SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Komisjon esitas oma ettepanekud määruse kohta, millega kehtestatakse ühissätted ERFile, ESFile, Ühtekuuluvusfondile, EAFRD-le ja EMKFile ning üldsätted ühtekuuluvuspoliitika fondide kohta, 6. oktoobril 2011 (KOM(2011) 615 lõplik).

Komisjoni algses ettepanekus EMKFi määruse kohta oli EMKFi juhtimis- ja kontrollisüsteem viidud vastavusse EAFRD jaoks kavandatud korraga. Selline ettepanek tehti peamiselt seetõttu, et EAFRD ja EMKFi juhtimisega tegelevad asutused on sageli samad ja nende kahe fondi ühtlustatud juhtimine tuleks neile asutustele kasuks.

Nõukogu kalanduspoliitika töörühmas EMKFi ettepanekuga tutvumisel väljendas mitu liikmesriiki reservatsioone seoses üleminekuga komisjoni kavandatud juhtimis- ja kontrollisüsteemile ja finantsjuhtimissüsteemile. Eelmisel (2000–2006) ja praegusel (2007–2013) programmiperioodil oli EMKFi teostamissüsteem viidud vastavusse ühtekuuluvuspoliitika alusel kehtestatud korraga ja liikmesriigid on seisukohal, et tuleks tagada võimalikult suur järjepidevus. Nad on väljendanud seisukohta, et sellise korra jätkumine võimaldaks kõige paremini ära kasutada praegu ELi kalandusfondide haldamisega tegelevate riikide ametiasutuste omandatud kogemusi.

Ehkki suurem osa liikmesriike on teatanud, et nad eelistavad EMKFi vastavusseviimist ühtekuuluvuspoliitika teostamissüsteemiga, on nad samas rõhutanud vajadust võtta arvesse proportsionaalsuse põhimõtet (ühissätete määruse artikli 4 lg 5). Kalanduse rakenduskavad on enamikul juhtudel väiksemad kui ühtekuuluvuspoliitika alla kuuluvad rakenduskavad, samuti on neil erijooni, millega tagatakse, et EMKF aitab kaasa ühise kalanduspoliitika reformile.

Et hõlbustada nõukogus ja Euroopa Parlamendis juba käimasolevaid läbirääkimisi, teeb komisjon ettepaneku muuta üheaegselt komisjoni ühissätete määruse ettepanekut ja EMKFi määruse ettepanekut, et tagada EMKFi lihtne ja sujuv lõimimine juba olemasolevasse ühtekuuluvuspoliitika reeglistikku.

EMKFi teostamissüsteemi ja ühtekuuluvuspoliitika jaoks kavandatud süsteemi omavaheline täpsem vastavusseviimine ettepanekus sätestatud viisil aitab ühtlustada eri fondide suhtes (ERF, ESF, Ühtekuuluvusfond, EMKF) kehtivaid eeskirju ja tagada nende järjepidevuse. See võimaldab kasutada ära varasematel programmiperioodidel omandatud kogemusi ja hõlbustab ladusat üleminekut ühest programmiperioodist teise.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Komisjoni ettepanekule, millega muudetakse ühissätete määrust ja EMKFi määrust, eelnesid nõukogu kalanduspoliitika töörühmas põhjalikud arutelud EMKFi teostamissüsteemi üle ja kahepoolsed kontaktid liikmesriikidega.

Algsete seadusandlike ettepanekute kohta on koostatud mõjuhinnang.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Ettepanekus nähakse ette ühissätete määrust ja EMKFi määrust käsitlevate komisjoni ettepanekute paralleelne muutmine:

· EMKF lülitatakse ühissätete määruse vastavatesse sätetesse, mis algselt käsitlesid ühtekuuluvuspoliitikat, ning ühissätete määruses luuakse neljas osa, mis käsitleb ühtekuuluvuspoliitikat ja EMKFi;

· vastavad sätted (mis vastavad EAFRD teostamispõhimõtetele või kattuvad ühissätete määruse muudetud versiooni artiklitega) jäetakse EMKFi määrusest välja ja EMKFi määrusesse lisatakse vajaduse korral vastavad viited ühissätete määrusele.

Põhjendused ja mõistete määratlused viiakse vastavusse artiklites ja määruste struktuuris tehtavate muudatustega. Uues neljandas osas kasutatud terminoloogiat kohandatakse, et see võtaks arvesse EMKFi erijooni, ning teatavatel puhkudel selgitatakse, et EMKFi fondispetsiifilistes eeskirjades võib sätestada täiendavaid reegleid.

4.           MÕJU EELARVELE

Muudetud ettepanek ei mõjuta eelarvet. Uute kättesaadavaks saanud andmete ja makromajanduslike prognooside ning Horvaatia Vabariigi ühinemise tulemusena on ühtekuuluvuseelarves siiski tehtud muudatusi.

Need muudatused ei mõjuta käimasolevaid läbirääkimisi mitmeaastase finantsraamistiku määruse üle ega finantsmäärust.

5.           MUUDATUSTE KOKKUVÕTE

Ühissätete määruses on muudatusi tehtud põhjendustes 3, 75, 78, 80, 84 ja 87. Samuti on tehtud muudatusi artiklis 1 ja artiklis 3, et selgesõnaliselt sätestada ühissätete määruse iga osa kohaldatavus iga fondi (ERF, ESF, Ühtekuuluvusfond, EMKF ja EAFRD) puhul. Sellest tingituna on tulnud piiratud ulatuses kohandada artikli 2 lõigetes 5, 7, 25 ja 26 sätestatud mõisteid, et asendada viited kolmandale osale viidetega neljandale osale.

Muudetud on artikli 55 lõiget 7, artikli 64 lõiget 6, artikli 74 lõiget 1, artikli 112 lõiget 3, artikli 113 lõiget 5, artikli 114 lõike 3 punkte b ja g, artikli 117 lõiget 4, artiklit 120, artikli 121 lõiget 1, artiklit 124, artikli 126 lõiget 4, artiklit 128, artikli 130 lõiget 1, artikli 131 lõiget 1, artikli 133 lõiget 1, artikli 134 lõiget 1, artikleid 135, 136 ja 137 ning artikli 140 lõiget 1.

EMKFi määruses on muudetud põhjendusi 86, 89, 101, 103, 104 ning jäetud välja põhjendused 91, 93, 94 ja 97. Muudetud on artikleid 3, 12, 14, 20, 24, 25, 28, 33, 37, 38, 39, 45, 46, 54, 56, 61, 62, 63, 64, 67, 75, 78, 92, 94, 95, 102, 103, 105, 108, 117, 118, 119, 120, 122, 126, 128, 129, 131, 132, 133, 134, 135, 1369, 137, 138, 139, 140, 141, 142,143, 144, 145, 146, 147, 148, 149, 150,151, 152, 153, 154 ja välja jäetud artiklid 96, 97, 98, 99, 100, 101, 104, 106, 107, 109, 110, 111, 112, 113, 114, 115, 116, 121, 123, 124, 125, 127 ja 130.

Selguse huvides esitatakse käesolev muutmisettepanek konsolideeritud kujul, nii et see sisaldab kõiki ühissätete määrusesse tehtavaid muudatusi, mille komisjon on seni vastu võtnud, s.t 11. septembri 2012. aasta dokumenti COM(2012) 496 ja 12. märtsi 2013. aasta dokumenti COM(2013) 146. Esile on tõstetud siiski ainult käesolevas muutmisettepanekus kavandatud muudatused.

2011/0276 (COD)

Muudetud ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 177,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[1],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[2],

võttes arvesse kontrollikoja arvamust[3],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)       Aluslepingu artiklis 174 on sätestatud, et majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks taotleb liit eri regioonide arengutaseme ühtlustamist ning mahajäämuse vähendamist kõige ebasoodsamates piirkondades või saartel, eriti maapiirkondades, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondades ja regioonides, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused. Aluslepingu artiklis 175 on nõutud, et liit toetaks nende eesmärkide saavutamist Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastu, Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Investeerimispanga ja teiste olemasolevate rahastamisvahendite kaudu võetavate meetmetega.

(2)       Euroopa Ülemkogu 17. juuni 2010. aasta järeldused, millega võeti vastu liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia, näevad ette, et liit ja liikmesriigid peaksid viima ellu arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu, edendades samal ajal liidu harmoonilist arengut ja vähendades piirkondade ebavõrdsust.

(3)       Et tagada koordineeritus ja ühtlustada ühtekuuluvuspoliitika raames abi andvate fondide (Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ja Ühtekuuluvusfond), maaelu arenguks abi andva fondi (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, EAFRD) ning merendus- ja kalandussektoris abi andva fondi (Euroopa Merendus- ja Kalandusfond, EMKF) kasutamist, tuleb kõigi nende fondide jaoks (edaspidi „ÜSRi fondid”) kehtestada ühissätted. Lisaks sisaldab käesolev määrus sätteid, mis on ühised ERFile, ESFile ja Ühtekuuluvusfondile, kuid ei kehti EAFRD ja EMKFi suhtes, samuti sätteid, mis on ühised ERFile, ESFile, Ühtekuuluvusfondile ja EMKFile, kuid ei kehti EAFRD suhtes. Iga ÜSRi fondi puhul esinevate eripärade tõttu on siiski vaja eraldi määrustes ette näha erieeskirjad iga ÜSRi fondi kohta, samuti Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi kohta ERFi raames.

(4)       Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) osas on juba saavutatud märkimisväärne koostoime tänu ÜPP esimese samba (EAGF – Euroopa Põllumajanduse tagatisfond) ja teise samba (EAFRD) juhtimis- ja kontrollieeskirjade ühtlustamisele ja joondamisele. Tugev seos EAGFi ja EAFRD vahel peaks seetõttu alles jääma ja liikmesriikides juba loodud struktuurid peaksid säilima.

(5)       Äärepoolseimatele piirkondadele tuleks kehtestada erimeetmed ja täiendav rahastus, et tasakaalustada aluslepingu artiklis 349 osutatud teguritest tulenevat ebasoodsamat olukorda.

(6)       Et tagada eeskirjade õige ja järjepidev tõlgendamine ning suurendada liikmesriikide ja toetusesaajate õiguskindlust, on vaja määratleda mõned mõisted, mida määruses kasutatakse.

(7)       Käesolev määrus on mõeldud kolmeosalisena: esimene osa sisaldab põhjendusi ja mõistete määratlusi, teine kõikide ÜSRi fondide suhtes kehtivaid eeskirju ja kolmas üksnes ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi (edaspidi „fondid”) suhtes kehtivaid sätteid.

(8)       Aluslepingu artikli 317 alusel ja koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames tuleks täpsustada tingimusi, mis peavad olema täidetud, et komisjon saaks täita oma kohustusi Euroopa Liidu üldeelarve täitmisel, ning selgitada liikmesriikide koostöökohustusi. Need tingimused peaksid võimaldama komisjonil veenduda, et liikmesriigid kasutavad ÜSRi fonde õiguspäraselt ja nõuetekohaselt ning kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, nagu see on määratletud nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruses (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (edaspidi „finantsmäärus”)[4]. Liikmesriigid ja nende selleks otstarbeks nimetatud asutused peaksid vastutama programmide rakendamise eest sobival territoriaalsel tasandil kooskõlas vastava liikmesriigi institutsioonilise, õigus- ja finantsraamistikuga. Samuti tagavad need sätted, et tähelepanu pööratakse vajadusele tagada liidu sekkumiste vastastikune täiendavus ja järjepidevus, halduskorralduse proportsionaalsus ning ÜSRi fondide toetusesaajate halduskoormuse vähenemine.

(9)       Partnerluslepingu ja iga programmi jaoks peaks liikmesriik korraldama partnerluse pädeva piirkondliku, kohaliku, linna- ja muude avaliku võimu esindajatega, majandus- ja sotsiaalpartnerite ning kodanikuühiskonda esindavate asutustega, sealhulgas keskkonnaorganisatsioonide, valitsusväliste organisatsioonide ning võrdõiguslikkuse edendamise ja diskrimineerimise vastu võitlemise eest vastutavate organitega. Sellise partnerluse eesmärk on järgida mitmetasandilise valitsemise põhimõtet, tagada kavandatavate sekkumiste heakskiit sidusrühmade hulgas ja lähtuda vastavate osaliste kogemustest ja erialateadmistest. Komisjonil peaks olema volitus vastu võtta delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse käitumisjuhis, tagamaks, et partnerid osaleksid järjepidevalt partnerluslepingute ja programmide ettevalmistamisel, rakendamisel, järelevalves ja hindamisel.

(10)     ÜSRi fondide tegevus ja nendest toetatavad toimingud peaksid olema kooskõlas nii liidu kui ka toimingu rakendamisega otseselt või kaudselt seotud liikmesriikide õigusaktidega.

(11)     Püüdes suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, peaks liit ÜSRi fondide kasutamise igas etapis püüdma kõrvaldada ebavõrdsust, edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust ning võidelda diskrimineerimisega soo, rassi või rahvuse, religiooni või usu, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

(12)     ÜSRi fondide eesmärke tuleks ellu viia säästva arengu raames ning seejuures peaks liit edendama keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamise eesmärke, nagu on sätestatud aluslepingu artiklites 11 ja 19, võttes arvesse põhimõtet, et saastaja maksab. Liikmesriigid peaksid andma teavet kliimamuutuse eesmärgi raames antavate toetuste kohta, lähtudes kaugeleulatuvast eesmärgist pühendada selleks otstarbeks vähemalt 20 % liidu eelarvest ning kasutades komisjoni poolt rakendusaktiga vastu võetud metoodikat.

(13)     Liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu sihtide ja eesmärkide saavutamiseks peaksid ÜSRi fondid keskendama oma abi piiratud arvule ühistele temaatilistele eesmärkidele. Iga ÜSRi fondi täpne reguleerimisala tuleks sätestada fondispetsiifilistes eeskirjades ja see võib piirduda üksnes mõne käesolevas määruses piiritletud temaatilise eesmärgiga.

(14)     Et maksimeerida ÜSRi fondide osa ning anda liikmesriikide ja piirkondade tasandil tehtavale programmitööle selge strateegiline suund, tuleks kehtestada ühine strateegiline raamistik. Ühine strateegiline raamistik peaks hõlbustama liidu sekkumiste valdkondlikku ja territoriaalset koordineerimist ÜSRi fondide vahel ning samuti muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondade ja vahenditega.

(15)     Seetõttu peaksid ühises strateegilises raamistikus olema sätestatud abinõud järjepidevuse ja sidususe saavutamiseks liikmesriikide ja liidu majanduspoliitikaga, mehhanismid, mille abil toimub koordineerimine ÜSRi fondide vahel ja muude asjaomaste liidu poliitikavaldkondade ja vahenditega, horisontaalpõhimõtted ja valdkonnaülesed poliitikaeesmärgid, territoriaalsete probleemide lahendamise kord, soovituslikud kõrge Euroopa lisaväärtusega meetmed ja neile vastavad teostamispõhimõtted ning koostöö prioriteedid.

(16)     Ühise strateegilise raamistiku põhjal peaks iga liikmesriik koostöös oma partneritega ja dialoogis komisjoniga valmistama ette partnerluslepingu. Partnerlusleping peaks asetama ühises strateegilises raamistikus sätestatud elemendid siseriiklikusse konteksti ja kehtestama vankumatu kohustuse saavutada liidu eesmärgid ÜSRi fondide programmitöö kaudu.

(17)     Liikmesriigid peaksid keskendama toetuse eesmärgile anda oluline panus liidu eesmärkide saavutamisse kooskõlas oma vastavate riiklike ja piirkondlike arenguvajadustega. Tuleks kindlaks määrata eeltingimused, tagamaks, et liidu toetuse tulemuslikuks kasutamiseks oleksid olemas vajalikud raamtingimused. Seda, kas need eeltingimused on täidetud, peaks hindama komisjon partnerluslepingute ja programmide hindamise raames. Juhtudel, kui eeltingimusi ei ole täidetud, peaks komisjonil olema volitus peatada programmile tehtavad maksed.

(18)     Iga programmi jaoks tuleks kindlaks määrata tulemusraamistik, et teostada järelevalvet iga programmi jaoks programmiperioodil ette nähtud eesmärkide ja sihtide poole liikumise üle. Komisjon peaks aastatel 2017 ja 2019 koostöös liikmesriikidega tegema tulemuslikkuse analüüsi. Tuleks ette näha tulemusreserv, mis eraldataks aastal 2019, kui tulemusraamistiku vahe-eesmärgid on täidetud. Et Euroopa territoriaalse koostöö programmid on mitmekesised ja mitut riiki hõlmavad, ei peaks nendeks olema mingit tulemusreservi. Kui vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamise puudujäägid on märkimisväärsed, peaks komisjonil olema võimalik peatada programmile tehtavad maksed või kohaldada programmiperioodi lõpus finantskorrektsioone, tagamaks, et liidu eelarvet ei raisataks ega kasutataks ebatõhusalt.

(19)     Tihedama sideme loomine ühtekuuluvuspoliitika ja liidu majandusliku juhtimise vahel tagab, et ÜSRi fondide raames tehtavate kulutuste tulemuslikkust võimendab usaldusväärne majanduspoliitika ning et ÜSRi fonde võib vajadusel ümber suunata, et lahendada riigi ees seisvaid majandusprobleeme. See protsess peab olema järkjärguline, alates muudatustest, mis tehakse partnerluslepingutesse ja programmidesse, et toetada nõukogu soovitusi makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimise ning sotsiaalsete ja majanduslike raskuste lahendamise kohta. Kui vaatamata ÜSRi fondide ulatuslikumale kasutamisele ei võta liikmesriik majanduse juhtimise protsessis tulemuslikke meetmeid, peaks komisjonil olema õigus peatada kõik maksed ja kohustused või osa neist. Otsused ja peatamised peaksid olema proportsionaalsed ja mõjusad, võttes arvesse individuaalsete programmide mõju asjaomaste liikmesriikide majandusliku ja sotsiaalse olukorra lahendamisele ning varem partnerluslepingus tehtud muudatusi. Peatamisotsust tehes peaks komisjon järgima ka liikmesriikide võrdse kohtlemise põhimõtet, võttes eelkõige arvesse peatamise mõju asjaomase liikmesriigi majandusele. Peatamine tuleks tühistada ja vahendid asjaomasele liikmesriigile uuesti kättesaadavaks teha niipea, kui liikmesriik võtab vajalikud meetmed.

(20)     Et tagada keskendumine liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia eesmärkide saavutamisele, tuleks määrata kindlaks kõikide programmide jaoks ühised elemendid. Et tagada ÜSRi fondide programmide koostamise järjepidevus, tuleks programmide vastuvõtmise ja muutmise kord ühtlustada. Programmitöö peaks tagama kooskõla ühise strateegilise raamistiku ja partnerluslepinguga, ÜSRi fondide omavahelise koordineerimise ning koordineerimise teiste olemasolevate rahastamisvahendite ja Euroopa Investeerimispangaga.

(21)     Aluslepinguga on majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärkide hulka lisatud territoriaalne ühtekuuluvus ning on tarvis tegeleda linnade rolliga, samuti funktsionaalsete geograafiliste üksuste ja allpiirkondadega, mis seisavad silmitsi eriliste geograafiliste või demograafiliste probleemidega. Sel eesmärgil ning selleks, et paremini kaasata kohaliku tasandi võimalusi, on vaja tugevdada ja hõlbustada kogukonna juhitud kohalikku arengut, sätestades ühised eeskirjad ja tihedalt koordineerides kõiki ÜSRi fonde. Kohalike arengustrateegiate rakendamise eest peaksid üldpõhimõttena vastutama kohalikud algatusrühmad, mis esindavad kogukonna huve.

(22)     Rahastamisvahendid on omandamas üha suuremat tähtsust, sest nad avaldavad ÜSRi fondidele võimendavat mõju, nende puhul on võimalik kombineerida eri liiki avalikke ja erasektori vahendeid, et toetada avaliku poliitika eesmärke, ning ringrahastamisvormid muudavad niisuguse toetuse pikemas perspektiivis jätkusuutlikumaks.

(23)     ÜSRi fondidest toetatavaid rahastamisvahendeid tuleks kasutada nii, et rahuldatakse konkreetsed turuvajadused kulutõhusal viisil kooskõlas programmide eesmärkidega, ning need ei tohiks tõrjuda välja erasektorist tulevat rahastamist. Otsus rahastada abimeetmeid rahastamisvahenditest tuleb seega teha eelanalüüsi põhjal.

(24)     Rahastamisvahendid tuleb välja töötada ja neid kasutada nii, et edendatakse erasektori investorite ja rahandusasutuste olulist osalemist sobiva riskijagamisega. Et rahastamisvahendid oleksid erasektorile piisavalt atraktiivsed, tuleb need välja töötada ja neid kasutada paindlikult. Korraldusasutused peavad seega leidma kõige sobivamad viisid, kuidas rahastamisvahendeid kasutada, et sihtpiirkondade konkreetseid vajadusi rahuldada, ning seda kooskõlas vastava programmi eesmärkidega.

(25)     Korraldusasutustel peaks olema võimalus panustada programmidest saadavaid ressursse liidu tasandil moodustatud rahastamisvahenditesse või piirkondlikul tasandil moodustatud vahenditesse. Korraldusasutustel peaks olema ka võimalus kasutada rahastamisvahendeid otse, konkreetsete fondide või fondifondide kaudu.

(26)     Ükskõik missugusel hetkel ÜSRi fondidest rahastamisvahenditesse makstavate ressursside summa peaks vastama summale, mis on vajalik planeeritud investeeringute elluviimiseks ja makseteks lõppsaajatele, kaasa arvatud halduskulud ja teenustasud, ning mis määratakse kindlaks, võttes aluseks äriplaanid ja rahavoogude prognoosid kindlaks ajavahemikuks, mis ei tohi olla pikem kui kaks aastat.

(27)     On vaja kehtestada erieeskirjad summade kohta, mida peetakse abikõlblikeks summadeks kontode sulgemisel, tagamaks, et neid summasid (kaasa arvatud halduskulud ja teenustasud), mis makstakse ÜSRi fondidest rahastamisvahenditesse, kasutatakse tulemuslikult investeeringuteks ja makseteks lõppsaajatele. Samuti on tarvis kehtestada erinormid, mis käsitlevad ÜSRi fondide toetustest saadud vahendite taaskasutamist, sealhulgas pärast kavade lõpetamist järelejäänud vahendite kasutamist.

(28)     Liikmesriigid peaksid jälgima programme, et vaadata läbi programmi rakendamine ja edusammud, mida on tehtud selle eesmärkide saavutamisel. Selleks tuleks moodustada ÜSRi fondide järelevalvekomisjonid ning määrata kindlaks nende koosseis ja ülesanded. ÜSRi fondide omavaheliseks koordineerimiseks võiks moodustada ühised järelevalvekomisjonid. Tulemuslikkuse tagamiseks peaks järelevalvekomisjonidel olema võimalik esitada korraldusasutustele soovitusi programmide elluviimise kohta ning nad peaksid jälgima meetmeid, mis soovituste tulemusena võetakse.

(29)     ÜSRi fondide järelevalve- ja aruandekord on vaja omavahel vastavusse viia, et lihtsustada juhtimise korraldamist kõikidel tasanditel. Oluline on tagada proportsionaalsed aruandlusnõuded, aga ka igakülgse teabe olemasolu peamistes läbivaatuspunktides tehtud edusammude kohta. Seepärast on vaja, et aruandlusnõuded kajastaksid teabevajadust antud aastatel ning oleksid kooskõlas tulemuslikkuse analüüside ajastusega.

(30)     Et jälgida programmides tehtud edusamme, peaks liikmesriigi ja komisjoni vahel toimuma igal aastal läbivaatuskoosolek. Siiski peaks liikmesriigil ja komisjonil olema võimalik kokku leppida koosolek korraldamata jätta, et vältida tarbetut halduskoormust.

(31)     Et komisjon saaks jälgida liidu eesmärkide saavutamise alal tehtud edusamme, peaksid liikmesriigid esitama eduaruandeid oma partnerluslepingute rakendamise kohta. Nende aruannete põhjal peaks komisjon aastatel 2017 ja 2019 koostama strateegilise eduaruande.

(32)     Et parandada programmide rakendamise ja väljatöötamise kvaliteeti, on vaja hinnata ÜSRi fondidest antava abi tulemuslikkust, tõhusust ja mõju ning määrata kindlaks programmide mõju seoses liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärkide saavutamisega ning vajaduse korral seoses SKP ja töötuse määraga. Tuleb täpsustada kohustusi, mis liikmesriikidel ja komisjonil selles osas on.

(33)     Et parandada iga programmi kvaliteeti ja väljatöötamist ning kontrollida, kas eesmärke ja sihte on võimalik saavutada, on vaja läbi viia iga programmi eelhindamine.

(34)     Programmi ettevalmistamise eest vastutav ametiasutus peaks koostama hindamiskava. Programmiperioodi jooksul peaksid korraldusasutused hindama programmide tulemuslikkust ja mõju. Hindamistulemustest tuleks teatada järelevalvekomisjonile ja Euroopa Komisjonile, et hõlbustada juhtimisotsuste tegemist.

(35)     Tuleks teha järelhindamisi, et hinnata ÜSRi fondide tulemuslikkust ja tõhusust ning nende mõju ÜSRi fondide ja liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu üldeesmärkidele.

(36)     Kasulik oleks täpsustada, mis tüüpi meetmeid võib ÜSRi fondide toetusel võtta komisjoni ja liikmesriikide algatusel tehnilise abina.

(37)     Et tagada liidu ressursside tulemuslik kasutamine ja vältida tulu tekitavate toimingute ülefinantseerimist, on tarvis kehtestada reeglid, mille kohaselt arvutada ÜSRi fondide osalust tulu tekitavates toimingutes.

(38)     Tuleks määrata kindlaks kulutuste abikõlblikkuse algus- ja lõppkuupäev, et sätestada ÜSRi fondide rakendamise ühtsed ja õiglased reeglid kogu liidus. Programmide elluviimise hõlbustamiseks on asjakohane näha ette, et kulutuste abikõlblikkuse alguskuupäev võib olla enne 1. jaanuari 2014, kui asjaomane liikmesriik esitab programmi enne nimetatud kuupäeva. Et tagada ELi fondide tulemuslik kasutamine ja vähendada ELi eelarvele tekitatavat riski, on vaja kehtestada lõpuleviidud toimingute toetamise piirangud.

(39)     Kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega ja arvestades määrus(t)es (EL) nr […] [ERFi, ESFi, Ühtekuuluvusfondi, ETK, EAFRD, EMKFi määrused] ette nähtud erandeid, peaksid liikmesriigid võtma vastu riiklikud eeskirjad kulude abikõlblikkuse kohta.

(40)     Et lihtsustada ÜSRi fondide kasutamist ja vähendada veariski, tagades samal ajal diferentseerimise, kui on vaja arvesse võtta poliitika iseärasusi, on asjakohane määrata kindlaks toetuse liigid, toetuste tagastamise ühtlustatud tingimused ja kindla määraga rahastamine, abikõlblikkuse erikriteeriumid toetuste puhul ja toimingute abikõlblikkuse eritingimused, mis sõltuvad toimingute tegemise kohast.

(41)     ÜSRi fondide tegevuse tulemuslikkuse, õigluse ja püsiva mõju kindlustamiseks tuleks näha ette sätted, mis tagaksid äriühingutesse ja infrastruktuuridesse tehtavate investeeringute pikaajalisuse ja hoiaksid ära ÜSRi fondide kasutamise põhjendamatute eeliste saamiseks. Kogemused on näidanud, et viis aastat on sobiv minimaalne periood, välja arvatud juhul, kui riigiabi eeskirjades on ette nähtud teistsugune ajavahemik. Asjakohane on toimingute kestvuse üldnõude alt välja jätta ESFi toetatavad meetmed ning meetmed, mis ei hõlma tootlikke investeeringuid või infrastruktuuri-investeeringuid, välja arvatud juhul, kui selline nõue tuleneb kehtivatest riigiabi eeskirjadest, ning samuti jätta selle nõude alt välja rahastamisvahenditest või neisse vahenditesse tehtud maksed.

(42)     Liikmesriigid peaksid kehtestama piisavad meetmed, et tagada oma juhtimis- ja kontrollisüsteemide nõuetekohane struktuur ja toimimine, et need pakuksid kindlust ÜSRi fondide õiguspärase ja nõuetekohase kasutamise osas. Seepärast tuleks kindlaks määrata liikmesriikide kohustused, mis on seotud programmide juhtimis- ja kontrollisüsteemidega ning eeskirjade eiramise ja ühenduse õiguse rikkumise ennetamise, avastamise ja kõrvaldamisega.

(43)     Lähtudes liikmesriikidega koostöös toimuva eelarve täitmise põhimõtetest, peaksid liikmesriigid kandma oma juhtimis- ja kontrollisüsteemide kaudu esmavastutust programmides sisalduvate toimingute rakendamise ja kontrolli eest. Et tugevdada toimingute väljavalimise ja rakendamise ning juhtimis- ja kontrollisüsteemi üle toimuva kontrolli tõhusust, tuleks kindlaks määrata korraldusasutuse ülesanded.

(44)     Et tagada nõuetekohane eelkinnitus peamiste juhtimis- ja kontrollisüsteemide olemasolu ja struktuuri kohta, peaksid liikmesriigid määrama akrediteerimisasutuse, mis vastutab juhtimis- ja kontrolliorganite akrediteerimise ja akrediteeringu tühistamise eest.

(45)     Tuleks määrata kindlaks komisjoni volitused ja vastutus juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhusa toimimise kontrollimisel ning liikmesriigilt meetmete võtmise nõudmisel. Samuti peaks komisjonil olema volitused teha audiitorkontrolle, mis keskenduksid usaldusväärse finantsjuhtimise küsimustele, et teha järeldusi fondide tulemuslikkuse kohta.

(46)     Liidu eelarvelised kulukohustused tuleb täita igal aastal. Et tagada tõhus programmijuhtimine, on vaja kehtestada ühised eeskirjad vahemaksetaotluste, vajaduse korral iga-aastase jääksummamakse ning lõppmakse kohta, ilma et see piiraks iga ÜSRi fondi puhul nõutavate erieeskirjade kohaldamist.

(47)     Programmi alguses tehtava eelmaksega tagatakse, et liikmesriigil on vahendeid, et toetada toetusesaajaid programmi rakendamisel juba alates programmi vastuvõtmisest. Seepärast tuleks ette näha ÜSRi fondidest tehtavad algsed eelmaksesummad. Algne eelmakse peaks olema programmi lõpetamise ajaks täielikult raamatupidamisarvestusest välja kantud.

(48)     Liidu finantshuvide kaitseks tuleks kehtestada ajaliselt piiratud meetmed, mis võimaldaksid volitatud eelarvevahendite käsutajal katkestada maksed, kui on tõendeid, mis võimaldavad väita, et juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimises on märkimisväärseid puudusi, tõendeid eeskirjade ränga rikkumise kohta seoses maksetaotlusega või kui on jäänud esitamata dokumendid raamatupidamisarvestuse kontrollimiseks.

(49)     Et tagada, et liidu eelarvest kaasrahastatavaid kulutusi kasutataks igal konkreetsel majandusaastal kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega, tuleks luua sobiv raamistik raamatupidamisarvestuse iga-aastaseks kontrolliks ja heakskiitmiseks. Selle raamistiku alusel peaksid akrediteeritud asutused esitama komisjonile iga programmi kohta juhtkonna kinnitava avalduse koos kinnitatud majandusaasta aruande, kokkuvõtliku kontrolliaruande, sõltumatu audiitori järeldusotsuse ja kontrolliaruandega.

(50)     Liidu eelarve kaitseks võib komisjonil olla vaja teha finantskorrektsioone. Et tagada liikmesriikidele õiguskindlus, on oluline määrata kindlaks asjaolud, mille korral kohaldatava liidu või liikmesriigi õiguse rikkumine võib tuua kaasa komisjoni tehtavad finantskorrektsioonid. Tagamaks, et finantskorrektsioonid, mida komisjon võib liikmesriikidele kehtestada, oleksid seotud ELi finantshuvide kaitsmisega, peaksid need piirduma juhtudega, kus liidu või riigi õiguse rikkumine puudutab otseselt või kaudselt toimingute ja vastavate kulutuste abikõlblikkust, seaduslikkust, juhtimist või kontrolli. Et tagada proportsionaalsus, on oluline, et komisjon võtaks finantskorrektsiooni summa üle otsustamisel arvesse rikkumise raskust.

(51)     Et soodustada finantsdistsipliini, on kohane määrata kindlaks programmi mis tahes eelarvelise kulukohustuse osa vabastamise kord, eriti kui summa puhul võib vabastamise suhtes teha erandi, eelkõige siis, kui viivitused programmi rakendamisel tulenevad asjaoludest, mis ei sõltu erandit taotlevast isikust ja on ebatavalised või ettearvamatud ning mille tagajärgi isikul ei ole hoolikusele vaatamata võimalik vältida.

(52)     Täiendavad üldsätted on vajalikud seoses fondide spetsiifilise toimimisega. Eelkõige selleks, et suurendada nende lisaväärtust ja võimendada nende osa liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu prioriteetide saavutamises, tuleks nende fondide toimimist lihtsustada ja keskendada see majanduskasvu ja tööhõive investeeringute ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärkidele.

(53)     Täiendavad sätted EAFRD ja EMKFi spetsiifilise toimimise kohta on sätestatud vastavates valdkondlikes õigusaktides.

(54)     Aluslepingus sätestatud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkide edendamiseks tuleks eesmärgi „Investeerimine majanduskasvu ja tööhõivesse” alusel toetada kõiki piirkondi. Et anda tasakaalustatud ja järkjärgulist abi vastavalt majandusliku ja ühiskondliku arengu tasemele, tuleks ERFist ja ESFist sellele eesmärgile eraldatavad vahendid jaotada liidu vähem arenenud piirkondade, üleminekupiirkondade ja enam arenenud piirkondade vahel vastavalt nende sisemajanduse koguproduktile (SKP) ühe elaniku kohta, võrrelduna ELi keskmisega. Et tagada struktuurifondidest tehtavate investeeringute jätkusuutlikkus pikas perspektiivis, peaksid piirkonnad, mille SKP elaniku kohta aastail 2007–2013 oli alla 75 % EL-25 keskmisest vaatlusperioodil, kuid mille SKP ühe elaniku kohta on kasvanud nii, et ületab 75 % EL-27 keskmisest, saama vähemalt kaks kolmandikku neile aastail 2007–2013 eraldatud summadest. Liikmesriigid, mille kogurahvatulu elaniku kohta on alla 90 % liidu keskmisest, peaksid saama majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames Ühtekuuluvusfondist abi.

(55)     Tuleks kehtestada objektiivsed kriteeriumid, et valida välja abikõlblikud piirkonnad ja alad, mis võivad saada fondidelt toetust. Selleks peaks liidu tasandil piirkondade ja alade kindlakstegemine põhinema ühisel piirkondade klassifitseerimise süsteemil, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS)[5].

(56)     Et sätestada sobiv finantsraamistik, peaks komisjon rakendusaktidega kehtestama olemasolevate kulukohustuste assigneeringute soovitusliku jaotuse aastate kaupa, kasutades objektiivset ja läbipaistvat meetodit ning võttes eesmärgiks, et toetus suunataks arengus maha jäänud piirkondadele, sealhulgas piirkondadele, mis saavad üleminekutoetust.

(57)     Tuleb kindlaks määrata piirid, mille ulatuses kasutatakse neid ressursse „majanduskasvu ja tööhõive investeeringute” eesmärgi raames, ning vastu tuleb võtta objektiivsed kriteeriumid nende eraldamiseks piirkondadele ja liikmesriikidele. Et õhutada transpordi ja energeetika infrastruktuuri ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kiiremat arengut kogu liidus, tuleks luua Euroopa Ühendamise Rahastu. Iga-aastased assigneeringud fondidest ning summad, mis kantakse Ühtekuuluvusfondist Euroopa Ühendamise Rahastusse ja sealt liikmesriigile, peaksid olema piiratud ülemmääraga, mis määratakse kindlaks, võttes arvesse konkreetse liikmesriigi võimet neid assigneeringuid ära kasutada. Lisaks on vaesuse vähendamise peaeesmärgi alusel vaja enim puudust kannatavatele isikutele mõeldud toidutoetuse skeem ümber orienteerida, et edendada sotsiaalset kaasatust ja liidu harmoonilist arengut. Kavandatud on mehhanism, millega ressursid kantakse üle sellesse vahendisse ja tagatakse, et need koosnevad ESFist tehtavatest eraldistest ning et see tingib ka igas riigis struktuurifondidest ESFile eraldatava miinimumprotsendi vastava vähendamise.

(57a) Arvestades, kui tähtis on lahendada noorte töötuse probleem sellest kõige rängemini mõjutatud piirkondades, tuleks luua noorte tööhõive algatus, mida rahastataks sihtotstarbelisest eraldisest ning Euroopa Sotsiaalfondi sihipärastest investeeringutest. Algatuse kaudu tuleks toetada toetuskõlblikes piirkondades elavaid noori, kes ei tööta ega omanda haridust või kutset. Algatust tuleks rakendada majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi saavutamiseks.

(58)     Et tegevus oleks rohkem keskendatud tulemustele ning strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide ja sihtide saavutamisele, tuleks iga fondi ja iga piirkonnakategooria puhul igas liikmesriigis majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise vahenditest viis protsenti tulemusreservina kõrvale panna.

(59)     Et tagada asjakohane vahendite eraldamine igale piirkonnakategooriale, ei tohiks vähem arenenud, ülemineku- ja enam arenenud piirkonnad fondide vahendeid üksteisele üle kanda, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud olukordades, mis on seotud ühe või mitme temaatilise eesmärgi saavutamisega, ning mitte rohkem kui 2 % ulatuses sellele piirkonnakategooriale eraldatud vahenditest.

(60)     Tegeliku majandusliku mõju tagamiseks ei tohiks abi fondidest asendada riiklikke kulutusi või samaväärseid struktuurikulutusi, mida liikmesriigid teevad käesoleva määruse kohaldamisel. Et fondidest toetuste andmisel võetaks arvesse laiemat majanduslikku konteksti, tuleks ühtlasi kindlaks määrata avalike kulutuste tase, lähtudes üldistest makromajanduslikest tingimustest, milles rahastamine toimub ja mis põhinevad näitajatel, mis on esitatud stabiilsus- ja lähenemisprogrammides, mida liikmesriigid esitavad igal aastal vastavalt 7. juuli 1997. aasta määrusele (EÜ) nr 1466/1997 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta[6]. Kui komisjon kontrollib täiendavuse põhimõtet, peaks ta keskenduma liikmesriikidele, kus vähem arenenud ja üleminekupiirkondade elanikkond moodustab vähemalt 15 % elanikkonnast, nendele eraldatud rahaliste vahendite ulatuse tõttu.

(61)     On vaja kehtestada täiendavad normid, mis käsitlevad fondidelt toetust saavate rakenduskavade väljatöötamist, juhtimist, järelevalvet ja kontrolli. Rakenduskavades tuleks sätestada prioriteetsed suunad, mis vastavad temaatilistele eesmärkidele, töötada välja järjekindel sekkumisloogika, et täita tuvastatud arenguvajadused, ning näha ette raamistik tulemuslikkuse hindamiseks. Samuti peaks neis sisalduma muud elemendid, mis on vajalikud nende fondide tulemusliku ja tõhusa rakendamise toetamiseks.

(62)     Vastastikuse täiendavuse parandamiseks ja rakendamise lihtsustamiseks peaks majanduskasvu ja tööhõive eesmärgi raames olema võimalik kombineerida ühistes rakenduskavades Ühtekuuluvusfondist ja ERFist saadavaid toetusi ESFist saadavate toetustega.

(63)     Suurprojektid moodustavad olulise osa liidu kulutustest ning on sageli liidu aruka, jätkusuutliku ja kasvu strateegia eesmärkide saavutamise seisukohast strateegilise tähtsusega. Seepärast on õigustatud, et suure ulatusega toimingute suhtes kehtiks käesoleva määruse alusel jätkuvalt komisjoni heakskiidu nõue. Selguse huvides oleks vaja sel juhul kindlaks määrata suurprojekti sisu. Samuti peaks komisjonil olema võimalik keelduda suurprojekti toetamast, kui sellise toetuse andmine ei ole põhjendatud.

(64)     Et anda liikmesriikidele võimalus rakendada osa rakenduskavast tulemuspõhist lähenemisviisi kasutades, on kasulik näha ette ühine tegevuskava, mis koosneb reast meetmetest, mida toetusesaaja viib ellu, et aidata kaasa rakenduskava eesmärkide saavutamisele. Et lihtsustada ja tugevdada fondide orienteeritust tulemustele, peaks ühise tegevuskava juhtimine põhinema ainult ühiselt kokku lepitud vahe-eesmärkidel, väljunditel ja tulemustel, nagu on kindlaks määratud komisjoni otsuses, millega ühine tegevuskava vastu võetakse. Ühise tegevuskava kontrollimine ja audit peaksid samuti piirduma nende vahe-eesmärkide, väljundite ja tulemuste saavutamise kontrolliga. Seega on tarvis kehtestada reeglid ühiste tegevuskavade väljatöötamise, sisu, vastuvõtmise, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(65)     Kui linna arengu või territoriaalarengu strateegia nõuab integreeritud lähenemisviisi, sest see hõlmab ühe või mitme rakenduskava enam kui ühe prioriteetse suuna investeeringuid, tuleks fondidelt toetust saavad meetmed ellu viia integreeritud territoriaalse investeeringuna ühe rakenduskava raames.

(66)     On vaja vastu võtta erieeskirjad järelevalvekomisjoni ülesannete kohta ning fondidest toetatavate rakenduskavade rakendamise aastaaruannete kohta. Täiendavad sätted EAFRD toimimise kohta on sätestatud vastavates valdkondlikes õigusaktides.

(67)     Et tagada programmi käsitleva olulise ja ajakohase teabe kättesaadavus, on vaja, et liikmesriigid esitaksid komisjonile regulaarselt olulisemaid andmeid. Et vältida liikmesriikidele tekkivat täiendavat halduskoormust, peaks see piirduma pidevalt kogutavate andmetega ning andmeedastus peaks toimuma elektroonilise andmevahetuse kaudu.

(68)     Vastavalt aluslepingu artiklile 175 esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele iga kolme aasta järel ühtekuuluvusaruanded edusammude kohta, mida on tehtud liidu majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse alal. On vaja kindlaks määrata selle aruande sisu.

(69)     Peetakse asjakohaseks, et komisjon teeks koostöös liikmesriikidega fondide järelhindamisi, et saada asjakohasel tasandil teavet rahastatud sekkumiste tulemuste ja mõju kohta. Samuti on vaja erisätteid, et kehtestada fondide hindamiskavade heakskiitmise kord.

(70)     On oluline teadvustada liidu fondide saavutusi laiemale avalikkusele. Kodanikel on õigus teada, kuidas liidu rahalisi vahendeid investeeritakse. Põhiroll avalikkusele asjakohaste sõnumite edastamisel lasub nii korraldusasutustel kui ka toetusesaajatel. Et tagada laiema üldsuse tõhusam teavitamine ja tugevam koostoime komisjoni algatusel toimuvate teavitustoimingute vahel, tuleb käesoleva määruse alusel teavitusmeetmetele eraldatud vahenditest rahastada ka Euroopa Liidu poliitiliste prioriteetide propageerimist, tingimusel, et need on seotud käesoleva määruse üldeesmärkidega.

(71)     Et tagada laialdane laiem infolevik fondide saavutuste kohta ja liidu rolli kohta neis ning informeerida potentsiaalseid toetusesaajaid rahastamisvõimalustest, tuleks käesolevas määruses sätestada üksikasjalikud reeglid info- ja kommunikatsioonimeetmete kohta ning nende meetmete tehnilised omadused.

(72)     Et parandada rahastamisvõimalusi ja projektide toetusesaajaid käsitleva teabe kättesaadavust ja läbipaistvust, peaks igas liikmesriigis olema üks veebileht või -portaal, mille kaudu antakse teavet kõikide rakenduskavade kohta, sealhulgas loetelud toimingutest, mida iga rakenduskava raames toetatakse.

(73)     On vaja määrata kindlaks elemendid, mille alusel kohandatakse fondide kaasfinantseerimise määra rakenduskavades, eelkõige ühenduse vahendite mitmekordse mõju tugevdamiseks. Samuti on vaja kehtestada kaasrahastamise maksimummäärad iga piirkonnakategooria jaoks, et tagada sobiva tasandi siseriikliku toetuse kaudu kaasfinantseerimise põhimõtte järgimine.

(74)     Liikmesriigid peavad iga rakenduskava puhul nimetama korraldusasutuse, sertifitseerimisasutuse ja funktsionaalselt sõltumatu auditeerimisasutuse. Et liikmesriikidel oleks kontrollisüsteemide kehtestamisel rohkem paindlikkust, on kohane ette näha võimalus, et sertifitseerimisasutuse ülesandeid täidab korraldusasutus. Liikmesriigil peaks olema ka võimalus nimetada vahendusasutused, mis täidavad mõningaid korraldusasutuse või sertifitseerimisasutuse ülesandeid. Sellisel juhul peaks liikmesriik selgesti sätestama nende vastavad vastutusalad ja ülesanded.

(75)     Korraldusasutus kannab peamist vastutust fondide ja EMKFi tulemusliku ja tõhusa rakendamise eest ning täidab seega suure hulga funktsioone, mis on seotud programmide juhtimise ja järelevalve, finantsjuhtimise ja kontrolliga ning projektide väljavalimisega. Tuleks sätestada asutuse vastutus ja ülesanded.

(76)     Sertifitseerimisasutus peaks koostama maksetaotlused ja esitama need komisjonile. Asutus peaks koostama aastaaruande, milles tõendatakse raamatupidamise aastaaruannete terviklikkust, täpsust ja õigsust ning seda, et arvestuskannetesse kantud kulutused on vastavuses liidu ja siseriiklike eeskirjadega. Tuleks sätestada asutuse vastutus ja ülesanded.

(77)     Auditeerimisasutus peaks tagama, et auditeeritakse juhtimis- ja kontrollisüsteeme, sobivat toiminguvalimit ning raamatupidamise aastaaruandeid. Tuleks sätestada asutuse vastutus ja ülesanded.

(78)     Et võtta arvesse ERFi, ESFi, ja Ühtekuuluvusfondi ja EMKFi juhtimis- ja kontrollisüsteemide spetsiifilist korraldust ning vajadust tagada proportsionaalne lähenemine, on vaja erisätteid korraldusasutuse ja sertifitseerimisasutuse akrediteerimiseks ja akrediteeringu tühistamiseks.

(79)     Ilma et see piiraks komisjoni volitusi finantskontrolli alal, tuleks nimetatud valdkonnas tugevdada liikmesriikide ja komisjoni koostööd ning kehtestada kriteeriumid, mille põhjal komisjonil oleks võimalik siseriiklike süsteemide kontrollimise strateegia alusel kindlaks teha, millisel tasemel kindlust liikmesriikide auditeerimisasutused talle pakuvad. Lisaks finantsjuhtimise ühistele eeskirjadele on vaja lisasätteid ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi kohta.

(80)     Lisaks finantsjuhtimise ühistele eeskirjadele on vaja lisasätteid ERFi, ESFi, ja Ühtekuuluvusfondi ja EMKFi kohta. Eelkõige selleks, et anda komisjonile enne raamatupidamisaruannete kontrollimist ja heakskiitmist piisav kindlus, tuleks vahemaksete taotlused rahuldada 90 % ulatuses summast, mis saadakse, kohaldades prioriteetse suuna prioriteedi abikõlblike kulutuste suhtes iga prioriteetse suuna prioriteedi kaasrahastamise määra, mis on kindlaks määratud rakenduskava vastuvõtmise otsuses. Tasumata summad tuleks liikmesriigile välja maksta raamatupidamisarvestuse iga-aastase kontrolli ja heakskiitmise järel, tingimusel, et on saadud piisav kinnitus raamatupidamisarvestuse kontrolliga hõlmatud aasta kulutuste abikõlblikkuse kohta.

(81)     Et tagada, et toetusesaajad saaksid toetuse kätte niipea kui võimalik, ja tugevdada komisjonile antavat õiguspärasuse kinnitust, on kohane nõuda, et maksetaotlused sisaldaksid ainult kulutusi, mille jaoks toetus on toetusesaajatele välja makstud. Igal aastal tuleks ette näha eelmaksed, et liikmesriikidel oleks piisavalt vahendeid, et sellise korra alusel tegutseda. Eelmaksed tuleks igal aastal raamatupidamisarvestuse kontrolli ja heakskiitmise käigus raamatupidamisarvestusest välja kanda.

(82)     Et tagada kohustustest vabastamise üldreeglite asjakohane kohaldamine, peaks fondidele kehtestatud eeskirjades olema üksikasjalikult sätestatud, kuidas kohustustest vabastamise tähtajad kindlaks määratakse ja kuidas vastavad summad arvutatakse.

(83)     On vaja täpsustada fondide suhtes kohaldatav raamatupidamisarvestuse iga-aastase kontrolli ja heakskiitmise üksikasjalik kord, et tagada selle korra selge alus ja õiguskindlus. Tähtis on anda liikmesriigile piiratud võimalus näha oma aastaaruandes ette eelarvesäte, mille suhtes auditeerimisasutuses on veel menetlus pooleli.

(84)     Raamatupidamisaruannete iga-aastase kontrollimise ja kinnitamisega peaks kaasnema lõpuleviidud toimingute (ERFi, ja Ühtekuuluvusfondi ja EMKFi puhul) või kulutuste (ESFi puhul) iga-aastane lõpetamine. Et vähendada rakenduskavade lõpetamisega seonduvaid kulusid, vähendada toetusesaajate halduskoormust ja tagada õiguskindlus, peaks iga-aastane lõpetamine olema kohustuslik – see piiraks aega, mille jooksul tõendavaid dokumente tuleb alles hoida ja mille jooksul toiminguid võib auditeerida ja finantskorrektsioone kehtestada.

