2014. AASTA ÜLDEELARVE PARANDUSEELARVE PROJEKT NR 3

TULUDE KOONDARVESTUS TULUDE EELARVESTUS JAGUDE KAUPA III jagu – Komisjon VII jagu – Regioonide Komitee IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor

Võttes arvesse:

– Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 314, koostoimes Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga, eriti selle artikliga 106a,

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju[1], eriti selle artiklit 41,

– nõukogu määrust (EL, EURATOM) nr 1311/2013, 2. detsember 2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020[2], eriti selle artiklit 13,

– Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarvet, mis võeti vastu 20. novembril 2013[3],

– paranduseelarvet nr 1/2014[4], mis võeti vastu 16. aprillil 2014,

– paranduseelarvet nr 2/2014[5], mis võeti vastu 15. aprillil 2014,

esitab Euroopa Komisjon eelarvepädevatele institutsioonidele 2014. aasta eelarve paranduseelarve projekti nr 3.

TULUDE JA KULUDE EELARVESTUSE MUUDATUSED JAGUDE KAUPA

Tulude ja kulude eelarvestuses eelarvejagude kaupa tehtavad muudatused on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/budget/www/index-et.htm). Teadmiseks on lisatud nende muudatuste ingliskeelne versioon, mis moodustab eelarve lisa.

SISUKORD

1.       Sissejuhatus. 4

2.       Tulude kasv.. 4

2.1     Intressid ja rahatrahvid.. 4

2.2     Euroopa-Vahemere investeerimis- ja partnerlusvahendi tagasimaksed.. 5

3.       Maksete puudujääk, täitmismäär ja ümberpaigutamine.. 5

3.1     Maksete puudujääk.. 5

3.2     2014. aasta maksete senine täitmismäär. 6

3.3     Ümberpaigutamise võimalused.. 6

4.       Täiendavate maksete assigneeringute nõuete ülevaade rubriigiti. 7

5.       Maksete assigneeringute täiendamine mittesihtotstarbeliste kulude varust   8

5.1.         Alamrubriik 1a¾–konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks. 8

5.2.         Rubriik 2¾– Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad.. 9

5.3.         Rubriik 4¾–Globaalne Euroopa.. 10

6.       Maksete suurendamine ettenägemata kulude varust.. 11

6.1     Ettenägematud asjaolud.. 11

6.2.         Alamrubriik 1a¾–konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks. 12

6.3.         Alamrubriik 1b¾–Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus. 13

6.4.         Rubriik 2¾– Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad.. 14

6.5.         Rubriik 4¾–Globaalne Euroopa.. 15

7.       Täiendavad maksevajadused eelarveridade kaupa.. 16

8.       Ametikohtade loetelud: palgaaste AST/SC.. 17

9.       Koondtabel mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa.. 18

1.           Sissejuhatus

2014. aasta paranduseelarve projekt nr 3 (PEP nr 3) hõlmab järgmist:

¾ muude tulude prognoosi netosumma suurendamine rahatrahvide ja intresside abil summas 1 417,0 miljonit eurot;

¾ muude tulude prognoosi netosumma suurendamine Euroopa-Vahemere investeerimis- ja partnerlusvahendi (FEMIP) tagasimaksete ja tagasimakstud tulude abil summas 151,0 miljonit eurot;

¾ assigneeringute ümberpaigutamine kalandusalase partnerluslepingu reservist Euroopa Kalandusfondi summas 65,0 miljonit eurot;

¾ rubriikide 1a, 2 ja 4 maksete assigneeringute suurendamine 711,4 miljoni euro võrra 2014. aasta maksete ülemmäärani. Eesmärk on katta täitmata vajadused aasta lõpuni, et varem võetud ja praegused kohustused saaksid täidetud, rahalised karistused ära hoitud ning et abisaajad saaksid vahendid, millega seotud kulukohustuste assigneeringud on parlament ja nõukogu ELi ametliku poliitika raames heaks kiitnud juba varasemate aastate eelarvetes;

¾ rubriikide 1a,1b, 2 ja 4 maksete assigneeringute suurendamine 4 026,7 miljoni euro võrra, milleks komisjon teeb ettepaneku kasutada ettenägemata kulude varu kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikliga 13. Eesmärk on tegeleda olukordadega, mida ei olnud võimalik ette näha siis, kui lepiti kokku perioodi 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistiku maksete ülemmäärad; ning

¾ komisjoni, ametite, Regioonide Komitee ja Euroopa Andmekaitseinspektori ametikohtade loetelu kohandamine, võttes arvesse assistentide tegevusüksuse (AST) ametikohtade muutmist uue sekretäride ja kantseleitöötajate (AST/SC) tegevusüksuse ametikohtadeks, nüüd, mil on olemas usaldusväärne hinnang selle kohta, kui paljusid ametikohti see 2014. aastal puudutab. Nende ametikohtade muutmine toob rubriigis 5 kaasa hinnanguliselt 0,4 miljoni euro suuruse halduskulude kokkuhoiu. Vastavaid maksete assigneeringuid saab seejärel ümber paigutada.

Vastavalt finantsmääruse artikli 41 lõikele 2 ja mitmeaastase finantsraamistiku määruse artiklile 13 on komisjon 2014. aasta eelarve raames uurinud sisemiste ümberpaigutuste võimalusi, arvestades kõikide peamiste programmide maksete püsivalt kõrget täitmismäära. Käesolevas paranduseelarve projektis nr 3/2014 taotletavad täiendavad maksete assigneeringud (4 738,1 miljonit eurot) peegeldavad täitmata täiendavaid maksete assigneeringuid, mis on vajalikud 2014. aasta eelarve aasta lõpu vajaduste katmiseks, kasutades täielikult ära mitmeaastase finantsraamistiku määrusega loodud maksimaalseid ja spetsiifilisi paindlikkusmehhanisme.

3. jaotises on esitatud 4 738,1 miljoni euro suuruse taotluse üksikasjad.

Kui võtta arvesse 2. jaotises kirjeldatud tulu, siis on täiendava rahastamisnõude netomõju 3 170,1 miljonit eurot. Lisaks tegi komisjon juba 2014. aasta aprillis ettepaneku eelarvestada 2013. aasta eelarve täitmise käigus tekkinud ülejääk summas 1 005,4 miljonit eurot, mis vähendab vastavalt veelgi rahastamisnõuet, ja nii on netomõju võrreldes praegu kinnitatud eelarvega 2 164,7 miljonit eurot.

2.           Tulude kasv

2.1         Intressid ja rahatrahvid

2014. aasta kinnitatud eelarve peatükis 7 1¾„Rahatrahvid” on trahvidest ja karistusmaksetest laekuva tulu suuruseks esialgu prognoositud 100 miljonit eurot ja peatükis 7 0 ¾„Viivisintressid” on trahviintressidest laekuva tulu suuruseks prognoositud 15 miljonit eurot. Võttes arvesse eelarveaasta käesolevas etapis laekunud ja tõenäoliselt laekuvaid summasid, tehakse ettepanek suurendada trahvidest (tulude artikkel 7 1 0 ¾– „Rahatrahvid, perioodilised karistusmaksed ja muud trahvid”) laekuva tulu esialgset prognoosi 1 408 miljoni euro võrra ja intressidest (tulude artikkel 7 0 1 ¾– „Viivisintressid ja muud intressid rahatrahvidelt”) laekuva tulu prognoosi 9 miljoni euro võrra. Vastavalt finantsmääruse artiklile 83 registreerib komisjon trahvidest, rahalistest karistustest ja sanktsioonidest saadud summa niipea, kui on kadunud võimalus, et Euroopa Kohus muudab ära nende määramise otsuse. Trahvidest ja intressidest laekuva tulu suurenemine leevendab samavõrra käesoleva paranduseelarve projekti mõju liikmesriikide kogurahvatulul põhinevatele osamaksudele.

