümber paigutama. Audiitorfirmade KPMG, 12 PwC11 ja Tillväxtverket 13 viimastes uuringutes on rõhutatud, et suurte tootmiskulude omamine ei ole üleilmse konkurentsi tingimustes enam jätkusuutlik.

23.Seega väidavad Rootsi ametiasutused, et Volvo Umeås paikneva tehase osaline ümberpaigutamine tulenes tõhususe suurendamise ja kulude vähendamise vajadusest ning seda tehti selleks, et vastata üleilmse konkurentsi praegusele ja tulevasele olukorrale8.

24.Praeguseks on mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste sektorilt koos käesoleva taotlusega laekunud EGFile 22 taotlust, neist 12 puhul on põhjenduseks toodud maailmakaubanduse globaliseerumine ja 10 puhul üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärjed.

Koondamisi ja tegevuse lõpetamist põhjustanud sündmused

25.Volvo grupp on maailma üks juhtivamaid veoautode, busside, ehitusseadmete ning merenduses ja tööstuses kasutatavate mootorite tootjaid. Grupp pakub ka rahastamise ja teenuste täislahendusi. Grupi peakorter asub Göteborgis ja grupis töötab ligikaudu 100 000 inimest, tootmishooned paiknevad 19 riigis ja toodangut müüakse rohkem kui 190 riigis.

26.1999. aastast alates ei kuulu Volvo Car Corporation enam Volvo grupi alla, kuid Volvo grupp ja Volvo Cars jagavad sama kaubamärki. Uus ettevõte Volvo Trademark Holding AB loodi 1999. aastal selleks, et tegeleda kahe ettevõtja kaubamärgiküsimustega. Volvo Cars ja Volvo grupp on eraldiseisvad üksused, kuid nad teevad koostööd teadus- ja arendustegevuse alal ning kaubamärgiga (näiteks nagu Volvo Ocean Race) seonduvate investeeringute vallas.

27.Volvo Group Truck Operations (GTO) juhib grupi mootorite ja muude jõuülekannete tootmist, samuti Volvo, Renault´, Macki ja UD veoautode tootmist. GTO tegeleb ka varuosade tarnimisega grupi klientidele, samuti logistikaga. Volvo grupi omandamistest (omandatud brändide hulgas on Renault Trucks, Mack, UD Trucks ja SDLG) põhjustatud laienemine viimasel kümnendil on andnud äriühingule juurdepääsu uutele kaubamärkidele ja turgudele. Üks strateegias kirja pandud samm oli 45 % osaluse omandamine Hiina äriühingus Dongfeng Commercial Vehicles, see toimus 2015. aasta jaanuaris.

28.Nüüd peab GTO oma tootmisahelat tõhustama. See mõjutab Umeås paikneva tehase tegevust. Volvo grupp on kokku vähendanud töötajaid ligikaudu 10 %, 110 000 töötajalt umbes 100 000 töötajale. Rootsis on töötajate arvu viimase nelja aasta jooksul vähendatud 25 000-lt 21 000-le, siia alla kuuluvad ka 2015. aasta koondamised Umeå tehases.

29.Umeå tehas on osa GTOst, mis annab maailma eri paigus tööd ligi 33 000 inimesele. Umeå tehases toimunud koondamised mõjutasid ka GTO all tegutseva ettevõtte Volvo Logistics and Parts töötajaid.

30.Umeå tehas, mis on Volvo grupi üleilmse tööstussüsteemi osa, toodab Euroopa jaoks Volvo kaubamärki kandvaid raskeveokite kabiine, samuti mõningaid kabiine ülemeremaade selliste tehaste jaoks, kus pannakse sõidukeid kokku, ning lisaks toodetakse kõikide Volvo sõidukite kabiinides kasutatavaid stantsitud osi muudele kontinentidele (Brasiilia, Aasia riigid). Kabiinide lõplik viimistlemine toimub aga Göteborgi lähedal Tuves paiknevas tehases.

