Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52016IR1602

    Euroopa Regioonide Komitee arvamus „Euroopa hoiuste tagamise skeem“

    ELT C 88, 21.3.2017, p. 74–82 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Date of document:
    12/10/2016; hääletamise kuupäev
    Date of vote:
    12/10/2016
    Author:
    Euroopa Regioonide Komitee, Majanduspoliitika komisjon
    Form:
    Omaalgatuslik arvamus
    Session:
    119
    Treaty:
    Euroopa Liidu toimimise leping
    Legal basis:
    Link
    Link
    Link
    Select all documents mentioning this document
    Earlier related instruments:
    Instruments cited:
    Link

    21.3.2017   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 88/74

    Euroopa Regioonide Komitee arvamus „Euroopa hoiuste tagamise skeem“

    (2017/C 088/15)

    Raportöör:

    Hans-Jörg Duppré (DE/EPP), Südwestpfalzi maavanem

    Viitedokument:

    ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 806/2014, et luua Euroopa hoiuste tagamise skeem

    COM(2015) 586 final

    I.   MUUDATUSETTEPANEKUD

    Muudatusettepanek 1

    Põhjendus 6

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Komitee muudatusettepanek

    Hiljutine kriis on näidanud, et siseturu toimimine võib olla ohus ja et järjest suureneb finantsturgude killustatuse oht. Kui raskustesse satub pank, mis on suhteliselt suur võrreldes liikmesriigi pangandussektoriga, või kui sellega kaasnevad liikmesriigi pangandussektori osa probleemid, võib see muuta liikmesriikide hoiuste tagamise skeemid haavatavaks suurte kohalike vapustuste suhtes, seda isegi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/49/EL sätestatud täiendavate rahastamismehhanismide olemasolu korral. Liikmesriikide hoiuste tagamise skeemide haavatavus suurte kohalike vapustuste suhtes võib soodustada negatiivset vastastikmõju pankade ja vastavate riikide vahel, õõnestades hoiuste kaitse ühtsust, soodustades hoiustajate usalduse kaotust ja põhjustades turu ebastabiilsust.

    Hiljutine kriis on näidanud, et siseturu toimimine võib olla ohus ja et järjest suureneb finantsturgude killustatuse oht. Kui raskustesse satub pank, mis on suhteliselt suur võrreldes liikmesriigi pangandussektoriga, või kui sellega kaasnevad liikmesriigi pangandussektori osa probleemid, võib see muuta liikmesriikide hoiuste tagamise skeemid haavatavaks suurte kohalike vapustuste suhtes, seda isegi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/49/EL sätestatud täiendavate rahastamismehhanismide olemasolu korral , juhul kui käesoleva direktiiviga loodavaid riiklikke hoiuste tagamise skeeme ei ole täielikult kasutusele võetud ning neile ei ole tagatud piisavat rahastamist . Liikmesriikide hoiuste tagamise skeemide haavatavus suurte kohalike vapustuste suhtes võib soodustada negatiivset vastastikmõju pankade ja vastavate riikide vahel, õõnestades hoiuste kaitse ühtsust, soodustades hoiustajate usalduse kaotust ja põhjustades turu ebastabiilsust.

    Motivatsioon

    Kohanduse eesmärk on selgitada, et direktiivis 2014/49/EL sätestatud ja liikmesriikide õigusesse ülevõetavad riiklikud hoiuste tagamise skeemid on eriti haavatavad juhul, kui neid ei ole täielikult kasutusele võetud või kui riiklikke fonde ei ole varustatud piisavate vahenditega.

    Muudatusettepanek 2

    Põhjendus 8

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Komitee muudatusettepanek

    Ehkki direktiiviga 2014/49/EL on oluliselt parandatud liikmesriikide skeemide suutlikkust tasuda hoiustajatele hüvitist, on pangandusliidu tasandil vaja tõhusamat hoiuste tagamise korda, et tagada piisavad rahalised vahendid kõikide hoiustajate usalduse toetamiseks ja seega finantsstabiilsuse kaitsmiseks. Euroopa hoiuste tagamise skeem suurendaks pangandusliidu vastupanuvõimet tulevikus esinevate kriiside suhtes ja pakuks võrdset kaitset kindlustatud hoiustajatele, toetades siseturu nõuetekohast toimimist.

