52013PC0839

SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

EÜ asutamislepingu artikli 299 lõike 2 (nüüd ELi toimimise lepingu artikkel 349) põhjal vastu võetud nõukogu 9. oktoobri 2007. aasta otsusega 2007/659/EÜ, mida on muudetud nõukogu 19. detsembri 2011. aasta otsusega 896/2011/EL, lubatakse Prantsusmaal kohaldada oma ülemeredepartemangudes toodetud ja Mandri-Prantsusmaal müüdava traditsioonilise rummi suhtes vähendatud aktsiisimäära, mis võib olla väiksem direktiiviga 92/84/EMÜ kehtestatud aktsiisi alammäärast, kuid peab moodustama vähemalt 50 % harilikust riiklikust alkoholiaktsiisist. Absoluutse alkoholi aastakvoot, mille suhtes kohaldatakse vähendatud aktsiisi, on 120 000 hl. Selle erandi kohaldamine lõppes 31. detsembril 2013.

Käesoleva meetme eesmärk on hüvitada Prantsusmaa ülemeredepartemangude tootjatele nende ebasoodsam konkurentsiolukord, mis on tingitud nende piirkondade kaugusest, saarelisest asendist, väikesest pindalast, keerulisest reljeefist ja kliimast ning asjaolust, et nende majandus sõltub väikesest arvust toodetest (eelkõige suhkruroo, suhkru ja rummi väärtusahelast) – s.o teguritest, mille püsiv laad ja koosmõju takistavad oluliselt nende piirkondade arengut.

12. märtsil 2013 palusid Prantsusmaa ametiasutused komisjoni esitada ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, millega pikendataks nõukogu otsuse 2007/659/EÜ kohaldamise aega samadel tingimustel veel seitsmeks aastaks ehk 31. detsembrini 2020. Seda taotlust täiendati ja muudeti 3. juulil ja 2. augustil 2013. Eelkõige palusid Prantsusmaa ametiasutused komisjoni laiendada nõukogu otsuse reguleerimisala, et kohaldada otsust ka alkohoolsetelt jookidelt kogutava maksu „cotisation sur les boissons alcooliques” (tuntud ka nime all „vignette sécurité sociale” (VSS)) suhtes, mis läheb riiklikusse tervisekindlustusfondi, et tasakaalustada selle tootega liialdamisel tekkivaid terviseriske, ning muuta tagasiulatuvalt, st alates 1. jaanuarist 2012, nõukogu otsust 2007/695/EÜ, et hõlmata sellega VSS, nii et nõukogu otsuses 2007/659/EÜ loetletud neljas Prantsusmaa äärepoolseimas piirkonnas toodetud traditsioonilise rummi suhtes saaks kohaldada vähendatud määra.

2.           PRANTSUSMAA JA EUROOPA RUMMITURU JA ERANDI KIRJELDUS

Euroopa rummituru suurus on aja jooksul kõikunud: selle üldine kasv oli 1980ndate lõpus umbes 250 000 absoluutse alkoholi hektoliitrilt 300 000 absoluutse alkoholi hektoliitrile ja nüüdseks on see suurenenud 800 000 absoluutse alkoholi hektoliitrini (tabel 1).

Kui Euroopa rummituru suurus 1980ndate lõpust kuni tänaseni on peaaegu kolmekordistunud, siis Euroopa turul müüdud, Prantsusmaa ülemeredepartemangudest pärit rummikogused on 1990ndate algusest kuni tänaseni vaid kahekordistunud ning suurenesid 1980ndate lõpust kuni tänaseni vaid 50 %. Selle tulemusel vähenes Prantsusmaa ülemeredepartemangudest pärit rummi osakaal kogu Euroopa turul 1980ndate lõpu umbes 50 %-lt praegusele ligikaudu 25 %-le, kuhu see on ilmselt püsima jäänud.

Aastatevahelised kõikumised kogu Euroopa turul on olnud näiteks ajavahemikel 2002/2004 ja 2007/2010 pluss/miinus 150 000 hl absoluutset alkoholi või 20 % aasta jooksul turul müüdud kogusest. Need kõikumised kajastusid nii kolmandatest riikidest kui ka Prantsusmaa ülemeredepartemangudest pärit rummi müügimahtudes. 2011. aastal olid importrummi peamised päritoluriigid Kuuba, Venezuela, Brasiilia, Ameerika Ühendriigid ja Mehhiko. Prantsusmaa ülemeredepartemangudes toodetud rummi eksporditi peamiselt Mandri-Prantsusmaale (71 %) ja teistesse ELi riikidesse (27 %), eeskätt Hispaaniasse ja Saksamaale.

Tabel 1

Suundumused Euroopa rummiturul

(absoluutse alkoholi hektoliitrites)

Aasta || Kokku || Kolmandatest riikidest pärit rumm || Prantsusmaa ülemeredepartemangudest pärit rumm || Prantsusmaa ülemeredepartemangudest pärit rummi osakaal (%)

1986 || 313 459 || 152 252 || 161 207 || 51 %

1987 || 300 152 || 158 117 || 142 035 || 47 %

1988 || 252 877 || 130 976 || 121 901 || 48 %

1989 || 293 462 || 161 485 || 131 977 || 45 %

1990 || 368 913 || 227 975 || 140 938 || 38 %

1991 || 336 252 || 221 861 || 114 391 || 34 %

1992 || 332 145 || 223 522 || 108 623 || 33 %

1993 || 322 743 || 231 059 || 91 684 || 28 %

1994 || 357 936 || 253 215 || 104 721 || 29 %

1995 || 284 178 || 184 835 || 99 343 || 35 %

1996 || 359 295 || 249 239 || 110 056 || 31 %

1997 || 453 050 || 354 858 || 98 192 || 22 %

1998 || 500 295 || 395 031 || 105 264 || 21 %

1999 || 567 449 || 428 790 || 138 659 || 24 %

2000 || 645 237 || 495 625 || 149 612 || 23 %

2001 || 695 033 || 534 316 || 160 717 || 23 %

2002 || 734 249 || 557 458 || 176 791 || 24 %

2003 || 880 653 || 713 535 || 167 118 || 19 %

2004 || 727 772 || 569 278 || 158 494 || 22 %

2005 || 726 876 || 571 317 || 155 559 || 21 %

2006 || 791 542 || 626 157 || 165 385 || 21 %

2007 || 785 695 || 608 449 || 177 246 || 23 %

2008 || 851 748 || 657 725 || 194 023 || 23 %

2009 || 720 958 || 523 172 || 197 786 || 27 %

2010 || 838 749 || 640 923 || 197 826 || 24 %

2011 || 809 393 || 603 911 || 205 485 || 25 %

2012 || 764 490 || 574 562 || 189 928 || 25 %

Allikas: Eurostat

Kui võrrelda Euroopa turul toimunud arengut viimasel kümnendil, st 2000. aastast kuni 2010.–2012. aastani Mandri-Prantsusmaa turul toimunuga, on näha, et teatavad mustrid on omased mõlemale turule, ent Mandri-Prantsusmaa turul avalduvad need dünaamilisemalt (tabel 2).

