SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesoleva ettepaneku peaeesmärk on aidata vähendada relvastatud rühmituste ja julgeolekujõudude[1] rahastamist maavaradest saadud tuludest konflikti- ja riskipiirkondades, toetades ja edendades mineraalide vastutustundliku hankimise tavasid ELi ettevõtjate seas seoses nimetatud piirkondadest pärit tina, tantaali, volframi ja kullaga. Ettepanekus lähtutakse olemasolevast rahvusvahelisest hoolsuskohustuse raamistikust ja asjaomastest põhimõtetest.

Üldine taust

Tänapäeval on olemas rahvusvahelisi meetmeid mineraalide vastutustundliku hankimise edendamiseks relvastatud konflikti või selle ohuga piirkondades. Neist kaks tuntumat võeti vastu vastavalt 2011. ja 2010. aastal: Konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide vastutustundlikke tarneahelaid käsitlevad OECD hoolsuskohustuse suunised (OECD hoolsuskohustuse suunised) ning peatükk 1502 Ameerika Ühendriikide Dodd-Franki Wall Streeti reformi ja tarbijakaitse seadusest (Dodd-Frank Wall Street Reform and Consumer Protection Act).

Esimene neist ei ole riigi- ega piirkonnaspetsiifiline ning selles on sätestatud protsess, mida vastutustundliku hankimise arendamisest huvitatud riigid peaksid järgima. Ehkki hoolsuskohustuse suunised on mõeldud peamiselt OECD riikidele, on need ühtlasi innustavaks eeskujuks, meelitades osalema ettevõtjaid, kellel on tähtis ümbertöötlemise või kauplemisega seotud roll kulla, tina, tantaali ja volframi tarneahelates. 2011. aastal võttis Euroopa Liit OECD raames poliitilise kohustuse toetada suuniste edasist kasutuselevõttu.

Dodd-Franki seaduses on vaatluse all Kongo Demokraatlik Vabariik ja selle üheksa naaberriiki. Seaduse peatükis 1502 kohustatakse USA väärtpaberibörsidel noteeritud äriühinguid, kes kasutavad nn konfliktimineraale,[2] esitama väärtpaberi- ja börsikomisjonile aruande kõnealuste mineraalide päritolu ja asjakohaste hoolsuskohustuse meetmete kohta. Nimetatud aruanded eeldavad tarneahela põhjalikku uuringut. USA börsidel noteeritud äriühingud pöörduvad asjakohase teabe ja hoolsuskohustusega seotud tõendusmaterjali saamiseks üha enam oma tarnijate, kaasa arvatud Euroopa Liidu tarnijate poole. Ühena ettevõtjate reaktsioonidest seadusele võib esile tõsta kaubavahetuse suunamise Kesk-Aafrikast eemale, mis on mõjutanud kohalikke kulla-, tina-, tantaali- ja volframiturgusid. Õiguspäraselt kaevandatud mineraalid jõuavad USA ja ELi turgudele teatavate raskustega.

Konfliktimineraalide kaubandus on väga hästi dokumenteeritud Kongo Demokraatliku Vabariigi puhul ja selle kohta on vastu võetud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 1952 (2010). Siiski on ka mujal Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas täheldatud hulgaliselt juhtumeid ning probleem on tõstatatud ka väljaspool OECDd. 2013. aasta juunis väljendasid G8 juhid oma pühendumust[3] läbipaistvuse suurendamisele kaevandustööstuses.

Selle taustal on Euroopa Komisjon koos kõrge esindajaga teinud tööd, et arendada välja ELi laiaulatuslik mineraalide vastutustundliku hankimise raamistik. See töö on jätkuks 2010. aasta Euroopa Parlamendi resolutsioonile, milles kutsuti Euroopa Liitu üles kehtestama õigusnorme, võttes eeskujuks USA õigusaktid ning kaks teatist aastatest 2011 ja 2012[4], millega anti teada komisjoni kavatsusest uurida võimalusi tarneahela läbipaistvuse suurendamiseks. Käesoleva seadusandliku ettepanekuga kaasneb seega teatis, milles käsitletakse muid poliitilisi meetmeid, mida saab kasutada kõnealuse probleemi võimalikult laiahaardeliseks käsitlemiseks.

Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Olemasolevad ELi algatused seoses loodusvarade, finantsläbipaistvuse ja konfliktitundliku juhtimisega rahvusvahelises teemandikaubanduses ja metsamajanduses:

– nõukogu määrus (EÜ) nr 2368/2002, 20. detsember 2002, Kimberley protsessi sertifitseerimissüsteemi rakendamise kohta töötlemata teemantide rahvusvahelises kaubanduses;

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 995/2010, 20. oktoober 2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused;

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/34/EL, 26. juuni 2013, teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ.

Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega

Ettepanek vastab ja aitab kaasa ELi välispoliitilistele eesmärkidele ning hea valitsemistava, säästva majandamise ja õiguskorra tagamise arengustrateegiale seoses loodusvarade kasutamisega mineraale tootvates konflikti- ja riskipiirkondades; samuti ELi ettevõtjate sotsiaalse vastutuse poliitikale, mille kohaselt soovitatakse ettevõtjatel leevendada enda võimalikku negatiivset mõju ühiskonnale ja pöörata seega tähelepanu kõigile võimalikele inimõiguste rikkumistele.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Konsulteerimine huvitatud isikutega

2012. aasta detsembrist kuni 2013. aasta juunini toimus laiaulatuslik konsulteerimine, mis hõlmas veebipõhist avalikku konsultatsiooni ja arvukaid kohtumisi sidusrühmadega. Hindamisuuring hoolsuskohustuse täitmisega seotud kulude, kasu ja muude kaasnevate mõjude kohta valitud ettevõtjatele seoses mineraalide vastutustundliku hankimisega valmis lõplikult 2013. aasta septembri keskel.

Avaliku konsultatsiooni tulemuste kokkuvõte ja hindamisuuringu lõpparuanne tehakse komisjoni veebisaidil kättesaadavaks samaaegselt käesoleva ettepanekuga.

Komisjon koostas pakutud poliitikavalikutele mõjuhinnangu, võttes arvesse avaliku konsultatsiooni tulemusi ja hindamisuuringut, ning avaldas sellest tulenevalt aruande. Vaatluse alla võeti järgmised kuus võimalust.

· Poliitikavalik 1 – eraldiseisev ELi teatis

See poliitikavalik koosneb alljärgnevatest meetmetest, mis kaasatakse komisjoni ja kõrge esindaja ühisteatisesse: i) riiklikud kontaktpunktid ja Euroopa ettevõtlusvõrgustik toetavad OECD hoolsuskohustuse suuniste kasutuselevõttu; ii) ELi riigihanked – komisjoni ja ELi liikmesriikide riigihankelepingute täitmisklauslite kohaldamine asjaomaste toodete puhul (nt arvutid ja mobiiltelefonid); iii) rahaline abi olemasolevatele OECD programmidele; iv) komisjoni toetus Euroopa tööstuse tagatiskirjadele ning v) valitsustevahelised algatused.

· Poliitikavalik 2 – pehme õiguse lähenemisviis

Selles poliitikavalikus on poliitikavaliku 1 meetmed kombineeritud nõukogu soovitusega suurendada ELi ettevõtete teadlikkust OECD hoolsuskohustuse suunistest ja soodustada nende vabatahtlikku kasutuselevõttu eriti nende ettevõtete puhul, millele ei kehti veel kohustuslik kolmanda riigi skeem.