    Ehkki direktiiviga 2014/49/EL on oluliselt parandatud liikmesriikide skeemide suutlikkust tasuda hoiustajatele hüvitist, on pangandusliidu tasandil asjaomasel juhul vaja tõhusamat hoiuste tagamise korda, et tagada piisavad rahalised vahendid kõikide hoiustajate usalduse toetamiseks ja seega finantsstabiilsuse kaitsmiseks. Toimiv Euroopa hoiuste tagamise skeem suurendaks pangandusliidu vastupanuvõimet tulevikus esinevate kriiside suhtes ja pakuks võrdset kaitset kindlustatud hoiustajatele, toetades siseturu nõuetekohast toimimist. See eeldab aga, et direktiivi 2014/49/EL rakendamisega on kõigis liikmesriikides loodud võrdsed eeldused, mida Euroopa Komisjon kontrollib 31. detsembriks 2016 aruande vormis koostatava hinnanguga. Parema õigusloome suuniste kohaselt viib komisjon samaks tähtajaks läbi esitatud ettepaneku mõju hindamise, milles võetakse muu hulgas arvesse ka asutuste kaitse aspekte.

    Motivatsioon

    Direktiivi 2014/49/EL artikli 19 lõikes 5 sätestatakse, et Euroopa Komisjon esitab 2019. aastaks aruande, milles kirjeldatakse, kuidas liidus tegutsevad hoiuste tagamise skeemid võivad teha koostööd üleeuroopalise hoiuste tagamise skeemi kaudu. Kuna praegu avaldatud määruse ettepanek esitati juba enne aruande avaldamist ja on vahetult üles ehitatud toimivatele riiklikele hoiuste tagamise skeemidele, tuleks Euroopa Komisjoni aruanne esitada veel sel aastal, et võimaldada praktikalähedast arutelu. Sama kehtib läbiviidava mõjuhindamise kohta.

    Muudatusettepanek 3

    Põhjendus 15

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Komitee muudatusettepanek

    Kogu siseturul võrdsete võimaluste tagamiseks on käesolev määrus kooskõlas direktiiviga 2014/49/EL. See täiendab selle direktiivi norme ja põhimõtteid, et tagada Euroopa hoiuste tagamise skeemi nõuetekohane toimimine ning et tagada viimase piisav rahastamine. Seega on Euroopa hoiuste tagamise skeemi raames hoiuste tagamise suhtes kohaldamisele kuuluv materiaalõigus kooskõlas sellega, mida kohaldavad liikmesriikide hoiuste tagamise skeemid või mitteosalevate liikmesriikide määratud asutused ning mis on ühtlustatud direktiivi 2014/49/EL kaudu.

    Kogu siseturul võrdsete võimaluste tagamiseks on käesolev määrus kooskõlas direktiiviga 2014/49/EL. See täiendab selle direktiivi norme ja põhimõtteid, et tagada Euroopa hoiuste tagamise skeemi nõuetekohane toimimine ning et tagada viimase piisav rahastamine. Seejuures võetakse selles eriti arvesse stabiilse majanduse ning kohalike ja piirkondlike pankade ja tugipankade tegevuse vastastikust sõltuvust. Nimetatud asutused toetavad rahaliselt esmajoones toetusmeetmeid kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil. Seega on Euroopa hoiuste tagamise skeemi raames hoiuste tagamise suhtes kohaldamisele kuuluv materiaalõigus kooskõlas sellega, mida kohaldavad liikmesriikide hoiuste tagamise skeemid või mitteosalevate liikmesriikide määratud asutused ning mis on ühtlustatud direktiivi 2014/49/EL kaudu.

    Motivatsioon

    Muudatuse eesmärk on kindlustada, et ettepanekus pööratakse piisavalt tähelepanu avaliku sektori pankade rollile.

    Muudatusettepanek 4

    Artikli 1 lõige 3

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Komitee muudatusettepanek

    Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

    Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

    „Artikkel 2

    Kohaldamisala

    „Artikkel 2

    Kohaldamisala

    1.   Ühtse kriisilahenduskorra seisukohast kohaldatakse käesolevat määrust järgnevate üksuste suhtes:

    1.   Ühtse kriisilahenduskorra seisukohast kohaldatakse käesolevat määrust järgnevate üksuste suhtes:

    a)

    osalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutused;

    a)

    osalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutused;

    b)

    osalevas liikmesriigis asutatud emaettevõtjad, sealhulgas finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad, kui nende suhtes kohaldatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 4 lõike 1 punktiga g EKP teostatavat konsolideeritud järelevalvet;

    b)

    osalevas liikmesriigis asutatud emaettevõtjad, sealhulgas finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad, kui nende suhtes kohaldatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 4 lõike 1 punktiga g EKP teostatavat konsolideeritud järelevalvet;

    c)

    osalevas liikmesriigis asutatud investeerimisühingud ja finantseerimisasutused, kui nad kuuluvad kooskõlas määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 4 lõike 1 punktiga g EKP poolt emaettevõtja suhtes teostatava konsolideeritud järelevalve alla.

    c)

    osalevas liikmesriigis asutatud investeerimisühingud ja finantseerimisasutused, kui nad kuuluvad kooskõlas määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 4 lõike 1 punktiga g EKP poolt emaettevõtja suhtes teostatava konsolideeritud järelevalve alla.