· Kui kogu Euroopa rummituru aastane kasv ulatus keskmiselt kahe või kolme protsendini, siis Mandri-Prantsusmaa turul oli kasv sellest peaaegu kaks korda suurem.

· Kui kolmandatest riikidest imporditud rummikogused suurenesid aastatel 2000–2010 kogu Euroopa turul umbes 50 000 absoluutse alkoholi hektoliitri võrra, siis Prantsusmaa turul, mis moodustab kogu Euroopa turust veerandi, oli kasv ligikaudu 20 000 hektoliitrit absoluutset alkoholi.

Tabel 2

Suundumused Mandri-Prantsusmaa rummiturul (absoluutse alkoholi hektoliitrites)

|| Lubatud tarbimisse vähendatud aktsiisimääraga || Kvoodiväliselt || Kolmandatest riikidest || Kokku

2000 || 78 300 || 30 000 || 1 000 || 109 300

2001 || 86 200 || 26 500 || ||

2002 || 86 900 || 37 000 || ||

2003 || 86 400 || 26 200 || ||

2004 || 87 900 || 30 800 || ||

2005 || 90 000 || 35 500 || 5 500 || 131 000

2006 || 90 000 || 33 500 || ||

2007 || 96 100 || 33 500 || ||

2008 || 99 500 || 33 000 || ||

2009 || 102 400 || 32 400 || ||

2010 || 105 700 || 40 600 || 20 000 || 166 300

2011 || 108 900 || 28 500 || ||

2012 || 109 800 || 24 975 || 21 395 || 156 170

Allikas: Prantsusmaa ametiasutuste arvutused

Prantsusmaa ametiasutuste andmeil suurenes väljastpoolt ELi pärit rummi turuosa Mandri-Prantsusmaa turul 2000. aasta vähem kui 1 %-lt 4,2 %-le 2005. aastaks, 12 %-le 2010. aastaks ja 13,7 %-le 2012. aastaks. Sama ajavahemiku jooksul kahanes kõnealuse impordi turuosa kogu Euroopa turul 77 %-lt 75 %-le.

Peamine põhjus, miks traditsioonilisel rummil on Prantsusmaa turul tugev positsioon, on see, et omades õigust vähendada aktsiisi nii, et see moodustab harilikust määrast vähemalt 50 %, kohaldab Prantsusmaa traditsioonilise rummi suhtes vähendatud aktsiisi. Pealegi on riik kohaldanud sellist vähendamist alates 2012. aastast ka VSSi suhtes, et hüvitada VSSi arvutamise meetodis toimunud muudatused (VSSi arvutamine hektoliitri põhjal asendus VSSi arvutamisega absoluutse alkoholi hektoliitri põhjal), mis andis kolmandatest riikidest pärit rummile traditsioonilise kange rummi ees eelise. Kui mõlemad maksud kokku liita, kohaldab Prantsusmaa nüüd traditsioonilise rummi suhtes maksu 1 264,20 eurot absoluutse alkoholi hektoliitri kohta ja kolmandatest riikidest pärit rummi suhtes maksu 2 193,00 eurot absoluutse alkoholi hektoliitri kohta (tabel 3).

Tabel 3

Traditsioonilise rummi ja konkureeriva rummi aktsiis ja VSS absoluutse alkoholi hektoliitri kohta

Aasta || Prantsusmaa ülemeredepartemangudest pärit rumm || Mujalt pärit rumm || Prantsusmaa ülemeredepartemangudest pärit rummile võimaldatav eelis

Aktsiis || VSS[1] || Kokku || Aktsiis || VSS[2] || Kokku || eurodes absoluutse alkoholi hektoliitri kohta || hariliku määra vähendus

2008 || 835,00 || 325,00 || 1 160,00 || 1 450,00 || 325,00 || 1 775,00 || 615,00 || 34,6 %

2009 || 848,00 || 400,00 || 1 248,00 || 1 471,75 || 400,00 || 1 871,75 || 623,75 || 33,3 %

2010 || 858,38 || 400,00 || 1 258,38 || 1 512,96 || 400,00 || 1 912,96 || 654,58 || 34,2 %

2011 || 859,24 || 400,00 || 1 259,24 || 1 514,47 || 400,00 || 1 914,47 || 655,23 || 34,2 %

2012[3] || 903,00 || 361,20 || 1 264,20 || 1 660,00 || 533,00 || 2 193,00 || 928,80 || 42,4 %

2013 || 918,80 || 367,52 || 1 286,32 || 1 689,05 || 542,33 || 2 231,38 || 945,06 || 42,4 %

Allikas: Prantsusmaa ametiasutuste arvutused

See poliitika on aidanud hoida traditsioonilise rummi turuosa Mandri-Prantsusmaa turul 87 % juures, mis on märksa suurem selle rummi turuosast ülejäänud ELi turul, kus see piirdub vaid pisut enamaga kui 10 %. Teiselt poolt on see aga saavutatud Prantsusmaa maksuasutuste saamata jäänud tulu hinnaga. Võib öelda, et saamata jäänud tulu on tõepoolest suurenenud umbes 70 miljonilt eurolt 2007. aastal enam kui 120 miljonile eurole 2012. aastal, kui võtta arvesse nii vähendatud aktsiise ja VSSe kui ka saamata jäänud käibemaksutulu[4] (tabel 4).