· Poliitikavalik 3 – määrus, millega kehtestatakse kohustused, mis tulenevad „ELi vastutustundliku importijana” sertifitseerimisest OECD hoolsuskohustuse suuniste alusel – VABATAHTLIK

Selles poliitikavalikus on poliitikavaliku 1 meetmed kombineeritud määrusega, mis on suunatud kõigile tina, tantaali, volframi ja nende maakide ning kulla Euroopa Liitu importijatele, sõltumata toodete päritolust. Määrus tugineb OECD hoolsuskohustuse suunistele, et kehtestada kohustused ELi importijate suhtes, kes otsustavad end ise sertifitseerida tina, tantaali, volframi ja vastavate maakide ning kulla vastutustundlike importijatena enda välja antud vastavusdeklaratsiooni alusel.

Ehkki kõnealune määrus on vabatahtlik, on enesesertifitseerimise kasuks otsustanud ELi importijad kohustatud võtma oma juhtimissüsteemi üle kõik OECD hoolsuskohustuse suuniste elemendid järgmisel viisil: i) säilitades mineraalide tarneahela kontrollisüsteemi ja läbipaistvuse (sealhulgas mineraali päritoluriik ning sulatuskodade/rafineerimistehaste andmed); ii) tehes kindlaks ja hinnates tarneahela riske OECD tarneahela näidispõhimõtetega võrreldes; iii) töötades välja ja viies ellu strateegia väljaselgitatud riskidele reageerimiseks; iv) tellides sõltumatult välisauditi tarneahelaga seotud hoolsuskohustusele ning v) esitades avaliku aruande tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse täitmise kohta.

Ennast ise sertifitseerinud ELi importija on kohustatud kord aastas avalikustama liikmesriigi pädevale asutusele oma tarneahelasse kuuluvate sulatuskodade ja rafineerimistehaste nimed ja geograafilised asukohad. Eelneva alusel koostatakse ELi nimekiri Euroopa Liidus registreeritud või sinna tarnivatest vastutustundlikest sulatuskodadest ja rafineerimistehastest.

Skeemi hinnatakse kolme aasta möödudes või ka varem, kui olemasolev teave seda võimaldab, ning hindamise tulemusi kasutatakse otsuste tegemiseks ELi edasise strateegia kohta ja õigusraamistiku parandamiseks, muutes skeemi vajaduse korral ja täiendava mõjuhinnangu alusel kohustuslikuks.

· Poliitikavalik 4 – määrus, millega kehtestatakse kohustused, mis tulenevad „ELi vastutustundliku importijana” sertifitseerimisest OECD hoolsuskohustuse suuniste alusel – KOHUSTUSLIK

Selles poliitikavalikus on poliitikavaliku 1 meetmed kombineeritud poliitikavalikus 3 kirjeldatud määruse kohustusliku versiooniga, mille alusel kohaldatakse kõnealuses määruses sätestatud kohustusi kõigile tina, tantaali, volframi ja vastavate maakide ning kulla Euroopa Liitu importijatele.

· Poliitikavalik 5 - direktiiv, millega kehtestatakse OECD hoolsuskohustuse suuniste alusel kohustused ELis börsil noteeritud äriühingutele

Selles poliitikavalikus on poliitikavaliku 1 meetmed kombineeritud direktiiviga, mis on suunatud peaaegu tuhandele ELis börsil noteeritud äriühingule, kes kasutavad oma tarneahelas tina, tantaali, volframit ja kulda, sõltumata nende maavarade päritolust.

Direktiivis oleks sätestatud ELis börsil noteeritud äriühingute kohustused OECD hoolsuskohustuse suuniste ülevõtmisel oma juhtimissüsteemi järgmisel viisil: i) säilitades mineraalide tarneahela kontrollisüsteemi ja läbipaistvuse (sealhulgas mineraali päritoluriik ning sulatuskodade/rafineerimistehaste andmed); ii) tehes kindlaks ja hinnates tarneahela riske OECD tarneahela näidispõhimõtetega võrreldes; iii) töötades välja ja viies ellu strateegia väljaselgitatud riskidele reageerimiseks; iv) tellides sõltumatu välisauditi ELis börsil noteeritud äriühingu tarneahelaga seotud hoolsuskohustusele ning v) esitades avaliku aruande tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse täitmise kohta.

ELis börsil noteeritud äriühingu peaksid avalikustama liikmesriikide pädevatele asutustele sõltumatu välisauditi tulemused.

· Poliitikavalik 6 – impordikeeld juhul, kui ELi mineraalmaakide importijad ei suuda tõendada vastavust OECD hoolsuskohustuse suunistele

See poliitikavalik sisaldab lisaks poliitikavaliku 1 all kirjeldatud meetmetele nõuet ELi importijatele tõendada kohustuslikus korras vastavust OECD hoolsuskohustuse suunistele. Importijatele, kes tõendavad vastavust liikmesriikide tollis, võimaldatakse pääs ELi turule.

Selle poliitikavaliku puhul järgitaks töötlemata teemantide kaubandusele rakendatavat Kimberley protsessi sertifitseerimissüsteemi ning nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2368/2002, mis põhineb EÜ asutamislepingu artiklil 133 (nüüd Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 207) ning millega kehtestatakse töötlemata teemantide impordi ja ekspordi suhtes kohaldatavad eeskirjad. Sellisel juhul toetab nn konfliktiteemantide impordikeeldu rahvusvaheline kokkulepe.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Kavandatud meetmete kokkuvõte

Kavandatud meede on poliitikavalik 3. Selles keskendutakse kõigile ELi ettevõtjatele, kes tegelevad tina, tantaali, volframi ja nende maakide ning kulla importimisega Euroopa Liidu turule. Selles sätestatakse tingimused nimetatud ettevõtjate enesesertifitseerimiseks määruse reguleerimisalasse kuuluvate mineraalide ja metallide vastutustundlike importijatena. Ettepanek põhineb hoolsuskohustuse raamistikul, mis võimaldab ELi importijatel rakendada OECD hoolsuskohustuse suunistes sätestatud põhimõtteid ja protsesse ning maandada seeläbi relvastatud rühmituste ja julgeolekujõudude rahastamise riski ja leevendada muid kahjulikke mõjusid, kaasa arvatud reguleerimisalasse kuuluvate mineraalide kaevandamise, transpordi ja kaubandusega seotud tõsised rikkumised.

Hoolsuskohustuse raamistikus nõutakse määruse reguleerimisalasse kuuluvatelt mineraalide ja metalli vastutustundlikelt importijatelt tugeva ettevõttejuhtimise süsteemi loomist, tarneahela riskide kindlakstegemist ja hindamist, väljaselgitatud riskidele reageerimise strateegia väljatöötamist ja elluviimist, tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse täitmisele sõltumatute välisauditite tegemist tarneahela kindlaksmääratud punktides ning aruande esitamist tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse täitmise kohta.

Lisaks sellele on kõnealuste mineraalide ja metallide vastutustundlikud importijad kohustatud kord aastas avalikustama, kui see on kohaldatav, kõikide neid varustavate sulatuskodade ja rafineerimistehaste nimed, esitama sõltumatu välisauditi kinnitused ning edastama need liikmesriikide pädevatele asutustele ja tarneahelas allpool asuvatele ostjatele, võttes nõuetekohaselt arvesse ärilist konfidentsiaalsust ja muid konkurentsiga seotud asjaolusid.

Ettepaneku eesmärk on aidata vähendada relvastatud rühmituste ja julgeolekujõudude rahastamist maavaradest saadud tuludest konflikti- ja riskipiirkondades, toetades määruse reguleerimisalasse kuuluvate ja kõnealustest piirkondadest pärit mineraalide ja metallide ELi importijaid, teha seda vastutustundlikult ning lihtsustada hoolsuskohustuse täitmist tarneahelas allpool asuvatele ostjatele.

