52014DC0060

KOMISJONI VASTUSED EUROOPA KONTROLLIKOJA ERIARUANDELE

„LIIKMESRIIKIDE POOLT TEHTUD PÕLLUMAJANDUSKULUTUSTE KONTROLLIDE TULEMUSTE USALDUSVÄÄRSUS”

Kokkuvõte

Ühisvastus I–IX punktile.

Euroopa Kontrollikoda on aastaid kritiseerinud, et komisjon võtab allesjäänud veamäära arvutamisel aluseks statistika, mille liikmesriigid on kokku pannud kontrollide tulemuste põhjal. Esiteks oli komisjon teadlik, et liikmesriikidelt saadud statistilisi aruandeid ei saa kasutada ainsa näitajana põllumajanduskulutuste veamäära kindlakstegemisel. Sel põhjusel on komisjon aastaid kohaldanud statistika põhjal arvutatud allesjäänud veamäära suhtes 25 % „kindlusvaru” ning tegi seda kuni 2012. aasta tegevusaruandeni. Kontrollikoda on seda regulaarselt vaidlustanud. Teiseks võttis põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat oma 2012. aasta tegevusaruandes arvesse muret kontrollistatistika pärast ning muutis seda pärast konsulteerimist metoodikaga tegelevate komisjoni kesktalitustega. Oma 2012. aasta aruandes ei kritiseerinud kontrollikoda seda meetodid, vaid oli pigem selle suhtes positiivselt meelestatud ja soovitas rakendada sarnast meetodit Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) puhul.

Lisaks suurendatakse alates 2014. aasta jaanuarist kehtima hakkava ühise põllumajanduspoliitika kontrolli, rahastuse ja järelevalve uue horisontaalmäärusega oluliselt liikmesriikide sertifitseerimisasutuste kohustusi seoses arvamuse esitamisega kulutuste seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. See hõlmab ka komisjonile esitatavate liikmesriikide kontrollitulemuste õigsuse kinnitamist.

Seega käsitletakse kontrollikoja aruandes metoodikat, mis on muutunud ja veel arenemisjärgus. Ajaloolistele elementidele keskendumise asemel eelistaks komisjon seetõttu keskenduda olevikule ja tulevikule ning usaldusväärse metoodika loomisele, muu hulgas kontrollikoja konstruktiivse abiga.

III. Oma 2012. aasta tegevusaruandeks töötas põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat välja allesjäänud veamäära arvutamise meetodi, milles võetakse arvesse ka direktoraadi ja kontrollikoja auditeid. Meetodit kasutati 2012. eelarveaastal otsetoetuste suhtes (umbes 70 % ühise põllumajanduspoliitika kulutustest) ning alates 2013. eelarveaastast laiendatakse seda ka muudele ühise põllumajanduspoliitika kulutustele, sealhulgas maaelu arengu toetamisele.

IV. Kontrollisüsteemide loomist reguleerivad täpsed ELi eeskirjad, mida vastavalt vajadusele täiendavad komisjoni suunised. Näiteks makseasutused peavad enne väljamakset tegema halduskontrolli 100 % taotluste suhtes ning vähemalt 5 % taotlustest tuleb kohapeal kontrollida. Kontrollisüsteemide vastavust eeskirjadele kontrollivad põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi audiitorid ning kontrollisüsteemide kindlaks tehtud nõrkadest külgedest tulenevad riskid on kaetud finantskorrektsiooniga.

Makseasutused peavad samuti koostama oma kontrollide tulemuste põhjal igal aastal komisjonile saadetavad statistilised aruanded. Sertifitseerimisasutused peavad selliselt koostatud statistika õigsust süstemaatiliselt testima, võrreldes seda eelkõige konkreetsete tehingutega, ning esitama selle kohta arvamuse.

Lõpuks on põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat testinud 2012. taotlemisaasta pindalatoetuste puhul üksikkontrollide andmete edastamist maksete IT-süsteemi (nn CATS) kaudu. Test oli edukas ning alates 2014. taotlemisaastast laiendatakse sellist kontrolliandmete automaatset edastamist enamikule ühise põllumajanduspoliitika meetmetele ja kulutustele. See aitab ära hoida kontrollistatistika ebatäpsusi, mis on tingitud üksikandmete ebapiisavast kogumisest.

V. Komisjoni enda audititest nähtub, et mõnes liikmesriigis ei vasta kontrollisüsteemid eeskirjadele ning ei tuvasta kõiki vigu, mida oleks võimalik tuvastada.

Seetõttu oli komisjon teadlik, et liikmesriikidelt saadud kontrollide statistikat ei saa kasutada ainsa näitajana põllumajanduskulutuste veamäära kindlakstegemisel. Sel põhjusel on komisjon aastaid kohaldanud statistika põhjal arvutatud allesjäänud veamäära suhtes 25 % „kindlusvaru” ning tegi seda kuni 2012. aasta tegevusaruandeni. Kontrollikoda on seda regulaarselt vaidlustanud, kuid ei ole esitanud oma hinnangut selle kohta, millisel määral oli see ebapiisav.

Sellegipoolest võttis põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat arvesse muret kontrollide statistika pärast ning muutis seda pärast konsulteerimist metoodikaga tegelevate komisjoni kesktalitustega (vt vastus III punktile). Oma 2012. aasta aruandes kontrollikoda seda meetodit ei kritiseerinud, vaid oli selle suhtes positiivselt meelestatud ja tegi ettepaneku, et seda laiendataks ka ühise põllumajanduspoliitika teistele kuluvaldkondadele, eriti maaelu arengule.

VI. III punkti vastuses nimetatud uus meetod võimaldab komisjonil liikmesriikide statistikast tulenevat veamäära muuta, kui komisjon ja/või kontrollikoda on leidnud puudusi eeskirjadevastase kulu tuvastamise süsteemides.

VII. Komisjon oli samuti teadlik, et sertifitseerimisasutustele antud ülesannete ulatus oli piiratud. Sel põhjusel peavad sertifitseerimisasutused alates 2014. taotlemisaastast tegelema ühise põllumajanduspoliitika reformi ellu viies palju põhjalikumalt makseasutuste kontrollide usaldusväärsuse küsimusega.

VIII. Teatavatest puudustest hoolimata peetakse esitatavat teavet järelevalve jaoks kasulikuks ning see annab ülevaate liikmesriikide halduskontrollide ja kohapealsete kontrollide käigus tuvastatud veamäärast. Nagu eespool öeldud, kasutab komisjon uut meetodit, et saada veamäärast parem ülevaade kui selle saab üksnes liikmesriikide kontrollistatistika põhjal.

IX. Komisjon ei väida, et liikmesriikide kontrollistatistikas tehtavad kohandused on statistiliselt õiged, vaid käsitab neid usaldusväärsemate andmete puudumise tingimustes parimate ligikaudsete hinnangutena. Kõnealune meetod sündis elavate sisediskussioonide tulemusena, mida peeti nii põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadis kui ka komisjoni kesktalitustega.

Komisjon märgib, et 2012. aasta aruandes soovitab kontrollikoda eelarve täitmise kohta järgmist:

„komisjon peaks põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi aasta tegevusaruandes rakendama EAFRD puhul sama lähenemisviisi nagu toodanguga sidumata pindalatoetuste puhul, milles komisjon võtab iga makseasutuse veamäära hindamisel arvesse oma vastavusauditite tulemusi.”