Tabel 4

Traditsioonilise rummi aktsiisi ja VSSi vähendamise tagajärjel saamata jäänud tulu

|| Kvoodi raames Prantsusmaal müüdud Prantsusmaa ülemeredepartemangudest pärit rummi kogus[5] (absoluutse alkoholi hektoliitrites) || Prantsusmaa ülemeredepartemangudest pärit rummi ja muu alkoholi aktsiisi erinevus[6] (eurodes absoluutse alkoholi hektoliitri kohta) || Prantsusmaa ülemeredepartemangudest pärit rummi maksumäärade vähendamise tagajärjel saamata jäänud aktsiisi- ja VSSi tulu (miljonites eurodes) || Saamata jäänud käibemaksutulu (19,6 % aktsiisist ja VSSist) (miljonites eurodes)

2007 || 96 100 || 615,00 || 59,1 || 11,6

2008 || 99 500 || 615,00 || 61,2 || 12,0

2009 || 102 400 || 623,75 || 63,9 || 12,5

2010 || 105 700 || 654,58 || 69,2 || 13,6

2011 || 108 900 || 655,23 || 71,3 || 14,0

2012 || 109 800 || 928,80 || 102,0 || 20,0

Allikas: Prantsusmaa ametiasutuste arvutused

3.           KULUHALVEMUS JA ERANDI PROPORTSIONAALSUS

Prantsusmaa ülemeredepartemangude traditsioonilise rummi tootjatele ette nähtud kompensatsioonimeetmete proportsionaalsuse puhul tuleb arvesse võtta kolme tegurit:

· erinevus toomiskuludes (ja veokuludes),

· erinevus turustuskuludes, mille põhjuseks on suuremate pudelite ja suurema alkoholisisaldusega rummi suhtes kohaldatav kõrgem aktsiis ja VSS,

· traditsioonilise rummi turuosa areng nii Prantsusmaa kui ka kogu Euroopa turul.

Viimati nimetatud kontekstis on eespool esitatud näitajad juba osutanud sellele, et traditsioonilise rummi turuosa Mandri-Prantsusmaal (kus seda subsideeritakse) tundub jätkuvalt vähenevat, samal ajal kui ülejäänud Euroopa turul (kus seda ei subsideerita) tundub see olevat stabiliseerunud.

3.1       Tootmiskulude erinevus

Parim lähtepunkt, kust alustada selle hindamist, kui suur on äärepoolseimate piirkondade eripärade ja kitsenduste kahjulik mõju rummitootjatele rahalises mõttes, on erinevus tootmiskuludes, kui võrrelda rummiga, mida toodetakse maailma muudes piirkondades, võttes ka arvesse Mandri-Euroopasse või -Prantsusmaale laevatamise kulusid.

Hoolimata kõikidest püüdlustest ajakohastada Prantsusmaa äärepoolseimates departemangudes suhkruroo, suhkru ja rummi väärtusahelat, on turustamiskõlbliku rummi tootmine Prantsusmaa esitatud teabe kohaselt seal ligikaudu kolm korda kallim, kui maailma muudes piirkondades. Kui Prantsusmaa ülemeredepartemangudes toodetud rummi saab importida kuludega (k.a veo- ja kindlustuskulud), mis on umbes 300 eurot absoluutse alkoholi hektoliitri kohta, siis maailma muudes piirkondades toodetud rummi saab importida hinnaga umbes 100 eurot absoluutse alkoholi liitri kohta (tabel 5).

Tabel 5

Traditsioonilise rummi ja kolmandatest riikidest pärit rummi kuluerinevused

(pärast maksude mahaarvamist) hariliku maksumäära korral (absoluutse alkoholi liitri ja pudeli kohta)

|| Ülemeredepartemangudest pärit rumm || Ülemeredepartemangudest pärit rumm || Ülemeredepartemangudest pärit rumm || Ülemeredepartemangudest pärit rumm || Ülemeredepartemangudest pärit rumm || Ülemeredepartemangudest pärit rumm || Ülemeredepartemangudest pärit rumm || Kolmandatest riikidest pärit rumm ||

|| 70cl 40° || 70cl 42° || 70 cl 50° || 1 liiter 40° || 1 liiter 50° || 1 liiter 55° || 1 liiter 59° || 70 cl 37,5° ||

Kulud vaadirummi puhul absoluutse alkoholi liitri kohta (sh kindlustus- ja veokulud) || 3,00 || 3,00 || 3,00 || 3,00 || 3,00 || 3,00 || 3,00 || 1,01 ||

A. Rummi kulud || 0,84 || 0,88 || 1,05 || 1,20 || 1,50 || 1,65 || 1,77 || 0,27 ||

B. Lossimiskulud || 0,04 || 0,04 || 0,04 || 0,04 || 0,04 || 0,04 || 0,04 || 0,04 ||

C. Tollimaksud || 0,00 || 0,00 || 0,00 || 0,00 || 0,00 || 0,00 || 0,00 || 0,17 ||

D. Villimiskulud || 0,40 || 0,40 || 0,40 || 0,50 || 0,50 || 0,50 || 0,50 || 0,40 ||

E. Lossimisjärgsed tööjõukulud || 0,25 || 0,25 || 0,25 || 0,25 || 0,25 || 0,25 || 0,25 || 0,25 ||

F. Maismaatransport || 0,07 || 0,07 || 0,07 || 0,08 || 0,08 || 0,08 || 0,08 || 0,07 ||

Punktid A–F kokku || 1,60 || 1,64 || 1,80 || 2,07 || 2,37 || 2,52 || 2,64 || 1,20 ||

G. Aktsiis || 4,73 || 4,97 || 5,91 || 6,76 || 8,45 || 9,29 || 9,97 || 4,43 ||

H. Sotsiaalkindlustus-maksed (cotisation sur les boissons alcooliques) || 1,52 || 1,59 || 1,90 || 2,17 || 2,71 || 2,98 || 3,20 || 1,42 ||

Käibemaks || 1,54 || 1,61 || 1,89 || 2,16 || 2,65 || 2,90 || 3,10 || 1,38 ||

Müügihind (koos kõikide maksudega) enne turustus- ja müügimarginaali || 9,39 || 9,81 || 11,51 || 13,15 || 16,18 || 17,69 || 18,90 || 8,43 ||

Müüdud pudelite arv tuhandetes (Nielseni 2011. aasta andmebaas) || 9029,9 || 1271,2 || 2618,0 || 6716,0 || 3941,6 || 3684,2 || 35,6 || 8150 ||

3.2       Turustuskulude erinevus

Nende kulude erinevust võimendab asjaolu, et Prantsusmaal müüdav traditsiooniline rumm on tavaliselt suurema alkoholisisaldusega (37,5° asemel 40°, 42°, 50°, 55° ja 59°) ja suuremates pudelites (0,7-liitriste pudelite asemel liitristes pudelites). Suurem alkoholisisaldus toob omakorda kaasa suuremad aktsiisid, suurema VSSi (alates 2012. aastast) ja lisaks igalt müüdud rummiliitrilt suurema käibemaksu. Selle tulemusel võib kuluhalvemus (hõlmab makse) jääda 0,7-liitriste pudelite puhul, kus rummi maksimaalne alkoholisisaldus on 50°, vahemikku 0,95–3,07 eurot ja võib ulatuda 10,47 euroni liitriste pudelite puhul, kus rummi maksimaalne alkoholisisaldus on 59° (tabel 5).