31.Euroopas hakati Volvo grupi optimeerimiskava ellu viima 2015. aastal. Selle kava põhjal spetsialiseerus Umeå tehase osakond raskeveokite kabiinide stantsdetailide valmistamisele, keevitustöödele, värvimisele ning kabiinide lõplik viimistlemine on üle viidud Tuve tehasesse, mis asub veokite lõpliku monteerimisega tegelevale tehasele lähemal.

32.Volvo teatas koondamistest ka Göteborgis ja Eskilstunas. Kuigi Umeås koondatud töötajad moodustavad sihtrühma kuuluvate toetusesaajate enamiku, on sihtrühma hulgas ka Göteborgis ja Eskilstunas koondatud töötajad. Volvo tõhustamiskava mõjutas ka tema alltöövõtjaid, eelkõige Umeås asuvaid alltöövõtjaid.

33.Arutelud EGFist toetuse saamise võimalikkuse üle algasid Umeås 2014. aasta märtsis. Samal ajal teavitati iga töötajat isiklikult plaanitavatest koondamistest (seda tegid vastutav juht ja ametiühingute esindaja). 18. märtsil 2014 toimunud esimesel koosolekul olid piirkonna sidusrühmad ja sotsiaalpartnerid ühel meelel selles, et Volvo koondamiste mõju piirkonnale on väga negatiivne ja et koondamised puudutavad ka teisi ettevõtjaid ning seega tuleb võtta meetmeid.

34.Esimesed koondamisteated edastati Göteborgi GTOs 14. aprillil 2014 ja 19. mail sai veel mõni GTO töötaja koondamisteate. 16. juunil 2014 teavitati koondamistest Elskilstunas asuva tehase töötajaid.

Koondamiste eeldatav mõju kohalikule, piirkondlikule või riigi majandusele ja tööhõivele

35.Västerbotteni maakonna (Umeå on selle pealinn) rahvastiku arv ulatus 2014. aasta alguses 262 360ni, see moodustas riigi elanikkonnast 2,7 % ja on kahanemas. Üldjoontes on sedalaadi hõreda asustusega ja arktilistel äärealadel paiknevad tööturud eriti tundlikud, sest nende geograafiline isoleeritus ja karm kliima muudavad seal töökohtade loomise ja töötamise kulukamaks, kui see on mujal.

36.2014. aasta novembri lõpus oli maakonnas 9 400 töötut, (7,2 % registreeritud tööjõulisest elanikkonnast), võrreldes 2013. aasta sama ajaga oli see näitaja vähenenud 1 000 inimese võrra. Kogu riigi töötuse määr oli samal ajal 7,9 %.

37.Västerbotteni piirkonna kohta hiljuti esitatud aruandes „Västerbotten vajab 2025. aastaks 40 000 uut töötajat” kirjeldatakse probleeme nii: tööjõud väheneb ja VKEdesse investeeritakse vähe. Aruande kohaselt jääb igal aastal pensionile umbes 3 000 inimest. Piirkonna vabad töökohad on peamiselt tervishoiusektoris ja teistes kõrget kvalifikatsiooni nõudvates valdkondades. Vaja on insenere, tegevjuhte, organisatsioonide juhte ja tehnikaspetsialiste. Oskustööjõu vajadus suureneb ja töötajaid napib paljude erialarühmade puhul, eelkõige selliste erialade puhul, kus on vaja eriharidust ja kõrgtasemel oskusi.

38.Volvo koondamiste tagajärjed mõjutavad nii seda konkreetset sektorit kui ka kogu piirkonda. 647 töötaja koondamine on suur probleem, seda eriti sihtrühma kuuluvate vanemaealiste töötajate jaoks. Koondatutel on ilmselt raskusi uue töökoha leidmisega, sest neil puuduvad piirkondlikul tööturul vajaminevad oskused. Enamik sihtrühma kuuluvatest töötajatest omab üksnes keskharidust, ent eeldatavad vabad töökohad on saadaval kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistidele ja asjakohase kõrgharidusega inseneridele. Projekti raames tuleb seega teha tihedat koostööd haridus-ja tööhõiveasutustega. Projektiga võib aidata luua ettevõtteid ning parandada töötajate oskusi ja pädevust vastavalt tulevaste tööandjate vajadustele. Kuna piirkond on suur, võib juhtuda, et toetusesaajad peavad palju ringi liikuma.

