52014PC0083

SELETUSKIRI

1.           SISSEJUHATUS

Käesolevas Euroopa Komisjoni ettepanekus käsitletakse Euroopa Liidu seisukoha esitamist IMO merekeskkonna kaitse komitee 66. istungil seoses MARPOLi VI lisa muudatustega. Kõnealuste muudatustega MARPOLi konventsiooni VI lisa artikli 13 lõike 5 punktis 1 lükatakse viie aasta võrra edasi NOx-heite III taseme normide kasutuselevõtt. Muudatused on esitatud merekeskkonna kaitse komitee aruande (MEPC 65/22) 12. lisas. Aruande punktis 4.64 on märgitud, et need muudatused võetakse vastu MEPC 66. istungjärgul.

2.           RAHVUSVAHELISE MEREORGANISATSIOONI MUUDATUSTE VASTUVÕTMINE

2.1.        MARPOLi konventsiooni VI lisa muudatuste vastuvõtmine NOx-heite III taseme normide jõustamise edasilükkamise kohta

Kõnealused muudatused kiideti heaks 13.–17. mail 2013 toimunud merekeskkonna kaitse komitee 65. istungjärgul ja need esitatakse vastuvõtmiseks kõnealuse komitee 66. istungjärgul, mis toimub 31. märtsist kuni 4. aprillini 2014.

2.2.        Tunnustamine ja jõustamine,

Kui merekeskkonna kaitse komitee on muudatused kinnitanud ja vastu võtnud, esitatakse need konventsiooniosalistele, et nad saaksid kinnitada oma nõusolekut kõnealustest muudatustest tulenevate kohustustega.

3.           ASJAKOHASED ELi ÕIGUSAKTID JA ELi PÄDEVUS

ELi poliitika

Keskkonnakaitse, mida käsitletakse MARPOLi muudatustes, on ELi lepingu kohaselt jagatud pädevuse valdkond ja seda reguleeritakse väga suurel määral liidu õigusaktidega. EL on kasutanud laialdaselt oma pädevust õhu ja vee kvaliteeti käsitlevas poliitikavaldkonnas nii õigusaktide kui ka kokkulepitud poliitikaeesmärkide kaudu. Keskkonnapoliitika valdkonnas on Euroopa Liit võtnud selgesõnaliselt kohustuse parandada õhu ja vee kvaliteeti, sealhulgas rahvusvahelisel tasandil.

Õhusaastet käsitlevas strateegias[1] sätestatu kohaselt on õhu kvaliteeti käsitleva ELi poliitikaraamistiku sihiks teha olulisi edusamme, et saavutada ELi pikaajalisi eesmärke: säilitada, kaitsta ja parandada keskkonda ning kaitsta inimeste tervist (ELi toimimise lepingu artikli 191 lõige 1), st „saavutada õhu kvaliteet, mis ei põhjusta olulist negatiivset mõju ja riske inimeste tervisele ega keskkonnale”. Seda eesmärki, mis sätestati esimest korda kümme aastat tagasi kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis,[2] toetatakse ka ELi hiljuti kokkulepitud seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis, millest juhindutakse ELi poliitika suunamisel kuni aastani 2020[3]. Viimati osutati sellele eesmärgile Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud programmis „Puhas õhk Euroopale”[4].

NOx-heite kontrolli piirkondades rangemate NOx-heite normide kohaldamise edasilükkamine pärsiks nende eesmärkide saavutamist.

ELi õigusaktid

Olemasolevad õigusaktid hõlmavad paljusid saasteaineid, sh NOx, ja mitmesuguseid saasteallikaid, sealhulgas kõiki transpordiliike.

Heitkoguste siseriiklikke ülemmäärasid käsitlevas direktiivis (2001/81/EÜ)[5] ja välisõhu kvaliteedi direktiivis (2008/50/EÜ)[6] on sätestatud õhus sisalduva NOx piirväärtused. Heitkoguste siseriiklikke ülemmäärasid käsitleva direktiivi kohaselt nõutakse, et merelaevandusega seotud heitkogused tuleb kindlaks määrata ja neist tuleb teatada. Heitkoguste siseriiklike ülemmäärade järgimisel võetakse arvesse riigi merelaevastiku heitkoguseid ja kolmandate riikide laevade heitkoguseid asjaomase riigi siseveeteedel. Rahvusvahelise meretranspordi heiteid ülemmäära arvutamisel arvesse ei võeta, kuigi need mõjutavad oluliselt õhu kvaliteeti ELis. Sellise erandi tegemine on seotud IMO rolliga heitkoguste reguleerimisel. Seetõttu on heitkoguste siseriiklikke ülemmäärasid käsitleva direktiivi artiklis 11 sõnaselgelt osutatud vajadusele tegeleda heitkogustega rahvusvahelisel tasandil ning sätestatud, et „Edendamaks artiklis 1 ettenähtud eesmärgi saavutamist ning ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 300 kohaldamist, teevad komisjon ja liikmesriigid vajaduse korral kolmandate riikide ning asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjon (UN/ECE), Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) ja Rahvusvaheline Tsiviillennundusorganisatsioon (ICAO), kahe- ja mitmepoolset koostööd, kaasa arvatud teabevahetus tehnilise ja teadusliku uurimis- ja arendustöö valdkonnas selleks, et luua paremad võimalused heitkoguste vähendamiseks”.