Seega ei tulene traditsioonilise rummi turustamise kuluhalvemus mitte üksnes suurematest tootmis- ja transpordikuludest, vaid ka suurematest turustuskuludest, mis on seotud Prantsusmaa ülemeredepartemangudes toodetud rummi nn traditsioonilise laadiga ja mis väljenduvad traditsioonilise rummi turustamise eripärast (suurem alkoholisisaldus ja suuremad pudelid) tulenevates kõrgemates riiklikes maksudes.

On tõsi, et vaid kolmandik traditsioonilisest rummist turustatakse pudelites, mis sarnanevad mõnevõrra konkureerivate toodete pudelitele, st 0,7-liitristes pudelites, kus rummi alkoholisisaldus on 40° (mitte 37,5°). Kui kasutada neid pudeleid võrdlusalusena, et arvutada välja kuluerinevus (pärast maksude mahaarvamist) võrreldes teiste tarnetega, oleks kulude vahe umbes 340 eurot absoluutse alkoholi hektoliitri kohta ehk see moodustaks umbes 20 % 2012. aastal kohaldatud harilikust aktsiisimäärast. Võttes arvesse eespool esitatud argumente proportsionaalsuse kohta, võib selle kuluhalvemuse (pärast maksude mahaarvamist) hüvitamist pidada ikkagi proportsionaalseks.

Peale selle – ehkki aktsiisi ja VSSi vähendamise (tabel 6) tulemusel müüakse traditsioonilist rummi märksa madalamate hindadega kui võrreldavat rummi, mida imporditakse kolmandatest riikidest, ei hoidnud see siiski ära seda, et osa selle rummi Mandri-Prantsusmaa turuosast läks viimasel kümnendil üle konkurentidele. See viitab sellele, et traditsiooniline rumm tundub kuuluvat turusegmenti, kus (suhteline) hinnatõus põhjustab turuosa vähenemise, samal ajal kui täiendav (suhteline) hinnalangus ei too kaasa turuosa suurenemist.

Tabel 6 Rummi jaemüügihinnad Prantsusmaal 2008–2012, eurodes pudeli kohta

                                                2008    2009    2010    2011    2012

Kolmandatest riikidest pärit rumm

Havana club (70 cl, 37,5°)      13,57   14,11   14,42   14,65   15,90

Bacardi (70 cl 37,5°)               13,44   13,89   14,25   14,21   14,92

Traditsiooniline rumm

Saint James (70 cl, 40°)                                   11,14   11,17   11,32

Négrita (100 cl, 40°)               10,49   10,66   10,54   10,47   10,66

Charrette (100 cl, 49°)                        13,89   14,54   14,39   14,48   15,02

Dillon (100 cl, 55°)                 14,82   15,65   16,37   16,41   17,00

Allikas: IRI turu-uuringud

Lisaks tundub, et traditsioonilist rummi müüakse hulgi- ja jaemüügi väärtusahelas ulatuslikult väiksemate turustus- ja müügimarginaalidega. Kui võrrelda traditsioonilise rummi jaemüügihinda ühelt poolt konkureerivate rummimarkide jaemüügihinnaga (tabel 6) ja teiselt poolt kuludega (enne maksude mahaarvamist ning turustus- ja müügimarginaale; tabel 5) ning kohaldada seejärel kuni 50 %-list aktsiisi ja VSSi vähendust, ületavad kolmandatest riikidest pärit rummi turustus- ja müügimarginaalid selgesti 80 %, samal ajal kui liitristes pudelites turustatava suure alkoholisisaldusega traditsioonilise rummi samad marginaalid on vaid üle 60 %.

3.3       Erandi tegemise otsuse proportsionaalsus

Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 110 ei kehtesta ükski liikmesriik teiste liikmesriikide toodetele mingeid otseseid ega kaudseid riigimakse, mis on suuremad samasugustele kodumaistele toodetele kehtestatud otsestest või kaudsetest maksudest. Liiatigi ei kehtesta ükski liikmesriik teiste liikmesriikide toodetele selliseid riigimakse, mis võimaldaksid teiste toodete kaudset kaitset.

ELi toimimise lepingu artikli 349 alusel võib nõukogu siiski lubada liikmesriikidel, kellel on olemas äärepoolseimad piirkonnad ja departemangud, teha ELi toimimise lepingu artikli 110 sätetest erand, et võtta arvesse kõnealuste piirkondade struktuurilist, ühiskondlikku ja majanduslikku olukorda, mida võimendavad muud nende arengut oluliselt takistavad tegurid. Selline erand ei tohi õõnestada liidu õiguskorra, sealhulgas siseturu ja ühise poliitika, näiteks ELi toimimise lepingu artiklile 113 tugineva maksupoliitika terviklikkust ja sidusust. Seega peavad sellised erandid olema proportsionaalsed – nendega ei tohi minna kaugemale, kui on vajalik selleks, et käsitleda kahjustavaid raamtingimusi, mis takistavad kõnealuste piirkondade majandusarengut, ja nendega ei tohi moonutada liigselt konkurentsi ühtsel turul. Seepärast tuleb iga ELi toimimise lepingu artiklist 110 tehtava erandi puhul piirduda  üksnes selle kuluhalvemuse täieliku või osalise hüvitamisega, mis kõnealuste piirkondade tootjaid pidurdab.

Teisalt ei ole teistes liikmesriikides ühtki rummitootjat ning konkurents teiste kangete alkohoolsete jookidega, nagu viski ja konjak, on võrdlemisi piiratud. Selleks et veenda tarbijaid tulema nendelt konkureerivatelt toodetelt üle traditsioonilise rummi tarbimisele, on vaja võrdlemisi märkimisväärset hinnaerinevust traditsioonilise rummi kasuks.