X.

Komisjon jagab kontrollikoja arvamust haldus- ja kohapealsete kontrollide parandamise vajaduse kohta. Kõnealuste kontrollide piisavust kontrollitakse/hinnatakse vastavusauditite käigus ning liikmesriikidele esitatakse soovitusi parandamise kohta. Samuti teavitab komisjon liikmesriike regulaarselt oma kõige üldisematest auditijäreldustest, et soodustada parimate tavade rakendamist.

Komisjon leiab, et ta järgib kõnealust soovitust pidevalt, nagu on kirjeldatud allpool, ning on tugevdanud teatud töövahendeid ühise põllumajanduspoliitika reformi käigus.

Kui komisjon (või kontrollikoda) tuvastab liikmesriikide juhtimis- ja kontrollisüsteemides nõrku kohti, kasutab ta kõiki enda käsutuses olevaid vahendeid, et panna liikmesriike olukorda parandama. See hõlmab finantskorrektsioonidega lõppevat vastavuse kontrolli menetlust, mis lisaks ELi eelarve kaitsmisele toimib liikmesriikidele ka tugeva motiveerijana, ning nõuet, et liikmesriigid kasutaksid puuduste kõrvaldamiseks tegevuskavasid. Maksete katkestamist on kasutatud ka EAFRD puhul ning 2014. aasta jaanuaris jõustuv uus horisontaalmäärus ühise põllumajanduspoliitika kontrolli, rahastamise ja järelevalve kohta sisaldab tugevdatud mehhanismi, mis võimaldab katkestada maksed liikmesriikidele, kes ei rakenda parandusmeetmete kava.

Pindalapõhistes abikavades ja eriti põldude identifitseerimise süsteemis (LPIS) puuduste avastamiseks korraldatakse pidevalt auditeid. Komisjon võtab ebatõhusalt toimivat põldude identifitseerimise süsteemi väga tõsiselt ning liikmesriikidelt nõutakse kiiremas korras muutuste tegemist, mida komisjon järelauditite abil hoolikalt kontrollib. Samal ajal on võimalik risk ELi eelarvele kaetud finantskorrektsioonidega.

Esimene taane. Ühise põllumajanduspoliitika reformi raames uuendatakse tehtavate kontrollide suuniseid koos delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide vastuvõtmisega. Need arutatakse läbi ja neid selgitatakse nii makseasutustele, kes peavad neid kohaldama, kui ka sertifitseerimisasutustele, kes peavad kontrollima nende kohaldamist makseasutuste poolt.

Samuti vaatab komisjon läbi liikmesriikidele esitatud suunised statistiliste aruannete koostamise kohta ning püüab ühtlustada parimaid tavasid eri sektorite vahel. Eelkõige vaadatakse suunised läbi seoses statistika automatiseerimisega ning ühise põllumajanduspoliitika reformi rakenduseeskirjadega.

Komisjon nõuab liikmesriikidelt jätkuvalt, et nad täiustaksid saadetud kontrolliandmete tõendamiseks rakendatavaid sisemisi menetlusi.

Teine taane. 2014. aasta jaanuaris jõustuva ühise põllumajanduspoliitika kontrolli, rahastamist ja järelevalvet käsitleva uue horisontaalmääruse kohaselt peavad sertifitseerimisasutused esitama arvamuse tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. See eeldab makseasutuse poolt juba kontrollitud tehingute kohta uue esindusliku valimi koostamist ning selle põhjal kontrollistatistika õigsuse kinnitamist (või kinnitamata jätmist). Eelduste kohaselt parandab see lisatöö makseasutuste kontrolliandmete kvaliteeti ning võimaldab koos sertifitseerimisasutuse arvamusega saavutada suurema kindluse andmete õigsuses.

Kolmas taane. Komisjon rõhutab, et mitmesugused statistiliste aruannete saatmise tähtajad on kehtestatud mitmetel tegevusega seotud põhjustel, mitte üksnes aasta tegevusaruannete koostamise eesmärgil. Komisjon märgib, et tuleb saavutada andmete laekumise optimaalne aeg, võttes arvesse nende koostamisest tingitud suurt halduskoormust liikmesriikidele, et vältida vajadust esitada andmeid korduvalt koos täiendustega.

2012. aastal korraldas komisjon katseprojekti pindalatoetustega seotud kontrolliandmete automaatseks esitamiseks. Vastavad andmed esitati 2013. aasta juulis ning esialgsed hinnangud nende terviklikkusele ja kvaliteedile on positiivsed. Edaspidi tehakse kohandusi, mis võimaldavad kõiki asjakohaseid kontrolliandmeid sel moel automaatselt esitada. See vähendab andmete kokkupanekul tekkivate vigade riski ning tagab kõigis liikmesriikides ühtse metoodika kasutamise.

Ühtse põllumajanduspoliitika kontrolli, rahastamist ja järelevalvet käsitlevasse uude horisontaalmäärusesse lisati säte, mis võimaldab komisjonil liikmesriikidele maksete tegemise peatada selliste kontrolliandmete osas, mida ei ole ettenähtud tähtaja jooksul saadetud.

Tänu sertifitseerimisasutustele antud täiendavatele ülesannetele seoses tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kontrollimisega saab komisjon paremini põhjendatud arvamusi kontrolli usaldusväärsuse ning veamäärade õigsuse kohta.

Neljas taane. Uues horisontaalmääruses sätestatakse, et sertifitseerimisasutused peavad Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja EAFRD kohta koostatud esinduslike valimite põhjal süstemaatiliselt testima makseasutuste poolt tehtud haldus- ja kohapealsete kontrollide usaldusväärsust. Komisjoni koostatud suuniste eesmärk on tagada, et see töö toimuks vankumatu statistilise metoodika kohaselt, mis võimaldab selle tulemuste põhjal saavutada suurema kindluse tehingute seaduslikkuses ja korrektsuses ning anda kehtivaid hinnanguid iga liikmesriigi ja fondi puhul esinevatele allesjäänud veamääradele. See võimaldaks komisjonil järk-järgult vähendada vajadust praegu liikmesriikide statistilistes andmetest tehtavate üksikparanduste järele.

Vahepealsel ajal kohaldab komisjon III punkti vastuses osutatud uut meetodit ning rakendab kontrollikoja 2012. aasta aruandes esitatud soovitust: „komisjon peaks põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi aasta tegevusaruandes rakendama EAFRD puhul sama lähenemisviisi nagu toodanguga sidumata pindalatoetuste puhul, milles komisjon võtab iga makseasutuse veamäära hindamisel arvesse oma vastavusauditite tulemusi.”

Enda auditeerimistegevuses keskendub komisjon jätkuvalt makseasutuste süsteemsetele audititele, mida korraldatakse riskipõhiselt ja vastavuse kontrolli menetluse raames, et tagada kontrollisüsteemides tuvastatud nõrkustest tulenevate riskide kõrvaldamine. Auditites hakatakse vaatlema ka sertifitseerimisasutuste uusi ülesandeid seoses tehingute seaduslikkuse ja korrektsusega, et anda tehnilisi suuniseid ning soodustada suurema kindluse eesmärgi saavutamist.