(85)     Et kaitsta liidu finantshuve ja pakkuda võimalust tagada programmide tulemuslik rakendamine, peaksid olemas olema meetmed, mis võimaldavad komisjonil maksed prioriteetse suuna prioriteedi või rakenduskava tasandil peatada.

(86)     Asjakohane on kehtestada erikord ja -menetlused liikmesriikide ja komisjoni finantskorrektsioonide jaoks seoses fondidega, et tagada liikmesriikidele õiguskindlus.

(87)     Toimingute auditeerimise sagedus peaks olema proportsionaalne fondidest antava liidu abi ulatusega. Eelkõige tuleks vähendada audiitorkontrollide arvu, kui toimingu abikõlblike kulutuste kogusumma ei ületa 100 000 eurot või EMKFi puhul 50 000 eurot, et võtta arvesse sellest fondist toetatavate toimingute väikest ulatust. Audiitorkontrolle peab siiski olema võimalik teha igal ajal, kui on märke rikkumisest või pettusest, või auditivalimina pärast lõpuleviidud toimingu lõpetamist. Et komisjoni auditeerimistase oleks proportsionaalne riskiga, peaks komisjonil olema võimalik vähendada oma auditeerimistegevust rakenduskavade puhul, kus ei ole märkimisväärseid vajakajäämisi, või juhtudel, kui võib jääda lootma auditeerimisasutusele.

(88)     Selleks et täiendada või muuta käesoleva määruse teatavaid vähem olulisi sätteid, tuleks komisjonile delegeerida volitused võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 290 vastu õigusakte seoses käitumisjuhistega, mis käsitlevad partnerluse rakendamise toetamise eesmärke ja kriteeriume, ühise strateegilise raamistiku selliste elementide vastuvõtmist, mis on seotud soovituslike kõrge Euroopa lisaväärtusega meetmetega ja vastavate teostamispõhimõtete ning koostöö prioriteetidega, tulemusreservi jaotamise lisaeeskirju, kohaliku arengu strateegiatega hõlmatud piirkonna ja rahvastiku määratlust, rahastamisvahendite üksikasjalikke eeskirju (eelhindamine, toetuste kombineerimine, kulude abikõlblikkus, meetmete liigid, mida ei toetata), eeskirju teatavat tüüpi rahastamisvahendite kohta, mis moodustatakse riiklikul, piirkondlikul, riikide- või piiriülesel tasandil, rahastamisleppeid käsitlevaid eeskirju, varade ülekandmist ja haldust, juhtimise ja kontrolli korraldust, maksetaotluste reegleid ja iga-aastaste osamaksete kapitaliseerimise süsteemi kehtestamist, tulu tekitavate toimingute kindla maksemäära kindlaksmääramist, toetuste kaudsete kulude suhtes kohaldatava kindla maksemäära kindlaksmääramist olemasolevate meetodite alusel ja liidu valdkonnapoliitikas kohaldatavaid vastavaid määrasid, liikmesriikide kohustusi seoses eeskirjade rikkumisest teatamise menetlusega ja põhjendamatult makstud summade tagasinõudmisega, toiminguid käsitleva teabevahetuse üksikasju, piisava kontrolljälje tagamist, siseriiklike auditite tingimusi, korraldus- ja sertifitseerimisasutuste akrediteerimise kriteeriume, üldtunnustatud andmekandjate kindlaksmääramist ning kohaldatava finantskorrektsiooni taset. Komisjonil peaksid olema ka volitused muuta delegeeritud aktidega I ja VI lisa, mis mõlemad sisaldavad käesoleva määruse mitteolemuslikke osi, juhuks kui edaspidi tekib kohandamisvajadus. Eriti oluline on, et komisjon viiks oma ettevalmistustöö käigus läbi vastavad konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil.

(89)     Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama vastavate dokumentide üheaegse, õigeaegse ja nõuetekohase üleandmise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(90)     Komisjonil peaks olema volitus võtta kõigi ÜSRi fondide puhul rakendusaktidega vastu partnerluslepingute heakskiitmise otsused, tulemusreservi eraldamise otsused, liikmesriigi majanduspoliitikaga seotud maksete peatamise otsused ning kohustusest vabastamise korral programmide kehtestamise otsuste muutmise otsused; fondide puhul aga peaks tal olema volitus võtta vastu otsused, milles määratakse kindlaks „majanduskasvu ja tööhõive investeeringute” eesmärgile vastavad piirkonnad ja liikmesriigid, sätestatakse liikmesriikidele eraldatavate kulukohustuste assigneeringute aastane jaotus, sätestatakse summa, mis tuleb iga liikmesriigi Ühtekuuluvusfondi eraldisest kanda üle Euroopa Ühendamise Rahastusse, sätestatakse summad, mis tuleb iga liikmesriigi struktuurifondide eraldisest kanda üle puudust kannatavatele isikutele mõeldud toiduabiks, samuti rakenduskavade vastuvõtmise ja muutmise otsused, suurprojektide otsused, ühiste tegevuskavade otsused, maksete peatamise otsused ja finantskorrektsioonide otsused.

(91)     Et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse rakendamiseks, tuleks rakendusvolitusi, mis on seotud kliimamuutusealaseid eesmärke puudutava metoodikaga, rahastamisvahendite järelevalve standardtingimustega, rahastamisvahendite järelevalve ühtsete tingimustega ja järelevalveteabe edastamisega, tulu tekitavate projektide puhastulu arvutamise metoodikaga, liikmesriikide ja komisjoni vahelise elektroonilise teabevahetussüsteemiga, fondide rakenduskava näidisega, sekkumiskategooriate nomenklatuuriga, suurprojektidega seotud teabe vorminguga ja kulude-tulude analüüsi tegemisel kasutatava metoodikaga, ühise tegevuskava standardvormiga, rakendamise aasta- ja lõpparuannete näidisega, teavitamis- ja avalikustamismeetmete tehniliste omaduste ja vastavasisuliste juhistega, toetusesaajate ning korraldusasutuste, sertifitseerimisasutuste, auditeerimisasutuste ja vahendusasutuste vahelise teabevahetuse korraga, juhtkonna kinnitava avalduse näidisega, auditistrateegia, audiitori järeldusotsuse ja iga-aastase kontrolliaruande ning valimimoodustamise metoodika näidistega, auditite käigus kogutud andmete kasutamisega ning maksetaotluste näidisega, teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes[7].

(92)     Käesoleva määrusega asendatakse nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999[8]. Kõnealune määrus tuleks seepärast tunnistada kehtetuks.

(93)     Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt vähendada eri regioonide arengutaseme ebavõrdsust ja kõige ebasoodsamate piirkondade või saarte, eeskätt maapiirkondade, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondade ning püsivate raskete looduslike või demograafiliste tingimuste all kannatavate piirkondade mahajäämust, ei saa liikmesriigid piisaval tasemel saavutada, vaid see on paremini saavutatav liidu tasandil, võib liit kehtestada meetmed kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 5. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

ESIMENE OSA REGULEERIMISESE JA MÕISTED

Artikkel 1 Reguleerimisese

Käesoleva määrusega nähakse ette ühised eeskirjad, mida kohaldatakse ühises strateegilises raamistikus toimivate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfondi (ESF), Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) suhtes (edaspidi „ÜSRi fondid”). Selles on sätestatud ka õigusnormid, mis on vajalikud, et tagada ÜSRi fondide tulemuslikkus ning nende koordineerimine üksteisega ja muude liidu vahenditega. Ühiseeskirjad on sätestatud teises osas.

Käesolevas määruses Käesoleva määruse kolmandas osas nähakse ette ka ERFi, ESFi (edaspidi koos „struktuurifondid”) ja Ühtekuuluvusfondi reguleerivad üldeeskirjad. , mis käsitlevad Määruses määratakse kindlaks struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi (edaspidi „fondid”) ülesandeid, prioriteetseid eesmärgid eesmärke ja korraldust, kriteeriumid kriteeriume, mille alusel liikmesriigid ja piirkonnad võivad saada ÜSRi fondidest toetust, olemasolevaid rahastamisvahendeid ja nende eraldamise kriteeriumid kriteeriume.

Käesoleva määruse neljandas osas sätestatakse fondide ja EMKFi üldeeskirjad, mis käsitlevad juhtimist ja kontrolli, finantsjuhtimist, arvepidamist ja finantskorrektsioone.

Käesolevas määruses ette nähtud eeskirju kohaldatakse, ilma et see piiraks sätteid, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr […]/2012 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja järelevalve kohta[9] (edaspidi „ÜPP määrus”), ja järgmistes määrustes ette nähtud erisätteid:

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr […]/2012, milles käsitletakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006[10] (edaspidi „ERFi määrus”);

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr […]/2012, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1081/2006[11] (edaspidi „ESFi määrus”);

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr […]/2012, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1084/2006[12] (edaspidi „Ühtekuuluvusfondi määrus”);

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr […]/2012, mis käsitleb eesmärki „Euroopa territoriaalne koostöö”[13] (edaspidi „ETK määrus”);

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr […]/2012, mis käsitleb Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1698/2005[14] (edaspidi „EAFRD määrus”); ning

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr […]/2012, mis käsitleb Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1198/2006[15] (edaspidi „EMKFi määrus”).

Artikkel 2 Mõisted

Käesolevas määruses kohaldatakse ÜSRi fondidest toetust saavate rahastamisvahendite suhtes rahastamisvahendite määratlusi ja põhimõtteid, mis on sätestatud finantsmääruses, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti.

Lisaks sellele kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1) „liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” – eesmärgid ja ühised sihid, mis annavad suuna liikmesriikide ja liidu tegevusele ning mis on sätestatud komisjoni teatises „Euroopa 2020. aastal: aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” ning sisalduvad Euroopa Ülemkogu 17. juuni 2010. aasta järeldustes I lisana (Euroopa uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia, ELi peamised eesmärgid), nõukogu 13. juuli 2010. aasta soovituses liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta[16] ning nõukogu 21. oktoobri 2010. aasta otsuses liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta,[17] samuti nende eesmärkide ja ühiste sihtide muudatustes;

(2) „ühine strateegiline raamistik” – elemendid, mis annavad programmitöö protsessile selge strateegilise suuna ning hõlbustavad liidu sekkumiste valdkondlikku ja territoriaalset koordineerimist ÜSRi fondide vahel ning samuti muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondade ja vahenditega, lähtudes liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärkidest ja sihtidest;

(3) „meede” – toiminguliik, mida toetatakse ÜSRi fondidest, et saavutada mingi programmi eesmärke;

(4) „soovituslikud kõrge Euroopa lisaväärtusega meetmed” – meetmed, mis eeldatavalt annavad tuntava panuse liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu sihtide ja eesmärkide saavutamisse ning mis on programmide ettevalmistamisel lähtepunktiks;

(5) „fondispetsiifilised eeskirjad” – sätted, mis on kehtestatud käesoleva määruse kolmandas või neljandas osas või eri- või üldmääruses, mis reguleerib ühte või enamat ÜSRi fondi, millele on osutatud või mis on loetletud artikli 1 kolmandas neljandas lõigus, või kehtestatud käesoleva määruse kolmanda või neljanda osa või sellise eri- või üldmääruse alusel;

(6) „programmitöö” – mitmeastmeline korralduse, otsustamise ja rahaliste vahendite eraldamise protsess, mille eesmärk on rakendada mitut aastat hõlmava ajavahemiku vältel liidu ja liikmesriikide ühiseid meetmeid liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia elluviimiseks;

(7) „programm” – käesoleva määruse kolmandas või neljandas osas ja EMKFi määruses osutatud „rakenduskava” ning EAFRD määruses osutatud „maaelu arengukava”;

(8) „prioriteet” – käesoleva määruse kolmandas osas osutatud „prioriteetne suund” ning EMKFi määruses ja EAFRD määruses osutatud „liidu prioriteet”;

(9) „toiming” – projekt, leping, tegevus või projektide rühm, mille on valinud välja asjaomaste programmi korraldusasutused või mis on valitud nende vastutusel ja mis aitab kaasa sellega seotud prioriteedi või prioriteetide eesmärkide saavutamisele; rahastamisvahendite kontekstis koosneb toiming rahalistest maksetest programmist rahastamisvahendisse ja sellele järgnevast rahalisest toetusest, mida annavad need rahastamisvahendid;

(10) „toetusesaaja” – toimingute algatamise või algatamise ja rakendamise eest vastutav avalik-õiguslik või eraõiguslik organ; riigiabi kontekstis tähendab termin „toetusesaaja” üksust, mis saab toetust; rahastamisvahendite kontekstis tähendab termin „toetusesaaja” asutust, kes rakendab rahastamisvahendit;

(11) „lõppsaaja” – juriidiline või füüsiline isik, kes saab rahastamisvahendist rahalist toetust;

(12) „riigiabi” – abi vastavalt aluslepingu artikli 107 lõikele 1, mille puhul käesoleva määruse kohaldamisel loetakse, et see sisaldab ka vähese tähtsusega abi tähenduses, mis on sätestatud komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse aluslepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes,[18] komisjoni 20. detsembri 2007. aasta määruses (EÜ) nr 1535/2007, milles käsitletakse EÜ aluslepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandustoodete tootmise sektoris,[19] ning komisjoni 24. juuli 2007. aasta määruses (EÜ) nr 875/2007, milles käsitletakse EÜ aluslepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandussektoris ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1860/2004[20];

(13) „lõpetatud toiming” – toiming, mis on füüsiliselt lõpetatud või täielikult rakendatud ning mille puhul on kõik vastavad maksed vahendite saajale tehtud ja vastav riiklik toetus toetusesaajatele välja makstud;

(14) „riiklik toetus” – igasugune rahaline toetus, et rahastada toimingut, mille aluseks on riigi- või piirkondlike või kohalike ametiasutuste eelarve, ÜSRi fondidega seotud liidu eelarve, avalik-õiguslike asutuste või avalik-õiguslike asutuste ühingute eelarve;

(15) „avalik-õiguslik asutus” – avalik-õiguslik isik Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ[21] artikli 1 lõike 9 tähenduses ja iga Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus (ETKR), mis on asutatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1082/2006,[22] sõltumata sellest, kas asjakohastes riigisisestes rakendusnormides peetakse ETKRi avalik-õiguslikeks või eraõiguslikeks asutusteks;

(16) „dokument” – paberkandjal või elektroonilisel andmekandjal teave, mis on käesoleva määruse raames asjakohane;

(17) „vahendusasutus” – mis tahes avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus, mis tegutseb korraldus- või sertifitseerimisasutuse alluvuses või täidab nende nimel ülesandeid, mis on seotud toiminguid läbi viivate toetusesaajatega;

(18) „kohaliku arengu strateegia” – ühtne kogum toiminguid kohaliku tasandi eesmärkide saavutamiseks ja vajaduste rahuldamiseks, mis aitab kaasa liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia elluviimisele ja mida rakendatakse partnerluses asjakohasel tasandil;

(19) „jooksev lõpetamine” – toimingute lõpetamine raamatupidamisarvestuse iga-aastase kontrolli ja heakskiitmise tulemusel ja enne programmi üldist lõpetamist;

(20) „partnerlusleping” – dokument, mille liikmesriik on partnerite kaasabil ette valmistanud kooskõlas mitmetasandilise valitsemise meetodiga ning milles on sätestatud liikmesriigi strateegia, prioriteedid ja meetmed ÜSRi fondide kasutamiseks tulemuslikult ja tõhusalt, et järgida liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiaid, ning mille komisjon on pärast hindamist ja dialoogi liikmesriigiga heaks kiitnud;

(21) „piirkonnakategooria” – piirkondade liigitus vähem arenenud piirkondadeks, üleminekupiirkondadeks või enam arenenud piirkondadeks vastavalt artikli 82 lõikele 2;

(22) „maksetaotlus” – taotlus makse saamiseks või kulude deklaratsioon, mille liikmesriik on komisjonile esitanud;

(23) „EIP” – Euroopa Investeerimispank, Euroopa Investeerimisfond või Euroopa Investeerimispanga tütarettevõte;

(24) „VKE” – mikro-, väike või keskmise suurusega ettevõte komisjoni soovituse 2003/361/EÜ või selle järgnevate muudatuste tähenduses;

(25) „aruandeaasta” – kolmanda ja neljanda osa kohaldamisel tähendab see ajavahemikku 1. juulist 30. juunini, välja arvatud esimese aruandeaasta puhul, mil see tähendab ajavahemikku alates kulutuste abikõlblikkuse alguskuupäevast kuni 30. juunini 2015. Viimane aruandeaasta kestab 1. juulist 2022 kuni 30. juunini 2023;

(26) „majandusaasta” – kolmanda ja neljanda osa kohaldamisel ajavahemik 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.

TEINE OSA ÜSRi FONDIDE SUHTES KOHALDATAVAD ÜHISSÄTTED

I JAOTIS ÜSRi fondidele antava liidu toetuse põhimõtted

Artikkel 3 Reguleerimisala

Käesolevas osas sätestatud eeskirju kohaldatakse ilma, et see piiraks kolmandas ja neljandas osas kehtestatud sätteid.

Artikkel 4 Üldpõhimõtted

1.           ÜSRi fondid annavad toetust mitmeaastaste programmide kaudu, mis täiendavad riiklikke, piirkondlikke ja kohaliku tasandi meetmeid, et viia ellu liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia, võttes arvesse koondsuuniseid, riigipõhiseid soovitusi aluslepingu artikli 121 lõike 2 kohaselt ning vastavaid nõukogu soovitusi, mis on vastu võetud aluslepingu artikli 148 lõike 4 alusel.

2.           Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et ÜSRi fondidelt saadav toetus on kooskõlas liidu poliitika ja prioriteetidega ning täiendab muid liidu rahastamisvahendeid.

3.           ÜSRi fondidelt saadavat toetust rakendatakse komisjoni ja liikmesriikide tihedas koostöös.

4            Liikmesriigid ja nende selleks määratud asutused vastutavad programmide rakendamise ja oma ülesannete täitmise eest vastavalt käesolevale määrusele ja fondispetsiifilistele eeskirjadele asjakohasel territoriaalsel tasandil kooskõlas liikmesriigi institutsioonilise, õigus- ja finantsraamistikuga ning vastavuses käesoleva määruse ja fondispetsiifiliste eeskirjadega.

5.           ÜSRi fondide toetuse rakendamise ja kasutamise kord, eeskätt ÜSRi fondide rakendamiseks vajalikud finants- ja haldusressursid, mis on seotud aruandluse, hindamise, juhtimise ja kontrolliga, peavad olema proportsionaalsed eraldatud toetusega.

6.           Kooskõlas oma vastavate kohustustega tagavad komisjon ja liikmesriigid koordineerimise ÜSRi fondide vahel ning muude liidu poliitikavaldkondade ja vahenditega, sealhulgas nendega, mis kuuluvad liidu välistegevuse raamistikku.

7.           ÜSRi fondidele eraldatud osa Euroopa Liidu eelarvest rakendatakse liikmesriikide ja komisjoni ühisjuhtimise raamistikus vastavalt finantsmääruse artikli 53 punktile b, välja arvatud Ühtekuuluvusfondist artikli 84 lõikes 4 osutatud Euroopa Ühendamise Rahastusse üle kantav summa ning komisjoni algatusel ERFi määruse artikli 9 kohaselt võetavad uuenduslikud meetmed ja komisjoni algatusel antav tehniline abi.

8.           Komisjon ja liikmesriigid rakendavad usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet kooskõlas finantsmääruse artikliga 27.

9.           Komisjon ja liikmesriigid tagavad ÜSRi fondidest saadava abi tulemuslikkuse, eeskätt järelevalve, aruandluse ja hindamise abil.

10.         Täites oma vastavaid ülesandeid seoses ÜSRi fondidega, seavad komisjon ja liikmesriigid eesmärgiks toetusesaajate halduskoormuse vähendamise.

Artikkel 5 Partnerlus ja mitmetasandiline valitsemine

1.           Partnerluslepingu ja iga vastava programmi tarbeks korraldab liikmesriik partnerlussuhte järgmiste partneritega:

(a) pädevad piirkondlikud, kohalikud, linnade ja muud avaliku sektori asutused;

(b) majandus- ja sotsiaalpartnerid ning

(c) kodanikuühiskonda esindavad organid, sealhulgas keskkonnapartnerid, valitsusvälised organisatsioonid ning võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavad organid.

2.           Kooskõlas mitmetasandilise valitsemise põhimõttega kaasavad liikmesriigid partnerid partnerluslepingute ettevalmistusse ja eduaruannetesse ning programmide ettevalmistusse, rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse. Partnerid osalevad programmide järelevalvekomisjonides.

3.           Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 142, et sätestada Euroopa käitumisjuhend, millega kehtestatakse eesmärgid ja kriteeriumid partnerluse elluviimise toetamiseks ning teabe, kogemuste, tulemuste ja hea tava jagamise hõlbustamiseks liikmesriikide vahel.

4.           Komisjon konsulteerib iga ÜSRi fondi puhul vähemalt korra aastas organisatsioonidega, mis esindavad partnereid liidu tasandil, ÜSRi fondidelt saadud toetuse rakendamise teemal.

Artikkel 6 Vastavus liidu ja liikmesriikide õigusele

Toimingud, mida finantseeritakse ÜSRi fondidest, peavad olema kooskõlas kohaldatava liidu ja riikliku õigusega.

Artikkel 7 Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine

Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et programmide ettevalmistamisel ja elluviimisel toetatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust ning edendatakse sooküsimuste lõimimist.

Liikmesriigid ja komisjon võtavad vajalikud meetmed, et hoida programmide ettevalmistamise ja rakendamise ajal ära igasugune diskrimineerimine soo, rassi või rahvuse, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal.

Artikkel 8 Säästev areng

ÜSRi fondide eesmärke tuleb ellu viia säästva arengu raames ning seejuures peab liit edendama keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamise eesmärke, nagu on sätestatud aluslepingu artiklis 11, võttes arvesse põhimõtet, et saastaja maksab.

Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et partnerluslepingute ja programmide ettevalmistamisel ja rakendamisel edendatakse keskkonnakaitse nõudeid, ressursitõhusust, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, vastupidavust katastroofidele ning riskiennetust ja -juhtimist. Liikmesriigid annavad teavet kliimamuutuse eesmärgi toetuste kohta, kasutades komisjoni vastuvõetud metoodikat. Komisjon võtab metoodika vastu rakendusaktiga. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 143 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

II JAOTIS STRATEEGILINE LÄHENEMISVIIS

I PEATÜKK ÜSRi fondide ja ühise strateegilise raamistiku temaatilised eesmärgid

Artikkel 9 Temaatilised eesmärgid

Selleks et aidata kaasa liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiale, toetab iga ÜSRi fond vastavalt oma missioonile järgmisi temaatilisi eesmärke:

(1) teaduse, tehnoloogilise arendustegevuse ja innovatsiooni edendamine

(2) info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale juurdepääsu, selle tehnoloogia kasutamise ning kvaliteedi parandamine;

(3) väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ning põllumajandussektori (EAFRD puhul) ning kalandus- ja vesiviljelussektori (EMKFi puhul) konkurentsivõime suurendamine;

(4) vähese CO2-heitega majandusele ülemineku toetamine kõikides sektorites;

(5) kliimamuutustega kohanemise, riskiennetamise ja -juhtimise edendamine;

(6) keskkonnakaitse ja ressursitõhususe edendamine;

(7) säästva transpordi ja tähtsate võrguinfrastruktuuride kitsaskohtade kõrvaldamise edendamine;

(8) tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine;

(9) sotsiaalse kaasatuse edendamine ja vaesuse vastu võitlemine;

(10) investeerimine haridusse, oskustesse ja pidevõppesse;

(11) institutsioonilise suutlikkuse ja tõhusa avaliku halduse tugevdamine.

Temaatilised eesmärgid kantakse üle ÜSRi iga fondi konkreetsetesse prioriteetidesse ja sätestatakse fondispetsiifilistes eeskirjades.

Artikkel 10 Ühine strateegiline raamistik

Et edendada liidu harmoonilist, tasakaalustatud ja säästvat arengut, annab ühine strateegiline raamistik programmitöö protsessile selge strateegilise suuna ning hõlbustab liidu sekkumiste valdkondlikku ja territoriaalset koordineerimist ÜSRi fondide vahel ning samuti muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondade ja vahenditega, lähtudes liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärkidest ja sihtidest.

Artikkel 11 Sisu

Ühine strateegiline raamistik määrab:

a)         vahendid, mille abil saavutatakse ÜSRi fondide programmitöö sidusus ja järjepidevus riigipõhiste soovitustega vastavalt aluslepingu artikli 121 lõikele 2 ning vastavate nõukogu soovitustega, mis võetakse vastu aluslepingu artikli 148 lõike 4 alusel;

b)         mehhanismid, mille abil toimub koordineerimine ÜSRi fondide vahel ja muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondade ja vahenditega, sealhulgas väliskoostöövahenditega;

c)         horisontaalsed põhimõtted ja valdkonnaülesed poliitikaeesmärgid ÜSRi fondide rakendamiseks;

d)         territoriaalsete probleemide lahendamise kord ning sammud, mis tuleb astuda, et ergutada integreeritud lähenemisviisi, mis peegeldab linnade, maapiirkondade ja rannikualade ning kalastuspiirkondade rolli, samuti aluslepingu artiklites 174 ja 349 osutatud iseloomulike joontega alade eriprobleemide lahendamise kord;

e)         iga temaatilise eesmärgi osas igast ÜSRi fondist toetust saavad soovituslikud kõrge Euroopa lisaväärtusega meetmed ja vastavad teostamispõhimõtted;

f)          vajaduse korral ÜSRi fondide koostöö prioriteedid, võttes arvesse makropiirkondlikke ja mere vesikonna strateegiaid.

Artikkel 12 Vastuvõtmine ja läbivaatamine

Ühise strateegilise raamistiku elemendid, mis on seotud sidususe ja järjepidevusega liikmesriikide ja liidu majanduspoliitikaga, koordineerimisega ÜSRi fondide vahel ja muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondade ja vahenditega, horisontaalpõhimõtete ja valdkondlike poliitikaeesmärkidega ning territoriaalsete probleemide lahendamise korraga, on sätestatud I lisas.

Komisjonile antakse volitus võtta artikli 142 kohaselt vastu delegeeritud akte, milles sätestatakse ühise strateegilise raamistiku erielemendid, mis on seotud iga temaatilise eesmärgi ja koostööprioriteedi soovituslike kõrge Euroopa lisaväärtusega meetmete ja vastavate teostamispõhimõtetega.

Kui liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia muutub olulisel määral, vaatab komisjon ühise strateegilise raamistiku läbi ning võtab vajaduse korral artikli 142 alusel delegeeritud aktidega vastu I lisa muudatused.

Liikmesriigid teevad vajaduse korral kuue kuu jooksul alates ühise strateegilise raamistiku vastuvõtmisest ettepanekuid oma partnerluslepingu ja programmide muutmiseks, et tagada nende kooskõla muudetud ühise strateegilise raamistikuga.

II PEATÜKK Partnerlusleping

Artikkel 13 Partnerluslepingu ettevalmistamine

1.           Iga liikmesriik valmistab ette partnerluslepingu ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020.

2.           Liikmesriigid koostavad partnerluslepingu koostöös artiklis 5 osutatud partneritega. Partnerlusleping valmistatakse ette dialoogis komisjoniga.

3.           Partnerlusleping hõlmab asjaomase liikmesriigi kogu ÜSRi fondidest saadavat toetust.

4.           Iga liikmesriik edastab oma partnerluslepingu komisjonile kolme kuu jooksul alates ühise strateegilise raamistiku vastuvõtmisest.

Artikkel 14 Partnerluslepingu sisu

              Partnerlusleping sätestab järgmise:

(a) kord, millega tagatakse vastavus liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiale, sealhulgas:

i)        erinevuste ja arenguvajaduste analüüs lähtuvalt temaatilistest eesmärkidest, ühisest strateegilisest raamistikust ning eesmärkidest, mis on sätestatud aluslepingu artikli 121 lõike 2 alusel antud riigipõhistes soovitustes ning vastavates nõukogu soovitustes, mis on vastu võetud aluslepingu artikli 148 lõike 4 alusel;

ii)       programmide eelhindamise kokkuvõtlik analüüs, milles põhjendatakse temaatiliste eesmärkide valikut ja ÜSRi fondide eraldisi;

iii)      iga temaatilise eesmärgi peamiste eeldatavate tulemuste kokkuvõte ÜSRi iga fondi kohta;

iv)      liidu toetuse soovituslik eraldis temaatiliste eesmärkide kaupa riigi tasandil ÜSRi iga fondi kohta, samuti kliimameetmetega seotud eesmärkidele ette nähtud toetuse soovituslik kogusumma;

v)       peamised prioriteetsed koostööalad, võttes vajaduse korral arvesse makropiirkondlikke ja mere vesikonna strateegiaid;

vi)      horisontaalpõhimõtted ja poliitikaeesmärgid ÜSRi fondide rakendamiseks;

vii)     loetelu programmidest, mida rahastatakse ERFist, ESFist ja Ühtekuuluvusfondist, välja arvatud Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi programmid, ning EAFRD ja EMKFi programmidest koos vastavate soovituslike eraldistega, jaotatuna ÜSRi fondide ja aastate kaupa;

(b) integreeritud lähenemisviis ÜSRi fondidest toetust saavale territoriaalsele arengule, milles on sätestatud:

i)        riigi ja piirkondliku tasandi mehhanismid, millega tagatakse koordineerimine ÜSRi fondide ning muude liidu ning riiklike vahendite ja EIP vahel;

ii)       kord, millega tagatakse integreeritud lähenemisviis ÜSRi fondide kasutamisel linna-, maa- ja ranniku- ja kalastuspiirkondade ja teatud piirkondlike erijoontega alade piirkondlikuks arendamiseks, eeskätt artiklite 28, 29 ja 99 rakendamine; vajaduse korral lisatakse ERFi määruse artiklis 8 osutatud linnaarengu platvormis osalevate linnade loetelu;

(c) integreeritud lähenemisviis vaesusest kõige rohkem mõjutatud geograafiliste piirkondade või kõige suurema diskrimineerimis- või tõrjutusriskiga sihtrühmade erivajaduste lahendamiseks, pöörates vajaduse korral eriti suurt tähelepanu marginaliseeritud kogukondadele, sealhulgas soovituslikud rahalised eraldised ÜSRi fondidele;

(d) tulemusliku rakendamise tagamise kord, sealhulgas:

i)        programmides tulemusraamistiku jaoks kehtestatud vahe-eesmärkide ja sihtide koondtabel, millele on osutatud artikli 19 lõikes 1, koos metoodika ja mehhanismidega programmide ning ÜSRi fondide kooskõla tagamiseks;

ii)       eeltingimuste täitmise hindamise kokkuvõte ning riiklikul ja piirkondlikul tasandil võetavate meetmete kokkuvõte ja nende rakendamise ajakava, juhul kui eeltingimused ei ole täidetud;

iii)      vajalik teave käesoleva määruse kolmandas osas määratletud täiendavuse eeskirjadele vastavuse eelkontrolli tegemiseks;

iv)      meetmed partnerite kaasamiseks ja nende roll partnerluslepingu ettevalmistamisel ning eduaruande koostamisel, nagu määratud käesoleva määruse artiklis 46;

(e) ÜSRi fondide kasutamise tõhususe tagamise kord, sealhulgas:

i)        hinnang selle kohta, kas on vaja tugevdada asutuste ja vajaduse korral toetusesaajate haldussuutlikkust, ning selle eesmärgi saavutamiseks võetud meetmed;

ii)       kokkuvõte toetusesaajate halduskoormuse vähendamiseks programmis planeeritud meetmetest ja vastavatest eesmärkidest;

iii)      hinnang olemasolevatele elektroonilistele andmevahetussüsteemidele ja planeeritud meetmed, mis võimaldavad kogu teabevahetusel toetusesaajate ning programmide juhtimise ja kontrolli eest vastutavate asutuste vahel toimuda üksnes elektroonilise andmevahetuse teel.

Artikkel 15 Partnerluslepingu vastuvõtmine ja muutmine

1.           Komisjon hindab partnerluslepingu vastavust käesolevale määrusele, ühisele strateegilisele raamistikule, aluslepingu artikli 121 lõike 2 alusel antud riigipõhistele soovitustele ning nõukogu soovitustele, mis on vastu võetud aluslepingu artikli 148 lõike 4 alusel, võttes arvesse programmide eelhindamisi, ning teeb oma tähelepanekud kolme kuu jooksul alates partnerluslepingu esitamisest. Liikmesriik esitab kogu vajaliku lisateabe ja vajaduse korral teeb partnerluslepingusse parandused.

2.           Komisjon võtab partnerluslepingut heaks kiitva otsuse vastu rakendusaktidega hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui liikmesriik on partnerluslepingu esitanud, eeldusel, et kõik komisjoni tehtud märkused on nõuetekohaselt arvesse võetud. Partnerlusleping ei jõustu enne 1. jaanuari 2014.

3.           Kui liikmesriik teeb partnerluslepingu muutmise ettepaneku, korraldab komisjon hindamise kooskõlas lõikega 1 ja võtab vajaduse korral rakendusaktidega vastu muudatusettepanekut heaks kiitva otsuse.

III PEATÜKK Temaatiline kontsentreerumine, eeltingimused ja tulemuslikkuse analüüs

Artikkel 16 Temaatiline kontsentreerumine

Liikmesriigid keskendavad fondispetsiifiliste eeskirjade kohaselt toetuse meetmetele, millega kaasneb suurim lisaväärtus seoses liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu prioriteetidega, mis aitavad lahendada probleeme, mis on esile tõstetud aluslepingu artikli 121 lõike 2 alusel antud riigipõhistes soovitustes ning vastavates nõukogu soovitustes, mis on vastu võetud aluslepingu artikli 148 lõike 4 alusel, ning võttes arvesse riiklikke ja piirkondlikke vajadusi.

Artikkel 17 Eeltingimused

1.           Eeltingimused iga ÜSRi fondi tarbeks sätestatakse fondispetsiifilistes eeskirjades.

2.           Liikmesriigid hindavad, kas kohaldatavad eeltingimused on täidetud.

3.           Kui eeltingimused ei ole partnerluslepingu edastamise päeval täidetud, esitavad liikmesriigid partnerluslepingus kokkuvõtte meetmetest, mis tuleb võtta riiklikul või piirkondlikul tasandil, ning nende elluviimise ajakava, et tagada meetmete täitmine hiljemalt kaks aastat pärast partnerluslepingu vastuvõtmist või hiljemalt 31. detsembriks 2016, olenevalt sellest, kumb on varasem.

4.           Liikmesriigid määravad vastavates programmides kindlaks eeltingimuste täitmisega seotud üksikasjalikud meetmed, sealhulgas nende elluviimise ajakava.

5.           Komisjon hindab eeltingimuste täitmise kohta esitatud teavet partnerluslepingu ja programmide hindamise raames. Komisjon võib programmi vastuvõtmisel otsustada peatada kõik programmile tehtavad vahemaksed või osa vahemaksetest kuni eeltingimuste täitmiseks võetavate meetmete nõuetekohase rakendamiseni. Suutmatus viia programmis sätestatud tähtajaks lõpule meetmed, mida on vaja eeltingimuste täitmiseks, annab komisjonile alust maksed peatada.

6.           Lõikeid 1–5 ei kohaldata Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alla kuuluvate programmide suhtes.

Artikkel 18 Tulemusreserv

5 % igale ÜSRi fondile ja igale liikmesriigile eraldatud vahenditest, välja arvatud Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgile, noorte tööhõive algatusele ja EMKFi määruse V jaotisele eraldatud vahendid, moodustavad tulemusreservi, mis eraldatakse vastavalt artikli 20 sätetele.

Artikkel 19 Tulemuslikkuse analüüs

1.           Komisjon viib igas liikmesriigis 2017. ja 2019. aastal koostöös liikmesriikidega läbi programmide tulemuslikkuse analüüsi, võttes aluseks partnerluslepingus ja programmides sätestatud tulemusraamistiku. Tulemusraamistiku kehtestamise meetod on sätestatud II lisas.

2.           Analüüsi käigus vaadatakse läbi programmide vahe-eesmärkide saavutamine prioriteetide tasandil liikmesriikide 2017. ja 2019. aastal esitatud eduaruannetes toodud teabe ja hinnangute alusel.

Artikkel 20 Tulemusreservi eraldamine

1.           Kui 2017. aasta tulemuslikkuse analüüsi käigus ilmneb, et programmi prioriteedi alal ei ole täidetud 2016. aastaks määratud vahe-eesmärke, annab komisjon asjaomasele liikmesriigile soovitusi.

2.           2019. aasta tulemuslikkuse analüüsi põhjal võtab komisjon rakendusaktiga vastu otsuse, milles tehakse iga ÜSRi fondi ja liikmesriigi puhul kindlaks programmid ja prioriteedid, mis on saavutanud oma vahe-eesmärgid. Liikmesriik teeb ettepaneku tulemusreservi eraldamise kohta kõnealuses komisjoni otsuses sätestatud programmidele ja prioriteetidele. Komisjon kiidab heaks asjaomaste programmide muudatused kooskõlas artikliga 26. Kui liikmesriik ei esita teavet kooskõlas artikli 46 lõigetega 2 ja 3, siis tulemusreservi vastavatele programmidele või prioriteetidele ei eraldata.

3.           Kui tulemuslikkuse analüüs toob esile tõendeid selle kohta, et prioriteedi alal ei ole saavutatud rakenduskavas määratud vahe-eesmärke, võib komisjon fondispetsiifilistes eeskirjades sätestatud korras peatada programmi kõik vahemaksed või osa vahemaksetest.

4.           Kui komisjon teeb programmi rakendamise lõpparuannet kontrollides kindlaks olulise vajakajäämise tulemusraamistikus sätestatud eesmärkide saavutamisel, võib komisjon fondispetsiifilistes eeskirjades sätestatud korra kohaselt rakendada prioriteetide suhtes finantskorrektsioone. Komisjonile antakse volitus võtta vastu artikli 142 kohaseid delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks kohaldatava finantskorrektsiooni taseme määramise kriteeriumid ja metoodika.

5.           Lõiget 2 ei kohaldata Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alla kuuluvate programmide ning EMKFi määruse V jaotise suhtes.

IV PEATÜKK Makromajanduslikud tingimused

Artikkel 21 Tingimused, mis on seotud liikmesriikide majanduspoliitika koordineerimisega

1.           Komisjon võib paluda liikmesriigil oma partnerlusleping ja vastavad programmid üle vaadata ja teha ettepanekuid nende muutmiseks, kui see on vajalik:

(a) selleks, et toetada asjaomasele liikmesriigile adresseeritud ning aluslepingu artikli 121 lõike 2 ja/või artikli 148 lõike 4 alusel vastu võetud nõukogu soovituse rakendamist, või selleks, et toetada asjaomasele liikmesriigile adresseeritud meetmete rakendamist, mis on vastu võetud aluslepingu artikli 136 lõike 1 kohaselt;

(b) selleks, et toetada asjaomasele liikmesriigile adresseeritud nõukogu soovituse rakendamist, mis on vastu võetud aluslepingu artikli 126 lõike 7 kohaselt;

(c) selleks, et toetada asjaomasele liikmesriigile adresseeritud nõukogu soovituse rakendamist, mis on vastu võetud määruse (EL) nr …/2011 [makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta] artikli 7 lõike 2 kohaselt, tingimusel, et neid muudatusi peetakse makromajanduse tasakaalustamatuse korrigeerimisel vajalikuks, või

(d) selleks, et maksimeerida olemasolevate ÜSRi fondide mõju majanduskasvule ja konkurentsivõimele vastavalt lõikele 4, kui liikmesriik vastab ühele järgmistest tingimustest:

i)        liikmesriigile tehakse kättesaadavaks liidu finantsabi nõukogu määruse (EL) nr 407/2010 alusel;

ii)       liikmesriigile antakse keskmise tähtajaga finantsabi vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 332/2002[23];

iii)      liikmesriigile antakse finantsabi Euroopa stabiilsusmehhanismi laenu näol vastavalt Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingule.

2.           Liikmesriik esitab ühe kuu jooksul ettepaneku partnerluslepingu ja vastavate programmide muutmise kohta. Vajaduse korral esitab komisjon tähelepanekuid ühe kuu jooksul alates muudatuste esitamisest, millisel juhul liikmesriik esitab oma ettepaneku uuesti ühe kuu jooksul.

3.           Kui komisjon ei ole tähelepanekuid esitanud või kui tema tähelepanekud on rahuldavalt arvesse võetud, võtab komisjon ilma asjatult viivitamata vastu otsuse, millega partnerluslepingu ja vastavate programmide muudatused kiidetakse heaks.

4.           Kui liikmesriigile antakse finantsabi lõike 1 punkti d kohaselt ning see on seotud kohandamisprogrammiga, võib komisjon erandina lõikest 1 ilma liikmesriigi ettepanekuta muuta partnerluslepingut ja programme, et maksimeerida olemasolevate ÜSRi fondide mõju majanduskasvule ja konkurentsivõimele. Tagamaks partnerluslepingu ja vastavate programmide tulemuslikku rakendamist, osaleb komisjon nende juhtimises, nagu on üksikasjalikult sätestatud kohandamisprogrammis või asjaomase liikmesriigiga alla kirjutatud vastastikuse mõistmise memorandumis.

5.           Kui liikmesriik ei tule lõikes 1 osutatud komisjoni taotlusele vastu või ei anna ühe kuu jooksul rahuldavat vastust lõikes 2 osutatud komisjoni tähelepanekutele, võib komisjon kolme kuu jooksul pärast oma tähelepanekute esitamist võtta rakendusaktiga vastu otsuse, millega peatatakse kõik maksed või osa makseid asjaomastele programmidele.

6.           Komisjon peatab rakendusaktiga kõik maksed ja kohustused või osa makseid ja kohustusi asjaomastele programmidele juhul, kui:

(a) nõukogu otsustab, et liikmesriik ei täida nõukogu poolt aluslepingu artikli 136 lõike 1 kohaselt kehtestatud erimeetmeid;

(b) nõukogu otsustab aluslepingu artikli 126 lõike 8 või artikli 126 lõike 11 kohaselt, et asjaomane liikmesriik ei ole võtnud tulemuslikke meetmeid ülemäärase puudujäägi likvideerimiseks;

(c) nõukogu teeb määruse (EL) nr [...]/2011 [makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta] artikli 8 lõike 3 kohaselt järelduse, et kahel järjestikusel puhul ei ole liikmesriik esitanud piisavat korrektsioonimeetmete kava, või nõukogu võtab kõnealuse määruse artikli 10 lõike 4 kohaselt vastu otsuse, milles sedastatakse nõuete mittetäitmine;

(d) nõukogu teeb järelduse, et liikmesriik ei ole võtnud meetmeid, et rakendada nõukogu määruses (EL) nr 407/2010 või nõukogu määruses (EÜ) nr 332/2002 osutatud kohandamisprogrammi, ning selle tulemusena otsustab mitte lubada sellele liikmesriigile antud finantsabi väljamaksmist; või

(e) Euroopa stabiilsusmehhanismi juhatus teeb järelduse, et tingimused, mis on seatud stabiilsusmehhanismist laenu näol asjaomasele liikmesriigile antava finantsabiga, ei ole täidetud, ning selle tulemusena otsustab mitte välja maksta liikmesriigile antud stabiilsustoetust.

7.           Kui komisjon teeb otsuse peatada maksed või kohustused osaliselt või tervikuna vastavalt lõigetele 5 ja 6, tagab ta, et peatamine on proportsionaalne ja mõjus, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi majanduslikku ja sotsiaalset olukorda, ning järgib liikmesriikide võrdse kohtlemise põhimõtet, eelkõige seoses peatamise mõjuga asjaomase liikmesriigi majandusele.

8.           Komisjon tühistab maksete ja kohustuste peatamise viivitamata, kui liikmesriik on teinud partnerluslepingu ja vastavate programmide muutmise ettepaneku, nagu komisjon on tal palunud teha, ning komisjon on selle ettepaneku heaks kiitnud ning vajaduse korral:

(a) nõukogu on otsustanud, et liikmesriik täidab nõukogu poolt aluslepingu artikli 136 lõike 1 kohaselt kehtestatud erimeetmeid;

(b) ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus peatatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97 artiklile 9 või komisjon on aluslepingu artikli 126 lõike 12 kohaselt otsustanud tühistada ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu sedastava otsuse;

(c) nõukogu on toetanud parandusmeetmete kava, mille asjaomane liikmesriik on esitanud vastavalt määruse (EL) nr […] [ülemäärase tasakaalustamatuse menetluse määrus] artikli 8 lõikele 2 või ülemäärase tasakaalustamatuse menetlus peatatakse vastavalt kõnealuse määruse artikli 10 lõikele 5 või nõukogu on lõpetanud ülemäärase tasakaalustamatuse menetluse vastavalt kõnealuse määruse artiklile 11;

(d) komisjon on teinud järelduse, et liikmesriik on võtnud meetmeid, et rakendada nõukogu määruses (EL) nr 407/2010 või nõukogu määruses (EÜ) nr 332/2002 osutatud kohandamisprogramm, ning selle tulemusena on andnud loa sellele liikmesriigile antud finantsabi väljamaksmiseks; või

(e) Euroopa stabiilsusmehhanismi juhatus on teinud järelduse, et tingimused, mis on seatud stabiilsusmehhanismist laenu näol asjaomasele liikmesriigile antava finantsabiga, on täidetud, ning selle tulemusena on otsustanud liikmesriigile antud stabiilsustoetus välja maksta.

Samal ajal otsustab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal tõsta peatatud kulukohustuste täitmine eelarves ümber vastavalt nõukogu määruse (EL) nr […] (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020) artiklile 8.

Artikkel 22 Ajutiste eelarveraskustega liikmesriigi maksete suurendamine

1.           Liikmesriigi taotlusel võib vahemakseid ja lõppmakset suurendada 10 protsendipunkti võrra üle kaasfinantseerimismäära, mis kehtib ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi iga prioriteedi suhtes või EAFRD ja EMKFi iga meetme suhtes. Suurendatud kaasfinantseerimismäära, mis ei tohi ületada 100%, kohaldatakse maksetaotluste suhtes, mis on seotud selle aruandeperioodiga, mil liikmesriik esitab taotluse, ning sellele järgnevate aruandeperioodidega, mil liikmesriik vastab mõnele järgmistest tingimustest:

(a) kui asjaomane liikmesriik on võtnud kasutusele euro, saab ta liidult makromajanduslikku finantsabi nõukogu määruse (EL) nr 407/2010[24] raames;

(b) kui asjaomane liikmesriik ei ole võtnud kasutusele eurot, saab ta makromajanduslikku finantsabi nõukogu määruse (EÜ) nr 332/2002[25] raames;

(c) finantsabi tehakse talle kättesaadavaks kooskõlas 11. juulil 2011 allkirjastatud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepinguga.

Esimest lõiku ei kohaldata ETK määruse kohaldamisalasse jäävate programmide suhtes.

2.           Olenemata lõikest 1 ei tohi liidu toetus vahe- ja lõppmaksete kaudu olla suurem kui avaliku sektori toetus ning ÜSRi fondide maksimaalne toetussumma, mis eraldatakse ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi puhul igale prioriteedile, EAFRD ja EMKFi puhul igale meetmele, nagu on sätestatud komisjoni otsuses, millega programm heaks kiidetakse.

III JAOTIS PROGRAMMITÖÖ

I PEATÜKK Üldsätted ÜSRi fondide kohta

Artikkel 23 Programmide ettevalmistamine

1.           ÜSRi fonde kasutatakse programmide kaudu kooskõlas partnerluslepinguga. Kõik programmid hõlmavad ajavahemikku 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020.

2.           Programme töötavad välja liikmesriigid või nende määratud asutused koostöös partneritega.

3.           Liikmesriigid esitavad programmid samal ajal kui partnerluslepingudki, välja arvatud Euroopa territoriaalse koostöö alla kuuluvad programmid, mis esitatakse kuue kuu jooksul pärast ühise strateegilise raamistiku heakskiitmist. Kõikidele programmidele lisatakse eelhindamised, nagu on sätestatud artiklis 48.        

Artikkel 24 Programmide sisu

1.           Igas programmis sätestatakse strateegia programmi panuse jaoks liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiasse, mis on kooskõlas ühise strateegilise raamistiku ja partnerluslepinguga. Iga programm sisaldab ÜSRi fondide tulemusliku, tõhusa ja koordineeritud rakendamise tagamise korda ning toetusesaajate halduskoormuse vähendamise meetmeid.

2.           Igas programmis määratakse kindlaks prioriteedid, milles sätestatakse konkreetsed eesmärgid, ÜSRi fondidest saadavad rahalised assigneeringud ja vastav riiklik kaasfinantseerimine.

3.           Iga prioriteedi juures sätestatakse näitajad, mille abil hinnatakse programmi rakendamisel tehtud edusamme eesmärkide saavutamisel ning mis on aluseks järelevalvele, hindamisele ja tulemuslikkuse analüüsile. Nende näitajate hulka kuuluvad:

(a) eraldatud kuludega seotud finantsnäitajad;

(b) toetatud toimingutega seotud väljundnäitajad;

(c) prioriteediga seotud tulemusnäitajad.

Fondispetsiifilistes eeskirjades sätestatakse iga ÜSRi fondi jaoks ühised näitajad ja võidakse ette näha ka konkreetset programmi puudutavad näitajad.

4.           Igas programmis, välja arvatud üksnes tehnilist abi hõlmavad programmid, on kirjeldatud meetmeid, mida tuleb võtta, et võtta arvesse artiklites 7 ja 8 sätestatud põhimõtteid.

5.           Igas programmis, välja arvatud nendes, kus konkreetse programmi raames antakse tehnilist abi, sätestatakse soovituslik toetuse summa, mida tuleb kasutada kliimamuutuse eesmärkide tarbeks.