Prantsusmaa väidab, et peaks olema lubatud hüvitada kogu kuluhalvemus, mis on tingitud nii suurematest tootmis- ja veokuludest kui ka suurematest aktsiisidest ja VSSist pudeli kohta, olenemata pudeli suurusest, st suuremates pudelites müüdava ja suurema alkoholisisaldusega traditsioonilise rummi puhul tuleks aktsiise vähendada vastavalt rohkem. Prantsusmaa ametiasutused põhjendavad seda väidet sellega, et Prantsusmaa traditsioonilise rummi tarbijad ei ole valmis maksma suuremat hinda rummi eest, mida suuremate pudelite ja suurema alkoholisisalduse tõttu maksustatakse suurema aktsiisi, VSSi ja käibemaksuga.. Eespool esitatud analüüs tundub seda kinnitavat.

Seepärast on Prantsusmaa taotlenud luba (kuivõrd nõukogu on andud riigile selleks õiguse kuni 2013. aasta lõpuni) vähendada aktsiisi kuni 50 %ni harilikust riiklikust määrast. Praegu kohaldab Prantsusmaa vähendatud määra, mis moodustab umbes 55 % Prantsusmaal turustatava muu kange alkoholi suhtes kohaldatavast harilikust määrast.

Peale selle on Prantsusmaa võtnud alates 1. jaanuarist 2012 VSSi arvutamisel aluseks 160 eurot hektoliitri kohta endise 533 eurot absoluutse alkoholi hektoliitri kohta asemel. See VSS lisandub riiklikule aktsiisile. Nagu on otsustanud Euroopa Liidu Kohus, ei ole see VSS aktsiis. Üldjuhul kohaldatakse maksimaalset VSSi, mis moodustab aktsiisist 40 %. Praegu on VSSi harilik määr umbes 32 % harilikust aktsiisimäärast.

Alates 2012. aastast on traditsioonilise rummi maksusoodustus (aktsiisi ja VSSi puhul) moodustanud kokku umbes 42 % hariliku aktsiisimäära ja hariliku VSSi määra summast.

Kui nõukogu otsusega 2007/659/EÜ, mida on muudetud nõukogu otsusega 896/2011/EL, on traditsioonilise rummi puhul kuni 120 000 absoluutse alkoholi hektoliitri suhtes lubatud kohaldada vähendatud aktsiisimäära, mis moodustab vähemalt 50 % harilikust määrast, siis traditsioonilise rummi VSSi vähendamist ei ole selles nõukogu otsuses käsitletud.

Kuna ei ole mingit põhjust kohelda aktsiise teistmoodi kui teisi alkohoolsetelt jookidelt tasutavaid makse, eriti VSSi, võib seni, kuni kumuleeruv diskrimineerimine traditsioonilise rummi kasuks püsib proportsionaalne, olla nende kahe meetme liitmine üheks meetmeks õigustatud.

Nõukogu oleks tegelikult võinud anda Prantsusmaale loa kohaldada vähendatud VSSi samade põhimõtete alusel, mille põhjal ta oli andnud loa kohaldada vähendatud aktsiisimäära, kui Prantsusmaa oleks teatanud, et seda meedet VSSi suhtes alates 2012. aasta jaanuarist kohaldati. Seega tehakse ettepanek, et nõukogu lubaks vähendada traditsioonilise rummi kuni 120 000 absoluutse alkoholi hektoliitri puhul VSSi tagasiulatuvalt nii, et see moodustab vähemalt 50 % harilikust VSSi määrast.

3.4       Järeldus

Tehakse ettepanek lubada Prantsusmaal kohaldada ajavahemikus 2014–2020 vähendatud aktsiisimäära ja VSSi, mis moodustab vähemalt 50 % vastavatest harilikest määradest, ent aktsiisi ja VSSi kumuleeruv vähendamine ei tohiks olla suurem kui 50 % direktiivi 92/84/EMÜ artikli 3 kohaldamisel alkoholile kehtestatud aktsiisi täismäärast.

Samuti tehakse ettepanek, et Prantsusmaa peaks koostama hiljemalt 31. juuliks 2017 Euroopa Komisjonile adresseeritud vahearuande, mis võimaldab hinnata, kas maksuerandi tegemist õigustanud põhjused püsivad endiselt ning kas Prantsusmaa tehtud maksusoodustus on proportsionaalne ja piisav, et toetada Guadeloupe’il, Prantsuse Guajaanas, Martinique’il ja Réunionis konkurentsivõimelist suhkruroo, suhkru ja rummi väärtusahelat. Selles aruandes tuleks esitada ka teavet turustuskulude kohta. Juhul kui esitatud teabe põhjal selgub, et maksuerand ei ole enam osaliselt või tervikuna õigustatud või et see on konkurentsivõimega seotud põhjustel ja ka selle rahvusvahelist mõõdet silmas pidades vähem sobilik kui alternatiivsed meetmed, võib rakendada erandi kohaldamisest järkjärgulise loobumise protsessi kuni perioodi lõpuni.

4.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Kavandatud meetmete kokkuvõte Kavandatava otsusega lubatakse Prantsusmaal kohaldada alates 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 Guadeloupe’il, Prantsuse Guajaanas, Martinique’il ja Réunionis toodetud traditsioonilise rummi suhtes 120 000 absoluutse alkoholi hektoliitri suuruse kvoodi ulatuses aktsiisi ja maksu „cotisation sur les boissons alcooliques” (VSS) vähendatud määra. Vähendatud määrade (mis on nimetatud artiklis 1) summa võib jääda allapoole direktiivis 92/84/EMÜ sätestatud alkoholiaktsiisi alammäära, ent iga üksik vähendatud määr ei tohi olla enam kui 50 % väiksem vastavast harilikust riiklikust alkoholi suhtes kohaldatavast määrast. Mis puutub 2012. ja 2013. aastasse, siis muudetakse ettepanekuga nõukogu otsust 2007/659/EÜ, mida on muudetud nõukogu otsusega 896/2011/EL, et hõlmata tagasiulatuvalt, st alates 1. jaanuarist 2012, otsuse reguleerimisalasse ka VSS, nii et Guadeloupe’il, Prantsuse Guajaanas, Martinique’il ja Réunionis toodetud traditsioonilise rummi suhtes võiks kohaldada väiksemat VSSi määra. Sel perioodil võib VSSi vähendatud määr samuti jääda allapoole direktiivis 92/84/EMÜ sätestatud alkoholiaktsiisi alammäära, ent ei tohi olla enam kui 50 % väiksem VSSi harilikust määrast. Prantsusmaa ametiasutused peavad saatma hiljemalt 31. juuliks 2017 komisjonile vahearuande, et hinnata, kas maksuerandi tegemist õigustanud põhjused püsivad endiselt ning kas Prantsusmaa tehtud maksusoodustus on proportsionaalne ja piisav, et tasakaalustada Guadeloupe’il, Prantsuse Guajaanas, Martinique’il ja Réunionis suhkruroo, suhkru ja rummi väärtusahela ebasoodne struktuuriline ühiskondlik ja majanduslik olukord, mida võimendab nende piirkondade kaugus, saareline asend, väike pindala, keeruline reljeef ja kliima ning asjaolu, et majandus sõltub väikesest arvust toodetest – s.o tegurid, mille püsiv laad ja koosmõju takistavad oluliselt nende piirkondade arengut. See vahearuanne sisaldab ka ajakohastatud teavet kaasnevate turustuskulude kohta ja kõikide meetmete kohta, mis on võetud kulude vastavusse viimiseks konkureeriva rummi kuludega. ||

|| Õiguslik alus ELi toimimise lepingu artikkel 349.