2014. aasta aprillis[6] tegi komisjon juba ettepaneku eelarve tulude pool veel kord läbi vaadata, et eelarvestada 2013. aasta eelarve täitmise käigus tekkinud ülejääk summas 1 005,4 miljonit eurot ning kanda see tuluna 2014. aasta eelarvesse vastavalt finantsmääruse artiklile 18.

2.2         Euroopa-Vahemere investeerimis- ja partnerlusvahendi tagasimaksed

Euroopa-Vahemere investeerimis- ja partnerlusvahendisse makstud tagasimaksed ja tulu on kogunenud Euroopa Investeerimispanga ELi arvetele alates 2008. aastast ja need ootavad, et seadusandja võtaks vastu komisjoni ettepaneku muuta Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi määrust, võimaldamaks investeerimispangal need vahendid reinvesteerida. Tagasimaksete ja tulu taaskasutamist väliste rahastamisvahendite jaoks arutati ka finantsmääruse ja ühise rakendusmääruse 2012. aasta läbivaatamise ajal. Leiti aga, et kumbki neist määrustest ei anna õiguslikku alust enne 2014. aastat sõlmitud õiguslikest kohustustest tulenevate tagasimaksete ja tulu taaskasutamiseks.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ELi tagatis liiduväliste investeerimisprojektide[7] toetamiseks sõlmitud finantstehingutest tekkida võiva kahjumi puhuks, artiklis 10 sätestatakse, et Euroopa-Vahemere investeerimis- ja partnerlusvahendi tagasimaksetega kogunenud 110 miljonit eurot kasutatakse välistegevuse tagatisfondi vahendite sihtotstarbelise välistuluna, võimaldades nii Euroopa Investeerimispanga ELi tagatud laenude suurendamist 2 miljardi võrra. Enne 2014. aastat sõlmitud juriidilistest kohustustest tulenevad summad, mis ületavad 110 miljonit eurot ja mis on makstud tagasi Euroopa-Vahemere investeerimis- ja partnerlusvahendi jaoks avatud usalduskontodele, kantakse kooskõlas üldise eelarve kõikehõlmavuse põhimõttega pärast halduskulude ja -tasude mahaarvamist ELi eelarvesse. Seega tehakse ettepanek, et käesolevas paranduseelarves eelarvestatakse 151 miljonit eurot, mis vastab 2013. aasta lõpus Euroopa Investeerimispanga nimetatud kontodel olevale summale.

Tulude artikli 8 1 0 – „Vahemere piirkonnas asuvate kolmandate riikidega tehtava finantskoostöö raames antud erilaenude ja riskikapitali põhiosa tagasimaksed ja intressid” ja kulude artikli 01 03 06 – „Maksed tagatisfondi” eelarveselgitusi kohandati vastavalt, et võtta arvesse 110 miljoni euro kasutamist välistegevuse tagatisfondi vahendite sihtotstarbelise välistuluna kooskõlas finantsmääruse artikliga 21.

3.           Maksete puudujääk, täitmismäär ja ümberpaigutamine

3.1         Maksete puudujääk

Maksete assigneeringute ülemmäär 2014. aastal on 2014.–2020. aasta mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud 135 866 miljonile eurole (jooksevhindades). See on 8,4 miljardit eurot vähem kui 2013. aasta lõplik eelarve, aga nagu komisjon on korduvalt märkinud, eeldaksid 2014. aasta maksevajadused 2013. aastaga võrreldavat maksete ülemmäära. Selle tulemusel võib konstateerida juba aasta praeguses etapis maksete assigneeringute puudujääke kõigis rubriikides, nagu on üksikasjalikumalt kirjeldatud jaotises 3.2. Lisaks ulatusid perioodi 2007–2013 programmide maksmata maksenõuete võlgnevused alamrubriigis 1b 2013. aasta lõpus 23,4 miljardi euroni.

Seoses maksete puudujääkidega kõigis rubriikides teeb komisjon ettepaneku kasutada ülemmäära piires olemasolevat mittesihtotstarbeliste kulude varu (711 miljonit eurot) ning kasutada kogu ettenägemata kulude varu selleks, et katta kõigi nende sündmuste eelarvemõju, mis on esile kerkinud pärast perioodi 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistiku maksete ülemmäära kokkuleppimist 2013. aasta veebruaris.

3.2         2014. aasta maksete senine täitmismäär

Maksete assigneeringute täitmine oli 22. mail 2014 kokku 76,9 miljardit eurot, mis vastab 58 %-le olemasolevatest assigneeringutest. See on 3,8 miljardi euro võrra rohkem kui 2013. aasta samal kuupäeval ja kõik rubriigid on eelmise aastaga võrreldes ees. Eelarve täitmise eriti kõrget taset tuleb täheldada seoses 2014. aastal kuni praeguseni esinenud igakuiste rahavoogude piirangutega, mis on viinud ajutiste väljamaksepiiranguteni järgmistes rubriikides: ühtekuuluvus (alamrubriik 1b) ja maaelu areng (rubriik 2). Need piirangud on hoidnud täitmise taset kunstlikult madalamal, kui see oleks olnud tavatingimustes aasta esimesel poolel.

Lisaks tuleks eelarve täitmise praegust taset vaadata eelarve täitmise 2013. aasta lõpu kogutaseme valguses, mil see ulatus eelarve komisjoni jaos 140,4 miljardi euroni, samal ajal kui 2014. aasta eelarve kinnitatud maksete assigneeringud on 7,6 miljardi võrra väiksemad. Hetkel puuduvad maksete assigneeringud on sundinud komisjoni taotlema spetsiifilisi erakorralisi ülekandeid (DEC 6/2014 ja DEC 10/2014), et katta vähemalt kõige kiiremad vajadused, oodates käesoleva parandusettepanekuga taotletud täiendavaid vahendeid.

Praegune täitmismäär toetab taotlust suurendada jätkuvalt oluliselt makseid, arvestades ka, et maksete täitmine toimub tavaliselt aasta lõpu poole ning et perioodi 2007–2013 programmide vahe- ja lõppmaksed toimuvad praegu täies hoos.

3.3         Ümberpaigutamise võimalused

Peamine ümberpaigutamise allikas, mille komisjon suutis tuvastada, on jätkusuutliku kalanduse kokkulepete reserv. Pärast jätkusuutliku kalanduse kokkulepete üle peetavate läbirääkimiste seisu analüüsimist ja nende võimaliku jõustumise kuupäeva hindamist leiti, et reservist võib vabastada 65 miljonit eurot nii kulukohustustes kui ka maksete assigneeringutes. Need maksete assigneeringud on kättesaadavad ümberpaigutusteks, mida komisjon kavandab, et suurendada Euroopa Kalandusfondi lähenemiseesmärki, võtmaks arvesse maksmata maksenõuete kõrget taset 2013. aasta lõpus. Võlgnevused ulatusid kalandusfondi kui terviku puhul 450 miljoni euroni (umbes 10 % Euroopa Kalandusfondi koguvahenditest perioodil 2007–2013), millest 350 miljonit puudutas lähenemiseesmärki. See ületab 2014. aasta eelarves vastaval real olevad assigneeringud 31 miljoni euro võrra. Isegi kui ettenägemata kulude varust (vt jaotis 6.4) taotletakse täiendavalt 10 miljonit eurot, siis ületavad maksenõuded ikkagi sellel eelarvereal olemasolevaid assigneeringuid.

Kõnealuse eelarverea taotletud täiendavad vahendid on kooskõlas eelarve täitmise kõrge tasemega, mis oli 22. mai 2014. aastal 86 % 2014. aasta eelarves algselt olemas olnud assigneeringutest. Ilma väljapakutud 65 miljoni euro ümberpaigutamiseta jääks osa 2013. aastast pärit maksenõudeid maksmata ja välja ei makstaks mitte ühtegi 2014. aasta maksenõuetest. Selle tulemusena ei peetaks kinni maksetähtaegadest ja 2015. aastasse edasi kantavad võlgnevused suureneksid märkimisväärselt, mõjutades programmi rakendamist paljudes liikmesriikides.