6.           Liikmesriigid koostavad programmi kooskõlas fondispetsiifiliste eeskirjadega.

Artikkel 25

Programmide vastuvõtmise kord

1.           Komisjon hindab programmide kooskõla käesoleva määruse ja fondispetsiifiliste eeskirjadega, nende tulemuslikku panust temaatiliste eesmärkide saavutamisse ja iga ÜSRi fondi konkreetsete liidu prioriteetide täitmisse, ühisesse strateegilisse raamistikku, partnerluslepingusse, aluslepingu artikli 121 lõike 2 alusel antud riigipõhistesse soovitustesse ning nõukogu soovitustesse, mis on vastu võetud aluslepingu artikli 148 lõike 4 kohaselt, võttes arvesse eelhindamist. Hindamine käsitleb eeskätt programmi strateegia adekvaatsust, vastavaid eesmärke, näitajaid, sihte ja eelarvevahendite eraldamist.

2.           Komisjon esitab oma tähelepanekud kolme kuu jooksul alates programmi esitamise kuupäevast. Liikmesriik annab komisjonile kogu vajaliku lisateabe ja teeb vajaduse korral esitatud programmi parandused.

3.           Komisjon võtab vastavalt fondispetsiifilistele eeskirjadele vastu otsuse iga programmi heakskiitmise kohta hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui liikmesriik (liikmesriigid) on programmi ametlikult esitanud, eeldusel, et komisjoni kõik märkused on nõuetekohaselt arvesse võetud, kuid mitte enne 1. jaanuari 2014 või enne, kui komisjon on võtnud vastu partnerluslepingut heaks kiitva otsuse.

Artikkel 26 Programmide muutmine

1.           Liikmesriigi esitatud programmide läbivaatamise taotlus peab olema nõuetekohaselt põhjendatud ning tooma eeskätt esile programmi muutuste eeldatava mõju liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia eesmärkide saavutamisele ning programmis määratletud konkreetsetele eesmärkidele, võttes arvesse ühist strateegilist raamistikku ja partnerluslepingut. Lisada tuleb muudetud programm ja vajaduse korral muudetud partnerlusleping.

Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alla kuuluvate programmide muutmise korral ei muudeta asjaomast partnerluslepingut.

2.           Komisjon hindab lõike 1 kohaselt esitatud teavet, võttes arvesse liikmesriigi esitatud põhjendusi. Komisjon teeb oma tähelepanekud ja liikmesriik esitab komisjonile kogu vajaliku lisateabe. Kooskõlas fondispetsiifiliste eeskirjadega kiidab komisjon programmide muutmise taotlused heaks hiljemalt viis kuud pärast seda, kui liikmesriik on taotluse ametlikult esitanud, tingimusel, et kõiki komisjoni tehtud tähelepanekuid on nõuetekohaselt arvesse võetud. Vajaduse korral muudab komisjon selle otsusega samal ajal ka partnerluslepingut heaks kiitvat otsust kooskõlas artikli 15 lõikega 3.

Artikkel 27 Euroopa Investeerimispanga osalus

1.           Liikmesriikide taotluse korral võib EIP osaleda partnerluslepingu ettevalmistamisel ja toimingute ettevalmistamisega seotud tegevustes, eeskätt suurprojektide, finantsvahendite ning avaliku ja erasektori partnerluste puhul.

2.           Komisjon võib EIPga enne partnerluslepingu või programmide vastuvõtmist konsulteerida.

3.           Komisjon võib paluda EIP-l läbi vaadata suurprojektide tehniline kvaliteet ning majanduslik ja rahaline elujõulisus ning abistada komisjoni rakendatavate või väljatöötatavate finantsvahenditega.

4.           Komisjon võib käesoleva määruse sätete rakendamisel sõlmida EIPga mitme aasta jooksul rakendatavaid algatusi hõlmavaid toetus- või teenuslepinguid. Nende toetus- või teenuslepingutega seotud väljamaksed liidu eelarvest tehakse kord aastas.

II PEATÜKK

Kogukonna juhitud kohalik areng

Artikkel 28 Kogukonna juhitud kohalik areng

1.           Kogukonna juhitud kohalik areng, mida EAFRD puhul nimetatakse programmi LEADER kohalikuks arenguks, peab olema:

(a) suunatud konkreetsetele allpiirkondlikele territooriumidele;

(b) juhitud kogukonna, s.t kohalike algatusrühmade poolt, kuhu kuuluvad avaliku ja erasektori kohalike sotsiaal-majanduslike huvide esindajad ja mille otsustamistasandil ei esinda avalik sektor ega ükski huvirühm üle 49 % hääleõigusest;

(c) ellu viidud integreeritud ja mitmesektoriliste piirkonnapõhiste kohaliku arengu strateegiate kaudu;

(d) kavandatud kohalikke vajadusi ja potentsiaali arvesse võttes ning kohalikku konteksti uuenduslikke jooni, võrgustikke ja vajaduse korral koostööd hõlmates.

2.           ÜSRi fondide toetus peab olema järjepidev ja ÜSRi fondide vahel kooskõlastatud. Selle tagab muu hulgas kohaliku arengu strateegiate ja kohalike arengurühmade koordineeritud suutlikkuse suurendamine, valik, heakskiit ja rahastamine.

3.           Kui artikli 29 lõike 3 alusel moodustatud kohaliku arengu strateegiate valikukomisjon otsustab, et valitud kohaliku arengu strateegia rakendamine vajab toetust rohkem kui ühest fondist, võidakse määrata juhtfond.

4.           Kui juhtfond on määratud, rahastatakse kohaliku arengu strateegia jooksvaid kulusid, elavdamismeetmeid ja võrgustike loomist üksnes juhtfondist.

5.           ÜSRi fondidest toetust saav kohalik areng viiakse ellu vastavalt programmi ühele või enamale prioriteedile.

Artikkel 29 Kohaliku arengu strateegiad

1.           Kohaliku arengu strateegia sisaldab vähemalt järgmisi elemente:

(a) strateegiaga hõlmatud piirkonna ja rahvastiku piiritlemine;

(b) piirkonna arenguvajaduste ja -potentsiaali analüüs, sealhulgas tugevuste, nõrkuste, võimaluste ning ohtude analüüs;

(c) strateegia ja selle eesmärkide kirjeldus, strateegia integreeritud ja uuendusliku olemuse kirjeldus ning eesmärkide pingerida, sealhulgas selged ja mõõdetavad eesmärgid väljundite või tulemuste osas. Strateegia peab olema sidus kõikide asjaomaste ÜSRi fondide vastavate programmidega;

(d) kogukonna strateegia arendamisse kaasamise protsessi kirjeldus;

(e) tegevuskava, milles näidatakse, kuidas eesmärgid meetmetena ellu viiakse;

(f) strateegia juhtimise ja seire korra kirjeldus, milles näidatakse strateegiat rakendava kohaliku algatusrühma suutlikkust, ja konkreetse hindamise korra kirjeldus;

(g) strateegia rahastamiskava, sealhulgas iga ÜSRi fondi kavandatud eraldis.

2.           Liikmesriigid kehtestavad kohaliku arengu strateegiate valikukriteeriumid. Fondispetsiifilistes eeskirjades võib kehtestada valikukriteeriumid.

3.           Programmide korraldusasutuste poolt selleks otstarbeks moodustatud komisjon valib välja kohaliku arengu strateegiad.

4.           Kõigi kohaliku arengu strateegiate valimine ja heakskiitmine viiakse lõpule hiljemalt 31. detsembriks 2015.

5.           Korraldusasutuse otsuses, millega kiidetakse kohaliku arengu strateegia heaks, sätestatakse iga ÜSRi fondi eraldised. Otsuses sätestatakse ka asjaomaste programmide elluviimise eest vastutavad asutused kõigi strateegiaga seotud rakendusülesannete täitmiseks.

6.           Komisjonile antakse volitus võtta vastavalt artiklile 142 vastu delegeeritud akte, mis käsitlevad lõike 1 punktis a osutatud strateegiaga hõlmatud piirkonna ja rahvastiku piiritlust.

Artikkel 30 Kohalikud algatusrühmad

1.           Kohalikud algatusrühmad kavandavad ja rakendavad kohaliku arengu strateegiaid.

Liikmesriigid määravad kindlaks kohaliku algatusrühma rollid ja vastavate programmide elluviimise eest vastutavad asutused kõikide strateegiaga seotud rakendusülesannete täitmiseks.

2.           Korraldusasutus tagab, et kohalikud algatusrühmad kas valivad rühmast ühe partneri haldus- ja finantsjuhiks või moodustavad seadusjärgselt asutatud ühisstruktuuri.

3.           Kohalike algatusrühmade ülesanded hõlmavad järgmist:

(a) kohalike osalejate suutlikkuse suurendamine toimingute väljatöötamisel ja rakendamisel;

(b) mittediskrimineeriva ja läbipaistva valikumenetluse ning toimingute valikukriteeriumide koostamine, millega välditakse huvide konflikte ning tagatakse, et valikuotsuste tegemisel tuleb vähemalt 50 % häältest avalikku sektorisse mittekuuluvatelt partneritelt, jättes võimaluse valikuotsuseid vaidlustada ja lubades kirjalikku valikuprotseduuri;

(c) toimingute valikul kohaliku arengu strateegiaga sidususe tagamine, seades toiminguid prioriteetideks vastavalt nende panusele strateegiate eesmärkide ja sihtide täitmisse;

(d) projektikonkursside või käimasoleva projekti esitamise korra ettevalmistamine ja avaldamine, sealhulgas valikukriteeriumide määratlemine;

(e) toetusetaotluste vastuvõtmine ja hindamine;

(f) toimingute valimine ja toetuse summa kindlaksmääramine ning vajaduse korral pakkumuste suunamine toetuse heakskiitmise eest vastutavale asutusele;

(g) kohaliku arengu strateegia rakendamise ja toetust saanud toimingute järelevalve ning kohaliku arengu strateegiaga seotud hindamistegevus.

Artikkel 31 ÜSRi fondide toetus kohalikule arengule

Toetus kohalikule arengule hõlmab järgmist:

(a) ettevalmistava toetuse kulud;

(b) toimingute teostamine kohaliku arengu strateegia raames;

(c) kohaliku algatusrühma koostöömeetmete ettevalmistamine ja rakendamine;

(d) kohaliku arengu strateegia jooksvad kulud ja strateegia elavdamine – kuni 25 % kohaliku arengu strateegia raames riigi kantud kulude kogusummast.

IV JAOTIS

RAHASTAMISVAHENDID

Artikkel 32 Rahastamisvahendid

1.           ÜSRi fonde võib kasutada rahastamisvahendite toetamiseks programmi raames, sealhulgas ka siis, kui see on korraldatud fondifondide kaudu, et aidata kaasa eesmärkide saavutamisele, mis on sätestatud prioriteedi raames, lähtuvalt eelhindamisest, mille käigus on tuvastatud turutõrkeid ja mitteoptimaalseid investeerimisolukordi, ning lähtuvalt investeerimisvajadustest.

Rahastamisvahendeid võib kombineerida toetuste, intressitoetuste ja garantiitasude toetustega. Sel juhul tuleb pidada eraldi arvet iga rahastamisviisi üle.

Komisjonile antakse volitus võtta artikli 142 kohaselt vastu delegeeritud akte, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad rahastamisvahendite eelhindamise kohta, lõppsaajatele toetuste, intressitoetuste, garantiitasu toetuste ja rahastamisvahendite kaudu antava kombineeritud toetuse kohta, kulutuste abikõlblikkuse täiendavate erieeskirjade kohta ning reeglite kohta, millega täpsustatakse tegevusliigid, mida rahastamisvahendite kaudu ei toetata.

2.           Rahastamisvahendi toetuse lõppsaajad võivad saada toetust või muud abi ka programmi raames või muust vahendist, mida toetatakse liidu eelarvest. Sel juhul tuleb pidada eraldi arvet iga rahastamisallika kohta.

3.           Mitterahalised sissemaksed ei kuulu rahastamisvahendite puhul abikõlblike kulutuste hulka, välja arvatud juhul, kui sissemakseks on maa või kinnisvara seoses investeeringutega, mille eesmärk on toetada linna arengut või linna taaselustamist ning kui maa või kinnisvara moodustab osa investeeringust. Sellised sissemaksed maa või kinnisvara näol on abikõlblikud, juhul kui artiklis 59 sätestatud tingimused on täidetud.

Artikkel 33 Rahastamisvahendite rakendamine

1.           Artiklit 32 rakendades võivad korraldusasutused anda rahalist toetust järgmistele rahastamisvahenditele:

(a) liidu tasandil loodud rahastamisvahendid, mida komisjon juhib otse või kaudselt;

(b) riiklikul, piirkondlikul, riikidevahelisel või piiriülesel tasandil loodud rahastamisvahendid, mida juhib korraldusasutus või mida juhitakse tema alluvuses.

2.           Lõike 1 punktis a osutatud rahastamisvahendite suhtes kohaldatakse finantsmääruse [VIII] jaotist. ÜSRi fondide toetuse osamaksed rahastamisvahenditele lõike 1 punkti a alusel paigutatakse eraldi kontodele ning neid kasutatakse vastava ÜSRi fondi eesmärkide kohaselt, et toetada meetmeid ja lõppsaajaid vastavalt programmile või programmidele, millest taolisi toetuse osamakseid tehakse.

3.           Lõike 1 punktist b lähtuvate rahastamisvahendite puhul võib korraldusasutus anda rahalist toetust järgmistele rahastamisvahenditele:

(a) rahastamisvahendid, mis vastavad standardtingimustele, mille komisjon kehtestab rakendusaktidega artikli 143 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt;

(b) olemasolevad või äsja loodud rahastamisvahendid, mis on kavandatud konkreetselt taotletava tulemuse saavutamiseks ning mis on kooskõlas kohaldatavate liidu ja riiklike eeskirjadega.

Komisjon võtab artikli 142 kohaselt vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse erieeskirjad punktis b osutatud rahastamisvahendite teatavate liikide kohta ja toodete kohta, mida võib selliste vahendite abil tarnida.

4.           Lõike 1 punktis b osutatud rahastamisvahendeid toetades võib korraldusasutus teha järgmist:

(a) investeerida selliste olemasolevate või äsja loodud õigussubjektide (kaasa arvatud õigussubjektid, mida rahastatakse ÜSRi fondidest) kapitali, kes on pühendunud rahastamisvahendite rakendamisele kooskõlas vastava ÜSRi fondi eesmärkidega ning täidavad rakendamisega seotud ülesandeid; toetus taolistele investeeringutele piirdub summadega, mida on vaja käesoleva määruse eesmärkidele vastavate uute rahastamisvahendite rakendamiseks; või

(b) delegeerida rakendusülesanded:

i)        Euroopa Investeerimispangale;

ii)       rahvusvahelistele finantsinstitutsioonidele, milles liikmesriigil on osalus, või liikmesriigis asutatud finantsinstitutsioonidele, mille eesmärk on saavutada avalike huvidega seotud sihid kohaldatavate liidu ja riiklike eeskirjade kohaselt valitud avaliku sektori asutuse järelevalve all;

iii)      avalik-õiguslikule või eraõiguslikule asutusele kooskõlas kohaldatavate liidu ja riiklike eeskirjadega;

(c) võtta rakendusülesandeid enda peale, juhul kui rahastamisvahendid koosnevad ainult laenudest või tagatistest.

Komisjonile antakse volitus võtta artikli 142 kohaselt vastu delegeeritud akte, millega kehtestatakse eeskirjad rahastamiskokkulepete kohta, nende üksuste rolli ja vastutuse kohta, kellele on usaldatud rakendusülesannete täitmine, ning halduskulude ja -tasude kohta.

5.           Lõike 4 punkti b alapunktides i ja ii osutatud isikud võivad fondifondide kaudu rahastamisvahendite rakendamisel delegeerida rakendamise osaliselt edasi finantsvahendajatele tingimusel, et need isikud tagavad oma vastutusel, et finantsvahendajad vastavad finantsmääruse [artiklis 57 ja artikli 131 lõigetes 1, 1a ning 3] kehtestatud kriteeriumidele. Finantsvahendajad valitakse avatud, läbipaistva, proportsionaalse ja mittediskrimineeriva menetluse alusel, vältides huvide konflikte.

6.           Lõike 4 punktis b osutatud isikud, kellele rakendusülesanded on usaldatud, peaksid avama enda ja korraldusasutuse nimel usalduskontosid. Sellistel kontodel hoitavaid varasid hallatakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, järgides asjakohaseid usaldatavusnormatiive, ja neil peab olema asjakohane likviidsus.

7.           Komisjonile antakse volitus võtta artikli 142 kohaselt vastu delegeeritud akte, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad erinõuete kohta, mis kehtivad selliste varade ülekandmise ja halduse puhul, mida haldavad üksused, kellele rakendusülesanded on usaldatud, ning varade konverteerimise kohta euro ja riiklike vääringute vahel.

Artikkel 34 Teatavate rahastamisvahendite rakendamine

1.           Artikli 64 kohaselt akrediteeritud asutused ei tohi teha kohapealseid kontrolle toimingutele, mis hõlmavad artikli 33 lõike 1 punkti a alusel rakendatavaid rahastamisvahendeid. Nad saavad korrapäraseid kontrolliaruandeid asutustelt, kellele on usaldatud rahastamisvahendite rakendamine.

2.           Programmide auditeerimise eest vastutavad organid ei tohi teostada auditeid artikli 33 lõike 1 punkti a alusel rakendatud rahastamisvahendeid hõlmavate toimingute kohta ega nende vahenditega seotud juhtimis- ja kontrollisüsteemide kohta. Nad saavad korrapäraseid kontrolliaruandeid audiitoritelt, kes on määratud lepingutes, millega rahastamisvahendid on loodud.

3.           Komisjonile antakse volitus võtta artikli 142 kohaselt vastu delegeeritud akte, mis käsitlevad artikli 33 lõike 1 punkti a ja artikli 33 lõike 4 punkti b alapunktide i, ii ja iii alusel rakendatavate rahastamisvahendite juhtimise ja kontrolli korda.

Artikkel 35 Maksetaotlused, sealhulgas rahastamisvahenditega seotud kulud

1.           Artikli 33 lõike 1 punktis a osutatud rahastamisvahendite puhul peab maksetaotlus sisaldama rahastamisvahendisse makstava toetuse kogusummat ja see peab olema seal eraldi välja toodud.

2.           Artikli 33 lõike 1 punktis b osutatud rahastamisvahendite puhul, mida rakendatakse kooskõlas artikli 33 lõike 4 punktidega a ja b, peab abikõlblike kulude kogusumma, mis esitatakse maksetaotluses, sisaldama lõppsaajatesse investeeringute tegemiseks rahastamisvahendisse tehtud või eeldatavalt tehtavate toetuste kogusummat, mis tuleb maksta välja eelnevalt kindlaks määratud perioodi jooksul, mis on kõige rohkem kaks aastat, sealhulgas halduskulusid või -tasusid; need summad tuleb maksetaotluses esitada eraldi.

3.           Kooskõlas lõikega 2 kindlaks määratud summat korrigeeritakse järgnevates makstaotlustes, et võtta arvesse asjaomasele rahastamisvahendile varem makstud toetuse summa ja tegelikult lõppsaajasse investeeritud summa erinevust ning makstud halduskulusid ja -tasusid. Summad avaldatakse maksetaotluses eraldi.

4.           Artikli 33 lõike 1 punktis a osutatud ja kooskõlas artikli 33 lõike 4 punktiga c rakendatavate rahastamisvahendite puhul peab maksetaotlus sisaldama maksete kogusummat, mille korraldusasutus on maksnud lõppsaajasse investeeringute tegemiseks. Summad avaldatakse maksetaotluses eraldi.

5.           Komisjonile antakse volitus võtta artikli 142 kohaselt vastu delegeeritud akte, millega kehtestatakse erieeskirjad, mis käsitlevad rahastamisvahenditele tehtavaid makseid ja nende maksete tühistamist ning võimalikke tagajärgi maksetaotlustele.

Artikkel 36 Abikõlblikud kulud lõpetamisel

1.           Programmi lõpetamisel peavad rahastamisvahendi abikõlblikud kulud vastama kogusummale, mis on artikli 55 lõikes 2 näidatud abikõlblikkusperioodi jooksul rahastamisvahendist tegelikult makstud või – garantiifondi puhul – mille suhtes on tegelikult võetud kulukohustusi, ning mis vastab järgmistele summadele:

(a) maksed lõppsaajatele;

(b) garantiilepingutele eraldatud vahendid, mis on veel välja maksmata või juba välja makstud ning mis on ette nähtud selleks, et tasuda võimalikke garantiihüvitisi kahjude eest, mis on arvutatud vastavalt mõistlikule riskide eelhindamisele, mis hõlmab mitut uute laenudega või muid riske kandvate investeeringutega koormatud summat uute investeeringute jaoks lõppsaajasse;

(c) kapitaliseeritud intressitoetused või garantiitasude toetused, mida makstakse kuni 10-aastaseks perioodiks pärast artikli 55 lõikes 2 osutatud abikõlblikkusperioodi, mida kasutatakse kombineerituna rahastamisvahenditega, mis kantakse spetsiaalselt sel otstarbel loodud tingdeponeerimiskontole tegelikuks väljamaksmiseks pärast artikli 55 lõikes 2 osutatud abikõlblikkusperioodi, kuid mis on seotud laenude ja teisi riske kandvate investeeringutega, mis makstakse välja investeeringuteks lõppsaajatesse artikli 55 lõikes 2 osutatud abikõlblikkusperioodi jooksul;

(d) seoses rahastamisvahendiga tehtud halduskulude või haldustasude maksete hüvitamine.

2.           Kui tegemist on omakapitaliinstrumentidega või mikrokrediidiga, võib kapitaliseeritud halduskulusid või -tasusid, mis kuuluvad tasumisele kõige rohkem 5 aasta jooksul pärast artikli 55 lõikega 2 määratud abikõlblikkusperioodi ning on seotud investeeringutega lõppsaajatesse, mis on tehtud nimetatud abikõlblikkusperioodi jooksul ja mida ei saa hõlmata artikli 37 ja artikli 38 sätetega, pidada abikõlblikeks kuludeks, kui need on makstud spetsiaalselt selleks loodud tingdeponeerimiskontole.

3.           Vastavalt lõigetele 1 ja 2 kindlaks määratud abikõlblikud kulud ei ületa järgmiste summat:

i)       ÜSRi fondidest rahastamisvahendile makstud toetuse kogusumma ning

ii)       vastav riiklik kaasfinantseering.

4.           Komisjonile antakse volitus võtta artikli 142 kohaselt vastu delegeeritud akte, mis käsitlevad intressitoetuste ja garantiitasude toetuste iga-aastaste osamaksete kapitaliseerimise süsteemi loomist.

Artikkel 37 ÜSRi fondide toetusest rahastamisvahendile tekkiv intress ja muud tulud

1.           Rahastamisvahenditele ÜSRi fondidest makstud toetus pannakse liikmesriikides asuvate rahandusasutuste intressi teenivatele kontodele või investeeritakse tähtajaliselt vastavalt usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele.

2.           Intresse ja muid tulusid, mis lisanduvad ÜSRi fondidest rahastamisvahenditesse makstud toetusele, kasutatakse samal otstarbel nagu algset ÜSRi fondidest saadud toetust sama rahastamisvahendi raames.

3.           Korraldusasutus peab tagama, et intresside ja muude tulude kasutamise üle peetakse piisavat arvestust.

Artikkel 38 ÜSRi fondidelt saadud toetusele lisanduvate vahendite uuesti kasutamine kuni programmi lõpetamiseni

1.           Rahastamisvahenditele investeeringutest või tagatislepingutele määratud vabanenud vahenditest tagasi makstud kapitalivahendeid, mis lisanduvad ÜSRi fondidelt saadud toetusele, kasutatakse uuesti edasisteks investeeringuteks sama või muu rahastamisvahendi kaudu kooskõlas programmi või programmide eesmärkidega.

2.           Tulud ja muud sissetulekud või kasum, nagu intress, garantiitasud, kasum või mis tahes muu investeeringutest tulenev tulude laekumine, mis lisandub ÜSRi fondidest rahastamisvahendile antud toetusele, kasutatakse vajaduse korral vajalikus summas järgmistel eesmärkidel:

(a) seoses rahastamisvahendiga tehtud halduskulude ja haldustasude maksete hüvitamine;

(b) soodustasu investoritele, kes toimivad vastavalt turumajanduse investeerimispõhimõttele ja pakuvad ÜSRi fondidest rahastamisvahendile antavale toetusele vastuseks vahendeid või kaasinvesteerivad lõppsaajate tasandil;

(c) edasised investeeringud sama või muu rahastamisvahendi kaudu kooskõlas programmi või programmide eesmärkidega.

3.           Korraldusasutus peab tagama, et lõigetes 1 ja 2 osutatud vahendite ja muude tulude kasutamise üle peetakse piisavat arvestust.

Artikkel 39 Järelejäänud vahendite kasutamine pärast programmi lõpetamist

Liikmesriigid võtavad vastu vajalikud meetmed, et tagada ÜSRi fondidest rahastamisvahenditele antud toetusele lisanduvate kapitalivahendite ja kasumi ning muude sissetulekute või tulude kasutamine kooskõlas programmi eesmärkidega vähemalt 10-aastase perioodi jooksul pärast programmi lõpetamist.

Artikkel 40 Aruandlus rahastamisvahendite rakendamise kohta

1.           Korraldusasutus saadab komisjonile rahastamisvahendi alla kuuluvaid toiminguid hõlmava eriaruande rakendamise aastaaruande lisana.

2.           Lõikes 1 osutatud aruanne sisaldab iga rahastamisvahendi kohta järgmist teavet:

(a) andmed programmi ja selle prioriteedi kohta, mille kaudu ÜSRi fondidest abi antakse;

(b) rahastamisvahendi ja rakenduskorra kirjeldus;

(c) selle asutuse andmed, kellele rakendusülesanded on usaldatud;

(d) rahastamisvahendile antava toetuse kogusumma, mis on kantud komisjonile esitatud maksetaotlustesse, programmide ja prioriteetide või meetmete kaupa;

(e) rahastamisvahendist lõppsaajatele makstud või tagatislepingutega määratud toetuse kogusumma komisjonile esitatud maksetaotlustes toodud programmi ja prioriteedi või meetme kaupa;

(f) rahastamisvahendi tulud ja tagasimaksed rahastamisvahendile;

(g) rahastamisvahendist tehtud investeeringute võimendav mõju ning investeeringute ja osaluste väärtus;

(h) rahastamisvahendi panus asjaomase programmi ja prioriteedi näitajate saavutamisse.

3.           Komisjon kehtestab artikli 143 lõikes 3 sätestatud kontrollimenetluse kohaselt vastu võetavate rakendusaktidega ühtsed järelevalvetingimused ja komisjonile järelevalveteabe esitamise tingimused, sealhulgas need, mis kehtivad artikli 33 lõike 1 punktis a osutatud rahastamisvahendite puhul.

V JAOTIS JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

I PEATÜKK Järelevalve

I jagu Programmide järelevalve

Artikkel 41 Järelevalvekomisjon

1.           Kolme kuu jooksul alates päevast, mil liikmesriigile teatatakse programmi heaks kiitvast otsusest, moodustab liikmesriik kokkuleppel korraldusasutusega järelevalvekomisjoni, mis teostab järelevalvet programmi elluviimise üle.

Liikmesriik võib asutada ühe järelevalvekomisjoni kõigi programmide jaoks, mida kaasrahastatakse ÜSRi fondidest.

2.           Iga järelevalvekomisjon koostab ja võtab vastu oma kodukorra.

Artikkel 42 Järelevalvekomisjoni koosseis

1.           Järelevalvekomisjon koosneb korraldusasutuse ja vahendusasutuste esindajatest ning partnerite esindajatest. Järelevalvekomisjoni igal liikmel on hääleõigus.

Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames rakendatava programmi järelevalvekomisjoni kuuluvad ka selles programmis osaleva kolmanda riigi esindajad.

2.           Euroopa Komisjon osaleb järelevalvekomisjoni töös nõuandva pädevusega.

3.           Kui programmi toetab EIP, võib ta osaleda järelevalvekomisjoni töös nõuandva pädevusega.

4.           Järelevalvekomisjoni eesistuja on liikmesriigi või korraldusasutuse esindaja.

Artikkel 43 Järelevalvekomisjoni ülesanded

1.           Järelevalvekomisjon tuleb kokku vähemalt üks kord aastas ning vaatab läbi programmi elluviimise ja edusammud selle eesmärkide saavutamisel. Seda tehes võtab ta arvesse finantsandmeid, üldisi ja programmi eriomaseid näitajaid, sealhulgas muutusi tulemusnäitajates ja edusamme kvantifitseeritud sihtväärtuste saavutamisel ning tulemusraamistikus määratletud vahe-eesmärke.

2.           Järelevalvekomisjon uurib üksikasjalikult asjaolusid, mis mõjutavad programmi täitmist

3.           Kui korraldusasutus esitab programmi muutmise ettepaneku, konsulteeritakse järelevalvekomisjoniga, kes esitab selle kohta arvamuse.

4.           Järelevalvekomisjon võib anda korraldusasutusele soovitusi programmi täitmise ja selle hindamise kohta. See teostab järelevalvet oma soovituste tulemusel võetud meetmete üle.

Artikkel 44 Rakendamise aruanded

1.           Alates 2016. aastast kuni 2022. aastani (kaasa arvatud) esitab liikmesriik komisjonile iga-aastase aruande programmi rakendamise kohta eelmisel majandusaastal.

Liikmesriik esitab ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi puhul programmi rakendamise lõpparuande ning EAFRD ja EMKFi puhul rakendamise aastaaruande 30. septembriks 2023.

2.           Rakendamise aastaaruannetes esitatakse teave programmi ja selle prioriteetide rakendamise kohta finantsandmete, üldiste ja programmi eriomaste näitajate ning kvantifitseeritud sihtväärtuste, sealhulgas tulemusnäitajate muutuste ja tulemusraamistikus määratletud vahe-eesmärkide alusel. Edastatud andmed on seotud täielikult teostatud toimingute ja samuti valitud toimingute näitajate väärtustega. Nendes esitatakse samuti eeltingimuste täitmiseks rakendatud meetmed ja probleemid, mis võivad programmi täitmist mõjutada, ning võetud parandusmeetmed.

3.           2017. aastal esitatavas rakendamise aastaaruandes ja rakendamise lõpparuandes esitatakse ja hinnatakse lõikes 2 sätestatud teavet ning programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme, sealhulgas ühise strateegilise raamistiku panust tulemusnäitajate muutustesse, kui tõendid on hinnangutest kättesaadavad. Samuti antakse hinnang selliste meetmete rakendamisele, millega võetakse arvesse artiklites 6, 7 ja 8 sätestatud üldpõhimõtteid, ning esitatakse aruanne kliimamuutusega seotud eesmärkide saavutamiseks kasutatud toetuse kohta.

4.           2019. aastal esitatavas rakendamise aastaaruandes ja ÜSRi fondide rakendamise lõpparuandes esitatakse ja hinnatakse lisaks lõigetes 2 ja 3 sätestatud teabele ka teavet edusammude kohta programmi eesmärkide saavutamisel ning selle panuse kohta liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia eesmärkidesse.

5.           Lõigetes 1–4 osutatud rakendamise aastaaruanded on vastuvõetavad, kui need sisaldavad kogu teavet, mis on nõutud nendes lõigetes ja fondispetsiifilistes eeskirjades. Kui rakendamise aastaaruanne ei ole vastuvõetav, teatab komisjon sellest liikmesriigile 15 tööpäeva jooksul alates aruande kättesaamisest; vastasel juhul loetakse aruanne vastuvõetavaks.

6.           Komisjon vaatab rakendamise aastaaruande läbi ja teatab liikmesriigile oma tähelepanekutest kahe kuu jooksul alates rakendamise aastaaruande kättesaamisest ning 5 kuu jooksul alates lõpparuande kättesaamisest. Kui komisjon ei esita oma tähelepanekuid nimetatud tähtaegade jooksul, loetakse aruanded vastuvõetuks.

7.           Komisjon võib anda oma soovitused mis tahes probleemi kohta, mis mõjutab programmi täitmist. Kui sellised soovitused antakse, teatab korraldusasutus komisjonile kolme kuu jooksul võetud parandusmeetmetest.

8.           Rakendamise aasta- ja lõpparuannete sisu kokkuvõte kodanikele avalikustatakse.

Artikkel 45 Iga-aastane läbivaatamiskoosolek

1.           Iga-aastane läbivaatamiskoosolek korraldatakse igal aastal alates 2016. aastast kuni 2022. aastani (kaasa arvatud) komisjoni ja iga liikmesriigi vahel, et vaadata läbi iga programmi täitmine, võttes arvesse rakendamise aastaaruannet ning vajaduse korral komisjoni tähelepanekuid ja soovitusi.

2.           Iga-aastane läbivaatamiskoosolek võib hõlmata rohkem kui üht programmi. 2017. ja 2019. aasta läbivaatamiskoosolek hõlmab liikmesriigi kõiki programme ja arvesse võetakse ka eduaruandeid, mille liikmesriik on nendel aastatel vastavalt artiklile 46 esitanud.

3.           Liikmesriik ja komisjon võivad leppida kokku, et korraldavad iga-aastase läbivaatamiskoosoleku ainult 2017. ja 2019. aastal.

4.           Iga-aastast läbivaatamiskoosolekut juhatab komisjon.

5.           Liikmesriigid tagavad, et pärast koosolekut võetakse komisjoni arvamusest lähtuvad vajalikud järelmeetmed.

II jagu Strateegilised edusammud

Artikkel 46 Eduaruanne

1.           Liikmesriik esitab 30. juuniks 2017 ja 30. juuniks 2019 komisjonile eduaruande partnerluslepingu täitmise kohta vastavalt 31. detsembri 2016. aasta ja 31. detsembri 2018. aasta seisuga.

2.           Eduaruandes esitatakse teave ja antakse hinnang alljärgneva kohta:

(a) muutused liikmesriigi arenguvajadustes alates partnerluslepingu vastuvõtmisest;

(b) edusammud liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia täitmisel, eeskätt seoses iga programmi jaoks tulemusraamistikus sätestatud vahe-eesmärkidega ning kliimamuutuste eesmärgi raames kasutatud toetusega;

(c) kas partnerluslepingu vastuvõtmise kuupäeval täitmata eeltingimuste täitmiseks võetud meetmed on vastavalt kehtestatud ajakavale ellu viidud;

(d) ÜSRi fondide ning teiste liidu ja riiklike rahastamisvahendite ning EIP vahelise koordineerimise tagamise mehhanismide rakendamine;

(e) edusammud koostöö jaoks kehtestatud prioriteetvaldkondades;

(f) meetmed, mis on võetud, et parandada liikmesriikide asutuste ja vajaduse korral toetusesaajate suutlikkust ÜSRi fonde hallata ja kasutada;

(g) kavandatud meetmed ja programmides sisalduvad vastavad eesmärgid toetusesaajate halduskoormuse vähendamiseks;

(h) artiklis 5 osutatud partnerite roll partnerluslepingu rakendamisel.

3.           Kui komisjon otsustab kolme kuu jooksul alates eduaruande esitamise kuupäevast, et esitatud teave on puudulik või ebaselge, võib ta nõuda liikmesriigilt täiendavat teavet. Liikmesriik esitab komisjonile kolme kuu jooksul nõutud teabe ja teeb vajaduse korral eduaruandesse vastavad parandused.

4.           Komisjon koostab 2017. ja 2019. aastal liikmesriikide eduaruannete põhjal strateegilise aruande, mille ta esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

5.           Aastatel 2018 ja 2020 lisab komisjon kevadisele Euroopa Ülemkogu kohtumisele esitatavasse iga-aastasesse eduaruandesse jao, milles tehakse strateegilisest aruandest kokkuvõte, käsitledes eelkõige liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia eesmärkide saavutamise suunas tehtud edusamme.

II PEATÜKK Hindamine

Artikkel 47 Üldsätted

1.           Hindamisi viiakse läbi selleks, et parandada programmide väljatöötamise ja elluviimise kvaliteeti ning hinnata nende tulemuslikkust, tõhusust ja mõju. Programmide mõju hinnatakse asjaomaste ÜSRi fondide missiooni alusel seoses liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiaga[26] ning vajaduse korral ka seoses SKP ja töötusega seotud eesmärkide saavutamisega.

2.           Liikmesriigid peavad eraldama vajalikud vahendid hindamiste läbiviimiseks ja tagama menetlused hindamisteks vajalike andmete esitamiseks ning kogumiseks, sealhulgas üldiste ja vajaduse korral programmile eriomaste näitajatega seotud andmed.

3.           Hindamisi viivad läbi eksperdid, kes tegutsevad programmi rakendamise eest vastutavatest asutustest sõltumatult. Komisjon esitab suunised selle kohta, kuidas hindamisi läbi viia.

4.           Kõik hinnangud avalikustatakse täies mahus.

Artikkel 48 Eelhindamine

1.           Liikmesriigid viivad läbi eelhindamisi, et parandada iga programmi väljatöötamise kvaliteeti.

2.           Eelhindamised toimuvad programmide ettevalmistamise eest vastutava ametiasutuse vastutusel. Need esitatakse komisjonile programmiga ühel ajal koos kommenteeritud kokkuvõttega. Fondispetsiifiliste eeskirjadega võib kehtestada künnised, allpool mida võib eelhindamise kombineerida mõne muu programmi hindamisega.

3.           Eelhindamiste käigus hinnatakse järgmist:

(a) panus liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia täitmisse, arvestades valitud temaatilisi eesmärke ja prioriteete ning võttes arvesse riiklikke ja piirkondlikke vajadusi;

(b) kavandatava programmi või tegevuse sisemine sidusus ja seosed muude asjakohaste meetmetega;

(c) eelarveliste vahendite eraldamise kooskõla programmi eesmärkidega;

(d) valitud temaatiliste eesmärkide, prioriteetide ja vastavate programmieesmärkide vastavus ühisele strateegilisele raamistikule, partnerluslepingule ning aluslepingu artikli 121 lõike 2 alusel antud konkreetse riigiga seotud soovitustele ja nõukogu soovitustele, mis on vastu võetud aluslepingu artikli 148 lõike 4 alusel;

(e) esitatud programmi näitajate asjakohasus ja selgus;

(f) kuidas eeldatavad väljundid tulemustele kaasa aitavad;

(g) kas näitajate kvantifitseeritud sihtväärtused on realistlikud, võttes arvesse kavandatavat ÜSRi fondide toetust;

(h) toetuse pakutud vormi põhjendus;

(i) programmi elluviimiseks vajaliku personali ja haldussuutlikkuse piisavus;

(j) programmi järelevalvemenetluste ja hindamiste tegemiseks vajalike andmete kogumise menetluste sobivus;

(k) tulemusraamistiku jaoks valitud vahe-eesmärkide sobivus;

(l) meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja diskrimineerimise ennetamiseks kavandatud meetmete piisavus;

(m) säästva arengu edendamiseks kavandatud meetmete piisavus.

4.           Eelhindamine sisaldab vajaduse korral nõudeid keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001 direktiivi 2001/42/EÜ (teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta)[27] rakendamiseks.

Artikkel 49 Hindamine programmiperioodi jooksul

1.           Korraldusasutus koostab ja esitab iga programmi jaoks hindamiskava kooskõlas fondispetsiifiliste eeskirjadega.

2.           Liikmesriigid tagavad vajaliku hindamissuutlikkuse olemasolu.

3.           Programmiperioodi jooksul viivad korraldusasutused hindamiskava alusel läbi hindamisi, sealhulgas hindavad iga rakenduskava tulemuslikkust, tõhusust ja mõju. Vähemalt üks kord programmi jooksul vaadeldakse hindamise käigus, kuidas ÜSRi fondidelt saadud toetus on aidanud kaasa iga prioriteedi eesmärkide saavutamisele. Järelevalvekomisjon kontrollib kõiki hindamisi ja need saadetakse komisjonile.

4.           Komisjon võib programmide hindamisi teha oma algatusel.

Artikkel 50 Järelhindamine

Järelhindamisi teevad komisjon või liikmesriigid tihedas koostöös. Järelhindamistes vaadatakse läbi ÜSRi fondide tulemuslikkus ja tõhusus ning nende panus liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiasse vastavalt fondispetsiifilistes eeskirjades kehtestatud konkreetsetele nõuetele. Järelhindamised viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

VI JAOTIS TEHNILINE ABI

Artikkel 51 Tehniline abi komisjoni algatusel

1.           ÜSRi fondid võivad komisjoni algatusel või tema nimel toetada käesoleva määruse rakendamiseks vajalikku ettevalmistustööd, järelevalvet, haldus- ja tehnilist abi, hindamist, auditeerimist ning kontrollimeetmeid.

Need meetmed sisaldavad järgmist, kuid ei piirdu sellega:

(a) abi projektide ettevalmistamisel ja hindamisel, sealhulgas EIP abil;

(b) ÜSRi fondide tõhusa halduse institutsioonilise tugevdamise ja haldusvõimekuse suurendamise toetamine;

(c) uuringud, mis on seotud komisjoni aruandlusega ÜSRi fondide kohta ja ühtekuuluvusaruandega;

(d) ÜSRi fondide analüüsi, halduse, seire, teabevahetuse ja rakendamisega seotud meetmed ning samuti kontrollisüsteemide ja tehnilise ja haldusabi rakendamisega seotud meetmed;

(e) hindamised, ekspertide aruanded, statistika ja uuringud, sealhulgas sellised, mis käsitlevad ÜSRi fondide toimimist üldiselt ja mida võib vajaduse korral ellu viia EIP;

(f) meetmed, mis hõlmavad teabe levitamist, võrgustike tegevuse toetamist, teavitamistoiminguid, teadlikkuse suurendamist ja koostöö edendamist ning kogemuste vahetamist, sealhulgas kolmandate riikidega. Et tagada laiema üldsuse tõhusam teavitamine ja tugevam koostoime komisjoni algatusel toimuvate teavitustoimingute vahel, tuleb käesoleva määruse alusel teavitusmeetmetele eraldatud eelarvest rahastada ka Euroopa Liidu poliitiliste prioriteetide propageerimist, tingimusel, et need on seotud käesoleva määruse üldeesmärkidega;

(g) juhtimiseks, järelevalveks, kontrollimiseks ja hindamiseks kasutatavate arvutisüsteemide paigaldamine, kasutamine ning omavahel ühendamine;

(h) meetmed, mis hõlmavad hindamismeetodite täiendamist ja teabevahetust hindamistavade valdkonnas;

(i) auditeerimisega seotud meetmed;

(j) riikliku ja piirkondliku suutlikkuse tugevdamine, investeeringute kavandamine, vajaduste hindamine, ettevalmistustööd, rahandusvahendite väljatöötamine ja rakendamine, ühised tegevuskavad ning suurprojektid, sealhulgas ühised algatused EIPga.

Artikkel 52 Tehniline abi liikmesriikide algatusel

1.           Liikmesriikide algatusel võidakse ÜSRi fondidest rahastada ettevalmistus-, juhtimis-, järelevalve-, hindamis-, teavitus- ja kommunikatsioonimeetmeid, võrgustikutegevust, kaebuste lahendamist ning kontrolli ja auditeid. Liikmesriigid võivad ÜSRi fonde kasutada, toetamaks toetusesaajate halduskoormuse vähendamise meetmeid, sealhulgas elektroonilisi andmevahetussüsteeme ja meetmeid, millega suurendatakse liikmesriikide ametiasutuste ja toetusesaajate suutlikkust ÜSRi fondide haldamisel ja kasutamisel. Need meetmed võivad puudutada eelnevaid ja järgnevaid programmitöö perioode.

2.           Fondispetsiifiliste eeskirjadega võib lisada või arvata välja meetmeid, mida võib rahastada iga ÜSRi fondi tehnilisest abist.

VII JAOTIS FONDIDELT SAADAV RAHALINE TOETUS

I PEATÜKK ÜSRi fondidelt saadav toetus

Artikkel 53 Kaasfinantseerimismäärade kehtestamine

1.           Komisjoni otsuses, millega programm vastu võetakse, määratakse kindlaks kaasfinantseerimismäär või -määrad ja ÜSRi fondidest antav maksimumtoetus vastavalt fondispetsiifilistele eeskirjadele.

2            Komisjoni algatusel või komisjoni nimel rakendatavaid tehnilise abi meetmeid võib rahastada 100% ulatuses.

Artikkel 54 Tulu tekitavad toimingud

1.           Puhastulu, mis on saadud pärast toimingu lõpetamist konkreetse võrdlusperioodi jooksul, määratakse eelnevalt kindlaks ühe järgmise meetodi alusel:

a)      asjaomase toimingutüübi jaoks ühtse määraga tuluprotsendi kohaldamine;

b)      toimingu puhastulu jooksva väärtuse arvutamine, võttes arvesse põhimõtet, et saastaja maksab, ning vajaduse korral asjaomase liikmesriigi suhtelise jõukusega seotud õigluse kaalutlusi.

Kaasfinantseeritava toimingu abikõlblikud kulud ei tohi ületada toimingu investeerimiskulude jooksevväärtust, millest on lahutatud netotulu jooksevväärtus, mis on kindlaks määratud vastavalt ühele nendest meetoditest.

Komisjonile antakse volitus võtta artikli 142 kohaselt vastu delegeeritud akte punktis a osutatud ühtse määra kehtestamise kohta.

Komisjon võtab punktis b osutatud metoodika vastu rakendusaktidega, toimides artikli 143 lõikes 3 sätestatud kontrollimenetluse kohaselt.

2.           Kui lõikes 1 sätestatud meetodite alusel ei ole võimalik tulusid eelnevalt objektiivselt hinnata, tuleb tulu, mis saadakse kolme aasta jooksul pärast toimingu lõpetamist või 30. septembriks 2023 – olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem – komisjonile deklareeritud kuludest maha arvata.

3.           Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse ainult toimingute suhtes, mille kogumaksumus ületab 1 000 000 eurot.

4.           Käesolevat artiklit ei kohaldata ESFi suhtes.

5.           Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata toimingute suhtes, millele kehtivad riigiabi eeskirjad, ega rahastamisvahenditest saadava või neile antava toetuse suhtes.

II PEATÜKK Kulude abikõlblikkus ja kestvus

Artikkel 55 Abikõlblikkus

1.           Kulude abikõlblikkus määratakse kindlaks riiklike eeskirjade põhjal, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses või fondispetsiifilistes eeskirjades või käesoleva määruse või nende eeskirjade alusel on kehtestatud erieeskirjad.

2.           Kulud on ÜSRi fondidest toetuse saamiseks kõlblikud juhul, kui toetusesaajal on need tekkinud ja toetusesaaja on need tasunud ajavahemikus alates programmi komisjonile esitamise kuupäevast või 1. jaanuarist 2014 – olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem – kuni 31. detsembrini 2022. Lisaks on kulud EAFRD-st ning EMKF-ist toetuse saamiseks kõlblikud ainult juhul, kui makseasutus maksab asjaomase abi tegelikult välja ajavahemikus 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2022.

3.           Kulude korral, mille eest makstakse toetust artikli 57 lõike 1 punktide b ja c alusel, teostatakse toetuse maksmise aluseks olevad meetmed ajavahemikus 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2022.

4.           Toiminguid ei valita ÜSRi fondide toetuse saajaks juhul, kui need on füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu viidud enne, kui korraldusasutusele on esitatud rakenduskava alusel rahastamistaotlus, olenemata sellest, kas toetusesaaja on kõik asjassepuutuvad maksed ära teinud või mitte.

5.           Käesolev artikkel ei piira artiklis 51 sätestatud, komisjoni algatusel antava tehnilise abi abikõlblikkuse eeskirju.

6.           Otseselt toimingust selle teostamise jooksul saadud puhastulu, mida ei võetud arvesse toimingu heakskiitmise ajal, arvutatakse toetusesaaja esitatud lõplikus maksenõudes toimingu abikõlblikest kuludest maha. Seda eeskirja ei kohaldata rahastamisvahendite ega auhindade suhtes.

7.           Programmi muutmise korral on muudatuse tõttu abikõlblikuks muutuvad kulud abikõlblikud ainult alates muudatustaotluse komisjonile esitamise kuupäevast.

EMKFi fondispetsiifiliste eeskirjadega võib teha esimesest lõigust erandeid.

8.           Toiming võib saada toetust ühest või enamast ÜSRi fondist ja muudest liidu vahenditest tingimusel, et kuluartiklid, mis kantakse maksetaotlusse hüvitise saamiseks ühest ÜSRi fondist, ei saa toetust mõnelt teiselt fondilt või muult liidu vahendilt ega saa toetust samalt fondilt mõne teise programmi raames.

Artikkel 56 Abi vormid

ÜSRi fonde kasutatakse abi andmiseks toetustena, auhindadena, tagastatava abina, rahastamisvahenditena või nende kombinatsioonina.

Tagastatava abi korral hoitakse abi andnud asutusele või liikmesriigi muule pädevale asutusele tagasi makstud toetust eraldi kontol ja kasutatakse uuesti samal eesmärgil või kooskõlas programmi eesmärkidega.

Artikkel 57 Toetuste vormid

1.           Toetuste vormid võivad järgmised:

(a) tegelikud tehtud ja välja makstud abikõlblike kulude hüvitamine, vajaduse korral koos mitterahaliste panuste ja amortisatsioonikuludega;

(b) ühikukulude standardastmestik;

(c) avaliku sektori toetuse ühekordsed summad, mis ei ületa 100 000 eurot;

(d) kindlasummaline rahastamine, mille korral kohaldatakse ühe või mitme konkreetse kulukategooria suhtes protsendimäära.

2.           Lõikes 1 osutatud võimalusi võib kombineerida ainult juhul, kui igaüks neist hõlmab eri kulukategooriaid või kui neid kasutatakse eri projektide jaoks, mis moodustavad osa toimingust, või toimingu järjestikuste etappide jaoks.

3.           Kui toimingut või selle osaks olevat projekti rakendatakse ainuüksi ehitustööde, kaupade või teenuste hanke kaudu, kohaldatakse ainult lõike 1 punkti a. Kui toimingu või selle osaks oleva projekti raames toimuv hange piirdub üksnes teatavate kulukategooriatega, võib kohaldada kõiki lõikes 1 nimetatud variante.