|| Subsidiaarsuse põhimõte Üksnes nõukogul on volitus võtta ELi toimimise lepingu artikli 349 alusel vastu erimeetmeid (kaasa arvatud ühine poliitika) äärepoolseimate piirkondade suhtes, et tulenevalt seal valitsevatest püsivatest ebasoodsatest tingimustest, mis mõjutavad äärepoolseimate piirkondade majanduslikku ja sotsiaalset olukorda, teha kohandusi aluslepingute kohaldamises nende piirkondade suhtes. Sama peab paika ELi toimimise lepingu artiklist 110 erandite tegemise lubamisel. Seepärast on nõukogu otsuse ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

|| Proportsionaalsuse põhimõte

|| Ettepanek ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik, et hüvitada kahjulikud sotsiaalsed ja majanduslikud tingimused, mis kajastuvad traditsioonilise rummi tootmisega ja Mandri-Prantsusmaal turustamisega seotud suuremates tootmis- ja turustuskuludes. Seepärast ei takista kavandatava spetsiaalse maksusüsteemi olemasolu konkureerival rummil jätkata Prantsusmaal oma turuosa suurendamist. ||

|| Õigusakti valik

|| Kavandatud õigusakt: nõukogu otsus.

|| Muud õigusaktid ei oleks olnud asjakohased järgmistel põhjustel. ELi toimimise lepingu artikli 349 alusel tehtavad erandid tehakse nõukogu otsusega. Peale selle pakutakse ettepanekus välja muuta õigusakti, mis on ka ise samal õiguslikul alusel (ELi lepingu artikli 299 lõige 2) vastu võetud nõukogu otsus.

5.           MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta Euroopa Liidu eelarvet.

2013/0413 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

millega lubatakse Prantsusmaal kohaldada Guadeloupe’il, Prantsuse Guajaanas, Martinique’il ja Réunionis toodetud traditsioonilise rummi suhtes teatavate kaudsete maksude vähendatud määra ning muudetakse otsust 2007/659/EÜ

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 349,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[7],

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)       Nõukogu otsusega 2007/659/EÜ[8] on Prantsusmaal lubatud kohaldada Guadeloupe’il, Prantsuse Guajaanas, Martinique’il ja Réunionis toodetud ning Mandri-Prantsusmaal müüdava traditsioonilise rummi suhtes vähendatud aktsiisimäära, mis võib olla väiksem direktiiviga 92/84/EMÜ[9] kehtestatud aktsiisi alammäärast, kuid peab moodustama vähemalt 50 % harilikust riiklikust alkoholiaktsiisist. Alates 1. jaanuarist 2011 on absoluutse alkoholi aastakvoot, mille suhtes kohaldatakse vähendatud aktsiisi, 120 000 hl. Selle erandi kohaldamine lõpeb 31. detsembril 2013.

(2)       12. mail 2013 palusid Prantsusmaa ametiasutused komisjoni esitada ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, millega pikendataks nõukogu otsuses 2007/659/EÜ sätestatud erandi kohaldamise aega samadel tingimustel veel seitsmeks aastaks ehk 31. detsembrini 2020. Selle taotluse täiendamiseks esitati lisateavet ja seda taotlust muudeti 3. juulil ja 2. augustil 2013 seoses Prantsusmaa eri maksudega, mida see otsus hõlmaks.

(3)       Prantsusmaa ametiasutused teavitasid komisjoni ka sellest, et alates 1. jaanuarist 2012 oli muudetud riigi õigusakte, mis käsitlevad Prantsusmaal müüdavatelt alkohoolsetelt jookidelt lisaks riiklikule aktsiisile tasutavat maksu „cotisation sur les boissons alcooliques” (tuntud ka nime all „vignette sécurité sociale” (VSS)), mis läheb riiklikusse tervisekindlustusfondi, et tasakaalustada selle tootega liialdamisel tekkivaid terviseriske. Eelkõige asendati maksubaas 160 eurot hektoliitri kohta maksubaasiga 533 eurot absoluutse alkoholi hektoliitri kohta ja kehtestati VSSi suurusele piir, mis oli seotud kohaldatava aktsiisiga.

(4)       Koos taotlusega pikendada otsuses 2007/659/EÜ kehtestatud erandi kohaldamise aega kuni 31. detsembrini 2020 palusid Prantsusmaa ametiasutused komisjoni lisada VSS nende maksude loetellu, mida võib otsuses 2007/659/EÜ nimetatud Prantsusmaa neljas äärepoolseimas piirkonnas toodetud traditsioonilise rummi suhtes kohaldada madalama määraga alates 1. jaanuarist 2012.

(5)       Seepärast on asjakohasem võtta vastu uus otsus, milles käsitletakse erandit, mis hõlmab mõlemat maksu – direktiivis 92/84/EMÜ sätestatud aktsiisi ja VSSi –, selle asemel, et pikendada otsuses 2007/659/EÜ sätestatud erandi kohaldamise aega.

(6)       Kohaliku turu väiksust arvesse võttes saavad ülemeredepartemangude piiritusetehased arendada oma tegevust üksnes siis, kui neil on piisav juurdepääs Mandri-Prantsusmaa turule, mis on nende rummi peamine müügikoht (71 % rummist). Traditsioonilise rummi konkureerimisraskused liidu turul on tingitud kahest näitajast: kõrgemad tootmiskulud ja kõrgemad maksud pudeli kohta, kuivõrd turustatav traditsiooniline rumm on tavaliselt suurema alkoholisisaldusega ja suuremates pudelites.