                                                                                        Miljonites eurodes, ümardatult

Eelarverida || Eelarverea nimetus || Maksete assigneeringute ümberpaigutamine PEP nr 3

Euroopa Kalandusfond || 65

11 06 12 || Euroopa Kalandusfondi (EKF) meetmete lõpuleviimine – Lähenemiseesmärk (2007–2013) || 65

Kalandusalase partnerluslepingu reserv ||  -65

40 02 41 || Liigendatud assigneeringute reserv (seotud eelarvepunktiga 11 03 01 – Jätkusuutliku kalanduse kokkulepped) ||  -65

Kokku       || 0

Lisaks vabaneb 0,38 miljonit eurot ametikohtade loeteludes AST ametikohtade muutmisel AST/SC ametikohtadeks, nagu on sätestatud jaotises 8.

4.           Täiendavate maksete assigneeringute nõuete ülevaade rubriigiti

Põhinedes maksete täitmise kõrgele tasemele, maksete puudujääkidele ja äärmiselt piiratud võimalustele maksete assigneeringuid 2014. aasta eelarves ümber paigutada, teeb komisjon ettepaneku kasutada täielikult ära 2014. aasta maksete ülemmäära mittesihtotstarbeliste kulude varu ja kasutada ettenägemata kulude varu 2014. aasta maksete täielikuks maksmiseks, mida kompenseeritakse mitmeaastase finantsraamistiku perioodi järgnevate aastate ülemmäära vähendamisega[8].

Komisjon hindas põhjalikult vajadusi täita oma kohustusi 2014. aastal. Selle põhjal on käesoleva paranduseelarve projekti eesmärk kohandada kõigil eelarveridadel olemasolevate maksete assigneeringute taset selleks, et tegeleda selgelt tuvastatud maksete puudujääkidega. Täiendavate maksete assigneeringute üleüldine jaotus mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa on järgmine: alamrubriigi 1b jaoks taotletakse 3,4 miljardit eurot (mis moodustab 71,6 % kõigist täiendavatest vahenditest) ning veel 1,3 miljardit eurot katab vajadusi teistes kulurubriikides (vt tabel allpool).

Maksete assigneeringud miljonites eurodes, ümardatud

Maksete assigneeringud mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa || Lõplik eelarve 2013 || Vastuvõetud eelarve 2014 || PEP nr 3 || Osakaal PEP nr 3 || Pakutud suurendamisi võrreldes 2014. aasta eelarvega

Varu kasutamine || Ettenägemata kulude varu kasutamine || Kokku

1a || Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks || 12 778 || 11 441 || 305 || 282 || 587 || 12,4 % || 5,1 %

1b || Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus || 56 350 || 50 951 || || 3 395 || 3 395 || 71,6 % || 6,7 %

2 || Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad || 57 814 || 56 459 || 6 || 100 || 106 || 2,2 % || 0,2 %

3 || Julgeolek ja kodakondsus || 1 894 || 1 677 || || || || ||

4 || Globaalne Euroopa || 6 967 || 6 191 || 401 || 250 || 651 || 13,7 % || 10,5 %

5 || Haldus || 8 418 || 8 406 || || || || ||

6 || Kompensatsioonid || 75 || 29 || || || || ||

Kokku || 144 295 || 135 155 || 711 || 4 027 || 4 738 || 100,0 % || 3,5 %

Millest rubriigid 1a, 2 ja 4 || 77 559 || 74 091 || 711 || 632 || 1 343 || 28,4 % || 1,8 %

Alljärgnevates jaotistes tuuakse maksete ülemmäära mittesihtotstarbeliste kulude varust (jaotis 5) ja ettenägemata kulude varust (jaotis 6) võetavate maksete assigneeringute täiendavate vajaduste üksikasjalikud põhjendused mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa. Jaotises 7 näidatakse maksete assigneeringute taotletava suurendamise üldist mõju kõigile asjaomastele eelarveridadele.

5.           Maksete assigneeringute täiendamine mittesihtotstarbeliste kulude varust

5.1.        Alamrubriik 1a – konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

Alamrubriigi 1a maksete assigneeringute suurendamiseks taotletakse kokku 305 miljonit eurot, mis jagunevad alltoodud tabelis näidatud viisil. Järgnevas jaotises tuuakse üksikasjalikud põhjendused.

                                                                                        Miljonites eurodes, ümardatult

Eelarverida || Eelarverea nimetus || Maksete assigneeringute suurendamine PEP nr 3

EGNOS ja Galileo || 70

02 05 01 || Ülemaailmsete satelliitnavigatsioonil põhinevate teenuste ja infrastruktuuri (Galileo) väljaarendamine ja käikuandmine 2019. aastaks || 70

Teadusuuringud || 75

08 02 51 || Teadusuuringute eelmise raamprogrammi lõpuleviimine – Seitsmes raamprogramm – EÜ kaudsed meetmed (2007–2013) || 50

09 04 51 || Teadusuuringute eelmise raamprogrammi lõpuleviimine – Seitsmes raamprogramm – EÜ kaudsed meetmed (2007–2013) || 25

Erasmus+ || 85

15 02 01 01 || Tipptaseme ja koostöö arendamine Euroopa haridus- ja koolitusvaldkonnas ja valdkonna parem vastavusse viimine tööturuga || 85

Toll ja maksukorraldus || 10

14 02 01 || Tolliliidu toimimise toetamine || 7,5

14 03 01 || Maksustamissüsteemide toimimise parandamine || 2,5

Euroopa majanduse elavdamise kava || 55

32 02 52 || Majanduse elavdamist toetavate energeetikaprojektide lõpuleviimine || 55

Euroopa haldusasutuste koostoimimisvõimealased lahendused (ISA) || 10

26 03 01 01 || Euroopa haldusasutuste koostoimimisvõimealased lahendused (ISA) || 10

Kokku       || 305

EGNOS ja Galileo

Maksete assigneeringute täiendavad 70 miljonit eurot taotletakse selleks, et katta osaliselt lünk 2014. aasta eelarveprojektis taotletud summa ja GNSSi programmi jaoks vastuvõetud lõpliku eelarve vahel. Viimaste Euroopa Kosmoseagentuurilt saadud prognooside kohaselt on see summa vajalik GNSSi süsteemide arendamiseks. Eelkõige on 2014. aastal vaja olulisi makseid heitjate arendamiseks, mis viivad juba ehitamisel olevad satelliidid 2014. ja 2015. aastal orbiidile.

Horisont 2020

Täiendavad 75 miljonit on vajalikud selleks, et katta seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi teadusuuringute programmide lõpuleviimisega seotud maksevajadused. Üldiselt on 2014. aasta eelarves seitsmenda raamprogrammi lõpetamiseks kinnitatud maksete assigneeringud oluliselt väiksemad eelarveprojektis taotletud summadest. Eelkõige puudutab see eelarveartikleid 08 02 51 ja 09 04 51, mille raames rahastatakse suurt hulka teadusuuringute programme ja meetmeid ning mille puhul oli olemasolevate assigneeringute täitmine 22. mail juba 50 % ja 65 %. Taotletavad täiendavad vahendid on vajalikud selleks, et maksta 2013. aasta kohustuste allesjäänud eelmaksed (mida saab 2014. aastal viimast korda teha), ning ka selleks, et vältida viivitusi nende projektide vahe- ja lõppmaksetes, mille puhul komisjon on endale juba õiguslikud kohustused võtnud ja mis võivad kaasa tuua viivisintressid. Praegu kinnitatud maksete assigneeringud kasutatakse eeldatavasti täielikult ära 2014. aasta sügiseks, misjärel ei ole komisjon enam võimeline menetlema toetusesaajate juba tehtud kulude vahe- ja lõppmakseid. Teadusuuringute programmide 2013. aasta lõpuks täitmata kulukohustused suurenesid 2,7 miljardi euro võrra, mis tähendab selle programmi suurimat aastast kasvu perioodil 2007–2013.