TÄHELEPANEKUD

Ühisvastus punktidele 28–36

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat ütles juba 2012. aasta tegevusaruandes, et „liikmesriikide kontrollistatistikasse tuleb suhtuda teatava ettevaatusega”. Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat on juba võtnud eesmärgiks laiendada 2012. aasta tegevusaruandes tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste puhul rakendatud terviklikku meetodit 2013. aasta tegevusaruandes ka ühise põllumajanduspoliitika kulutuste teistele valdkondadele. See tähendab, et liikmesriikide statistilisi andmeid korrigeeritakse põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi enda auditite, samuti kontrollikoja ja sertifitseerimisasutuste järelduste põhjal.

30. Komisjon uurib kontrollikoja tähelepanekut asjaomaste makseasutuste järelevalve- ja kontrollisüsteemide mõjususe kohta oma pideva vastavuse tagamise menetluse raames.

Komisjon märgib 2011. aasta kohta, et enamasti olid osutatud vead rahalises mõttes suhteliselt väikesed ning põhiliselt seotud väikeste erinevustega kontrollikoja poolt tehtud põldude ülemõõtmise tulemustes (kontrollikoja avastatud 42 viga olid seotud väga väikeste erinevustega põldude ülemõõtmisel ning 24 vea suurus oli alla 2 %).

Samuti oli 2012. aasta puhul enamik kvantifitseeritavaid vigu rahalises mõttes suhteliselt väikesed ning seotud väga väikeste erinevustega kontrollikoja poolt tehtud põldude ülemõõtmise tulemustes (kontrollikoja avastatud 36 vea suurus oli alla 5 % ja neist 23 suurus oli alla 2 %).

32. Allesjäänud veamäära arvutamisel võtab komisjon arvesse liikmesriigi esitatud andmete nõrkuste võimalikku mõju.

Esimene taane. Komisjon on kohustatud lähtuma nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 2 esitatud põllumajandustootja mõistest.

Teine taane. Kuigi komisjon ei ole alati nõus kontrollikoja audiitorite hinnanguga maatükkide täpse toetuskõlblikkuse kohta, tegeleb ta probleemküsimustega raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluse raames juhul, kui ta leiab, et liikmesriik ei ole toetuskõlblikke maatükke õigesti registreerinud.

Kolmas taane. Kohtu osutatud konkreetse juhtumi puhul käsitas makseasutus maatükkide asendamist „ilmse vea” parandamisena – selline mõiste sisaldub ELi õigusaktides/suunistes. Nagu varasemates vastustes öeldud, ei jaga komisjon kontrollikoja seisukohta ilmse vea mõiste kohaldamise küsimuses valesti arvestatud maatükkide korral.

Neljas taane. Toetusõiguste arvutamise korraldus ei ole alati makseasutuste otsustada. Mitmetel juhtudel on toetusõiguste arvutamise juhised kehtestanud liikmesriigi pädev asutus.

Viies taane. Kuigi komisjon ei ole alati nõus kontrollikoja audiitorite hinnanguga maatükkide täpse toetuskõlblikkuse kohta, tegeleb ta probleemküsimustega aruannete kontrollimise ja heakskiitmise menetluse raames juhul, kui ta leiab, et liikmesriik ei ole toetuskõlblikke maatükke õigesti registreerinud.

1. selgitus. Näide ebaõigetest andmetes LPIS-süsteemis

Itaalia ametiasutuste kinnitusel on Lombardia probleem alates 2011. aastast kõrvaldatud. Komisjon uurib seda raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluse raames.

Komisjon on teadlik Hispaania karjamaade toetuskõlblikkusega seotud probleemidest. Hispaania ametiasutustel paluti selle küsimusega tegeleda ning nad esitasid põldude identifitseerimise süsteemi paranduskava, mis sisaldas ka meetmeid karjamaade suhtes toetuskõlblikkuse koefitsiendi kohaldamiseks ning põldude identifitseerimise süsteemis olevate andmete süstemaatiliseks täiendamiseks kohapealsete kontrollide tulemustega. Komisjon jälgib jätkuvalt kõnealuse kava rakendamist riigi ametiasutuste poolt.

Samuti on komisjon leidnud Ungaris mõned juhtumid, kus põldude identifitseerimise süsteemi andmeid ei täiendatud kohapealsete kontrollide tulemustega, ning on esitatud Ungari ametiasutustele kirjaliku korralduse vastavate parandusmeetmete rakendamiseks.

33. Kontrollikoja osutatud nõrkusi on käsitletud juba varasemate aastate aruannetes. Vastavate soovituste rakendamisega tegeletakse koostöös liikmesriikidega alates 2010. aastast ning seda kontrollitakse vajaduse korral vastavuse tagamise menetluse raames.

34. Komisjon märgib 2011. aasta kohta, et enamasti olid osutatud vead rahalises mõttes suhteliselt väikesed (poolte vigade suurus oli alla 5 %).

35. Allesjäänud veamäära arvutamisel võtab komisjon arvesse liikmesriigi esitatud andmete nõrkuste võimalikku mõju.

3. selgitus. Näide liikmesriigi kohapealsete kontrollide ebapiisava kvaliteedi kohta

 Probleemi on uuritud järelepärimisega, mille tulemus on esitatud allpool.

- Pärast asja uut hindamist otsustas makseasutus konkreetse projekti jaoks juba välja makstud toetuse tagasi nõuda.

- Kontrollimenetlust/kontroll-lehti muudeti selliselt, et inspektoril ei saaks jääda märkamatuks olukord, kus põllumajandushoone vastab peamiselt elumaja tunnustele.

- Toetuskõlbmatu projekti heaks kiitnud inspektori kontrollitud ja heaks kiidetud kõiki teisi projekte kontrolliti (tagantjärele) uuesti.

- Kõiki toetuskõlbmatu projektiga sarnanevaid projekte kontrolliti (tagantjärele) uuesti.

- Nimetatud järelkontrollide käigus tuvastati mõned väikesed rikkumised, mida praegu lahendatakse standardse ärakuulamismenetluse käigus ning mille tulemusena tõenäoliselt nõutakse osa välja makstud toetustest tagasi.

- Kuna viimastes korduskontrollides käsitleti ainult uusehitistega seotud projekte, mitte aga olemasolevate hoonete ümberehitamist, palus komisjon, et Itaalia ametiasutused kontrolliksid üle ka need projektid. Kõnealuste lõplike järelkontrollide tulemused saadetakse 30. novembriks 2013.

4. selgitus. Näiteid avastamata jäänud riigihanke-eeskirjade rikkumisest

Nagu on märgitud vastuses 2012. aasta aruandele, töötavad komisjoni talitused kontrollikoja järeldustega edasi riikide ametiasutuste kaudu eesmärgiga kaitsta ELi rahalisi huve ning nõuda tagasi alusetult tehtud väljamaksed.

Rumeenia puhul leidis komisjon olulisi nõrkusi ka oma auditites ning praegu toimub raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetlus.