Pädevatele asutustele avalikustatud teabe põhjal avaldab Euroopa Liit igal aastal, pärast konsulteerimist OECDga nimekirja vastutustundlikest sulatuskodadest ja rafineerimistehastest, mille hanked on määrusega kooskõlas.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 207.

Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek tehakse liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtet seepärast ei kohaldata. Tuleb siiski märkida, et eespool kirjeldatud probleeme silmas pidades omab ELi tasandil võetav meede liikmesriikide individuaalsete meetmetega võrreldes suuremat kriitilist massi ja üldist mõju.

Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt peavad kõik meetmed olema sihipärased ega tohi minna kaugemale, kui on vaja püstitatud eesmärkide täitmiseks. Käesoleva ettepaneku ettevalmistamisel on nimetatud põhimõtet alates eri poliitikavalikute kindlaksmääramise ja hindamise etapist kuni seadusandliku ettepaneku koostamiseni arvesse võetud.

Vahendi valik

Kavandatav vahend on määrus, mille eesmärk on tagada liikmesriikide seas suurim ühtlustatus ning garanteerida piisavad volitused osalevate ettevõtjate üle ja mõjujõud seoses sulatuskodade ja rafineerimistehaste kindlakstegemisega.

4.           MÕJU EELARVELE

Käesoleval ettepanekul on haldusega seotud piiratud rahanduslik mõju liidu eelarvele.

2014/0059 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse liidu süsteem konflikti- ja riskipiirkondadest pärit tina, tantaali, volframi ja nende maakide ning kulla vastutustundlike importijate tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse täitmist käsitleva enesesertifitseerimise jaoks

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 207,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Mineraalsed loodusvarad konflikti- või riskipiirkondades on kahtlemata suure arendamispotentsiaaliga, kuid võivad põhjustada vaidlusi, kui neist saadav tulu soodustab vägivaldse konflikti puhkemist või jätkumist, kahjustades siseriiklikke püüdlusi arengu, hea valitsemistava ja õigusriigi poole. Nimetatud piirkondades on konflikti ja mineraalide ebaseadusliku kasutamise vahelise seose kaotamine rahu ja stabiilsuse seisukohast kriitilise tähtsusega.

(2) Küsimus on seotud maavarade poolest rikaste piirkondadega, kus relvastatud rühmituste ja julgeolekujõudude rahastamise miinimumini viimisel avalduvate raskustega on asunud tegelema valitsused ja rahvusvahelised organisatsioonid koos ettevõtjate ning kodanikuühiskonna organisatsioonidega.

(3) Liit on aktiivselt osalenud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) konfliktipiirkondadest mineraalide vastutustundlikku hankimist edendavas algatuses, mis on viinud riikliku toetusega ja mitmeid sidusrühmi kaasava protsessini, mille tulemusel on vastu võetud „Konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide vastutustundlikke tarneahelaid käsitlevad OECD hoolsuskohustuse suunised” (edaspidi: OECD hoolsuskohustuse suunised[5]), koos täiendustega tina, tantaali, volframi ja kulla kohta. 2011. aasta mais soovitas OECD ministrite nõukogu kõnealuste suuniste järgimist aktiivselt edendada.

(4) Vastutustundliku hankimise kontseptsioonile osutatakse OECD suunistes rahvusvahelistele ettevõtetele[6] ning see on kooskõlas ÜRO ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega[7]. Nimetatud dokumentide eesmärk on edendada tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse tavasid, kui ettevõtjad teevad hankeid konflikti- ja ebastabiilsetest piirkondadest. Kõrgeimal rahvusvahelisel tasandil käsitleti ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1952 (2010) konkreetselt Kongo Demokraatlikku Vabariiki ja tema naabreid Kesk-Aafrikas, kutsudes neid üles täitma tarneahelaga seotud hoolsuskohustust; ÜRO Kongo Demokraatliku Vabariigiga tegelev eksperdirühm, kes võttis järelmeetmeid julgeolekunõukogu resolutsioonile 1952 (2010), toetab ka OECD hoolsuskohustuse suuniste täitmist.

(5) Lisaks mitmepoolsetele algatustele võtsid Ida-Aafrika järvede piirkonna riigi- ja valitsusjuhid 15. detsembril 2010 Lusakas poliitilise kohustuse võidelda maavarade ebaseadusliku kasutamise vastu piirkonnas ning kiitsid muu hulgas heaks OECD hoolsuskohustuse suunistel põhineva piirkondliku sertifitseerimiskorra.

(6) Komisjon nentis oma 2008. aasta teatises,[8] et usaldusväärse ja moonutusteta juurdepääsu kindlustamine toorainetele on ELi konkurentsivõime jaoks tähtis tegur. Tooraineid käsitlev algatus on integreeritud strateegia, mille eesmärk on leida lahendus mitmesugustele probleemidele seoses juurdepääsuga mitteenergeetilistele mittepõllumajanduslikele toorainetele. Tooraineid käsitlev algatus tunnustab ja toetab nii finantsläbipaistvust kui ka tarneahela läbipaistvust ning samuti ettevõtja sotsiaalse vastutuse standardeid.

(7) 7. oktoobril 2010 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, milles kutsus Euroopa Liitu üles õigusloomele USA „konfliktimineraalide” seaduse ehk Dodd-Franki Wall Streeti reformi ja tarbijakaitse seaduse (Dodd-Frank Wall Street Reform and Consumer Protection Act) peatüki 1502 eeskujul; ühtlasi andis komisjon oma 2011.[9] ja 2012.[10] aasta teatistes teada kavatsusest uurida võimalusi läbipaistvuse suurendamiseks kogu tarneahela ulatuses, sealhulgas käsitleda hoolsuskohustuse aspekte. Viimati osutatud teatises ning kooskõlas 2011. aasta mais OECD ministrite nõukogus võetud kohustusega soovitas komisjon ka tugevamalt toetada ja kasutada OECD suuniseid rahvusvahelistele ettevõtetele ning OECD hoolsuskohustuse suuniseid, seda ka väljaspool OECD liikmesriike.

(8) Liidu kodanikud ja kodanikuühiskonna esindajad on suurendanud teadlikkust liidu jurisdiktsiooni all tegutsevatest ettevõtjatest, keda ei ole võetud vastutusele nende võimaliku seotuse eest konfliktipiirkondadest pärit mineraalide ebaseadusliku kaevandamise ja kaubandusega. Selle tagajärjel seostavad kõnealused mineraalid, mida võib leiduda tarbekaupades, tarbijaid liidust väljaspool aset leidvate konfliktidega. Seetõttu on kodanikud nõudnud eeskätt petitsioonide kaudu õigusakti ettepaneku tegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule, et ettevõtjaid ÜRO ja OECD suuniste alusel vastutusele võtta.

(9) Käesoleva määruse kontekstis on tarneahelaga seotud hoolsuskohustus jätkuv, ennetav ja reageeriv protsess, mis võimaldab ettevõtjatel jälgida ja sooritada ostu- ja müügitehinguid nii, et need ei soodusta konflikti ega selle kahjulikke mõjusid.

(10) Ettevõtja tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse täitmise välisauditeerimine tagab usaldatavuse tarneahelas allpool asuvatele ettevõtjatele ning aitab kaasa tarneahelas ülalpool asuvate hoolsuskohustuse tavade täiustamisele.

(11) Ettevõtja avalik aruandlus oma tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse täitmise poliitika ja tavade kohta annab vajaliku läbipaistvuse, et tekitada üldsuses usaldus ettevõtja võetavate meetmete suhtes.