Väike osa sihtrühma kuuluvatest toetusesaajatest elab Sörmlandis (Rootsi idaosa) ja Västergötlandil (Rootsi lääneosa). Nende piirkondade tööturg sarnaneb suuresti Västerbotteni tööturule, kuid isegi Göteborgis on ilmselt vaja koondatud töötajate haridustaset tõsta või aidata neil muudes sektorites pädevust omandada. Eskilstuna elanikel võib avaneda võimalus otsida tööd laiemas geograafilises piirkonnas, sealhulgas Stockholmis.

Sihtrühma kuuluvad toetusesaajad ning kavandatavad meetmed

Sihtrühma kuuluvad toetusesaajad

39.Meetmetes osalevate koondatud töötajate hinnanguline arv on 500. Kõnealused töötajad jagunevad soo, kodakondsuse ja vanuse alusel järgmiselt:

Kavandatud meetmete rahastamiskõlblikkus

40.Rootsi riikliku tööturuasutuse (Arbetsförmedlingen) poolt koondatud töötajatele osutatavad individuaalsed teenused koosnevad järgmistest meetmetest (sealhulgas on kõik need meetmed kaalukamad, kui nad oleksid EGFi tavapärase toetuseta):

–Põhjalik hindamine ja personaalne planeerimine: koondatute registreerimise käigus tehakse uuring nende varasemate kogemuste ja koolituste väljaselgitamiseks (kogu tegevus on EGFi toetusesaajate puhul intensiivsem). Võidakse korraldada individuaalseid ja suunitletud kohtumisi, sealhulgas kohtumisi tööjõuvahendusfirmadega.

–Mitmesugused tööotsimistegevused ja personaalne nõustamine: Arbetsförmedlingeni poolt pakutavaid tavapäraseid toiminguid kombineeritakse EGFi meetmete raames pakutavaga, näiteks toetatakse isikuid potentsiaalse tööandjaga kohtumistel, korraldatakse motiveerivaid ning piirkonna tööturgu tutvustavaid koosolekuid ja konverentse. See on eriti vajalik töötajate jaoks, kes arvavad, et nende haridustase on liiga madal piirkonnas leiduvate vabade töökohtade jaoks. Pakutakse nii individuaalseid kui ka rühmatoiminguid, mõned neist on kättesaadavad interneti teel.

–Motivatsiooni ja tervist edendavad meetmed: EGFi toetusesaajad saavad käia terapeutide, psühholoogide ja kognitiivse teraapia spetsialistide juures, kus tugevdatakse nende motivatsiooni ja aidatakse neid, kelle tervis on pärast pikaajalist ühes ettevõttes töötamist ja sealse töö kaotamist halvenenud.

–Ettevõtlus ja oma ettevõtte loomine: nende jaoks, kes kavandavad oma ettevõtte loomist, viivad ettevalmistava kursuse läbi tulevasi ettevõtjaid nõustavad väliseksperdid.

–Toetusesaajatele, kelle äriidee on üle kontrollinud ja heaks kiitnud konsultandid, tehakse kättesaadavaks ettevõtte loomise toetus. Toetust makstakse välja kuue kuu jooksul ja seda aega võib pikendada 12 kuuni, kui konsultant seda soovitab. Kui toetusesaaja võtab üle ettevõtte, kelle omanikud on pensionile minemas, võimaldab EGFi toetus tal ülevõtuperioodi kestel ettevõtet juhtida koos endiste omanikega.

–Haridus ja koolitus: EGFi toetusesaajad saavad omandada haridust ja käia koolitustel, mis neile tavaolukorras kättesaadav ei oleks. Osa koolitusest korraldatakse koostöös Umeå ülikooli ja teiste piirkonna kõrgkoolide ja ettevõtetega. Sihtrühmale antakse soovitusi ületada töökoha valikul soolised stereotüübid (näiteks tervishoiusektori puhul).

