DOKUMENDID

                                     

Euroopa Liidu üldeelarve PROJEKT 2015. eelarveaastaks

ÜLDINE SISSEJUHATUS

2015. AASTA ÜLDEELARVE PROJEKT

TULUDE JA KULUDE EELARVESTUS JAGUDE KAUPA

Võttes arvesse:

– Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 314, koostoimes Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga, eriti selle artikliga 106a,

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju,[1] eriti selle artiklit 38,

– nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020,[2] eriti selle artiklit 13,

– komisjoni poolt 24. juunil 2014 esitatud esialgset Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve projekti[3],

– kirjalikku muutmisettepanekut nr 1/2015[4],

– nõukogu poolt 2. septembril 2014 vastu võetud seisukohta Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve algse projekti kohta,

– Euroopa Parlamendi poolt 22. oktoobril 2014 vastu võetud muudatusi nõukogu seisukohas Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve algse projekti kohta,

esitab Euroopa Komisjon eelarvepädevatele institutsioonidele 2015. aasta üldeelarve projekti.

SISUKORD

1.       Sissejuhatus. 5

2.       Mitmeaastane finantsraamistik ja uus 2015. aasta eelarveprojekt. 6

2.1.         Mitmeaastases finantsraamistikus 2015. aasta eelarve jaoks ettenähtud ülemmäärad. 6

2.2.         2015. aasta eelarveprojekti ülevaade. 6

3.       Uue eelarveprojekti ettepaneku põhielemendid.. 8

3.1.         Finantsraamistiku kulurubriigid. 9

3.1.1.      „Suletud” eelarveread. 9

3.1.2.      Alamrubriik 1a – Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks. 9

3.1.3.      Alamrubriik 1b – Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus. 9

3.1.4.      Rubriik 2 — Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad. 9

3.1.5.      Rubriik 3 – Julgeolek ja kodakondsus. 10

3.1.6.      Rubriik 4 – Globaalne Euroopa. 10

3.1.7.      Rubriik 5 — Haldus. 10

3.2.         Horisontaalsed küsimused. 11

3.2.1.      Detsentraliseeritud asutused. 11

3.2.2.      Rakendusametid. 11

3.2.3.      Katseprojektid ja ettevalmistav tegevus. 11

3.2.4.      ELi delegatsioonide ühiste halduskulude ümberpaigutamine. 11

3.2.5.      Eelarveselgitused. 11

3.3.         Üldine lähenemisviis maksete assigneeringutele. 12

4.       Lõppmärkused.. 12

5.       2015. aasta eelarveprojekt finantsraamistiku rubriikide ja peamiste programmide kaupa.. 14

TULUDE JA KULUDE EELARVESTUSE MUUDATUSED EELARVEJAGUDE KAUPA

Tulude ja kulude eelarvestuses eelarvejagude kaupa tehtavad muudatused on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/budget/www/index-et.htm). Teadmiseks on lisatud nende muudatuste ingliskeelne versioon, mis moodustab eelarve lisa.

1.           Sissejuhatus

Komisjon edastas 2015. aasta eelarveprojekti[5] kõigis ametlikes keeltes 24. juunil 2014. Nõukogu lõpetas eelarveprojekti lugemise 2. septembril 2014 ja Euroopa Parlament hääletas selle üle 22. oktoobril 2014 toimunud lugemisel. Kuna Euroopa Parlament võttis vastu eelarveprojekti muudatused, millega nõukogu ei nõustunud, kutsuti kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõike 4 punktiga c kokku lepituskomitee.

Lepituskomitee töötas 21 päeva, 28. oktoobrist kuni 17. novembrini 2014. Ehkki aruteludes tehti märkimisväärseid edusamme, sealhulgas aktsepteeriti vajadust kasutada 2014. aasta maksete assigneeringuteks ettenägemata kulude varu, ei olnud ettenähtud aja jooksul siiski võimalik ühitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu seisukohti, eriti selles osas, mis puudutas 2014. aasta täitmata maksevajaduste täitmiseks vajalike maksete assigneeringute taset. Seepärast ei jõutud kokkuleppele ei 2015. aasta eelarves ega paranduseelarve projektides nr 2/2014[6], 3/2014[7], 4/2014[8], 5/2014[9] ja 7/2014[10], sest kõiki neid käsitlesid Euroopa Parlament ja nõukogu ühe ja sama paketina[11].

Kuna lepituskomitees üksmeelt ei saavutatud, esitab komisjon ELi toimimise lepingu artikli 314 lõike 8 kohaselt uue 2015. aasta eelarveprojekti. Komisjon püüab käesolevas uues eelarveprojektis võtta arvesse mõlema eelarvepädeva institutsiooni seisukohti ilma uue lepitusperioodita. Kui eelarves kokkuleppele ei jõuta, tuleks 2015. aastal lähtuda „ajutistest kaheteistkümnendikest”, mis raskendaks võtmetähtsusega poliitika ja programmide rakendamist ning edastaks Euroopa kodanikele majanduslikult ebakindlal ajal halva sõnumi.

Seades eesmärgiks 2015. aasta eelarve õigeaegselt vastu võtta, kajastab komisjoni esitatud 2015. aasta uus eelarveprojekt lepituskomitees 2015. aasta eelarve küsimuses tehtud edusamme, mille käigus suures osas taastati komisjoni algne eelarveprojekt, mida oli muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2015[12], eelkõige kulukohustuste osas, ehkki maksete taset vähendati. Käesolevas ettepanekus on võetud arvesse ka hiljutisi arutelusid ja ettepanekuid ELi eelarvest majanduskasvuks suunatavate summade maksimeerimise teemadel. Sellega seoses keskendutakse uue eelarveprojekti ettepanekus eelkõige selliste poliitikavaldkondade toetamisele, mis soodustavad konkurentsivõimet ja majanduslikku lähenemist, aidates niiviisi kaasa majanduskasvule ja töökohtade loomisele, ning sellistele eelarveridadele, mis võimaldavad Euroopal lahendada kriise iseäranis oma naaberriikides. Samuti kajastuvad ettepanekus 10 prioriteetset poliitikavaldkonda, mis tõsteti esile uue komisjoni poliitilistes suunistes[13], nagu töökohtade loomine, kasvu ja investeeringute hoogustamine, digitaalse siseturu ühendamine, energiavarustuskindluse parandamine ja samas võitlus globaalse soojenemise vastu, Euroopa piiride kindlustamine ja Euroopa tugevdamine välispoliitika alal.

2.           Mitmeaastane finantsraamistik ja uus 2015. aasta eelarveprojekt

2.1.        Mitmeaastases finantsraamistikus 2015. aasta eelarve jaoks ettenähtud ülemmäärad

Järgmises tabelis on esitatud 2015. aasta eelarveprojekti koostamisel aluseks võetud mitmeaastase finantsraamistiku[14] kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute ülemmäärad.

Rubriik || 2015. aasta kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes jooksevhindades

|| Kulukohustuste assigneeringud ||

1. || Arukas ja kaasav majanduskasv || 66 813,0

1a || Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks || 17 666,0

1b || Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus || 49 147,0

2. || Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad || 59 599,0

|| Millest: Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF) – turuga seotud kulud ja otsetoetused || 44 313,0

3. || Julgeolek ja kodakondsus || 2 246,0

4. || Globaalne Euroopa || 8 749,0

5. || Haldus || 9 076,0

|| Millest: institutsioonide halduskulud || 7 351,0

6. || Kompensatsioonid || 0,0

|| KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUD KOKKU || 146 483,0

|| MAKSETE ASSIGNEERINGUD KOKKU || 141 901,0

Mitmeaastases finantsraamistikus on kulukohustuste assigneeringute (KA) üldine ülemmäär 146 483 miljonit eurot, mis moodustab 1,05 % ELi kogurahvatulust. Maksete assigneeringute (MA) ülemmäär on 141 901 miljonit eurot, mis moodustab 1,02 % kogurahvatulust.