    2.   Euroopa hoiuste tagamise skeemi seisukohast kohaldatakse käesolevat määrust järgnevate üksuste suhtes:

    2.   Euroopa hoiuste tagamise skeemi seisukohast kohaldatakse käesolevat määrust järgnevate üksuste suhtes:

    a)

    osalevad hoiuste tagamise skeemid, mis on määratletud artikli 3 lõike 1a punktis 1;

    a)

    osalevad hoiuste tagamise skeemid, mis on määratletud artikli 3 lõike 1a punktis 1;

    b)

    osalevate hoiuste tagamise skeemidega seotud krediidiasutused.

    b)

    osalevate hoiuste tagamise skeemidega seotud krediidiasutused.

     

    3.     Euroopa hoiuste tagamise skeemi seisukohast ei kohaldata käesolevat määrust siiski tugipankadele artikli 3 lõike 1 punkti 16 (uus) tähenduses.

    Kui määrusega kehtestatakse õigusi ja kohustusi osalevale hoiuste tagamise skeemile, mida haldab määratud asutus, mis on määratletud direktiivi 2014/49/EL artikli 2 lõike 1 punktis 18, loetakse õigused ja kohustused määratud asutuse omaks.“;

    Kui määrusega kehtestatakse õigusi ja kohustusi osalevale hoiuste tagamise skeemile, mida haldab määratud asutus, mis on määratletud direktiivi 2014/49/EL artikli 2 lõike 1 punktis 18, loetakse õigused ja kohustused määratud asutuse omaks.“;

    Motivatsioon

    Tugipangad erinevad oluliselt tavapärastest pangamudelitest. Kuigi nad refinantseerivad end kapitaliturul, on nende maksejõuetuse risk olemasoleva kapitali liigi ja mahu ning toimimisviisi tõttu väga väike. Seetõttu tuleks nad hoiuste tagamise skeemi sätete kohaldamisalast välja arvata.

    Muudatusettepanek 5

    Artikli 1 lõige 4

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Komitee muudatusettepanek

    Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

    Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

    a)

    lõikes 1 lisatakse järgmised punktid 55, 56 ja 57:

    a)

    lõikes 1 lisatakse järgmised punktid 16 (uus ), 55, 56 ja 57:

     

     

    16)

    (uus) „tugipank“ – liikmesriigi, kesk- või piirkondliku valitsuse asutatud mis tahes ettevõtja või üksus, mis annab tugilaene konkurentsivabal mittetulunduslikul alusel, et edendada kõnealuse valitsuse avaliku poliitika eesmärke, tingimusel et sellel valitsusel on kohustus kaitsta ettevõtja või üksuse majandusbaasi ning säilitada selle majanduslik elujõulisus kogu eksisteerimisaja jooksul või et vähemalt 90 % tema algsest rahastamisest või tema antud tugilaenust garanteerib otseselt või kaudselt liikmesriigi keskvalitsus või piirkondlik valitsus;

     

    „55)

    „osalevad hoiuste tagamise skeemid“ on direktiivi 2014/49/EL artikli 2 lõike 1 punktis 1 määratletud hoiuste tagamise skeemid, mis luuakse ja mida tunnustatakse ametlikult osalevas liikmesriigis;

     

    „55)

    „osalevad hoiuste tagamise skeemid“ on direktiivi 2014/49/EL artikli 2 lõike 1 punktis 1 määratletud hoiuste tagamise skeemid, mis luuakse ja mida tunnustatakse ametlikult osalevas liikmesriigis;

     

    56)

    „väljamaksesündmus“ on peatatud hoiuste esinemine direktiivi 2014/49/EL artikli 2 lõike 1 punkti 8 määratluse kohaselt seoses osaleva hoiuste tagamise skeemiga seotud krediidiasutusega;

     

    56)

    „väljamaksesündmus“ on peatatud hoiuste esinemine direktiivi 2014/49/EL artikli 2 lõike 1 punkti 8 määratluse kohaselt seoses osaleva hoiuste tagamise skeemiga seotud krediidiasutusega;