–Koolitus võib hõlmata töökogemuse omandamist ja praktikat (kõigi vanuserühmade jaoks), seda saavad kasutada ka need, kes valmistavad ette ettevõtte loomist või ettevõtte ülevõtmist.

–Oskuste ja pädevuse kinnitamine: osalejad saavad oma pädevuse kohta tunnistuse taotleda. Kuna sellist teenust kohapeal ei tarvitse olla, siis antakse toetust ka vastavatesse keskustesse sõiduks.

–Tööotsingute toetamine erasektori teenuseosutajate kaasabil: Arbetsförmedlingen palkab erasektori teenuseosutajad, kes võivad sihtrühmale töö otsimisel ja pädevuse kinnitamisel suureks abiks olla.

–Sõidukulud ja muud sõitmisega seonduvad kulud: Västerbotteni piirkond on väga suur ning teenuste kasutamiseks on vaja sõita ühest punktist teise ja see tekitab lisakulu. Võidakse katta ka riigi teise ossa ümberasumisega seonduvad sõidu- ja kolimiskulud, samuti võidakse katta kauges kohas tööintervjuul käimise kulud. Selliste kulude puhul on vajalik eelnev kokkulepe, need tuleb tõendada ja need peavad olema kontrollitavad.

–Tööotsingutoetus: tööotsingutoetust antakse neile, kes võtavad osa mis tahes eespool kirjeldatud meetmest. Toetuse suurus sõltub individuaalsetest teguritest, valitsuse otsusega on kehtestanud maksimummääraks 910 SEKi (umbes 97 eurot) päevas ja see määr väheneb pärast 100 päeva möödumist 760 SEKile (umbes 81 eurot) päevas. Ühe töötaja kohta on sellise maksimummäära korral eelarves ette nähtud toetust keskmiselt 12 000 eurot 128 päeva vältel.

41.Kirjeldatud kavandatud meetmed on aktiivsed tööturumeetmed, mis on EGFi määruse artikli 7 kohaselt rahastamiskõlblikud. Need meetmed ei asenda passiivseid sotsiaalse kaitse meetmeid.

42.Rootsi ametiasutused on esitanud nõutud teabe meetmete kohta, mida asjaomased ettevõtted peavad võtma riigisiseste õigusaktide või kollektiivlepingute kohaselt. Nad on kinnitanud, et rahaline toetus EGFist ei asenda ühtegi niisugust meedet.

Eelarveprognoos

Hinnanguline kogukulu on 2 989 518 eurot, mis sisaldab individuaalsete teenuste kogumaksumust 2 869 938 eurot ning ettevalmistuste, juhtimise, teavitamise ja reklaami, kontrolli ja aruandlusega seotud kulusid summas 119 580 eurot.

43.EGFist taotletud rahalise toetuse kogusumma on 1 793 710 eurot (60 % kogukuludest).

44.Tabelis esitatud meetmetega (EGFi määruse artikli 7 lõike 1 punkti b kohased meetmed) seotud kulud ei ületa 35 % kooskõlastatud individuaalse teenustepaketi kogukuludest. Rootsi ametiasutused on kinnitanud, et nende meetmete puhul nõutakse sihtrühma kuuluvate toetusesaajate aktiivset osalemist tööotsingul või koolitusmeetmetes.

45.Rootsi ametiasutused on kinnitanud, et füüsilisest isikust ettevõtjate ja selliste isikute puhul, kes on alustanud tegevust ettevõtjana või kes on ettevõtte üle võtnud, ei ületa investeeringuteks ettenähtud summad 15 000 eurot ühe toetusesaaja kohta.

Kulude rahastamiskõlblikkuse periood

46.Rootsi ametiasutused hakkasid sihtrühma kuuluvatele toetusesaajatele individuaalseid teenuseid osutama 30. jaanuaril 2015. Seega on meetmete võtmiseks vajalikud kulutused EGFi toetuse saamiseks rahastamiskõlblikud alates 30. jaanuarist 2015 kuni 16. septembrini 2017, erandiks on kõrgharidusmeetmed, mille puhul antakse rahalist toetust kuni 16. märtsini 2018.