(12) Liidu äriühingud on väljendanud avalike konsultatsioonide kaudu oma huvi mineraalide vastutustundliku hankimise vastu ning esitanud aruandeid kehtivate kavade kohta, mille abil kavatsetakse saavutada ettevõtja sotsiaalse vastutuse eesmärgid ning rahuldada klientide nõudmised ja tarnekindluse vajadused. Liidu ettevõtjad on siiski andnud teada ka tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse täitmisel ette tulevatest arvukatest raskustest, mis on tingitud pikkadest ja keerukatest ülemaailmsetest tarneahelatest, kuhu kuulub suur hulk ettevõtjaid, keda iseloomustab sageli ebapiisav teadlikkus või eetiline ükskõiksus. Komisjon peaks jälgima vastutustundliku hankimisega seotud kulusid ja nende võimalikku mõju eeskätt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõimele.

(13) Sulatuskojad ja rafineerimistehased on tähtis lüli mineraalide ülemaailmsetes tarneahelates, kuna nad on harilikult viimaseks etapiks, kus hoolsuskohustuse täitmist on võimalik mineraali päritolu ja järelevalveahelat käsitleva teabe kogumise, avalikustamise ja kontrollimise teel tulemuslikult tagada. Pärast seda ümbertöötlemisetappi peetakse mineraalide päritolu kindlakstegemist sageli võimatuks. Liidu nimekiri vastutustundlikest sulatuskodadest ja rafineerimistehastest annaks seega tarneahelas allpool asuvatele ettevõtjatele läbipaistvuse ja kindlustunde seoses tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse täitmisega.

(14) Liikmesriikide pädevad asutused vastutavad vastutustundlike importijate enesesertifitseerimise kohustuse ühtse järgimise tagamise eest, tehes vajalikke järelkontrolle, et teha kindlaks, kas käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate mineraalide ja/või metallide enesesertifitseeritud vastutustundlikud importijad täidavad tarneahelaga seotud hoolsuskohustust. Nimetatud kontrollide protokolle tuleks säilitada vähemalt viis aastat. Liikmesriigid kohustuvad kehtestama eeskirjad, mida kohaldatakse käesoleva määruse rikkumise korral.

(15) Käesoleva määruse nõuetekohaseks rakendamiseks tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Vastutustundlike sulatuskodade ja rafineerimistehaste nimekirja ning liikmesriikide pädevate asutuste nimekirjaga seotud rakendusvolitusi tuleb kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011[11].

(16) Komisjon peaks andma nõukogule ja Euroopa Parlamendile korrapäraselt aru sellest, milline on kava mõju. Mitte hiljem kui kolm aastat pärast jõustumist ning seejärel iga kuue aasta järel vaatab komisjon läbi kõnealuse määruse toimimise ja tulemuslikkuse, sealhulgas konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide vastutustundliku hankimise edendamisega seonduva. Vajaduse korral lisatakse aruannetele asjakohased õigusakti ettepanekud, mis võivad sisaldada kohustuslikke meetmeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

1.           Käesoleva määrusega luuakse liidu süsteem tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse täitmise enesesertifitseerimiseks, et piirata relvastatud rühmituste ja julgeolekujõudude[12] võimalusi tina, tantaali, volframi ja nende maakide ning kullaga kauplemiseks. Eesmärk on tagada läbipaistvus ja kindlustunne konflikti- ja riskipiirkondadest hankivate importijate, sulatuskodade ja rafineerimistehaste tarnetegevuse suhtes.

2.           Käesolevas määruses kehtestatakse tarneahelaga seotud hoolsuskohustused liidu importijate suhtes, kes soovivad ennast ise sertifitseerida I lisas sätestatud tina, tantaali, volframit ja kulda sisaldavate või neist koosnevate mineraalide või metallide vastutustundlike importijatena.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)           „mineraalid” – I lisas sätestatud tina, tantaali ja volframit sisaldavad maagid ja kontsentraadid ning kuld;

b)           „metallid” – I lisas sätestatud tina, tantaali ja volframit ja kulda sisaldavad või neist koosnevad metallid;

c)           „mineraalide tarneahel” – tegevusi, organisatsioone, ettevõtjaid, tehnoloogiat, teavet, ressursse ja teenuseid hõlmav süsteem, mis on seotud mineraalide veo ja töötlemisega alates kaevanduskohast kuni lõpptootesse lisamiseni;

d)           „järelevalveahela või tarneahela jälgitavuse süsteem” – säilitatavad andmed selliste majandusüksuste jada kohta, kelle valduses on läbi tarneahela liikuvad mineraalid ja metallid;

e)           „konflikti- ja riskipiirkonnad” – piirkonnad, mis on relvastatud konfliktis, ebakindlas konfliktijärgses olukorras või nõrga või puuduva valitsemistava ja julgeolekuga, nagu näiteks läbikukkunud riigid, ning piirkonnad, kus esineb rahvusvahelise õiguse laiaulatuslikke ja süstemaatilisi rikkumisi, kaasa arvatud inimõiguste rikkumisi;

f)            „tarneahelas allpool asuv” – metalli tarneahel alates sulatuskodadest või rafineerimistehastest kuni lõppkasutuseni;

g)           „importija” – mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kes deklareerib käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvad mineraalid või metallid vabasse ringlusse lubamiseks nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/1992[13] artikli 79 tähenduses;

h)           „vastutustundlik importija” – mis tahes importija, kes kasutab enesesertifitseerimist vastavalt käesolevas määruses kehtestatud nõuetele;

i)            „enesesertifitseerimine” – teatamine oma nõusolekust täita kohustusi seoses juhtimissüsteemide, riskijuhtimise, välisauditite ja teabe avalikustamisega vastavalt käesoleva määruse sätetele;

j)            „kaebuste esitamise kord” – riskiteadlikkusega seotud varajase hoiatamise vahend, mis võimaldab igal huvitatud isikul või rikkumisest teatajal väljendada muret mineraalide kaevandamise, nendega kauplemise, nende käitlemise ja nende eksportimise suhtes konflikti- ja riskipiirkondades;

k)           „tarneahela näidispõhimõtted” – vastavad OECD hoolsuskohustuse suuniste II lisale, kirjeldades märkimisväärsete kahjulike mõjude riske, mis võivad olla seotud mineraalide kaevandamise, nendega kauplemise, nende käitlemise ja nende eksportimisega konflikti- ja riskipiirkondadest;

l)            „riskijuhtimiskava” – importijate kirjalik vastus kindlakstehtud riskidele tarneahelas OECD hoolsuskohustuse suuniste III lisa põhjal[14];

m)          „sulatamine ja rafineerimine” – ekstraktsioonimetallurgia liigid, mis koosnevad töötlemisetappidest eesmärgiga toota metallimaagist või -kontsentraadist metalli;

n)           „tarneahelas ülalpool asuv” – mineraali tarneahel alates kaevanduskohast kuni sulatuskoja või rafineerimistehaseni, viimati nimetatud kaasa arvatud;

o)           „tarneahelaga seotud hoolsuskohustus” – tina, tantaali, volframi ja nende maakide ning kulla vastutustundlike importijate kohustused seoses nende juhtimissüsteemide, riskijuhtimise, välisauditite ja teabe avalikustamisega, eesmärgiga teha kindlaks konflikti- ja riskipiirkondadega seotud tegelikud ja potentsiaalsed riskid ja neid käsitleda, et hoida ära või leevendada nende hanketegevustega seotud kahjulikke mõjusid;

p)           „vastutustundlikud sulatuskojad või rafineerimistehased” – vastutustundliku importija tarneahelas olevad sulatuskojad ja rafineerimistehased;

q)           „liikmesriigi pädevad asutused” – üks või mitu määratud asutust, millel on auditeerimispädevus ning teadmised toorainetest ja tööstuslikest protsessidest.