4.           Lõike 1 punktides b, c ja d osutatud kulud määratakse kindlaks alljärgneva põhjal:

(a) aus, õiglane ja kontrollitav arvutusmeetod, mis põhineb:

i)        statistilistel andmetel või muul objektiivsel teabel või

ii)       toetusesaajate varasemat tegevust puudutavatel kontrollitud andmetel või nende tavapäraste kuluarvestustavade rakendamisel;

(b) meetodid ja vastavad ühikukulude astmestikud, ühekordsed summad ja kindlad määrad, mida kohaldatakse liidu valdkondlikus poliitikas sama tüüpi toimingute ja toetusesaajate suhtes;

(c) meetodid ja vastavad ühikukulude astmestikud, ühekordsed summad ja kindlad määrad, mida kohaldatakse sama tüüpi toimingute ja toetusesaajatega seotud toetuseskeemide suhtes, mida rahastavad täielikult liikmesriigid;

(d) käesoleva määruse või fondispetsiifiliste eeskirjadega kehtestatud määrad.

5.           Dokumendis, kus sätestatakse iga toimingu toetuse tingimused, sätestatakse ka meetod, mida tuleb rakendada toimingu kulude ja toetuse maksmise tingimuste määramisel.

Artikkel 58

Toetuste kaudsete kulude kindlamääraline rahastamine

Kui toimingu elluviimisel tekib kaudseid kulusid, võib need arvutada kindla määrana ühel järgmistest viisidest:

(a) kindel määr kuni 20 % otsestest abikõlblikest kuludest, kus määr arvutatakse ausa, õiglase ja kontrollitava arvutusmeetodi alusel või meetodi alusel, mida kasutatakse toetuseskeemide puhul, mida rahastavad täielikult liikmesriigid ja mis on ette nähtud sarnast tüüpi toimingutele ja toetusesaajatele;

(b) kindel määr kuni 15 % abikõlblikest personalikuludest;

(c) kindel määr otsestest abikõlblikest kuludest, mis põhinevad olemasolevatel meetoditel ja vastavatel määradel, mida kohaldatakse liidu valdkondlikus poliitikas sarnast tüüpi toimingute ja toetusesaajate suhtes.

Komisjonile antakse volitus võtta artikli 142 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad punktis c osutatud ühtse määra määratlust ja sellega seotud meetodeid.

Artikkel 59 Toetuste abikõlblikkuse erieeskirjad

1.           Mitterahalised panused tööde, kaupade, teenuste, maa ja kinnisvara pakkumise vormis, mille kohta ei ole sularahamakseid tõendavaid arveid ega samaväärse tõendusjõuga dokumente, võivad olla abikõlblikud tingimusel, et ÜSRi fondide ja programmi abikõlblikkuse eeskirjad seda lubavad ja et kõik järgmised tingimused on täidetud:

(a) riiklikud toetused, mida makstakse toimingutele, mis sisaldavad mitterahalisi makseid, ei tohi ületada abikõlblikke kogukulutusi (v.a mitterahalised maksed) toimingu lõpus;

(b) mitterahaliste maksete väärtus ei tohi ületada kõnealusel turul üldiselt aktsepteeritud kulusid;

(c) mitterahaliste maksete väärtust ja tegelikku tegemist saab sõltumatult hinnata ja kontrollida;

(d) kui tegemist on maa või kinnisvara soetamisega, tõendab selle väärtust sõltumatu kvalifitseeritud ekspert või nõuetekohaselt volitatud ametiasutus ning see väärtus ei tohi ületada lõike 3 punktis b sätestatud piiri;

(e) tasustamata töö vormis mitterahalise makse korral määratakse selle töö väärtus, võttes arvesse kontrollitud kulutatud aega ja samaväärse töö eest makstava tasu määra.

2.           Amortisatsioonikulusid võib käsitada abikõlblikena järgmistel tingimustel:

(a) abikõlblikkuse eeskirjad lubavad seda;

(b) kulude summa on nõuetekohaselt põhjendatud tõendavate dokumentidega, millel on arvetega võrdväärne tõendusjõud, kui hüvitamine toimub artikli 57 lõike 1 punktis a osutatud kujul;

(c) kulud puudutavad ainuüksi toimingu toetuse perioodi;

(d) riigi toetust ei ole panustatud amortiseerunud vara soetamiseks.

3.           Järgmised kulud ei ole abikõlblikud ÜSRi fondidelt toetuse saamiseks:

(a) laenuintress;

(b) hoonestamata maa ja hoonestatud maa ostusumma, mis moodustab üle 10% asjaomase toimingu abikõlblikest kogukuludest. Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võib keskkonnakaitsemeetmete korral lubada määrata kõrgema protsendimäära;

(c) käibemaks. Käibemaksusummad on siiski abikõlblikud, kui nad ei ole riigi käibemaksuõiguse alusel tagasi nõutavad ja kui neid maksab toetusesaaja, kes ei ole mittemaksukohustuslane direktiivi 2006/112/EÜ artikli 13 lõike 1 tähenduses, juhul kui sellised käibemaksusummad ei ole tekkinud seoses infrastruktuuri tagamisega.

Artikkel 60 Toimingute abikõlblikkus sõltuvalt asukohast

1.           Kui lõigetes 2 ja 3 osutatud eranditest ja fondispetsiifilistest eeskirjadest ei tulene teisiti, peavad ÜSRi fondidelt toetust saavad toimingud toimuma selle programmiga hõlmatud piirkonnas, mille kaudu neid toetatakse („programmipiirkond”).

2.           Korraldusasutus võib nõustuda, et toimingut teostatakse väljaspool programmipiirkonda, kuid liidu piires, tingimusel, et kõik järgmised tingimused on täidetud:

(a) toiming edendab programmipiirkonda;

(b) kogusumma, mis on programmi raames eraldatud programmipiirkonnas toimuvatele toimingutele, ei ületa 10 % ERFi, Ühtekuuluvusfondi või EMKFi toetusest prioriteedi tasandil või 3 % EAFRD toetusest programmi tasandil;

(c) järelevalvekomisjon on asjaomased toimingud või toimingutüübid heaks kiitnud;

(d) programmi ametiasutuste kohustusi seoses toimingu juhtimise, kontrollimise ja auditeerimisega täidavad selle programmi eest vastutavad ametiasutused, mille raames toimingut toetatakse, või nad sõlmivad kokkulepped piirkonna ametiasutustega, kus toimingut teostatakse.

3.           Toimingute puhul, mis on seotud reklaamitegevusega, võib kulutusi teha väljaspool liitu tingimusel, et lõike 2 punktis a sätestatud tingimused ning toimingu juhtimise, kontrollimise ja auditeerimisega seotud kohustused on täidetud.

4.           Lõikeid 1–3 ei kohaldata Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alla kuuluvate programmide suhtes ning lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata ESFist toetatavate toimingute suhtes.

Artikkel 61 Toimingute kestvus

1.           Toiming, mis hõlmab investeerimist infrastruktuuri või tootlikku investeeringut, peab maksma ÜSRi fondilt saadud toetuse tagasi, kui viie aasta jooksul alates toetusesaajale lõppmakse tegemisest või vajaduse korral riigiabi eeskirjades kehtestatud aja jooksul leiab sellega aset alljärgnev:

(a) tootmistegevuse lõpetamine või mujale üleviimine;

(b) selline muutus infrastruktuuriüksuse omandisuhetes, mis annab ettevõttele või avalik-õiguslikule asutusele põhjendamatu eelise; või

(c) oluline muutus selle iseloomus, eesmärkides või rakendustingimustes, mille tulemusena kahjustataks selle algseid eesmärke.

Sellise toimingu eest alusetult makstud summad peab liikmesriik tagasi nõudma.

2.           ESFist toetust saanud toimingud ja teistest ÜSRi fondidest toetust saanud toimingud, mis ei ole investeeringud infrastruktuuri või tootlikud investeeringud, peavad maksma fondi toetuse tagasi ainult siis, kui kohaldatavate riigiabieeskirjade alusel kehtib nende suhtes investeeringu säilitamise kohustus ja kui nende tootmistegevus lõpetatakse või paigutatakse ümber nendes eeskirjades sätestatud perioodi jooksul.

3.           Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata rahastamisvahenditele antud toetuste või rahastamisvahenditelt saadud toetuste suhtes või mis tahes toimingu suhtes, mille tootmistegevus on lõpetamisel pankroti tõttu, mis ei ole seotud pettusega.

4.           Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata füüsiliste isikute suhtes, kes saavad investeerimistoetust ja muutuvad pärast investeerimistoimingu lõpetamist abikõlblikuks toetuse saamiseks ja saavad toetust EGFist (määrus [/2012], millega luuakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond), juhul, kui asjaomane investeering on otseses seoses tegevusetüübiga, mis on tunnistatud kõlblikuks EGFist toetust saama.

VIII JAOTIS JUHTIMINE JA KONTROLL

I PEATÜKK Juhtimis- ja kontrollisüsteemid

Artikkel 62 Juhtimis- ja kontrollisüsteemide üldpõhimõtted

Juhtimis- ja kontrollisüsteemidega nähakse ette:

(a) iga juhtimis- ja kontrolliorgani ülesannete kirjeldus ja nende ülesannete asutusesisene jaotus;

(b) vastavus selliste organite omavaheliste ja organisiseste ülesannete lahususe põhimõttele;

(c) deklareeritud kulude õigsuse ja korrapärasuse tagamise kord;

(d) raamatupidamis- ja finantsandmete ning näitajaid käsitlevate andmete salvestamise, edastamise, järelevalve ja finantsaruandluse süsteemid elektroonilisel kujul;

(e) aruandlus- ja järelevalvesüsteemid, kui vastutav asutus usaldab ülesannete täitmise mõnele teisele organile;

(f) juhtimis- ja kontrollisüsteemide toimimise auditeerimise kord;

(g) piisava kontrolljälje tagamise süsteemid ja menetlused;

(h) eeskirjade eiramise, sealhulgas pettuse ärahoidmine, avastamine ja parandamine ning põhjendamatult makstud summade ja kogunenud intressi tagasinõudmine.

Artikkel 63 Liikmesriikide kohustused

1.           Liikmesriigid täidavad juhtimise, kontrollimise ja auditeerimisega seotud kohustusi ning võtavad endale sellest tulenevad ülesanded, mis on sätestatud finantsmääruses ja fondispetsiifilistes eeskirjades kindlaks määratud ühise juhtimise eeskirjades. Vastavalt ühise juhtimise põhimõttele vastutavad liikmesriigid programmide juhtimise ja kontrolli eest.

2.           Liikmesriigid tagavad, et nende programmide juhtimis- ja kontrollisüsteemid luuakse kooskõlas fondispetsiifiliste eeskirjade sätetega ning et need süsteemid toimivad tõhusalt.

3.           Liikmesriigid kehtestavad ja rakendavad korra, mille kohaselt kaebusi, mis puudutavad ÜSRi fondidest kaasrahastatavate toimingute valimist või rakendamist, kontrollitakse ja lahendatakse sõltumatult. Liikmesriigid teatavad taoliste kontrollide tulemustest komisjonile, kui komisjon seda taotleb.

4.           Kogu liikmesriikide ja komisjoni vaheline ametlik teabevahetus toimub elektroonilise andmevahetussüsteemi kaudu, mis luuakse komisjoni poolt rakendusaktidega kehtestatavate tingimuste alusel. Sellised rakendusaktid võetakse vastu artikli 143 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

II PEATÜKK Juhtimis- ja kontrolliasutuste akrediteerimine

Artikkel 64 Akrediteerimine ja koordineerimine

1.           Kooskõlas finantsmääruse [artikli 56 lõikega 3] akrediteeritakse iga ÜSRi fondi raames kulude juhtimise ja kontrollimise eest vastutatav asutus akrediteerimisasutuse ametliku otsusega ministrite tasandil.

2.           Akrediteering antakse olenevalt sellest, kas asutus täidab fondispetsiifilistes eeskirjades sätestatud akrediteerimiskriteeriume, mis puudutavad sisekeskkonda, kontrollimeetmeid, infot ja kommunikatsiooni ning järelevalvet.

3.           Akrediteering põhineb audiitori järeldusotsusel, mille koostab sõltumatu auditeerimisorgan, kes hindab asutuse vastavust akrediteerimiskriteeriumidele. Sõltumatu auditeerimisorgan teeb oma tööd, võttes arvesse rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandardeid.

4.           Akrediteerimisasutus teostab akrediteeritud asutuse järelevalvet ja tühistab tema akrediteeringu ametliku otsusega, juhul kui ei täideta enam üht või enamat akrediteerimiskriteeriumi, välja arvatud juhul, kui katseaja jooksul, mille akrediteerimisasutus määrab sõltuvalt probleemi tõsidusest, võtab asutus vajalikke parandusmeetmeid. Akrediteerimisasutus teatab komisjonile viivitamata igast juhust, mil ta kehtestab akrediteeritud asutustele katseaja või otsustab akrediteeringu tühistada.

5.           Liikmesriik võib määrata koordineerimisasutuse, mille ülesanne on pidada sidet komisjoniga ja anda talle teavet, edendada liidu eeskirjade ühtlustatud kohaldamist, koostada kokkuvõttev aruanne, milles antakse riigi tasandil ülevaade kõikidest juhtkonna kinnitavatest avaldustest ning audiitori järeldusotsustest, ning ühist laadi puuduste korral koordineerib parandusmeetmete rakendamist.

6.           Ilma et see piiraks fondispetsiifilistes eeskirjades sätestatud eeskirjade kohaldamist, on lõikest 1 lähtuvalt akrediteeritavad asutused:

(a) ERFi, ESFi, ja Ühtekuuluvusfondi ja EMKFi puhul korraldusasutused ning vajaduse korral sertifitseerimisasutused;

(b) EAFRD ja EMKFi puhul makseasutused.

III PEATÜKK Komisjoni volitused ja vastutusalad

Artikkel 65 Komisjoni volitused ja vastutusalad

1.           Komisjon veendub kättesaadava teabe, sealhulgas akrediteerimismenetluse, juhtkonna iga-aastase kinnitava avalduse, iga-aastaste kontrolliaruannete, iga-aastase audiitori järeldusotsuse, rakendamise aastaaruande ja riiklike ning liidu asutuste auditite alusel, et liikmesriigid on loonud juhtimis- ja kontrollisüsteemid, mis vastavad käesolevale määrusele ja fondispetsiifilistele eeskirjadele ning et need süsteemid toimivad programmide rakendamise ajal tõhusalt.

2.           Piiramata liikmesriikide teostatavate auditite kohaldamist, võivad komisjoni ametnikud või komisjoni volitatud esindajad teostada kohapealseid auditeid või kontrolle, teatades sellest piisavalt ette. Taolised auditid võivad hõlmata rakenduskava või selle osa juhtimis- ja kontrollisüsteemi tõhusa toimimise kontrolli ning toimingute või rakenduskavade usaldusväärse finantsjuhtimise hindamist. Taolistes auditites võivad osaleda liikmesriikide ametnikud või volitatud esindajad.

Komisjoni ametnikud või komisjoni volitatud esindajad, kes on nõuetekohaselt volitatud kohapealseid auditeid teostama, peavad pääsema ligi kõikidele ÜSRi fondidest toetatavate toimingutega või juhtimis- ja kontrollisüsteemiga seotud andmikele, dokumentidele ja metaandmetele, olenemata kandjast, millele need on salvestatud. Liikmesriigid esitavad komisjonile taotluse alusel selliste andmike, dokumentide ja metaandmete koopiad.

Käesolevas lõikes kirjeldatud õigused ei mõjuta siseriiklike õigusnormide kohaldamist, milles teatavate toimingute tegemise õigus on siseriiklike õigusaktidega selleks määratud ametnikel. Komisjoni ametnikud ja volitatud esindajad ei osale muu hulgas liikmesriigi õigussätete raames koduvisiitidel ega isikute ametlikul küsitlemisel. Neil on siiski juurdepääs sel teel saadud teabele.

3.           Komisjon võib liikmesriigilt nõuda meetmete võtmist, mis on vajalikud juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhusa toimimise või kulutuste nõuetekohasuse tagamiseks kooskõlas fondispetsiifiliste eeskirjadega.

4.           Komisjon võib liikmesriigilt nõuda ÜSRi fondidest rahastatavate toimingute valiku või rakendamise või juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimise kohta komisjonile esitatud kaebuse kontrollimist.

IX JAOTIS FINANTSJUHTIMINE, RAAMATUPIDAMISARVESTUSE KONTROLL JA HEAKSKIITMINE, FINANTSKORREKTSIOONID NING KULUKOHUSTUSTEST VABASTAMINE

I PEATÜKK Finantsjuhtimine

Artikkel 66 Eelarvelised kulukohustused

Liidu eelarvelised kulukohustused iga programmi suhtes määratakse iga fondi iga-aastaste osamaksetena ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020. Komisjoni otsus, millega programm vastu võetakse, kujutab endast rahastamisotsust finantsmääruse artikli 75 lõike 2 tähenduses, ning kui see on asjaomasele liikmesriigile teatavaks tehtud, siis ka juriidilist kulukohustust finantsmääruse tähenduses.

Iga programmi puhul võetakse esimese osamakse eelarveline kulukohustus pärast seda, kui komisjon programmi vastu võtab.

Järgnevate osamaksete eelarvelised kulukohustused võtab komisjon igal aastal enne 1. maid, lähtudes teises lõigus osutatud otsusest, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse finantsmääruse artiklit 13.

Tulemusreservide puhul võetakse eelarvelised kulukohustused pärast seda, kui komisjon teeb otsuse, millega kiidetakse heaks programmi muutmine.

Artikkel 67  Ühised makse-eeskirjad

1.           Komisjon teeb ÜSRi fondide toetuse osamakseid igale programmile kooskõlas eelarveassigneeringutega ja vabade vahendite olemasolul. Iga makse kirjendatakse asjaomase fondi varaseimatele avatud eelarvelistele kulukohustustele.

2.           Maksed tehakse eel- ja vahemaksetena, vajaduse korral aastabilansi maksena ning lõppmaksena.

3.           Toetuse vormide puhul, mis lähtuvad artikli 57 lõike 1 punktidest b, c ja d, loetakse toetusesaajale makstavad summad abikõlblikeks kuludeks.

Artikkel 68 Ühised reeglid eel- ja vahemakse, vajaduse korral aastabilansimakse ning lõppmakse arvutamise kohta

Fondispetsiifilistes eeskirjades sätestatakse reeglid, mille kohaselt arvutatakse vahemaksetena, vajaduse korral aastabilansi maksena ning lõppmaksena hüvitatav summa. Summa sõltub abikõlblike kulude suhtes kohaldatavast konkreetsest kaasrahastamismäärast.

Artikkel 69 Maksetaotlused

1.           Maksetaotluste puhul rakendatav konkreetne menetlus ja esitatav teave sätestatakse fondispetsiifilistes eeskirjades.

2.           Komisjonile esitatavas maksetaotluses esitatakse kogu teave, mida on komisjonil vaja raamatupidamisaruannete koostamiseks kooskõlas finantsmääruse artikli 61 lõikega 2.

Artikkel 70 Eelmaksete ja vahemaksete akumulatsioon

1.           Komisjoni eelmaksete ja vahemaksete ning vajaduse korral komisjoni aastabilansi kumulatiivsumma ei tohi ületada 95% ÜSRi fondide toetusest programmile.

2.           Kui saavutatakse ülempiir 95 %, jätkavad liikmesriigid maksetaotluste edastamist komisjonile.

Artikkel 71 Euro kasutamine

Liikmesriigi esitatud programmides sätestatud summade, kulude prognooside, kuluaruannete, maksetaotluste, raamatupidamise aastaaruannete ning rakendamise aasta- ja lõpparuandes esitatud kulude vääring on euro.

Artikkel 72 Esialgsed eelmaksed

1.           Pärast komisjoni otsust, millega programm vastu võetakse, tasub komisjon terve programmitöö perioodi esialgse eelmaksete summa. Esialgsete eelmaksete summa tasutakse osamaksetena lähtuvalt vajadustest eelarvevahendite järele. Osamaksed määratletakse fondispetsiifilistes eeskirjades.

2.           Eelmakseid kasutatakse ainult maksete tegemiseks toetusesaajatele programmi rakendamisel. Need tehakse vastutavale asutusele sellel otstarbel viivitamatult kättesaadavaks.

Artikkel 73 Esialgsete eelmaksete väljakandmine

Esialgse eelmaksena makstud summad kantakse komisjoni raamatupidamisarvestusest välja tervikuna hiljemalt pärast programmi lõpetamist.

Artikkel 74 Maksetähtaja edasilükkamine

1.           Volitatud eelarvevahendite käsutaja finantsmääruse tähenduses võib vahemakse nõude maksetähtaja maksimaalselt üheksaks kuuks edasi lükata, kui:

(a) pärast seda, kui liikmesriigi või liidu auditeerimisasutus on andmed esitanud, on tõendeid, mis võimaldavad väita, et juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimises on märkimisväärseid puudusi;

(b) volitatud eelarvevahendite käsutaja peab korraldama täiendava kontrollimise pärast temani jõudnud teavet, et tõendatud kuluaruandes sisalduvad kulud on seotud eeskirjade eiramisega, millel on rängad rahalised tagajärjed;

(c) jäetakse esitamata üks artikli 75 lõikes 1 nõutavatest dokumentidest.

EMKFi fondispetsiifilistes eeskirjades võib ette näha täiendavaid aluseid maksete katkestamiseks, juhul kui liikmesriik ei ole täitnud oma kohustusi, mis tulenevad ühisest kalanduspoliitikast.

2.           Volitatud eelarvevahendite käsutaja võib piirata edasilükkamist nii, et see puudutab ainult kulude seda osa, mis on hõlmatud lõikes 1 osutatud asjaoludega seotud maksenõudega. Volitatud eelarvevahendite käsutaja teatab liikmesriigile ja korraldusasutusele viivitamata edasilükkamise põhjusest ja palub neil olukorda parandada. Volitatud eelarvevahendite käsutaja lõpetab edasilükkamise niipea, kui on võetud vajalikud meetmed.

II PEATÜKK Raamatupidamisarvestuse kontroll ja heakskiitmine ning finantskorrektsioonid

Artikkel 75 Teabe esitamine

1.           Aruandeperioodi lõpule järgneva aasta 1. veebruariks esitab liikmesriik komisjonile järgmised dokumendid ja teabe kooskõlas finantsmääruse [artikliga 56]:

(a) artikli 64 kohaselt akrediteeritud asjaomaste asutuste tõendatud raamatupidamise aastaaruanded;

(b) juhtkonna kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruannete terviklikkuse, täpsuse ja õigsuse, sisekontrollisüsteemide nõuetekohase toimimise ning lisaks ka aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ning korrektsuse ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimise kohta;

(c) koondaruanne kõikide kättesaadavate teostatud auditite ja kontrollide kohta, sealhulgas süsteemsete või korduvate nõrkade kohtade analüüs ning lisaks ka võetud või kavandatavad parandusmeetmed;

(d) määratud sõltumatu auditeerimisorgani koostatud audiitori järeldusotsus, milles käsitletakse juhtkonna kinnitavat avaldust raamatupidamise aastaaruannete terviklikkuse, täpsuse ja õigsuse, sisekontrollisüsteemide nõuetekohase toimimise ning lisaks ka aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ning korrektsuse ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete järgimise kohta ning millele on lisatud kontrolliaruanne, milles kirjeldatakse järeldusotsuses käsitletud aruandeaasta suhtes tehtud auditite tähelepanekuid.

2.           Komisjoni taotlusel esitab liikmesriik komisjonile täiendavat teavet. Kui liikmesriik ei esita soovitud teavet tähtajaks, mille komisjon on selle esitamiseks määranud, võib komisjon teha oma otsuse raamatupidamisarvestuse kontrolli kohta tema valduses olevate andmete põhjal.

3.           Aruandeperioodi lõpule järgneva aasta [15. veebruariks] esitab liikmesriik komisjonile koondaruande kooskõlas finantsmääruse [artikli 56 lõike 5] viimase lõiguga.

Artikkel 76 Raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine

1.           Aruandeperioodi lõpule järgneva aasta 30. aprilliks teeb komisjon vastavalt fondispetsiifilistele eeskirjadele otsuse iga programmi puhul artikli 64 kohaselt akrediteeritud asutuste raamatupidamisarvestuse kontrolli ja heakskiitmise kohta. Raamatupidamisarvestuse kontrolli ja heakskiitmise otsus hõlmab esitatud raamatupidamise aastaaruannete terviklikkust, täpsust ning õigsust ega piira edaspidiste finantskorrektsioonide kohaldamist.

2.           Iga-aastase kontrolli ja heakskiitmise kord sätestatakse fondispetsiifilistes eeskirjades.

Artikkel 77 Komisjoni tehtavad finantskorrektsioonid

1.           Komisjon teeb finantskorrektsioone, tühistades osa liidu eraldisest programmile või kogu sellise eraldise ning nõudes liikmesriigilt summad tagasi, et välistada liidu vahenditest selliste kulutuste finantseerimine, mis rikuvad liidu või liikmesriigi seadusi, sealhulgas seoses komisjoni või Euroopa Kontrollikoja tuvastatud vajakajäämistega liikmesriikide juhtimis- ja kontrollisüsteemides.

2.           Kohaldatava liidu või liikmesriigi õiguse rikkumisega kaasneb finantskorrektsioon ainult juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

(a) rikkumine on mõjutanud või oleks võinud mõjutada vastutatava asutuse otsust toimingu väljavalimise kohta ÜSRi fondidest toetuse saamiseks;

(b) on oht, et rikkumine on mõjutanud või oleks võinud mõjutada kulude summat, mis deklareeriti hüvitamiseks liidu eelarvest.

3.           Lõikest 1 tuleneva finantskorrektsiooni summa üle otsustades võtab komisjon arvesse kohaldatavate liidu või liikmesriigi õigusnormide rikkumise olemust ja raskust ning selle rahalisi tagajärgi liidu eelarvele.

4.           Finantskorrektsioonide kohaldamise kriteeriumid ja kord sätestatakse fondispetsiifilistes eeskirjades.

III peatükk Kulukohustustest vabastamine

Artikkel 78 Põhimõtted

1.           Kõik programmid läbivad kulukohustustest vabastamise menetluse, mille kohaselt kulukohustusega seotud summad, mida kindlaksmääratud perioodi jooksul ei hõlma eelrahastamine ega maksetaotlus, vabastatakse kulukohustustest.

2.           Perioodi viimase aastaga seotud kulukohustus vabastatakse kooskõlas programmide lõpetamisel järgitavate eeskirjadega.

3.           Fondispetsiifilistes eeskirjades sätestatakse kulukohustusest vabastamise eeskirja täpne kohaldamine iga ÜSRi fondi puhul.

4.           See osa kulukohustustest, mis on ikka veel avatud, vabastatakse kulukohustustest juhul, kui fondispetsiifilistes eeskirjades kehtestatud tähtpäevadeks ei ole komisjonile esitatud lõpetamiseks nõutavaid dokumente.

Artikkel 79 Erand kulukohustustest vabastamisel

1.           Kulukohustustest vabastamisega seotud summat vähendatakse summade võrra, mida vastutaval asutusel ei ole olnud võimalik komisjonile deklareerida järgmistel põhjustel:

a)      toimingud on peatatud kohtumenetluse või halduskaebusega, millel on peatav toime, või

b)      vääramatu jõud, mis mõjutab oluliselt kogu programmi või selle osa rakendamist. Vääramatut jõudu põhjusena esitavad riiklikud ametiasutused peavad tõendama selle vääramatu jõu otsest mõju kogu programmi või selle osa rakendamisele.

Vähendamist võib taotleda ühe korra, kui peatamine või vääramatu jõud on kestnud kuni ühe aasta, või mitu korda vastavalt vääramatu jõu kestusele või aastate arvule alates sellise kohtu- või haldusotsuse kuupäevast, millega toimingu rakendamine peatati, kuni lõpliku kohtu- või haldusotsuse kuupäevani.

2.           Selleks et summa deklareeritaks eelneva aasta lõpuks, saadab liikmesriik lõikes 1 osutatud erandeid puudutavad andmed komisjonile 31. jaanuariks.

Artikkel 80 Menetlus

1.           Kui on oht, et artikli 78 alusel hakatakse kohaldama kulukohustustest vabastamist, teatab komisjon sellest liikmesriigile ja korraldusasutusele aegsasti.

2.           Lähtudes andmetest, mis on tal olemas 31. jaanuaril, teeb komisjon liikmesriigile ja korraldusasutusele teatavaks tema valduses olevatest andmetest tuleneva kulukohustustest vabastamise summa.

3.           Liikmesriigil on kaks kuud aega, et nõustuda kulukohustustest vabastatava summaga või esitada oma tähelepanekud.

4.           Liikmesriik esitab komisjonile 30. juuniks muudetud rahastamiskava, mis kajastab asjaomaseks majandusaastaks programmi ühel või mitmel prioriteetsel suunal vähendatud toetuse summat. Kui muudetud rahastamiskava ei esitata, muudab komisjon rahastamiskava, vähendades ÜSRi fondidest makstavaid toetuse osamakseid asjaomaseks majandusaastaks. Vähendamine määratakse igale prioriteedile proportsionaalselt.

5.           Komisjon muudab programmi vastuvõtmise otsust rakendusaktidega hiljemalt 30. septembril.

KOLMAS OSA ERFi, ESFi JA ÜHTEKUULUVUSFONDI SUHTES KOHALDATAVAD ÜLDSÄTTED

I JAOTIS EESMÄRGID JA FINANTSRAAMISTIK

I PEATÜKK Missioon, eesmärgid ja toetuse geograafiline ulatus

Artikkel 81 Missioon ja eesmärgid

1.           Fondid toetavad liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust tugevdavate meetmete väljatöötamist ning jätkuvat rakendamist vastavalt aluslepingu artiklile 174.

Fondidest abi saavad meetmed aitavad kaasa liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiale.

2.           Selleks tuleb saavutada järgmised eesmärgid:

a)      liikmesriikides ja regioonides tehtavad investeeringud majanduskasvu ja tööhõivesse, mida toetavad kõik fondid; ning

b)      Euroopa territoriaalne koostöö, mida toetab ERF.

Artikkel 82 Investeeringud majanduskasvu ja tööhõivesse

1.           Struktuurifondid toetavad investeeringuid majanduskasvu ja tööhõivesse kõigis piirkondades vastavalt määrusega (EÜ) nr 1059/2003 kehtestatud ühise statistiliste territoriaalüksuste liigituse 2. tasandile (edaspidi: NUTS 2. tasand).

2.           Vahendid majanduskasvu ja tööhõive eesmärkide täitmiseks eraldatakse vastavalt NUTS 2. tasandi järgmisele kolmele kategooriale:

(a) vähem arenenud piirkonnad, mille SKP elaniku kohta on alla 75 % 27-liikmelise ELi keskmisest SKPst;

(b) üleminekupiirkonnad, mille SKP elaniku kohta on vahemikus 75–90 % 27-liikmelise ELi keskmisest SKPst;

(c) enam arenenud piirkonnad, mille SKP elaniku kohta on üle 90 % 27-liikmelise ELi keskmisest SKPst.

Nimetatud kolm kategooriat on kindlaks määratud selle alusel, kuidas nende ostujõu pariteetides väljendatud ja liidu 2006.–2008. aasta arvandmete alusel arvutatud SKP elaniku kohta on seotud 27-liikmelise ELi sama võrdlusperioodi keskmise SKPga.

3.           Ühtekuuluvusfondist toetatakse liikmesriike, mille ostujõu pariteetides väljendatud ja liidu 2007.–2009. aasta arvandmete alusel arvutatud kogurahvatulu inimese kohta on alla 90 % 27-liikmelise ELi sama võrdlusperioodi keskmisest kogurahvatulust.

Liikmesriigid, mis vastavad 2013. aastal Ühtekuuluvusfondist abi saamise tingimustele, kuid mille esimese lõigu kohaselt arvutatud nominaalne SKP elaniku kohta ületab 90 % 27-liikmelise ELi keskmisest SKPst, saavad üleminekuperioodil Ühtekuuluvusfondist eritoetust.

4.           Komisjon võtab kohe pärast määruse jõustumist rakendusaktiga vastu otsuse, millega avaldatakse lõike 2 regioonide kolme kategooria kriteeriumidele vastavate piirkondade ja lõike 3 kriteeriumidele vastavate liikmesriikide loetelu. Loetelu kehtib 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020.

5.           2017. aastal vaatab komisjon läbi liikmesriikide vastavuse Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele, lähtudes 27-liikmelise ELi aastate 2013–2015 kogurahvatulu andmetest. Liikmesriigid, mille nominaalne kogurahvatulu elaniku kohta ületab 90 % 27-liikmelise ELi keskmisest kogurahvatulust, saavad üleminekuperioodil Ühtekuuluvusfondist eritoetust.

II PEATÜKK Finantsraamistik

Artikkel 83 Majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamiseks ettenähtud vahendid

1.           Majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamiseks on eelarveliste kulukohustuste täitmiseks perioodil 2014–2020 ette nähtud [x] eurot 2011. aasta hindades vastavalt III lisas toodud jaotusele aastate kaupa; sellest [x] eurot on eraldatud ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi jaoks ning [3 000 000 000] eurot on sihtotstarbeline eraldis noorte tööhõive algatuse jaoks. Programmitöös kasutamiseks ja edasiseks liidu üldeelarvesse lülitamiseks seotakse majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamiseks ettenähtud vahendid iga-aastase 2 % indeksiga.

2.           Ilma, et see piiraks käesoleva artikli lõike 3 ja artikli 84 lõike 7 kohaldamist, võtab komisjon rakendusaktidega vastu otsuse, milles on sätestatud fondide jaoks ettenähtud koguvahendite iga-aastane jaotus liikmesriikide vahel vastavalt IIIa lisas esitatud kriteeriumidele ja meetodile ning noorte tööhõive algatuse jaoks ettenähtud sihtotstarbelise eraldise iga-aastane jaotus liikmesriikide vahel ja toetuskõlblike piirkondade loetelu vastavalt IIIb lisas esitatud kriteeriumidele ja meetodile.

3.           0,35 % koguvahenditest eraldatakse komisjoni algatusel tehniliseks abiks.

Artikkel 84 Vahendid investeeringuteks majanduskasvu ja tööhõivesse ning Euroopa territoriaalsesse koostöösse

1.           Majanduskasvu ja tööhõive eesmärkide investeeringute vahendid moodustavad 96,50 % koguvahenditest (st kokku 327 115 655 850 eurot) ja need jaotatakse järgmiselt:

(a) 48,25 % (st kokku 163 560 715 122 eurot) vähem arenenud piirkondadele;

(b) 10,76 % (st kokku 36 471 144 190 eurot) üleminekupiirkondadele;

(c) 16,35 % (st kokku 55 419 403 116 eurot) enam arenenud piirkondadele;

(d) 20,87 % (st kokku 70 739 863 599 eurot) Ühtekuuluvusfondist toetust saavatele liikmesriikidele;

(e) 0,27 % (st kokku 924 529 823 eurot) täiendava toetusena aluslepingu artiklis 349 määratletud äärepoolseimatele piirkondadele ja NUTS 2. tasandi piirkondadele, mis täidavad Austria, Soome ja Rootsi ühinemislepingu protokolli nr 6 artiklis 2 sätestatud kriteeriume.

Kõigile piirkondadele, mille SKP elaniku kohta oli aastatel 2007–2013 alla 75% EL-25 vaatlusperioodi keskmisest, kuid mille SKP elaniku kohta on üle 75 % EL-27 keskmisest, eraldatakse struktuurifondidest summa, mis võrdub kahe kolmandikuga neile aastail 2007–2013 eraldatud summadest.

2.           Liikmesriikidevahelises jaotuses kasutatakse järgmisi kriteeriume:

(a) vähem arenenud piirkondade ning üleminekupiirkondade puhul abikõlbliku elanikkonna suurus, piirkonna jõukus, riigi jõukus ja töötuse määr;

(b) enam arenenud piirkondade puhul abikõlbliku elanikkonna suurus, piirkonna jõukus, töötuse määr, tööhõive määr, haridustase ja rahvastikutihedus;

(c) Ühtekuuluvusfondi puhul elanikkonna suurus, riigi jõukus ja pindala.

3.           Igas liikmesriigis eraldatakse Euroopa Sotsiaalfondile vähemalt 25 % vähemarenenud piirkondade tarbeks määratud struktuurivahenditest, 40 % üleminekupiirkondade ja 52 % enamarenenud piirkondade tarbeks määratud struktuurivahenditest. Selle sätte kohaldamisel loetakse liikmesriigile [puudustkannatavatele isikutele mõeldud toiduabi rahastust] antud toetus osaks ESFile eraldatud struktuurifondide osast.

3a.          Noorte tööhõive algatusele ettenähtud vahendid on [3 000 000 000] eurot noorte tööhõive algatusele ette nähtud sihtotstarbelisest eraldisest ja vähemalt [3 000 000 000] eurot ESFi sihipärastest investeeringutest.

4.           Ühtekuuluvusfondi toetus transpordiinfrastruktuurile Euroopa Ühendamise Rahastu raames on 10 000 000 000 eurot.

Komisjon võtab rakendusaktidega vastu otsuse sätestada summa, mis kantakse üle eraldisest, mis on igale liikmesriigile ette nähtud Ühtekuuluvusfondist kogu perioodi jaoks. Ühtekuuluvusfondi eraldist igale liikmesriigile vähendatakse vastavalt.

Esimeses lõigus osutatud Ühtekuuluvusfondi toetustele vastavad iga-aastased assigneeringud tuleb kirjendada Euroopa Ühendamise Rahastu asjakohastele eelarveridadele alates 2014. aasta eelarve menetlemisest.

Euroopa Ühendamise Rahastu raames eraldatavat Ühtekuuluvusfondi toetust rakendatakse vastavalt määruse (EL) nr […]/2012 (millega moodustatakse Euroopa Ühendamise Rahastu)[28] artiklile [13] projektide suhtes, mis on loetletud kõnealuse määruse 1. lisas, seades võimalikult esikohale projektid, mis järgivad Ühtekuuluvusfondist riigile tehtavaid eraldisi.

5.           Struktuurifondidest majanduskasvu ja tööhõivesse tehtavate investeeringute raames [puudust kannatavatele isikutele mõeldud toiduabi] jaoks antav toetus on 2 500 000 000 eurot.

Komisjon võtab rakendusaktiga vastu otsuse, milles sätestatakse summa, mille iga liikmesriik peab oma kogu perioodi struktuurifondide eraldistest üle kandma. Struktuurifondide eraldist igale liikmesriigile vähendatakse vastavalt.

Esimeses lõigus osutatud struktuurifondide toetustele vastavad iga-aastased assigneeringud tuleb kirjendada [puudust kannatavatele isikutele mõeldud toiduabi rahastu] asjakohastele eelarveridadele alates 2014. aasta eelarve menetlemisest.

6.           5 % majanduskasvu ja tööhõive eesmärgi investeeringute vahenditest peab moodustama tulemusreserv, mis eraldatakse vastavalt artiklile 20.

7.           0,2 % EFRi majanduskasvu ja tööhõive eesmärgi investeeringute vahenditest eraldatakse komisjoni algatusel linnade säästva arengu valdkonna uuenduslikele meetmetele.

8.           Ajavahemikul 2014–2020 moodustavad Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi vahendid 3,50 % eelarveliste kulukohustuste täitmiseks fondidest kättesaadavatest koguvahenditest (st kokku 11 878 104 182 eurot).

Artikkel 85 Vahendite ülekandmise keeld

1.           Assigneeringute kogusumma, mis eraldatakse igale liikmesriigile vähem arenenud piirkondade, üleminekupiirkondade ja enam arenenud piirkondade jaoks, ei ole nende piirkonnakategooriate vahel ülekantav.

2.           Erandina lõikest 1 võib komisjon nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel, mis on seotud ühe või enama temaatilise eesmärgi elluviimisega, nõustuda liikmesriigi ettepanekuga partnerluslepingu esmakordsel esitamisel kanda kuni 2 % piirkonnakategooria assigneeringu kogusummast üle teistele piirkonnakategooriatele.

Artikkel 86 Täiendavus

1.           Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1) „avaliku sektori või samaväärsed struktuurilised kulud” – valitsemissektori kapitali kogumahutus põhivarasse, mis on märgitud stabiilsus- ja lähenemisprogrammidesse, mille liikmesriik koostab vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1466/97,[29] et esitada oma keskpika perioodi eelarvestrateegia;

(2) „põhivara” – tootmisprotsesside tulemusena tekkiv materiaalne või immateriaalne vara, mida kasutatakse korduvalt või jätkuvalt tootmisprotsessides enam kui ühe aasta jooksul;

(3) „kapitali kogumahutus põhivarasse”[30] – kõik residentidest tootjate põhivara soetused, miinus realiseerimised, konkreetsel perioodil, millele lisandub teatav mittetoodetud varade väärtuse suurenemine tulenevalt tootja või institutsiooniliste üksuste tootmistegevusest;

(4) „valitsemissektor” – kõik institutsioonilised üksused, mis toodavad lisaks oma poliitiliste kohustuste täitmisele ja majandust reguleerivale rollile põhimõtteliselt turuväliseid teenuseid (teatud juhtudel ka kaupu) individuaalseks või kollektiivseks tarbimiseks ning tulude ja rikkuse ümberjaotamiseks[31].

2.           Fondide toetus majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgile ei asenda liikmesriigi avaliku sektori või samaväärseid struktuurilisi kulusid.

3.           Liikmesriigid hoiavad ajavahemikul 2014–2020 avaliku sektori või samaväärsed struktuurilised kulud vähemalt partnerluslepingus sätestatud kontrolltasemel.

Avaliku sektori või samaväärsete struktuuriliste kulude aastane keskmine kontrolltase aastateks 2014–2020 kehtestatakse partnerluslepingus esitatud teavet käsitleva komisjoni eelkontrolli alusel, võttes arvesse avaliku sektori või samaväärsete kulude keskmist taset ajavahemikul 2007–2013.

Komisjon ja liikmesriigid võtavad arvesse üldisi makromajanduslikke tingimusi ja spetsiifilisi või erandlikke asjaolusid, näiteks erastamist ja liikmesriigi avaliku sektori või samaväärsete struktuuriliste kulude erandlikku taset ajavahemikul 2007–2013. Nad võtavad samuti arvesse muutusi struktuurifondidelt saadud riiklikes eraldistes, võrreldes aastatega 2007–2013.

4.           Seda, kas majanduskasvu ja tööhõive investeeringute alusel tehtavaid avaliku sektori või samaväärseid struktuurilisi kulusid on perioodi vältel hoitud samal tasemel, kontrollitakse ainult liikmesriikides, kus vähem arenenud ja üleminekupiirkonnad hõlmavad vähemalt 15 % kogurahvastikust.

Liikmesriikides, kus vähem arenenud ja üleminekupiirkonnad hõlmavad vähemalt 70 % kogurahvastikust, tehakse kontroll riigi tasandil.

Liikmesriikides, kus vähem arenenud ja üleminekupiirkonnad hõlmavad üle 15 % ja alla 70 % kogurahvastikust, tehakse kontroll riigi ja piirkonna tasandil. Selleks annab liikmesriik kontrollimenetluse igas etapis komisjonile teavet vähem arenenud ja üleminekupiirkondade kulude kohta.

5.           Seda, kas majanduskasvu ja tööhõive investeeringute alusel tehtavaid avaliku sektori või samaväärseid struktuurilisi kulusid on hoitud samal tasemel, kontrollitakse partnerluslepingu esitamise ajal (eelkontroll), 2018. aastal (vahekontroll) ning 2022. aastal (järelkontroll).

Täiendavuse kontrolli üksikasjalikud eeskirjad on sätestatud IV lisa punktis 2.

6.           Kui komisjon teeb järelkontrolli käigus kindlaks, et liikmesriik ei ole hoidnud majanduskasvu ja tööhõive investeeringute alusel tehtavaid avaliku sektori struktuurilisi või samaväärseid kulusid vastavalt IV lisale partnerluslepingus sätestatud kontrolltasemel, võib komisjon teha finantskorrektsiooni. Finantskorrektsiooni tegemise üle otsustamisel võtab komisjon arvesse seda, kas liikmesriigi majanduslik olukord on vahekontrollist saadik märkimisväärselt muutunud ja kas muutust võeti sel ajal arvesse. Finantskorrektsiooni üksikasjalikud eeskirjad on sätestatud IV lisa punktis 3.

7.           Lõikeid 1–6 ei kohaldata rakenduskavade suhtes, mis kuuluvad Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi ala.

II JAOTIS PROGRAMMITÖÖ

I PEATÜKK Üldsätted fondide kohta

Artikkel 87 Majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi alla kuuluvate rakenduskavade sisu ja vastuvõtmine

1.           Rakenduskava koosneb prioriteetsetest suundadest. Prioriteetne suund puudutab iga piirkonnakategooria puhul ainult ühte fondi ja vastab temaatilisele eesmärgile, ilma et see piiraks artikli 52 kohaldamist, ning hõlmab selle temaatilise eesmärgi ühte või enamat investeerimisprioriteeti vastavalt fondispetsiifilistele eeskirjadele. ESFi puhul võib nõuetekohaselt põhjendatud asjaolude korral prioriteetses suunas kombineerida artikli 9 lõigetes 8, 9, 10 ja 11 sätestatud eri temaatiliste eesmärkide investeerimisprioriteete, et aidata kaasa nende panusele teistesse prioriteetsetesse suundadesse.

2.           Rakenduskava sätestab järgmist:

(a) strateegia, mis käsitleb rakenduskava panust liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiasse, sealhulgas:

i)        vajaduste kindlaksmääramine, mis aitaksid lahendada probleeme, mis on esile tõstetud aluslepingu artikli 121 lõike 2 alusel antud riigipõhistes soovitustes ning vastavates nõukogu soovitustes, mis on vastu võetud aluslepingu artikli 148 lõike 4 alusel, võttes arvesse riiklikke ja piirkondlikke vajadusi;

ii)       temaatiliste eesmärkide ja vastavate investeerimisprioriteetide valiku põhjendus, arvestades partnerluslepingut ja eelhindamise tulemusi;

(b) iga prioriteetse suuna puhul:

i)        investeerimisprioriteedid ja vastavad erieesmärgid;

ii)       ühised ning spetsiifilised väljund- ja tulemusnäitajad, vajaduse korral koos algväärtusega ja kvantifitseeritud sihtväärtusega vastavalt fondispetsiifilistele eeskirjadele;

iii)      toetust saavate meetmete kirjeldus, sealhulgas peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja vajaduse korral toetusesaajate liigid ning samuti rahastamisvahendite plaanitud kasutamine;

iv)      vastavad sekkumiskategooriad, lähtuvalt nomenklatuurist, mille komisjon kehtestab rakendusaktiga, mis võetakse vastu artikli 143 lõikes 3 sätestatud kontrollimenetluse kohaselt, ning programmile eraldatud vahendite soovituslik jaotus;

(c) partnerluslepingus sätestatud panus territoriaalse arengu integreeritud lähenemisviisi, sealhulgas:

i)        mehhanismid, mis tagavad fondide, EAFRD, EMKFi ja muude liidu ning riiklike rahastamisvahendite ja EIP vahelise koordineerimise;

ii)       vajaduse korral kavandatud integreeritud lähenemisviis linna-, maa-, ranniku- ja kalastuspiirkondade ning piirkondlike erijoontega alade territoriaalsele arengule, eeskätt artiklite 28 ja 29 rakendamise kord;

iii)      loetelu linnadest, kus hakatakse rakendama linnade säästliku arengu integreeritud meetmeid, ERFi toetuse iga-aastane soovituslik jaotus nende meetmete jaoks, sealhulgas linnadele määruse (EL) nr … [ERFi määrus] artikli 7 lõike 2 alusel juhtimiseks delegeeritud vahendid ja ESFi toetuse iga-aastane soovituslik eraldis integreeritud meetmete jaoks;

iv)      nende alade kindlaksmääramine, kus kogukonna juhitud arengut ellu viima hakatakse;

v)       piirkondade- ja riikidevaheliste meetmete korraldamine toetusesaajate puhul, kes paiknevad vähemalt ühes muus liikmesriigis;

vi)      vajaduse korral kavandatud meetmete panus makropiirkondlikesse strateegiatesse ja mere vesikonna strateegiatesse;

(d) panus partnerluslepingus sätestatud integreeritud lähenemisviisi vaesusest kõige rohkem mõjutatud geograafiliste alade või kõige kõrgema diskrimineerimise või tõrjutuse riskiga sihtrühmade erivajaduste rahuldamiseks, mille puhul pööratakse eriti tähelepanu marginaliseeritud kogukondadele, ja rahaeraldiste soovituslik jaotus;

(e) fondide tulemusliku kasutamise tagamise kord, sealhulgas:

i)        tulemusraamistik kooskõlas artikli 19 lõikega 1;

ii)       iga V lisa kohaselt määratud eeltingimuse puhul, mis ei ole partnerluslepingu ja rakenduskava esitamise päeval täidetud, nende meetmete kirjeldus, mis tuleb eeltingimuse täitmiseks võtta, ning selliste meetmete ajakava;

iii)      meetmed, mida võetakse, et kaasata partnereid rakenduskava ettevalmistamisse, ning partnerite roll rakenduskava elluviimises, järelevalves ja hindamises;

(f) fondide tõhusa kasutamise tagamise kord, sealhulgas:

i)        tehnilise abi kavandatud kasutus, sealhulgas meetmed, mille eesmärk on tugevdada asutuste ja abisaajate haldussuutlikkust, koos lõike 2 punktis b osutatud teabega asjaomase prioriteetse suuna kohta;

ii)       toetusesaajate halduskoormuse hindamine ja kavandatud meetmed selle vähendamiseks koos eesmärkidega;

iii)      nende suurprojektide loetelu, mille peamiste ehitustööde teostamise hinnanguline alguskuupäev on enne 1. jaanuari 2018;

(g) rahastamiskava järgmise kahe tabeliga:

i)        tabel, kus on vastavalt artiklitele 53, 110 ja 111 aastate kaupa esitatud igast fondist saadava kavandatud toetuse rahalise assigneeringute kogusumma;

ii)       tabel, kus on kogu programmitöö perioodi kohta, iga rakenduskava ja iga prioriteetse suuna kohta esitatud fondidest saadava kavandatud toetuse ja riigi kaasfinantseeringu rahalise assigneeringute kogusumma. Kui riigi kaasfinantseerimine koosneb avaliku ja erasektori kaasfinantseerimisest, näidatakse tabelis soovituslik jaotus avaliku ja erasektori komponentide vahel. Informatsiooniks esitatakse tabelis ka, kui suur on EIP kavandatud osalus;

(h) rakenduskava rakendussätted, mis sisaldavad järgmist:

i)        akrediteerimisasutuse, korraldusasutuse, vajaduse korral sertifitseerimisasutuse ning auditeerimisasutuse kindlaksmääramine;

ii)       selle organi kindlaksmääramine, kellele komisjon maksed teeb.