47.Rootsi ametiasutused hakkasid EGFi rakendamisega seotud halduskulusid kandma 30. jaanuaril 2015. Ettevalmistuse, halduse, teavitamise ja reklaami ning kontrolli ja aruandlusega seotud kulud on seetõttu EGFi toetuse saamiseks kõlblikud alates 30. jaanuarist 2015 kuni 16. märtsini 2018.

Vastastikune täiendavus liikmesriikide või liidu vahenditest rahastatavate meetmetega

48.Rootsi valitsus kaasrahastab EGFi meetmeid Arbetsförmedlingeni eelarve kaudu.

49.Rootsi on kinnitanud, et EGFist rahalist toetust saavad eespool kirjeldatud meetmed ei saa toetust liidu teistest rahastamisvahenditest.

Sihtrühma kuuluvate toetusesaajate või nende esindajate või tööturu osapoolte ning kohalike ja piirkondlike asutustega konsulteerimise kord

50.Rootsi ametiasutused on andnud teada, et kooskõlastatud individuaalne teenustepakett on koostatud sihtrühma kuuluvate toetusesaajate ja nende esindajatega ning kohalike riigiasutustega konsulteerides. Kohtumised kohapealsete organisaatoritega toimuvad korra kuus, esimest korda arutati Volvo koondamisi 2014. aasta juulis. Volvo personaliosakond tegi koostööd ja lihtsustas andmete kogumist ja meetmete kavandamist.

51.Meetmete kavandamisse ja rakendamisega tegelevad huvirühmad on järgmised: Umeå linnavalitsus, maakonna halduskogu, Västerbotteni piirkond, ametiühingud, tehnoloogia ärikeskus, kaubanduskoda, ettevõtjate ühendus „Företagarna”, Umeå ülikool, Arbetsförmedlingen ja Volvo ise. Võetud on mitmesuguseid meetmeid, millega tagatakse, et sihtrühm (sealhulgas personaliosakond ja ametiühingute esindajad) oleks teadlik EGFi pakutavatest võimalustest.

Juhtimis- ja kontrollisüsteemid

52.Taotlus sisaldab haldus- ja kontrollisüsteemi kirjeldust, milles on täpsustatud asjaomaste asutuste vastutusalad. Rootsi on komisjonile teatanud, et rahalist toetust haldab Arbetsförmedlingen (Rootsi riiklik tööturuasutus), kes on ametlikult nimetatud EGFi korraldus- ja makseasutuseks. Projekti raamatupidamist kontrollib siseauditi üksus, mis on Arbetsförmedlingeni juhatuse juurde kuuluv eraldi organ. Selle ülesanne on uurida riikliku tööturuasutuse sisekontrolli ja järelevalvet ning teha juhatusele ja peadirektorile parandusettepanekuid, anda neile nõu ja toetust. Projekti auditeerimine toimub korrapäraselt.

Asjaomase liikmesriigi kohustused

53.Rootsi on esitanud kõik vajalikud tagatised seoses järgmisega:

–kavandatud meetmetele juurdepääsu võimaldamisel ja nende rakendamisel järgitakse võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid;

–liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud nõuded kollektiivse koondamise kohta on täidetud;

–Volvo Trucks, kes jätkab pärast koondamisi tegevust, on koondamiste puhul täitnud oma juriidilised kohustused ja kandnud oma töötajate eest nõuetekohaselt hoolt;

–kavandatud meetmed ei saa toetust liidu muudest fondidest ega rahastamisvahenditest ning välistatud on topeltrahastamine;

–kavandatud meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid;

–EGFi rahaline toetus vastab liidu riigiabi menetlus- ja materiaalõiguse normidele.

MÕJU EELARVELE

Eelarvet käsitlev ettepanek

54.Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020) 14 artiklis 12 on sätestatud, et EGFi toetused ei tohi ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades).