36. Komisjon on ka ise seda puudust märganud ning muutis seetõttu 2012. aasta tegevusaruande puhul liikmesriikide kontrollistatistika kehtivuse kinnitamiseks kasutatavat meetodit. Nii võtab komisjon arvesse ka muude auditite põhjal esitatud arvamusi, kaasa arvatud Euroopa Kontrollikoja auditeid, et saada ülevaade vigade hulgast, mida liikmesriigid ei avasta ja seetõttu oma statistilistes aruannetes ei kajasta.

38. Komisjon tegeleb praegu kontrollistatistika esitamise automatiseerimisega (edukas katseprojekt teostati 2012. aasta juulis) ning koostab sellega seoses üksikasjalikumaid suuniseid ja menetlusekirjeldusi nii asutusesiseseks kasutamiseks kui ka liikmesriikidele. Vt ka vastus punktidele 39–41.

39. Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat ei ole kindlaks määranud statistiliste aruannete koostamise täpset lõpptähtpäeva, kuna ta eelistab saada värskete andmetega täiendatud statistikat kasvõi järgmisel aastal. Siiski tuletatakse liikmesriikidele maaelu arengu komisjonis pidevalt meelde, kui oluline on esitada statistilisi andmeid. Sellegipoolest võib olla võimalik kehtestada „vahepealne” lõpptähtpäev.

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat kontrollib statistiliste andmete terviklikkust sertifitseerimisasutuste aastaaruannete põhjal, millega ta tutvub hoolikalt ning mille alusel võidakse algatada vastavuse kontrolli menetlusi.

Vastab tõele, et andmed ei ole terviklikud ja veamäär arvutatakse ainult selliste kulutuste põhjal, mille kohta on olemas kontrollistatistika. Siiski tehti komisjoni arvutuste kohaselt pärast lõpptähtpäeva 30. juunil 2011. aastal ainult umbes 0,6 % 2010. taotlemisaasta otsetoetuste maksetest ja võisid seetõttu kontrollistatistikas kajastamata jääda. Seega on selle 0,6 % mõju veamäära arvutamise aluseks kasutatava kontrollistatistika täpsusele väga väike.

5. selgitus. Näited mõne auditeeritud makseasutuse edastatud ebatäielikest või ebatäpsetest andmetest

Vt vastus punktile 92.

40. Nagu kontrollikoda mainib, ei rõhutata praegustes suunistes statistika uuesti esitamise vajadust. Sellegipoolest teostab komisjon ajavahemikul, mis jääb liikmesriikide statistika saatmise ning selle aasta tegevusaruandes kasutamise vahele, andmete kooskõla ja tõepärasuse kontrolle ning võtab vajaduse korral liikmesriikidega ühendust, et võimalikke kõrvalekaldeid kontrollida. Lisaks nõutakse ajakohastatud andmeid maaelu arengu komisjonis ning vajaduse korral ka auditilähetuste ja kahepoolsete kohtumiste käigus.

Pealegi tekitaks statistika süstemaatilise ajakohastamise nõue täiendavat halduskoormust nii liikmesriikidele kui ka komisjonile, kes peaks sel juhul oma kontrollitoiminguid kordama ning viima parandatud andmed sisse allesjäänud veamäära leidmiseks kasutatavasse keerukasse arvutusalusesse. Lõppkokkuvõttes jääb muudetud andmete vastuvõtmiseks, kontrollimiseks ja töötlemiseks ainult väga lühike ajavahemik, et neid oleks võimalik veel peadirektori aasta tegevusaruandes kajastada. Komisjon rõhutab, et kontrollistatistika ja selle põhjal tuletatud veamäärad ei ole samastatavad liikmesriikide majandusaasta aruannetega, mistõttu need ei pea olema sama suure täpsusega. Pigem kasutatakse neid ülevaate saamiseks sellest, kus viga peitub, ning isegi enne veamäära korrigeerimise uue meetodi kasutuselevõtmist jättis komisjon statistika suhtes olulisel määral kaalutlusruumi, et võtta arvesse andmete alahindamise tõenäosust.

Korraldatud on katseprojekt seoses 2012. taotlemisaasta pindalatoetuste statistika esitamise automatiseerimisega. Sellealane töö algas juba 2011. aastal, kui liikmesriikidele edastati vajalikud tehnilised nõuded. 2012. taotlemisaasta kohta kogutud andmed saadeti komisjoni andmebaasi ja töödeldi seal 15. juuliks 2013. Komisjoni esialgsed hinnangud andmete kvaliteedile on olnud positiivsed. Pärast kõigi vajalike hindamistoimingute lõpetamist alustatakse tööd automatiseerimise laiendamiseks ühise põllumajanduspoliitika teistele peamistele kuluvaldkondadele ning süsteem peaks olema töövalmis 2014. taotlemisaastaks. Seoses sellega valmistab komisjon ette üksikasjalikumaid suuniseid ja menetlusekirjeldusi nii asutusesiseseks kasutamiseks kui ka liikmesriikidele.

41. Komisjon ei taha liikmesriikide halduskoormust liigselt suurendada. Kontrollistatistika esitamise automatiseerimine peaks siiski parandama tehtud kontrollide jälgitavust.

Ühisvastus punktidele 42–46

Komisjon on teadlik, et mõnes makseasutuses on vaja kontrolliandmete kogumise ja kontrollimisega veel tööd teha. Ka enamikus oma auditites testib komisjon statistiliste aruannete vastavust konkreetsetele kontrolliandmetele ning leiab sageli lahknevusi.

Sel põhjusel on komisjon hakanud juurutama automaatset menetlust, mis võimaldab makseasutustel edastada oma konkreetsed kontrolliandmed sama süsteemiga, mida kasutatakse individuaalsete maksete puhul. Kõigi liikmesriikide pindalatoetusi hõlmanud katseprojekt 2012. taotlemisaasta kohta (andmete edastamine 15. juuliks 2013) osutus edukaks ning sama meetodit laiendatakse ühise põllumajanduspoliitika ülejäänud meetmetele.

Selline automatiseerimine vähendab halduskoormust ja välistab andmete liitmisel tekkivad vead.

44.

Neljas taane. Varasemate aastatega seotud teabe lisamine saab kaasa tuua ainult veamäära ülehindamise. Isegi kui teave esitatakse vales tabelis, ei mõjuta see maaelu arengu valdkonna üldist allesjäänud veamäära. Seega võib järeldada, et kumbki osutatud viga ei põhjustanud veamäära alahindamist.

6. selgitus. Näited tehtud kohapealsete kontrollide arvu või väärtuse ebaõigest esitamisest

Poola näite puhul teostati kontroll ning makseasutus tegi vea kindlaks ja registreeris selle täielikult, kuid liigitas tahtmatult kontrolli osaliselt halduskontrollide, mitte kohapealsete kontrollide alla.

7. selgitus. Näited avastatud vigadest, millel oli oluline mõju komisjonile edastatud veamääradele

Teine lõik. Bulgaaria näites oli makseasutus küll esitanud vigased andmed, kuid hindas tegelikult veamäära üle.