Artikkel 3

Enesesertifitseerimine vastutustundliku importijana

1.           Kõik käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate mineraalide või metallide importijad võivad end ise sertifitseerida vastutustundliku importijana, deklareerides liikmesriigi pädevale asutusele, et nad täidavad käesolevas määruses sätestatud tarneahelaga seotud hoolsuskohustust. Deklaratsioon peab sisaldama dokumente, milles importija kinnitab oma kinnipidamist kõnealusest kohustusest ning milles sisalduvad ka sõltumatute välisauditite tulemused.

2.           Liikmesriigi pädevad asutused teevad vajalikud järelkontrollid, et tagada käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate mineraalide või metallide enesesertifitseeritud vastutustundlike importijate kohustuste täitmine vastavalt käesoleva määruse artiklitele 4, 5, 6 ja 7.

Artikkel 4

Juhtimissüsteemiga seotud kohustused

Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate mineraalide või metallide vastutustundlik importija kohustub:

a)           võtma vastu ning edastama selgelt tarnijatele ja avalikkusele oma tarneahela põhimõtted mineraalide ja metallide kohta, mis võivad pärineda konflikti- ja riskipiirkondadest;

b)           kaasama oma tarneahela põhimõtete hulka standardid, mille alusel tarneahelaga seotud hoolsuskohustust täidetakse ning mis on kooskõlas OECD hoolsuskohustuse suuniste II lisas esitatud tarneahela näidispõhimõtetes sätestatud standarditega;

c)           ehitama oma sisemised juhtimissüsteemid üles nii, et need toetaksid tarneahelaga seotud hoolsuskohustust, andes kõrgematele ametnikele volitused tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse protsessi järelevalveks ning andmete säilitamiseks vähemalt viie aasta vältel;

d)           tugevdama oma sidemeid tarnijatega, lisades oma tarneahela põhimõtted tarnijatega sõlmitavatesse lepingutesse ja kokkulepetesse kooskõlas OECD hoolsuskohustuse suuniste II lisaga;

e)           töötama välja ettevõttesisese kaebuste esitamise korra, mis toimiks riskiteadlikkusega seotud varajase hoiatamise vahendina, või looma sellise korra koostöös teiste ettevõtjate või organisatsioonidega või väliseksperdi või -organi (nt ombudsmani) kasutamise lihtsustamise teel;

f)            võtma seoses mineraalidega kasutusele järelevalveahela või tarneahela jälgitavuse süsteemi, mis annab dokumentide alusel järgmist teavet:

i)       mineraali kirjeldus, kaasa arvatud selle kaubanimi ja tüüp;

ii)      asjaomasele importijale tarnija nimi ja aadress;

iii)     mineraalide päritoluriik;

iv)     kaevandamise kuupäevad ja kogused mahu- või massiühikutena;

v)      juhul kui mineraalid pärinevad konflikti- ja riskipiirkondadest, siis ka täiendav teave, nagu näiteks mineraali päritolukaevandus, mineraalide kogumis-, kauplemis- ja töötlemiskohad ning maksud, teenustasud ja litsentsitasud, mis on tasutud kooskõlas erisoovitustega tarneahelas ülalpool asuvatele ettevõtjatele vastavalt OECD hoolsuskohustuse suunistele;

g)           võtma seoses metallidega kasutusele järelevalveahela või tarneahela jälgitavuse süsteemi, mis annab dokumentide alusel järgmist teavet:

i)       metalli kirjeldus, kaasa arvatud selle kaubanimi ja tüüp;

ii)      asjaomasele importijale tarnija nimi ja aadress;

iii)     importijate tarneahelas olevate sulatuskodade või rafineerimistehaste nimi ja aadress;

iv)     sulatuskodade või rafineerimistehaste välisauditi aruannete dokumendid;

v)      sulatuskodade või rafineerimistehaste tarneahelas olevate mineraalide päritoluriik;

vi)     juhul kui metallid on saadud konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalidest, siis ka täiendav teave kooskõlas erisoovitustega tarneahelas allpool asuvatele ettevõtjatele vastavalt OECD hoolsuskohustuse suunistele.

Artikkel 5

Riskijuhtimisega seotud kohustused

1.           Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate mineraalide või metallide vastutustundlik importija kohustub:

a)      tegema kindlaks kahjulike mõjude riskid oma mineraalide tarneahelas ja hindama neid artikli 4 kohaselt esitatud teabe põhjal oma tarneahela põhimõtetes sisalduvate standardite alusel ning kooskõlas II lisaga ja OECD hoolsuskohustuse suuniste soovitustega;

b)      rakendama kindlakstehtud riskidele reageerimise strateegia, mis oleks välja töötatud nii, et ära hoida või leevendada kahjulikke mõjusid järgmiselt:

i)       teavitades tarneahela riskihindamise leidudest oma kõrgemat juhtkonda;

ii)      võttes riskijuhtimismeetmeid kooskõlas II lisaga ja OECD hoolsuskohustuste suunistega, võttes arvesse nende mõjutamisvõimet, ning astudes vajaduse korral samme nende tarnijate survestamiseks, kes suudavad kõige tulemuslikumalt kindlakstehtud riski ära hoida või maandada, võimaldades:

a)       jätkata kauplemist, rakendades samaaegselt mõõdetava riski maandamise meetmeid;

b)      katkestada ajutiselt kauplemine, jätkates samal ajal mõõdetava riski maandamise meetmete rakendamist, või

c)       katkestada suhted tarnijaga pärast ebaõnnestunud riskimaandamiskatseid;

iii)     rakendades riskijuhtimiskava, tagades riskimaandamise meetmete tulemuslikkuse järelevalve ja jälgimise, andes tagasisidet kindlaksmääratud kõrgemale juhtkonnale ning kaaludes suhete peatamist või lõpetamist tarnijaga pärast riskimaandamise meetmete ebaõnnestumist;

iv)     tehes täiendavaid faktide ja riski hindamisi maandamist vajavate riskide puhul või pärast asjaolude muutumist.

2.           Juhul kui vastutustundlik importija kasutab riskimaandamismeetmeid kauplemist jätkates või selle ajutiselt peatades, on ta kohustatud konsulteerima tarnijate ja mõjutatud sidusrühmadega, kaasa arvatud kohalike ja keskvalitsusasutustega, rahvusvaheliste või kodanikuühiskonna organisatsioonide ja mõjutatud kolmandate isikutega, ning leppima kokku strateegias mõõdetava riski maandamiseks riskijuhtimiskava raames.

3.           Vastutustundlik importija tugineb konflikti- ja riskitundlike strateegiate väljatöötamisel riski maandamiseks riskijuhtimiskava raames OECD hoolsuskohustuse suuniste III lisa meetmetele ja näitajatele ning hindab pidevat paranemist.

Artikkel 6

Välisauditiga seotud kohustused

Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate mineraalide või metallide vastutustundlik importija korraldab sõltumatuid välisauditeid.

Sõltumatu välisaudit:

a)           hõlmab kõiki vastutustundliku importija tegevusi, protsesse ja süsteeme, mida kasutatakse tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse täitmisel seoses käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate mineraalide või metallidega, kaasa arvatud vastutustundliku importija juhtimissüsteem, riskijuhtimine ja teabe avalikustamine;

b)           seab auditi eesmärgiks vastutustundliku importija tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse täitmise vastavuse käesoleva määruse artiklitele 4, 5 ja 7;

c)           peab kinni OECD hoolsuskohustuse suunistes sätestatud auditeerimise põhimõtetest, nagu sõltumatus, pädevus ja aruandekohuslus.