Erasmus+

Erasmus+ liikuvuse meetmete täielikuks rakendamiseks 2014. aastal taotletakse 85 miljonit eurot. Liikmesriikide agentuuride rakendatavad liikuvuse meetmed peavad järgima akadeemilist aastat 2014–2015 ja neil on lühikesed projektitsüklid. Ilma täiendavate vahenditeta ei ole võimalik riiklikele agentuuridele maksta teist eelmakset, mis tähendab, et nad ei saa rahastada osa õppeaasta 2014–2015 teise poolaasta õpilasvahetustest. See mõjutab eelkõige madala finantssuutlikkusega toetusesaajaid.

Toll ja maksukorraldus

Kinnitatud kulukohustuste assigneeringute 2014. aastal täies mahus kasutamiseks ja maksmiseks taotletakse 10 miljonit eurot. Kinnitatud maksete assigneeringud kasutatakse eeldatavasti täielikult ära kolmanda kvartali lõpuks.

Euroopa majanduse elavdamise kava

2014. aasta eelarves Euroopa majanduse elavdamise kava jaoks kinnitatud maksete assigneeringud summas 85 miljonit eurot on juba täielikult ära kasutatud. Maksevajaduste puudujääkide kompenseerimiseks taotleb komisjon 55 miljoni euro ulatuses täiendavaid vahendeid.

Euroopa haldusasutuste koostoimimisvõimealased lahendused (ISA)

ISA programm on viimaste aastate jooksul olnud korduvalt makseraskustes ja sellest lähtuvalt on sellele korrapäraselt leitud täiendavaid vahendeid koondümberpaigutamiste ja eelarvepädevate asutuste ümberpaigutamiste kaudu. Kinnitatud maksete assigneeringud kasutatakse eeldatavasti täielikult ära 2014. aasta juuni lõpuks. Viiviste maksmise vältimiseks taotletakse 10 miljoni euro ulatuses täiendavaid vahendeid.

5.2.        Rubriik 2¾– Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad

LIFE programmi jaoks taotletakse maksete assigneeringute suurendamist 6 miljoni euro ulatuses (eelarve artikkel 34 02 01). Suurendamise vajadus tuleneb finantsinstrumentidest, mida saaks käivitada oodatust kiiremini. Nende finantsinstrumentide viivitusteta käivitamine on tulemuste saavutamisel strateegiliselt oluline. Energiatõhususe instrumendi erasektori rahastamise laenu ja tagatise skeemi rakendamiseks ning kuna vähemalt üks rahastamisleping finantsasutusega on juba väga edasijõudnud etapis, taotletakse vastavaid makseid, mida ei olnud kirjas 2014. aasta eelarveprojektis, juba 2014. aastal. Eelarvereal kinnitatud piiratud assigneeringuid kasutatakse traditsiooniliste hangete jaoks.

5.3.        Rubriik 4 – Globaalne Euroopa

Maksete assigneeringute suurendamiseks taotletakse kokku 401 miljonit eurot, mis jagunevad järgmiselt.

                                                                                        Miljonites eurodes, ümardatult

Eelarverida || Eelarverea nimetus || Maksete assigneeringute suurendamine PEP nr 3

Humanitaarabi || 250

23 02 01 || Kiire, tõhusa ja vajadusepõhise humanitaar- ja toiduabi andmine || 250

Ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA) || 45

22 02 51 || Varasema (2014. aasta eelse) ühinemiseelse abi lõpuleviimine || 45

Arengukoostöö rahastamisvahend || 55

21 02 51 02 || Koostöö Ladina-Ameerika arenguriikidega || 19

21 02 51 03 || Koostöö Aasia arenguriikidega, sealhulgas Kesk-Aasias ja Lähis-Idas || 36

Rahu ja stabiliseerimisvahend || 51

19 02 01 || Kriisidele ja tekkivatele kriisiolukordadele reageerimine || 51

Kokku       || 401

Humanitaarabi

Humanitaarabi kulukohustuste assigneeringute taset suurendati 2013. aastal ja eelmistel aastatel olulisel määral, et katta ülisuured vajadused ettenägematute katastroofide ja suurte kriiside jaoks, nagu Mali, Sahel, Somaali poolsaar, Sudaan ja Lõuna-Sudaan, Kesk-Aafrika Vabariik, Somaalia ja eelkõige Süüria kriis.

Kui maksete assigneeringuid suurendati 2013. aastal 52 % võrra, siis maksete assigneeringute üldiste piirangute tõttu ei suutnud täiendavad vahendid kahandada 2013. aasta lõpuks täitmata kulukohustusi, mis küündisid 862 miljoni euro tasemeni ehk 111 % 2014. aastal olemasolevatest maksete assigneeringutest. Pidades silmas humanitaarabiprojektide suhteliselt lühikest eluiga (12–18 kuud), siis on komisjonil eriti raske oma lepingulistest kohustustest kinni pidada ja rakendada nn World Wide otsuses[9] 2014. aastaks kavandatud kiireloomulisi meetmeid, isegi pärast selliste leevendusmeetmete arvesse võtmist nagu ÜRO ja muude rahvusvaheliste organisatsioonide eelrahastamise vähendamine.

2014. aasta aprillis leiti juba 150 miljoni euro ulatuses täiendavaid vahendeid eelarvepädevate asutuste ülekannete kaudu (DEC 6) hädaabireservist (50 miljonit eurot) ning ajutiste ümberpaigutuste kaudu arengukoostöö rahastamisvahendist (55 miljonit eurot) ja ühinemiseelse abi rahastamisvahendist (45 miljonit eurot, sealhulgas 15 miljonit piiriülesest koostööst). Komisjon taotleb 250 miljonit eurot, et täita oma õiguslikke kohustusi ja vältida segadust koha peal.

Arengukoostöö rahastamisvahend ja ühinemiseelse abi rahastamisvahend

Arengukoostöö rahastamisvahendi ja ühinemiseelse abi rahastamisvahendi programmid jõuavad makseraskustesse eeldatavasti aasta teises pooles. Sellest hoolimata kanti humanitaarabi valdkonna äärmist kiireloomulisust ja nende kahe vahendi perioodi lõpuossa koondunud kuluprofiile silmas pidades humanitaarabi valdkonda 2014. aasta aprillis maksete assigneeringuid 100 miljoni euro ulatuses ajutiselt DEC 6 kaudu. Komisjon teeb ettepaneku, et need maksete assigneeringud 100 miljoni euro ulatuses lisataks Arengukoostöö rahastamisvahendisse ja ühinemiseelse abi rahastamisvahendisse, vastasel juhul satuvad nende kahe vahendi tegevused tõelisse ohtu.

Rahu ja stabiliseerimisvahend

Praegu 2014. aasta eelarves rahu ja stabiliseerimisvahendi osana kriisidele reageerimiseks ja konfliktide ennetamiseks mõeldud olemasolevad maksete assigneeringud kasutatakse eeldatavasti täielikult ära 2014. aasta juuliks. 2013. aasta lõpus tuli 70 miljoni euro ulatuses maksmata arveid 2014. aastasse üle kanda. Komisjon taotleb 51 miljoni euro ulatuses täiendavaid vahendeid.

6.           Maksete suurendamine ettenägemata kulude varust

6.1         Ettenägematud asjaolud

Seoses finantsraamistiku tehnilise kohandamisega 2014. aastaks vastavalt kogurahvatulu muutustele[10]on ettenägemata kulude varu absoluutsumma 2014. aastal 4 026,7 miljonit eurot.