     

    57)

    „hoiuste tagamise fondi kasutada olevad rahalised vahendid“ on raha, hoiused ja madala riskiga vara, mida on võimalik likvideerida ajavahemiku jooksul, mis ei ületa direktiivi 2014/49/EL artikli 8 lõikes 1 osutatut.“;

     

    57)

    „hoiuste tagamise fondi kasutada olevad rahalised vahendid“ on raha, hoiused ja madala riskiga vara, mida on võimalik likvideerida ajavahemiku jooksul, mis ei ületa direktiivi 2014/49/EL artikli 8 lõikes 1 osutatut.“;

    Motivatsioon

    Kasutada tuleks tugipanga määratlust sellisena nagu see on toodud määruse (EL) 2015/63 1. jao artikli 3 punktis 27. Seda tuleb eelistada ühtsuse põhimõtet silmas pidades, kuna asjaomases määratluses sisalduvad kõik olulised elemendid ja kuna õigusaktides tuleks vältida erinevaid määratlusi.

    Muudatusettepanek 6

    Artikli 74c lõige 5

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Komitee muudatusettepanek

    Komisjon on volitatud võtma vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 93, et täpsustada osamaksete arvutamise riskipõhist meetodit vastavalt käesoleva artikli lõikega 2.

    Komisjon esitab ettepanekud, milles täpsustatakse osamaksete arvutamise riskipõhist meetodit vastavalt käesoleva artikli lõikega 2.

    Võetakse vastu üks delegeeritud õigusakt, milles täpsustatakse osalevatele hoiuste tagamise skeemidele ja ainult edasitagamisperioodi ajal hoiuste tagamise fondile tasumisele kuuluvate osamaksete arvutamise meetod . Delegeeritud õigusaktis peab arvutus põhinema tagatud hoiuste summal ja riski tasemel, millele iga krediidiasutus on avatud võrreldes kõikide teiste krediidiasutustega, mis on seotud sama osaleva hoiuste tagamise skeemiga.

    Komisjon pakub välja korra, millega täpsustatakse osalevatele hoiuste tagamise skeemidele ja ainult edasitagamisperioodi ajal hoiuste tagamise fondile tasumisele kuuluvate osamaksete arvutamise meetodit . Delegeeritud õigusaktis peab arvutus põhinema tagatud hoiuste summal ja riski tasemel, millele iga krediidiasutus on avatud võrreldes kõikide teiste krediidiasutustega, mis on seotud sama osaleva hoiuste tagamise skeemiga. Seejuures võetakse arvesse ka riiklike hoiuste tagamise muude vabatahtlike skeemide olemasolu.

    Võetakse vastu teine delegeeritud õigusakt, milles täpsustatakse alates kaastagamisperioodist hoiuste tagamise fondile tasumisele kuuluvate osamaksete arvutamise meetod . Teises delegeeritud õigusaktis peab arvutus põhinema tagatud hoiuste summal ja riski tasemel, millele iga krediidiasutus võrreldes kõikide teiste artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud krediidiasutustega on avatud. Mõlemad delegeeritud õigusaktid peavad sisaldama arvutamise valemit, konkreetseid näitajaid, liikmete riskiklasse, konkreetsetele riskiklassidele määratud riskikaalusid ja muid vajalikke elemente. Riski taset hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

    Komisjon pakub välja teise korra, millega täpsustatakse alates kaastagamisperioodist hoiuste tagamise fondile tasumisele kuuluvate osamaksete arvutamise meetodit . Teises delegeeritud õigusaktis peab arvutus põhinema tagatud hoiuste summal ja riski tasemel, millele iga krediidiasutus võrreldes kõikide teiste artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud krediidiasutustega on avatud. Mõlemad delegeeritud õigusaktid peavad sisaldama arvutamise valemit, konkreetseid näitajaid, liikmete riskiklasse, konkreetsetele riskiklassidele määratud riskikaalusid ja muid vajalikke elemente. Riski taset hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

    a)

    krediidiasutuse kahjukatmisvõime tase;

    a)

    krediidiasutuse kahjukatmisvõime tase;

    b)

    krediidiasutuse võime täita lühi- ja pikaajalisi kohustusi;

    b)

    krediidiasutuse võime täita lühi- ja pikaajalisi kohustusi;

    c)

    krediidiasutuse rahastamisallikate stabiilsus ja mitmekesisus ning krediidiasutuse koormamata väga likviidsed varad;

    c)

    toimiva asutuse kaitseskeemi olemasolu vastavalt krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikele 7 ja hoiuste tagamise skeeme käsitleva direktiivi 2014/49/EL artiklile 4;

    d)

    krediidiasutuse varade kvaliteet;

    d)

    krediidiasutuse rahastamisallikate stabiilsus ja mitmekesisus ning krediidiasutuse koormamata väga likviidsed varad;

    e)

    krediidiasutuse ärimudel ja haldus;

    e)

    krediidiasutuse varade kvaliteet;

    f)

    krediidiasutuse varade koormatuse määr.

    f)

    krediidiasutuse ärimudel ja haldus;

     

    g)

    krediidiasutuse varade koormatuse määr.