2.2.        2015. aasta eelarveprojekti ülevaade

(Kulukohustuste assigneeringud (KA) ja maksete assigneeringud (MA) miljonites eurodes, jooksevhindades, ümardatud)

Rubriik || Eelarve || Eelarve || Eelarveprojekt (EP) || Erinevus || Erinevus

2014 (1) || 2014 kohandatud (2) || 2015 || 2015 - 2014 (kohandatud) || 2015/2014 (kohandatud)

(1) (2) || (3) || (3 - 1) || (3 / 1)

KA || MA || KA || MA || KA || MA || KA || MA || KA || MA

1. || Arukas ja kaasav majanduskasv || 63 986,3 || 66 374,5 || 63 985,9 || 66 374,0 || 66 718,8 || 66 900,8 || 2 732,9 ||  526,7 || 4,3 % || 0,8 %

millest paindlikkusinstrument ||  89,3 || ||  89,3 || ||  83,3 || || || || ||

Ülemmäär || 63 973,0 || || 63 973,0 || || 66 813,0 || || || || ||

Varu ||  76,0 || ||  76,4 || ||  177,5 || || || || ||

1a || Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks || 16 484,0 || 12 028,3 || 16 484,0 || 12 028,3 || 17 488,5 || 15 833,3 || 1 004,5 || 3 805,0 || 6,1 % || 31,6 %

Ülemmäär || 16 560,0 || || 16 560,0 || || 17 666,0 || || || || ||

Varu ||  76,0 || ||  76,0 || ||  177,5 || || || || ||

1b || Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus || 47 502,3 || 54 346,2 || 47 502,3 || 54 346,2 || 49 230,3 || 51 067,4 || 1 728,0 || -3 278,7 || 3,6 % || -6,0 %

millest paindlikkusinstrument ||  89,3 || ||  89,3 || ||  83,3 || || || || ||

Ülemmäär || 47 413,0 || || 47 413,0 || || 49 147,0 || || || || ||

Varu ||  0,0 || ||  0,0 || ||  0,0 || || || || ||

2. || Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad || 59 190,9 || 56 558,8 || 59 190,9 || 56 558,7 || 58 808,6 || 56 231,1 || - 382,3 || - 327,6 || -0,6 % || -0,6 %

Ülemmäär || 59 303,0 || || 59 303,0 || || 59 599,0 || || || || ||

Varu ||  112,1 || ||  112,1 || ||  790,4 || || || || ||

Millest: Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF) – turuga seotud kulud ja otsetoetused(2) || 43 778,1 || 43 777,0 || 43 778,1 || 43 777,0 || 43 455,8 || 43 448,3 || - 322,3 || - 328,7 || -0,7 % || -0,8 %

Vaheülemmäär || 44 130,0 || || 44 130,0 || || 44 313,0 || || || || ||

EAGF ja EAFRD vahelise ümberpaigutuse netosumma ||  351,9 || ||  351,9 || ||  123,2 || || || || ||

Vahevaru ||  0,0 || ||  0,0 || ||  734,0 || || || || ||

3. || Julgeolek ja kodakondsus || 2 172,0 || 1 677,0 || 2 172,0 || 1 677,0 || 2 146,7 || 1 884,3 || - 25,3 ||  207,3 || -1,2 % || 12,4 %

Ülemmäär || 2 179,0 || || 2 179,0 || || 2 246,0 || || || || ||

Varu ||  7,0 || ||  7,0 || ||  99,3 || || || || ||

4. || Globaalne Euroopa || 8 325,0 || 6 842,0 || 8 254,2 || 6 780,4 || 8 356,4 || 7 428,0 ||  102,3 ||  647,6 || 1,2 % || 9,6 %

Ülemmäär || 8 335,0 || || 8 335,0 || || 8 749,0 || || || || ||

Varu ||  10,0 || ||  80,8 || ||  392,6 || || || || ||

5. || Haldus || 8 404,5 || 8 405,4 || 8 475,9 || 8 467,5 || 8 680,5 || 8 668,1 ||  204,6 ||  200,6 || 2,4 % || 2,4 %

Ülemmäär || 8 721,0 || || 8 721,0 || || 9 076,0 || || || || ||

Varu ||  316,5 || ||  245,1 || ||  395,5 || || || || ||

Millest: institutsioonide halduskulud || 6 792,2 || 6 793,1 || 6 863,6 || 6 855,2 || 6 961,2 || 6 948,8 ||  97,6 ||  93,6 || 1,4 % || 1,4 %

Vaheülemmäär || 7 056,0 || || 7 056,0 || || 7 351,0 || || || || ||

Vahevaru ||  263,8 || ||  192,4 || ||  389,8 || || || || ||

6. || Kompensatsioonid ||  28,6 ||  28,6 ||  28,6 ||  28,6 ||  0,0 ||  0,0 || - 28,6 || - 28,6 || -100,0 % || -100,0 %

Ülemmäär ||  29,0 || ||  29,0 || ||  0,0 || || || || ||

Varu ||  0,4 || ||  0,4 || ||  0,0 || || || || ||

Rubriikide 1–6 assigneeringud || 142 107,4 || 139 886,3 || 142 107,4 || 139 886,3 || 144 711,0 || 141 112,3 || 2 603,6 || 1 226,0 || 1,8 % || 0,9 %

Millest paindlikkusinstrument ||  89,3 ||  0,0 ||  89,3 ||  0,0 ||  83,3 ||  11,3 || || || ||

Millest ettenägemata kulude varu ||  0,0 || 4 026,7 ||  0,0 || 4 026,7 ||  0,0 ||  0,0 || || || ||

Ülemmäär || 142 540,0 || 135 866,0 || 142 540,0 || 135 866,0 || 146 483,0 || 141 901,0 || || || ||

Varu ||  521,9 ||  6,4 ||  521,9 ||  6,4 || 1 855,3 ||  800,0 || || || ||

Assigneeringud protsendina kogurahvatulust (3) || 1,05 % || 1,04 % || 1,05 % || 1,04 % || 1,04 % || 1,01 % || || || ||

Muud erivahendid(4) ||  582,9 ||  482,9 ||  582,9 ||  482,9 ||  515,4 ||  225,0 || - 67,5 || - 257,9 || -11,6 % || -53,4 %

Assigneeringud kokku || 142 690,3 || 140 369,2 || 142 690,3 || 140 369,2 || 145 226,3 || 141 337,3 || 2 536,0 ||  968,1 || 1,8 % || 0,7 %

Assigneeringud protsendina kogurahvatulust (3) || 1,06 % || 1,04 % || 1,06 % || 1,04 % || 1,04 % || 1,01 % || || || ||

(1) 2014. aasta eelarve hõlmab paranduseelarvet nr 1 ning paranduseelarve projekte nr 3–8.

(2) Et hõlbustada võrdlust uue 2015. aasta eelarveprojektiga, on 2014. aasta eelarvet kohandatud, et võtta arvesse ELi delegatsioonide ja ELi eriesindajate nn ühiste halduskulude ümberpaigutust komisjoni jao alt ELi välisteenistuse jao alla, nagu on sätestatud punktis 3.1.7.

(3) Eelarveprojekt põhineb kogurahvatulu prognoosil, mis avaldati pärast omavahendite nõuandekomitee 19. mai 2014. aasta koosolekut.