Mitmeaastase finantsraamistiku artiklis 13 kirjeldatakse ettenägemata kulude varu kui vahendit „ettenägematule olukorrale reageerimiseks ja viimase võimalusena kasutamiseks”[11]. See tähendab, et neid vajadusi ei saanud ette näha 2013. aasta veebruaris, mil lepiti kokku maksete ülemmäärad, ja et peale ettenägemata kulude varu kasutamise ei ole muid võimalusi.

2014. aasta maksete assigneeringuid on tõesti mõjutanud hulk järgmisi ettenägematuid asjaolusid.

suurenenud maksenõuded, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2013. aasta juunis saavutatud poliitilisest kokkuleppest perioodi 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistiku kohta, mille kohaselt koondatakse programmide „Horisont 2020”, „Erasmus+” ja „COSME” kulukohustuste assigneeringud perioodile 2014–2015 summas 400 miljonit eurot 2011. aasta hindadega. Lisaks otsustasid Euroopa Parlament ja nõukogu 2014. aasta märtsis suurendada 2014. aastast programmide „Horisont 2020” ja „COSME” panuste kaudu Euroopa Investeerimisfondi kapitali, mis tuleks välja maksta 2014. aastal. See suurendab ka 2014. aasta maksenõudeid, kuna aastased osamaksed peavad järgnema kohe eelarvelistele/õiguslikele kulukohustustele. Maksete assigneeringute summade kombineeritud mõju on 2014. aastal + EUR 282 miljonit eurot. Otsus rakendada 2014. aastal võimalikult kiiresti noorte tööhõive algatust maksete assigneeringute summas 1 271 miljonit eurot (2011. aasta hinnad) mõjutab maksete assigneeringuid täiendavalt 345 miljoni euro võrra. Seonduvad maksete assigneeringud on aga juba 2014. aasta paranduseelarvesse lisatud; Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks (FEAD) vastuvõetud õiguslik alus näeb perioodiks 2014–2020 ette komisjoni ettepanekuga võrreldes X miljardi euro võrra rohkem vahendeid praegustes hindades, mille tulemuseks on suuremad ettemaksed (11 % FEADi jaoks võrreldes keskmiselt 1,1 % struktuurifondide puhul). See toob kaasa 99 miljoni euro ulatuses maksete assigneeringute täiendavaid vajadusi aastal 2014; 2013. aasta lõpus küündisid maksmata maksenõuded 23,4 miljardi euroni, mis on 3,4 miljardit eurot rohkem, kui komisjon oli eelnevalt prognoosinud (kuni 20 miljardit eurot). See lõhe tuleb kõrvaldada, et vältida maksenõuetega seotud võlgnevuste kontrolli alt väljumist. Euroopa Ülemkogu 2013. aasta veebruari järelduste järel pikendati kaasrahastamismäärade 10 % suurendamist nende liikmesriikide puhul, kes on oma finantsstabiilsuse tagamise tõsiste raskuste ohus. See toob kaasa maksete assigneeringute suurenemise 1 125 miljoni euro võrra 2014. aastal. Komisjon ei tee praeguses etapis ettevaatusest siiski ettepanekut lisada ühtekuuluvuspoliitika kaasrahastamismäära tõstmise pikendamise mõju maksetele, oodates kinnitust maksenõuete oodatavale võlgnevusele 2014. aasta lõpus; Maaelu areng: Euroopa Ülemkogu 2013. aasta veebruari järelduste järel pikendati komisjoni ettepanekul kaasrahastamismäärade 10 % suurendamist nende liikmesriikide puhul, kes on oma finantsstabiilsuse tagamise tõsiste raskuste ohus[12]. See toob kaasa maksete assigneeringute suurenemise 90 miljoni euro võrra 2014. aastal; Euroopa Kalandusfond: Euroopa Ülemkogu 2013. aasta veebruari järelduste järel pikendati komisjoni ettepanekul kaasrahastamismäärade 10 % suurendamist nende liikmesriikide puhul, kes on oma finantsstabiilsuse tagamise tõsiste raskuste ohus[13]. See toob kaasa maksete assigneeringute suurenemise 10 miljoni euro võrra 2014. aastal; Ukraina: komisjoni välja kuulutatud Ukraina finantspakett[14] sisaldab eelarvetoetuse vormis riigi ülesehitamise lepingut summas 355 miljonit eurot[15], mille esimene osamakse 250 miljonit eurot tuleb maksta 2014. aasta juunis ja teine 105 miljoni euro suurune osamakse 2015. aasta keskel. Selline väljamaksete ajakava on Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi raames antavast traditsioonilisest abist oluliselt kiirem. 2014. aastal taotletakse täiendavaid maksete assigneeringuid 250 miljoni euro ulatuses.

Ülalkirjeldatud ettenägematutest asjaoludest tingitud 2014. aasta täiendavad maksenõuded kompenseeritakse suures osas perioodi 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistiku hilisemate aastate väiksemate maksevajadustega. Tänu sellele kompenseerivale mõjule on kohane kasutada nende ettenägematute vajadustega toime tulemiseks ettenägemata kulude varu, mida tuleb järgnevatel aastatel tasakaalustada.

Alljärgnevates jaotistes tutvustatakse konkreetseid summasid, mis on seotud ettenägematute asjaoludega, mille jaoks käesolevas paranduseelarves täiendavaid vahendeid taotletakse. Esitatakse ka taotletavate maksete assigneeringute jaotus eelarveridade kaupa.

6.2.        Alamrubriik 1a – konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

Alamrubriigi 1a maksete assigneeringute suurendamiseks taotletakse kokku 282 miljonit eurot, mis jagunevad järgmiselt.

                                                                                        Miljonites eurodes, ümardatult

Eelarverida || Eelarverea nimetus || Maksete assigneeringute suurendamine PEP nr 3

Horisont 2020 || 155

08 02 01 01 || Eesliiniuuringute tugevdamine Euroopa Teadusnõukogu (ERC) kaudu || 55

08 02 02 02 || Riskikapitali kättesaadavuse parandamine teadus- ja innovatsiooniinvesteeringute jaoks || 10

15 03 01 01 || Marie Skłodowska-Curie’ meetmed – Uute oskuste loomine ja innovatsioon || 90

Erasmus + || 117

15 02 01 01 || Tipptaseme ja koostöö arendamine Euroopa haridus- ja koolitusvaldkonnas ja valdkonna parem vastavusse viimine tööturuga || 117

Ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) || 10

02 02 02 || Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) rahastamisvõimaluste parandamine omakapitali ja laenude kujul || 10

Kokku       || 282

Horisont 2020

Ettenägematute kulude varust taotletud maksete assigneeringud 155 miljoni euro ulatuses on vajalikud selleks, et katta täiendavad maksevajadused, mis tulenevad programmi „Horisont 2020” võimalikult kiire rakendamise kulutustest ja Euroopa Investeerimisfondi kapitali suurendamisest. Euroopa Parlamendi ja nõukogu perioodi 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistiku üle peetud läbirääkimiste raames otsustati koondada Marie Skłodowska-Curie’ meetmete ja Euroopa Teadusnõukogu kulukohustuste assigneeringud perioodi algusesse, lisades 2014. aasta eelarvesse 200 miljonit eurot (2011. aasta hinnad). Taotletavad täiendavad maksete assigneeringud tagavad nende teadusuuringumeetmete vajaliku eelrahastamise. „Horisont 2020” aitab kaasa Euroopa Investeerimisfondi kapitali suurendamisele, milles lepiti kokku 2014. aasta märtsis (vt allpool COSME).

Erasmus+

Nagu programmi „Horisont 2020” puhul, on ka siin maksete assigneeringute vajadus 117 miljoni ulatuses otseselt tingitud perioodi 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistiku üle peetud läbirääkimiste käigus sündinud otsusest koondada programmi kulukohustused perioodi algusesse (kulukohustuste assigneeringud + EUR 130 miljonit eurot 2011. aasta hindades), et säilitada sama tase kulukohustuste ja maksete vahel (85 %).

Ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME)

Täiendavate maksete assigneeringute vajadus 10 miljoni ulatuses tuleneb otseselt 2014. aasta märtsis saavutatud kokkuleppest suurendada 2014. aastast alates Euroopa Investeerimisfondi kapitali, kuhu COSME andis oma panuse paranduseelarvega nr 1/2014 kulukohustuste ja maksete assigneeringute summas 21,5 miljonit eurot. Täiendavaid makseid on vaja selleks, et jätkata programmi kavandatud rakendamist, minimeerides Euroopa Investeerimisfondi kapitali ootamatu suurendamise mõju.

6.3.        Alamrubriik 1b – Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

Alamrubriigi 1b maksete assigneeringute suurendamiseks taotletakse ettenägemata kulude varust kokku 3 395 miljonit eurot, mis jagunevad järgmiselt.

                                                                                        Miljonites eurodes, ümardatult

Eelarverida || Eelarverea nimetus || Maksete assigneeringute suurendamine PEP nr 3

Ühtekuuluvuspoliitika || 3 395

04 06 01 || Sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamine ja vaesuse kõige raskemate vormide leevendamine liidus || 99

13 03 16 || Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) meetmete lõpuleviimine – Lähenemine || 2 401

13 03 18 || Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) meetmete lõpuleviimine – Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive || 500

13 03 19 || Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) meetmete lõpuleviimine – Euroopa territoriaalne koostöö || 395

Kokku       || 3 395

2013. aasta lõpus küündisid maksmata maksenõuded 23,4 miljardi euroni. See on 3,4 miljardit rohkem, kui komisjon oli eelnevalt prognoosinud – kuni 20 miljardit eurot. Oodatust suuremat võlgnevust võib seletada asjaoluga, et liikmesriigid esitasid 2013. aastal 60,8 miljardi euro eest maksenõuded, võrreldes 50,6 miljardiga 2012. aastal (+ 20 %). Praegused 2013. aasta maksenõuded on enamasti kooskõlas liikmesriikide 2013. aasta septembris esitatud prognoosidega. Samas ei saanud ette näha, et liikmesriigid esitavad oluliselt rohkem maksenõudeid 2013. aastal, eelkõige aasta kahe viimase kuu jooksul. Seetõttu taotlebki komisjon ettevaatusest perioodi 2007–2013 programmide maksete assigneeringute suurendamist 2013. aasta võlgnevuste ootamatu suurenemisega samas mahus.

2013. aasta lõpu võlgnevuste maht on nüüd muutunud jätkusuutmatuks: see moodustab üle poole 2014. aasta eelarves perioodi 2007–2013 programmide jaoks kinnitatud maksete assigneeringutest. Seda olukorda on eriti keeruline hallata Euroopa Regionaalarengu Fondi raames, kus 2013. aasta lõpu võlgnevus 15,1 miljardit eurot moodustab rohkem kui 56 % 2014. aasta kinnitatud eelarve assigneeringutest (Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi vastav tase on 40 %). Seetõttu teeb komisjon ettepaneku keskenduda paranduseelarve projektis nr 3/2014 Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite suurendamisele. Isegi kavandatud vahendite suurendamise juures moodustab Euroopa Regionaalarengu Fondi kogu assigneeringute puhul võlgnevus 44 %.

Liikmesriikide 30. aprillil 2014 esitatud prognoosidel ja kahe viimase aasta jooksul kogetud võrreldaval prognoosimise 11,8 % veal (2012. ja 2013. aasta kevadiste prognooside keskmine, et tasandada individuaalseid erinevusi) põhinedes oodatakse 2014. aastal maksenõudeid 52 miljardi euro ulatuses (umbes 5 miljardi euro võrra 2014. aasta kinnitatud eelarvest rohkem). See tähendab, et 2013. aasta lõpu võlgnevusi ei saa tasakaalustada 2014. aasta maksenõuete madalama taseme kaudu võrreldes olemasolevate assigneeringutega. Hoolimata käesolevas paranduseelarves välja pakutud täiendavatest vahenditest saavad maksmata maksenõuete võlgnevused stabiliseeruda alles 2014. aasta lõpus. 2014. aasta lõpu hinnangulised võlgnevused sisaldavad perioodi 2007–2013 programmide kaasrahastamismäärade suurendamise mõju 10 % võrra, mida pikendati 2013. aasta detsembrist 2016. aastani. Seda mõju hinnatakse 2014. aastal alamrubriigis 1b 1 125 miljonile eurole. Ettevaatusest ei taotle komisjon praeguses etapis alamrubriigis 1b suurenenud rahastamismääradega seotud maksete assigneeringute suurendamist, oodates 2014. aasta lõpus maksmata nõuete taseme hindamist.

Seoses Euroopa abifondiga enim puudustkannatavate isikute jaoks (FEAD) valmistati 2014. aasta paranduseelarve projekti ette eeldusega, et fondi vahendid perioodil 2014–2020 ulatuvad 2,5 miljardi euroni (2011. aasta hinnad). Nüüd on aga kokku lepitud vabatahtlikus täiendavas umbes 1 miljardi euro suuruses (2011. aasta hinnad) Euroopa Sotsiaalfondist tulevas summas. Selle fondi puhul struktuurifondide eelmaksete 1 % määra asemel eelmaksete 11 % määra kohaldamine (1,5 % oma finantsstabiilsuse tagamise tõsiste raskuste ohus olevate liikmesriikide puhul) toob 2014. aastal kaasa 99 miljoni euro ulatuses täiendavaid neto eelrahastamismakseid, mille jaoks taotletakse vahendeid ettenägematute kuude varust. Komisjon ennetab ainult täiendavat netosummat taotledes seda, et osa suurenenud FEADi eelrahastusest rahastatakse vastavatest säästudest, võrreldes esialgselt Euroopa Sotsiaalfondi jaoks mõeldud eelrahastusega, et võtta arvesse Euroopa Sotsiaalfondi vastavalt väiksemat eelarvet.

6.4.        Rubriik 2 – Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad

Rubriigi 2 maksete assigneeringute suurendamiseks taotletakse ettenägemata kulude varust kokku 100 miljonit eurot, mis jagunevad järgmiselt.

                                                                                        Miljonites eurodes, ümardatult

Eelarverida || Eelarverea nimetus || Maksete assigneeringute suurendamine PEP nr 3

Maaelu areng || 90

05 04 05 01 || Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) maaelu arendamiseks võetud meetmete lõpuleviimine (2007–2013) || 90

Euroopa Kalandusfond || 10

11 06 12 || Euroopa Kalandusfondi (EKF) meetmete lõpuleviimine – Lähenemiseesmärk (2007–2013) || 10

Kokku       || 100

Maaelu areng

Euroopa Ülemkogu 2013. aasta veebruari järelduste järel tegi komisjon ettepaneku pikendada kaasrahastamismäärade 10 % suurendamist nende liikmesriikide puhul, kes on oma finantsstabiilsuse tagamise tõsiste raskuste ohus (COM (2013) 521, 11. juuli 2013). Määruse (EL) nr 1310/2013[16] vastuvõtmise järel on vaja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi lõpuleviimiseks suurendada makseid 90 miljoni euro võrra (perioodi 2007–2013 programmid, eelarvepunkt 05 04 05 01). Kahe esimese kvartali jooksul saadud 2014. aasta eelarvest tasuda tulevaid maksenõudeid on ligi 7,0 miljardi euro ulatuses, mis moodustab kaks kolmandikku eelarvereal olemasolevatest assigneeringutest.