    Motivatsioon

    Muudatuste eesmärk on kohandada arvestusmeetodit krediidiasutuste osas, millel on vabatahtlikud kaitseskeemid. Tuleb tagada, et (täiendavate) vabatahtlike skeemide ülalpidamise stiimulit ei õõnestataks kahekordse maksekohustusega. Lisaks peab olema selge, et arvestusmeetodi üle ei tohiks otsustada üksnes Euroopa Komisjon, vaid see tuleks kindlaks määrata seadusandliku tavamenetluse käigus.

    II.   POLIITILISED SOOVITUSED

    EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

    Sissejuhatavad märkused

    1.

    tunnistab, et maailma majanduskriis on suurendanud inimeste usaldamatust suure osa pangandussektori vastu. Üksikute suurte pankade kõrge riskitasemega spekulatsioonid on sellele kriisile märkimisväärselt kaasa aidanud või olid isegi üks paljudest rahandussüsteemi kokkuvarisemise põhjustest. Ka päästeabi andmine süsteemselt olulistele pankadele oli rahvamajanduse seisukohast vältimatu, ent tõi siiski kaasa kodanike olulise kriitika, mis puudutas liikmesriikide vastutust esmajoones erasektori krediidiasutuste riskantsete tehingute eest. Seetõttu on tungivalt vaja silmas pidada, et Euroopa hoiuste tagamise skeemi vastavad ettepanekud suurendaksid kodanike usaldust Euroopa pangandussektori vastu kõigis liikmesriikides ühtemoodi;

    2.

    toonitab, et liikmesriikide majandusliku stabiilsuse ja seal asuvate pankade stabiilsuse vahel valitseb ühene seos. Seetõttu ei tohi Euroopa pangandusliidu süsteemi vaadelda isoleeritult, vaid sellega peavad liikmesriikide tasandil alati kaasnema majanduspoliitilised juhtimismeetmed, mis on suunatud majandusliku stabiilsuse taastamisele ja kindlustamisele. Näiteks mõnes liikmesriigis toovad pankrotiõiguse raames kohaldatavad riiklikud eeskirjad kaasa ülipikad menetlused, millega on võimalik täitedokumentideni jõuda vaid märkimisväärse viibega. Sellised eeskirjad on vastuolus komisjoni ettepanekute eesmärkidega, kuna sellega raskendatakse vastutusjuhtumite korral oluliselt pangakriiside lahendamist või isegi faktiliselt välistatakse see;

    3.

    tervitab sellega seoses Euroopa Komisjoni pangandusliidu valdkonnas tehtavaid jõupingutusi, mis peavad taastama kodanike usalduse. Pangandus- ja majanduskriis tõi esile pangandussüsteemi kitsaskohad, mis on vaja sihikindlalt kõrvaldada järgmises etapis. 2014. aasta hoiuste tagamise skeemide direktiiv ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv andsid olulistes valdkondades sellesse oma panuse, kuid neid ei ole endiselt rakendatud veel kõigis liikmesriikides. Seoses sellega tuleb ka märkida, et ettepaneku kohaselt jätkavad liikmesriigid juba loodud riiklike hoiuste tagamise fondide kasutamist ühise Euroopa fondi kõrval vähemalt seni, kui jõutakse hoiuste tagamise skeemi kohase täieliku tagamiseni;

    4.

    tunnistab, et hoiuste tagamise skeemi üleminek riiklikult tasandilt Euroopa tasandile on oluline samm – see protsess on küll riskantne, ent võiks põhimõtteliselt tagada Euroopa Liidu kodanike hoiuste turvalisuse. See eeldab siiski, et komisjon viib kõigepealt läbi mõjuhinnangu, et hoiuste tagamise skeemide direktiiv on ellu viidud kõigis liikmesriikides ja et valitsevad ohud minimeeritakse. Vaid nii on skeemi abil lisaks hoiuste kaitsele võimalik parandada ka finantsstabiilsust, vähendades veelgi seost pankade ja riigivõla vahel;