Ühisvastus punktidele 47–50 Sertifitseerimisasutuste poolt tehtud kontrollide arv on kooskõlas valimi suurusega, mida komisjon on neile asutustele esitatud suunistes nõudnud. Siiski on komisjon olnud mitmeid aastaid seisukohal, et liikmesriikide kontrollide kvaliteet, tulemuste esitusviis ning tõendamisasutuste antavate kinnituste esitamise viis vajavad parandamist. 2009. aasta lõpus lõi komisjon sertifitseerimisasutustele võimaluse kinnitustoiminguid vabatahtlikult tõhustada, mis eeldaks neilt makseasutuse kohapealsete kontrollide kohta uue esindusliku valimi koostamist. Seda võimalust kasutas ainult väike arv makseasutusi ning tulemused olid suhteliselt segased. Siiski on ühise põllumajanduspoliitika reformi kontekstis jõutud poliitilise kokkuleppeni, millega lisatakse ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja järelevalvet käsitlevasse uude horisontaalmäärusesse nõue, et sertifitseerimisasutused esitaksid arvamuse kulutuste aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Selleks tuleb hinnata tehinguid „hällist hauani” ning koostada tehingutest uus esinduslik valim (umbes 60–170 tehingut fondi kohta sõltuvalt mitmetest asjaoludest, kaasa arvatud rahvaarv).

Seega leiab komisjon, et järeldustes tõstatatud probleemi lahendamisega on juba tegeletud seadusandlikes algatustes, mis võetakse vastu 2014. aasta alguses.

8. selgitus. Näited sertifitseerimisasutuste kontrollide puudustest seoses kõikide ELi rahastamisnõuete katmisega

Euroopa Kontrollikoja järeldused võetakse arvesse sertifitseerimismeeskonna riskianalüüsis.

51. Vajaduse korral on asjaomastele sertifitseerimisasutustele tehtud soovitusi nende töö kvaliteedi parandamise kohta tulevikus. 2012. aasta septembris toimunud eksperdirühma koosoleku vahendusel edastati järeldused ja soovitused ka kõigile sertifitseerimisasutustele. Mõned sertifitseerimisasutused saavad vajalikest kontrollidest ja nende otstarbest hästi aru, samas kui teised ei suhtu mõnikord testidesse piisava põhjalikkusega ja esitavad oma hinnangu pigem vormitäiteks.

Komisjon leiab, et enamik järeldusi olid väheolulised ning ei seadnud kahtluse alla kindlust komisjoni aasta tegevusaruande aluseks olevate andmete kehtivuses.

Ühisvastus punktidele 52–54

Reeglina jätkab komisjon sertifitseerimisasutuste töö hindamist raamatupidamisarvestuse kontrollimiseks ja heakskiitmiseks vajalike dokumentide analüüsi ning sertifitseerimisasutustesse korraldatud auditilähetuste abil. Arvestades kinnitustoimingute vabatahtliku tõhustamise menetlusest saadud õppetunde, tegeletakse praegu sertifitseerimisasutuste suuniste läbivaatamisega, et lisada neisse uus kohustus kontrollida kulutuste seaduslikkust ja korrektsust.

Ühisvastus punktidele 56–57

Komisjon jagab kontrollikoja seisukohta, et praegu sertifitseerimisasutuste poolt kontrollitav valim on liiga väike. Sel põhjusel esitatakse tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta koostatavat arvamust käsitlevate suuniste projektis sertifitseerimisasutustele selle töö teostamiseks statistiliselt kehtiv mudel ning suuniseid on täiendatud, võttes arvesse sertifitseerimisasutuste tehtavat tööd, millega tagatakse iga valitud tehingu täielik kontrollimine „hällist hauani”. Lisaks kavatsetakse edaspidi korraldada sertifitseerimisasutuste töö suhtes põhjalikumat järelevalvet.

58. Komisjon leiab, et tema infosüsteem sobib oma eesmärgi täitmiseks. Täpsemalt vastab liikmesriikidelt saadav teave komisjoni tegevus- ja audititalituste vajadustele. Õigusaktidega kehtestatud tähtajad jäävad kehtima ja nende järgimist nõutakse.

59. Komisjon kogub teavet haldus- ja kohapealsete kontrollide tulemuste kohta seoses taotlemisaastaga n, mis hõlmab põllumajandustootjatele tehtavaid makseid alates detsembrist n kuni juunini n+1, mille kohta komisjonile esitatakse aruanne juulis n+1. Majandusaasta n+1 tegevusaruanne koostatakse aasta n+2 märtsis.

Komisjon märgib, et ta ei kasuta statistikat liikmesriikide toetuskavade rakendamise järelevalve eesmärgil, vaid pigem kontrollib selle alusel muu hulgas, kas kontrollide arv vastab õigusaktide nõuetele. Samuti kasutatakse statistikat liikmesriikides juhtimisvahendina. See annab kasulikku teavet avastatud vigade kohta, mis tuleks antud aastal parandada.

60. Otsetoetuste puhul on taotlemisaasta n makseperiood 15. oktoober n kuni 30. juuni n+1 (seega jääb makseperiood majandusaastasse n+1, mida käsitletakse aasta n+1 tegevusaruandes, mis koostatakse aasta n+2 märtsis). Seetõttu ei saa kontrollistatistikat ära saata enne, kui taotlus on menetletud. Kuigi mõned maksed tehakse ka pärast nimetatud kuupäeva, on nende arv ja rahaline mõju tavaliselt väike. Ühist põllumajanduspoliitikat reformiva õigusakti projektis tehakse ettepanek viia makseperiood ning EAGFi ja EAFRD ühtsete haldus- ja kontrollisüsteemide (IACS) tähtajad omavahel vastavusse. Selle üks põhjus on tugevdada seost taotlemisaasta ja rahalise teostuse vahel. Lisaks võimaldab 15. juuli tähtpäev liikmesriikidel teha enne järgmist taotlemisaastat vajalikke korrektsioone.

61. Tehtud kontrolle käsitleva statistika saatmise tähtajad on sätestatud asjaomastes ELi õigusaktides. Alati ei ole võimalik saada ajakohastatud statistilisi andmeid piisavalt vara, et neid oleks võimalik aasta tegevusaruandes kajastada.

62. Komisjon märgib, et mitte täiesti „asjakohaseks” saab pidada ainult neid statistilisi andmeid, mida kogutakse EAFRD ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga hõlmamata tegevuste kohta, mille puhul esitatud statistiliste andmete periood ei vasta täielikult aasta tegevusaruande majandusaastale.

63. Kontrollikoja osutatud andmed saadeti 2013. aasta juulis toiminud katseprojekti käigus otse andmebaasi CATS. Selliselt laekusid kõik otsetoetusi käsitlevad andmed, mis võimaldab komisjonil suurendada oma kontrollide ulatust. Siiski märgitakse, et liikmesriikide ametlikud majandusdeklaratsioonid (kaasa arvatud kontrollikoja osutatud „X-tabelid”) statistika aluseks olevate tehingute kohta saadetakse aasta n+1 veebruaris – kõigest neli kuud pärast asjaomase majandusaasta lõppu. Aastadeklaratsioonide esitamise aja ning peadirektori aasta tegevusaruande ajastuse (see tuleb allkirjastada aasta n+1 märtsi lõpuks) tõttu ei ole võimalik põhjalikult võrrelda x-tabelite andmeid eelmise aasta juulis saadetud statistikaga.