3.           Kõik rakenduskavad, välja arvatud need, mille puhul tehnilist abi antakse eraldi rakenduskava raames, sisaldavad järgmist:

i)       konkreetsete meetmete kirjeldus, et võtta toimingute valimisel arvesse keskkonnakaitse nõudeid, ressursitõhusust, kliimamuutuste leevendamist, kliimamuutustega kohanemist, vastupidavust katastroofidele ning riskiennetust ja -juhtimist;

ii)       konkreetsete meetmete kirjeldus, millega edendatakse võrdseid võimalusi ja ennetatakse igasugust diskrimineerimist soo, rassi või rahvuse, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel rakenduskava ettevalmistuse, kavandamise ja elluviimise ajal ning eriti seoses rahastamisele juurdepääsuga, võttes arvesse mitmesuguste diskrimineerimisohus olevate sihtrühmade vajadusi ja eriti puuetega inimestele juurdepääsu tagamise nõudeid;

iii)      kirjeldus selle kohta, kuidas aidatakse kaasa meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamisele, ja vajaduse korral sooperspektiivi integreerimise tagamise kord rakenduskava ja toimingu tasandil.

Liikmesriigid esitavad majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi raames koos rakenduskava ettepanekuga võrdõiguslikkusega tegelevate riiklike asutuste arvamuse punktides ii ja iii sätestatud meetmete kohta.

4.           Liikmesriigid koostavad rakenduskava vastavalt näidisele, mille komisjon vastu võtab.

Komisjon võtab näidise vastu rakendusaktidega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 143 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.

5.           Komisjon võtab rakendusaktiga vastu rakenduskava heakskiitmise otsuse.

Artikkel 88 Fondidelt saadav ühistoetus

1.           Fondid võivad anda ühistoetust rakenduskavadele majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi raames.

2.           ERFist ja ESFist võib täiendavalt rahastada osa toimingust, mille kulud vastavad mõne teise fondi suhtes kehtivate abikõlblikkuse eeskirjade kohaselt sellest teisest fondist abi saamise tingimustele, tingimusel, et need kulud on vajalikud toimingu nõuetekohaseks elluviimiseks ja sellega otseselt seotud; seejuures tuleb kinni pidada rakenduskava iga prioriteetse suuna puhul kehtivast liidu rahastamise 5 % ülempiirist.

3.           Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alla kuuluvate programmide suhtes.

Artikkel 89

Majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi alla kuuluvate rakenduskavade geograafiline ulatus

Kui komisjon ja liikmesriigid ei ole teistmoodi kokku leppinud, koostatakse programmid ERFi ja ESFi jaoks sobival geograafilised tasandil ning vähemalt NUTS 2. tasandil vastavalt konkreetse liikmesriigi institutsioonilisele süsteemile.

Ühtekuuluvusfondist toetust saavad rakenduskavad koostatakse riigi tasandil.

II PEATÜKK Suurprojektid

Artikkel 90 Sisu

Osana rakenduskavast või rakenduskavadest võivad ERF ja Ühtekuuluvusfond toetada toimingut, mis seisneb ehitustöödes, tegevustes või teenustes, mille eesmärk on viia ellu täpse majandusliku või tehnilise olemusega jagamatu ülesanne, millel on selgelt määratletud eesmärgid ja mille kogumaksumus ületab 50 000 000 eurot („suurprojekt”). Rahastamisvahendeid ei käsitata suurprojektidena.

Artikkel 91 Komisjonile esitatav teave

1.           Liikmesriik või korraldusasutus esitab komisjonile suurprojektide kohta järgmise teabe niipea, kui ettevalmistustööd on tehtud:

(a) teave suurprojekti elluviimise eest vastutava organi ja selle suutlikkuse kohta;

(b) investeeringu ja selle asukoha kirjeldus ning teave investeeringu ja selle asukoha kohta;

(c) kogukulud ja abikõlblikud kogukulud, võttes arvesse artiklis 54 sätestatud nõudeid;

(d) teave tehtud teostatavusuuringu kohta, sealhulgas variantide analüüs, tulemused ja sõltumatu kvaliteedikontroll;

(e) kulude-tulude analüüs, sealhulgas majanduslik ja finantsanalüüs ning riskianalüüs;

(f) keskkonnamõju analüüs, milles on võetud arvesse kliimamuutusega kohanemise ja kliimamuutuse mõju leevendamise vajadusi ning katastroofidele vastupanu võimet;

(g) kooskõla asjaomas(t)e rakenduskava(de) vastavate prioriteetsete suundadega ja suurprojekti eeldatav panus nende prioriteetsete suundade konkreetsete eesmärkide saavutamisse;

(h) rahastamiskava, milles on näidatud rahaliste vahendite kavandatav kogumaht ning kavandatav toetus fondidest, EIPst ja kõigist teistest rahastamisallikatest koos füüsiliste ja finantsnäitajatega edusammude jälgimiseks;

(i) suurprojekti rakendamise ajakava ja juhul, kui rakendamisperiood on eeldatavalt pikem kui programmitöö periood, etapid, mille jaoks programmitöö perioodil 2014–2020 taotletakse fondidest kaasrahastamist.

Soovituslikud juhised punktis e nimetatud kulude-tulude analüüsil kasutatava metoodika kohta võtab komisjon vastu artikli 143 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.

Suurprojektide kohta esitatava teabe vorm määratakse kindlaks komisjoni poolt rakendusaktiga vastu võetud näidisega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 143 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.

2.           Komisjonile heakskiidu saamiseks esitatud suurprojektid peavad olema esitatud rakenduskava suurprojektide loendis. Liikmesriik või korraldusasutus vaatab loendi läbi kaks aastat pärast rakenduskava vastuvõtmist ja seda võidakse liikmesriigi taotluse korral korrigeerida vastavalt artikli 26 lõikes 2 sätestatud korrale, eeskätt selleks, et lisada suurprojekte, mille peamiste tööde eeldatav lõpuleviimise kuupäev on enne 2022. aasta lõppu.

Artikkel 92 Otsus suurprojekti kohta

1.           Artiklis 91 osutatud teabe alusel annab komisjon suurprojektile hinnangu, et teha kindlaks, kas fondidelt soovitud toetuse saamine on põhjendatud.

2.           Komisjon võtab suurprojekti heakskiitmise otsuse vastu rakendusaktiga hiljemalt kolm kuud pärast artikli 91 kohaselt teabe esitamise kuupäeva. Nimetatud otsuses määratletakse füüsiline objekt, summa, mille suhtes kohaldatakse prioriteetse suuna kaasfinantseerimise määra, füüsilised ja finantsnäitajad edusammude jälgimiseks ning suurprojekti eeldatav panus ühe või mitme asjaomase prioriteetse suuna eesmärkidesse. Heakskiitev otsus tehakse tingimusel, et esimene ehitustööde leping sõlmitakse kahe aasta jooksul alates otsuse tegemise kuupäevast.

3.           Kui komisjon keeldub suurprojektile fondide toetust lubamast, teatab ta liikmesriigile selle põhjustest lõikes 2 kehtestatud tähtaja jooksul.

4.           Suurprojektidega seotud kulusid ei lisata maksetaotlustesse enne, kui komisjon on võtnud vastu heakskiitva otsuse.

III PEATÜKK Ühine tegevuskava

Artikkel 93 Kohaldamisala

1.           Ühine tegevuskava on toiming, mida määratletakse ja juhitakse seoses sellega saavutatavate väljundite ja tulemustega. See koosneb projektide rühmast, mis ei seisne infrastruktuuri tagamises ning mida viiakse ellu toetusesaaja vastutusel osana rakenduskavast või -kavadest. Ühise tegevuskava väljundid ja tulemused lepitakse kokku liikmesriikide ja komisjoni vahel ning need aitavad kaasa rakenduskavade konkreetsetele eesmärkidele ja on fondidelt saadava toetuse aluseks. Tulemused viitavad ühise tegevuskava otsesele mõjule. Toetusesaaja on avalik-õiguslik isik. Ühiseid tegevuskavasid ei loeta suurprojektideks.

2.           Ühisele tegevuskavale eraldatud riigi toetus peab olema vähemalt 10 000 000 eurot või 20 % rakenduskavale või -kavadele antavast riigi toetusest, olenevalt sellest, kumb on väiksem.

Esimest lõiku ei kohaldata noorte tööhõive algatuse suhtes.

Artikkel 94 Ühiste tegevuskavade ettevalmistamine

1.           Liikmesriik, korraldusasutus või määratud avalik-õiguslik isik võib esitada ühise tegevuskava ettepaneku samal ajal asjaomaste rakenduskavade esitamisega või pärast seda. See peab sisaldama kõiki artiklis 95 osutatud punkte.

2.           Ühine tegevuskava hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2022. Ühise tegevuskava väljundite ja tulemuste eest makstakse hüvitist ainult siis, kui need on saavutatud pärast ühise tegevuskava heakskiitva otsuse tegemise kuupäeva ja enne määratud rakendusperioodi lõppu.

Artikkel 95 Ühiste tegevuskavade sisu

Ühine tegevuskava peab sisaldama järgmist:

(1) arenguvajaduste ja -eesmärkide analüüs, milles esitatakse ühise tegevuskava põhjendused, võttes arvesse rakenduskavade eesmärke ja vajaduse korral artikli 121 lõikest 2 tulenevaid riigipõhiseid soovitusi ning liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniseid ja aluslepingu artikli 148 lõikest 4 tulenevaid nõukogu soovitusi, mida liikmesriigid võtavad arvesse tööhõivepoliitikas;

(2) ühise tegevuskava üldiste ja konkreetsete eesmärkide vahelist seost, väljundite ja tulemuste vahe-eesmärke ning kavandatud projekte või projektitüüpe kirjeldav raamistik;

(3) väljundite ja tulemuste järelevalves kasutatavad üldised ja konkreetsed näitajad, kui see on asjakohane, prioriteetsete suundade kaupa;

(4) teave ühise tegevuskava geograafilise ulatuse ja sihtrühmade kohta;

(5) ühise tegevuskava eeldatav rakendusperiood;

(6) analüüs ühise tegevuskava mõju kohta meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamisele ja diskrimineerimise ennetamisele;

(7) vajaduse korral analüüs ühise tegevuskava mõju kohta säästva arengu edendamisele;

(8) ühise tegevuskava rakendussätted, sealhulgas järgmised:

(a) ühise tegevuskava rakendamise eest vastutava toetusesaaja määramine ja tõendite esitamine tema pädevuse kohta asjaomases valdkonnas ning haldus- ja finantsjuhtimise alal;

(b) ühise tegevuskava juhtimise kord vastavalt artiklile 97;

(c) ühise tegevuskava järelevalve ja hindamise kord, sealhulgas vahe-eesmärkide, väljundite ja tulemuste saavutamist puudutavate andmete kvaliteedi, kogumise ja säilitamise tagamise kord;

(d) ühist tegevuskava ja fonde puudutava teabe levitamise ja avaldamise kord;

(9) ühise tegevuskava rahastamismeetmed, sealhulgas järgmised:

(a) vahe-eesmärkide, väljundite ja tulemuseesmärkide saavutamise kulud punkti 2 põhjal, lähtudes artikli 57 lõikes 4 ning ESFi määruse artiklis 14 sätestatud metoodikast;

(b) toetusesaajale tehtavate maksete soovituslik ajakava, mis on seotud vahe- ja lõppeesmärkidega;

(c) rahastamiskava rakenduskavade ja prioriteetsete suundade kaupa, sealhulgas abikõlblike kulude kogusumma ja riigi toetus.

Ühise tegevuskava vorming määratakse kindlaks komisjoni poolt rakendusaktiga vastu võetava näidisega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 143 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele.

Artikkel 96 Otsus ühise tegevuskava kohta

1.           Artiklis 95 osutatud teabe alusel annab komisjon ühisele tegevuskavale hinnangu, et teha kindlaks, kas fondidelt toetuse saamine on põhjendatud.

Kui komisjon leiab kolme kuu jooksul pärast ühise tegevuskava esitamist, et see ei vasta heakskiidu saamise tingimustele, esitab ta liikmesriigile oma tähelepanekud. Liikmesriik annab komisjonile kogu nõutud vajaliku lisateabe ja teeb esitatud ühisesse tegevuskavasse vajaduse korral vastavad parandused.

2.           Tingimusel, et kõiki tähelepanekuid on nõuetekohaselt arvesse võetud, võtab komisjon vastu ühist tegevuskava heaks kiitva otsuse hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui liikmesriik kava esitab, kuid mitte enne asjaomaste rakenduskavade vastuvõtmist.

3.           Lõikes 2 nimetatud otsuses nimetatakse toetusesaaja, ühise tegevuskava eesmärgid, väljundite ning tulemuste vahe- ja lõppeesmärgid, vahe-eesmärkide, väljundite ja tulemuseesmärkide saavutamisega seotud kulud, rahastamiskava iga rakenduskava ja prioriteetse suuna kaupa, sealhulgas abikõlblike kulude kogusumma ja riigi toetus, ühise tegevuskava rakendusperiood ning vajaduse korral ühise tegevuskava geograafiline ulatus ja sihtrühmad.

4.           Kui komisjon keeldub ühisele tegevuskavale fondide toetust lubamast, teatab ta liikmesriigile selle põhjustest lõikes 2 kehtestatud tähtaja jooksul.

Artikkel 97 Juhtkomitee ja ühise tegevuskava muutmine

1.           Liikmesriik või korraldusasutus moodustab ühise tegevuskava juhtkomitee, mis erineb rakenduskavade järelevalvekomisjonidest. Juhtkomitee tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas.

Komitee koosseisu otsustab liikmesriik kokkuleppel korraldusasutusega, austades partnerluse põhimõtet.

Komisjon võib osaleda juhtkomitee töös nõuandva pädevusega.

2.           Juhtkomitee teostab järgmisi toiminguid:

(a) hindab ühise tegevuskava vahe-eesmärkide, väljundite ja tulemuste saavutamisel tehtud edusamme;

(b) vaatab läbi ja kiidab heaks ettepanekud muuta ühist tegevuskava, et võtta arvesse kõiki probleeme, mis võivad mõjutada selle teostamist.

3.           Liikmesriigi esitatud ühise tegevuskava muutmise taotlused peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud. Komisjon hindab, kas muutmistaotlus on põhjendatud, võttes arvesse liikmesriigi esitatud teavet. Komisjon teeb oma tähelepanekud ja liikmesriik esitab komisjonile kogu vajaliku lisateabe. Komisjon teeb muutmistaotluse suhtes otsuse hiljemalt kolm kuud pärast seda, kui liikmesriik on selle ametlikult esitanud, eeldusel, et komisjoni tehtud märkusi on nõuetekohaselt arvesse võetud. Muudatus jõustub otsuse tegemise kuupäevast, kui otsuses ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 98

Ühise tegevuskava finantsjuhtimine ja kontroll

1.           Ühise tegevuskava raames toetusesaajale tehtavaid makseid käsitatakse ühekordsete maksete või ühikukulude standardastmestikena. Artikli 57 lõike 1 punktis c sätestatud ühekordsete maksete ülempiiri ei kohaldata.

2.           Ühise tegevuskava finantsjuhtimise, kontrolli ja auditeerimise eesmärk on eranditult kontrollida, et ühise tegevuskava heakskiitmise otsuses kindlaks määratud maksetingimused on täidetud.

3.           Toetusesaaja ja tema vastutusel tegutsevad üksused võivad toimingute rakendamise kulude suhtes kohaldada oma raamatupidamistavasid. Toetusesaaja raamatupidamistavasid ja tegelikult kantud kulusid ei auditeeri auditeerimisasutus ega komisjon.

IV PEATÜKK

Territoriaalne areng

Artikkel 99 Integreeritud territoriaalsed investeeringud

1.           Kui [ESFi] määruse … artikli 12 lõikes 1 määratletud linna arengustrateegia või muu territoriaalne strateegia või pakt nõuab integreeritud lähenemisviisi, mis hõlmab investeeringuid ühe või mitme rakenduskava rohkem kui ühe prioriteetse suuna raames, viiakse meetmed ellu integreeritud territoriaalse investeeringuna („ITI”).

2.           Asjaomastes rakenduskavades määratakse kindlaks planeeritud ITI-d ja sätestatakse soovituslik eraldis igalt prioriteetselt suunalt igale ITI-le.

3.           Liikmesriik või korraldusasutus võib määrata ühe või mitu vahendusasutust, sealhulgas kohalikud asutused, piirkondlikud arendusasutused või valitsusvälised organisatsioonid, kes korraldavad ja rakendavad ITI-t.

4.           Liikmesriik või asjaomased korraldusasutused tagavad, et rakenduskava järelevalvesüsteem määrab kindlaks ITI-t toetava prioriteetse suuna toimingud ja väljundid.

III JAOTIS JÄRELEVALVE, HINDAMINE, TEAVE JA KOMMUNIKATSIOON

I PEATÜKK Järelevalve ja hindamine

Artikkel 100 Järelevalvekomisjoni ülesanded

1.           Järelevalvekomisjon kontrollib järgmist:

(a) mis tahes asjaolud, mis mõjutavad rakenduskava täitmist;

(b) hindamiskava täitmise edukus ja hindamistulemuste järelmeetmed;

(c) kommunikatsioonistrateegia rakendamine;

(d) suurprojektide rakendamine;

(e) ühiste tegevuskavade rakendamine;

(f) soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja mittediskrimineerimise, sealhulgas puuetega inimeste juurdepääsu edendamise meetmed;

(g) säästva arengu edendamise meetmed;

(h) rakenduskava raames võetud meetmed, mis on seotud eeltingimuste täitmisega;

(i) rahastamisvahendid.

2.           Järelevalvekomisjon kontrollib ja kiidab heaks järgmist:

(a) toimingute valimise metoodika ja valikukriteeriumid;

(b) iga-aastased rakendusaruanded ja lõplikud rakendusaruanded;

(c) hindamiskava rakenduskava ja kava iga muudatuse jaoks;

(d) kommunikatsioonistrateegia rakenduskava ja strateegia iga muudatuse jaoks;

(e) korraldusasutuse tehtud ettepanek rakenduskava mis tahes muudatuse kohta.

Artikkel 101 Rakendusaruanded majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi kohta

1.           Liikmesriik esitab 30. aprilliks 2016 ja iga järgneva aasta 30. aprilliks kuni 2022. aastani (kaasa arvatud) komisjonile iga-aastase aruande rakenduskava täitmise kohta vastavalt artikli 44 lõikele 1. 2016. aastal esitatud aruanne hõlmab majandusaastaid 2014 ja 2015 ning ajavahemikku kulu abikõlblikkuse alguskuupäevast kuni 31. detsembrini 2013.

2.           Rakendamise aastaaruannetes esitatakse teave järgmiste elementide kohta:

(a) rakenduskava rakendamine kooskõlas artikli 44 lõikega 2;

(b) suurprojektide ja ühiste tegevuskavade ettevalmistamise ja rakendamise edenemine.

3.           2017. ja 2019. aastal esitatavas rakendamise aastaaruandes esitatakse vastavalt artikli 44 lõigetes 3 ja 4 nõutav teave ja lõikes 2 nimetatud teave koos alljärgnevalt nimetatud teabega ja antakse sellele hinnang:

(a) edusammud integreeritud lähenemisviisi rakendamisel, mis hõlmab territoriaalset arengut, sh linnade säästvat arengut, ning rakenduskava kohast kohalikku arendustegevust kogukonna eestvedamisel;

(b) edusammud liikmesriikide asutuste ja toetusesaajate fondide haldamise ja nende kasutamise suutlikkuse tõstmiseks meetmete rakendamisel;

(c) edusammud piirkondadevaheliste ja rahvusvaheliste meetmete rakendamisel;

(d) edusammud hindamiskava rakendamisel ja hindamise leidudega seotud järelmeetmed;

(e) erimeetmed, mis on võetud meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamiseks ning diskrimineerimise vältimiseks, sh puudega inimeste erivajadustega arvestamiseks, ning kord, mida rakendatakse selle tagamiseks, et rakenduskavadesse kaasataks sooküsimused;

(f) artikli 8 alusel säästva arengu edendamiseks võetud meetmed;

(g) fondide kommunikatsioonistrateegia raames võetud teabe- ja avalikustamismeetmete tulemused;

(h) vajaduse korral edusammud, mis on tehtud sotsiaalse innovatsiooni valdkonna meetmete rakendamisel;

(i) edusammud vaesusest kõige enam mõjutatud geograafiliste piirkondade või kõrgeima diskrimineerimis- või tõrjutusriskiga sihtrühmade erivajaduste rahuldamise meetmete rakendamisel, pöörates eriti tähelepanu marginaliseeritud kogukondadele, lisades vajaduse korral kasutatud rahastamisvahendid;

(j) partnerite kaasamine rakenduskava täitmisse, järelevalvesse ja hindamisse.

4.           Rakendamise aasta- ja lõpparuanded tuleb koostada vastavalt näidistele, mille komisjon võtab vastu rakendusaktide teel. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 143 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 102 Finantsandmete edastamine

1.           Korraldusasutus edastab 31. jaanuariks, 30. aprilliks, 31. juuliks ja 31. oktoobriks komisjonile kontrollimiseks elektrooniliselt iga rakenduskava ja iga prioriteetse suuna kaupa järgmised andmed:

(a) toimingute abikõlblikud kogukulud ja avaliku sektori kulud ning toetuse saamiseks välja valitud toimingute arv;

(b) lepingute või toetusesaajate toetuse saamiseks välja valitud toimingute täitmisel võetud muude juriidiliste kohustuste abikõlblikud kogukulud ja avaliku sektori kulud;

(c) toetusesaajate korraldusasutusele esitatud deklareeritud abikõlblikud kogukulud.

2.           Lisaks sellele sisaldab 31. jaanuariks edastatud teave eespool nimetatud andmeid esitatuna meetmete kategooriate kaupa. Nimetatud andmete edastus loetakse artikli 44 lõikes 2 osutatud finantsandmete edastamise nõuetele vastavaks.

3.           Andmete edastamisega, mis tuleb teostada 31. jaanuariks ja 31. juuliks, kaasneb prognoos summa kohta, mille saamiseks kavatseb liikmesriik esitada maksetaotluse jooksval ja järgneval majandusaastal.

4.           Käesoleva artikli alusel esitatavate andmete edastamise lõpptähtaeg on esitamise kuule eelneva kuu lõpp.

Artikkel 103 Ühtekuuluvusaruanne

Aluslepingu artiklis 175 osutatud komisjoni aruanne peab sisaldama järgmist:

(a) majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvusega, piirkondade sotsiaal-majandusliku olukorra ja arengu ning liidu prioriteetide kaasamisega seotud edusammude kirjeldus;

(b) fondide, EIP ja muude rahastamisvahendite rolli ning muu liidu ja riigisisese poliitika edusammudele avaldatud mõju kirjeldus.

Artikkel 104 Hindamine

1.           Korraldusasutus koostab igale rakenduskavale hindamiskava. Hindamiskava esitatakse järelevalvekomisjonile selle esimesel koosolekul. Kui üksainus järelevalvekomisjon tegeleb rohkem kui ühe rakenduskavaga, võib ka hindamiskava katta kõiki asjaomaseid rakenduskavasid.

2.           31. detsembriks 2020 esitavad korraldusasutused komisjonile iga programmi kohta programmitöö perioodi jooksul tehtud hindamiste tulemuste kokkuvõtliku aruande, sealhulgas hinnangu programmi peamistele väljunditele ja tulemustele.

3.           Komisjon viib läbi järelhindamised tihedas koostöös liikmesriigi ja korraldusasutustega.

II PEATÜKK Teavitamine ja kommunikatsioon

Artikkel 105 Teave ja reklaam

1.           Liikmesriigid ja korraldusasutused vastutavad alljärgneva eest:

(a) asjaomase liikmesriigi kõigi rakenduskavade kohta teavet ja rakenduskavadele juurdepääsu pakkuva ühtse veebisaidi või ühtse veebiportaali loomise tagamine;

(b) võimalike toetusesaajate teavitamine rakenduskavaga seotud rahastamisvõimalustest;

(c) ühtekuuluvuspoliitika ja fondide rolli ja saavutuste tutvustamine liidu kodanikele teabe- ja kommunikatsioonimeetmete kaudu, mis käsitlevad partnerluslepingute, rakenduskavade ja toimingute tulemusi ja mõju.

2.           Selleks et tagada fondide toetuse läbipaistvus, peavad liikmesriigid rakenduskavade ja fondide kaupa CSV- või XML-vormingus toimingute loendit, mis on ligipääsetav ühtse veebisaidi või ühtse veebiportaali kaudu, milles esitatakse kõigi asjaomase liikmesriigi rakenduskavade loend ja kokkuvõte.

Toimingute loendit uuendatakse vähemalt iga kolme kuu tagant.

Miinimumteave, mis peab toimingute loendis kindlasti olemas olema, on sätestatud VI lisas.

3.           Avalikustamise ja teavitamise meetmeid käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad taotlejate ja toetusesaajate jaoks on sätestatud VI lisas.

4.           Toiminguid puudutavate teabe- ja reklaamimeetmete tehnilised omadused, juhised embleemi loomiseks ja standardvärvide määratluse võtab komisjon vastu rakendusaktidega artikli 143 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 106 Kommunikatsioonistrateegia

1.           Korraldusasutus koostab kommunikatsioonistrateegia iga rakenduskava jaoks. Mitmele rakenduskavale võib koostada ühise kommunikatsioonistrateegia.

Kommunikatsioonistrateegia peab sisaldama VI lisas sätestatud punkte ja kavandatud teavitamise ja avalikustamise meetmete üksikasju, mida igal aastal ajakohastatakse.

2.           Kommunikatsioonistrateegia arutatakse läbi ja kiidetakse heaks esimesel järelevalvekomisjoni koosolekul pärast rakenduskava vastuvõtmist.

Kõik kommunikatsioonistrateegia parandused arutatakse järelevalvekomisjonis läbi ja need kiidab heaks järelevalvekomisjon.

3.           Korraldusasutus teavitab rakenduskava järelevalvekomisjoni vähemalt üks kord aastas kommunikatsioonistrateegia rakendamise edusammudest ja oma tulemuste hindamisest.

Artikkel 107 Teavitamise ja kommunikatsiooni ametnikud ning nende võrgustikud

1.           Iga liikmesriik määrab ametisse teabe- ja kommunikatsiooniametniku, kes koordineerib ühe või mitme fondiga seotud teavitamis- ja kommunikatsioonimeetmeid ning teavitab vastavalt komisjoni.

2.           Teabe- ja kommunikatsiooniametnik koordineerib ja juhatab fondide teabeedastajate riikliku võrgustiku koosolekuid, sealhulgas asjaomaseid Euroopa territoriaalse koostöö programme, VI lisas osutatud veebisaidi või veebiportaali loomist ja teenindamist ning tal on kohustus anda ülevaade kommunikatsioonimeetmetest, mis on võetud riigi tasandil.

3.           Iga korraldusasutus määrab isiku, kes vastutab teavitamise ja kommunikatsiooni eest rakenduskava tasandil, ja teavitab komisjoni määratud isikutest.

4.           Komisjon moodustab liikmesriikide ja korraldusasutuste määratud liikmetest koosnevad üleliidulised võrgustikud, et tagada kommunikatsioonistrateegiate rakendamise tulemuste jagamine, teavitamis- ja kommunikatsioonimeetmete rakendamise kogemuste vahetus ning heade tavade vahetus.

IV JAOTIS TEHNILINE ABI

Artikkel 108 Tehniline abi komisjoni algatusel

Fondid võivad toetada tehnilist abi kuni piirmäärani 0,35 % nende vastavast aastasest eraldisest.

Artikkel 109 Tehniline abi liikmesriikide algatusel

1.           Iga fond võib rahastada tehnilise abi toiminguid, mis on abikõlblikud mõne muu fondi raames. Fondidest tehniliseks abiks eraldatud summa piirdub 4 %-ga kogusummast, mis eraldatakse fondidest rakenduskavadele majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi alla kuuluvate piirkonnakategooriate lõikes.

2.           Tehnilist abi antakse ühe fondi rahastatava prioriteetse suunana rakenduskava raames või eraldi rakenduskavas.

3.           Fondist tehtav tehnilise abi eraldis ei ületa 10% selle fondi kogueraldisest liikmesriigi rakenduskavale majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi iga piirkonnakategooria lõikes.

V JAOTIS FONDIDELT SAADAV RAHALINE TOETUS

Artikkel 110 Kaasfinantseerimismäärade kehtestamine

1.           Komisjoni rakenduskava vastuvõtvas otsuses määratakse kindlaks kaasfinantseerimise määr ja fondidest igale prioriteetsele suunale antav maksimumtoetus.

2            Komisjoni otsuses sätestatakse iga prioriteetse suuna jaoks, kas prioriteetse suuna kaasfinantseerimise määra kohaldatakse:

a)      abikõlblike kulude kogusummale, sealhulgas avaliku ja erasektori kulud; või

b)      avaliku sektori abikõlblikele kuludele.

3.           Rakenduskavade kaasfinantseerimise määr iga prioriteetse suuna tasandil majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi raames ei tohi olla suurem kui:

(a) 85 % Ühtekuuluvusfondi puhul;

(b) 85 % vähem arenenud piirkondade puhul liikmesriikides, mille SKP elaniku kohta aastatel 2007–2009 oli alla 85 % EL-27 keskmisest samal perioodil, ning äärepoolseimate piirkondade puhul;

(c) 80 % vähem arenenud piirkondade puhul, mis asuvad muudes liikmesriikides peale punktis b osutatute ning mis 1. jaanuari 2014. aasta seisuga on toetuskõlblikud Ühtekuuluvusfondi üleminekurežiimi alusel;

(d) 75 % vähem arenenud piirkondade puhul muudes liikmesriikides peale punktides b ja c osutatute ning kõikides piirkondades, mille SKP elaniku kohta oli aastatel 2007–2013 alla 75 % EL-25 keskmisest vaatlusperioodil, kuid mille SKP elaniku kohta on üle 75 % EL-27 keskmisest SKP-st;

(e) 60 % üleminekupiirkondade puhul, välja arvatud punktis d osutatud piirkonnad;

(f) 50 % enam arenenud piirkondade puhul, välja arvatud punktis d osutatud piirkonnad.

Rakenduskavade kaasfinantseerimise määr iga prioriteetse suuna tasandil Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames ei tohi olla üle 75%.

4.           Täiendavate eraldiste kaasfinantseerimise määr kooskõlas artikli 84 lõike 1 punktiga e ei tohi olla üle 50 %.

Sama kaasinfantseerimise määra kohaldatakse täiendavate eraldiste suhtes määruse (EL) nr […]/2012 [Euroopa territoriaalse koostöö määrus] artikli 4 lõike 2 alusel.

5.           Lõikele 3 vastavat maksimaalset kaasfinantseerimismäära prioriteetse suuna tasandil tõstetakse kümme protsendipunkti, kui kogu prioriteetne suund viiakse ellu rahastamisvahendite abil või kogukonna juhitud arengu kaudu.

6.           Fondide toetus igale prioriteetsele suunale ei ole väiksem kui 20 % avaliku sektori abikõlblikest kuludest.

7.           Rakenduskava raames võib luua eraldi prioriteetse suuna, mille kaasrahastamise määr on kuni 100 %, et toetada liidu tasandil loodud ja komisjoni poolt otse või kaudselt juhitud rahastamisvahendite kaudu teostatavaid toiminguid. Kui eraldi prioriteetne suund on sellel eesmärgil loodud, ei tohi toetust selle suuna raames teiste vahendite abil ellu viia.

Artikkel 111 Kaasfinantseerimismäärade muutmine

Prioriteetsele suunale fondidest antava kaasfinantseerimise määra võib muuta, võttes arvesse järgmist:

(1) prioriteetse suuna olulisus liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia elluviimises, arvestades konkreetseid puudusi, millega tuleb tegeleda;

(2) keskkonna kaitsmine ja parandamine, rakendades peamiselt ettevaatuspõhimõtet, ennetusmeetmete põhimõtet ning põhimõtet, et saastaja maksab;

(3) erafinantseerimise määr;

(4) hõlmatud peavad olema looduslikult või geograafiliselt püsivalt väga ebasoodsate tingimustega piirkonnad, mis on määratletud järgmiselt:

(a) Ühtekuuluvusfondist toetust saavad saareliikmesriigid ja muud saared, välja arvatud saared, millel asub liikmesriigi pealinn või millel on püsiühendus maismaaga;

(b) liikmesriigi õigusaktides määratletud mägipiirkonnad;

(c) hõredalt asustatud (alla 50 elaniku ruutkilomeetri kohta) ja eriti hõredalt asustatud (alla kaheksa elaniku ruutkilomeetri kohta) alad.

NELJAS OSA FONDIDE JA EMKFi SUHTES KOHALDATAVAD ÜLDSÄTTED

VI I JAOTIS JUHTIMINE JA KONTROLL

I PEATÜKK Juhtimis- ja kontrollisüsteemid

Artikkel 112 Liikmesriikide kohustused

1.           Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas artiklitega 62 ja 63 luuakse rakenduskavade haldus- ja kontrollisüsteemid.

2.           Liikmesriigid ennetavad, avastavad ja kõrvaldavad eeskirjade eiramisi ning nõuavad sisse liigselt makstud summad koos hilinenud maksete viivistega. Nad teatavad eeskirjade eiramisest komisjonile ning hoiavad komisjoni kursis haldus- ja kohtumenetluste käiguga.

Kui toetusesaajale alusetult makstud summasid ei ole võimalik sisse nõuda ja selle põhjuseks on liikmesriigi viga või hooletus, vastutab liikmesriik asjaomaste summade liidu üldeelarvesse tagasimaksmise eest.

Komisjonile antakse volitus võtta artikli 142 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse eeskirjad käesolevas lõikes sätestatud liikmesriikide kohustuste kohta.

3.           Liikmesriigid tagavad, et hiljemalt 31. detsembril 2014 saab kogu teabevahetus toetusesaajate ning korraldus-, sertifitseerimis-, auditeerimis- ja vahendusasutuste vahel toimuda ainuüksi elektrooniliste andmevahetussüsteemide kaudu.

Süsteemid hõlbustavad koostalitust liikmesriikide ja liidu raamistikega ning võimaldavad toetusesaajatel esitada esimeses alapunktis osutatud teabe ainult ühel korral.

Komisjon võtab rakendusaktidega vastu üksikasjalikud eeskirjad käesoleva lõike alusel toimuva teabevahetuse kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 143 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Esimest, teist ja kolmandat lõiku ei kohaldata EMKFi suhtes.

II PEATÜKK Juhtimis- ja kontrolliasutused

Artikkel 113 Asutuste määramine

1.           Liikmesriik määrab iga rakenduskava korraldusasutusteks riikliku, piirkondliku või kohaliku avaliku sektori asutuse. Sama avaliku sektori asutuse võib määrata enam kui ühe rakenduskava korraldusasutuseks.

2.           Liikmesriik määrab iga rakenduskava sertifitseerimisasutuseks riikliku, piirkondliku või kohaliku avaliku sektori asutuse, ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist. Sama sertifitseerimisasutuse võib määrata enam kui ühele rakenduskavale.

3.           Liikmesriik võib määrata rakenduskavale korraldusasutuse, mis teostab lisaks ka sertifitseerimisasutuse ülesandeid.

4.           Liikmesriik määrab igale rakenduskavale korraldus- ja sertifitseerimisasutusest täielikult sõltumatuks auditeerimisasutuseks riikliku, piirkondliku või kohaliku avaliku sektori asutuse. Sama auditeerimisasutuse võib määrata enam kui ühele rakenduskavale.

5.           Majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi ja EMKFi puhul võivad korraldusasutus, vajaduse korral sertifitseerimisasutus, ja auditeerimisasutus kuuluda samasse avaliku sektori asutusse, tingimusel, et järgitakse ülesannete lahususe põhimõtet.

Rakenduskavade puhul, mille toetus fondidest kokku on üle 250 000 000 euro, või EMKFi puhul üle 100 000 000 euro, ei või auditeerimisasutus siiski kuuluda samasse avaliku sektori asutusse, kuhu kuulub korraldusasutus.

6.           Liikmesriik võib määrata ühe või mitu vahendusasutust, mis täidavad teatavaid korraldus- või sertifitseerimisasutuse ülesandeid selle asutuse vastutusel. Korraldus- või sertifitseerimis- ja vahendusasutuste vastavasisulised omavahelised kokkulepped vormistatakse ametlikult kirjaliku dokumendina.

7.           Liikmesriik või korraldusasutus võib vahendusasutuse ja liikmesriigi või korraldusasutuse vahelise kirjaliku lepinguga usaldada rakenduskava osa juhtimise vahendusasutusele (edaspidi: „üldine toetus”). Vahendusasutus esitab tagatise enda maksevõime kohta ja pädevuse kohta nii asjaomases valdkonnas kui ka haldus- ja finantsjuhtimise alal.

8.           Liikmesriik sätestab kirjalikult eeskirjad, millega reguleeritakse tema suhteid korraldus-, sertifitseerimis- ja auditeerimisasutustega, taoliste asutuste omavahelisi suhteid ning nende suhteid komisjoniga.

Artikkel 114 Korraldusasutuse ülesanded

1.           Korraldusasutuse ülesanne on juhtida rakenduskava vastavalt usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele.

2.           Rakenduskava programmijuhtimise osas teeb korraldusasutus järgmist:

(a) toetab järelevalvekomisjoni tööd ja tagab talle tema ülesannete teostamiseks vajaliku teabe, iseäranis rakenduskava eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme puudutavad andmed, finantsandmed ning näitajaid ja vahe-eesmärke puudutavad andmed;

(b) koostab ja pärast järelvalvekomisjoni heakskiitu esitab komisjonile rakendamise aasta- ja lõpparuanded;

(c) teeb vahendusasutustele ja toetusesaajatele kättesaadavaks teabe, mis on oluline vastavalt nende ülesannete teostamiseks ning toimingute rakendamiseks;

(d) loob süsteemi, millega kirjendatakse ja salvestatakse elektrooniliselt iga toimingu andmed, mis on vajalikud järelevalveks, hindamiseks, finantsjuhtimiseks, kontrollimiseks ja auditeerimiseks, sealhulgas vajaduse korral toimingute üksikute osalejate kohta;

(e) tagab, et punktis d osutatud andmeid kogutakse ja salvestatakse süsteemis ning et näitajaid puudutavad andmed jaotatakse soo alusel, kui seda nõuab ESFi määruse I lisa.

3.           Toimingute valimisel korraldusasutus:

(a) koostab ja heakskiitmise järel kohaldab asjaomaseid valikumenetlusi ning -kriteeriume, mis:

i)        on mittediskrimineerivaid ja läbipaistvaid;

ii)       arvestavad artiklites 7 ja 8 sätestatud üldpõhimõtteid;

(b) tagab, et valitud toiming jääb asjaomase fondi või asjaomaste fondide rakendusalasse ja rakenduskava sekkumiskategooriasse või EMKFi puhul prioriteedi või prioriteetide prioriteetse suuna või suundade puhul määratud meetmesse sekkumiskategooriasse;

(c) esitab toetusesaajale dokumendi, milles kirjeldatakse iga toimingu toetuse tingimusi, sealhulgas erinõudeid toimingu raames pakutavatele toodetele või teenustele, rahastamiskava ja teostamise tähtaega;

(d) veendub enne toimingu heakskiitmist, et toetusesaajal on haldus-, finants- ja toimimissuutlikkus punktis c määratletud tingimuste täitmiseks;

(e) veendub, et kui toiming on alanud enne rahastamistaotluse esitamist korraldusasutusele, on täidetud toimingut puudutavad olulised liidu ja siseriiklikud eeskirjad;

(f) tagab, et taotleja ei saa toetust fondidest, kui temalt on nõutud või oleks tulnud nõuda tagasi toetust vastavalt artiklile 61 tootmistegevuse ümberpaigutamise eest liidu sees;

(g) määrab sekkumiskategooriad või EMKFi puhul meetmed, mille alla toimingu kulud arvatakse.

4.           Rakenduskava finantsjuhtimise ja -kontrolliga seotud korraldusasutus:

(a) kontrollib, et kaasrahastatavad tooted on tarnitud ja teenused osutatud ning et toetusesaajad on deklareeritud kulud tasunud ning et kulud vastavad kohaldatavatele liidu ja riiklikele õigusnormidele, rakenduskavale ning toimingu toetuse tingimustele;

(b) tagab, et tegelikult tehtud abikõlblike kulude alusel hüvitatavate toimingute rakendamisse kaasatud toetusesaajad kasutavad eraldi raamatupidamissüsteemi või vastavaid raamatupidamiskoode kõigi toiminguga seotud tehingute kohta;

(c) rakendab tõhusaid ja proportsionaalseid pettusevastaseid meetmeid, arvestades kindlakstehtud riske;

(d) loob menetlused, millega tagatakse, et kõiki kulusid ja auditeid puudutavaid dokumente, mida on vaja piisava kontrolljälje tagamiseks, hoitakse kooskõlas artikli 62 punkti g nõuetega;

(e) koostab juhtkonna kinnitava avalduse juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimise, aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ning korrektsuse ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimise kohta ning raporti, milles kirjeldatakse teostatud finantskontrolli tulemusi, juhtimis- ja kontrollisüsteemis tuvastatud nõrkusi ning rakendatud parandusmeetmeid.

5.           Lõike 4 punkti a alusel teostatavad kontrollid hõlmavad järgmisi menetlusi:

(a) toetusesaajate iga hüvitamistaotluse halduskontrollid;

(b) toimingute kohapealne kontroll.

Kohapealsete kontrollide sagedus ja ulatus peab olema proportsionaalne toimingule eraldatava avaliku sektori toetuse summa ning juhtimis- ja kontrollisüsteemi tervikuna ähvardava riski tasemega, mille auditeerimisasutus kontrollide ning auditite käigus kindlaks on teinud.

6.           Üksikute toimingute kohapealseid kontrolle lõike 5 punkti b tähenduses võidakse teha valimi alusel.

7.           Kui korraldusasutus on rakenduskava raames ühtlasi toetusesaaja, peavad lõike 4 punktis a osutatud kontrollid tagama piisava ülesannete lahususe.

8.           Komisjon võtab artikli 142 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse lõike 2 punktis d osutatud teabevahetuse üksikasjalikud eeskirjad.

9.           Komisjon võtab artikli 142 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse lõike 4 punktis d osutatud kontrolljälje korda puudutavad eeskirjad.

10.         Komisjon võtab rakendusaktidega vastu lõike 4 punktis e osutatud juhtkonna kinnitava avalduse näidise. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 143 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.

Artikkel 115 Sertifitseerimisasutuse ülesanded

Rakenduskava sertifitseerimisasutuse põhiülesanded on:

(a) koostada ja esitada komisjonile maksetaotlusi ning tõendada, et need lähtuvad usaldusväärsetest raamatupidamissüsteemidest, rajanevad kontrollitavatel tõendavatel dokumentidel ning on läbinud korraldusasutuse kontrollid;

(b) koostada iga-aastasi raamatupidamisaruandeid;

(c) tõendada aastaaruannete terviklikkust, täpsust ja õigsust ning seda, et arvestuskannetesse kantud kulud vastavad kohaldatavatele liidu ja siseriiklikele eeskirjadele ning et need on tehtud seoses toimingutega, mis on rahastamiseks välja valitud vastavalt rakenduskava suhtes kohaldatavatele kriteeriumidele ning on vastavuses liidu ja siseriiklike eeskirjadega;

(d) tagada sellise süsteemi olemasolu, milles kirjendatakse ja salvestatakse elektroonilisel kujul iga toimingu raamatupidamisandmikud ning mis toetab kõiki andmeid, mida on vaja, et koostada maksetaotlusi ja raamatupidamise aastaaruandeid, sealhulgas sissenõutavate summade, sissenõutud summade ning toimingu või rakenduskava kogu toetuse või selle osa tühistamise järel tühistatud summade andmikud;

(e) maksetaotluste koostamise ja esitamise puhul tagada, et ta on saanud korraldusasutuselt piisavalt teavet kuludega seotud menetluste ja teostatud kontrollide kohta;

(f) arvestada maksetaotluste koostamisel ja esitamisel kõikide auditeerimisasutuse poolt või tema vastutusel teostatud auditite tulemusi;

(g) hoida elektroonilisel kujul raamatupidamisandmikke komisjonile deklareeritud kulude ja toetusesaajatele makstud vastava avaliku sektori toetuse kohta;

(h) pidada arvestust sissenõutud summade ning toimingu või rakenduskava kogu toetuse või selle osa tühistamise järel tühistatud summade kohta. Sissenõutud summad makstakse liidu üldeelarvesse tagasi enne rakenduskava lõpetamist, arvates need maha kulude järgmisest eelarvestusest.

Artikkel 116 Auditeerimisasutuse ülesanded

1.           Auditeerimisasutus tagab, et auditeeritakse juhtimis- ja kontrollisüsteeme, sobivat toiminguvalimit ning raamatupidamise aastaaruandeid.

Komisjonile antakse volitus võtta artikli 142 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse tingimused, millele auditid peavad vastama.

2.           Kui auditeid teostab asutus, mis ei ole auditeerimisasutus, tagab auditeerimisasutus, et taolisel asutusel on tegevuses vajalik sõltumatus.

3.           Auditeerimisasutus tagab, et auditeerimisel võetakse arvesse rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandardeid.

4.           Auditeerimisasutus koostab kuue kuu jooksul rakenduskava vastuvõtmisest auditistrateegia auditite teostamiseks. Auditistrateegias kirjeldatakse auditeerimismetoodikat, toiminguauditite valimivõtumeetodit ja auditite kavandamist jooksvaks aruandeaastaks ning kaheks järgmiseks aruandeaastaks. Auditistrateegiat ajakohastatakse igal aastal alates 2016. aastast kuni 2022. aastani (kaasa arvatud). Kui rohkem kui ühe rakenduskava suhtes kehtib ühine juhtimis- ja kontrollisüsteem, võib koostada asjaomaste rakenduskavade tarvis ühtse auditistrateegia. Auditeerimisasutus esitab auditistrateegia komisjonile, kui viimane seda taotleb.

5.           Auditeerimisasutus koostab:

i)       audiitori järeldusotsuse eelmise aruandeaasta raamatupidamise aastaaruannete kohta, mis hõlmab raamatupidamise aastaaruannete terviklikkust, täpsust ja õigsust ning juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimist ning raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust;

ii)       iga-aastase kontrolliaruande, milles kirjeldatakse eelmise aruandeaasta vältel teostatud auditite tähelepanekuid.

Punkti ii kohases aruandes kirjeldatakse juhtimis- ja kontrollisüsteemis tuvastatud puudusi ning rakendatud või rakendamiseks kavandatavaid parandusmeetmeid.

Kui rohkem kui ühe rakenduskava suhtes kehtib ühine juhtimis- ja kontrollisüsteem, võib punktis ii nõutavad andmed rühmitada ühtsesse aruandesse.

6.           Komisjon võtab rakendusaktidega vastu auditistrateegia, audiitori järeldusotsuse ja iga-aastase kontrolliaruande ning lisaks ka lõikes 4 osutatud valimimeetodi näidised. Need rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 143 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusele.

7.           Rakenduseeskirjad komisjoni ametnike või komisjoni volitatud esindajate tehtud auditite jooksul kogutavate andmete kasutamise kohta võtab komisjon vastu artikli 143 punktis 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

III PEATÜKK Akrediteerimine

Artikkel 117 Korraldus- ja sertifitseerimisasutuse akrediteerimine ning akrediteeringu tühistamine

1.           Akrediteerimisasutus võtab vastu ametliku otsuse akrediteerida korraldus- ja sertifitseerimisasutused, mis vastavad akrediteerimiskriteeriumidele, mille komisjon on kehtestanud artikli 142 kohaste delegeeritud õigusaktidega.

2.           Lõikes 1 osutatud ametlik otsus põhineb auditiaruandel ja audiitori järeldusotsusel, mille koostab sõltumatu auditeerimisasutus, kes hindab juhtimis- ja kontrollisüsteemi, sealhulgas vahendusasutuste rolli selles, ning süsteemi vastavust artiklitele 62, 63, 114 ja 115. Akrediteerimisasutus võtab arvesse seda, kas rakenduskava juhtimis- ja kontrollisüsteemid on sarnased eelmise programmitöö perioodi tarvis kehtestatud süsteemidega, ning lisaks ka tõendeid nende tõhusa toimimise kohta.

3.           Liikmesriik esitab lõikes 1 osutatud ametliku otsuse komisjonile kuue kuu jooksul rakenduskava vastuvõtmise otsuse tegemisest.

4.           Kui fondidest rakenduskavale eraldatav toetus ületab kokku 250 000 000 eurot või EMKFist eraldatav toetus ületab 100 000 000 eurot, võib komisjon kahe kuu jooksul lõikes 1 osutatud ametliku otsuse kättesaamisest taotleda sõltumatu auditeerimisorgani aruannet ja järeldusotsust ning juhtimis- ja kontrollisüsteemi kirjeldust.

Komisjon võib teha märkusi kahe kuu jooksul dokumentide kättesaamisest.

Otsustades, kas neid dokumente taotleda, võtab komisjon arvesse seda, kas rakenduskava juhtimis- ja kontrollisüsteemid on sarnased eelmise programmitöö perioodi tarvis rakendatud süsteemidega, kas korraldusasutus teostab ka sertifitseerimisasutuse ülesandeid, ja tõendeid nende tõhusa toimimise kohta.

Artikkel 118 Koostöö auditeerimisasutustega

1.           Komisjon teeb auditeerimisasutustega koostööd nende auditeerimiskavade ja -meetodite koordineerimiseks ning annab neile viivitamata teada juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditite tulemustest.