Euroopa Kalandusfond

Euroopa Ülemkogu 2013. aasta veebruari järelduste järel tegi komisjon samuti ettepaneku pikendada kaasrahastamismäärade 10 % suurendamist nende liikmesriikide puhul, kes on oma finantsstabiilsuse tagamisel tõsiste raskuste ohus (COM (2013) 428, 18. juuli 2013). Määruse (EL) nr 335/2014[17] vastuvõtmise järel on vaja Euroopa Kalandusfondi lähenemiseesmärgi makseid suurendada 10 miljoni euro võrra (perioodi 2007–2013 programmid, eelarveartikkel 11 06 12). Nagu nimetatud jaotises 3.3, suurendab täiendav mõju uutele maksenõuetele praegu olemasolevate maksete assigneeringute puudumist, kuna 2013. aasta lõpus oli maksmata nõuete võlgnevusi väga palju.

6.5.        Rubriik 4¾–Globaalne Euroopa

Rubriigi 4 maksete assigneeringute suurendamiseks taotletakse ettenägemata kulude varust kokku 250 miljonit eurot, mis jagunevad järgmiselt.

                                                                                        Miljonites eurodes, ümardatult

Eelarverida || Eelarverea nimetus || Maksete assigneeringute suurendamine PEP nr 3

Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend || 250

21 03 02 01 || Idapartnerlus — Inimõigused ja liikuvus || 210

21 03 03 03 || Toetus muudele mitut riiki hõlmavatele koostöömeetmetele naabruskonnas || 40

Kokku       || 250

Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend

Komisjoni välja kuulutatud Ukraina finantspakett[18] sisaldab eelarvetoetuse vormis riigi ülesehitamise lepingut summas 355 miljonit eurot[19], mille esimene osamakse 250 miljonit eurot tuleb maksta 2014. aasta juunis ja teine 105 miljoni euro suurune osamakse 2015. aasta keskel. See viimane makse on seotud selleks hetkeks saavutatud tulemustega järgmistes valdkondades: korruptsioonivastane võitlus, avalik haldus, põhiseaduslik reform ja valimisseadus. Selline väljamaksete ajakava on Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi raames antavast traditsioonilisest abist oluliselt kiirem, mis nõuab nende kohustuste täitmiseks täiendavaid makseid. Sündmuste areng Ukrainas kujutab endast uusi asjaolusid, mida ei olnud võimalik 2014. aasta eelarvet vastu võttes ette näha. 2. aprillil 2014 toimunud eelarve kolmepoolsetel läbirääkimistel võeti teatavaks, et ELi otsus toetada Ukraina riigi stabiliseerimise pingutusi ja viia läbi reforme võib tekitada lisapingeid ELi käesoleva aasta eelarve maksete assigneeringutes.

7.           Täiendavad maksevajadused eelarveridade kaupa

Järgnevas tabelis on toodud kombineeritud väljapakutud muudatused maksete assigneeringute tasemel kõigi asjaomaste eelarveridade jaoks, mis tulevad ümberpaigutamistest, mittesihtotstarbeliste kulude varust ja/või ettenägemata kulude varust.

Miljonites eurodes, ümardatult

Eelarverida || Eelarverea nimetus || Maksete assigneeringute suurendamine

2014. aasta eelarve || PEP nr 3/2014 || Eelarve 2014 koos PEPiga nr 3/2014

Alamrubriik 1a || 11 441 || 587 || 12 028

02 02 02 || Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) rahastamisvõimaluste parandamine omakapitali ja laenude kujul || 67 || 10 || 77

02 05 01 || Ülemaailmsete satelliitnavigatsioonil põhinevate teenuste ja infrastruktuuri (Galileo) väljaarendamine ja käikuandmine 2019. aastaks || 668 || 70 || 738

08 02 01 01 || Eesliiniuuringute tugevdamine Euroopa Teadusnõukogu (ERC) kaudu || 20 || 55 || 75

08 02 02 02 || Riskikapitali kättesaadavuse parandamine teadus- ja innovatsiooniinvesteeringute jaoks || 306 || 10 || 316

08 02 51 || Teadusuuringute eelmise raamprogrammi lõpuleviimine – Seitsmes raamprogramm – EÜ kaudsed meetmed (2007–2013) || 2 568 || 50 || 2 618

09 04 51 || Teadusuuringute eelmise raamprogrammi lõpuleviimine – Seitsmes raamprogramm – EÜ kaudsed meetmed (2007–2013) || 618 || 25 || 643

14 02 01 || Tolliliidu toimimise toetamine || 11 || 7,5 || 19

14 03 01 || Maksustamissüsteemide toimimise parandamine || 7 || 2,5 || 10

15 02 01 01 || Tipptaseme ja koostöö arendamine Euroopa haridus- ja koolitusvaldkonnas ja valdkonna parem vastavusse viimine tööturuga || 794 || 202 || 996

15 03 01 01 || Marie Skłodowska-Curie’ meetmed – Uute oskuste loomine ja innovatsioon || 57 || 90 || 147

26 03 01 01 || Euroopa haldusasutuste koostoimimisvõimealased lahendused (ISA) || 14 || 10 || 24

32 02 52 || Majanduse elavdamist toetavate energeetikaprojektide lõpuleviimine || 86 || 55 || 140

Alamrubriik 1b || 50 951 || 3 395 || 54 346

04 06 01 || Sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamine ja vaesuse kõige raskemate vormide leevendamine liidus || 306 || 99 || 405

13 03 16 || Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) meetmete lõpuleviimine – Lähenemine || 21 544 || 2 401 || 23 945

13 03 18 || Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) meetmete lõpuleviimine – Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive || 4 149 || 500 || 4 649

13 03 19 || Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) meetmete lõpuleviimine – Euroopa territoriaalne koostöö || 1 107 || 395 || 1 502

Rubriik 2 || 56 459 || 106 || 56 565

05 04 05 01 || Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) maaelu arendamiseks võetud meetmete lõpuleviimine (2007–2013) || 10 330 || 90 || 10 420

11 06 12 || Euroopa Kalandusfondi (EKF) meetmete lõpuleviimine – Lähenemiseesmärk (2007–2013) || 319 || 75 || 394

34 02 01 || Liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamine || 3 || 6 || 9

40 02 41 || Liigendatud assigneeringute reserv (seotud eelarvepunktiga 11 03 01 – Jätkusuutliku kalanduse kokkulepped) || 114 || -65 || 49

Rubriik 4 || 6 191 || 651 || 6 842

19 02 01 || Kriisidele ja tekkivatele kriisiolukordadele reageerimine || 18 || 51 || 69

21 02 51 02 || Koostöö Ladina-Ameerika arenguriikidega || 226 || 19 || 245*

21 02 51 03 || Koostöö Aasia arenguriikidega, sealhulgas Kesk-Aasias ja Lähis-Idas || 530 || 36 || 566*

21 03 02 01 || Idapartnerlus — Inimõigused ja liikuvus || 24 || 210 || 234

21 03 03 03 || Toetus muudele mitut riiki hõlmavatele koostöömeetmetele naabruskonnas || 10 || 40 || 50

22 02 51 || Varasema (2014. aasta eelse) ühinemiseelse abi lõpuleviimine || 690 || 45 || 735*

23 02 01 || Kiire, tõhusa ja vajadusepõhise humanitaar- ja toiduabi andmine || 748 || 250 || 998

|| Kokku       || 135 155 || 4 738 || 139 893

* Nagu selgitatud jaotises 5.3, vähendati 2014. aasta eelarve neid ridu DEC 6 kaudu – ajutine ülekanne humanitaarabisse. Seega nende ridade puhul on paranduseelarve projekti eesmärk taastada 2014. aasta eelarve.

2014. aasta eelarve maksevajaduste läbivaatamine kinnitas suuri puudujääke maksete assigneeringutes. Pärast võimalike ümberpaigutuste võimaluste arvesse võtmist taotles komisjon 4,7 miljardi euro ulatuses täiendavaid maksete assigneeringuid, millest 4,0 miljardit makseteks ettenägemata kulude varust.