Artikkel 7

Avalikustamiskohustused

1.           Hiljemalt iga aasta 31. märtsiks esitab käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate mineraalide või metallide vastutustundlik importija liikmesriigi pädevale asutusele järgmised dokumendid eelneva kalendriaasta kohta:

a)      importija nimi, aadress, täielikud kontaktandmed ja äritegevuse kirjeldus;

b)      vastavusdeklaratsioon seoses artiklites 4, 5, 6 ja 7 sätestatud kohustustega;

c)      käesoleva määruse artikli 6 kohaselt tehtud sõltumatud välisauditid.

2.           Hiljemalt iga aasta 31. märtsiks esitab käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate mineraalide vastutustundlik importija liikmesriigi pädevale asutusele eelneva kalendriaasta kohta dokumendid, mis käsitlevad konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide osakaalu võrreldes ostetud mineraalide tervikkogusega ning kooskõlas käesoleva määruse artikli 6 kohaselt tehtud sõltumatute välisauditite tulemustega.

3.           Hiljemalt iga aasta 31. märtsiks esitab käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate metallide vastutustundlik importija liikmesriigi pädevale asutusele järgmised dokumendid eelneva kalendriaasta kohta:

a)      kõikide oma tarneahelas olevate vastutustundlike sulatuskodade või rafineerimistehaste nimed ja aadressid;

b)      sõltumatud välisauditid iga vastutustundliku sulatuskoja või rafineerimistehase kohta importija tarneahelas, mis oleksid kooskõlas käesoleva määruse artiklis 6 sätestatud reguleerimisala, eesmärgi ja põhimõtetega;

c)      konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide osakaal võrreldes iga nimetatud sulatuskoja või rafineerimistehase ostetud mineraalide tervikkogusega ning kooskõlas sõltumatute välisauditite tulemustega.

4.           Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate mineraalide või metallide vastutustundlik importija avalikustab temast tarneahelas vahetult allpool paiknevatele ostjatele kogu teabe, mis on saadud ja mida säilitatakse importija tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse kohaselt, võttes nõuetekohaselt arvesse ärilist konfidentsiaalsust ja muid konkurentsiga seotud asjaolusid.

5.           Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate mineraalide või metallide vastutustundlik importija esitab igal aastal võimalikult laiale üldsusele kättesaadava avaliku aruande, sealhulgas ka internetis, oma tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse täitmise ja vastutustundliku hankimise tavade kohta. Nimetatud aruanne sisaldab vastutustundliku importija võetavaid meetmeid artiklites 4 ja 5 sätestatud juhtimissüsteemi ja riskijuhtimisega seotud kohustuste täitmiseks ning kokkuvõtlikku aruannet välisaudititest, kaasa arvatud audiitori nimi, võttes nõuetekohaselt arvesse ärilist konfidentsiaalsust ja muid konkurentsiga seotud asjaolusid.

6.           Kahe kuu jooksul alates lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud dokumentide kättesaamisest väljastab liikmesriigi pädev asutus kättesaamisteatise.

Artikkel 8

Vastutustundlike sulatuskodade ja rafineerimistehaste nimekiri

1.           Liikmesriikide poolt artiklis 15 nimetatud aruannetes esitatud teabe alusel võtab komisjon vastu ja avaldab otsuse, milles on loetletud käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate mineraalide vastutustundlike sulatuskodade ja rafineerimistehaste nimed ja aadressid.

2.           Komisjon kannab lõikes 1 osutatud nimekirja need vastutustundlikud sulatuskojad ja rafineerimistehased, mis teevad vähemalt osaliselt hankeid konflikti- ja riskipiirkondadest.

3.           Komisjon kinnitab kõnealuse nimekirja kooskõlas II lisas esitatud vormiga ning artikli 13 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusega. Konsulteerimine OECD sekretariaadiga on kohustuslik.

4.           Komisjon ajakohastab kõnealuses nimekirjas olevat teavet õigeaegselt Komisjon kustutab nimekirjast nende sulatuskodade ja rafineerimistehaste nimed, mida liikmesriigid ei tunnusta enam vastutustundlike importijatena artikli 14 lõike 3 alusel, või mis kuuluvad tunnustuse kaotanud vastutustundlike importijate tarneahelasse.

Artikkel 9

Liikmesriikide pädevad asutused

1.           Iga liikmesriik määrab kindlaks käesoleva määruse kohaldamise eest vastutava pädeva asutuse või pädevad asutused.

Liikmesriigid teatavad komisjonile pädevate asutuste nimed ja aadressid kolme kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. Liikmesriigid teatavad komisjonile pädevate asutuste nimede või aadresside mis tahes muudatustest.

2.           Komisjon teeb otsuse avaldada muu hulgas internetis pädevate asutuste nimekiri kooskõlas III lisas esitatud vormiga ning artikli 13 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusega. Komisjon ajakohastab nimekirja regulaarselt.

3.           Pädevad asutused tagavad käesoleva määruse tulemusliku ja ühtse rakendamise kogu Euroopa Liidus.

Artikkel 10

Vastutustundlike importijate järelkontrollid

1.           Liikmesriigi pädevad asutused teevad vajalikud järelkontrollid, et tagada käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate mineraalide ja metallide enesesertifitseeritud vastutustundlike importijate kohustuste täitmine vastavalt artiklitele 4, 5, 6 ja 7.

2.           Lõikes 1 osutatud kontrollide tegemisel kohaldatakse riskipõhist lähenemisviisi. Kontrolle võib teha ka juhul, kui pädeval asutusel on muu hulgas kolmanda isiku väljendatud põhjendatud kahtluste alusel asjakohast teavet käesoleva määruse täitmise kohta vastutustundliku importija poolt.

3.           Lõikes 1 osutatud kontroll sisaldab muu hulgas järgmist:

a)      kontrolli, mis hõlmab vastutustundliku importija tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse täitmist, kaasa arvatud juhtimissüsteemi, riskijuhtimise, sõltumatu välisauditi ja avalikustamisega seotud kohustused;

b)      kontrolli, mis hõlmab dokumente ja andmeid, mis tõendavad nõuetekohast vastavust tarneahelaga seotud hoolsuskohustusele;

c)      auditeerimiskohustuste kontrolli kooskõlas artiklis 6 sätestatud reguleerimisala, eesmärgi ja põhimõtetega;

d)      kohapealseid inspekteerimisi, kaasa arvatud kohapealsed auditid.

4.           Vastutustundlikud importijad annavad lõikes 1 osutatud kontrollide hõlbustamiseks vajalikku igakülgset abi, eelkõige seoses juurdepääsuga ruumidele ning dokumentidele ja protokollidele.

Artikkel 11

Vastutustundlike importijate järelkontrollide protokollid

Pädevad asutused säilitavad artikli 10 lõikes 1 osutatud kontrollide protokollid, milles on eelkõige märgitud kontrollide laad ja tulemused, ning artikli 14 lõike 2 alusel väljastatud teatised parandusmeetmete võtmise kohta.

Pädevate asutuste kontrollide protokolle säilitatakse vähemalt viis aastat.

Artikkel 12

Asutustevaheline koostöö

1.           Pädevad asutused vahetavad teavet, sealhulgas oma tolliasutustega, enesesertifitseerimise ja tehtud järelkontrollidega seotud teemade kohta.

2.           Pädevad asutused vahetavad teiste liikmesriikide pädevate asutustega ja komisjoniga teavet artiklis 10 osutatud järelkontrollide tulemusel avastatud puuduste ning artikli 14 kohaselt rikkumiste korral kohaldatavate sätete kohta.