2.           Koostöö hõlbustamiseks juhtudel, kui liikmesriik määrab rohkem kui ühe auditeerimisasutuse, võib liikmesriik määrata koordineerimisorgani.

3.           Komisjon, auditeerimisasutused ja koordineerimisorgan kohtuvad korrapäraselt ning vähemalt kord aastas, kui ei ole kokku lepitud teisiti, et tutvuda iga-aastase kontrolliaruande, järeldusotsuse ja auditistrateegiaga ning vahetada arvamusi juhtimis- ja kontrollisüsteemide täiustamisega seotud küsimustes.

VII JAOTIS FINANTSJUHTIMINE, RAAMATUPIDAMISARVESTUSE KONTROLL JA HEAKSKIITMINE NING FINANTSKORREKTSIOONID

I PEATÜKK Finantsjuhtimine

Artikkel 119  Ühised makse-eeskirjad

Liikmesriik tagab, et hiljemalt rakenduskava lõpuks toetusesaajatele makstud avaliku sektori toetuse summa on vähemalt võrdne toetusega, mille komisjon on fondidest liikmesriigile maksnud.

Artikkel 120 Ühised eeskirjad vahe- ja lõppmaksete arvutamise kohta

1.           Komisjon hüvitab vahemaksetena 90% summast, mis saadakse, kui maksetaotlusse kantud prioriteetse suuna prioriteedi abikõlblike kulude suhtes kohaldatakse rakenduskava vastuvõtmise otsuses sätestatud vastava prioriteetse suuna prioriteedi kaasrahastamise määra. Aastabilanss määratakse kooskõlas artikli 130 lõikega 1.

2.           Fondide või EMKFi toetuse osamaksed prioriteetsele suunale prioriteedile vahe- ja lõppmaksete kaudu ei tohi olla suuremad kui:

(a) prioriteetse suuna prioriteedi maksetaotluse alusel näidatud avaliku sektori toetus ning

(b) fondide või EMKFi toetuse osamaksed prioriteedile prioriteetsele suunale, mis on sätestatud komisjoni otsuses, millega rakenduskava heaks kiidetakse.

3.           Olenemata artiklist 22 ei tohi liidu toetus vahe- ja lõppmaksete kaudu olla suurem kui avaliku sektori toetus ning fondidest või EMKFist igale prioriteetsele suunale prioriteedile eraldatava toetuse maksimaalne summa, nagu on sätestatud komisjoni otsuses, millega rakenduskava heaks kiidetakse.

Artikkel 121 Maksetaotlused

1.           Maksetaotlused sisaldavad iga prioriteetse suuna prioriteedi puhul:

(a) toimingute rakendamisel toetusesaajate poolt makstud abikõlblike kulude summat, nagu see on sertifitseerimisasutuste arvestuskannetes kirjendatud;

(b) toimingute rakendamisel saadud avaliku sektori toetuse summat, nagu see on sertifitseerimisasutuste arvestuskannetes kirjendatud;

(c) vastavat abikõlblikku avaliku sektori toetust, mis on toetusesaajale makstud, nagu see on sertifitseerimisasutuste arvestuskannetes kirjendatud.

2.           Maksetaotlusse kantud kulutusi tõendatakse maksekviitungitega või samaväärse tõendusjõuga raamatupidamisdokumentidega, välja arvatud artikli 57 lõike 1 punktide b, c ja d, artikli 58, artikli 59 lõikes 1 ja artikli 93 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr […]/2012 (mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1081/2006) [ESFi määrus] artikli 14 kohased toetusevormid. Selliste toetusevormide puhul on maksetaotlusse kantavateks summadeks korraldusasutuse poolt toetusesaajale hüvitatud kulud.

3.           Komisjon võtab rakendusaktidega vastu maksetaotluste näidise. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 143 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 122 Maksed toetusesaajatele

Korraldusasutused tagavad, et toetusesaajad saavad avaliku sektori toetuse kogusumma kätte võimalikult kiiresti ja täiel määral ning igal juhul enne vastavate kulude lisamist maksetaotlusse. Sellest summast ei arvata midagi maha ega peeta kinni täiendavaid erimakse ega muid samaväärse toimega makse, mis võiksid neid summasid toetusesaajate jaoks vähendada.

Artikkel 123 Euro kasutamine

1.           Liikmesriigid, kes ei ole maksetaotluse esitamise päevaks eurot kasutusele võtnud, konverteerivad riigi vääringus tehtud kulud eurodesse. Summa konverteeritakse eurodesse, kasutades komisjoni selle kuu raamatupidamise vahetuskurssi, millal kulu kanti asjaomase rakenduskava korraldusasutuse raamatupidamisarvestusse. Komisjon avaldab konverteerimiskursi igakuiselt elektrooniliselt.

2.           Kui liikmesriik võtab kasutusele euro, kohaldatakse lõikes 1 sätestatud konverteerimiskorda jätkuvalt kõikide kulude suhtes, mille korraldusasutus on raamatupidamisarvestusse kandnud enne riigi vääringu ja euro vahelise kindlaksmääratud konverteerimiskursi jõustumise kuupäeva.

Artikkel 124 Eelmaksed

1.           Esialgsete eelmaksete summa tasutakse osamaksetena järgmiselt:

a)      2014. aastal: 2 % fondidest ja EMKFist rakenduskavale terveks programmitöö perioodiks eraldatava toetuse summast;

b)      2015. aastal: 1 % fondidest ja EMKFist rakenduskavale terveks programmitöö perioodiks eraldatava toetuse summast;

c)      2016. aastal: 1 % fondidest ja EMKFist rakenduskavale terveks programmitöö perioodiks eraldatava toetuse summast.

Kui rakenduskava võetakse vastu 2015. aastal või hiljem, tasutakse varasemad osamaksed vastuvõtmise aastal.

2.           Aastatel 2016–2022 tasutakse iga-aastased eelmaksed enne 1. juulit. Aastal 2016 moodustavad need 2 % fondidest ja EMKFist rakenduskavale terveks programmitöö perioodiks eraldatava toetuse summast. Aastatel 2017–2022 moodustavad need 2,5 % fondidest ja EMKFist rakenduskavale terveks programmitöö perioodiks eraldatava toetuse summast.

Artikkel 125 Eelmaksete väljakandmine

Eelmaksena makstud summad kantakse komisjoni raamatupidamisarvestusest välja vastavalt artiklile 130.

Artikkel 126 Tähtajad vahemaksetaotluste esitamiseks ja tasumiseks

1.           Sertifitseerimisasutus esitab korrapäraselt vahemaksetaotluse, mis hõlmab summasid, mis on kirjendatud tema arvestuskannetes 30. juunil lõppeval aruandeaastal toetusesaajatele tasutud avaliku sektori toetusena.

2.           Sertifitseerimisasutus esitab lõpliku vahemaksetaotluse 31. juuliks pärast eelmise aruandeaasta lõppu ja igal juhul enne järgmise aruandeaasta esimest vahemaksetaotlust.

3.           Esimest vahemaksetaotlust ei tohi esitada enne, kui komisjon on kätte saanud ametliku akti korraldusasutuse akrediteerimise kohta.

4.           Vahemakseid ei või teha rakenduskava puhul, kui komisjonile ei ole saadetud rakendamise aastaaruannet vastavalt artiklile 101 fondispetsiifilistele eeskirjadele.

5.           Vabade vahendite olemasolul teeb komisjon vahemaksed hiljemalt 60 päeva jooksul pärast kuupäeva, mil maksetaotlus komisjonis registreeritakse.

Artikkel 127 Kulukohustustest vabastamine

1.           Komisjon vabastab kohustusest summad, mis arvutatakse rakenduskavale teise lõigu kohaselt ning mida ei ole esialgsete eelmaksete ja iga-aastaste eelmaksete, vahemaksete ja aastabilansimakse tegemiseks ära kasutatud 31. detsembriks teisel majandusaastal, mis järgneb rakenduskava alusel eelarvelise kulukohustuse võtmise aastale, või mille kohta ei ole artikli 126 alusel saadetud artikli 121 kohaselt koostatud maksetaotlust.

Kulukohustustest vabastamise jaoks arvutab komisjon asjaomase summa, liites kõigile perioodi 2015–2020 eelarvelistele kulukohustustele ühe kuuendiku iga-aastastest eelarvelistest kulukohustustest, mis on seotud 2014. aasta kogutoetusega.

2.           Erandina lõike 1 esimesest lõigust ei kohaldata kulukohustustest vabastamise tähtaegu iga-aastaste eelarveliste kulukohustuste suhtes, mis on seotud 2014. aasta kogutoetusega.

3.           Kui esimene iga-aastane eelarveline kulukohustus on seotud 2015. aasta kogutoetusega, siis erandina lõikest 1 ei kohaldata kulukohustustest vabastamise tähtaegu iga-aastaste eelarveliste kulukohustuste suhtes, mis on seotud 2015. aasta kogutoetusega. Sellistel juhtudel arvutab komisjon lõike 1 esimese lõigu summa, liites kõigile perioodi 2016–2020 eelarvelistele kulukohustustele ühe viiendiku iga-aastastest eelarvelistest kulukohustustest, mis on seotud 2015. aasta kogutoetusega.

4.           Kulukohustused, mis on 31. detsembril 2022 veel avatud, vabastatakse, kui komisjonile ei ole 30. septembriks 2023 esitatud artikli 130 lõike 1 alusel nõutavaid dokumente.

II PEATÜKK Raamatupidamisarvestuse kontroll ja heakskiitmine ning lõpetamine

I jagu Raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine

Artikkel 128 Raamatupidamise aastaaruannete sisu

1.           Iga rakenduskava tõendatud raamatupidamise aastaaruanded hõlmavad aruandeaastat ja sisaldavad iga prioriteetse suuna prioriteedi tasandil:

(a) toimingute rakendamisel toetusesaajate kantud abikõlblike kulude summat, nagu see on sertifitseerimisasutuste arvestuskannetes kirjendatud, ja vastava abikõlbliku avaliku sektori tasutud toetuse ning toimingute rakendamisel saadud avaliku sektori toetuse summat;

(b) aruandeaasta jooksul tühistatud ja sissenõutud summasid, aruandeaasta lõpu seisuga sissenõudmisele kuuluvaid summasid, artikli 61 alusel tagastatud summasid ning summasid, mida ei ole võimalik tagasi saada;

(c) iga prioriteetse suuna prioriteedi puhul loendit aruandeaasta jooksul lõpetatud toimingutest, mida toetasid ERF, ja Ühtekuuluvusfond ja EMKF;

(d) iga prioriteetse suuna prioriteedi puhul punktist a lähtuvalt teatavaks tehtud kulude ja sama aruandeaasta maksetaotlustel deklareeritud kulude vastavusse viimist koos mis tahes erinevuste selgitusega.

2.           Sertifitseerimisasutus võib määrata raamatupidamisarvestuses prioriteetse suunaga prioriteetide kaupa eraldise, mis ei ületa 5 % kogukuludest maksetaotlustel, mis on esitatud konkreetse aruandeaasta kohta, kui auditeerimisasutusel on kulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta menetlus pooleli. Selle eraldise summa arvatakse välja lõike 1 punktis a osutatud abikõlblike kulude kogusummast. Summad arvatakse lõplikult sisse järgmise aasta iga-aastasesse raamatupidamisannetesse või neist välja.

Artikkel 129 Teabe esitamine

Iga aasta kohta, alates 2016. aastast kuni 2022. aastani (kaasa arvatud), esitab liikmesriik artikli 75 lõikes 1 osutatud dokumendid.

Artikkel 130 Raamatupidamisarvestuse iga-aastane kontroll ja heakskiitmine

1.           Fondidest ja EMKFist aruandeaastal tasumisele kuuluva summa arvutamiseks võtab komisjon arvesse:

a)      artikli 128 lõike 1 punktis a osutatud arvestuskannetes kirjendatud kulude summat, millele kohaldatakse iga prioriteetse suuna prioriteedi kaasrahastamismäära;

b)      komisjoni poolt selle aruandeaasta jooksul tehtud maksete kogusummat, mis koosneb:

i)        vahemaksete summadest, mille komisjon on tasunud vastavalt artikli 120 lõikele 1 ja artiklile 22, ning

ii)       artikli 124 lõike 2 alusel tasutud iga-aastaste eelmaksete summast.

2.           Raamatupidamise kontrolli ja heakskiidu tulemusena liikmesriigilt tagasinõudmisele kuuluva aastase jääksumma kohta esitab komisjon sissenõudekorralduse. Liikmesriigile tasuda tulev aastane jääksumma liidetakse järgmisele vahemaksele, mille komisjon teeb pärast raamatupidamise kontrolli ja heakskiitu.

3.           Kui liikmesriigist tingitud põhjustel ei ole komisjonil võimalik raamatupidamisarvestust kontrollida ja heaks kiita aruandeaasta lõpule järgnenud aasta 30. aprilliks, teatab komisjon liikmesriigile meetmetest, mis tuleb korraldus- või auditeerimisasutusel rakendada, või täiendavatest juurdlustest, mille teostamist komisjon kavandab artikli 65 lõigete 2 ja 3 alusel.

4.           Komisjon tasub aastabilansi lähtuvalt raamatupidamisarvestuses deklareeritud kuludest, millest arvatakse maha komisjonile deklareeritud kulude suhtes tehtud eraldis, mille suhtes korraldatakse auditeerimisasutuses ärakuulamismenetlus.

Artikkel 131 Jooksev lõpetamine

1.           ERFi, ja Ühtekuuluvusfondi ja EMKFi puhul peavad iga rakenduskava raamatupidamise aastaaruanded sisaldama aruandeaasta jooksul lõpetatud toimingute loendit iga prioriteetse suuna prioriteedi tasandil. Kontrollimise ja heakskiitmise otsusele allutatud raamatupidamisarvestuses sisalduvate toimingutega seotud kulud loetakse lõpetatuks.

2.           ESFi puhul loetakse kulutused, mis sisalduvad raamatupidamisarvestuses, mille kohta on tehtud kontrollimise ja heakskiitmise otsus, lõpetatuks.

Artikkel 132 Dokumentide kättesaadavus

1.           Ilma et see piiraks riigiabi eeskirjade kohaldamist, tagab korraldusasutus, et toiminguid puudutavad tõendavad dokumendid tehakse taotluse alusel komisjonile ja Euroopa Kontrollikojale kättesaadavaks kolme aasta vältel. Kolmeaastane periood algab 31. detsembril aastal, mil artikli 130 alusel tehti raamatupidamisarvestuse kontrolli ja heakskiitmise otsus, või hiljemalt lõppmaksete tasumise kuupäevast.

Kolmeaastane periood katkestatakse kas haldus- ja kohtumenetluste korral või komisjoni nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel.

2.           Dokumente säilitatakse kas originaalide või originaalide tõestatud koopiate kujul või üldtunnustatud andmekandjatel, sealhulgas originaaldokumentide elektrooniliste versioonide või üksnes elektroonilises versioonis dokumentide kujul.

3.           Dokumente säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada, ainult seni, kuni see on vajalik andmete kogumise või hilisema töötlemise eesmärkide jaoks.

4.           Komisjonile antakse volitus võtta artikli 142 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse, milliseid andmekandjaid võib lugeda üldtunnustatuks.

5.           Menetluse, millega tunnistatakse üldtunnustatud andmekandjatel säilitatavate dokumentide vastavust originaaldokumendile, näevad ette siseriiklikud ametiasutused ning see tagab, et säilitatavad versioonid on kooskõlas riiklike juriidiliste nõuetega ja neid saab auditeerimisel kasutada.

6.           Kui dokumendid on olemas üksnes elektroonilisel kujul, peavad kasutatavad arvutisüsteemid vastama tunnustatud turvanormidele, mis tagavad säilitatavate dokumentide vastavuse riiklikele juriidilistele nõuetele ja võimaluse neid auditeerimisel kasutada.

II jagu Rakenduskavade lõpetamine

Artikkel 133  Lõpetamisdokumentide esitamine ja lõppmaksete tasumine

1.           Liikmesriigid esitavad 30. septembriks 2023 järgmised dokumendid:

(a) lõppmaksetaotlus;

(b) fondist toetust saava rakenduskava rakendamise lõpparuanne või EMKFist toetust saava rakenduskava puhul viimane rakendamise aastaaruanne ning

(c) dokumendid artikli 75 lõikes 1 osutatud viimase aruandeaasta kohta (1. juulist 2022 kuni 30. juunini 2023).

2.           Lõppmaksed tasutakse hiljemalt kolme kuu jooksul pärast viimase aruandeaasta raamatupidamisaruande kontrolli ja heakskiitmise kuupäeva või ühe kuu jooksul pärast rakenduskava rakendamise lõpparuande vastuvõtmise kuupäeva, olenevalt sellest, kumb tähtpäev on hilisem.

III jagu Maksete peatamine

Artikkel 134 Maksete peatamine

1.           Komisjon võib peatada kõik prioriteetide prioriteetsete suundade või rakenduskavade tasandil tehtavad vahemaksed või osa nendest, kui:

(a) rakenduskava juhtimis- ja kontrollsüsteemis on suuri puudusi, mille suhtes ei ole rakendatud parandusmeetmeid;

(b) tõendatud kuluaruandes sisalduvad kulud on seotud eeskirjade eiramisega, millel on rängad rahalised tagajärjed, mida ei ole kõrvaldatud;

(c) liikmesriik ei ole rakendanud vajalikke meetmeid olukorra parandamiseks, mis on tinginud artikli 74 kohase edasilükkamise;

(d) järelevalvesüsteemi kvaliteedis ja usaldusväärsuses või andmetes ühiste ja erinäitajate kohta on suuri puudusi;

(e) liikmesriik ei ole ellu viinud rakenduskavas sätestatud meetmeid, mis on seotud eeltingimuste täitmisega;

(f) tulemuslikkuse analüüsist on selgunud, et prioriteetses suunas prioriteedi raames ei ole saavutatud tulemusraamistikus sätestatud vahe-eesmärke;

(g) liikmesriik ei ole artikli 20 lõike 3 alusel esitanud vastust või ei ole tema vastus olnud rahuldav.

EMKFi fondispetsiifilistes eeskirjades võib ette näha täiendavaid aluseid maksete peatamiseks, juhul kui liikmesriik ei ole täitnud oma kohustusi, mis tulenevad ühisest kalanduspoliitikast.

2.           Komisjon võib otsustada rakendusaktide alusel peatada kõik vahemaksed või osa nendest pärast seda, kui ta on andnud liikmesriigile võimaluse esitada oma tähelepanekud.

3.           Komisjon lõpetab kõikide või mõnede vahemaksete peatamise, kui liikmesriik on rakendanud peatamise lõpetamiseks vajalikud meetmed.

III PEATÜKK Finantskorrektsioonid

I jagu Liikmesriikide tehtavad finantskorrektsioonid

Artikkel 135 Liikmesriikide tehtavad finantskorrektsioonid

1.           Eeskirjade eiramise uurimine ja nõutavate finantskorrektsioonide ning tagasinõudmiste tegemine on esmajoones liikmesriikide ülesanne. Süstemaatilise eeskirjade eiramise korral laiendab liikmesriik uurimist, et see hõlmaks kõiki toiminguid, mida eeskirjade eiramine võib mõjutada.

2.           Liikmesriik teeb toimingutes või rakenduskavades avastatud üksiku või süstemaatilise eeskirjade eiramisega seoses nõutavad finantskorrektsioonid. Finantskorrektsioonid seisnevad avaliku sektori toetuse täielikus või osalises tühistamises toimingule või rakenduskavale. Liikmesriik võtab arvesse eeskirjade eiramise olemust ja keerukust ning fondidele või EMKFile tekitatud rahalist kahju ja kohaldab proportsionaalseid korrektsioone. Korraldusasutus kirjendab finantskorrektsioonid selle aruandeaasta raamatupidamisaruannetesse, mille jooksul tühistamine otsustatakse.

3.           Fondide või EMKFi toetuse osamakseid, mis tühistatakse kooskõlas lõikega 2, võib liikmesriik kasutada uuesti asjaomase rakenduskava piires, kui lõikest 4 ei tulene teisiti.

4.           Toetuse osamakset, mis tühistatakse kooskõlas lõikega 2, ei või kasutada uuesti ühegi toimingu tarvis, millele on kohaldatud korrektsiooni, või kui finantskorrektsioon tehakse süstemaatilise eeskirjade eiramise eest, siis mitte ühegi toimingu tarvis, mida see süstemaatiline eeskirjade eiramine puudutas.

5.           EMKFi fondispetsiifilistes eeskirjades võib ette näha täiendavaid nõudeid liikmesriikidele finantskorrektsioonide tegemiseks seoses ühisest kalanduspoliitikast tulenevate eeskirjade eiramisega.

II jagu Komisjoni tehtavad finantskorrektsioonid

Artikkel 136 Finantskorrektsioonide kriteeriumid

1.           Komisjon võib rakendusaktidega teha finantskorrektsioone, tühistades rakenduskavale antud ühenduse toetuse vastavalt artiklile 77 täielikult või osaliselt, kui ta leiab pärast vajalike kontrollide tegemist, et:

a)      rakenduskava juhtimis- ja kontrollisüsteemis on suuri puudusi, mis ohustavad rakenduskavale juba antud liidu toetust;

b)      liikmesriik ei ole enne käesolevas lõikes sätestatud korrektsioonimenetluse alustamist täitnud artiklist 135 tulenevaid kohustusi;

c)      maksetaotluses sisalduvad kulud on seotud eeskirjade eiramisega, mida liikmesriik ei ole enne käesolevas lõikes sätestatud korrektsioonimenetluse alustamist kõrvaldanud.

Komisjon teeb finantskorrektsioone igal avastatud eeskirjade eiramise juhtumil eraldi, arvestades seejuures, kas eeskirjade eiramine on süstemaatiline. Kui fondidelt või EMKFilt sisse nõutud eeskirjade eiramisega seotud kulude summat ei ole võimalik täpselt kvantifitseerida, kohaldab komisjon ühtse määraga või ekstrapoleeritud finantskorrektsioone.

2.           Lõikest 1 tuleneva korrektsiooni summa kohta otsuse tegemisel võtab komisjon arvesse eeskirjade eiramise olemust ja raskusastet ning rakenduskavas leitud juhtimis- ja kontrollisüsteemide puuduste ulatust ja rahalisi tagajärgi.

3.           Kui komisjoni seisukoha aluseks on aruanded audiitoritelt, kes ei ole tema enda talitustest, teeb ta oma järeldused rahaliste tagajärgede kohta pärast seda, kui on tutvunud asjaomase liikmesriigi poolt artikli 135 lõike 2 alusel võetud meetmetega, artikli 112 lõike 3 alusel saadetud teadetega ja liikmesriigi vastustega.

4.           Kui komisjon teeb fondide puhul rakenduskava lõpparuannet või EMKFi puhul viimast iga-aastast rakendusaruannet kontrollides kindlaks olulise vajakajäämise tulemusraamistikus sätestatud eesmärkide saavutamisel, võib komisjon teha prioriteetse suuna prioriteedi suhtes finantskorrektsioone, võttes vastu sellekohased rakendusaktid.

5.           Kui liikmesriik ei täida artiklis 86 osutatud kohustusi, võib komisjon täitmata jäetud kohustuste ulatuses teha finantskorrektsioone, tühistades asjaomasele liikmesriigile antud struktuurifondide toetuse täielikult või osaliselt.

6.           Komisjonile antakse volitus võtta artikli 142 kohaselt vastu delegeeritud akte, millega kehtestatakse kohaldatava finantskorrektsiooni taseme määramise kriteeriumid.

Artikkel 137 Menetlus

1.           Enne finantskorrektsiooni üle otsuse tegemist käivitab komisjon menetluse, teatades liikmesriigile oma läbivaatamise esialgsetest järeldusest ning paludes liikmesriigil avaldada oma seisukohad kahe kuu jooksul.

2.           Kui komisjon pakub välja finantskorrektsioonid ekstrapolatsiooni või kindla määra põhjal, antakse liikmesriigile võimalus tõendada asjaomase dokumentatsiooni läbivaatamise abil, et eeskirjade eiramise tegelik ulatus on komisjoni hinnatust väiksem. Kokkuleppel komisjoniga võib liikmesriik piirata läbivaatamise ulatust üksnes asjaomaste toimikute asjakohase osa või valimiga. Selliseks läbivaatamiseks lubatud aeg on kõige rohkem kaks kuud pärast lõikes 1 osutatud kahekuulist ajavahemikku, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

3.           Komisjon võtab arvesse kõiki tõendeid, mille liikmesriik on esitanud lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegade jooksul.

4.           Kui liikmesriik ei aktsepteeri komisjoni esialgseid järeldusi, kutsub komisjon liikmesriigi ärakuulamisele, tagamaks, et komisjonile on kättesaadav kogu asjakohane teave ja kõik seisukohad, millele rajada järeldus finantskorrektsiooni kohaldamise kohta.

5.           Et kohaldada finantsikorrektsioone, võtab komisjon rakendusaktiga vastu otsuse kuue kuu jooksul alates ärakuulamise või täiendavate andmete saamise kuupäevast, kui liikmesriik nõustub ärakuulamise järel taolisi täiendavaid andmeid esitama. Komisjon võtab arvesse kõiki menetluse käigus esitatud andmeid ja tähelepanekuid. Kui ärakuulamist ei toimu, algab kuuekuuline ajavahemik kaks kuud pärast kuupäeva, mil komisjon on saatnud kirjaliku ärakuulamiskutse.

6.           Kui komisjon või Euroopa Kontrollikoda tuvastab komisjonile saadetud raamatupidamise aastaaruandeid mõjutava eeskirjade eiramise, vähendab sellest tulenev finantskorrektsioon fondide toetust rakenduskavale.

7.           EMKFi fondispetsiifilistes eeskirjades võib ette näha täiendavaid finantskorrektsioonide tegemise menetluseeskirju juhuks, kui ei järgita ühisest kalanduspoliitikast tulenevaid eeskirju.

Artikkel 138 Liikmesriikide kohustused

Komisjoni tehtav finantskorrektsioon ei piira liikmesriigi kohustust nõuda tagasimaksed sisse käesoleva määruse artikli 135 lõike 2 alusel ning nõuda tagasi riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses ja nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999[32] artikli 14 alusel.

Artikkel 139 Tagasimaksed

1.           Tagasimaksed Euroopa Liidu üldeelarvesse tuleb teha enne tähtpäeva, mis on näidatud finantsmääruse artikli 73 alusel koostatud sissenõudekorralduses. See tähtpäev on korralduse väljastamise kuule järgneva teise kuu viimane päev.

2.           Iga hilinenud tagasimakse puhul makstakse viivist, mida hakatakse arvestama alates tähtpäevast ja mis lõpeb makse tegeliku tegemise päeval. Sellise viivise määr on poolteist protsendipunkti kõrgem kui määr, mida Euroopa Keskpank kohaldab oma põhiliste refinantseerimistehingute puhul selle kuu esimesel tööpäeval, millesse tähtpäev langeb.

VIII III JAOTIS

Rakenduskavade proportsionaalne kontroll

            Artikkel 140 Rakenduskavade proportsionaalne kontroll

1.           Toimingutele, mille abikõlblikud kulud kokku ei ületa fondide puhul 100 000 eurot või EMKFi puhul 50 000 eurot, tehakse enne artiklis 131 sätestatud kõikide kulude lõpetamist kõige rohkem üks audit, mille teostab kas auditeerimisasutus või komisjon. Muudele toimingutele tehakse enne artiklis 131 sätestatud kõikide kulude lõpetamist kõige rohkem üks audit aruandeaastas ning auditi teostab kas auditeerimisasutus või komisjon. Käesolevad sätted ei piira lõike 4 kohaldamist.

2.           Rakenduskavade puhul, mille kõige viimatisest audiitori järeldusotsusest ilmneb, et suuri puudusi ei ole, võib komisjon leppida artikli 118 lõikes 3 osutatud järgmisel kohtumisel auditeerimisasutusega kokku, et nõutava auditeerimise taset võib vähendada, nii et see on tuvastatud tõenäosusega proportsionaalne. Taolistel juhtudel ei teosta komisjon oma kohapealseid auditeid, kui ei ole tõendeid, mis võimaldavad väita, et juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimises on märkimisväärseid puudusi, mis mõjutavad komisjonile deklareeritud kulusid aruandeaastal, mille raamatupidamisarvestuse kohta on tehtud heakskiitmise otsus.

3.           Rakenduskavade puhul, mille puhul komisjon leiab, et ta võib kasutada auditeerimisasutuse järeldusotsust, võib komisjon leppida auditeerimisasutusega kokku piirata oma kohapealseid auditeid ja auditeerida auditeerimisasutuse tööd, kui ei ole tõendeid puudustest auditeerimisasutuse töös aruandeaastal, mille raamatupidamisarvestuse kohta on tehtud heakskiitmise otsus.

4.           Ilma, et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võivad auditeerimisasutus ja komisjon teostada toimingute auditeid juhul, kui riskihindamisega tuvastatakse konkreetne eeskirjade eiramise või pettuse oht või kui on tõendeid suurtest puudustest asjaomase rakenduskava juhtimis- ja kontrollisüsteemis, ning kolme aasta jooksul pärast rakenduskava kõikide kulude sulgemist artikli 131 kohaselt auditivalimi raames. Komisjon võib teostada auditeerimisasutuse töö hindamise otstarbel igal ajal toimingute auditeid auditeerimistegevuse kordamise teel.

NELJAS VIIES OSA

VOLITUSTE DELEGEERIMINE, RAKENDUS-, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

I PEATÜKK

Volituste delegeerimine ja rakendussätted

Artikkel 141 Lisade muutmine

Komisjon võib artikli 142 kohaste delegeeritud õigusaktidega võtta vastu käesoleva määruse I ja VI lisa muudatusi käesoleva määruse asjaomaste sätete reguleerimisulatuse piires.

Artikkel 142 Delegeeritud volituste rakendamine

1.           Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volitused antakse komisjonile käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.           Käesolevas määruses osutatud volitused delegeeritakse määramata ajaks alates määruse jõustumise kuupäevast.

3.           Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõikes 3, artiklis 12, artikli 20 lõikes 4, artikli 29 lõikes 6, artikli 32 lõikes 1, artikli 33 lõigetes 3, 4 ja 7, artikli 34 lõikes 3, artikli 35 lõikes 5, artikli 36 lõikes 4, artikli 54 lõikes 1, artiklis 58, artikli 112 lõikes 2, artikli 114 lõigetes 8 ja 9, artikli 116 lõikes 1, artikli 117 lõikes 1, artikli 132 lõikes 4, artikli 136 lõikes 6 ja artiklis 141 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.           Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.           Delegeeritud õigusaktid jõustuvad üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavaks tegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle kohta vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu mõlemad on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Kui pärast selle tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning see jõustub õigusaktis sätestatud kuupäeval.

Delegeeritud õigusakti võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne kõnealuse ajavahemiku möödumist, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada.

Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab delegeeritud õigusakti kohta vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon peab delegeeritud õigusakti kohta esitatud vastuväiteid põhjendama.

Artikkel 143 Komiteemenetlus

1.           Komisjoni abistab fondide koordineerimiskomitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.           Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.           Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamust lõigete 2 ja 3 kohaselt küsitakse kirjaliku menetluse teel, lõpetatakse see menetlus ilma tulemusele jõudmata, kui arvamuse esitamiseks kehtestatud tähtaja jooksul komitee eesistuja sedasi otsustab või kui (… komitee liiget) [liikmete arv] (komitee liikmete … enamus) [täpsustada enamus: lihthäälteenamus, kahekolmandikuline vms] seda taotleb.

Kui komitee ei esita oma arvamust, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ning kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

II PEATÜKK

Ülemineku- ja lõppsätted

Artikkel 144 Läbivaatamine

Vastavalt aluslepingu artiklile 177 vaatavad Euroopa Parlament ja nõukogu käesoleva määruse läbi hiljemalt 31. detsembriks 20XX.

Artikkel 145 Üleminekusätted

1.           Käesolev määrus ei mõjuta asjaomaste projektide ega komisjoni poolt määruse (EÜ) nr 1083/2006 või mõne muu 31. detsembril 2013 abi suhtes kohaldatava õigusakti alusel heaks kiidetud abi jätkamist ega muutmist, sealhulgas täielikku ega osalist tühistamist, kuni nende projektide lõpetamiseni.

2.           Nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 kohaselt esitatud taotlused jäävad kehtima.

Artikkel 146 Kehtetuks tunnistamine

1.           Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2014.

2.           Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 147 Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

I LISA

Ühise strateegilise raamistiku elemendid, mis käsitlevad järjepidevuse ja sidususe tagamist liikmesriikide ja liidu majanduspoliitikaga, mehhanisme, mille abil toimub koordineerimine ÜSRi fondide vahel ja muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondade ja vahenditega, horisontaalpõhimõtteid ja valdkonnaüleseid poliitikaeesmärke ning territoriaalsete probleemide lahendamise korda

1.           Sissejuhatus

Et saavutada ÜSRi fondide maksimaalne panus aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamisse, vähendades seeläbi ebavõrdsust, on tarvis tagada, et strateegia „Euroopa 2020” raames võetud poliitilisi kohustusi toetaksid ÜSRi fondide ja muude liidu instrumentide kaudu tehtavad investeeringud. Seega teevad liikmesriigid kindlaks, kuidas nende programmid võivad aidata kaasa strateegia „Euroopa 2020” poliitiliste sihtide ja peaeesmärkide saavutamisele ning juhtalgatuste elluviimisele.

2.           Liidu majandusliku juhtimise sidusus ja järjepidevus

1.           Liikmesriigid pööravad erilist tähelepanu kasvu soodustavate kulude eelistähtsustamisele, sealhulgas haridus-, teadus-, innovatsiooni- ja energiatõhususkulutustele ning kulutustele, mis tehakse selleks, et hõlbustada VKEde juurdepääsu rahastamisele, tagada keskkonnasäästlikkus, loodusvarade majandamine ja kliimameetmed, ning selliste kulutuste tulemuslikkuse tagamisele. Samuti võtavad nad arvesse tööturuasutuste ja aktiivse tööturupoliitika ulatuse ja tulemuslikkuse säilitamist või suurendamist, pöörates eritähelepanu noorte töötusele.

2.           Partnerluslepingute ettevalmistamisel kavandavad liikmesriigid ja piirkonnad vastavalt oma rollile ja kohustustele ÜSRi fondide kasutamist selliselt, et võtavad arvesse uusimaid asjakohaseid riigipõhiseid soovitusi, mille nõukogu on andnud ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 ja artikli 148 lõike 4 põhjal. Liikmesriigid võtavad arvesse ka vastavaid nõukogu soovitusi, mis põhinevad stabiilsuse ja kasvu paktil ning majanduse kohandamise programmidel. Iga liikmesriik sätestab käesoleva määruse artikli 14 punkti a alapunkti i kohaselt partnerluslepingus, kuidas liidu ja riigi mitmesugused rahastusvood aitavad lahendada probleeme, mis on esile toodud vastavates riigipõhistes soovitustes, ning saavutada eesmärke, mis on vastutavate piirkondlike ja kohalike ametiasutustega konsulteerides kantud riiklikusse reformiprogrammi.

3.           ÜSRi fondide vahelised koordineerimismehhanismid

3.1         Sissejuhatus

1.           Liikmesriigid tagavad, et ÜSRi kaudu toetatavad sekkumised on vastastikku täiendavad ja et neid rakendatakse koordineeritult viisil, mis vähendab kohapeal halduskulusid ja halduskoormust.

3.2         Koordineerimine ja vastastikune täiendavus

1.           Liikmesriigid ja korraldusasutused, kes vastutavad ÜSRi fondide rakendamise eest, teevad partnerluslepingute ja programmide ettevalmistamisel, rakendamisel, järelevalvel ja hindamisel tihedat koostööd. Eelkõige tagavad nad, et viiakse ellu järgmised meetmed:

(a) tuvastada sekkumisvaldkonnad, kus ÜSRi fonde saab omavahel kombineerida vastastikku täiendaval viisil, et saavutada käesolevas määruses sätestatud temaatilised eesmärgid;

(b) edendada muude ÜSRi fondide eest vastutavate korraldusasutuste või muude korraldusasutuste ja vastavate ministeeriumide kaasamist toetuskavade väljatöötamisse, et tagada koordineerimine ja vältida kattumisi;

(c) kui see on asjakohane, moodustada ÜSRi fondide rakendamise programmide jaoks ühised järelevalvekomisjonid ja töötada välja muud ühised juhtimis- ja kontrollistruktuurid, et lihtsustada koostööd ÜSRi fondide rakendamise eest vastutavate ametiasutuste vahel;

(d) kasutada ära ühiseid e-valitsuse lahendusi, mis on suunatud taotlejatele ja toetusesaajatele ning mis pakuvad ühtset juurdepääsupunkti, kust saab nõu kõigist ÜSRi fondidest toetuse saamise võimaluste kohta;

(e) kehtestada mehhanismid, millega koordineeritakse ERFist ja ESFist rahastatavat koostööd ning „majanduskasvu ja tööhõive investeeringute” eesmärgi alla kuuluvatest programmidest toetatavaid investeeringuid.

3.3         Integreeritud lähenemisviiside soodustamine

1.           Kui see on asjakohane, kombineerivad liikmesriigid ÜSRi fonde kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasandil integreeritud pakettideks, mis on spetsiaalselt välja töötatud, et vastata konkreetsetele vajadustele, eesmärgiga toetada strateegia „Euroopa 2020” siseriiklike eesmärkide saavutamist, ja kasutavad integreeritud territoriaalseid investeeringuid, ühtseid toiminguid ja ühiseid tegevuskavu.

2.           Liikmesriigid edendavad kohalike ja allpiirkondlike lähenemisviiside väljatöötamist, eelkõige kogukonna juhitud kohaliku arengu kaudu, delegeerides otsustamise ja rakendamise kohalikule avalikest, eraõiguslikest ja kodanikuühiskonna osalistest koosnevale partnerlusele. Kogukonna juhitud kohalikku arengut rakendatakse strateegilise lähenemisviisi raames ja selle eesmärk on tagada, et kohalike vajaduste „alt üles” kindlaksmääramisel võetakse arvesse kõrgemal tasandil seatud prioriteete. Seepärast määravad liikmesriigid kindlaks kogukonna juhitud kohalikus arengus kasutatava lähenemisviisi, mida rakendada kõikide ÜSRi fondide puhul, ning märgivad partnerluslepingutesse, milliseid peamisi probleeme sel viisil lahendatakse, millised on kogukonna juhitud kohaliku arengu peamised eesmärgid ja prioriteedid ning kaetavad territooriumid, milline roll antakse strateegiate elluviimisel kohalikele algatusrühmadele ja milline nähakse ette erinevatele ÜSRi fondidele kohaliku arengu strateegiate rakendamisel eri tüüpi territooriumidel, nagu maa-, linna- ja rannikupiirkondades, ning millised on vastavad koordineerimismehhanismid.

4.           ÜSRi fondide koordineerimine muude liidu poliitikavaldkondade ja vahenditega

Käesolevas jaos sätestatud liidu programmid ei kujuta endast ammendavat loetelu.

4.1         Sissejuhatus

1.           Liikmesriigid analüüsivad liidu valdkonnapoliitika mõju riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning mõju sotsiaalsele, majanduslikule ja territoriaalsele ühtekuuluvusele, et soodustada tulemuslikku koordineerimist, teha kindlaks kõige sobivamad viisid, kuidas kasutada Euroopa fonde kohalike, piirkondlike ja riiklike investeeringute toetamisel ning edendada neid kasutusviise.

2.           Liikmesriigid tagavad programmide koostamise ja rakendamise etapis ÜSRi fondidest toetatavate sekkumiste ja muude liidu poliitikasuundade eesmärkide vahelise kooskõla. Selleks püüavad nad võtta arvesse järgmisi aspekte:

(a) leida ja ära kasutada liidu mitmesuguste rahastamisvahendite vastastikust täiendavust riiklikul ja piirkondlikul tasandil, niihästi planeerimisetapis kui ka rakendamisel;

(b) optimeerida olemasolevaid struktuure ja vajaduse korral kehtestada uusi, mis hõlbustavad strateegilist prioriteetide määramist eri rahastamisvahendite ja koordineerimisstruktuuride vahel riiklikul tasandil, vältida kattuvat tegevust ja teha kindlaks valdkonnad, kus on vaja täiendavat rahalist toetust;

(c) kasutada täiel määral ära võimalust kombineerida toetust erinevatest rahastamisvahenditest, et toetada üksikuid toiminguid, ja teha tihedat koostööd muude riiklike vahendite rakendamise eest vastutavate isikutega, et tagada toetusesaajatele sidusad ja ladusad rahastamisvõimalused.

4.2         Koordineerimine ühise põllumajanduspoliitika ja ühise kalanduspoliitikaga

1.           EAFRD on ühise põllumajanduspoliitika lahutamatu osa ja täiendab Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi alusel rakendatavaid meetmeid, mis pakuvad otsetoetusi põllumajandustootjatele ja toetavad turumeetmeid. Seepärast juhivad liikmesriigid neid sekkumisi üheskoos, et saavutada maksimaalne koostoime ja ELi toetuse lisaväärtus.

2.           EMKFi eesmärk on saavutada reformitud ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika eesmärgid. Seepärast peavad liikmesriigid kasutama EMKFi, et toetada jõupingutusi andmekogumise parandamiseks ja tugevdada kontrolli, ning tagavad, et koostoimet taotletakse ka integreeritud merenduspoliitika prioriteetide, nagu näiteks merealaste teadmiste, mereala ruumilise planeerimise, rannikualade integreeritud majandamise, integreeritud mereseire, merekeskkonna ja elurikkuse kaitse ning rannikualade kliimamuutuste kahjulike mõjudega kohandamise toetamisel.

4.3         Horisont 2020[33] ja muud tsentraalselt juhitavad ELi programmid teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas

1.           Liikmesriigid ja komisjon pööravad tähelepanu koordineerimise ja vastastikuse täiendavuse tugevdamisele ÜSRi fondide ja programmi Horisont 2020, ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi (COSME)[34] ning muude asjakohaste tsentraalselt juhitavate liidu rahastamisprogrammide vahel, säilitades samas nende vahel sekkumisvaldkondade selge jaotuse.

2.           Eelkõige töötavad liikmesriigid välja riiklikud ja/või piirkondlikud teadus- ja innovatsioonistrateegiad „aruka spetsialiseerumise” vallas kooskõlas riikliku reformikavaga. Nende strateegiate väljatöötamisse kaasatakse ettevõtluse vaimus toimuva avastamisprotsessi käigus riiklikud või piirkondlikud korraldusasutused ja sidusrühmad, nagu näiteks ülikoolid ja muud kõrgharidusasutused, tööstus ja sotsiaalpartnerid. Programmiga Horisont 2020 otseselt seotud ametiasutused peavad olema selle protsessiga tihedalt seotud. Nende strateegiate alusel tehakse (muu hulgas) järgmist:

(a) suutlikkuse suurendamise kaudu arendatakse välja „eelnevad meetmed”, et valmistada piirkondlikud teadus- ja innovatsiooniosalised ette programmis Horisont 2020 osalemiseks („redel tippu”). Tugevdatakse teabevahetust ja koostööd programmi Horisont 2020 riiklike kontaktpunktide ja ÜSRi fondide korraldusasutuste vahel.

(b) „järgnevad meetmed” annavad võimaluse kasutada ja turul levitada programmist Horisont 2020 ja varasematest programmidest tulenevaid teaduse ja innovatsiooni tulemusi, pöörates erilist tähelepanu VKEdele innovatsioonisõbraliku ettevõtluskeskkonna loomisele ja järgides asjaomaste territooriumide jaoks vastavas aruka spetsialiseerumise strateegias kindlaks määratud prioriteete.

3.           Liikmesriigid kasutavad strateegiate osade rakendamiseks kasutatavates programmides täies ulatuses käesoleva määruse sätteid, mis võimaldavad kombineerida ÜSRi fonde programmi Horisont 2020 alla kuuluvate fondidega. Riiklikele ja piirkondlikele ametiasutustele antakse selliste strateegiate koostamisel ja rakendamisel ühist toetust, et teha kindlaks võimalused üleeuroopalise tähtsusega teadus- ja innovatsioonitaristu ühiseks rahastamiseks, rahvusvahelise koostöö edendamiseks, metodoloogiliseks abiks vastastikuste eksperdihinnangute kaudu, hea tava vahetamiseks ja koolituseks eri piirkondades.

4.           Liikmesriigid kaaluvad järgmisi lisameetmeid, mille eesmärk on avada nende potentsiaal tipptaseme teadusuuringuteks ja innovatsiooniks viisil, mis täiendab programmi Horisont 2020 ja loob sellega koostoimet, eelkõige järgmiste meetmete ühise rahastamise kaudu:

(a) sidemete loomine vähem arenenud liikmesriikides asuvate tärkavate tippkeskuste ja innovatiivsete piirkondade ning mujal Euroopas asuvate samalaadsete juhtivate keskuste vahel;

(b) sidemete loomine vähem arenenud piirkondades asuvate innovatiivsete klastritega ja seal leiduva tipptaseme tunnustamine;

(c) „Euroopa teadusruumi õppetoolide” loomine, et meelitada ligi väljapaistvaid teadlasi, eelkõige vähem arenenud piirkondades;

(d) teadlaste ja uuendajate jaoks, kes on vähem seotud Euroopa teadusruumiga või pärinevad vähem arenenud piirkondadest, rahvusvahelistesse võrgustikesse pääsu toetamine;

(e) vastavalt olukorrale Euroopa innovatsioonipartnerlustesse panustamine;

(f) riigi asutuste ja/või oivaklastrite ettevalmistamine Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) teadmis- ja innovaatikakogukondades osalemiseks; ning

(g) teadlastele ette nähtud kõrge kvaliteediga rahvusvaheliste liikuvusprogrammide korraldamine, mida kaasrahastatakse Marie Skłodowska-Curie nimelistest meetmetest.

4.4         Demoprojektide rahastamine uute osalejate reservist (NER 300) [35]

Liikmesriigid tagavad vajaduse korral, et ÜSRi fondidelt saadavat rahastust koordineeritakse programmist NER 300 saadava toetusega, milles kasutatakse tulu, mis on saadud ELi heitkogustega kauplemise süsteemi uute osalejate reservi alusel reserveeritud 300 miljoni saastekvoodi enampakkumistest, et kaasrahastada kogu ELis suurt hulka laiaulatuslikke demonstratsioonprojekte süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise (CCS) ning innovaatiliste taastuvate energiaallikate tehnoloogiate kohta.

4.5         LIFE[36] ja keskkonnaõigustik

1.           Võimaluse korral püüavad liikmesriigid ära kasutada koostoimet liidu poliitikainstrumentidega (niihästi rahastamisvahendite kui ka muude vahenditega), mille eesmärgiks on kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine, keskkonnakaitse ja ressursitõhusus.

2.           Vajadusel tagavad liikmesriigid vastastikuse täiendavuse ja koordineerimise programmiga LIFE, eelkõige integreeritud projektidega looduse, vee, jäätmete, õhu, kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise valdkonnas. Selline koordineerimine saavutatakse eelkõige, edendades ÜSRi fondide kaudu sellise tegevuse rahastamist, mis täiendab programmi LIFE alla kuuluvaid integreeritud projekte, samuti soodustades LIFE programmi alusel kinnitatud lahenduste, meetodite ja lähenemisviiside kasutamist.

3.           LIFE määruses osutatud vastavad valdkondlikud kavad, programmid või strateegiad (sealhulgas tähtsusjärjestatud tegevuskavad, vesikonna majandamise kava, jäätmekava, riiklik mõju vähendamise kava või kohanemisstrateegia) on eri fondidest saadava toetuse koordineerimise raamistikuks.

4.6         Erasmus kõigile[37]

1.           Liikmesriigid püüavad kasutada ÜSRi fonde, et peavoolustada programmi „Erasmus kõigile” alusel välja töötatud ja edukalt katsetatud töövahendeid ja meetodeid.

2.           Liikmesriigid tagavad ÜSRi fondide ja programmi „Erasmus kõigile” vahelise tulemusliku koordineerimise riiklikul tasandil, tõmmates selge eraldusjoone investeeringutüüpide ja toetatavate sihtrühmade vahele. Liikmesriigid püüavad saavutada vastastikust täiendavust liikuvusmeetmete rahastamisel, uurides võimalikke koostoimeid.

3.           Koordineerimine saavutatakse asjakohaste koostöömehhanismide kehtestamisega korraldusasutuste omavahelist ja programmi „Erasmus kõigile” alusel moodustatud riiklike büroode vahel.

4.7         Sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programm[38]

1.           Liikmesriigid püüavad vajadusel saavutada tulemusliku koordineerimise sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi ning ÜSRi fondidest tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse temaatiliste eesmärkide raames antava toetuse vahel.

2.           Kui on asjakohane, püüavad liikmesriigid laiendada kõige edukamaid sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi tegevussuuna „Progress” raames välja töötatud meetmeid, eelkõige sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalpoliitilise eksperimenteerimise alal koos ESFiga.

3.           Et edendada töötajate geograafilist liikuvust ja suurendada tööhõivevõimalusi, tagavad liikmesriigid vastastikuse täiendavuse ESFist toetatavate tööjõu riikidevahelise liikuvuse edendamise meetmete, sealhulgas piiriüleste partnerluste, ning sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi EURESe tegevussuuna alusel antava toetuse vahel.

4.           Liikmesriigid püüavad saavutada vastastikuse täiendavuse ja koordineerimise toetustes, mida ÜSRi fondidest antakse füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise, ettevõtluse, ettevõtete asutamise ja sotsiaalsete ettevõtete jaoks, ning sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi mikrokrediidi ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuuna toetustes, mille eesmärk on suurendada tööturult kõige kaugemale jäänud isikute ja mikroettevõtete juurdepääsu mikrorahastamisele ning toetada sotsiaalsete ettevõtete arengut.