Ühisvastus punktidele 66–68

Komisjon leiab, et kõiki statistikas esitatud andmeid ei ole võimalik süstemaatiliselt kontrollida liikmesriikides tehtud vastavusauditite käigus. Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi hinnangul tehakse igal aastal liikmesriikides üle 900 000 kontrolli, mille alusel koostatakse kontrollistatistika, ning seetõttu oleks võimatu teostada tõendamist ja kinnitamist kontrollikoja poolt nõutud ulatuses.

Auditite eesmärk on katta põhilisi riske. Kõigi statistikas esinevate probleemidega ei ole võimalik tegeleda, kuigi teatud määral sellega töötatakse. Vastavusauditite põhieesmärk ei ole kontrollistatistika õigsuse kontrollimine, vaid pigem keskendutakse juhtimis- ja kontrollisüsteemide toimivusele. Lisaks teostatakse suur hulk asjaomast aastat käsitlevaid auditeid pärast aasta tegevusaruande valmimist.

ELi õigusaktidest ja auditimenetlusest tuleneva viivituse tõttu ei ole alati võimalik saada ajakohastatud statistilisi andmeid piisavalt vara, et neid oleks võimalik aasta tegevusaruandes kajastada. Kuna põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadis töötavad komisjoni audiitorid peavad juba praegu kontrollima ja auditeerima suurel arvul erinevaid elemente, ei ole olemasolevate ressurssidega võimalik järgida kontrollikoja soovitust ilma negatiivse mõjuta põhitegevusele. Sellegipoolest pööratakse statistilistele aruannetele edaspidi rohkem tähelepanu, kui sertifitseerimisasutused hakkavad esitama arvamusi tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. 69. Nagu eespool juba selgitatud, ei ole liikmesriikide kontrollistatistika kontrollimine vastavuse kontrolli menetluse põhieesmärk. Pigem on selleks juhtimis- ja kontrollisüsteemide kontrollimine ning samuti kontrollikoja enda kinnitavas avalduses esitatud järelduste järelkontroll ja ELi eelarvele tekkiva riski kõrvaldamine.

70. Komisjon on alati teadnud, et liikmesriikide hinnangud eeskirjadevastaste maksete kohta ei ole täiesti usaldusväärsed. Sellepärast võetakse põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektori iga-aastase kinnitava avalduse koostamisel arvesse ka muid lähteandmeid.

71. Kuigi komisjon nõustub, et kontrollikoja osutatud valimid ei olnud piisavalt esinduslikud, hinnati allesjäänud veamäära rakendatud töötavade mõjul enamikel juhtudel üle.

72. Sertifitseerimisasutustele esitatavate suuniste projektis perioodiks, mis algab pärast 2013. aastat, on esitatud statistiliselt kehtiv mudel auditi usaldusväärsuse suurendamiseks ning seda soovitatakse kohaldada ka makseasutustel. Ettepanekukohaselt ei tulene usaldusväärsus üksnes süsteemi kontrolli tulemustest, vaid ka kindlamast sisulisest käsitlusviisist (ja võimaluse korral kaheotstarbelisest testist).

Ühisvastus punktidele 73–78

Kontrollikoda on kritiseerinud komisjoni selle eest, et ta kasutas liikmesriikide andmeid nende tehtud kontrollide kohta. Seetõttu on komisjon oma metoodikat kohandanud ning kõnealuseid andmeid omalt poolt kaalunud, et nende elemente hinnata (nt ELi ja/või riiklike õigusaktide ebaõige tõlgendamine või kohaldamine, puudulik kontroll), mis võib tähendada, et statistika ei anna ülevaadet tervikpildist. Sellise meetodi on heaks kiitnud komisjoni kesktalitused ning seda peetakse sobivaks vahendiks, et suurendada liikmesriikide poolt koostöö raames tehtud tööst tulenevat usaldusväärsust.

Muudetud metoodika kohaselt kasutatakse olemasolevat teavet Euroopa Kontrollikoja audititest, sertifitseerimisasutuse järeldustest ja komisjoni enda audititest, et koostada üldine olukorra hinnang makseasutuse tasandil, ning seda võetakse arvesse andmete liitmisel liikmesriigi ja EL 27 tasandil.

Nagu on märgitud vastuses kontrollikoja 2012. aasta aruandele, arendatakse edasi uut terviklikku meetodit, mida kasutati 2012. aasta puhul ainult tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste suhtes, ning laiendatakse 2013. aasta puhul võimalikult suures ulatuses ka muudele ühise põllumajanduspoliitika meetmetele, eriti maaelu arengule. Nii järgib komisjon kontrollikoja 2012. aasta aruandes esitatud soovitust: „komisjon peaks põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi aasta tegevusaruandes rakendama EAFRD puhul sama lähenemisviisi nagu toodanguga sidumata pindalatoetuste puhul, milles komisjon võtab iga makseasutuse veamäära hindamisel arvesse oma vastavusauditite tulemusi.”

78. Nagu on juba märgitud vastuses 2012. aasta aruandele, arendatakse edasi 2012. aasta puhul üksnes tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste suhtes kasutatud terviklikku meetodit, mida laiendatakse 2013. aasta puhul võimalikult suures ulatuses ka muudele ühise põllumajanduspoliitika meetmetele.

Komisjon leiab, et sellega viib ta ellu kontrollikoja 2012. aasta aruandes esitatud soovitust: „komisjon peaks põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi aasta tegevusaruandes rakendama EAFRD puhul sama lähenemisviisi nagu toodanguga sidumata pindalatoetuste puhul, milles komisjon võtab iga makseasutuse veamäära hindamisel arvesse oma vastavusauditite tulemusi.”

Ühisvastus punktidele 79–81

Komisjon nõustub, et kahe institutsiooni hinnangulisi veamäärasid ei saa võrrelda.

Märgitakse, et põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi EAGFi hinnanguline allesjäänud veamäär 2012. aastal jääb kontrollikoja veahinnangu ülemise ja alumise veapiiri vahele.

82. Kumbki institutsioon kasutab veamäära arvutamiseks erinevat metoodikat. Kuna komisjon vajab üksikute makseasutuste tasandi teavet, on ta välja töötanud oma metoodika.

83. Nagu kontrollikoda on punktis 76 märkinud, põhjustasid komisjoni 2012. aasta tegevusaruandes tehtud korrektsioonid tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste suhtes hinnangulise allesjäänud veamäära olulise suurenemise, millega komisjoni arvates on liikmesriikide kontrollistatistika nõrkust piisavalt arvesse võetud.

Komisjon märgib, et oma 2012. aasta aruandes soovitas kontrollikoda laiendada seda meetodit kõigile põllumajanduskulutustele.

84. Vaatamata probleemidele usaldusväärsusega, leiab komisjon, et liikmesriikides tehtud enam kui 900 000 kontrolli tulemused on väärtuslikud ning seda tööd ei saa lihtsalt kõrvale jätta.

Vt ka vastus punktile 82.

87. Kuna vastavalt joonisele võib kontrollikoda hinnata vigade kvantitatiivset mõju teisiti kui komisjon oma liikmesriikidele edastatavas hinnangus, on kontrollikoja hinnanguline veamäär alati kõrgem. See ei tähenda, et Euroopa Kohtu kontrolli all õigusaktide rakendamise eest vastutav komisjon peaks ühtlustama oma hinnangud vigade tõsidusele kontrollikoja omadega.