    5.

    on seisukohal, et kõigepealt peaksid kõik liikmesriigid hoiuste tagamise skeemide direktiivi ellu viima, enne kui hakatakse kaaluma Euroopa hoiuste tagamise skeemi kasutuselevõttu. See kehtib eelkõige ühtlustatud nõuete osas, mis puudutavad hoiuste tagamise skeemide rahastamist ja vahendite kasutamise võimalusi (ka ennetavad ja asutusi kaitsvad meetmed). Euroopa hoiuste tagamise skeemi loomine ilma riiklike hoiuste tagamise skeemide eelneva garanteeritud ühtlustamiseta võtaks rakendamisstiimuli liikmesriikidelt, kes ei ole seni veel hoiuste tagamise skeemide direktiivi rakendanud. Euroopa hoiuste tagamise skeem ei tohi mingil juhul põhjustada seda, et stabiilsed ja tõhusad pangandussüsteemid ja nende tagatisfondid oleksid kohustatud vastutama ebastabiilsete süsteemide eest ilma võimaluseta mõjutada nende riskijuhtimist. Seoses sellega tuleb lisaks märkida, et asjaomases direktiivis eneses nähakse ette riiklike hoiuste tagamise skeemide koostööd käsitleva aruande koostamine 2019. aastaks. Vastav aruanne oleks Euroopa hoiuste tagamise skeemi kasutuselevõtu eeldus;

    6.

    kinnitab sellega seoses veelkord seisukohti, mille ta esitas arvamuses „Viie juhi aruande „Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine“ järelmeetmed“;

    7.

    märgib, et eri liikmesriikide pangad erinevad üksteisest märkimisväärselt nii vormilt kui ka suuruselt, aga ka toimimisviiside poolest. Lisaks on kasutusel ka erinevad omandi- ja liikmete struktuuri mudelid, mis võib omakorda kaasa tuua suured erinevused strateegilise suunitluse, võetud riskide ja turgudel tegutsemise osas;

    8.

    on seisukohal, et mudelite mitmekesistamine võib kriisiaegadel olla eeliseks. Erinevad riiklikud ja piirkondlikud iseärasused eeldavad alati spetsiaalselt olukorrale kohandatud strateegiat. Selleks et ELi ja tema liikmesriikide konkurentsivõimet mitte ainult hoida, vaid ka tugevdada, tuleb olemasolevad ja hästi toimivad skeemid lülitada Euroopa hoiuste tagamise skeemi;

    9.

    on lisaks arvamusel, et Euroopa pangad mängivad olulist rolli ka ELi sees ja sellest väljaspool tegutsevate ettevõtjate jaoks ning aitavad Euroopa majanduse alustalana kaasa ka Euroopa siseturu toimimisele. Kodanike ja ettevõtjate põhimõtteline usaldus pankade ja krediidiasutuste vastu on vältimatu alus avaliku ja erasektori investeeringutele liikmesriikides;

    Avaliku sektori pankade roll Euroopa Liidus

    10.

    tunnistab, et hoolimata panganduskriisi hävitavatest tagajärgedest Euroopa majandusele ja krediidiasutustele on eri liikmesriikides rida näiteid selle kohta, et kodanike vara oli asjakohaselt tagatud ka neil keerulistel aegadel;

    11.

    kinnitab, et kohalikud ja piirkondlikud avaliku sektori pangad võisid ka pangandus- ja majanduskriisi aegadel tänu oma eesmärgipüstitusele ja kohalikele juurtele jätkuvalt nautida kodanike usaldust;

    12.

    kinnitab, et munitsipaal- ja piirkondlike pankade tegevus ei ole põhimõtteliselt suunatud kasumi taotlemisele, vaid nad tegutsevad kodanike üldistes huvides. Nagu liikmesriikide tugipangad, tegutsevad ka munitsipaal- ja piirkondlikud pangad ennekõike kohalike kodanike ja ettevõtjate tugevdamise nimel. Koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega aitavad nad oluliselt kaasa põhitaristu ehitamisele ja säilitamisele, nagu ka VKEde, mikroettevõtjate ja idufirmade rahastamisele;

    13.

    märgib, et avaliku sektori pankade tegevus on madala riskitasemega ja see on reguleeritud juba riiklike või piirkondlike eeskirjadega, mis ennetab juba algselt riskantsete tehingute kumuleerumist või muid kommertspankade tegevusega seotud riske. Avaliku sektori pangad ei olnud mingilgi moel süüdi majanduskriisi puhkemises. Sageli nad pigem kindlustasid avaliku sektori rahastamise, kui finantsturu ülejäänud osa peaaegu täielikult seiskus;