(4) Muude erivahendite hulka kuuluvad hädaabireserv, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) ja Euroopa Liidu Solidaarsusfond (ELSF). Assigneeringute ülemmäärade suhtes jääva varu arvutamisel ei käsitata vastavaid assigneeringuid mitmeaastase finantsraamistiku osana. Sama kehtib ka paindlikkusinstrumendiga seotud assigneeringute puhul.

Uue 2015. aasta eelarveprojekti (EP) kulukohustuste assigneeringute summa (sh erivahendid) on kokku 145 226,3 miljonit eurot, mis moodustab 1,04 % kogurahvatulust[15] ja on 2 536,0 miljonit eurot (1,8 %) enam kui 2014. aastal, kui arvata kaasa paranduseelarve projektid nr 3/2014 kuni 8/2014. Seega jääb mitmeaastase finantsraamistiku eri ülemmääradeni kokku 1 855,3 miljoni euro suurune varu.

Maksete assigneeringute kogusumma (sh erivahendid) on 141 337,3 miljonit eurot, mis moodustab 1,01 % kogurahvatulust. Kui võtta arvesse ka paranduseelarve projekte nr 3/2014 kuni 8/2014, tähendab see 968,0 miljoni euro suurust (0,7 %) kasvu võrreldes 2014. aasta eelarves sisalduvate maksete assigneeringutega. Mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärani jääb 800,0 miljoni euro suurune varu.

Alamrubriigi 1a (Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks) kulukohustuste assigneeringud on 17 488,5 miljonit eurot. Seda on võrreldes 2014. aasta eelarvega 6,1 % rohkem, kusjuures suurenevad peamiselt sellesse alamrubriiki kuuluvate raamprogrammi Horisont 2020, Euroopa Ühendamise Rahastu ja suurte infrastruktuuriprojektide „ITER” ja „Copernicus” assigneeringud; siia jääb 177,5 miljoni euro suurune varu. Maksete assigneeringud kasvavad 15 833,3 miljoni euroni ehk 31,6 %. Niisuguse olulise kasvu puhul on võetud arvesse maksete assigneeringute madalat taset aastal 2014 selliste programmide jaoks nagu Horisont 2020 ja vajadust tegelda üha suurenevate täitmata kulukohustustega, jättes samas uute programmide algatamiseks piisavalt eelmakseid.

Alamrubriigi 1b (Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus) kulukohustuste assigneeringud kasvavad 49 230,3 miljoni euroni ehk 3,6 %, jätmata mingit varu. Siia hulka kuuluvad Küprosele ette nähtud täiendavad struktuurivahendid, mille jaoks komisjon soovitab kasutada paindlikkusinstrumenti 83,3 miljoni euro ulatuses kulukohustuste assigneeringute osas ja 11,3 miljoni euro ulatuses maksete assigneeringute osas. Maksete assigneeringud vähenevad 6,0 %, võrreldes 2014. aasta eelarvega, mida on muudetud paranduseelarve projektidega, ehk 51 067,4 miljoni euroni.

Rubriigi 2 (Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad) jaoks kavandatakse kulukohustuste assigneeringuid summas 58 808,6 miljonit eurot. Seega vähenevad kulud 2014. aasta eelarvega võrreldes 0,6 % ja ülemmäära suhtes jääb 790,4 miljoni euro suurune varu. Maksete assigneeringud ulatuvad 56 231,1 miljoni euroni, vähenedes samuti 0,6 %, võrrelduna 2014. aasta eelarvega, mida on muudetud paranduseelarve projektidega. Kui võtta arvesse viimaseid ajakohastusi sihtotstarbelistes tuludes, ulatuvad turuga seotud kuludeks ja otsetoetusteks ettenähtud summad 43 455,8 miljoni euroni kulukohustuste assigneeringute osas ja 43 448,3 miljoni euroni maksete assigneeringute osas. Kui omavahel kombineerida EAGFi sihtotstarbelised tulud ja taotletud assigneeringud, kasvavad EAGFi kogukulutused 273,6 miljoni võrra võrreldes algse eelarveprojektiga. Turumeetmete ja otsetoetuste vaheülemmäära suhtes jääb 734,0 miljoni euro suurune varu.

Rubriigi 3 (Julgeolek ja kodakondsus) kulukohustuste assigneeringud vähenevad 2 146,7 miljoni euroni ehk 1,2 %[16], jättes 99,3 miljoni euro suuruse varu. Maksete assigneeringud suurenevad 1 884,3 miljoni euroni (kasv 12,4 %), mis tuleneb Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ja Sisejulgeolekufondi loomisest.

Rubriigi 4 (Globaalne Euroopa) kulukohustuste assigneeringud suurenevad 8 356,4 miljoni euroni ehk 0,4 %, jättes ülemmäärani 392,6 miljoni euro suuruse mittesihtotstarbelise varu. Maksete assigneeringud suurenevad 7 428,0 miljoni euroni ehk 8,6 %, peamiselt selleks, et võtta arvesse kiiresti kasvavaid täitmata kulukohustusi selles rubriigis.

Rubriigi 5 (Haldus) kulukohustuste ja maksete assigneeringud kõigi institutsioonide jaoks kokku (kaasa arvatud pensionid ja Euroopa koolid) suurenevad kulukohustuste assigneeringute osas 3,3 % (8 680,5 miljoni euroni) ja maksete assigneeringute osas 3,1 % (8 668,1 miljoni euroni). Selles on võetud arvesse ELi delegatsioonide ja ELi eriesindajate ühiste halduskulude ümberpaigutust tegevuseelarve rubriikide (peam. rubriik 4 „Globaalne Euroopa”) alt rubriiki 5 (Haldus), nagu on kirjeldatud allpool punktis 3. Sellest tulenev mittesihtotstarbelise varu on 395,5 miljonit eurot.

1. Uue eelarveprojekti ettepaneku põhielemendid

Nagu sissejuhatuses märgitud, põhineb komisjoni uus eelarveprojekt ebaõnnestunud lepitusmenetluse ajal tehtud edusammudel, kusjuures selleks, et ühtlustada mõlema eelarvepädeva institutsiooni seisukohad aasta lõpuks, on jäänud väga vähe aega.

Allpool esitatakse ülevaade muudatustest, mis on tehtud algses eelarveprojektis, mida on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2015.

1.1. Finantsraamistiku kulurubriigid

Uue eelarveprojekti kulukohustuste assigneeringute aluseks on lepituskomitees 2015. aasta eelarvega seoses tehtud edusammud suurte rahastamisprogrammide ja haldus(toetus)kulutuste puhul, mis on suures osas kooskõlas komisjoni kirjalikus muutmisettepanekus nr 1/2015 kavandatud tasemega, ning nn „suletud” eelarveridade (vt punkt 3.1.1.) ja horisontaalsete küsimuste, sealhulgas detsentraliseeritud asutuste ja rakendusametite puhul, mille kohta on esitatud üksikasjad punktis 3.2.

1.1.1. „Suletud” eelarveread

Nende eelarveridade assigneeringud, mida nõukogu ega Euroopa Parlament ei muutnud, ja need, mille puhul parlament kiitis asjaomase lugemise käigus heaks nõukogu muudatusettepanekud, on nimetatud tasandil kinnitatud, kui allpool esitatud punktides ei ole märgitud teisiti.