Korrektsiooni suuruse määramisel võtab komisjon arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, rikkumise liiki ja ulatust ning avastatud puuduste rahalist mõju. Puhtvormilised vead ei pruugi tingimata usaldusväärset finantsjuhtimist ohustada.

88. Nagu on märgitud vastustes 2011. ja 2012. aasta aruannetele, leiab komisjon, et nõuetele vastavuse kohustuste täitmine ei ole ühise põllumajanduspoliitika maksete puhul toetuskõlblikkuse kriteerium ning seetõttu ei puuduta kõnealuste nõuete kontrollid aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust. Nõuetele vastavus on mehhanism, mille alusel põllumajandustootjaid karistatakse juhul, kui nad ei järgi tervet rida eeskirju, mis üldjuhul tulenevad muudest poliitikatest peale ühise põllumajanduspoliitika ning kehtivad ühisest põllumajanduspoliitikast olenemata kõigi ELi kodanike suhtes. Seega leiab komisjon, et nõuetele vastavuse nõuete rikkumise eest määratud karistusi ei tuleks ühise põllumajanduspoliitika veamäärade arvutamisel arvesse võtta.

JÄRELDUSED JA SOOVITUSED

90. Komisjon tahab rõhutada, et seoses 2012. aasta tegevusaruandega muudeti oluliselt liikmesriikide statistikaga ümberkäimise metoodikat. Kuni 2011. aastani kasutas põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat 25 % kindlusvaru, et kompenseerida liikmesriikide statistika puudujääke, kuid kontrollikoja kriitika kohaselt oli selline meetod ebausaldusväärne. Seetõttu rakendas komisjon 2012. aasta tegevusaruande koostamise käigus statistika täiendavat hindamist, kasutades sertifitseerimisasutustelt, komisjoni enda ja kontrollikoja audititest saadud teavet. Kui nimetatud auditiasutuste hinnangud liikmesriikide kontrollistatistika veamäärale olid lahknevad, kasutati korrektsiooni, mis komisjoni arvates kajastas realistlikumat veamäära. Vastavalt kontrollikoja 2012. aasta aruandes esitatud soovitusele, rakendatakse sama meetodit 2013. aasta tegevusaruande puhul ka teistele kuluvaldkondadele, eriti maaelu arengule.

91. Allesjäänud veamäära arvutamisel võtab komisjon arvesse liikmesriigi esitatud andmete nõrkuste võimalikku mõju.

1. soovitus

Komisjon jagab kontrollikoja arvamust haldus- ja kohapealsete kontrollide parandamise vajaduse kohta. Kõnealuste kontrollide piisavust kontrollitakse/hinnatakse vastavusauditite käigus ning liikmesriikidele esitatakse soovitusi parandamise kohta. Samuti teavitab komisjon liikmesriike regulaarselt oma kõige üldisematest auditijäreldustest, et soodustada parimate tavade rakendamist.

Komisjon järgib kõnealust soovitust pidevalt, nagu on kirjeldatud allpool, ning on tugevdanud teatud töövahendeid ühise põllumajanduspoliitika reformi käigus.

Esimene taane. Kui komisjon (või kontrollikoda) tuvastab liikmesriikide juhtimis- ja kontrollisüsteemides nõrkusi, kasutab ta kõiki enda käsutuses olevaid vahendeid, et panna liikmesriike olukorda parandama. See hõlmab finantskorrektsioonidega lõppevat vastavuse kontrolli menetlust, mis lisaks ELi eelarve kaitsmisele toimib liikmesriikidele ka tugeva motiveerijana, nõuet liikmesriikidele rakendada puuduste kõrvaldamiseks tegevuskavasid ning EAFRD jaoks kasutatud maksete katkestamist. 2014. aasta jaanuaris jõustuv uus horisontaalmäärus ühise põllumajanduspoliitika kontrolli, rahastamise ja järelevalve kohta sisaldab tugevdatud mehhanismi, mis võimaldab katkestada maksed liikmesriikidele, kes ei rakenda parandusmeetmete kava.

Teine ja kolmas taane. Pindalapõhistes abikavades ja eriti põldude identifitseerimise süsteemis puuduste avastamiseks korraldatakse pidevalt auditeid. Komisjon võtab ebatõhusalt toimivat põldude identifitseerimise süsteemi väga tõsiselt ning liikmesriikidelt nõutakse kiiremas korras muutuste tegemist, mida komisjon järelauditite abil hoolikalt kontrollib.

2012. aastal alustas komisjon koos liikmesriikidega tegevust maaelu arengu valdkonnas vigade algpõhjuste väljaselgitamiseks. Kõigil liikmesriikidel on palutud kehtestada tegevuskavad veamäärade vähendamiseks. Liikmesriikide kontrollitegevuste kvaliteedi tõhustamine on kava lahutamatu osa.

Ühisvastus punktidele 92 ja 93.

2014. aasta jaanuaris jõustuva ühise põllumajanduspoliitika kontrolli, rahastamist ja järelevalvet käsitleva uue horisontaalmääruse kohaselt peavad sertifitseerimisasutused esitama arvamuse tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. See eeldab makseasutuse poolt juba kontrollitud esindusliku valimi ülevaatamist ning selle põhjal koostatud kontrollistatistika õigsuse kinnitamist (või mittekinnitamist). Eeldatakse, et see lisatöö parandab makseasutuste statistika kvaliteeti.

Sellegipoolest palutakse liikmesriikidel esitatavate andmete kehtivust täiendavalt kontrollida. 2012. aasta suvel tehti oluline samm seoses 2012. taotlemisaasta otsetoetuste kontrollistatistikaga: liikmesriigid sisestasid statistika otse komisjoni andmebaasi CATS ning esialgsed hinnangud projektile olid väga positiivsed. Pärast põhjalikku hindamist ja vajadusel kohanduste tegemist võetakse automaatne andmeedastus kasutusele ka ühise põllumajanduspoliitika muude oluliste kuluvaldkondade suhtes.

2. soovitus

Komisjon vaatab läbi liikmesriikidele esitatud suunised statistiliste aruannete koostamise kohta ning püüab ühtlustada parimaid tavasid eri sektorite vahel. Eelkõige vaadatakse suunised läbi seoses statistika automatiseerimisega ning ühise põllumajanduspoliitika reformi rakenduseeskirjadega.

Teine lõik.

Käesolev soovituse osa on adresseeritud liikmesriikidele. Komisjon nõuab liikmesriikidelt jätkuvalt, et nad täiustaksid saadetud kontrolliandmete tõendamiseks ja koostamiseks rakendatavaid sisemisi menetlusi.

94. Sertifitseerimisasutused täidavad neile ELi eeskirjadega pandud tõendamiskohustust, mis eeldab suhteliselt väikese arvu tehingute kontrollimist. 2014. aasta alguses vastu võetav ühise põllumajanduspoliitika kontrolli, rahastamist ja järelevalvet käsitlevas uues horisontaalmääruses nõuetakse, et sertifitseerimisasutused viiksid läbi oluliselt rohkem põhjalikumaid kontrolle ja esitaksid arvamuse kulutuste seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

3. soovitus

Esimene lõik.