    14.

    nõuab, et Euroopa Komisjoni ettepanekud ei tohi seetõttu seada kohalikke ja piirkondlikke avaliku sektori panku ebasoodsasse olukorda. Selle pangavormi suunitlusest ja toimimisviisist ei tohi saada puudus suurte piiriüleselt tegutsevate pankadega võrreldes. Sama kehtib ka avaliku sektori tugipankade kohta, kes erinevad teistest krediidiasutustest oma eesmärgipüsituse ja toimimisviiside poolest. Neid erinevusi tuleks osamaksude arvestamisel arvesse võtta;

    15.

    tõdeb, et kaugemale ulatuvad riiklikud hoiuste tagamise skeemid, nagu näiteks asutuste kaitse, kujutavad endast paljudel juhtudel mõistlikku täiendust puhtale hoiuste tagamisele. Vastav süsteem, mis hädaolukorras kaitseb mitte ainult kodanike vara, vaid ka kogu asutust osalevate pankade toetamise kaudu, suurendab nii kodanike kui ka majanduse usaldust. Lisaks on võimalik vastava süsteemi raames minimeerida ümberkorralduste tõttu turgudele avalduvaid mõjusid;

    16.

    viitab sellega seoses selgesõnaliselt asjaolule, et komisjoni ettepanek ei tohiks asutustele, mis kuuluvad toimiva asutuste kaitse süsteemi alla, tekitada märkimisväärset lisakoormust sissemaksete näol Euroopa hoiuste tagamise fondi, seades nii kahtluse alla selliste ennast õigustanud asutuste kaitse süsteemide olemasolu;

    Parema õigusloome suuniste ulatuslikum arvessevõtmine

    17.

    meenutab, et 19. mail 2015 esitas Euroopa Komisjon suunised parema õigusloome süsteemi kohta. Nende eeskirjade raames tuleb enne ettepaneku avaldamist arutleda asjaomaste sidusrühmadega avaliku konsultatsiooni vormis, käsitledes ettepaneku võimalikke aspekte. Ent sellist avalikkuse usutlemist, mis aitab olulisel määral kaasa mis tahes Euroopa, aga ka riikliku või piirkondliku õigusakti legitiimsusele, kõnealuse Euroopa hoiuste tagamise skeemi ettepaneku puhul ei toimunud;

    18.

    kritiseerib tõsiasja, et esitatud põhjendus ei vasta subsidiaarsuse protokolli artiklite 2 ja 5 (Euroopa Liidu lepingu protokoll nr 2) alusel nõutavatele kriteeriumitele ning et enne ettepaneku avaldamist ei koostatud mõjuhinnangut. Mõjuhinnangud on parema õigusloome oluline osa. Seadusandliku ettepaneku majanduslike, aga ka sotsiaalsete ja poliitiliste tagajärgede eelnevalt hindamata jätmine võib kaasa tuua mitte ainult märkimisväärsed kulud, vaid ka soovimatud järelmõjud. Lisaks parandab asjaomaste mõjuhinnangute tulemuste avaldamine märkimisväärselt seadusandluse läbipaistvust;

    19.

    kutsub seetõttu Euroopa Komisjoni üles kõrvaldama puudujäägid, viies läbi teostamata menetlused ja esitades subsidiaarsust puudutava põhjenduse enne, kui ettepanekut arutavad seadusandlikus menetluses osalevad institutsioonid. Alles pärast kõigi õigusloome alternatiivide kaardistamist ja ettepaneku mõjude ulatuslikku hindamist võivad menetluses osalevad institutsioonid saavutada praktikas teostatavad tulemused. On tõsiseid kahtlusi selle suhtes, kas komisjoni ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega;

    20.

    juhib antud kontekstis tähelepanu asjaolule, et Euroopa Komisjoni ettepanekutes ei ole arvesse võetud asutuste kaitseskeeme. Eeldatavasti tähendab see märkimisväärseid tagajärgi liikmesriikidele, kes on juba loonud vastavad süsteemid 2014. aasta hoiuste tagamise uut korda käsitleva direktiivi elluviimise raames. Seoses sellega palub komitee Euroopa Komisjonil selgitada, kuidas käsitletakse asjaomaseid süsteeme uutes ettepanekutes;

    21.