1.1.2. Alamrubriik 1a – Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

Alamrubriigi 1a kulukohustuste assigneeringud vastavad komisjoni algses eelarveprojektis esitatud assigneeringutele, kuid järgmiste programmide puhul on tehtud muudatused, mis on esitatud järgmises tabelis ja kajastavad prioriteeti parandada eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) rahastamisvõimalusi ELi eelarvest.

tuhandetes eurodes

Eelarverida || Nimetus || Kulukohustuste assigneeringute suurendamine

2015. aasta eelarveprojekt || Uus 2015. aasta eelarveprojekt || Erinevus

02 02 02 || Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) rahastamisvõimaluste parandamine omakapitali ja laenude kujul || 162 791,7 || 174 791,7 || 12 000,0

04 03 02 03 || Mikrorahastamine ja sotsiaalne ettevõtlus – Rahastamisvahenditele juurdepääsu lihtsustamine ettevõtjate jaoks, eelkõige tööturult tõrjutute ja sotsiaalse ettevõtlusega tegelejate jaoks || 24 957,0 || 26 457,0 || 1 500,0

08 02 02 02 || Riskikapitali kättesaadavuse parandamine teadus- ja innovatsiooniinvesteeringute jaoks || 337 534,7 || 342 534,7 || 5 000,0

|| Kokku || || || 18 500,0

Selle tulemusena, ning võttes arvesse katseprojekte, ettevalmistavat tegevust, detsentraliseeritud asutusi ja ELi delegatsioonide ühiste halduskulude ümberpaigutamist, nagu kirjeldatud punktis 3.2, on tehtud ettepanek näha kulukohustusteks ette 17 488,5 miljonit eurot, jättes alamrubriiki 1a kulude ülemmäära suhtes 177,5 miljoni euro suuruse varu.

1.1.3. Alamrubriik 1b – Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

Alamrubriigi 1b kulukohustuste assigneeringud vastavad komisjoni algses eelarveprojektis esitatud assigneeringutele. Võttes arvesse katseprojekte ja ettevalmistavat tegevust ning paindlikkusinstrumendist 83,3 miljoni euro kaasamist Küprosele antava täiendava abina, nähakse kulukohustusteks ette 49 230,3 miljonit eurot.

1.1.4. Rubriik 2 — Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad

Rubriigi 2 kulukohustuste assigneeringud vastavad komisjoni eelarveprojektis, mida on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2015, esitatud assigneeringutele, võttes arvesse sihtotstarbelise tulu ajakohastamist (+ 273,6 miljonit eurot). Pärast kirjaliku muutmisettepaneku nr 1/2015 esitamist ilmnenud uute asjaolude põhjal, mis puudutavad eelkõige teavet Venemaa kehtestatud toiduainete impordi keelule vastamiseks kavandatud erakorraliste meetmete tegeliku kohaldamise kohta alates 2014. aasta augustist, EAGFi vahendite ülejääki 2014. aastal ja 2015. aasta finantskorrektsioonide ajakohastatud prognoosi, on tänu sellele täiendavale sihtotstarbelisele tulule võimalik rahastada eespool nimetatud erakorralisi meetmeid (sealhulgas neid, mis on seotud Balti riikide piimasektoriga, mille jaoks komisjon võttis 26. novembril 2014 vastu lisapaketi,[17] ja Soomega, kui tingimused on täidetud) kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2015 taotletud assigneeringute raames, ilma et oleks vaja kasutada põllumajandussektori kriisireservi vahendeid.

Selle tulemusena, ning võttes arvesse katseprojekte, ettevalmistavat tegevust ja ELi delegatsioonide ühiste halduskulude ümberpaigutamist Euroopa välisteenistuse eelarvejakku, nähakse kulukohustusteks ette 58 808,6 miljonit eurot, jättes rubriiki 2 kulude ülemmäära suhtes 790,4 miljoni euro suuruse varu.

1.1.5. Rubriik 3 – Julgeolek ja kodakondsus

Rubriigi 3 kulukohustuste assigneeringud vastavad komisjoni algses eelarveprojektis esitatud assigneeringutele järgmiste muudatustega: FRONTEXi tegevuskulude suurendamine 20,0 miljoni euro võrra (vt ka punkt 3.2.1), mis kompenseeritakse vastava vähendamisega eelarvepunktis (18 02 01 01) Toetus piirihaldusele ja ühisele viisapoliitikale seadusliku reisimise hõlbustamiseks.

Selle tulemusena, ning võttes arvesse katseprojekte, ettevalmistavat tegevust ja detsentraliseeritud asutusi, nähakse kulukohustusteks ette 2 146,7 miljonit eurot, jättes rubriiki 3 kulude ülemmäära suhtes 99,3 miljoni euro suuruse varu.

1.1.6. Rubriik 4 – Globaalne Euroopa

Rubriigi 4 kulukohustuste assigneeringud vastavad komisjoni algses eelarveprojektis esitatud assigneeringutele. Eelarvepunktiga (19 03 01 07) Euroopa Liidu eriesindajad seotud assigneeringud (20,0 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringuid ja 9,2 miljonit eurot maksete assigneeringuid) paigutatakse siiski ümber Euroopa välisteenistuse eelarvejakku.

Selle tulemusena, ning võttes arvesse katseprojekte, ettevalmistavat tegevust, detsentraliseeritud asutusi ning ELi delegatsioonide ühiste halduskulude ja Euroopa Liidu eriesindajatega seotud assigneeringute ümberpaigutamist Euroopa välisteenistuse eelarvejakku, nähakse kulukohustusteks ette 8 356,4 miljonit eurot, jättes rubriiki 4 kulude ülemmäära suhtes 392,6 miljoni euro suuruse varu.

1.1.7. Rubriik 5 — Haldus

Rubriigi 5 ametikohtade loetelu järgne töökohtade arv institutsioonides ja kulukohustuste assigneeringud on määratud komisjoni algses eelarveprojektis, mida on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2015, esitatud tasemel koos järgmiste eranditega:

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu eelarvejao menetlemine vastavalt Euroopa Parlamendis ja nõukogus;

- Euroopa Kohtu eelarvejao menetlemine Euroopa Parlamendis;

- Euroopa Kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee eelarvejagude menetlemine Euroopa Parlamendis ning

- Euroopa välisteenistuse jaoks kavandatud assigneeringute suurendamine võrreldes komisjoni eelarveprojektiga, kuna ELi delegatsioonide ühised halduskulud (vastavalt 1. lisale) ja Euroopa Liidu eriesindajatega seotud assigneeringud paigutati ümber komisjoni eelarvejaost Euroopa välisteenistuse eelarvejakku. See ümberpaigutus aga ei avalda mõju eelarvele tervikuna.

Võrreldes algse eelarveprojektiga on nendel muudatustel järgmine mõju:

- kaotatakse 35 koosseisulist ametikohta, tulenevalt ühest küljest 47 ametikoha kaotamisest Euroopa Parlamendis ja teisest küljest 12 ametikoha lisandumisest Euroopa Liidu Kohtus, ning

- assigneeringute kogusumma väheneb 0,6 miljoni euro võrra, kuna Euroopa Kontrollikoja assigneeringuid vähendatakse1,4 miljoni, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee assigneeringu 1,4 miljoni ja Regioonide Komitee assigneeringuid 0,4 miljoni euro võrra, kuid Euroopa Liidu Kohtu assigneeringuid suurendatakse 2,6 miljoni euro võrra;

- Euroopa välisteenistuse jaoks kavandatud assigneeringute suurendamine 91,5 miljoni euro võrra kajastab ELi delegatsioonide ühiste halduskulude ja Euroopa Liidu eriesindajatega seotud assigneeringute ümberpaigutamist. Ümberpaigutus ei avalda mõju eelarvele, kuna see kompenseeritakse täielikult komisjoni eelarvejao alamrubriigist 1a (0,6 miljonit eurot), rubriigist 2 (0,1 miljonit eurot), rubriigist 4 (65,7 miljonit eurot) ja rubriigist 5 (25,2 miljonit eurot). Nende ümberpaigutamiste tulemusel suurenevad rubriigi 5 assigneeringud 66,3 miljoni euro võrra.

