52013PC0387

Soovitus:

NÕUKOGU OTSUS,

millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2009/588/EÜ ülemäärase eelarvepuudujäägi kohta Leedus

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 126 lõiget 12,

võttes arvesse komisjoni soovitust

ning arvestades järgmist:

(1)       Järgides komisjoni soovitust vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõikele 6, otsustas nõukogu 7. juuli 2009. aasta otsusega 2009/588/EÜ[1], et Leedul on ülemäärane eelarvepuudujääk. Nõukogu märkis, et valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2008. aastal 3,2 % SKPst, ületades aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 3 % SKPst, ning et komisjoni talituste 2009. aasta kevadprognoosi põhjal suureneb see 2009. aastal 5,4 %-ni SKPst ja 2010. aastal 8 %-ni SKPst. Valitsemissektori koguvõlg oli 2008. aastal 15,6 % SKPst, mis on oluliselt alla aluslepingus sätestatud kontrollväärtuse 60 % SKPst.

(2)       EÜ asutamislepingu artikli 104 lõike 7 ning nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta)[2] artikli 3 lõike 4 kohaselt esitas nõukogu 7. juulil 2009 komisjoni soovituse põhjal Leedule soovituse eesmärgiga kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk hiljemalt 2011. aastaks. Soovitus avalikustati.

(3)       Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 ja nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta) artikli 3 lõike 4 kohaselt esitas nõukogu 9. veebruaril 2010 komisjoni soovituse alusel Leedule läbivaadatud soovituse eesmärgiga kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk hiljemalt 2012. aastaks, tunnistades, et Leedu ametiasutused olid võtnud nõukogu 7. juuli 2009. aasta soovituse alusel tõhusaid meetmeid ning et Leedus oli toimunud ootamatuid majandust kahjustavaid sündmusi, millel olid tõsised ebasoodsad tagajärjed riigi rahandusele. Soovitus avalikustati.

(4)       Vastavalt aluslepingutele lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli artiklile 4 esitab komisjon andmed kõnealuse menetluse rakendamiseks. Kõnealuse protokolli kohaldamise osana peavad liikmesriigid vastavalt nõukogu 25. mai 2009. aasta määruse (EÜ) nr 479/2009 (Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta)[3] artiklile 3 esitama kaks korda aastas (enne 1. aprilli ja 1. oktoobrit) andmed valitsemissektori eelarve puudujäägi ja võla kohta ning muud seotud muutujad.

(5)       Kaaludes, kas otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta tuleks kehtetuks tunnistada, peaks nõukogu otsuse tegemisel lähtuma esitatud andmetest. Lisaks tuleks otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta kehtetuks tunnistada üksnes siis, kui komisjoni talituste prognooside kohaselt ei ületa puudujääk prognoosiperioodil kontrollväärtust 3 % SKPst[4].

(6)       Nende andmete alusel, mis komisjon (Eurostat) esitas vastavalt määruse (EÜ) nr 479/2009 artiklile 14 pärast Leedu poolt enne 1. aprilli 2013 esitatud teatist, ning komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosi alusel on võimalik teha järgmised järeldused.

– Leedu valitsemissektori eelarve puudujääki vähendati 2009. aasta rekordtasemelt 9,4 % SKPst 2010. aastal 7,2 %-le SKPst, 2011. aastal 5,5 %-le SKPst ja 2012. aastal 3,2 %-le SKPst. Paranemine on leidnud aset tänu kulude poolel võetud konsolideerimismeetmetele, eriti kulude kasvu jätkuvale piiramisele Leedu eelarvedistsipliini seaduse alusel, ning soodsatele tsüklilistele tingimustele.

– Kuna puudujääki 3,2 % SKPst saab pidada kontrollväärtuse lähedal olevaks ning Leedu valitsemissektori võla suhe SKPsse on jätkusuutlikult püsinud alla kontrollväärtuse 60% SKPst, saab Leedu süsteemse pensionireformi suhtes kohaldada määruse (EÜ) nr 1467/97 stabiilsuse ja kasvu pakti sätteid. Seega tuleks ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise hindamisel võtta arvesse pensionireformi otseseid netokulusid. Kuna Leedu süsteemse pensionireformi netokulud, mida komisjon (Eurostat) on kinnitanud, olid 2012. aastal 0,2 % SKPst, saab nendega põhjendada aluslepingus sätestatud kontrollväärtuse (3 % SKPst) ületamist 2012. aastal.

– Leedu 2013. aasta lähenemisprogrammis prognoositakse, et valitsemissektori eelarve puudujääk väheneb jätkuvalt, 2013. aastal 2,5 %-ni SKPst ja 2014. aastal 1,5 %-ni SKPst; vähenemist, ehkki aeglasemat, prognoositakse ka komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosis − 2013. aastal 2,9 %-ni SKPst ja 2014. aastal 2,4 %-ni SKPst, eeldusel, et poliitikat ei muudeta. Seega peaks puudujääk jääma prognoosiperioodil allapoole kontrollväärtust 3 % SKPst.

– Komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosis prognoositakse valitsemissektori koguvõla vähest langust 40,7 %-lt SKPst 2013. aastal 40,1 %-le SKPst 2014. aastal.

(7)       Nõukogu tuletab meelde, et alates 2013. aastast (ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamisele järgnev aasta) peaks Leedu liikuma piisavalt kiiresti keskpika perioodi eesmärgi saavutamise suunas, pidades kinni kulueesmärgist.

(8)       Kooskõlas aluslepingu artikli 126 lõikega 12 tuleb nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi kohta kehtetuks tunnistada, kui ülemäärane eelarvepuudujääk asjaomases liikmesriigis on nõukogu arvates kõrvaldatud.

(9)       Nõukogu arvates on ülemäärane eelarvepuudujääk Leedus kõrvaldatud ja otsus 2009/588/EÜ tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Üldhinnangust järeldub, et ülemäärane eelarvepuudujääk Leedus on kõrvaldatud.

Artikkel 2

Otsus 2009/588/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Leedu Vabariigile.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

[1]               ELT L 202, 4.8.2009, lk 44.

[2]               EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6.

[3]               ELT L 145, 10.6.2009, lk 1.

[4]               Kooskõlas dokumendiga „Stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise täpsustused ning juhised stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu ja vormi kohta”, 3. september 2012. Vt     http://ec.europa.eu/economy_finance/economic_governance/sgp/pdf/coc/code_of_conduct_en.pdf