Puhta õhu kvaliteedi paketis,[7] mille komisjon võttis vastu 18. detsembril 2013, kinnitatakse, et laevanduse heitkogused mõjutavad õhukvaliteeti maismaal ning täiendavad meetmed kõnealuses sektoris on kulutõhusad. Laevade NOx-heitel on otsene mõju siseveekogude ja mereakvatooriumi eutrofeerumisele, elupaikadele maismaal ning tervist mõjutavate (teiseste) tahkete osakeste tekkele. Selle saasteallika tähelepanuta jätmine vähendaks Lääne- ja Põhjamere ääres asuvate riikide võimalusi vee raamdirektiivis (2000/60/EÜ),[8] merestrateegia direktiivis (2008/56/EÜ),[9] elupaikade direktiivis (92/43/EMÜ)[10] ja linnudirektiivis (79/409/EMÜ)[11] sätestatud eesmärkide täitmisel, et piirata kahjulikku, sealhulgas eutrofeerumisest tulenevat mõju vee- ja maismaaökosüsteemidele. Samuti vähendaks see nende riikide võimalusi saavutada välisõhu kvaliteedi direktiivis 2008/50/EÜ sätestatud PM10 ja PM2,5 piirtasemeid, mis kehtestati eesmärgiga kaitsta inimeste tervist.

Käesoleva juhtumiga seotud NOx-heite III taseme norme ei ole konkreetsetes liidu õigusaktides veel käsitletud, kuid nende kehtestamine IMO raames, vastavalt MARPOLi VI lisa muutmisele 2008. aastal, on vajalik ja kooskõlas ELi üldiste kokkulepitud poliitiliste eesmärkidega. Normide kohaldamise edasi lükkamine õõnestab liikmesriikide võimalusi toetuda heitkoguste siseriiklikke ülemmäärasid käsitlevale direktiivile, et vähendada õhusaastet ja selle mõju.

Nõukogu otsus

Istungjärgul esitatava ELi seisukoha puhul on asjakohane õiguslik alus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõige 9, sest juhtum hõlmab õigusliku toimega akte. Merekeskkonna kaitse komitee 66. istungjärgu otsusel NOx-heite III tasandi normide jõustumiskuupäeva kohta on õiguslikult siduv mõju, sest sellega määratakse kindlaks kuupäev, millest alates kohaldatakse NOx-heite kontrollimise alal Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni MARPOLi konventsiooni VI lisa kõigi osapoolte laevade suhtes NOx-heite III tasandi norme.

              Kokkuvõte

Võttes arvesse ELi poliitikat asjaomases valdkonnas ja eespool osutatud õigusakte, leiab komisjon, et eespool nimetatud ja eeldatavasti merekeskkonna kaitse komitee 66. istungil vastu võetavate muudatustega hõlmatud küsimused puudutavad ELi ning eeldavad ühist seisukohta, mida peaksid ELi huvides väljendama kõik merekeskkonna kaitse komitees esindatud ELi liikmesriigid.

4.           KOKKUVÕTE

Komisjon teeb ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus merekeskkonna kaitse komitee 66. istungjärgul Euroopa Liidu nimel seoses eespool punktis 2.1 nimetatud muudatustega võetava seisukoha kohta.       

2014/0042 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni merekeskkonna kaitse komitee 66. istungjärgul MARPOLi konventsiooni VI lisa muudatusettepanekute vastuvõtmise kohta, mis käsitlevad NOx-heite III taseme normide kohaldamise edasilükkamist.

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1 ja artikli 218 lõiget 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)       MARPOLi konventsiooni VI lisa muutmisel 2008. aastal sätestati, et alates 2016. aastast hakatakse pärast nimetatud kuupäeva ehitatud laevade suhtes, mis läbivad lämmastikoksiidide heite kontrolli piirkondi, kohaldama NOx-heite III taseme norme.

(2)       2013. aasta mais toimunud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni merekeskkonna kaitse komitee 65. istungjärgul kiideti heaks MARPOLi konventsiooni VI lisa artikli 13 lõike 5 punkti 1 muudatused [muudatuste eelnõu]. Eeldatavasti peaks merekeskkonna kaitse komitee kõnealused muudatused vastu võtma 31. märtsist kuni 4. aprillini 2014 toimuval 66. istungjärgul.