Selle tulemusena, ning võttes arvesse katseprojekte, ettevalmistavat tegevust ning ELi delegatsioonide ühiste halduskulude ja Euroopa Liidu eriesindajatega seotud kulude ümberpaigutamist rubriigist 4 Euroopa välisteenistuse eelarvejakku, nähakse kulukohustusteks ette 8 680,5 miljonit eurot, jättes rubriiki 5 kulude ülemmäära suhtes 395,5 miljoni euro suuruse varu.

1.2. Horisontaalsed küsimused

1.2.1. Detsentraliseeritud asutused

ELi rahaline toetus detsentraliseeritud asutustele (kulukohustuste assigneeringud ja maksete assigneeringud) ning nende asutuste ametikohtade arv on samal tasemel kui komisjoni esitatud eelarveprojektis, mida on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2015, võttes arvesse järgmisi muudatusi:

- koosseisuliste ametikohtade arvu ja nendega seotud assigneeringute suurenemine võrreldes algse eelarveprojektiga: Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA, +7 ametikohta ja +455 000 eurot); Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA, +3 ametikohta ja +195 000 eurot); Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA ,+3 ametikohta ja +195 000 eurot); Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO, +4 ametikohta ja +260 000 eurot) ning Euroopa Politseiamet (EUROPOL, +5 ametikohta, vähendamine 600 000 eurot).

- FRONTEXi tegevuskulusid suurendatakse 20,0 miljoni euro võrra nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringutes.

1.2.2. Rakendusametid

ELi rahaline toetus rakendusametitele (kulukohustuste assigneeringutes ja maksete assigneeringutes) ja nende ametite ametikohtade arv on samal tasemel kui algses eelarveprojektis, mida on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2015.

1.2.3. Katseprojektid ja ettevalmistav tegevus

Uus eelarveprojekt hõlmab pärast lugemist Euroopa Parlamendis 59 katseprojekti ja ettevalmistavat tegevust kogusummas 57,1 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringutes.

1.2.4. ELi delegatsioonide ühiste halduskulude ümberpaigutamine

Uues eelarveprojektis on ELi delegatsioonide ühiste halduskulude assigneeringud (71,5 miljonit eurot) komisjoni jaost (alamrubriik 1a, rubriigid 2, 4 ja 5) ümber paigutatud Euroopa välisteenistuse eelarvejakku (rubriik 5).

1.2.5. Eelarveselgitused

Uude eelarveprojekti on kaasatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu tehtud muudatused, välja arvatud eelarvepunktides 04 03 01 03 ja 19 03 01 06, tingimusel et nende muudatustega ei muudeta ega laiendata olemasoleva õigusliku aluse reguleerimisala ega vähendata institutsioonide halduslikku iseseisvust.

1.3. Üldine lähenemisviis maksete assigneeringutele

Vajaduste analüüs, mille alusel komisjon esitas taotluse suurendada 2014. eelarveaasta maksete assigneeringuid (paranduseelarve projekt nr 3/2014 ), on nii senist tegelikku täitmist kui ka saadud maksetaotlusi arvesse võttes endiselt täiesti asjakohane. Kuigi lepituskomitees ei saavutatud kokkulepet Euroopa Liidu solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta vastavalt paranduseelarve projektidele nr 3/2014, 5/2014 ja 7/2014, kuuluvad need paranduseelarved endiselt paketti, mis tuleb vastu võtta koos 2015. aasta eelarvega. Kokkuleppele jõuti küll Euroopa Liidu solidaarsusfondi kasutuselevõtmise küsimuses, kuid mitte paranduseelarve projektidega nr 3/2014, 53/2014 ja 73/2014 taotletud täiendavate maksete assigneeringute ning nn erivahendite rahastamise suhtes.

Uue 2015. aasta eelarveprojektiga on maksete assigneeringuid vähendatud kokku 800,0 miljonit eurot võrreldes komisjoni algse eelarveprojektiga, mida on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2015. Sellest tulenevalt moodustavad maksete assigneeringud 141 337,3 miljonit eurot. Nii jääb ülemmäära alla märkimisväärne varu, et jätta ruumi paindlikkusele, kui 2015. aastal peaks esinema ootamatuid muudatusi või vajadusi. 800,0 miljoni euro suurusel vähendamisel on lähtutud algsest eelarveprojektist, mida on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2015. Vähendamise summa jagamisel on arvesse võetud järgmist:

a) „suletud” eelarveridu, nagu kirjeldati punktis 3.1.1;

b) eespool, eelkõige punktides 3.1.4 ja 3.1.7, kirjeldatud liigendamata kulude maksete assigneeringuid ning

c) punktis 3.2.3 kirjeldatud katseprojektide ja ettevalmistavate tegevuste maksete assigneeringud on arvutatud järgmiselt: kõigi uute katseprojektide ja ettevalmistavate tegevuste maksete assigneeringud moodustavad 50 % vastavatest kulukohustuste assigneeringutest või on Euroopa Parlamendi ettepanekuga ettenähtud tasemel, olenevalt sellest, kumb summa on väiksem; olemasolevate katseprojektide ja ettevalmistavate tegevuste pikendamise korral nähakse maksed ette eelarveprojektis märgitud tasemel pluss 50 % vastavatest uutest kulukohustustest või Euroopa Parlamendi ettepaneku kohasel tasemel, olenevalt sellest, kumb summa on väiksem;

d) 800,0 miljoni euro suurune maksete assigneeringute vähendamine võrreldes komisjoni kirjalikus muutmisettepanekus nr 1/2015 esitatud ettepanekuga on jaotatud proportsionaalselt kõikide selliste liigendatud assigneeringutega eelarveridade vahel, mida ei mõjuta punktid 3.1.1 ja 3.2.3; erandi moodustavad järgmised eelarveread, mille puhul maksete assigneeringud on määratud vastavalt algsele eelarveprojektile, mida on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2015:

- alamrubriigi 1a (Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks) ja rubriigi 4 (Globaalne Euroopa) kulud;

- lähenemiseesmärgi eelarveread (04 02 17, 04 02 60, 11 06 12, 13 03 16 ja 13 03 60) ning

- rahvusvahelised kalandusalased partnerluslepingud.

Uue 2015. aasta eelarveprojekti maksete assigneeringute jaotus võimaldab jätkata ühtekuuluvuspoliitika eelmisest programmiperioodist kuhjunud maksmata arvete hulga vähendamist, katta konkurentsivõime ja globaalse Euroopa rubriikidega seotud täitmata kulukohustuste suurenemist ning käivitada 2015. aastal uue põlvkonna rahastamisprogrammid. Komisjon on tihedas koostöös Euroopa Parlamendi ja nõukoguga valmis andma panuse sellise maksegraafiku koostamisse, mille eesmärk on ohjeldada maksmata arvete hulga kasvu.

2. Lõppmärkused

Esitades uue 2015. aasta eelarveprojekti, mis põhineb lepituskomitees tehtud edusammudel, püüab komisjon luua tingimused 2015. aasta eelarve kiireks vastuvõtmiseks aasta lõpuni jäänud väga lühikese aja jooksul.