    nõuab, et osamaksete arvestamise tegelikud kvoodid sisalduksid ettepanekus endas ja et komisjon ei määraks neid kindlaks delegeeritud õigusaktide vormis. Arvestusbaasil on märkimisväärne suunav mõju asjaomastele krediidiasutustele ja hoiuste tagamise skeemide stabiilsusele ning seetõttu tuleks selle üle otsustada koos nõukogu ja Euroopa Parlamendiga;

    Sobiv õiguslik alus Euroopa hoiuste tagamisele

    22.

    on seisukohal, et sellise ettepaneku õiguslik alus ei peaks olema mitte Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114, vaid pigem sama lepingu artiklis 352 sisalduv pädevuste täiendamise klausel. ELi toimimise lepingu artikkel 114 võimaldab nii õigus- kui ka haldusnormide ühtlustamiseks võtta meetmeid, mille eesmärk on siseturu rajamine ja toimimine. See ei anna aga ELile üldist seadusandlikku pädevust siseturu valdkonnas, vaid selle ülesanne on üksnes kõrvaldada siseturu toimimise puudujäägid, mis tulenevad erinevustest riiklikes eeskirjades;

    23.

    on seisukohal, et Euroopa hoiuste tagamise skeemi ettepaneku esmane eesmärk on finantsstabiilsus kui ELi majandus- ja rahapoliitika alus, ja seega peaks ettepaneku õiguslik alus olema ELi toimimise lepingu artikkel 352;

    Euroopa finantspoliitika – vara kaitse kui prioriteet

    24.

    nõuab esmajoones allesjäänud riskide kõrvaldamist pankade bilansist, enne kui võetakse kasutusele Euroopa hoiuste tagamise skeem. Euroopa Komisjoni senised ettepanekud selles valdkonnas ei ole mingil juhul piisavalt konkreetsed. Loogiliselt mõeldes eeldab ühtlustatud hoiuste tagamise skeem siiski konkreetseid riski minimeerimise meetmeid, mille komisjon peab igal juhul esitama enne ettepanekute edasist arutamist;

    25.

    on seisukohal, et liikmesriikide pangandussektorite erineva ülesehituse tõttu ei saa olla ühte kõigile sobivat lahendust. Pigem tuleks alal hoida toimivad süsteemid ja integreerida need Euroopa süsteemi. Ettepanek ei tohiks mingil juhul tingida kõigi süsteemide ümberkorraldamist liikmesriikides, mis oleks omakorda seotud märkimisväärsete kuludega ja eelkõige ka olulise ebakindlusega, mis puudutab asjaomaste nõuete funktsionaalsust ja kindlust;

    26.

    nõuab Euroopa panganduspoliitikat, mis kaitseb Euroopa Liidu kodanikke ja nende vara täies ulatuses. Selline süsteem peab esmajoones taastama ja säilitama kodanike usu finantssüsteemide ja -turgude toimivusse. Teisalt ei tohi Euroopa hoiuste tagamise skeem kaasa tuua seda, et edendatakse kõrge riskitasemega spekulatsioone või toetatakse neid mis tahes vormis. Pigem on vaja esmajoones edendada makromajanduslikust seisukohast mõistlikele asutusemudelitele tuginevat stabiilset finantspoliitikat;

    27.

    on lisaks arvamusel, et Euroopa hoiuste tagamise skeem ei tohi kaasa tuua konservatiivselt tegutsevate finantsasutuste ebasoodsasse olukorda seadmist. Pangad, mis osalevad peaasjalikult kõrge riskitasemega tehingutes, peaksid lisaks hoiuste tagamise kõrgemale osamaksele täitma ka täiendavaid nõudeid, et välistada vastutuse ülekandmine väikestele krediidiasutustele, kes tegutsevad valdavalt madala riskitasemega alal või üksnes kohalikul tasandil reaalmajanduse rahastamiseks;

    28.

    kritiseerib asjaolu, et komisjoni määruse ettepanek ei sisalda piisavalt üksikasjalikku teavet kavandatud Euroopa hoiuste tagamise fondi konkreetse kasutamise kohta. Seega ei ole selge, kas, millises etapis ja millises ulatuses on võimalik vahendeid kasutada ennetus- või alternatiivmeetmeteks. Üksnes hoiuste tagamine võib küll kompenseerida hoiustajate vara tagatisväärtuse ulatuses, kuid vastutusjuhtumit ennast ei saa siiski nii ära hoida. Rahvamajanduslikust, aga ka poliitilisest seisukohast peaks tähtsaim prioriteet olema vastutusjuhtumi ärahoidmine.

    Brüssel, 12. oktoober 2016

    Euroopa Regioonide Komitee president

    Markku MARKKULA

    Top