(3)       Vastavalt MARPOLi konventsiooni artikli 16 lõikele 2 muutuvad MARPOLi konventsiooni VI lisa artikli 13 lõike 5 punkti 1 muudatused, milles käsitletakse NOx-heite III taseme normide jõustamise edasilükkamist viie aasta võrra, MARPOLi konventsiooni VI lisa osalistele siduvaks kuus kuud pärast muudatuste vastuvõtmise kuupäeva.

(4)       Keskkonnakaitse küsimusi, mis on kavandatud meetmete sisu, reguleeritakse väga suurel määral liidu õigusaktidega. EL on kasutanud õhu ja vee kvaliteediga seotud küsimustes laialdaselt oma pädevust nii õigusaktide kui ka kokkulepitud poliitikaeesmärkide kaudu. Kehtivad õigusaktid hõlmavad paljusid saasteaineid, sh lämmastikoksiide (NOx), ja mitmesuguseid saasteallikaid, sealhulgas kõiki transpordiliike. Direktiivis 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik,[12] direktiivis 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik,[13] direktiivis 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta[14] ning direktiivis 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta[15] on sätestatud eesmärk vähendada peamiselt lämmastikoksiididest tulenevat kahjulikku mõju (sh eutrofeerumise kahjulikku mõju) vee ja maismaa ökosüsteemidele. Direktiivis 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta[16] on sätestatud tahkete osakeste ja osooni piirtasemed ja sihtväärtused; lämmastikoksiidid on nende saastuse varajane näitaja.

(5)       Heitkoguste siseriiklikke ülemmäärasid käsitleva direktiivi 2001/81/EÜ[17] kohaselt nõutakse, et merelaevandusega seotud heitkogused tuleb kindlaks määrata ja nendest tuleb teatada, ning tunnistatakse samas, et rahvusvahelise meretranspordiga seotud heide (välja arvatud siseveeteedel) kuulub Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni pädevusse.

(6)       Direktiivi 2001/81/EÜ artikli 11 kohaselt ja koostoimes artikliga 1 peavad komisjon ja liikmesriigid tegema koostööd rahvusvahelisel tasandil, et vähendada teatavate õhusaasteainete, sealhulgas lämmastikoksiidide, heitkoguseid.

(7)       Võttes arvesse üldiselt kokku lepitud ELi poliitilisi eesmärke ja õigusakte, puudutab NOx heite III taseme normide kehtestamise edasilükkamine, mis kiidetakse heaks merekeskkonna kaitse komitee 66. istungil vastu võetavate muudatustega Euroopa Liidu huvisid ning see eeldab, et EL võtab ühise seisukoha, mida peaksid ELi huvides väljendama kõik merekeskkonna kaitse komitees esindatud ELi liikmesriigid.

(8)       Liit ei ole IMO liige ega asjaomaste konventsioonide ja koodeksite osaline. Seepärast peab nõukogu andma liikmesriikidele õiguse väljendada liidu huvides allpool nimetatud seisukohta.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.           Liidu seisukoht IMO merekeskkonna kaitse komitee 66. istungil on, et liit ei ole nõus IMO dokumendi MEPC 65/22 12. lisas esitatud muudatuste vastuvõtmisega, mida on kavas teha MARPOLi konventsiooni VI lisa artikli 13 lõike 5 punktis 1.

2.           Lõikes 1 sätestatud liidu seisukohta väljendavad IMOsse kuuluvad liikmesriigid, tegutsedes ühiselt liidu huvides.

3.           Kõnealuse seisukoha väikestes muudatustes võidakse kokku leppida ilma kõnesoleva seisukoha muutmiseta.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

[1]               KOM(2005) 446 (lõplik).

[2]               EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1.

[3]               Euroopa Liidu üldine keskkonnaalane tegevusprogramm „Hea elu maakera võimaluste piires”, COM (2012)710 (final).

[4]               COM(2013)918 (final).

[5]               EÜT L 309, 27.11.2001, lk 22.

[6]               ELT L 152, 11.6.2008, lk 1.

[7]           Kõik asjaomased dokumendid on kättesaadavad aadressil: http://ec.europa.eu/environment/air/clean_air_policy.htm.

[8]               EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

[9]               ELT L 164, 25.6.2008, lk 19.

[10]             EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.

[11]             EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1.

[12]             EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

[13]             ELT L 164, 25.6.2008, lk 19.

[14]             EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.

[15]             EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1.

[16]          ELT L 152, 11.6.2008, lk 1.

[17]          EÜT L 309, 27.11.2001, lk 22.