2015. aasta eelarve õigeaegne vastuvõtmine ja jõustumine tagab Euroopa Liidu poliitika ja programmide nõuetekohase rakendamise. Komisjon teeb selle eesmärgi saavutamiseks kõik endast oleneva.

3. 2015. aasta eelarveprojekt finantsraamistiku rubriikide ja peamiste programmide kaupa

miljonites eurodes

Rubriik || Eelarve || Uus eelarveprojekt || Erinevus || Vahe

2014 (1) || 2015 || 2015 / 2014 || 2015 - 2014

(1) (2) || (2 / 1) || (2 - 1)

KA || MA || KA || MA || KA || MA || KA || MA

1. Arukas ja kaasav majanduskasv || 63 986,3 || 66 374,5 || 66 718,8 || 66 900,8 || 4,3 % || 0,8 % || 2 732,4 || 526,3

millest paindlikkusinstrument || 89,3 || || 83,3 || || || || ||

Ülemmäär || 63 973,0 || || 66 813,0 || || || || ||

Varu || 76,0 || || 177,5 || || || || ||

1a || Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks || 16 484,0 || 12 028,3 || 17 488,5 || 15 833,3 || 6,1 % || 31,6 % || 1 004,5 || 3 805,0

Ülemmäär || 16 560,0 || || 17 666,0 || || || || ||

Varu || 76,0 || || 177,5 || || || || ||

Suured infrastruktuuriprojektid || 2 417,1 || 1 944,5 || 2 508,9 || 1 965,7 || 3,8 % || 1,1 % || 91,8 || 21,2

|| Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemid (EGNOS ja Galileo) || 1 326,2 || 1 193,2 || 1 060,6 || 934,5 || -20,0 % || -21,7 % || -265,6 || -258,6

|| Rahvusvaheline katsetermotuumareaktor (ITER) || 728,0 || 563,2 || 891,9 || 517,6 || 22,5 % || -8,1 % || 163,9 || -45,6

|| Maa seire Euroopa programm (Copernicus) || 362,9 || 188,1 || 556,4 || 513,5 || 53,3 % || 173,0 % || 193,4 || 325,4

|| Tuumaohutus ja dekomisjoneerimine || 130,4 || 180,0 || 133,0 || 157,5 || 2,0 % || -12,5 % || 2,6 || -22,5

Teadusuuringute ja innovatsiooni ühine strateegiline raamistik || 9 309,7 || 6 488,4 || 9 866,5 || 9 386,7 || 6,0 % || 44,7 % || 556,8 || 2 898,2

|| Horisont 2020 || 9 022,4 || 6 240,1 || 9 564,4 || 9 044,2 || 6,0 % || 44,9 % || 542,0 || 2 804,1

|| Euratomi teadusuuringute ja koolituse programm || 287,2 || 248,3 || 302,1 || 342,4 || 5,2 % || 37,9 % || 14,8 || 94,1

Ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm || 254,1 || 221,4 || 293,3 || 321,4 || 15,4 % || 45,2 % || 39,2 || 100,0

Haridus-, koolitus- ja spordiprogramm (Erasmus+) || 1 558,8 || 1 424,4 || 1 592,1 || 1 390,2 || 2,1 % || -2,4 % || 33,4 || -34,2

Tööhõive ja sotsiaalne innovatsioon || 122,8 || 102,4 || 124,6 || 90,0 || 1,5 % || -12,1 % || 1,9 || -12,4

„Toll”, „Fiscalis” ja pettusevastane võitlus || 118,3 || 90,4 || 122,0 || 95,0 || 3,2 % || 5,1 % || 3,7 || 4,6

Euroopa ühendamise rahastu || 1 976,2 || 821,8 || 2 225,0 || 1 452,0 || 12,6 % || 76,7 % || 248,8 || 630,2

|| Energeetika || 409,6 || 12,5 || 487,2 || 78,6 || 18,9 % || 529,6 % || 77,5 || 66,1

|| Transport || 1 482,4 || 793,1 || 1 645,9 || 1 300,5 || 11,0 % || 64,0 % || 163,4 || 507,4

|| Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia || 84,1 || 16,3 || 92,0 || 73,0 || 9,3 % || 348,4 % || 7,9 || 56,7

Majanduse elavdamist toetavad energeetikaprojektid || 0,0 || 140,3 || 0,0 || 407,6 ||      ∞ || 190,6 % || 0,0 || 267,3

Muud meetmed ja programmid || 203,8 || 236,8 || 216,6 || 187,6 || 6,3 % || -20,8 % || 12,8 || -49,2

Komisjoni pädevuse ja talle antud erivolituste raames rahastatavad meetmed || 135,8 || 110,8 || 132,4 || 103,7 || -2,5 % || -6,4 % || -3,3 || -7,1

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed || 18,6 || 28,4 || 22,4 || 26,0 || 20,0 % || -8,3 % || 3,7 || -2,4

Detsentraliseeritud asutused || 238,5 || 238,8 || 251,6 || 250,0 || 5,5 % || 4,7 % || 13,1 || 11,3

1b || Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus || 47 502,3 || 54 346,2 || 49 230,3 || 51 067,4 || 3,6 % || -6,0 % || 1 728,0 || -3 278,7

millest paindlikkusinstrument || 89,3 || || 83,3 || || || || ||

Ülemmäär || 47 413,0 || || 49 147,0 || || || || ||

Varu || 0,0 || || 0,0 || || || || ||

Investeeringud majanduskasvu ja tööhõivesse || 43 513,7 || 51 645,1 || 45 146,6 || 48 349,4 || 3,8 % || -6,4 % || 1 632,9 || -3 295,6

|| Piirkondade lähendamine (vähem arenenud piirkonnad) || 23 264,1 || 32 202,7 || 24 203,3 || 27 804,2 || 4,0 % || -13,7 % || 939,2 || -4 398,5

|| Üleminekupiirkonnad || 4 697,7 || 276,2 || 4 854,2 || 910,0 || 3,3 % || 229,5 % || 156,5 || 633,8

|| Konkurentsivõime (enam arenenud piirkonnad) || 7 403,4 || 8 075,3 || 7 529,1 || 6 893,7 || 1,7 % || -14,6 % || 125,7 || -1 181,6

|| Äärepoolseimad ja hõredalt asustatud piirkonnad || 209,1 || 13,0 || 213,4 || 38,0 || 2,1 % || 192,5 % || 4,3 || 25,0

|| Ühtekuuluvusfond || 7 939,4 || 11 077,8 || 8 346,5 || 12 703,4 || 5,1 % || 14,7 % || 407,1 || 1 625,6

Euroopa ühendamise rahastu – ühtekuuluvusfondist antav toetus || 983,0 || 0,0 || 1 217,0 || 401,2 || 23,8 % ||      ∞ || 234,0 || 401,2

Euroopa territoriaalne koostöö || 505,7 || 1 701,5 || 738,4 || 1 168,6 || 46,0 % || -31,3 % || 232,7 || -532,9

Noorte tööhõive algatus (eriotstarbeline täiendav assigneering) || 1 804,1 || 450,0 || 1 407,2 || 586,5 || -22,0 % || 30,3 % || -396,9 || 136,5

Tehniline abi ja innovatiivsed meetmed || 188,6 || 134,6 || 192,6 || 181,8 || 2,1 % || 35,1 % || 4,0 || 47,2

Euroopa abi enim puudustkannatavate isikute jaoks || 501,3 || 406,3 || 525,1 || 370,6 || 4,7 % || -8,8 % || 23,8 || -35,7

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed || 6,0 || 8,7 || 3,5 || 9,4 || -41,2 % || 7,4 % || -2,5 || 0,6

2. Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad || 59 190,9 || 56 558,8 || 58 808,6 || 56 231,1 || -0,6 % || -0,6 % || -382,4 || -327,7

Ülemmäär || 59 303,0 || || 59 599,0 || || || || ||

Varu || 112,1 || || 790,4 || || || || ||

|| millest: Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF) — turuga seotud kulud ja otsetoetused || 43 778,1 || 43 777,0 || 43 455,8 || 43 448,3 || -0,7 % || -0,8 % || -322,3 || -328,7

Vaheülemmäär || 44 130,0 || || 44 313,0 || || || || ||

EAGF ja EAFRD vahelise ümberpaigutuse netosumma || 351,9 || || 123,2 || || || || ||

Vahevaru || 0,0 || || 734,0 || || || || ||

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF) — turuga seotud kulud ja otsetoetused || 43 778,1 || 43 777,0 || 43 455,8 || 43 448,3 || -0,7 % || -0,8 % || -322,3 || -328,7

Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (EAFRD) || 13 991,0 || 11 705,1 || 13 823,6 || 11 384,3 || -1,2 % || -2,7 % || -167,4 || -320,8

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF) || 941,0 || 735,7 || 1 035,4 || 966,9 || 10,0 % || 31,4 % || 94,4 || 231,2

Keskkonna ja kliimameetmete programm (LIFE) || 404,6 || 261,2 || 435,1 || 357,1 || 7,5 % || 36,7 % || 30,5 || 96,0

Komisjoni pädevuse ja talle antud erivolituste raames rahastatavad meetmed || 7,3 || 3,0 || 5,3 || 5,2 || -27,4 % || 73,6 % || -2,0 || 2,2

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed || 18,5 || 26,5 || 2,9 || 18,9 || -84,3 % || -28,7 % || -15,6 || -7,6

Detsentraliseeritud asutused || 50,4 || 50,4 || 50,4 || 50,4 || 0,1 % || 0,1 % || 0,1 || 0,1

3. Julgeolek ja kodakondsus || 2 172,0 || 1 677,0 || 2 146,7 || 1 884,3 || -1,2 % || 12,4 % || -25,3 || 207,3

Ülemmäär || 2 179,0 || || 2 246,0 || || || || ||

Varu || 7,0 || || 99,3 || || || || ||

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond || 403,3 || 146,4 || 416,7 || 343,1 || 3,3 % || 134,4 % || 13,5 || 196,7

Sisejulgeolekufond || 403,3 || 230,3 || 394,8 || 275,9 || -2,1 % || 19,8 % || -8,5 || 45,6

IT-süsteemid || 18,6 || 9,9 || 18,9 || 22,5 || 2,0 % || 127,3 % || 0,4 || 12,6

Õigusemõistmine || 47,0 || 35,7 || 49,3 || 43,2 || 4,8 % || 21,0 % || 2,2 || 7,5

Õigused, võrdõiguslikkus ja kodakondsus || 55,3 || 55,2 || 57,4 || 48,5 || 3,8 % || -12,0 % || 2,1 || -6,6

Liidu kodanikukaitse mehhanism || 28,2 || 30,0 || 29,3 || 27,8 || 3,7 % || -7,1 % || 1,0 || -2,1

Programm „Kodanike Euroopa” || 25,4 || 27,9 || 24,3 || 18,6 || -4,5 % || -33,1 % || -1,1 || -9,2

Toit ja sööt || 253,4 || 218,5 || 258,5 || 219,5 || 2,0 % || 0,5 % || 5,1 || 1,0

Tervis || 58,6 || 44,8 || 59,8 || 58,0 || 2,0 % || 29,6 % || 1,2 || 13,3

Tarbija || 24,1 || 21,8 || 24,7 || 21,3 || 2,5 % || -2,5 % || 0,6 || -0,5

Loov Euroopa || 180,6 || 184,3 || 177,7 || 168,1 || -1,6 % || -8,8 % || -2,9 || -16,2

Muud meetmed ja programmid || 0,0 || 0,6 || 0,0 || 0,0 ||      ∞ || -100,0 % || 0,0 || -0,6

Komisjoni pädevuse ja talle antud erivolituste raames rahastatavad meetmed || 166,7 || 163,2 || 84,9 || 87,2 || -49,1 % || -46,6 % || -81,8 || -76,0

|| millest teabevahetusmeetmed || 85,6 || 82,2 || 83,9 || 86,1 || -2,1 % || 4,7 % || -1,8 || 3,9

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed || 17,4 || 18,2 || 16,4 || 18,1 || -5,9 % || -0,3 % || -1,0 || -0,1

Detsentraliseeritud asutused || 490,4 || 490,4 || 534,3 || 532,4 || 9,0 % || 8,6 % || 43,9 || 42,0

4. Globaalne Euroopa || 8 325,0 || 6 842,0 || 8 356,4 || 7 428,0 || 0,4 % || 8,6 % || 31,4 || 586,0

Ülemmäär || 8 335,0 || || 8 749,0 || || || || ||

Varu || 10,0 || || 392,6 || || || || ||

Ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA II) || 1 578,4 || 1 436,7 || 1 572,3 || 1 559,0 || -0,4 % || 8,5 % || -6,1 || 122,3

Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend (ENI) || 2 192,2 || 1 630,2 || 2 014,0 || 1 583,0 || -8,1 % || -2,9 % || -178,2 || -47,2

Arengukoostöö rahastamisvahend || 2 341,0 || 1 776,2 || 2 445,5 || 2 146,7 || 4,5 % || 20,9 % || 104,5 || 370,4

Partnerluse rahastamisvahend koostööks kolmandate riikidega || 118,9 || 37,5 || 118,6 || 94,5 || -0,3 % || 151,9 % || -0,3 || 57,0

Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend || 184,2 || 120,3 || 181,8 || 154,6 || -1,3 % || 28,5 % || -2,4 || 34,3

Stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend || 318,2 || 258,4 || 320,1 || 234,6 || 0,6 % || -9,2 % || 2,0 || -23,8

Humanitaarabi || 920,3 || 1 035,4 || 918,8 || 918,8 || -0,2 % || -11,3 % || -1,4 || -116,6

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) || 314,5 || 234,8 || 300,8 || 259,4 || -4,4 % || 10,5 % || -13,7 || 24,5

Tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend || 30,5 || 55,8 || 61,2 || 60,3 || 100,2 % || 8,2 % || 30,6 || 4,6

Makromajanduslik finantsabi || 60,0 || 52,2 || 78,0 || 74,4 || 29,9 % || 42,7 % || 18,0 || 22,2

Välistegevuse tagatisfond || 58,4 || 58,4 || 144,4 || 144,4 || 147,1 % || 147,1 % || 86,0 || 86,0

Liidu kodanikukaitse mehhanism || 19,5 || 6,0 || 16,9 || 13,1 || -13,4 % || 119,0 % || -2,6 || 7,1

ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitlev algatus || 12,7 || 3,3 || 14,8 || 11,0 || 16,5 % || 234,5 % || 2,1 || 7,7

Muud meetmed ja programmid || 74,2 || 51,8 || 76,4 || 66,1 || 3,0 % || 27,7 % || 2,2 || 14,3

Komisjoni pädevuse ja talle antud erivolituste raames rahastatavad meetmed || 64,5 || 45,4 || 63,9 || 71,8 || -0,8 % || 58,1 % || -0,5 || 26,4

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed || 17,4 || 19,5 || 9,0 || 16,4 || -48,5 % || -16,0 % || -8,5 || -3,1

Detsentraliseeritud asutused || 20,0 || 20,0 || 19,9 || 19,9 || -0,4 % || -0,4 % || -0,1 || -0,1