55.Olles hinnanud taotlust EGFi määruse artikli 13 lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaselt ning arvestades sihtrühma kuuluvate toetusesaajate arvu, kavandatavaid meetmeid ja hinnangulisi kulusid, teeb komisjon ettepaneku, et taotluse alusel rahalise toetuse andmiseks võetaks kasutusele EGFi vahendeid 1 793 710 euro suuruses summas, mis moodustab 60 % kavandatud meetmete kogukuludest.

56.EGFi vahendite kasutuselevõtmise ettepaneku kohta teevad otsuse Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt, nagu on sätestatud 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) 15 punktis 13.

Seotud õigusaktid

57.EGFi kasutuselevõtmise otsust käsitleva ettepaneku tegemisega samal ajal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku 1 793 710 euro ümberpaigutamiseks asjakohasele eelarvereale.

58.EGFi vahendite kasutuselevõtmise otsust käsitleva ettepaneku vastuvõtmisega samal ajal võtab komisjon rakendusaktina vastu rahalise toetuse andmise otsuse, mis jõustub päeval, mil Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu kavandatud otsuse EGFi vahendite kasutuselevõtmise kohta.

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta
(Rootsi taotlus – EGF/2015/009 SE/Volvo Trucks)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006, 16 eriti selle artikli 15 lõiget 4,

võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta, 17 eriti selle punkti 13,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) eesmärk on toetada maailmakaubanduses globaliseerumise tagajärjel toimunud oluliste struktuurimuutuste, üleilmse finants- ja majanduskriisi jätkumise või uue üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel koondatud töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes on oma tegevuse lõpetanud, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2)Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 18 artikli 12 kohaselt ei tohi EGFist antav toetus ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades).

(3)Rootsi ametiasutused esitasid 16. septembril 2015 taotluse EGF/2015/009 SE/Volvo Trucks, et saada EGFist rahalist toetust seoses töötajate koondamisega Rootsis paikneva ettevõtja Volvo Trucks (Volvo Group Truck Operation EMEA) ning tema nelja tarnija ja tootmisahela järgmise etapi tootja juures. Taotluse kohta esitati lisateavet vastavalt määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 8 lõikele 3. Taotlus vastab EGFi rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1309/2013 artiklis 13.

(4)Seega tuleks võtta kasutusele EGFi vahendid, et anda Rootsi ametiasutuste taotluse alusel rahalist toetust summas 1 793 710 eurot.

(5)Selleks et EGFi vahendeid saaks võimalikult kiiresti kasutusele võtta, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates selle vastuvõtmise kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2016. majandusaasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kulukohustuste ja maksete assigneeringutena kasutusele 1 793 710 eurot.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval. Seda kohaldatakse alates [the date of its adoption] 19*.

Brüssel,

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

(2) EGFi määruse artikli 3 tähenduses.

(3) Komisjoni 8. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1046/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS), seoses uueks piirkondlikuks jaotuseks vajalike aegridade edastamisega (ELT L 310, 9.11.2012, lk 34).

(4) ELT L 393, 30.12.2006, lk 1.

(5) Kooskõlas määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 7 lõikega 4.

(6) Economic and Market ACEA outlook report, ACEA (märts 2015).

(7) Eurostat, ACEA outlook report (värskeimad andmed), ACEA (märts 2015).

(8) Volvo annual report 2014 lk 2 : www.volvogroup.com (2014)

(9) „Truck market 2024, Sustainable Growth in Global Market” Deloitte (2014).

(10) „Truck 2020 transcending turbulence”, IBM Global Business Service (mai 2015).

(11) The truck industry in 2020, PwC (2014).

(12) „Competing in the global truck Industry”, KPMG (2014).

(13) „Den globala fordonsindustrin 2010 ur ett svenskt perspektiv”, Tillväxtverket.

(14) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(15) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(16) ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

(17) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(18) Nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

(19) Date to be inserted by the Parliament before the publication in OJ.