4.8         Euroopa Ühendamise Rahastu[39]

1.           Euroopa Ühendamise Rahastu on liidu sihtotstarbeline fond liidu infrastruktuuri valdkonna üleeuroopaliste transpordivõrkude (TEN) poliitika rakendamiseks transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika valdkonnas. Maksimeerimaks Euroopa lisaväärtust nendes valdkondades, tagavad liikmesriigid ja komisjon, et ERFi ja Ühtekuuluvusfondi sekkumised kavandatakse tihedas koostöös Euroopa Ühendamise Rahastust antavate toetustega, et niiviisi vältida kattuvat tegevust ja tagada, et eri tüüpi infrastruktuurid on kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil ning kogu Euroopa Liidus omavahel optimaalselt seotud. Üleeuroopalise ja ühtse turu mõõtmega projektidele, eelkõige sellistele projektidele, mis rakendavad transpordi, energeetika ja digitaalse infrastruktuuri prioriteetseid võrgustikke (mis on kindlaks määratud vastavates TEN-poliitikaraamistikes), tagatakse eri rahastamisvahendite maksimaalne finantsvõimendus.

2.           Transpordi valdkonnas põhinevad kavad tegelikul ja prognoositaval transpordinõudlusel ning neis tehakse kindlaks puuduvad ühenduslülid ja kitsaskohad, võttes arvesse liidu piiriüleste ühenduste arendamist ja arendades ühe liikmesriigi piires piirkondadevahelisi ühendusi. Investeeringud piirkondlikesse ühendustesse tervikliku üleeuroopalise transpordivõrguga (TEN-T) ja TEN-T põhivõrguga peavad tagama, et linna- ja maapiirkonnad saavad kasu suurte võrkude loodud võimalustest.

3.           Selliste investeeringute puhul, mille mõju ulatub väljapoole ühtainust liikmesriiki, eelkõige piki TEN-T põhivõrgukoridore, tuleb prioriteete koordineerida TEN-T plaanide ja põhivõrgukoridoride rakendamise kavadega, et investeeringud, mis tehakse ERFist ja Ühtekuuluvusfondist transpordi infrastruktuuri, oleksid täielikult kooskõlas TEN-T suunistega.

4.           Liikmesriigid võtavad arvesse komisjoni valget raamatut transpordi kohta[40], kus esitatakse nägemus konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi kohta, milles rõhutatakse, et transpordisektoris on vaja kasvuhoonegaase oluliselt vähendada. ÜSRi fondide puhul tähendab see keskendumist kestlikele transpordiliikidele ja kestlikule linnalisele liikumiskeskkonnale ning investeerimist valdkondadesse, mis pakuvad suurimat Euroopa lisaväärtust. Kui investeeringud on kindlaks määratud, seatakse need prioriteetsusjärjekorda vastavalt nende panusele liikuvusse, kestlikkusse, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse ning Euroopa ühtsesse transpordipiirkonda.

5.           ÜSRi fondid tagavad kohalikud ja piirkondlikud infrastruktuuride ning nende seose prioriteetsete liidu võrgustikega energeetika ja telekommunikatsiooni valdkonnas.

6.           Liikmesriigid ja komisjon kehtestavad asjakohase koordineerimise ja tehnilise abi mehhanismi, millega tagatakse IKT-meetmete vastastikune täiendavus ja tulemuslik planeerimine, et lairibaühenduse võrkude ja digiteenuste infrastruktuuride rahastamisel kasutada täielikult ära erinevaid liidu instrumente (ÜSRi fondid, Euroopa Ühendamise Rahastu, üleeuroopalised võrgud, Horisont 2020). Kõige sobivama rahastamisvahendi valimisel võetakse arvesse toimingute tulutekitamispotentsiaali ja riskitaset, et avalikku raha kõige tulemuslikumalt kasutada. Kui toiming on esitatud rahastamiseks Euroopa Ühendamise Rahastust, kuid ei ole osutunud valituks, võtab liikmesriik Euroopa Ühendamise Rahastu puhul antud hinnangut arvesse toimingute valimisel ÜSRi fondidest toetuse saamiseks.

4.9         IPA, ENI ja EAF[41]

1.           Liikmesriigid ja komisjon püüavad suurendada koordineeritust väliste vahendite ja ÜSRi fondide vahel, et parandada tulemuslikkust mitme ELi poliitilise eesmärgi saavutamisel. Koordineerimine ja vastastikune täiendavus Euroopa Arengufondi, ühinemiseelse abi rahastamisvahendi ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendiga on eriti oluline.

2.           Et toetada sügavamat territoriaalset integratsiooni, püüavad liikmesriigid kasutada ära koostoimet ühtekuuluvuspoliitika alusel toimuva territoriaalse koostöö ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendite vahel, eelkõige seoses piiriülese koostööga. Liikmesriigid tagavad vajaduse korral ka, et olemasolevad tegevused seostatakse äsjaloodud Euroopa territoriaalse koostöö rühmitustega, pöörates erilist tähelepanu koordineerimisele ja hea tava vahetamisele.

5.           Koordineerimine koostöömeetmetega

1.           Liikmesriigid püüavad saavutada vastastikust täiendavust koostöömeetmete ja muude ÜSRi fondidest toetatavate meetmete vahel.

2.           Liikmesriigid tagavad, et koostöö annab tõhusa panuse strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisse ja et koostöö korraldatakse selliselt, et see toetab laiemaid poliitilisi eesmärke. Selleks tagavad liikmesriigid vastastikuse täiendavuse ja koordineerimise muude liidu rahastatud programmide või vahenditega.

3.           Et suurendada ühtekuuluvuspoliitika tulemuslikkust, püüavad liikmesriigid saavutada koordineeritust ja vastastikust täiendavust Euroopa territoriaalse koostöö ja majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi alla kuuluvate programmide vahel, eelkõige selleks, et tagada sidus plaanimine ja hõlbustada suuremahulisi investeeringuid.

4.           Vajaduse korral tagavad liikmesriigid, et makropiirkondlikke ja mere vesikonna strateegiate eesmärgid moodustavad asjaomastes piirkondades ja liikmesriikides osa üldisest ühtekuuluvuspoliitika programmide strateegilisest planeerimisest. Samuti tagavad liikmesriigid, et kui on kehtestatud makropiirkondlikud ja mere vesikonna strateegiad, siis toetavad nende rakendamist vajaduse korral kõik ÜSRi fondid. Et tagada tõhus rakendamine, tuleb koordineerida ka teiste liidu rahastatavate vahendite ning muude asjakohaste rahastamisvahenditega.

5.           Kui on asjakohane, kasutavad liikmesriigid võimalust viia piirkondade- ja riikidevahelisi meetmeid toetusesaajatega, kes asuvad vähemalt ühes muus liikmesriigis, ellu majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi alla kuuluvate rakenduskavade raames, sealhulgas rakendada asjakohaseid teadus- ja innovatsioonimeetmeid, mis tulenevad nende aruka spetsialiseerumise strateegiast.

6.           Horisontaalsed põhimõtted ja valdkonnaülesed poliitilised eesmärgid

A. Horisontaalsed põhimõtted

6.1         Partnerlus ja mitmetasandiline valitsemine

Vastavalt artiklile 5 järgivad liikmesriigid partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtet, et hõlbustada sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse ning liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärkide saavutamist. See nõuab koordineeritud tegevust, milles järgitakse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet ja tegutsetakse partnerluses. Samuti toimub see tegevus funktsionaalse ja institutsioonilise koostöö vormis, eelkõige seoses liidu valdkondliku poliitika väljatöötamise ja rakendamisega. Seepärast peavad liikmesriigid kasutama täielikult ära ÜSRi fondide raames moodustatud partnerlusi.

6.2         Säästev areng

1.           Et tagada säästva arengu täielik peavoolustamine ÜSRi fondides ja Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 sätestatud säästva arengu põhimõtete, artiklis 11 sätestatud keskkonnakaitse nõuete lõimimise kohustuse ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 192 sätestatud saastaja-maksab-põhimõtte järgimine, võtavad korraldusasutused kogu programmi vältel meetmeid, et vältida või vähendada sekkumiste kahjulikku mõju keskkonnale ja tagada sotsiaalvaldkonnas, keskkonna ja kliimamuutuste alal tegeliku kasu saamine, tehes järgmist:

(a) suunates investeeringud kõige ressursitõhusamatesse ja kestlikumatesse variantidesse,

(b) vältides investeeringuid, mis võivad avaldada märkimisväärset negatiivset mõju keskkonnale või kliimamuutustele, ja toetada meetmeid, mis muid mõjusid leevendavad,

(c) lähtudes alternatiivsete investeeringuvariantide olelusringi kulude võrdlemisel pikaajalisest perspektiivist,

(d) laiendades keskkonnasäästlike riigihangete kasutamist.

2.           Liikmesriigid tagavad, et ÜSRi fondide toel tehtavates investeeringutes võetakse arvesse kliimamuutuste leevendamise potentsiaali, samuti peavad need investeeringud olema vastupidavad kliimamuutuste ja loodusõnnetuste, nagu näiteks kõrgema üleujutusriski, kuumalainete ja äärmuslike ilmastikunähtuste suhtes.

3.           Liikmesriigid jälgivad elurikkusega seotud kulutusi, kasutades komisjoni poolt vastu võetud, sekkumiskategooriatel või ‑meetmetel põhinevat metoodikat.

4.           Investeeringud peavad olema kooskõlas veepoliitiliste lahenduste tähtsusjärjekorraga, keskendudes veenõudluse haldussuundadele, samal ajal kui alternatiivseid tarnevõimalusi kaalutakse vaid juhul, kui vee säästmise ja tõhusama kasutamise võimalused on ammendatud. Riiklik sekkumine jäätmekäitlussektoris peab täiendama erasektori jõupingutusi, eelkõige tootjavastutuse osas. Meetmetega tuleks toetada innovaatilisi lahendusi, mis edendavad suletud majandusahelat, ja need peavad olema kooskõlas jäätmehierarhiaga.

6.3         Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine

1.           Vastavalt artiklile 7 seavad liikmesriigid eesmärgiks meeste ja naiste võrdõiguslikkuse ning peavad astuma asjakohaseid samme, et vältida igasugust diskrimineerimist ning tagada ÜSRi fondidest kaasrahastatavate programmide toimingute ettevalmistamise, rakendamise, järelevalve ja hindamise käigus ligipääsetavus. Artikli 7 eesmärke täites peavad liikmesriigid üksikasjalikult kirjeldama võetavaid meetmeid, eelkõige seoses toimingute valiku, sekkumiste eesmärkide püstitamise ning järelevalve ja aruandluse korraldusega. Liikmesriigid teevad ka soolisi analüüse, kui see on asjakohane.

2.           Liikmesriigid tagavad võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja juurdepääsu edendamise eest vastutavate organite osalemise partnerluses ning tagavad kooskõlas riiklike tavadega, et on olemas piisavad struktuurid, mis annavad nõu soolise võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja juurdepääsu küsimustes, et tuua vajalik asjatundlikkus ÜSRi fondide ettevalmistusse, järelevalvesse ja hindamisse. Järelevalvekomisjonide koosseis peab olema sooliselt tasakaalustatud ning nende hulgas peab olema soolise võrdõiguslikkuse asjatundja või vastavate ülesannete täitja.

3.           Korraldusasutused viivad järelevalvekomisjonidega koordineerides regulaarselt läbi erihindamisi või enesehindamisi, milles keskendutakse soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamise põhimõtte rakendamisele.

4.           Liikmesriigid võtavad asjakohasel viisil arvesse ebasoodsamas olukorras olevate inimrühmade vajadusi, et nood saaksid paremini integreeruda tööturule ja osaleda täiel määral ühiskonnaelus.

B. Valdkonnaülesed poliitikaeesmärgid

6.4         Ligipääsetavus

1.           Korraldusasutused tagavad, et kõik tooted, kaubad, teenused ja infrastruktuurid, mis on üldsusele avatud või mida üldsusele pakutakse ning mida kaasrahastatakse ÜSRi fondidest, on kättesaadavad kõikidele kodanikele, sealhulgas puuetega inimestele. Eelkõige tuleb tagada juurdepääs füüsilisele keskkonnale, transpordile, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale, et saavutada ebasoodsamas olukorras olevate rühmade, sealhulgas puuetega inimeste kaasatus. Korraldusasutused peavad võtma meetmeid kogu programmi kestel, et teha kindlaks ja kõrvaldada praegused ligipääsuprobleemid ning hoida ära uute probleemide teke.

6.5         Demograafiliste muutustega toimetulek

1.           Demograafilistest muutustest tulenevaid probleeme võetakse arvesse kõikidel tasanditel. Seepärast kasutavad liikmesriigid ÜSRi fonde, et töötada välja täpseid vajadusi arvesse võtvad strateegiad, et vajaduse korral lahendada demograafilisi probleeme ning tekitada vananeva ühiskonnaga seotud majanduskasvu.

2.           Liikmesriigid kasutavad ÜSRi fonde, et võtta meetmeid, mis lihtsustavad kõigi vanuserühmade kaasamist. Eelkõige suurendavad nad eakate ja noorte töövõimalusi. Investeeringud tervishoiu infrastruktuuri teenivad eesmärki tagada kõikidele liidu kodanikele pikk ja terve tööiga.

3.           Demograafilistest muutustest kõige enam mõjutatud piirkondades teevad liikmesriigid kindlaks meetmed, millega:

(a) toetada rahvastiku noorenemist perekondadele paremate tingimuste loomise ning töö- ja pereelu parema tasakaalustamise kaudu;

(b) suurendada tööhõivet, tõsta tootlikkust ja majanduslikku tulemuslikkust, investeerides haridusse, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasse ning teadusuuringutesse;

(c) keskenduda hariduse ja sotsiaalsete tugistruktuuride piisavusele ja kvaliteedile; ning

(d) tagada kulutõhus tervishoid ja pikaajaline hooldus, sealhulgas investeeringud e-tervisesse, e-hooldusse ja vastavasse infrastruktuuri.

6.6         Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine

Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine ning riskiennetus lõimitakse kõikide fondide ettevalmistamisse, programmitöösse, rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse.

Tagatakse, et panused, mis tehakse, et saavutada eesmärk suunata vähemalt 20% liidu eelarvest kliimamuutuste mõju leevendamiseks, on nähtavad.

7. Territoriaalsete probleemide lahendamise kord

7.1.        Liikmesriigid ja piirkonnad kohustuvad astuma järgmisi samme, et valmistada ette oma partnerluslepingud ja programmid:

(a) liikmesriigi või piirkonna arengupotentsiaali ja ‑suutlikkuse analüüs, eelkõige seoses strateegias „Euroopa 2020” määratletud võtmeprobleemide, riiklike reformikavade ja asjaomaste riigipõhiste soovitustega. Vastutavad asutused kohustuvad riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke eripärasid üksikasjalikult analüüsima;

(b) hinnang peamistele probleemidele, millega piirkonnal või liikmesriigil tuleb tegeleda, kitsaskohtade ja puuduvate lülide, innovatsiooni lünkade, sealhulgas pikaajalist potentsiaalset majanduskasvu ja töökohtade loomist pärssiva liigvähese planeerimis- ja rakendamissuutlikkuse kindlakstegemine. Selle põhjal tehakse kindlaks võimalikud valdkonnad ja tegevused poliitiliste prioriteetide seadmiseks, sekkumiseks ja kontsentreerumiseks;

(c) hinnang valdkondade- või jurisdiktsioonidevahelistele või piiriülestele koordineerimisprobleemidele, eelkõige makropiirkondlikke ja mere vesikonna strateegiate raames;

(d) teha kindlaks sammud, mis tuleb astuda, et saavutada parem koordineerimine eri territoriaalsete tasandite ja rahastamisallikate vahel, et jõuda integreeritud lähenemisviisini, mis seob omavahel strateegia „Euroopa 2020” ning piirkondlikud ja kohalikud toimijad.

7.2.        Et võtta arvesse territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärki, tagavad liikmesriigid ja piirkonnad, et aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu edendamise üldine lähenemisviis vastab järgmistele tingimustele:

(a) see kajastab linnade, maapiirkondade, kalandus- ja rannikualade ning eriliste geograafiliste või demograafiliste probleemidega alade rolli;

(b) selles võetakse arvesse äärepoolseimate piirkondade, väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimate piirkondade ja saarte, piiriüleste ja mägipiirkondade eriprobleeme;

(c) selles käsitletakse linna- ja maapiirkondade ühendusi, s.t juurdepääsu taskukohastele ja kvaliteetsetele infrastruktuuridele ja teenustele, ning pakutakse lahendusi probleemidele piirkondades, kus sotsiaalselt tõrjutud elanikkonnarühmade kontsentratsioon on suur.

II LISA

Tulemusraamistiku kehtestamise meetod

1.           Tulemusraamistik koosneb igale prioriteedile aastateks 2016 ja 2018 kehtestatud vahe-eesmärkidest ning 2022. aastaks kehtestatud eesmärkidest. Vahe-eesmärgid ja eesmärgid esitatakse tabelis 1 ettenähtud vormis.

Tabel 1. Tulemusraamistiku standardvorm

Prioriteet || Vajaduse korral näitaja ja mõõtühik || Vahe-eesmärk 2016. aastaks || Vahe-eesmärk 2018. aastaks || Eesmärk 2022. aastaks

|| || || ||

|| || || ||

|| || || ||

|| || || ||

2.           Vahe-eesmärgid on prioriteedi konkreetse eesmärgi saavutamise vahe-etappideks seatud eesmärgid, mis väljendavad ettenähtud tempot perioodi lõpuks seatud eesmärkide poole liikumisel. 2016. aastaks kehtestatud vahe-eesmärgid hõlmavad finants- ja väljundinäitajaid. 2018. aastaks kehtestatud vahe-eesmärgid hõlmavad finants-, ja väljundinäitajaid ning vajaduse korral tulemusnäitajaid. Samuti võib kehtestada vahe-eesmärke rakendamise olulisimatele etappidele.

3.           Vahe-eesmärgid peavad olema:

– asjakohased, sisaldades olulist teavet prioriteedi saavutamisel tehtavate edusammude kohta;

– läbipaistvad, objektiivselt kontrollitavate eesmärkide ja määratud lähteandmetega ning avalikkusele kättesaadavad;

– kontrollitavad, tekitamata ebaproportsionaalset halduskoormust;

– vajaduse korral kõikides rakenduskavades ühtsed.

III LISA

Kulukohustuste assigneeringute jaotus aastate kaupa aastateks 2014–2020

[…]

IIIb LISA Artiklis 83 osutatud noorte tööhõive algatuse sihtotstarbelise eraldise metoodika

I. Noorte tööhõive algatuse sihtotstarbelise eraldise iga-aastane jaotus määratakse kindlaks järgmiste sammudega:

1. NUTS 2. tasandi piirkondades, kus töötuse määr aastal 2012 on üle 25 % (edaspidi „toetuskõlblikud piirkonnad”), määratakse kindlaks 15–24-aastaste töötute noorte arv.

2. Igale toetuskõlblikule piirkonnale vastav eraldis arvutatakse toetuskõlbliku piirkonna töötute noorte arvu ja kõikide toetuskõlblike piirkondade punktis 1 osutatud töötute noorte koguarvu suhte põhjal.

3. Igale liikmesriigile ette nähtud eraldis on kõigi tema toetuskõlblike piirkondade eraldiste summa. '

II. IIIa lisas sätestatud toetuse ülempiiri eeskirjade kohaldamisel seoses koguvahendite eraldamisega ei arvestata noorte tööhõive algatusele ette nähtud sihtotstarbelist eraldist.

IV LISA Täiendavus

1.           Avaliku sektori või samaväärsed struktuurilised kulud

Kapitali kogumahutuse arvnäitajat veerus X-1, väljendatuna osana SKP-st vastavalt dokumendi „Suunised stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu ja vormi kohta”[42] 2. lisas olevale tabelile 2, kasutatakse avaliku sektori või samaväärsete struktuuriliste kulude määramiseks.

2.           Kontroll

Artikli 86 lõike 3 kohane täiendavuse kontroll toimub järgmiste eeskirjade kohaselt.

2.1       Eelkontroll

(a) Kui liikmesriik esitab partnerluslepingu, esitab ta andmed kulude kavandatava profiili kohta alltoodud tabeli 1 vormis. Liikmesriikides, kus [vähemarenenud ja vahepealsed piirkonnad] hõlmavad üle 15 %, aga alla 70 % elanikkonnast, esitatakse andmed kulude kohta [vähemarenenud ja vahepealsetes piirkondades] samas vormis.

                Tabel 1

Valitsemissektori kulud osana SKPst || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020

P51 || X || X || X || X || X || X || X

(b) Liikmesriik esitab komisjonile andmed peamiste makromajanduslike näitajate ja prognooside kohta, mis on avaliku sektori või samaväärsete struktuuriliste kulude taseme aluseks.

(c) Kui komisjon ja liikmesriik on kokkuleppele jõudnud, lisatakse asjaomase liikmesriigi partnerluslepingusse eeltoodud tabel 1 avaliku sektori või samaväärsete struktuuriliste kulude kontrolltasemena, mida tuleb aastatel 2014–2020 säilitada.

2.2       Vahekontroll

(a) Vahekontrolli ajal loetakse liikmesriik avaliku sektori või samaväärsete struktuuriliste kulude taseme säilitanuks, kui kulude aastane keskmine aastatel 2014–2017 võrdub partnerluslepingus määratud kulude kontrolltasemega või ületab selle.

(b) Pärast vahekontrolli võib komisjon liikmesriigiga konsulteerides avaliku sektori või samaväärsete struktuuriliste kulude kontrolltaseme partnerluslepingus üle vaadata, kui liikmesriigi majandusolukord on partnerluslepingu vastuvõtmisest saadik oluliselt muutunud ning muutust ei võetud partnerluslepingus kontrolltaseme määramisel arvesse.

2.3       Järelkontroll

Järelkontrolli ajal loetakse liikmesriik avaliku sektori või samaväärsete struktuuriliste kulude taseme säilitanuks, kui kulude aastane keskmine aastatel 2014–2020 võrdub partnerluslepingus määratud kulude kontrolltasemega või ületab selle.

3.           Finantskorrektsiooni määrad pärast järelkontrolli

Kui komisjon otsustab kohaldada finantskorrektsiooni artikli 86 lõike 4 kohaselt, saadakse finantskorrektsiooni tase, lahutades partnerluslepingu kontrolltaseme ja saavutatud taseme vahelisest erinevusest, väljendatuna kontrolltaseme protsendina, 3% ning jagades seejärel tulemuse kümnega. Finantskorrektsioon määratakse, kohaldades finantskorrektsiooni määra toetusele, mille asjaomane liikmesriik on saanud fondidest vähem arenenud ja üleminekupiirkondade jaoks kogu programmitöö perioodiks.

Kui partnerluslepingu kontrolltaseme ja saavutatud taseme vaheline erinevus, väljendatuna protsendina kontrolltasemest partnerluslepingus, on 3 % või alla selle, siis finantskorrektsiooni ei kohaldata.

Finantskorrektsioon ei tohi ületada 5 % fondist asjaomasele liikmesriigile kogu programmitöö perioodiks eraldatud toetusest, mis on ette nähtud vähem arenenud ja üleminekupiirkondade jaoks.

V LISA

Eeltingimused

Temaatilised eeltingimused

Temaatilised eesmärgid || Eeltingimus || Täitmise kriteeriumid

1. Teaduse, tehnoloogia-arenduse ja innovatsiooni edendamine (teadus- ja arendustegevuse eesmärk) (osutatud artikli 9 lõikes 1) || 1.1. Teadus ja innovatsioon: Riikliku ja/või regionaalse innovatsioonistrateegia olemasolu arukaks spetsialiseerumiseks kooskõlas riikliku reformikavaga, et edendada erasektori kulusid teadusuuringutele ja innovatsioonile, mis vastavad hästitoimivate riiklike või regionaalsete teadusuuringute ja innovatsioonisüsteemide tunnustele[43]. || – Rakendatud on riiklik ja/või regionaalne innovatsioonistrateegia arukaks spetsialiseerumiseks, mis: – rajaneb SWOT-analüüsil, et suunata vahendeid piiratud hulgale teadusuuringute ja innovatsiooniprioriteetidele; – esitab meetmeid, millega stimuleeritakse erainvesteeringuid teadusuuringutesse ja tehnoloogiaarendusse; – sisaldab kontrolli- ja järelevalvesüsteemi. – Liikmesriik on võtnud vastu raamistiku, milles esitatakse kättesaadavaks tehtud eelarvelised vahendid teadus- ja arendustegevusele. – Liikmesriik on võtnud vastu mitmeaastase kava ELi prioriteetidega seotud investeeringute eelarvestamiseks ja eelisarendamiseks (Euroopa teadustöö infrastruktuuride strateegiafoorum, ESFRI).

2. Teabe ja kommunikatsioonitehnoloogia kättesaadavuse ja nende kasutamise ning kvaliteedi parandamine (lairibaühendusega seotud eesmärk) (osutatud artikli 9 lõikes 2) || 2.1. Digitaalne kasv: otsese digitaalse kasvu peatüki olemasolu riiklikus ja/või regionaalses aruka spetsialiseerumise innovatsioonistrateegias, et suurendada vajadust taskukohaste kvaliteetsete ja koostalitlusvõimeliste IKTst saadavate avalike ja eraõiguslike teenuste järele ning suurendada vastuvõttu tarbijate, ettevõtjate ja korraldusasutuste hulgas, sealhulgas piiriüleste algatuste raames. || – Rakendatud on digitaalse majanduskasvu peatükk riiklikus ja/või regionaalses aruka spetsialiseerumise innovatsioonistrateegias, mis sisaldab järgmist: – meetmete eelarvestamine ja eelisarendamine SWOT-analüüsi kaudu, mis tehakse kooskõlas Euroopa digitaalse tegevuskava[44] tulemustabeliga; – teostatud peaks olema info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) toodete ning teenuste nõudluse ja pakkumise tasakaalustamise analüüs; – mõõdetavad eesmärgid sekkumiste tulemustele digitaalpädevuse, ‑oskuste, e-kaasatuse, e-kättesaadavuse ja e-tervise valdkonnas, mis on kooskõlas olemasolevate riiklike või piirkondlike valdkonnastrateegiatega; – hinnang vajadusele tugevdada IKT-suutlikkuse suurendamist.

2.2. Järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud: riiklike järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kavade olemasolu, milles võetakse arvesse regionaalseid meetmeid ELi kiire internetiühenduse eesmärkide[45] saavutamiseks, suunates tähelepanu valdkondadele, kus turg ei paku avatud infrastruktuuri taskukohase hinnaga ega piisava kvaliteediga vastavalt ELi konkurentsi- ja riigiabi-eeskirjadele, ning pakutakse haavatavamatele ühiskonnagruppidele kättesaadavaid teenuseid. || – Rakendatud on riiklik riiklike järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu kava, mis sisaldab järgmist: – infrastruktuuriinvesteeringute kava nõudluse koondamise ning infrastruktuuri ja teenuste kaardistamise teel ning mida ajakohastatakse korrapäraselt; – jätkusuutliku investeerimise mudelid, mis võimendavad konkurentsi ja tagavad juurdepääsu avatud, taskukohasele, kvaliteetsele ja tulevikuks hästi ette valmistatud infrastruktuurile ning teenustele; – meetmed erasektori investeeringute stimuleerimiseks.

3. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime suurendamine (osutatud artikli 9 lõikes 3) || 3.1. Teostatud on konkreetseid meetmeid, et tulemuslikult rakendada Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” (SBA) ja selle 23. veebruari 2011. aasta läbivaatamisakt[46], sealhulgas põhimõte „Kõigepealt mõtle väikestele”. || – Konkreetsed meetmed sisaldavad järgmist: – järelevalvemehhanism, mis tagab SBA rakendamise, sealhulgas organ, mis vastutab VKEsid puudutavate küsimuste koordineerimise eest eri haldustasanditel (VKEde saadik); – meetmed, mis vähendavad ettevõtete käivitamise aja kolme tööpäevani ja kulu 100 euroni; – meetmed, mis vähendavad aega, mida on vaja lubade saamiseks, et ettevõte võiks konkreetse tegevusalaga tegelema hakata, 3 kuuni; – mehhanism VKEdele avalduva õigusaktide mõju süstemaatiliseks hindamiseks, kasutades nn VKE-testi, võttes samal ajal vajaduse korral arvesse ettevõtete suuruste erinevusi.

3.2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta direktiivi 2011/7/EL (hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul)[47] ülevõtmine siseriiklikku õigusesse. || – Direktiivi ülevõtmine kooskõlas direktiivi artikliga 12 (16. märtsiks 2013).

4. Vähese CO2-heitega majandusele ülemineku toetamine kõikides sektorites (osutatud artikli 9 lõikes 4) || 4.1. Energiatõhusus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiivi 2010/31/EL (hoonete energiatõhususe kohta)[48] ülevõtmine siseriiklikku õigusesse kooskõlas direktiivi artikliga 28. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsuse nr 406/2009/EÜ (milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020)[49] artikli 6 lõike 1 järgimine. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiivi 2006/32/EÜ (mis käsitleb energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid)[50] ülevõtmine siseriiklikku õigusesse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta direktiivi 2004/8/EÜ (soojus- ja elektrienergia koostootmise stimuleerimiseks siseturu kasuliku soojuse nõudluse alusel, millega muudetakse direktiivi 92/42/EMÜ)[51] ülevõtmine siseriiklikku õigusesse || – Direktiivi 2010/31/EL artiklite 3, 4 ja 5 kohaselt nõutavate ehitiste energiatõhususega seotud miinimumnõuete rakendamine; – direktiivi 2010/31/EL artikli 11 kohase hoonete energiamärgise väljastamise süsteemi kehtestamiseks vajalike meetmete kasutuselevõtt; – avalike hoonete nõutava renoveerimismäära rakendamine; – lõpptarbijatele antakse individuaalsed mõõturid; – kütte- ja jahutussüsteemide tõhusust edendatakse vastavalt direktiivile 2004/8/EÜ.

4.2. Taastuvenergia: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/28/EÜ (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta)[52] ülevõtmine siseriiklikku õigusesse. || – Liikmesriik on rakendanud läbipaistvad toetuskavad, seadnud prioriteedid elektrivõrkudele juurdepääsul ja dispetšjuhtimises, kehtestanud tehniliste kohanduste kulude kandmise ning jagamisega seotud standardeeskirjad, mis on avalikustatud; – liikmesriik on võtnud vastu riikliku taastuvenergia tegevuskava kooskõlas direktiivi 2009/28/EÜ artikliga 4.

5. Kliimamuutustega kohanemise ja riskide ennetuse edendamine (kliimamuutusega seotud eesmärk) (osutatud artikli 9 lõikes 5) || 5.1. Riskiennetus ja riskijuhtimine: riiklike riskihinnangute olemasolu suurõnnetuste likvideerimise juhtimiseks, milles arvestatakse kliimamuutustega kohanemist[53] || – Rakendatud on riiklik riskihindamine, mis hõlmab järgmist: – protsessi, metoodika, meetodite ja mittetundlike andmete kirjeldus, mida kasutatakse riiklikuks riskihindamiseks; – ühe ja mitme riskiga stsenaariumide kirjeldus; – vajaduse korral riiklike kliimamuutusega kohanemise strateegiate arvestamine.

6. Keskkonnakaitse ja ressursside säästliku kasutamise edendamine (osutatud artikli 9 lõikes 6) || 6.1. Veesektor: veehinnapoliitika olemasolu, mis tagab kasutajatele piisavad stiimulid veeressursside tõhusaks kasutamiseks, ning b) eri veekasutusviiside piisav panus veeteenuste kulude katmisse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika tegevusraamistik)[54] artikliga 9 || – Liikmesriik on taganud eri veekasutusviiside osaluse veevarustusteenuste kulude kandmisel sektorite kaupa kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikliga 9; – vesikonna majandamise kava vastuvõtmine valglapiirkonnale, kus investeeringuid tehakse, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik)[55] artikliga 13. –

6.2. Jäätmesektor: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid)[56] rakendamine, iseäranis jäätmekavade väljatöötamine kooskõlas direktiiviga ja järgides jäätmehierarhiat. || – Liikmesriik on teatanud komisjonile edusammudest direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 eesmärkide suunas, läbikukkumise põhjustest ning kavatsetavatest meetmetest eesmärkide saavutamisel; – liikmesriik on taganud, et tema pädevad ametiasutused kehtestavad kooskõlas 2008/98/EÜ artiklitega 1, 4, 13 ja 16 ühe või mitu jäätmekava, nagu seda nõutakse direktiivi artiklis 28; – hiljemalt 12. detsembriks 2013 on liikmesriik kehtestanud kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artiklitega 1 ja 4 jäätmetekke vältimise kavad, nagu seda nõutakse direktiivi artiklis 29; – liikmesriik on rakendanud taaskasutuse ja ringlussevõtuga seotud 2020. aasta eesmärgi saavutamiseks vajalikud meetmed kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artikliga 11.

7. Säästva transpordi edendamine ja tähtsate võrguinfrastruktuuride kitsaskohtade kõrvaldamine (osutatud artikli 9 lõikes 7) || 7.1. Maantee: üldise riikliku transpordikava olemasolu, mis sisaldab TEN-T põhivõrku, üldisse võrku (TEN-T põhivõrku mittepuudutavate investeeringute) ja lisaühenduvusse (sealhulgas regionaalse ja kohaliku tasandi ühistransporti) tehtavate investeeringute asjakohast eelisarendamist. || – Rakendatud on üldine transpordikava, mis sisaldab järgmist: – TEN-T põhivõrku, üldisse võrku ja lisaühenduvusesse tehtavate investeeringute eelisarendamine; eelisarendamisel tuleks arvestada investeeringute panust liikuvusse, säästvusse ja ühtse Euroopa transpordipiirkonna edendamisse; – realistlik kavandatud projektide esitamise süsteem (sealhulgas ajakava, eelarveraamistik); – keskkonnamõju strateegiline hindamine, mis täidab transpordikavale esitatavaid õiguslikke nõudeid; – meetmed, millega tugevdada vahendusasutuste ja toetusesaajate suutlikkust teostada projektide esitamise süsteemi.

7.2. Raudtee: siseriiklikus kõikehõlmavas transpordikavas raudtee arengule pühendatud eripeatüki olemasolu, mis sisaldab TEN-T põhivõrku, üldisse võrku (TEN-T põhivõrku mittepuudutavate investeeringute) ja raudteesüsteemi lisaühenduvusse tehtavate investeeringute asjakohast eelisarendamist vastavalt nende osale liikuvuses, jätkusuutlikkuses, riiklikus ja üleeuroopalises võrgus. Investeeringud hõlmavad liikuvat vara ning koostalitusvõimet ja suutlikkuse tõhustamist. || – Üldises transpordikavas on rakendatud raudtee arengut käsitlev peatükk, mis sisaldab järgmist: – realistlikku kavandatud projektide esitamise süsteem (sealhulgas ajakava, eelarveraamistik); – keskkonnamõju strateegiline hindamine, mis täidab transpordikavale esitatavaid õiguslikke nõudeid; – meetmed, millega tugevdada vahendusasutuste ja toetusesaajate suutlikkust teostada projektide esitamise süsteemi.

8. Tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine (tööhõive eesmärk) (osutatud artikli 9 lõikes 8) || 8.1. Tööotsijate ja tööturult eemalejäänud inimeste juurdepääs töövõimalustele, sealhulgas kohaliku tähtsusega tööhõivealgatused, ning tööalase liikuvuse toetamine: aktiivset tööturupoliitikat arendatakse ja teostatakse kooskõlas tööhõivesuunistega[57]. || – Tööturuasutused suudavad korraldada ja tegelikult korraldavad: – isiklikele vajadustele kohandatud teenuseid ja varase etapi preventiivseid tööturumeetmeid, mis on avatud kõikidele tööotsijatele ega piirdu töötutega; – prognoosimist ja nõustamist seoses pikaajalise tööhõivega, mida tekitavad struktuursed muutused tööturul, nagu üleminek vähese CO2-heitega majandusele; – läbipaistvat ja süstemaatilist teavet uute töökohtade kohta. – Tööturuasutused on loonud võrke tööandjate ja õppeasutustega.

8.2. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine, ettevõtlus ja ettevõtete asutamine: tervikliku ja kõikehõlmava strateegia olemasolu ettevõtete starditoetuseks kooskõlas Euroopa väikeettevõtlusalgatusega „Small Business Act”[58] ning kooskõlas tööhõivesuunistega ja liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuunistega[59] töökohtade loomise eelduste kohta; || – Rakendatud on terviklik ja kõikehõlmav strateegia, mis sisaldab: – meetmeid, mis vähendavad ettevõtete käivitamise aja kolme tööpäevani ja kulu 100 euroni; – meetmed, mis vähendavad aega, mida on vaja lubade saamiseks, et ettevõte võiks konkreetse tegevusalaga tegelema hakata, kolme kuuni; – meetmeid, mis ühendavad sobivaid ettevõtluse arendamise ja finantsteenuseid (juurdepääs kapitalile), sealhulgas teavitustegevusi ebasoodsamas olukorras olevatele rühmadele ja piirkondadele.

8.3. Tööturuasutuste ajakohastamine ja tugevdamine, sealhulgas meetmed, mille eesmärk on soodustada riikidevahelist tööjõu liikuvust[60]: – tööturuasutusi ajakohastatakse ja tugevdatakse kooskõlas tööhõivesuunistega; – tööturuasutuste reformidele eelneb selge strateegia ja eelhindamine, mis hõlmab ka soolist mõõdet. || – Meetmed tööturuasutuste reformimiseks, mille eesmärk on tagada neile suutlikkus korraldada[61]: – isiklikele vajadustele kohandatud teenuseid ja varase etapi preventiivseid tööturumeetmeid, mis on avatud kõikidele tööotsijatele ega piirdu töötutega; – nõustamist seoses pikaajalise tööhõivega, mida tekitavad struktuursed muutused tööturul, nagu üleminek vähese CO2-heitega majandusele; – läbipaistvat ja süstemaatilist teavet uute töökohtade kohta, mis on kättesaadav ELi tasandil. – Tööturuasutuste reform hõlmab tööandjate ja õppeasutuste võrkude loomist.

8.4. Täisväärtusliku eluperioodi pikendamine: täisväärtusliku eluperioodi pikendamise poliitikat kujundatakse ja korraldatakse kooskõlas tööhõivesuunistega[62]. || – Meetmed täisväärtusliku eluperioodi pikendamise probleemide lahendamiseks[63]: – täisväärtusliku eluperioodi pikendamise poliitika kujundamisse ja rakendamisse on kaasatud asjaomased sidusrühmad; – liikmesriigis on rakendatud meetmed aktiivsena vananemise edendamiseks ja ennetähtaegselt vanaduspensionile mineku vähendamiseks.

|| 8.5. Töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemine muutustega: poliitika olemasolu, mille eesmärk on soodustada muutuste ning ümberstruktureerimise prognoosimist ja head juhtimist kõikidel asjaomastel tasanditel (riiklik, piirkondlik, kohalik ja valdkondlik)[64]. || – Rakendatud on tõhusad vahendid tööturu osapoolte ja avaliku sektori asutuste toetamiseks ennetavate lähenemisviiside arendamisel muutustele ning ümberstruktureerimisele.

|| 8.6. 15–24-aastaste mittetöötavate ja mitteõppivate noorte jätkusuutlik tööturule integreerimine: kõikehõlmava strateegilise poliitikaraamistiku olemasolu noorte tööhõive paketi eesmärkide täitmiseks ja eelkõige noorte tagatisskeemi loomiseks vastavalt nõukogu [xxx] soovitusele || –     Vastavalt nõukogu [xxx] soovitusele on kehtestatud kõikehõlmav strateegiline poliitikaraamistik noorte tööhõive paketi eesmärkide täitmiseks ja eelkõige noorte tagatisskeemi loomiseks, mis: –        põhineb tõenditel, millega mõõdetakse 15–24-aastaste mittetöötavate ja mitteõppivate noorte hulgas saavutatud tulemusi: - näeb ette süsteemi, mille kohaselt kogutakse ja analüüsitakse andmeid ja teavet noorte tagatisskeemi kohta sobivatel tasanditel ning mis annab piisava tõenditel põhineva aluse sihipärase poliitika väljatöötamiseks ja võimaldab jälgida edusamme ning koostada võimalusel kontrafaktilisi hinnanguid; –        teeb kindlaks avaliku võimu asutuse, kes vastutab noorte tagatisskeemi loomise ja haldamise ning kõiki tasandeid ja sektoreid hõlmavate partnerluste koordineerimise eest; –        kaasab kõik noorte töötuse seisukohalt asjakohased sidusrühmad; –        põhineb varajasel sekkumisel ja aktiveerimisel; – –        sisaldab toetusmeetmeid tööturule integreerumiseks, sealhulgas oskuste arendamise meetmeid ja tööturuga seotud meetmeid.

9. Investeerimine oskustesse, haridusse ja elukestvasse õppesse (haridusega seotud eesmärk) (osutatud artikli 9 lõikes 10) || 9.1. Koolist väljalangenute arv: tervikliku strateegia olemasolu kooli poolelijätmise vähendamiseks kooskõlas nõukogu 28. juuni 2011. aasta soovitusega kooli poolelijätmise vähendamise poliitika kohta[65]. || – Riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil on rakendatud kooli poolelijätmist puudutavate andmete ja teabe kogumine ning analüüsimine, mis: – tagab piisava tõenditebaasi sihtpoliitika arendamiseks; – on süstemaatiliselt kasutusel arengu jälgimiseks asjaomasel tasandil. – Rakendatud on kooli poolelijätmise vähendamise strateegia, mis: – rajaneb tõenditel; – on terviklik (nt hõlmates kõiki haridusvaldkondi, sh varajast lapsepõlve) ja käsitleb piisavalt ennetamis-, sekkumis- ja kompensatsioonimeetmeid; – kirjeldab eesmärke, mis on kooskõlas nõukogu soovitusega kooli poolelijätmise vähendamise poliitika kohta; – on valdkonnaülene ja hõlmab ning koordineerib kõiki poliitikavaldkondi ja sidusrühmi, mis on olulised kooli poolelijätmise lahendamiseks.

9.2. Kõrgharidus: riiklike või piirkondlike strateegiate olemasolu kolmanda taseme hariduse omandamise, kvaliteedi ja tõhususe suurendamiseks kooskõlas komisjoni 20. septembri 2011. aasta teatisega „Euroopa kõrgharidussüsteemide ajakohastamise tegevuskava”[66]. || – Rakendatud on kolmanda taseme hariduse riiklik strateegia, mis sisaldab: – meetmeid osalemise ja omandamise suurendamiseks, mis: – täiustavad sisseastujatele pakutavat nõustamist; – suurendavad kõrghariduse omandamist madala sissetulekuga ja muudes alaesindatud rühmades; – tõstavad kõrghariduse omandamist täiskasvanud õppijate seas; – (vajaduse korral) vähendavad kooli poolelijätnute arvu/suurendavad kooli lõpetanute arvu; – meetmeid kvaliteedi tõstmiseks, mis: – soodustavad uuenduslikku infosisu ja programmikavandit; – soodustavad õpetamise kvaliteedi kõrget taset; – meetmeid tööalase konkurentsivõime ja ettevõtlikkuse suurendamiseks, mis: – soodustavad mitmeid valdkondi hõlmavate oskuste, sealhulgas ettevõtlikkuse arenemist kõikides kõrghariduskavades; – vähendavad soolisi erinevusi haridus- ja kutseharidusvalikutes ning ergutavad õppijaid minema tööle valdkondadesse, kus nad on alaesindatud, et vähendada soolist vahetegemist tööturul; – tagavad teadliku õpetamise, milles kasutatakse teadustegevusest ning äritavade arengust pärit teadmust.

9.3. Elukestev õpe: riikliku ja/või piirkondliku elukestva õppe poliitikaraamistiku olemasolu kooskõlas ELi tasandi strateegiliste suunistega[67]. || – Rakendatud on riiklik ja/või piirkondlik elukestva õppe poliitikaraamistik, mis sisaldab: – meetmeid, millega toetatakse elukestva õppe rakendamist ja kutseoskuste täiendamist ning sidusrühmade, sealhulgas tööturu osapoolte ning kodanikuühenduste, osalemise ja partnerluse tagamist; – meetmeid, millega tagatakse oskuste tulemuslik arendamine täiskasvanutele, tööturule naasvatele naistele, madala kvalifikatsiooniga ja vanematele töötajatele ning teistele ebasoodsas olukorras rühmadele; – meetmeid, millega laiendatakse juurdepääsu elukestvale õppele, sealhulgas tulemusliku rakendamise ja läbipaistvuse tagamise vahendeid (Euroopa kvalifikatsiooniraamistik, riiklik kvalifikatsiooniraamistik, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem, Euroopa kvaliteeditagamine kutsehariduse ja koolituse valdkonnas) ning elukestva õppe teenuste (haridus ja koolitus, nõustamine, kehtivus) arendamist ja integreerimist; – meetmeid, millega parandatakse hariduse ja koolituse olulisust ning kohandatakse seda väljaselgitatud sihtrühmade vajadustele.

10. Sotsiaalse kaasatuse edendamine ja vaesuse vastu võitlemine (vaesuse vähendamise eesmärk) (osutatud artikli 9 lõikes 9) || 10.1. Aktiivne kaasamine Marginaliseeritud kogukondade (nt romad) lõimimine: – vaesuse vähendamise riikliku strateegia olemasolu ja rakendamine kooskõlas komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta soovitusega tööturult tõrjutud inimeste aktiivse kaasamise kohta[68] ning tööhõivesuunistega; – rakendatud on riiklik romade kaasamise strateegia kooskõlas romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistikuga[69]; – asjaomastele sidusrühmade toetamine juurdepääsul fondidele. || – Rakendatud on vaesuse vähendamise riiklik strateegia, mis: – rajaneb tõenditel. See nõuab süsteemi andmete ja teabe kogumiseks ning analüüsimiseks, mis tagab piisavad tõendid vaesuse vähendamise poliitika arendamiseks. Süsteemi kasutatakse süstemaatiliselt arengu jälgimiseks; – on kooskõlas riikliku vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamise eesmärgiga (nagu see on määratletud riiklikus reformiprogrammis), mis sisaldab tööhõivevõimalusi ebasoodsas olukorras olevatele ühiskonnagruppidele; – sisaldab marginaliseeritud ja ebasoodsas olukorras rühmade, sealhulgas romade territoriaalse koondumise kaardistust piirkondlikust täpsemal / NUTS 3. tasandil; – näitab, et tööturu osapooled ja asjaomased sidusrühmad on kaasatud aktiivse kaasamise kavandamisse; – sisaldab meetmeid üleminekuks hooldusasutustes pakutavatelt hooldusteenustelt kogukonnapõhisele hoolekandestruktuurile; – osutab selgesti eraldatuse ennetamise ja sellega võitlemise meetmetele kõikides valdkondades. – Rakendatud on riiklik romade kaasamise strateegia, mis: – seab saavutatavad riiklikud romade integratsiooni eesmärgid, et vähendada vahet elanikkonna põhiosaga. Need eesmärgid peaksid hõlmama vähemalt nelja ELi romade integratsiooni eesmärki, mis on seotud juurdepääsuga haridusele, tööhõivele, tervishoiule ja eluasemele; – on kooskõlas riikliku reformiprogrammiga; – määrab vajaduse korral kindlaks ebasoodsas olukorras mikropiirkonnad või eraldatud naabruskonnad, kus kogukonnad on kõige enam puudust kannatavad; selleks kasutatakse juba olemasolevaid sotsiaalmajanduslikke ja territoriaalseid näitajaid (s.o väga madal haridustase, pikaajaline töötus jne); – eraldab riigieelarvest piisavalt vahendeid, mida vajaduse korral täiendatakse rahvusvahelistest või ELi allikatest; – sisaldab rangeid järelevalvemeetodeid, et hinnata romade integreerimise meetmete mõju ja vaadata üle strateegia kohandamise mehhanism; – seda koostatakse, rakendatakse ja kontrollitakse tihedas koostöös ja pidevas dialoogis roma kodanikuühiskonna ning piirkondlike ja kohalike ametiasutustega; – sisaldab riikliku romade integratsioonistrateegia riiklikku kontaktpunkti, millel on õigus koordineerida strateegia kujundamist ja rakendamist. – Asjaomaseid sidusrühmi toetatakse projektitaotluste esitamisel ja valitud projektide rakendamisel ning juhtimisel.

10.2. Tervishoid : riikliku ja/või piirkondliku tervishoiustrateegia olemasolu, millega tagatakse juurdepääs kvaliteetsetele tervishoiuteenustele ja majanduslik jätkusuutlikkus. || – Rakendatud on riiklik tervishoiustrateegia, mis: – sisaldab kooskõlastatud meetmeid kvaliteetsete tervishoiuteenuste ligipääsetavuse parandamiseks; – sisaldab meetmeid tervishoiusektori tõhususe stimuleerimiseks, sealhulgas rakendades tulemuslikke uuenduslikke tehnoloogiaid, teenuse osutamise mudeleid ja infrastruktuuri; – sisaldab kontrolli- ja järelevalvesüsteemi. – Liikmesriik on võtnud vastu raamistiku, milles esitatakse tervishoiule kättesaadavaks tehtud eelarvelised vahendid.

11. Institutsioonilise suutlikkuse parandamine ja avaliku halduse tõhustamine (osutatud artikli 9 lõikes 11) || Liikmesriikide haldustõhusus: – strateegia olemasolu liikmesriigi haldustõhususe tugevdamiseks, sealhulgas avaliku halduse reformiks[70]. || – Strateegia liikmesriikide haldustõhususe tugevdamiseks on olemas ja rakendamisel[71]. Strateegia sisaldab järgmist: – õiguslike, organisatsiooniliste ja/või menetluste reformimise meetmete analüüs ning strateegiline planeerimine; – kvaliteedijuhtimise süsteemide arendamine; – integreeritud meetmed haldusmenetluste lihtsustamiseks ja ratsionaliseerimiseks; – inimressursistrateegiate ja -poliitika arendamine ning rakendamine, mis hõlmab personalivärbamiskavasid ja tööalast arengut, pädevuste arendamist ning ressursse; – kutseoskuste arendamine kõikidel tasanditel; – järelevalve- ja hindamismenetluste ja ‑vahendite arendamine.