(7)       Suhkruroo, suhkru ja rummi väärtusahela tootmiskulud on ülemeredepartemangudes suuremad kui maailma muudes piirkondades. Eelkõige on suuremad palgakulud, sest Guadeloupe’il, Prantsuse Guajaanas, Martinique’il ja Réunionis kohaldatakse Prantsusmaa sotsiaalõigusnorme. Nendes äärepoolseimates piirkondades kohaldatakse ka liidu keskkonna- ja ohutusstandardeid, mis toovad kaasa olulised investeeringud ja kulud, mis ei ole seotud otseselt tootlikkusega, isegi kui osa nendest investeeringutest kaetakse liidu struktuurifondidest. Peale selle on nende äärepoolseimate piirkondade piiritusetehased väiksemad kui rahvusvaheliste kontsernide tehased. See toob kaasa suuremad tootmiskulud toodanguühingu kohta. Kõik need täiendavad otsesed tootmiskulud, mis hõlmavad veo- ja kindlustuskulusid, moodustavad Prantsusmaa ametiasutuste andmeil umbes 12 % kange alkoholi suhtes 2012. aastal tavaliselt kohaldatavast Prantsusmaa aktsiisist.

(8)       Mandri-Prantsusmaal turustatav rumm on tavaliselt suuremates pudelites (60 % rummist müüakse liitristes pudelites) ja suurema alkoholisisaldusega (40–59°) kui konkureeriv rumm, mida turustatakse tavaliselt 0,7-liitristes pudelites alkoholisisaldusega 37,5°. Suurem alkoholisisaldus toob omakorda kaasa suuremad aktsiisid, suurema VSSi ja lisaks igalt müüdud rummiliitrilt suurema käibemaksu. Kumuleeruvad lisakulud, st suuremad tootmiskulud, suuremad veokulud ja suuremad maksud (aktsiis ja käibemaks), moodustavad 40–50 % kange alkoholi suhtes 2012. aastal tavaliselt kohaldatavast Prantsusmaa aktsiisist. Peale selle oleks VSSi arvutamisel aluseks võetud summa 160 eurot hektoliitri kohta asendamine alates 1. jaanuarist 2012 summaga 533 eurot absoluutse alkoholi hektoliitri kohta avaldanud täiendavat kahjulikku mõju traditsioonilise rummi hinnale, sest see rumm on suurema alkoholisisaldusega, mis vastab umbes 10 %-le harilikust aktsiisimäärast. Selleks et seda täiendavat kahjulikku mõju hüvitada, kehtestati VSSi määra vähendamine, mis soodustab Prantsusmaa neljast äärepoolseimast piirkonnast pärit traditsioonilise rummi tootmist.

(9)       Lubatav maksusoodustus, mis hõlmab nii ühtlustatud aktsiise kui ka VSSi, peab olema proportsionaalne, et mitte kahjustada liidu õiguskorra terviklikkust ja sidusust ning et kaitsta moonutamata konkurentsi siseturul ja riigiabipoliitikat.

(10)     Seepärast tuleks arvesse võtta ka lisakulusid, mis tulenevad kümne aasta pikkusest tavast turustada traditsioonilist rummi suurema alkoholisisaldusega, mis toob kaasa suuremad maksud.

(11)     2012. aastal kohaldas Prantsusmaa traditsioonilise rummi suhtes aktsiisi 903 eurot absoluutse alkoholi hektoliitri kohta, mis moodustab 54,4 % harilikust määrast. Prantsusmaa kohaldas ka VSSi suurusega 361,20 eurot absoluutse alkoholi hektoliitri kohta, mis moodustab 67,8 % VSSi harilikust määrast. Mõlemad vähendused kokku vastavad maksusoodustusele suurusega 928,80 eurot absoluutse alkoholi hektoliitri kohta, mis moodustab 42,8 % harilike maksumäärade (aktsiisi ja VSSi) koondsummast.

(12)     Otsusega 2007/659/EÜ on Prantsusmaal lubatud vähendada traditsioonilise rummi suhtes kohaldatavat riikliku aktsiisi nii, et see moodustab vähemalt 50 % harilikust riiklikust alkoholiaktsiisist. Selles otsuses ei ole käsitletud traditsioonilise rummi suhtes kohaldatavat VSSi vähendatud määra, mis võeti seoses VSSi süsteemi reformi tõttu kõnealuse rummi puhul tekkiva lisakoormusega kasutusele kompensatsioonimeetmena alles alates 1. jaanuarist 2012.

(13)     Seda olukorda on vaja tasakaalustada, kohaldades ka VSSi suhtes samu põhimõtteid, mida oli kohaldatud ühtlustatud aktsiisidega seotud erandi tegemisel aluslepingu artiklist 110. Samal ajal tuleks seada alates 2014. aasta jaanuarist tehtavale maksusoodustusele ülempiir, väljendatuna maksimumprotsendina absoluutse alkoholi hektoliitri kohta kehtestatud kange alkoholi ühtlustatud aktsiisi ja VSSi harilikest määradest.

(14)     Uus erand tuleks teha seitsmeks aastaks, alates 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020.

(15)     Prantsusmaa peaks esitama vahearuande, mis võimaldab komisjonil hinnata, kas erandi tegemist õigustanud põhjused püsivad endiselt, kas Prantsusmaa tehtud maksusoodustus on endiselt proportsionaalne ning kas oleks võimalik kavandada maksuerandi süsteemile alternatiivseid meetmeid, mis oleksid konkurentsivõimelise suhkruroo, suhkru ja rummi väärtusahela toetamiseks samuti piisavad, võttes arvesse nende rahvusvahelist mõõdet.

(16)     Otsuses 2007/659/EÜ ei olnud võimalik arvesse võtta uusi asjaolusid, mis ilmnesid pärast VSSi süsteemi reformi. Seepärast tuleb kõnealust otsust muuta, nii et otsuses sätestatud erand hõlmaks alates 1. jaanuarist 2012 ka VSSi vähendatud määra.

(17)     Käesolev otsus ei piira aluslepingu artiklite 107 ja 108 võimalikku kohaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Erandina aluslepingu artiklist 110 lubatakse Prantsusmaal pikendada oma mandriosas Guadeloupe’il, Prantsuse Guajaanas, Martinique’il ja Réunionis toodetud traditsioonilise rummi suhtes direktiivi 92/84/EMÜ artiklis 3 alkoholile ettenähtud aktsiisi täismäärast väiksema aktsiisimäära ja riigi õigusaktide kohaselt kohaldatava maksu „cotisation sur les boissons alcooliques” (VSS) täismäärast väiksema VSSi määra kohaldamise aega.