3.           Asutustevaheline koostöö peab olema kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ, määrusega (EÜ) nr 45/2001 isikuandmete kaitse kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 sätetega konfidentsiaalse teabe avaldamise kohta.

Artikkel 13

Komiteemenetlus

1.           Komisjoni abistab komitee. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.           Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

Kui komitee arvamus tuleb küsida kirjaliku menetluse teel, lõpetatakse nimetatud menetlus ilma tulemust saavutamata, kui arvamuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul komitee eesistuja nii otsustab või kui komitee liikmete lihthäälteenamusega seda taotletakse.

Artikkel 14

Rikkumiste korral kohaldatavad sätted

1.           Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral.

2.           Käesoleva määruse sätete rikkumise korral annavad liikmesriikide pädevad asutused välja teatise parandusmeetme kohta, mille vastutustundlik importija on kohustatud võtma.

3.           Juhul kui vastutustundliku importija parandusmeede ei ole piisav, esitab pädev asutus importijale teatise tema vastutustundliku importija sertifikaadi mittetunnustamise kohta seoses käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate mineraalide või metallidega, ning teavitab komisjoni.

4.           Liikmesriigid teatavad eeskirjadest komisjonile ja teatavad viivitamata nende mis tahes edasistest muudatustest.

Artikkel 15

Aruandlus ja läbivaatamine

1.           Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt iga aasta 30. juuniks aruande käesoleva määruse rakendamise kohta eelneval kalendriaastal, sealhulgas võimalik teave vastutustundlike importijate kohta artikli 7 lõike 1 punkti a, artikli 7 lõike 2 ja artikli 7 lõike 3 punktide a ja c kohaselt.

2.           Selle teabe põhjal koostab komisjon aruande, mis esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga kolme aasta tagant.

3.           Kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist ning seejärel iga kuue aasta järel teeb komisjon ülevaate käesoleva määruse toimimisest ja tulemuslikkusest, kaasa arvatud konflikti- ja riskipiirkondadest pärit ja reguleerimisalasse kuuluvate mineraalide vastutustundliku hankimise edendamine ja kulud. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule läbivaatusaruande.

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

 FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

              1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus

              1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt ABM/ABB struktuurile

              1.3.    Ettepaneku/algatuse liik

              1.4.    Eesmärgid

              1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendus

              1.6.    Meetme kestus ja finantsmõju

              1.7.    Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.           HALDUSMEETMED

              2.1.    Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

              2.2.    Haldus- ja kontrollisüsteemid

              2.3.    Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

              3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub:

              3.2.    Hinnanguline mõju kuludele

              3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

              3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

              3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

              3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

              3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

              3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse liidu süsteem konflikti- ja riskipiirkondadest pärit tina, tantaali, volframi ja nende maakide ning kulla vastutustundlike importijate tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse täitmist käsitleva enesesertifitseerimise jaoks

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt ABM/ABB struktuurile[15]

20 - Kaubanduspoliitika

1.3. Ettepaneku/algatuse liik

X Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[16]

¨ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4. Eesmärgid 1.4.1. Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Säästva majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase arengu toetamine eeskätt arenguriikides.

1.4.2. Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärk nr

3

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Säästva majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase arengu toetamine, rõhuasetusega keskkonnahoidlikul ja kaasaval majanduskasvul, eeskätt arenguriikides.

1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Ei kohaldata

1.4.4. Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Ei kohaldata

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus 1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Ei kohaldata

1.5.2. Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

Ei kohaldata

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Ei kohaldata

1.5.4. Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Ei kohaldata

1.6. Meetme kestus ja finantsmõju

¨ Piiratud kestusega ettepanek/algatus

– ¨  Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

– ¨  Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA – AAAA

X Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

– rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7. Kavandatud eelarve täitmise viisid

Alates 2014. aasta eelarvest

X Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

– x oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali

– ¨  rakendusametite kaudu

¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– ¨ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele

– ¨ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele (täpsustada)

– ¨Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile

– ¨ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele

– ¨ avalik-õiguslikele asutustele

– ¨ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised

– ¨ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised

– ¨ isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

– Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused

Ei kohaldata

2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Kehtivad standardsed kaubanduse peadirektoraadis kohaldatavad kontrolli- ja järelevalvemehhanismid, nagu näiteks kevad- ja sügisülevaated, vahendite aruanded ja iganädalane finantsaruanne.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid 2.2.1. Tuvastatud ohud

Ühtki märkimisväärset ohtu ei tuvastatud.

2.2.2. Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

Kulude haldamist juhitakse kaubanduse peadirektoraadi loodud üldise sisekontrollisüsteemi abil.

2.2.3. Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos

Veariski tase on prognoosi kohaselt null.

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Kehtib 2013. aasta novembris vastu võetud kaubanduse peadirektoraadi pettustevastane strateegia.

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

· Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Nr Rubriik 5 || Liigendatud/liigendamata ([17]) || EFTA riigid[18] || Kandidaatriigid[19] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

|| […][XX.YY.YY.YY] || liigendamata || EI || EI || EI || EI

· Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Nr […][Nimetus………………………………………...……….] || Liigendatud/liigendamata || EFTA riigid || Kandidaatriigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

|| […][XX.YY.YY.YY] || || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI

3.2. Hinnanguline mõju kuludele 3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Nr || […][Nimetus……………...……………………………………………………………….]

<…….> peadirektoraat || || || Aasta N[20] || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

Ÿ Tegevusassigneeringud || || || || || || || ||

Eelarverida nr || Kulukohustused || (1) || || || || || || || ||

Maksed || (2) || || || || || || || ||

Eelarverida nr || Kulukohustused || (1a) || || || || || || || ||

Maksed || (2a) || || || || || || || ||

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[21] || || || || || || || ||

Eelarverida nr || || (3) || || || || || || || ||

<….> peadirektoraadi assigneeringud kokku || Kulukohustused || =1+1a +3 || || || || || || || ||

Maksed || =2+2a +3 || || || || || || || ||

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || || || || || || || ||

Maksed || (5) || || || || || || || ||

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI <….> assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || || || || || || || ||

Maksed || =5+ 6 || || || || || || || ||

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || || || || || || || ||

Maksed || (5) || || || || || || || ||

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma) || Kulukohustused || =4+ 6 || || || || || || || ||

Maksed || =5+ 6 || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 5 || „Halduskulud”

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Aasta 2021 || KOKKU ||

Kaubanduse peadirektoraat || || || ||

Ÿ Personalikulud || 0,3 || 0,3 || 0,3 || 0,3 || 0,3 || 0,3 || 0,3 || 2,1 || || ||

Ÿ Muud halduskulud || 0,26 || 0,06 || 0,06 || 0,06 || 0,06 || 0,06 || 0,06 || 0,62 || || ||

KAUBANDUSE PEADIREKTORAAT KOKKU || Assigneeringud || 0,56 || 0,36 || 0,36 || 0,36 || 0,36 || 0,36 || 0,36 || 2,72 || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 0,56 || 0,36 || 0,36 || 0,36 || 0,36 || 0,36 || 0,36 || 2,72

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 0,56 || 0,36 || 0,36 || 0,36 || 0,36 || 0,36 || 0,36 || 2,72

Maksed || 0,56 || 0,36 || 0,36 || 0,36 || 0,36 || 0,36 || 0,36 || 2,72

3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

– x   Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

– ¨  Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustage eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik[22] || Väljundi keskmine kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || v || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1[23] ... || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Erieesmärk nr 1 kokku || || || || || || || || || || || || || || || ||

ERIEESMÄRK nr 2 ... || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Erieesmärk nr 2 kokku || || || || || || || || || || || || || || || ||