Komisjon leiab, et soovitust on järgitud 2014. aasta jaanuaris jõustuva ühise põllumajanduspoliitika kontrolli, rahastamist ja järelevalvet käsitleva uue horisontaalmäärusega, mille kohaselt peavad sertifitseerimisasutused esitama arvamuse tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. See eeldab makseasutuse poolt juba kontrollitud tehingute kohta uue esindusliku valimi koostamist ning selle põhjal koostatud kontrollistatistika õigsuse kinnitamist (või mittekinnitamist). Selle töö tegemist kirjeldavad üksikasjalikud suunised on valmimas.

Esimene taane. Suunistes tehakse ettepanek, et sertifitseerimisasutus koostaks makseasutuse kontrollidest uue esindusliku valimi.

Teine taane. Ülekontrollimine sisaldub juba komisjoni ettepanekus 2014. taotlemisaasta kohta.

Kolmas taane. Eeldustekohaselt parandab see lisatöö makseasutuste statistika kvaliteeti ning koos sertifitseerimisasutuse arvamusega võimaldab see saavutada suuremat kindlust andmete õigsuses.

95. Vt ka vastus punktidele 58–62.

Tuleb saavutada andmete laekumise optimaalne aeg, võttes arvesse nende koostamisest tingitud suurt halduskoormust liikmesriikidele, et vältida vajadust esitada andmeid korduvalt koos täiendustega.

96. Dokumentaalse kontrolli ulatus on piiratud ja selle eesmärk ei ole kontrollida iga üksikut andmeobjekti. Selline töö ei ole proportsionaalse pingutusega võimalik (statistika aluseks on ligikaudu 900 000 tehtud kohapealset kontrolli).

97. Vt vastus punktidele 66–69.

4. soovitus

Komisjon rõhutab, et mitmesugused statistiliste aruannete saatmise tähtajad on kehtestatud mitmetel tegevusega seotud põhjustel, mitte üksnes aasta tegevusaruannete koostamise eesmärgil. Komisjon märgib, et tuleb saavutada andmete laekumise optimaalne aeg, võttes arvesse nende koostamisest tingitud suurt halduskoormust liikmesriikidele, et vältida vajadust esitada andmeid korduvalt koos täiendustega.

Komisjon on hinnanud statistiliste andmete laekumise õigeaegsust. 2012. aastal käivitas komisjon otsetoetuste kontrollistatistika automaatse edastamise katseprojekti. Vastavad andmed esitati 2013. aasta juulis ning esialgsed hinnangud nende terviklikkusele ja kvaliteedile on positiivsed. Edaspidi tehakse kohandusi, mis võimaldavad kõiki asjakohaseid statistilisi andmeid sel moel automaatselt esitada. See vähendab aruandlusvigade riski ning tagab kõigis liikmesriikides ühtse metoodika kasutamise.

Ühtse põllumajanduspoliitika kontrolli, rahastamist ja järelevalvet käsitleva uue horisontaalmäärusese vastuvõtmise poliitilises kokkuleppes nähakse ette ka säte, mis võimaldab komisjonil liikmesriikidele maksete tegemise peatada sellise statistika osas, mida ei ole ettenähtud tähtaja jooksul saadetud.

Euroopa seadusandja on selgelt otsustatud olemasolevaid usaldusväärsuse tagamise süsteemi osi ühise põllumajanduspoliitika reformi käigus veelgi tõhustada ning seega ei kavatse komisjon teha kontrollistatistika aluseks olevate andmete täielikku kontrolli – see ei oleks kooskõlas ka eelarve täitmisel liikmesriikidega tehtava koostöö põhimõttega.

Kuigi kontrollistatistika kehtivuse kontrollimisega teatud määral tegeletakse, ei ole see vastavuse kontrolli menetluse põhieesmärk. Pigem on selleks liikmesriikide juhtimis- ja kontrollisüsteemide kontrollimine ning samuti kontrollikoja enda kinnitavas avalduses esitatud järelduste järelkontroll. Kuna põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadis töötavad komisjoni audiitorid peavad juba praegu kontrollima ja auditeerima suurel arvul erinevaid elemente, ei ole olemasolevate ressurssidega võimalik järgida kontrollikoja soovitust ilma negatiivse mõjuta põhitegevusele. Muu hulgas väheneks ELi rahaliste huvide kaitsmisel finantskorrektsioonidega tagasi nõutav summa. Sellegipoolest kontrollib komisjon oma auditite käigus alusandmete elemente, et kõrvaldada teatud elementidega seotud kahtlusi ning koostada valimit kohapeal kontrollitavatest tehingutest. Lisaks pööratakse statistilistele aruannetele edaspidi rohkem tähelepanu, kui sertifitseerimisasutused hakkavad esitama arvamusi tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

Ühisvastus punktidele 98–99

2012. aasta tegevusaruande koostamisel võttis komisjon tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste puhul (need moodustavad 65 % ühise põllumajanduspoliitika kulutustest) kasutusele uue meetodi, mida on kirjeldatud vastuses punktile 69. Komisjoni kokkuvõtvas aruandes öeldakse, et põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat laiendab seda meetodit 2013. aasta tegevusaruande koostamisel ühise põllumajanduspoliitika muudele kuluvaldkondadele. Sellist laiendamist soovitab oma 2012. aasta aruandes ka kontrollikoda.

Komisjon ei väida, et liikmesriikide kontrollistatistikas tehtavad kohandused on statistiliselt õiged, vaid käsitab neid usaldusväärsemate andmete puudumise tingimustes parimate ligikaudsete hinnangutena.

Komisjoni hinnang allesjäänud veamäära kohta ei põhine üksnes liikmesriikide kontrollistatistikal, vaid selles võetakse ametialase arvamuse alusel arvesse ka muud asjaomast teavet, eriti komisjoni ja kontrollikoja enda auditite tulemusi ja sertifitseerimisasutuste järeldusi.

5. soovitus

Teine lõik.

Alates 2014. taotlemisaastast peavad sertifitseerimisasutused EAGFi ja EAFRD kohta koostatud esinduslike valimite põhjal süstemaatiliselt testima makseasutuste poolt tehtud haldus- ja kohapealsete kontrollide usaldusväärsust. Komisjoni koostatud suuniste eesmärk on tagada, et see töö toimuks vankumatu statistilise metoodika kohaselt ning selle tulemused võimaldaksid saavutada suuremat kindlust tehingute seaduslikkuses ja korrektsuses ning anda kehtivaid hinnanguid iga liikmesriigi ja fondi puhul esinevatele allesjäänud veamääradele. Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat suurendab järelevalvet sertifitseerimisasutuste üle, mis võimaldab tal veenduda, et asutused täidavad seaduslikkuse ja korrektsuse kindlakstegemisega seotud uusi ülesandeid usaldusväärselt. See võimaldaks komisjonil järk-järgult vähendada vajadust praegu liikmesriikide statistilistes andmetest tehtavate üksikparanduste järele.

Vahepealsel ajal ja stabiilsuse huvides kohaldab komisjon põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi 2012. aasta tegevusaruandes tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste suhtes rakendatud muudetud terviklikku meetodit ning laiendab seda vastavalt kontrollikoja 2012. aasta aruandes esitatud soovitusele ühise põllumajanduspoliitika muudele meetmetele, eriti maaelu arengule.