8.           Ametikohtade loetelud: palgaaste AST/SC

1. jaanuaril 2014 jõustunud läbivaadatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirja ja liidu muude teenistujate teenistustingimustega (edaspidi „personalieeskiri”)[20]loodi uus sekretäride ja kantseleitöötajate tegevusüksus (AST/SC), mis kajastub 2014. aasta eelarve ametikohtade loetelus, lisaks juba olemasolevatele administraatorite (AD) ja assistentide (AST) tegevusüksustele.

Muutmisettepaneku nr 2/2014[21]koostamise ajal osutas komisjon, et uus ülesehitus võetakse alates 2014. aastast järk-järgult kasutusele, oodates usaldusväärseid hinnanguid vajaminevate AST/SC ametikohtade arvu kohta. Nüüd, mil on olemas need hinnangud AST ametikohtade muutmise kohta AST/SC ametikohtadeks 2014. aastal komisjonis, Regioonide Komitees ja Euroopa Andmekaitseinspektori juures, pakub komisjon välja, et institutsioonide ametikohtade loetelu kohandataks järgmiselt.

Ametikohtade loetelu || Ametikohtade arv || Esialgne palgaaste || Tulevane palgaaste

Väljaannete talitus || 2 || AST 2 || AST/SC 1

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) – alalised ametikohad || 2 || AST 1 || AST/SC 1

Infrastruktuuri- ja logistikaamet Luxembourgis (OIL) || 3 || AST 1 || AST/SC 1

Teadusuuringud ja innovatsioon – kaudsed meetmed || 4 || AST 1 || AST/SC 1

Komisjoni halduskulud – ajutised ametikohad || 10 || AST 4 || AST/SC 4

Komisjoni halduskulud – alalised ametikohad || 50 || AST 1 || AST/SC 1

Komisjoni halduskulud – alalised ametikohad || 20 || AST 1 || AST/SC 2

Komisjon kokku || 91 || AST || AST/SC

|| || ||

Regioonide Komitee || 2 || AST 2 || AST/SC 2

|| || ||

Euroopa Andmekaitseinspektor || 1 || AST 1 || AST/SC 1

Nende ametikohtade muutmisest tulenev üleüldine kokkuhoid on hinnanguliselt 0,38 miljonit eurot, mis vähendab vastavalt halduskulusid rubriigis 5. Vastavaid maksete assigneeringuid saab seejärel ümber paigutada ja nendega seotud kulukohustuste assigneeringuid vähendatakse eelarve vastavas jaos.

9.           Koondtabel mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa

Eelarverea nimetus || 2014. aasta eelarve (sh paranduseelarve nr 1 ja paranduseelarve projekt nr 2/2014) || Paranduseelarve projekt nr 3/2014 || 2014. aasta eelarve (sh paranduseelarve nr 1 ja paranduseelarve projektid nr 2 ja 3/2014)

CA || PA || CA || PA || CA || PA

1. || Arukas ja kaasav majanduskasv || 63 986 340 779 || 62 392 787 058 || || 3 981 700 000 || 63 986 340 779 || 66 374 487 058

Ülemmäär || 63 973 000 000 || || || || 63 973 000 000 ||

Varu || 75 989 221 || || || || 75 989 221 ||

1a || Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks || 16 484 010 779 || 11 441 322 326 || || 587 000 000 || 16 484 010 779 || 12 028 322 326

Ülemmäär || 16 560 000 000 || || || || 16 560 000 000 ||

Varu || 75 989 221 || || || || 75 989 221 ||

1b || Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus || 47 502 330 000 || 50 951 464 732 || || 3 394 700 000 || 47 502 330 000 || 54 346 164 732

Ülemmäär || 47 413 000 000 || || || || 47 413 000 000 ||

Varu || -89 330 000 || || || || -89 330 000 ||

Paindlikkusinstrument || 89 330 000 || || || || 89 330 000 ||

Varu || 0 || || || || 0 ||

2. || Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad || 59 267 214 684 || 56 458 930 369 || || 106 000 000 || 59 267 214 684 || 56 564 930 369

Ülemmäär || 59 303 000 000 || || || || 59 303 000 000 ||

Varu || 35 785 316 || || || || 35 785 316 ||

millest: Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF) — turuga seotud kulud ja otsetoetused || 43 778 100 000 || 43 776 956 403 || || || 43 778 100 000 || 43 776 956 403

Vaheülemmäär || 44 130 000 000 || || || || 44 130 000 000 ||

Puhasülekanne Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) vahel || 351 900 000 || || || || 351 900 000 ||

Varu || || || || || ||

3. || Julgeolek ja kodakondsus || 2 171 998 732 || 1 677 039 976 || || || 2 171 998 732 || 1 677 039 976

Ülemmäär || 2 179 000 000 || || || || 2 179 000 000 ||

Varu || 7 001 268 || || || || 7 001 268 ||

4. || Globaalne Euroopa || 8 325 000 000 || 6 191 238 421 || || 650 765 835 || 8 325 000 000 || 6 842 004 256

Ülemmäär || 8 335 000 000 || || || || 8 335 000 000 ||

Varu || 10 000 000 || || || || 10 000 000 ||

5. || Haldus || 8 405 144 376 || 8 406 017 176 || -378 835 || -378 835 || 8 404 765 541 || 8 405 638 341

Ülemmäär || 8 721 000 000 || || || || 8 721 000 000 ||

Varu || 315 855 624 || || || || 316 234 459 ||

millest: institutsioonide halduskulud || 6 798 019 733 || 6 798 892 533 || -378 835 || -378 835 || 6 797 640 898 || 6 798 513 698

Vaheülemmäär || 7 056 000 000 || || || || 7 056 000 000 ||

Varu || 257 980 267 || || || || 258 359 102 ||

6. || Kompensatsioonid || 28 600 000 || 28 600 000 || || || 28 600 000 || 28 600 000

Ülemmäär || 29 000 000 || || || || 29 000 000 ||

Varu || 400 000 || || || || 400 000 ||

Kokku || 142 184 298 571 || 135 154 613 000 || -378 835 || 4 738 087 000 || 142 183 919 736 || 139 892 700 000

Ülemmäär || 142 540 000 000 || 135 866 000 000 || || || 142 540 000 000 || 135 866 000 000

Paindlikkusinstrument || 89 330 000 || || || || 89 330 000 ||

Ettenägemata kulude varu || || || || || || 4 026 700 000

Varu || 445 031 429 || 711 387 000 || || || 445 410 264 || 0

|| Erivahendid || 456 181 000 || 350 000 000 || || || 456 181 000 || 350 000 000

Lõplik summa kokku || 142 640 479 571 || 135 504 613 000 || -378 835 || 4 738 087 000 || 142 640 100 736 || 140 242 700 000

[1]               ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

[2]               ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

[3]               ELT L 51, 20.2.2014, lk 1.

[4]               ELT L XX, XX.X.2014.

[5]               COM(2014) 234, 15.4.2014.

[6]               COM(2014) 234, 15.4.2014.

[7]               ELT L 135, 8.5.2014.

[8]               COM(2014) 328, 8.5.2014.

[9]               Komisjoni rakendusotsus humanitaarabi tegevusprioriteetide rahastamise kohta ELi 2014. aasta eelarvest. 

[10]             COM(2013) 928, 20.12.2013.

[11]             ELT L 347, 20.12.2013.

[12]             COM(2013) 521, 11.7.2013.

[13]             COM(2013) 428, 18.6.2013.

[14]             IP 14/219, 5.3.2014.

[15]             Rahastamisotsused C(2014) 2907 ja C(2014) 2906, 29.4.2014. Need avaldati nimetatud kuupäeval pressiteates IP/14/501.

[16]             ELT L 347, 20.12.2013.

[17]             ELT L 103, 5.4.2014.

[18]             IP 14/219, 5.3.2014.

[19]             Rahastamisotsused C(2014) 2907 ja C(2014) 2906, 29.4.2014.  Need avaldati nimetatud kuupäeval pressiteates IP/14/501.

[20]             ELT L 287, 29.10.2013.

[21]             COM(2013) 719, 16.10.2013.