KULUD KOKKU || || || || || || || || || || || || || || || ||

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele 3.2.3.1. Ülevaade

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– X  Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Aasta 2021 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || ||

Personalikulud || 0,3 || 0,3 || 0,3 || 0,3 || 0,3 || 0,3 || 0,3 || 2,1

Muud halduskulud || 0,26 || 0,06 || 0,06 || 0,06 || 0,06 || 0,06 || 0,06 || 0,62

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || 0,56 || 0,36 || 0,36 || 0,36 || 0,36 || 0,36 || 0,36 || 2,72

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5[24] välja jäävad kulud || || || || || || || ||

Personalikulud || || || || || || || ||

Muud halduskulud || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || || || || || || || ||

KOKKU || 0,56 || 0,36 || 0,36 || 0,36 || 0,36 || 0,36 || 0,36 || 2,72

Personaliga seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.2.  Hinnanguline personalivajadus

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

– X  Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline vajadus täistööaja ekvivalendina

|| Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta N

Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) || ||

XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 2,5 || 2,5 || 2,5 || 2,5 || 2,5

XX 01 01 02 (delegatsioonides) || || || || ||

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || ||

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || ||

Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[25] ||

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud) || || || || ||

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || || || || ||

XX 01 04 yy[26] || - peakorteris || || || || ||

- delegatsioonides || || || || ||

XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, renditud tööjõud ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || ||

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, renditud tööjõud ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || ||

Muud eelarveread (täpsustage) || || || || ||

KOKKU || 2,5 || 2,5 || 2,5 || 2,5 || 2,5

20 osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi sees; vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad || Riigihangete juhendi koostamine ja rakendamine nõuaks 1 täistööaja ekvivalendi mitme järjestikuse aasta vältel. Lisaks sellele nõuaks määrus 1,5 täistööaja ekvivalenti rakendussuunistega tegelemiseks.

Koosseisuvälised töötajad ||

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– X  Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– ¨  Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

– ¨  Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist[27].

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

– Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

– Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || Kokku

Täpsustage kaasrahastav asutus || || || || || || || ||

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || || || || || || || ||

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

– X  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

– ¨  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

¨         omavahenditele

¨         mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida: || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[28]

Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Artikkel …………. || || || || || || || ||

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutusmeetod.

[1]               „Relvastatud rühmitused ja julgeolekujõud” vastavalt määratlusele OECD hoolsuskohustuse suuniste (OECD 2013) II lisas, Konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide vastutustundlikke tarneahelaid käsitlevad OECD hoolsuskohustuse suunised (OECD Due Diligence Guidance for Responsible Supply Chains of Minerals from Conflict-Affected and High-Risk Areas), teine väljaanne, OECD Publishing (OECD 2013). http://dx.doi.org/10.1787/9789264185050-en.

[2]               USA Dodd-Franki seaduses on „konfliktimineraalidena” määratletud kolumbiit-tantaliit ehk koltan (tantaalimaak), kassiteriit (tinamaak), kuld ning volframiit (volframimaak) või nende derivaadid, mille abil rahastatakse konflikte Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Angolas, Burundis, Kesk-Aafrika Vabariigis, Kongo Vabariigis, Rwandas, Lõuna-Sudaanis, Tansaanias, Ugandas ja Sambias.

[3]               G8 juhtide Lough Erne'i tippkohtumise kommünikee, punkt 40, 18. juuni 2013.

[4]               Kaubaturgude ja toorainega seotud probleemide lahendamine, KOM(2011) 25 (lõplik), ning Kaubandus, majanduskasv ja areng, COM(2012) 22 (final).

[5]               Konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide vastutustundlikke tarneahelaid käsitlevad OECD hoolsuskohustuse suunised, teine väljaanne, OECD Publishing (OECD 2013). http://dx.doi.org/10.1787/9789264185050-en.

[6]               OECD suunised rahvusvahelistele ettevõtetele (OECD Guidelines for Multinational Enterprises), OECD 2011.

[7]               Ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtted (Guiding Principles on Business and Human Rights) ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo, New York ja Genf 2011.

[8]               Tooraineid käsitlev algatus – majanduskasvu ja tööhõive seisukohast kriitiliste vajaduste rahuldamine, KOM(2008) 699.

[9]               Kaubaturgude ja toorainega seotud probleemide lahendamine, KOM(2011) 25 (lõplik)

[10]             Kaubandus, majanduskasv ja areng, COM(2012) 22 (final).

[11]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes, ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

[12]             „Relvastatud rühmitused ja julgeolekujõud” vastavalt määratlusele II lisas dokumendile Konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide vastutustundlikke tarneahelaid käsitlevad OECD hoolsuskohustuse suunised, teine väljaanne, OECD Publishing (OECD 2013). http://dx.doi.org/10.1787/9789264185050-en.

[13]             Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2913/92, 12. oktoober 1992, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).

[14]             Konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide vastutustundlikke tarneahelaid käsitlevad OECD hoolsuskohustuse suunised, teine väljaanne, OECD Publishing (OECD 2013). http://dx.doi.org/10.1787/9789264185050-en.

[15]             ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[16]             Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

[17]             Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[18]             EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[19]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[20]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[21]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

[22]             Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[23]             Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

[24]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

[25]             Lepingulised töötajad; kohalikud töötajad; riikide lähetatud eksperdid; renditud tööjõud; noored eksperdid delegatsioonides.

[26]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

[27]             Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24 (ajavahemiku 2007–2013 kohta).

[28]             Traditsiooniliste omavahendite (põllumajandussaaduste tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

I LISA

Määruse reguleerimisalasse kuuluvate mineraalide ja metallide nimekiri liigitatuna kombineeritud nomenklatuuri järgi

CN-kood || Toote kirjeldus

2609 00 00 || Tinamaagid ja -kontsentraadid

2611 00 00 || Volframimaagid ja -kontsentraadid

2615 90 00 || Tantaalimaagid ja -kontsentraadid

2616 90 00 || Kullamaagid ja -kontsentraadid

2825 90 40 || Volframoksiidid ja -hüdroksiidid

2849 90 30 || Volframkarbiid

2849 90 50 || Tantaalkarbiid

7108 || Survetöötlemata, pooltöödeldud või pulbriline kuld

8001 || Survetöötlemata tina

8003 00 00 || Tinast varbmaterjal, profiilid ja traat

8007 00 || Muud tinatooted

8101 10 00 || Volframpulber

8101 94 00 || Survetöötlemata volfram, sh üksnes paagutamise teel saadud kangid

8101 96 00 || Volframtraat

8101 99 || Volframlatid ja -vardad (v.a üksnes paagutamise teel saadud) ning volframist profiilid, plaadid, lehed, ribad, foolium jm

8103 20 00 || Survetöötlemata tantaal, sh üksnes paagutamise teel saadud kangid; pulbrid

8103 90 || Tantaallatid ja -vardad (v.a üksnes paagutamisel saadud) ning tantaalist profiilid, traat, plaadid, lehed, ribad, foolium jm

||

II LISA

Artiklis 8 osutatud vastutustundlike sulatuskodade ja rafineerimistehaste nimekirja vorm

Veerg A: || Sulatuskojad või rafineerimistehased tähestikulises järjekorras

Veerg B: || Sulatuskoja või rafineerimistehase aadress

Veerg C: || Sümbol (*) näitab, kas sulatuskoda või rafineerimistehas hangib mineraale konflikti- ja riskipiirkondadest.

A || B || C

III LISA

Artiklis 9 osutatud liikmesriigi pädevate asutuste nimekirja vorm

Veerg A: || Liikmesriigid tähestikulises järjekorras

Veerg B: || Pädeva asutuse nimi

Veerg C: || Pädeva asutuse aadress

A || B || C