5. Haldus || 8 404,5 || 8 405,4 || 8 680,5 || 8 668,1 || 3,3 % || 3,1 % || 276,0 || 262,7

Ülemmäär || 8 721,0 || || 9 076,0 || || || || ||

Varu || 316,5 || || 395,5 || || || || ||

millest: institutsioonide halduskulud || 6 792,2 || 6 793,1 || 6 961,2 || 6 948,8 || 2,5 % || 2,3 % || 169,0 || 155,7

Vaheülemmäär || 7 056,0 || || 7 351,0 || || || || ||

Vahevaru || 263,8 || || 389,8 || || || || ||

Pensionid ja Euroopa koolid || 1 612,3 || 1 612,3 || 1 719,3 || 1 719,3 || 6,6 % || 6,6 % || 107,0 || 107,0

|| Pensionid || 1 446,9 || 1 446,9 || 1 559,4 || 1 559,4 || 7,8 % || 7,8 % || 112,5 || 112,5

|| Euroopa koolid || 165,4 || 165,4 || 159,9 || 159,9 || -3,3 % || -3,3 % || -5,5 || -5,5

Institutsioonide halduskulud || 6 792,2 || 6 793,1 || 6 961,2 || 6 948,8 || 2,5 % || 2,3 % || 169,0 || 155,7

|| Euroopa Parlament || 1 755,6 || 1 755,6 || 1 794,7 || 1 794,7 || 2,2 % || 2,2 % || 39,1 || 39,1

|| Euroopa Ülemkogu ja nõukogu || 534,2 || 534,2 || 542,3 || 542,3 || 1,5 % || 1,5 % || 8,1 || 8,1

|| Komisjon || 3 260,8 || 3 261,7 || 3 274,5 || 3 272,9 || 0,4 % || 0,3 % || 13,6 || 11,2

|| Euroopa Liidu Kohus || 355,4 || 355,4 || 357,1 || 357,1 || 0,5 % || 0,5 % || 1,7 || 1,7

|| Kontrollikoda || 133,5 || 133,5 || 132,9 || 132,9 || -0,4 % || -0,4 % || -0,6 || -0,6

|| Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee || 128,6 || 128,6 || 129,1 || 129,1 || 0,4 % || 0,4 % || 0,5 || 0,5

|| Regioonide Komitee || 87,6 || 87,6 || 88,9 || 88,9 || 1,4 % || 1,4 % || 1,2 || 1,2

|| Euroopa Ombudsman || 9,9 || 9,9 || 10,1 || 10,1 || 2,4 % || 2,4 % || 0,2 || 0,2

|| Euroopa Andmekaitseinspektor || 8,0 || 8,0 || 8,9 || 8,9 || 10,9 % || 10,9 % || 0,9 || 0,9

|| Euroopa välisteenistus || 518,6 || 518,6 || 622,8 || 612,0 || 20,1 % || 18,0 % || 104,2 || 93,4

6. Kompensatsioonid || 28,6 || 28,6 || 0,0 || 0,0 || -100,0 % || -100,0 % || -28,6 || -28,6

Ülemmäär || 29,0 || || 0,0 || || || || ||

Varu || 0,4 || || 0,0 || || || || ||

Rubriikide 1–6 assigneeringud || 142 107,4 || 139 886,3 || 144 711,0 || 141 112,3 || 1,8 % || 0,9 % || 2 603,6 || 1 226,0

millest paindlikkusinstrument || 89,3 || 0,0 || 83,3 || 11,3 || || || ||

millest ettenägemata kulude varu || 0,0 || 4 026,7 || 0,0 || 0,0 || || || ||

Ülemmäär || 142 540,0 || 135 866,0 || 146 483,0 || 141 901,0 || || || ||

Varu || 521,9 || 6,4 || 1 855,3 || 800,0 || || || ||

Assigneeringud protsendina kogurahvatulust (2) || 1,05 % || 1,04 % || 1,04 % || 1,01 % || || || ||

Muud erivahendid (3) || 582,9 || 482,9 || 515,4 || 225,0 || -11,6 % || -53,4 % || -67,5 || -257,9

|| Hädaabireserv || 297,0 || 156,2 || 303,0 || 150,0 || 2,0 % || -3,9 % || 6,0 || -6,2

|| Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) || 159,2 || 50,0 || 162,4 || 25,0 || 2,0 % || -50,0 % || 3,2 || -25,0

|| Euroopa Liidu Solidaarsusfond (ELSF) || 126,7 || 276,7 || 50,0 || 50,0 || -60,5 % || -81,9 % || -76,7 || -226,7

Assigneeringud kokku || 142 690,3 || 140 369,2 || 145 226,3 || 141 337,3 || 1,8 % || 0,7 % || 2 536,0 || 968,1

Assigneeringud protsendina kogurahvatulust (2) || 1,06 % || 1,04 % || 1,04 % || 1,01 % || || || ||

(1) 2014. aasta eelarve hõlmab paranduseelarvet nr 1 ja paranduseelarve projekte nr 3–8.

(2) Eelarveprojekt põhineb kogurahvatulu prognoosil, mis avaldati pärast omavahendite nõuandekomitee 19. mai 2014. aasta koosolekut.

(3) „Muud erivahendid” hõlmavad hädaabireservi, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) ja Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (ELSF). Assigneeringute ülemmäärade suhtes jääva varu arvutamisel ei käsitata vastavaid assigneeringuid mitmeaastase finantsraamistiku osana. Sama kehtib ka paindlikkusinstrumendiga seotud assigneeringute puhul.

[1]              ELT L 296, 26.10.2012, lk 1.

[2]               ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

[3]              COM (2014) 300.

[4]              COM (2014) 637.

[5]               COM(2014) 300, 24.6.2014.

[6]               COM(2014) 234, 15.4.2014.

[7]               COM(2014) 329, 28.5.2014.

[8]               COM(2014) 461, 9.7.2014.

[9]               COM(2014) 564, 8.9.2014.

[10]             COM(2014) 650, 17.10.2014.

[11]             Kuigi lepituskomitees arutusele tulnud paketti kuulus ka paranduseelarve projekt nr 6/2014, pidi selle vastuvõtmine toimuma detsembris, et oleks võimalik arvesse võtta eelkõige 2014. aasta detsembri esimesel tööpäeval tegelikult kättesaadavaks tehtavate käibemaksupõhiste ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite saldode korrigeerimistest tulenevaid summasid.

[12]             COM(2014) 637, 15.10.2014,

[13]             Tegevuskava töökohtade loomiseks ning majanduskasvu, õigluse ja demokraatlike muutuste tagamiseks. Euroopa Komisjoni järgmise koosseisu poliitilised suunised, president Junckeri avakõne Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 15. juulil 2014 Strasbourgis.

[14]             ELT L 347, 20.12.2013. Arvandmed põhinevad 2015. aasta finantsraamistiku tehnilisel kohandusel kooskõlas kogurahvatulu muutustega, mille komisjon võttis vastu 28. mail 2014 (COM(2014) (307).

[15]             EP on koostatud vastavalt kogurahvatulu prognoosile, mis avaldati 19. mail 2014 pärast omavahendite nõuandekomitee koosolekut.

[16]             Rubriigi 3 assigneeringute kahanemise on põhjustanud peamiselt Horvaatia jaoks ette nähtud Schengeni rahastulõppemine 2015. aastal (80,0 miljonit eurot 2014. aasta eelarves) kooskõlas Horvaatia ühinemiseks kokku lepitud rahastamisvahenditega.

[17]             C(2014) 9049, 26.11.2014.