Artikkel 2

Artiklis 1 sätestatud erand piirdub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 110/2008[10] II lisa punkti 1 alapunktis f määratletud rummiga, mis on toodetud Guadeloupe’il, Prantsuse Guajaanas, Martinique’il ja Réunionis tootmispaigas kogutud suhkruroost ning milles lenduvate ainete, välja arvatud etüül- ja metüülalkoholi sisaldus ühe hektoliitri absoluutse alkoholi kohta on vähemalt 225 grammi ja mille alkoholisisaldus on vähemalt 40 mahuprotsenti.

Artikkel 3

1. Absoluutse alkoholi aastakvoot, mille suhtes kohaldatakse artiklis 2 osutatud toodete suhtes kohaldatavat artiklis 1 osutatud vähendatud aktsiisi- ja VSSi määrasid, on 120 000 hl.

2. Käesoleva otsuse artiklis 1 osutatud vähendatud aktsiisimäär ja VSSi määr võib kumbki olla väiksem direktiiviga 92/84/EMÜ kehtestatud alkoholiaktsiisi alammäärast, kuid peab moodustama vähemalt 50 % direktiivi 92/84/EMÜ artikli 3 kohaselt alkoholile kehtestatud täismäärast või VSSi täismäärast.

3. Käesoleva artikli lõike 2 alusel lubatud kumuleeruv maksusoodustus ei tohi moodustada enam kui 50 % direktiivi 92/84/EMÜ artikli 3 kohaselt alkoholile kehtestatud täismäärast.

Artikkel 4

Prantsusmaa esitab komisjonile hiljemalt 31. juuliks 2017 aruande, mis võimaldab komisjonil hinnata, kas erandi tegemist õigustanud põhjused püsivad endiselt ning kas Prantsusmaa tehtud maksusoodustus on endiselt ja eeldatavasti ka edaspidi proportsionaalne ja piisav, et toetada Guadeloupe’il, Prantsuse Guajaanas, Martinique’il ja Réunionis konkurentsivõimelist suhkruroo, suhkru ja rummi väärtusahelat.

Artikkel 5

Otsust 2007/659/EÜ muudetakse järgmiselt.

(1) Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Erandina aluslepingu artiklist 110 lubatakse Prantsusmaal pikendada oma mandriosas Guadeloupe’il, Prantsuse Guajaanas, Martinique’il ja Réunionis toodetud traditsioonilise rummi suhtes direktiivi 92/84/EMÜ artiklis 3 alkoholile ette nähtud aktsiisi täismäärast väiksema aktsiisimäära ja riigi õigusaktide kohaselt kohaldatava maksu „cotisation sur les boissons alcooliques” (VSS) täismäärast väiksema VSSi määra kohaldamise aega.”

(2) Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

1. Absoluutse alkoholi aastakvoot, mille suhtes kohaldatakse artiklis 2 osutatud toodete suhtes kehtivat artiklis 1 osutatud vähendatud aktsiisi- ja VSSi määra, on 120 000 hl.

2. Käesoleva otsuse artiklis 1 osutatud vähendatud aktsiisimäär ja VSSi määr võib kumbki olla väiksem direktiiviga 92/84/EMÜ kehtestatud alkoholiaktsiisi alammäärast, kuid peab moodustama vähemalt 50 % direktiivi 92/84/EMÜ artikli 3 kohaselt alkoholile kehtestatud täismäärast või VSSi täismäärast.”

Artikkel 6

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020.

Artiklit 5 kohaldatakse siiski alates 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2013.

Artikkel 7

Käesolev otsus on adresseeritud Prantsuse Vabariigile.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

[1]                      Enne 2009. aastat oli vignette’i (ehk sotsiaalkindlustusmakse) määr 130 eurot hektoliitri kohta, mis on 40-mahuprotsendise alkoholisisaldusega toote puhul samaväärne 325 euroga absoluutse alkoholi hektoliitri kohta. 2011. aastal tõusis see 160 eurole hektoliitri kohta (400 eurot absoluutse alkoholi hektoliitri kohta) ning alates 2012. aastast a) hakati seda kohaldama absoluutse alkoholi hektoliitri kohta ja b) kohaldamise korral Prantsusmaa ülemeredepartemangudest pärit rummi suhtes ei saa see olla suurem kui 40 % rummi aktsiisimäärast.

[2]                      Vt joonealune märkus 1.

[3]                      Maksumäärad muutusid 2012. aastal kahel korral. Kuni teise, maikuus toimunud muutumiseni oli Prantsusmaa ülemeredepartemangudest pärit rummile võimaldatud eelis 972,02 eurot absoluutse alkoholi hektoliitri kohta.

[4]               Selles hinnangus võidakse olla mindud siiski pisut liiale, kuivõrd selles jäetakse tähelepanuta nii see, et hulgi- jaemüüjad ei pruugi edastada tarbijateni kogu aktsiiside ja VSSi vähendamist, kui ka võimalik nõudluse kahanemine, kui vähendatud määrade asemel kohaldatakse tavapärast aktsiisimäära ja VSSi, või see, et traditsioonilise rummi ja sellele konkurentsi pakkuva rummi üks ühele asendamine toob kaasa väiksema maksutulu, kuna konkureeriva rummi alkoholisisaldus on väiksem.

[5]                      Allikas: KOM(2011) 577 (lõplik), 22. september 2011. 2011.–2013. aasta hinnangud on pärit samast allikast ning on esitatud ka otsuse 896/2011 põhjendustes.

[6]                      Erinevus alkoholi tavapärase aktsiisi ja Prantsusmaa ülemeredepartemangudest pärit rummi vähendatud määra, sh sotsiaalkindlustusmakse (vignette’i) vahel.

[7]               ELT C XXX, XXX, lk XXX.

[8]               Nõukogu otsus 2007/659/EÜ, 9. oktoober 2007, millega lubatakse Prantsusmaal kohaldada oma ülemeredepartemangudes toodetud traditsioonilise rummi suhtes vähendatud aktsiisimäära ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2002/166/EÜ (ELT L 270, 13.10.2007, lk 12).

[9]               Nõukogu direktiiv 92/84/EMÜ, 19. oktoober 1992, alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimäära ühtlustamise kohta (EÜT L 316, 31.10.1992, lk 29).

[10]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 110/2008, 15. jaanuar 2008, piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89 (ELT L 39, 13.2.2008, lk 16).