Üldised eeltingimused

Valdkond || Eeltingimused || Täitmise kriteeriumid

1. Diskrimineerimisvastased meetmed || Mehhanismi olemasolu, millega tagatakse 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ (millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel)[72] ja 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ (millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust)[73] tõhus rakendamine ja kohaldamine || – ELi diskrimineerimisvastaste direktiivide 2000/78/EÜ ja 2000/43/EÜ tõhus rakendamine ja kohaldamine tagatakse järgmiste meetmete kaudu: – institutsiooniline kord ELi diskrimineerimisvastaste direktiivide rakendamiseks, kohaldamiseks ja järelvalveks; – strateegia fondide rakendamisse kaasatud personali koolitamiseks ja teavitamiseks; – meetmed haldussuutlikkuse tugevdamiseks ELi diskrimineerimisvastaste direktiivide rakendamisel ja kohaldamisel.

2. Sooline võrdõiguslikkus || Soolise võrdõiguslikkuse edendamise strateegia ja selle tõhusa rakendamise mehhanismi olemasolu. || – Soolise võrdõiguslikkuse edendamise otsese strateegia tõhus rakendamine ja kohaldamine tagatakse järgnevaga: – süsteem andmete ja näitajate kogumiseks ning analüüsimiseks, mis jagunevad soo alusel ja millega arendatakse tõenditel põhinevat soolise võrdõiguslikkuse poliitikat; – kava ja eelkriteeriumid soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide integreerimiseks võrdõiguslikkuse normatiivide ja suuniste abil; – rakendusmehhanismid, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse organi ja asjaomase asjatundlikkuse kaasamine sekkumismeetmete koostamiseks, järelvalveks ning hindamiseks.

3. Puuetega inimesed || Mehhanismi olemasolu, millega tagatakse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni tõhus rakendamine ja kohaldamine. [74] || – ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni tõhus rakendamine ja kohaldamine tagatakse järgnevaga: – meetmete rakendamine kooskõlas ÜRO konventsiooni artikliga 9, et ennetada, selgitada välja ja kõrvaldada puuetega inimeste juurdepääsu raskendavad ja tõkestavad asjaolud; – institutsiooniline kord ÜRO konventsiooni rakendamiseks ja järelvalveks kooskõlas konventsiooni artikliga 33; – kava fondide rakendamisse kaasatud personali koolitamiseks ja teavitamiseks; – meetmed haldussuutlikkuse tugevdamiseks ÜRO konventsiooni rakendamisel ja kohaldamisel, sealhulgas sobiv kord juurdepääsunõuete täitmise järelevalveks.

4.. Riigihanked || Mehhanismi olemasolu, millega tagatakse direktiivide 2004/18/EÜ ja 2004/17/EÜ tõhus rakendamine ja kohaldamine ning piisav seire ja järelevalve. || – ELi direktiivide 2004/18/EÜ ja 2004/17/EÜ tõhus rakendamine ja kohaldamine tagatakse järgmiste meetmete kaudu: – direktiivide 2004/18/EÜ ja 2004/17/EÜ täielik ülevõtmine; – institutsiooniline kord ELi avalike hangete õiguse rakendamiseks, kohaldamiseks ja järelvalveks; – meetmed, millega tagatakse läbipaistva hankemenetluse piisav seire ja järelevalve ning piisav teave selle kohta; – strateegia fondide rakendamisse kaasatud personali koolitamiseks ja teavitamiseks; – meetmed haldussuutlikkuse tugevdamiseks ELi avalike hangete õiguse rakendamisel ja kohaldamisel.

5. Riigiabi || Mehhanismi olemasolu, millega tagatakse ELi avalike hangete õiguse tõhus rakendamine ja kohaldamine. || – ELi riigiabiõiguse tõhus rakendamine ja kohaldamine tagatakse järgmiste meetmete kaudu: – institutsiooniline kord ELi riigiabiõiguse rakendamiseks, kohaldamiseks ja järelvalveks; – strateegia fondide rakendamisse kaasatud personali koolitamiseks ja teavitamiseks; – meetmed haldussuutlikkuse tugevdamiseks ELi riigiabiõiguse rakendamisel ja kohaldamisel.

6. Keskkonnamõju hindamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud keskkonnaalased õigusaktid || Mehhanismi olemasolu, millega tagatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud ELi keskkonnaalaste õigusaktide tõhus rakendamine ning kohaldamine kooskõlas 27. juuni 1985. aasta direktiiviga 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta[75] ning 27. juuni 2001. aasta direktiiviga 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta[76]. || – ELi keskkonnaalaste õigusaktide tõhus rakendamine ja kohaldamine tagatakse järgmiste meetmete kaudu: – keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivide täielik ja õige ülevõtmine; – institutsiooniline kord keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivide rakendamiseks, kohaldamiseks ja järelvalveks; – strateegia keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivide rakendamisse kaasatud personali koolitamiseks ja teavitamiseks; – meetmed, millega tagatakse piisav haldussuutlikkus.

7. Statistilised süsteemid ja tulemusnäitajad || Statistilise süsteemi olemasolu, mida on vaja programmide tõhususe ja mõju hindamiseks. Tõhusa tulemusnäitajate süsteemi olemasolu, mida on vaja tulemuste suunas tehtavate edusammude seireks ja mõju hindamiseks. || – Rakendatud on mitmeaastane kava andmete õigeaegseks kogumiseks ja koondamiseks, mis hõlmab: – allikate ja mehhanismide väljaselgitamist statistilise valideerimise tagamiseks; – avaldamise ja üldsusele kättesaadavuse korda. – tõhus tulemusnäitajate süsteem, sealhulgas: – tulemusnäitajate valimine iga programmi jaoks, mis annab teavet inimeste heaolu ja edusammude nende tahkude kohta, mis ajendavad programmist rahastatavaid poliitikameetmeid; – sihtide kehtestamine nende näitajate jaoks; – järgmiste nõuete täitmine iga näitaja puhul: usaldusväärsus ja statistiline valideerimine, normatiivse tõlgendamise selgus, reageerimine poliitikale, andmete õigeaegne kogumine ja avalik kättesaadavus; – rakendatud on vajalikud menetlused, et tagada, et kõikide programmist rahastatavate toimingute puhul võetakse kasutusele tõhus näitajate süsteem.

VI LISA

Informatsioon ja kommunikatsioon fondide toetuse kohta

1.           Toimingute loend

Artikli 105 lõikes 2 osutatud toimingute loend sisaldab vähemalt ühes liikmesriigi ametlikus keeles järgmisi andmevälju:

– toetusesaaja nimi (ainult juriidilised isikud; füüsilisi isikuid ei nimetata),

– toimingu nimi;

– toimingu kokkuvõte;

– toimingu alustamise kuupäev;

– toimingu lõpetamise kuupäev (toimingu eeldatav füüsilise lõpuleviimise või täieliku rakendamise kuupäev);

– toimingule eraldatud abikõlblike kulude kogusumma;

– ELi kaasfinantseerimise määr (vastavalt prioriteetsele suunale);

– toimingu sihtnumber;

– riik;

– toimingu sekkumiskategooria;

– toimingute loendi viimase ajakohastatud versiooni kuupäev.

Andmeväljade rubriigid ja projektide nimed esitatakse samuti vähemalt ühes Euroopa Liidu ametlikest keeltest.

2.           Avalikkkusele suunatud teavitamis- ja avalikustamismeetmed

Liikmesriik, korraldusasutus ja toetusesaajad rakendavad vajalikke avalikkusele suunatud teavitamis- ja avalikustamismeetmeid rakenduskava raames kaasrahastatavate toimingute kohta kooskõlas käesoleva määrusega.

2.1.        Liikmesriigi ja korraldusasutuse kohustused

1.           Liikmesriik ja korraldusasutus tagavad, et teavitamis- ja avalikustamismeetmeid rakendatakse kooskõlas kommunikatsioonistrateegiaga ning et meetmete eesmärk on võimalikult lai meediakajastus, kasutades eri kommunikatsioonivorme ja meetodeid sobival tasemel.

2.           Korraldusasutus vastutab vähemalt järgmiste teavitamis- ja avalikustamismeetmete korraldamise eest:

(a) suuremõõtmeline teavitusüritus, millega avalikustatakse rakenduskava käivitumine;

(b) aastas vähemalt üks suuremõõtmeline teavitusüritus, kus teavitatakse rahastamisvõimalustest, rakendatavatest strateegiatest ja esitletakse rakenduskava raames saavutatut, sealhulgas võimalusel suuremaid projekte ja muid näiteid projektidest;

(c) Euroopa Liidu lipu kasutamine iga korraldusasutuse hoone ees või üldsusele nähtavas kohas korraldusasutuse ruumides;

(d) toimingute loendi elektrooniline avaldamine kooskõlas lõikega 1;

(e) toimingute näited rakenduskavade kaupa ühtsel veebilehel või rakenduskava veebiportaalis, mis on ligipääsetav ühtse veebilehe kaudu; näited peaksid olema mõnes levinumas Euroopa Liidu ametlikus keeles, mis ei ole asjaomase liikmesriigi ametlik keel või üks tema ametlikest keeltest;

(f) teabe ajakohastamine rakenduskava rakendamise, sealhulgas peamiste saavutuste kohta, ühtsel veebilehel või rakenduskava veebiportaalis, mis on ligipääsetav ühtse veebilehe kaudu.

3.           Korraldusasutus kaasab teavitamis- ja avalikustamismeetmetesse kooskõlas liikmesriikide õigusnormide ja tavaga järgmised asutused:

(a) artiklis 5 osutatud partnerid;

(b) Euroopa kohta teavet jagavad infokeskused ning ka komisjoni esindused liikmesriikides;

(c) haridus- ja teadusasutused.

Need organid levitavad ulatuslikult artikli 105 lõike 1 punktides a ja b kirjeldatud teavet.

2.2.        Toetusesaajate kohustused

1.           Kõikides toetusesaaja teavitus- ja kommunikatsioonimeetmetes tunnustatakse fondide toetust toimingule järgmisega:

(a) ELi embleemi kasutamine koos viitega Euroopa Liidule kooskõlas tehniliste näitajatega, mis sätestatakse rakendusaktis, mille komisjon võtab vastu artikli 105 lõike 4 alusel;

(b) viide toimingut toetava(te)le fondi(de)le.

2.           Toimingu teostamise ajal teavitab toetusesaaja üldsust fondidelt saadud toetusest järgmisega:

(a) toimingu lühikirjelduse esitamine toetusesaaja veebisaidil, juhul kui taoline veebisait on olemas, koos toimingu eesmärkide ja tulemustega, tõstes esile rahalist abi Euroopa Liidult;

(b) üldsusele hõlpsasti nähtavasse kohta, näiteks hoone sissepääsu juurde, vähemalt ühe plakati paigutamine (vähemalt suuruses A3), millel on teave projekti kohta, sealhulgas Euroopa Liidu rahalise toetuse kohta.

3.           ESFist toetust saavate toimingute ja vajadusel ERFist või Ühtekuuluvusfondist toetust saavate toimingute puhul tagab toetusesaaja, et toimingus osalejaid on rahastamisest teavitatud.

Iga dokument, mis on seotud niisuguse toiminguga, sealhulgas iga osalemis- või muu tunnistus, peab sisaldama avaldust selle kohta, et rakenduskava on saanud toetust fondist või fondidest.

4.           ERFi või Ühtekuuluvusfondi toimingu rakendamise ajal paneb toetusesaaja üles üldsusele hõlpsasti nähtavas kohas märkimisväärsete mõõtmetega ajutise stendi iga toimingu kohta, mis seisneb infrastruktuuri või ehitustööde rahastamises, mille puhul avaliku sektori kogutoetus toimingule ületab 500 000 eurot.

5.           Hiljemalt kolm kuud pärast toimingu lõpetamist paneb toetusesaaja üldsusele hõlpsasti nähtavas kohas üles märkimisväärsete mõõtmetega alalise tahvli või stendi iga toimingu kohta, mis vastab järgmistele kriteeriumidele:

(a) ELi toetus toimingule ületab 500 000 eurot;

(b) toiming seisneb füüsilise eseme ostmises või infrastruktuuri või ehitustoimingute rahastamises.

Tahvlil või stendil näidatakse toimingu liik, nimetus ja otstarve ning see valmistatakse ette kooskõlas tehniliste näitajatega, mille komisjon võtab vastu kooskõlas artikli 105 lõikega 4.

3.           Olemasolevatele ja potentsiaalsetele toetusesaajatele suunatud teavitamismeetmed

3.1.        Potentsiaalsetele toetusesaajatele suunatud teavitamismeetmed

1.           Korraldusasutus tagab kooskõlas kommunikatsioonistrateegiaga, et rakenduskava strateegiat, eesmärke ning Euroopa Liidu ja liikmesriigi ühisel toetusel pakutavaid rahastamisvõimalusi koos asjaomaste fondide rahalise toetuse üksikasjadega tutvustataks laialdaselt kõigile potentsiaalsetele toetusesaajatele ja huvitatud isikutele.

2.           Korraldusasutus tagab potentsiaalsete toetusesaajate teavitamise vähemalt järgmisest:

(a) kulutuste abikõlblikkuse tingimused, mis tuleb täita, et kvalifitseeruda toetuse saamiseks rakenduskava raames;

(b) rahastamistaotluste läbivaatamise korra ja menetlustähtaegade kirjeldus;

(c) toetatavate toimingute valimise kriteeriumid;

(d) riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi kontaktisikud, kes oskavad anda teavet rakenduskavade kohta;

(e) asjaolu, et taotlustes tuleks pakkuda välja toimingu suurusega proportsionaalne kommunikatsioonitegevus, et teavitada üldsust toimingu eesmärkidest ja ELi toetusest toimingule.

3.2.        Olemasolevatele toetusesaajatele suunatud teavitamismeetmed

1.           Korraldusasutus teavitab toetusesaajaid sellest, et nõustudes rahastamisega, nõustuvad nad ühtlasi enda lisamisega artikli 105 lõike 2 kohaselt avaldatavasse toetusesaajate nimekirja.

2.           Korraldusasutus tagab teabe ja avalikustatavad materjalid, sealhulgas elektroonilised vormid, et aidata toetusesaajatel täita lõikes 2.2 sätestatud kohustusi.

4.           Kommunikatsioonistrateegia komponendid

Korraldusasutuse koostatud kommunikatsioonistrateegia sisaldab vähemalt järgmisi komponente:

(a) kommunikatsioonis rakendatava lähenemisviisi kirjeldus, sealhulgas peamised teavitamis- ja avalikustamismeetmed, mis liikmesriigil või korraldusasutusel rakendada tuleb ja mis on suunatud võimalikele toetusesaajatele, olemasolevatele toetusesaajatele, levitusvahenditele ja laiemale üldsusele, arvestades artiklis 105 kirjeldatud eesmärke;

(b) materjalide kirjeldus, mis tehakse kättesaadavaks vormis, mis on juurdepääsetav puudetega inimestele;

(c) kirjeldus, kuidas toetusesaajaid kommunikatsioonitegevuses toetatakse;

(d) strateegia rakendamise kavandatav eelarve;

(e) haldusorganite, sealhulgas personaliressursside kirjeldus, kes vastutavad teavitamis- ja avalikustamismeetmete rakendamise eest;

(f) lõikes 2 osutatud teavitamis- ja avalikustamismeetmete kord, sealhulgas veebileht või veebiportaal, kus taolised andmed leiduvad;

(g) teave selle kohta, kuidas hinnatakse teavitamis- ja avalikustamismeetmeid poliitika, rakenduskava ja toimingute nähtavuse ja teadvustamise valguses ning Euroopa Liidu etendatava rolli valguses;

(h) vajadusel eelmise rakenduskava peamiste tulemuste kasutuse kirjeldus;

(i) iga-aastane ajakohastamine, milles kirjeldatakse teostatavat teavitamis- ja kommunikatsioonitegevust.

FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

              1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus

              1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt ABM/ABB struktuurile

              1.3.    Ettepaneku/algatuse liik

              1.4.    Eesmärgid

              1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendus

              1.6.    Meetme kestus ja finantsmõju

              1.7.    Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.           HALDUSMEETMED

              2.1.    Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

              2.2.    Juhtimis- ja kontrollisüsteemid

              2.3.    Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

              3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

              3.2.    Hinnanguline mõju kuludele

              3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

              3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

              3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

              3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

              3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

              3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.        Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006.

1.2.        Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt ABM/ABB struktuurile[77]

13. Regionaalpoliitika, tegevusalad vastavalt tegevuspõhise eelarvestamise süsteemile 13 03 (Euroopa Regionaalarengu Fond ja muud regionaalsed toimingud); 13 04 Ühtekuuluvusfond

4. Tööhõive ja sotsiaalküsimused, tegevusala vastavalt tegevuspõhise eelarvestamise süsteemile 04 02 (Euroopa Sotsiaalfond)

1.3.        Ettepaneku/algatuse liik

■ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[78]

¨ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4.        Eesmärgid

1.4.1.     Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on vähendada eri regioonide arengutasemete ebavõrdsust, eriti maapiirkondade, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondade ja regioonide puhul, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, ning aidata kaasa Euroopa 2020. aasta strateegias aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu osas seatud eesmärkide saavutamisele, eelkõige nimetatud strateegias sätestatud kvantitatiivsete peaeesmärkide saavutamisele.

1.4.2.     Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

ERFi eesmärk on tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust Euroopa Liidus, kaasfinantseerides liikmesriikides tehtavaid investeeringuid; ESF aga edendab tööhõivet, haridust ja sotsiaalset kaasatust.

Ühtekuuluvusfond aitab liikmesriikidel teha investeeringuid transpordivõrkudesse ja keskkonda.

Fondide sekkumise erieesmärgid on järgmised:

-        teaduse, tehnoloogilise arendustegevuse ja innovatsiooni edendamine;

-         info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale juurdepääsu, selle tehnoloogia kasutamise ning kvaliteedi parandamine;

-        väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ning põllumajandussektori (EAFRD puhul) ja kalandus- ja vesiviljelussektori (EMKFi puhul) konkurentsivõime suurendamine;

-        vähese CO2-heitega majandusele ülemineku toetamine kõikides sektorites;

-        kliimamuutustega kohanemise, riskiennetamise ja -juhtimise edendamine;

-        keskkonnakaitse ja ressursitõhususe edendamine;

-        säästva transpordi edendamine ja tähtsate võrguinfrastruktuuride kitsaskohtade kõrvaldamine;

-        tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine;

-        sotsiaalse kaasatuse edendamine ja vaesuse vastu võitlemine;

-        investeerimine haridusse, oskustesse ja elukestvasse õppesse;

-        institutsioonilise suutlikkuse ja tõhusa avaliku halduse tugevdamine.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile:

13 03: Euroopa Regionaalarengu Fond ja teised piirkondlikud meetmed

13 04: Ühtekuuluvusfond

04 02: Euroopa Sotsiaalfond

1.4.3.     Oodatavad tulemused ja mõjut

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

Ühtekuuluvuspoliitika soodustab oluliselt majanduskasvu ja jõukust levitamist kogu ELis, täites Euroopa poliitikaeesmärke, vähendades samas majanduslikke, sotsiaalseid ja piirkondlikke erinevusi.

1.4.4.     Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Komisjon teeb ettepaneku kehtestada hulk ühiseid väljundinäitajaid, mida saab ELi tasandil koondada. Ühised väljundinäitajad sisalduvad fondispetsiifiliste määruste lisades. Tulemusnäitajad on kohustuslikud kõikide programmide ja prioriteetide jaoks. Programmide mõjusid hinnatakse, võrreldes strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide ja sihtidega ning vajadusel SKP ja töötusnäitajatega.

1.5.        Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.     Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Liit soodustab liikmesriikide vahelist majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning solidaarsust. Ettepanek seab ühtekuuluvuspoliitika raamistiku järgmisse rahastamisperioodi 2014–2020.

1.5.2.     Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

ELi meetmed on õigustatud nii aluslepingu artiklis 174 sätestatud eesmärkide kui subsidiaarsuse põhimõtte alusel. Õigus tegutseda tuleneb Euroopa Liidu lepingu artiklist 3, milles seisab: „Liit edendab majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja liikmesriikide vahelist solidaarsust“, ning lisaks ka ELTL artiklist 175, milles nõutakse liidult sõnaselgelt poliitika rakendamist struktuurifondide abil, ja artiklist 177, milles määratakse kindlaks Ühtekuuluvusfondi roll. Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi eesmärgid on sätestatud artiklites 162, 176 ja 177. ELi kaasatuse lisaväärtuse kohta leidub üksikasju asjaomases mõjuhinnangus.

ELi eelarve läbivaatamises on esile tõstetud: „Seepärast tuleks ELi eelarvet kasutada selleks, et rahastada ELi avalikke hüvesid ning meetmeid, mida liikmesriigid ja piirkonnad ei saa ise rahastada või mille puhul ELi eelarvest rahastamine saab kindlustada paremad tulemused”[79]. Õigusakti ettepanek peab kinni subsidiaarsuse põhimõttest, kuna fondide ülesanded on sätestatud asutamiselepingus ja poliitikat rakendatakse kooskõlas ühise haldamise ja liikmesriikide ning piirkondade institutsiooniliste pädevuste austamise põhimõttega.

1.5.3.     Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Kokkuvõte leidub ettepanekule kaasa pandud mõjuhindamises.

1.5.4.     Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Kehtestatakse ühine strateegiline raamistik. Sellega kujundatakse Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidest ja prioriteetidest investeerimisprioriteedid ERFi, ESFi, Ühtekuuluvusfondi, EAFRD ja EMKFi jaoks, mis tagab raha integreeritud kasutamise ühiste eesmärkide teostamiseks. Ühises strateegilises raamistikus sätestatakse ka muude asjaomaste liidu poliitikavaldkondade ja vahenditega koordineerimise mehhanismid.

1.6.        Meetme kestus ja finantsmõju

¨ Piiratud kestusega ettepanek/algatus

– ¨  Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 1.1.2014–31.12.2020

– ¨  Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2014–2023

¨ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

· Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

· millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.        Ettenähtud eelarve täitmise viisid[80]

¨ Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

¨ Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

· ¨  rakendusametitele

· ¨  ühenduste asutatud asutustele[81]

· ¨  riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

– ¨  isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

■ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

¨ Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused

.

.

2.           HALDUSMEETMED

2.1.        Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage teostamise tingimused ja sagedus.

Järelvalvesüsteem põhineb ühise halduse süsteemil. Lähenemisviis põhineb iga rakenduskava ja iga rakenduskava iga-aastase rakendusaruande jaoks loodud järelvalvekomisjonidel. Järelvalvekomisjonid kohtuvad vähemalt kord aastas. Süsteemi täiendavad komisjoni ja liikmesriikide vahelised iga-aastased revisjonikoosolek.

Lisaks iga rakenduskava rakendusaruannetele pööratakse rakenduskavade eduaruannetes 2017. ja 2019. aastal tähelepanu liikmesriikide tasandi strateegilistele küsimustele. Selle alusel koostab komisjon 2017. ja 2019. aastal strateegilised aruanded.

Järelevalve- ja aruandlussüsteem põhineb väljundinäitajatel ja tulemusnäitajatel. Ettepanekutes nähakse ette ühised näitajad, mida kasutatakse teabe koondamiseks ELi tasandil. Rakendusperioodi olulisemates punktides (2017 ja 2019) lisatakse iga-aastastesse rakendusaruannetesse täiendavad analüütilised nõuded programmides tehtavate edusammude kohta. Järelevalve- ja aruandlussüsteem kasutab täielikult elektroonilise andmeedastuse võimalusi.

Kehtestatakse hindamise kord, et hinnata poliitika tulemuslikkust, tõhusust ja mõju, eelkõige seoses strateegia „Euroopa 2020” peamiste eesmärkide ja muude asjakohaste mõjunäitajatega.

2.2.        Juhtimis- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.     Tuvastatud riskid

2007. aastast saadik on Euroopa Kontrollikoda märkinud oma aastaaruandesse Ühtekuuluvuspoliitika puhul tervikuna tuvastatud hinnangulise veamäära iga eelarveaasta kohta (2006–2009), lähtuvalt sõltumatust iga-aastasest tehingute juhuvalimist.

Kontrollikoja hinnanguline veamäär ühtekuuluvuspoliitika puhul on olnud neil aastail kõrge, võrreldes ELi eelarve teiste poliitikarühmadega, ning on praeguse programmiperioodi kulutuste puhul jäänud 5–10% vahemikku. Kontrollikoja esitatud veamäär kehtib siiski liikmesriigi esitatud vahemaksete suhtes, mille komisjon hüvitab enne, kui kõik 2007.–2013. aasta programmide jaoks ette nähtud kontrollitoimingud on riigi ja ühenduse tasandil lõpule viidud.

Praeguste eeskirjade alusel sertifitseerib sertifitseerimisasutus vahemaksed komisjoni jaoks pärast seda, kui korraldajad on kontrollinud kõiki toetusesaajate esitatud kulutusi, kuid sageli enne seda, kui toimub kohapealne põhjalikum juhtimiskontroll või sellele järgnev auditeerimine. Seega tähendab mitmeaastane finantseerimiskorraldus, et kontroll toimub niihästi enne kui ka pärast Euroopa Kontrollikoja tehtavat auditit ning pärast kõikide kontrollitoimingute lõpuleviimist allesjäänud veamäär võib olla oluliselt väiksem kui kontrollikoja tuvastatud veamäär. Mineviku kogemuste põhjal on programmiperioodi lõpuks pärast kõikide kontrollitoimingute lõpuleviimist alles jäänud veamäär hinnanguliselt vahemikus 2–5%.

Ettepanekutes on ette nähtud rida meetmeid, et vähendada komisjoni tehtavate vahemaksetega seotud veamäära (Euroopa Kontrollikoja teatatud veamäära):

1) Komisjoni vahemaksete ülempiiriks seatakse 90% liikmesriigile eraldatud summast, sest selleks hetkeks on toimunud ainult osa siseriiklikke kontrollitoiminguid. Ülejäänud summa makstakse pärast iga-aastast raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist, kui on saadud auditeerimistõendid ning korraldus- ja auditeerimisasutus on andnud piisava kinnituse. Rikkumised, mida komisjon või Euroopa Kontrollikoda leiavad pärast seda, kui korraldus- või sertifitseerimisasutus on edastanud sertifitseeritud aastaaruanded, toovad kaasa netokorrektsiooni. See annab liikmesriikidele parema stiimuli tagada komisjonile sertifitseeritud kulutuste õiguspärasuse, võrrelduna praeguse korraga, mis lubab programmide kehtivusajal neist saadud vahendeid ulatuslikumalt taaskasutada.

2) Kehtestatakse raamatupidamisarvestuse iga-aastase kontrollimise ja heakskiitmise ning lõpule viidud toimingute või kulutuste iga-aastase lõpetamise nõue, mis annab liikmesriikide ja piirkondade ametivõimudele parema stiimuli tegelda kvaliteedikontrolliga õigeaegselt, pidades silmas raamatupidamisarvestuse sertifitseerimist komisjoni jaoks. See kujutab endast praeguse finantsjuhtimiskorra tugevdamist ja tagab paremini kindluse, et õigusvastased kulutused jäetakse arvestusest välja igal aastal, mitte üksnes programmiperioodi lõpus.

Eespool visandatud meetmetest (uus kuluhüvitussüsteem, iga-aastane raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine ning sulgemine ja komisjoni tehtavad lõplikud netokorrektsioonid) oodatakse, et need vähendavad veamäära alla 5% taseme ning et lõplik jääkveamäär programmide lõpetamisel jääb Euroopa Kontrollikojas kohaldatava 2% olulisuse künnise lähedusse.

See hinnang sõltub siiski komisjoni ja liikmesriikide suutlikkusest tulla toime allnimetatud riskidega.

Kontrollikoja ja komisjoni poolt viimasel viiel aastal registreeritud vigade analüüs näitab, et peamised tuvastatud vead on koondunud teatavate liikmesriikide piiratud hulka programmidesse. Auditeerimisasutuste teatatud statistilistel valimitel põhinevad veamäärad näitavad samuti, et eri programmide vahel on veamääras olulisi erinevusi, mis tõendab käesolevat analüüsi. Ettepanek fokusseerida auditeerimistegevus ja -ressursid suure riskiga programmidele ja võimaldada proportsionaalseid kontrollimeetmeid programmide puhul, millel on tõhusad kontrollisüsteemid, maandaks peamised riskid edukamalt ning tooks kaasa olemasolevate auditeerimisressursside tõhusama kasutamise nii riigi kui ka komisjoni tasandil. Võimalus kasutada korraldust, mis on iga programmi asjaolude suhtes proportsionaalne, võib juba ise olla stiimuliks kehtestada tulemuslikumad kontrollimeetmed.

Riiklikes haldus- ja kontrollisüsteemides tuvastamata jäänud ja seeläbi kontrollikojas aastatel 2006–2009 toimunud auditite käigus tuvastatud vigade analüüs näitab samuti, et risk on koondunud järgmistesse kategooriatesse:

ERFi ja Ühtekuuluvusfondi puhul on riigihankevead moodustanud ligikaudu 41% kumulatiivsetest kvantifitseeritavatest vigadest. Abikõlblikkusega seotud vead moodustavad 39% ning nende hulka kuuluvad erinevat liiki vead, sealhulgas vead projekti valikul, abikõlbmatute kulukategooriate rahastamisel, abikõlblikkuse perioodist või valdkonnast väljajäävad kulud, kaasrahastamismäärade valesti arvutamine abikõlbmatu käibemaksu rahastamine jmt. Kontrolljälje vead moodustasid 11% kvantifitseeritavatest vigadest (sealjuures osakaal vähenes ajapikku tugevdatud juhtimiskontrolli tõttu), samas kui vead, mis olid seotud tulu tekitavate projektide keeruka teemaga (tulu ei arvatud maha või seda arvutati valesti ja seetõttu oli kaasrahastamise määr liiga kõrge) moodustasid sel perioodil 6% kvantifitseeritavatest vigadest.

ESFi puhul on abikõlblikkusega seotud probleemid moodustanud ligikaudu 58% leitud kumulatiivsest kvantifitseeritavast veamäärast; need hõlmavad eelkõige abikõlbmatuid osalisi, abikõlbmatuid otseseid ja kaudseid kulusid, makseid pärast või enne abikõlblikkusperioodi, kindla summana deklareeritud abikõlbmatuid kulusid, abikõlbmatuid stipendiumi- ja riiklike elatusrahade kulusid, abikõlblike kulude arvutamisel maha arvamata jäänud või valesti arvutatud tulu, makstud, kuid osutamata teenuseid ja abikõlbmatut käibemaksu. Täpsusega seotud probleemid moodustavad 7% registreeritud kvantifitseeritavatest vigadest ning puudutavad otseste ja kaudsete kulude vale eraldamist, nõuetekohaselt põhjendamata üldkulude eraldamise meetodit, vigu kulude arvutamisel, reaalkulu põhimõtte mittejärgimist, kulude üledeklareerimist, kaasrahastamismäärade vale arvutamist ja personalikulude mitmekordset deklareerimist. Kontrolljäljega seotud probleemid moodustavad 35% vigadest ning tähendavad oluliste tõendavate dokumentide puudumist, eelkõige toetusesaajate tasandil.

Ehkki komisjon võtab asjaomaste liikmesriikidega hulga meetmeid vigade vähendamiseks, eeldatakse, et kuni praegune ettepanek ei ole veel vastu võetud ja liikmesriikides rakendatud, võivad need vead jääda ka järgmisel programmitöö perioodil 2014–2020 võimalikeks riskiallikateks.

Eelkõige avalikud hanked on oluline veaallikas, mis annab praegusel programmiperioodil igal aastal hinnanguliselt keskmiselt ligikaudu 2–4% veamäära. Ühtekuuluvuspoliitika alusel esitatud ettepanekud tagavad tõhusama kontrolli, kuid selleks, et ühtekuuluvuspoliitika veamäära oluliselt vähendada, on tähtis, et neid meetmeid täiendaks avaliku hanke eeskirjade selgemaks ja lihtsamaks muutmine. Sujuvama riigihankekorra puudumisel ja kui liikmesriikide riigiasutused ja toetusesaajad ei suuda parandada nende eeskirjade rakendamist, esineks ühtekuuluvuspoliitikas edaspidigi süstemaatiliselt praegune veamäär. Riigihankedirektiivi käimasolev ülevaatamine peaks seetõttu andma võimaluse aidata vähendada ühtekuuluvuspoliitika veamäära, nagu on näidatud eespool.

2.2.2.     Ettenähtud kontrollimeetod(id)

Juhtimis- ja kontrollisüsteemi kavandatud struktuur kujutab endast aastail 2007–2013 kehtinud süsteemi edasiarendust, kus on säilitatud enamik funktsioone, mida on täidetud praegusel perioodil, kaasa arvatud halduskontrollid, kohapealsed kontrollid, juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditid ning tegevuse auditid. Samuti säilib selles komisjoni roll koos võimalusega makseid katkestada ja peatada või teha finantskorrektsioone.

Et tugevdada aruandekohustust, akrediteerib programme juhtivaid asutusi riiklik akrediteerimisasutus, mis vastutab nende jooksva järelevalve eest. Ettepanek pakub paindlikkust, sest võimaldab säilitada praeguse kolmest põhiasutusest koosneva struktuuri juhtudel, kus praegune süsteem on osutunud tulemuslikuks. Samas võimaldab see ühendada korraldus- ja sertifitseerimisasutus ning seega vähendada liikmesriigis osalevate asutuste arvu. Väiksem arv asutusi vähendaks halduskoormust ja suurendaks tugevama haldussuutlikkuse loomise võimalust, ent samuti võimaldaks määrata selgemaid vastutusalasid.

Kontrolliga seotud ülesannete kulud (riiklikul ja piirkondlikul tasandil, välja arvatud komisjoni kulud) on hinnanguliselt ligikaudu 2% ajavahemiku 2007–2013 kõigist hallatavatest vahenditest[82]. Need kulud on seotud järgmiste kontrollivaldkondadega: 1 % tuleneb siseriiklikust koordineerimisest ja programmi ettevalmistamisest, 82 % on seotud programmi juhtimisega, 4 % sertifitseerimisega ja 13 % auditeerimisega.

Järgmised ettepanekud suurendavad kontrollikulusid:

- akrediteerimisasutuse loomine ja tegutsemine (selle kulusid võib tasaarvestada korraldus- ja sertifitseerimisasutuse ühendamisel, kui liikmesriik valib selle variandi);

- sertifitseeritud aastaaruannete ja iga-aastase juhtkonna kinnitava avalduse esitamine, mis tähendab, et aruandeaasta jooksul on tehtud kõik vajalikud kontrollitoimingud (mis võivad nõuda täiendavat administratiivtööd);

- vajadus auditeerimisasutuse täiendavate auditite järele, et kontrollida juhtkonna kinnitavat avaldust, või vajadus viia auditid lõpule ja esitada audiitori järeldusotsus lühema aja jooksul, võrrelduna praeguste kohustustega.

Siiski on ka ettepanekuid, mis vähendavad kontrollikulusid:

- võimalus ühendada korraldus- ja sertifitseerimisasutus, mis võimaldaks liikmesriigil hoida kokku oluline osa praegusest sertifitseerimisega seotud 4% kuludest tänu paremale haldussuutlikkusele, väiksemale koordineerimisvajadusele ja auditite ulatuse vähenemisele;

- lihtsustatud kulude ja ühiste tegevuskavade kasutamine, mis vähendab halduskulusid ja -koormust kõikidel tasanditel, niihästi haldusasutuste kui ka toetusesaajate jaoks;

- proportsionaalne kontrolli kord juhtimise kontrollitoimingute ja auditite jaoks;

- iga-aastane toimingute lõpetamine, mis vähendab dokumentide kontrolliotstarbelise säilitamise kulusid riigiasutuste ja toetusesaajate jaoks.

Seega oodatakse üldkokkuvõttes, et ettepanekute tulemusena jagunevad kontrollikulud ümber (jäädes ligikaudu 2% juurde kogu hallatavatest vahenditest), kuid ei suurene ega vähene. Siiski eeldatakse, et selline kulude ümberjaotumine (eri funktsioonide vahel tänu proportsionaalsele kontrollikorraldusele, aga ka liikmesriikide ja programmide vahel) võimaldab riske tulemuslikumalt leevendada ja toob seega kaasa alla 5% jääva veamäära.

Lisaks muudatustele finantsjuhtimises ja kontrollikorralduses, mis aitavad tulemuslikult avastada ja varakult välistada vead raamatupidamisarvestusest, näeb ettepanek ette lihtsustusi mitmes valdkonnas, mis aitavad vigu ennetada. Nagu eespool nimetatud, on neis valdkondades kavandatavad meetmed seotud 55 protsendiga praegusel perioodil registreeritud veamäärast.

Nimetatud meetmed on järgmised:

- Lihtsustatud kulude ulatuslikum kasutamine, mis vähendab finantshalduse, abikõlblikkuse eeskirjade ja kontrolljäljega seotud vigu ning suunab rakendamise ja kontrolli ümber toimingute teostamisele.

- Rahastamise suurem temaatiline koondumine, millega võib vähendada vigu, mis tulenevad suurest hulgast erinevatest meetmetest ja seetõttu kohaldatavate abikõlblikkuse eeskirjade mitmekesisustest.

- Täpsustatud eeskirjad projektide valimiseks.

- Lihtsam, kindla summa põhine lähenemisviis tulu tekitavatele toimingutele, mis vähendab vigade ohtu toimingutega teenitava tulu määramisel ja mahaarvamisel.

- Abikõlblikkuse eeskirjade ühtlustamine, täpsustamine ja lihtsustamine teiste ELi rahalise toetuse vahenditega, mis vähendab tehtavaid vigu toetusesaajatel, kes kasutavad abi eri allikatest.

- Kohustuslik elektroonilise andmehalduse ja andmevahetuse kord haldusasutuse ja toetusesaajate vahel, mis võib vähendada dokumentide ebapiisavast säilitamisajast tekkivat veamäära ja kergendada toetusesaajate halduskoormust.

- Toimingute või kulude iga-aastane lõpetamine, mis vähendab kontrolljäljega seotud vigu, vähendades dokumentide säilitamise ajavahemikku ja mis hoiab ära ühekordse lõpetamisega seotud haldusliku töökoormuse olulise kuhjumise programmitöö perioodi lõpus.

Enamik eespool loetletud lihtsustusi aitavad ka vähendada toetusesaajate halduskoormust ning seega kujutavad endast veamäära ja halduskoormuse samaaegset vähendamist.

2.3.        Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed

Struktuurifondide talitused koos OLAFiga on koostanud ühise pettuste ennetamise strateegia, milles nähakse ette sari meetmeid, mida komisjon ja liikmesriigid teostavad pettuse ärahoidmiseks ühiselt hallatavates struktuursetes meetmetes.

Mõlemad peadirektoraadid arendavad hetkel pettuseohu hindamise mudelit, mida korraldusasutused hakkavad kasutama 116 ESFi ja 60 ERFi programmi puhul.

Komisjoni hiljutises teatises pettusevastase strateegia kohta (KOM(2011) 376 (lõplik), 24.6.2011) tervitatakse olemasolevat strateegiat kui parimast tavast lähtuvat algatust ja nähakse ette seda täiendavad meetmed, millest olulisim on, et komisjoni ettepanekus võtta vastu määrused ajavahemikuks 2014–2020 nõutakse liikmesriikidelt pettuse ärahoidmise meetmete kasutuselevõttu, mis on tulemuslikud ja tuvastatud pettuseohtudega proportsionaalsed.

Komisjoni praegune ettepanek sisaldab sõnaselget nõuet kehtestada taolised meetmed artikli 86 lõike 4 punkti c alusel. See peaks tugevdama teadlikkust pettusest liikmesriikides kõikide organite seas, mis on kaasatud raha haldamisse ja kontrolli ning seetõttu vähendama pettuse ohtu.

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.        Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

· Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Kulu liik || Rahaline osalus

Number || Liigendatud[83] || EFTA riigid[84] || Kandidaatriigid[85] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

1. Aruka ja kaasava majanduskasvu uued rubriigid 2014-2020 || 04021700 ESF - Lähenemiseesmärk 04021900 ESF - piirkondlik konkurentsivõime 13031600 ERF - Lähenemiseesmärk 13031800 ERF - piirkondlik konkurentsivõime 13031900 ERF - Euroopa territoriaalne koostöö 13040200 Ühtekuuluvusfond || Liigendatud || EI || EI || EI || EI

· Uued eelarveread, mille loomist taotletakse: Ei

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitme-aastase finants-raamistiku rubriik || Eelarverida || Kulu liik || Rahaline osalus

Number [Rubriik……………………………………..] || Liigendatud/ liigendamata || EFTA riigid || Kandidaatriigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

[…] || [XX.YY.YY.YY] […] || […] || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI

3.2.        Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.     Üldine hinnanguline mõju kuludele

Miljonites eurodes (3 kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || Number 1 || Arukas ja kaasav majanduskasv

DG REGIO ja EMPL || || || Aasta N [86] || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Aasta N+4 || Aasta N+5 || Aasta N+6 || KOKKU

Ÿ Tegevusassigneeringud (2011. aasta hindades) || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 ||

Uued ERFi ja ESFi eelarveread || Kulukohustused || (1) || 37.004,476 || 37.564,774 || 38.023,079 || 38.379,867 || 38.722,325 || 39.021,277 || 39.303,920 || 268.019,718

Maksed || (2) || 5.662,072 || 11.297,046 || 21.863,675 || 28.576,824 || 31.789,232 || 36.702,873 || 34.774,287 || 170.666,010

Uus Ühtekuuluvusfondi eelarverida enne ülekannet uuele Euroopa Ühendamise Rahastu eelarvereale || Kulukohustused || (1a) || 9.482,581 || 9.751,240 || 9.968,903 || 10.138,977 || 10.308,621 || 10.456,512 || 10.595,853 || 70.702,687

Maksed || (2a) || 1.499,397 || 2.821,047 || 5.410,638 || 7.352,290 || 8.652,800 || 9.699,964 || 8.801,732 || 44.237,869

Ülekanne uuele Euroopa Ühendamise Rahastu eelarvereale || Kulukohustused || (1b) || 1397,5 || 1401,8 || 1403,8 || 1414,8 || 1440,9 || 1451,3 || 1489,9 || 10 000,0

Maksed || (2b) || 4,8 || 903,8 || 1003,8 || 1103,2 || 1129,9 || 1177,6 || 1303,6 || 6 626,7

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[87] || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

13.01.04.01 – Koosseisuvälised töötajad, ERF || || (3) || 3,060 || 3,060 || 3,060 || 3,060 || 3,060 || 3,060 || 3060 || 21,420

13.01.04.03 – Koosseisuvälised töötajad, Ühtekuuluvusfond || || || 1,340 || 1,340 || 1,340 || 1,340 || 1,340 || 1,340 || 1,340 || 9,380

04.01.04.01 - Koosseisuvälised töötajad, ESF || || || 5,000 || 5,000 || 5,000 || 5,000 || 5,000 || 5,000 || 5,000 || 35,000

Koosseisuvälised töötajad kokku, endised BA read || || || 9,400 || 9,400 || 9,400 || 9,400 || 9,400 || 9,400 || 9,400 || 65,800

MUUD DG REGIO HALDUSASSIGNEERINGUD || || || 13,365 || 13,365 || 13,365 || 13,365 || 13,365 || 13,365 || 13,365 || 93,555

MUUD DG EMPL HALDUSASSIGNEERINGUD || || || 16,000 || 16,000 || 16,000 || 16,000 || 16,000 || 16,000 || 16,000 || 112,000

DG REGIO, DG EMPL ja DG MOVE assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || 46.525,822 || 47.354,779 || 48.030,747 || 48.557,608 || 49.069,711 || 49.516,554 || 49.938,537 || 338.993,760

Maksed || =2+2a +3 || 7.200,235 || 14.156,859 || 27.313,078 || 35.967,879 || 40.480,798 || 46.441,602 || 43.614,784 || 215.175,234

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || 46.487,058 || 47.316,014 || 47.991,982 || 48.518,843 || 49.030,946 || 49.477,789 || 49.899,772 || 338722,405

Maksed || (5) || || || || || || || ||

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || 38,765 || 38,765 || 38,765 || 38,765 || 38,765 || 38,765 || 38,765 || 271,355

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 1 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || 46.525,822 || 47.354,779 || 48.030,747 || 48.557,608 || 49.069,711 || 49.516,554 || 49.938,537 || 338.993,760

Maksed || =5+ 6 || || || || || || || ||

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki: Ei kohaldata

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || || || || || || || ||

Maksed || (5) || || || || || || || ||

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma) || Kulukohustused || =4+ 6 || || || || || || || ||

Maksed || =5+ 6 || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || 5 || „Halduskulud”

Miljonites eurodes (3 kohta pärast koma)

|| || || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Aasta N+4 || Aasta N+5 || Aasta N+6 || KOKKU

DG REGIO ||

Ÿ Personalikulud || 80,187 || 80,187 || 80,187 || 80,187 || 80,187 || 80,187 || 80,187 || 561,309

Ÿ Muud halduskulud || 3,800 || 3,800 || 3,800 || 3,800 || 3,800 || 3,800 || 3,800 || 26,600

DG REGIO KOKKU || Assigneeringud || 83,987 || 83,987 || 83,987 || 83,987 || 83,987 || 83,987 || 83,987 || 587,909

739109 || || || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Aasta N+4 || Aasta N+5 || Aasta N+6 || KOKKU

DG EMPL ||

Ÿ Personalikulud || 25,400 || 25,400 || 25,400 || 25,400 || 25,400 || 25,400 || 25,400 || 177,800

Ÿ Muud halduskulud || || || || || || || ||

DG EMPL KOKKU || Assigneeringud || 25,400 || 25,400 || 25,400 || 25,400 || 25,400 || 25,400 || 25,400 || 177,800

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 109,387 || 109,387 || 109,387 || 109,387 || 109,387 || 109,387 || 109,387 || 765,709

Miljonites eurodes (3 kohta pärast koma)

|| || || Aasta N [88] || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || … Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu mõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 46.635,210 || 47.464,166 || 48.140,134 || 48.666,995 || 49.179,098 || 49.625,941 || 50.047,924 || 339.759,469

Maksed || || || || || || || ||

3.2.2.     Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

· ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

· ¨  Ettepanek hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub allpool kirjeldatud moel. Ühtekuuluvuspoliitika eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega. Ehkki strateegilised prioriteedid seatakse ELi tasandil, on tegeliku igapäevase haldamise volitused korraldusasutustel riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Ehkki komisjon pakub välja ühised väljundinäitajad, pakuvad tegelikud väljundinäitajad välja need korraldusasutused oma rakenduskavade raames ja need lepitakse kokku komisjoniga. Seetõttu on keeruline välja tuua väljundite sihttasemeid enne programmide koostamist, läbirääkimist ja kokkuleppimist 2013/14. aastal.

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (3 kohta pärast koma)

Täpsustada eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || … Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu mõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik[89] || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1[90]… || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Erieesmärk nr 1 kokku || || || || || || || || || || || || || || || ||

ERIEESMÄRK nr 2 || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Erieesmärk nr 2 kokku || || || || || || || || || || || || || || || ||

KULUD KOKKU || || || || || || || || || || || || || || || ||

.

3.2.3.     Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.  Ülevaade

· ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

· ¨  Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

DG REGIO

Miljonites eurodes (3 kohta pärast koma)

|| Aasta N [91] || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Aasta N+4 || Aasta N+5 || Aasta N+6 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || ||

REGIO personalikulud || 80,187 || 80,187 || 80,187 || 80,187 || 80,187 || 80,187 || 80,187 || 561,309

Muud halduskulud || 3,800 || 3,800 || 3,800 || 3,800 || 3,800 || 3,800 || 3,800 || 26,600

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || 83,741 || 83,741 || 83,741 || 83,741 || 83,741 || 83,741 || 83,741 || 586,187

Mitmeaastase finantsraamistiku [92]RUBRIIGIST 5 välja jäävad[93] kulud || || || || || || || ||

REGIO personalikulud || 4,4 || 4,4 || 4,4 || 4,4 || 4,4 || 4,4 || 4,4 || 30,8

Muud halduskulud || 13,365 || 13,365 || 13,365 || 13,365 || 13,365 || 13,365 || 13,365 || 93,555

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || 17,765 || 17,765 || 17,765 || 17,765 || 17,765 || 17,765 || 17,765 || 124,355

KOKKU || 101,506 || 101,506 || 101,506 || 101,506 || 101,506 || 101,506 || 101,506 || 710,542

DG EMPL

Miljonites eurodes (3 kohta pärast koma)

|| Aasta N [94] || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Aasta N+4 || Aasta N+5 || Aasta N+6 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || ||

Personalikulud || 25,400 || 25,400 || 25,400 || 25,400 || 25,400 || 25,400 || 25,400 || 177,800

Muud halduskulud || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || 25,400 || 25,400 || 25,400 || 25,400 || 25,400 || 25,400 || 25,400 || 177,800

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad[95] kulud || || || || || || || ||

Personalikulud || 5,000 || 5,000 || 5,000 || 5,000 || 5,000 || 5,000 || 5,000 || 35,000

Muud halduskulud || 16,000 || 16,000 || 16,000 || 16,000 || 16,000 || 16,000 || 16,000 || 112,000

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || 21,000 || 21,000 || 21,000 || 21,000 || 21,000 || 21,000 || 21,000 || 147,000

KOKKU || 46,400 || 46,400 || 46,400 || 46,400 || 46,400 || 46,400 || 46,400 || 324,800

KOKKU || 148,933 || 148,933 || 148,933 || 148,933 || 148,933 || 148,933 || 148,933 || 1 042,531

3.2.3.2.  Hinnanguline personalivajadus

· ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

· ¨  Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt: aasta n arvnäitajad on 2011. aasta omad,

DG REGIO:

Hinnanguline väärtus (täisarvuna või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

|| Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Aasta N+4 || Aasta N+5 || Aasta N+6

Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad): REGIO ||

13 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 606 || 606 || 606 || 606 || 606 || 606 || 606

13 01 01 02 (delegatsioonides) || || || || || || ||

13 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || ||

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || ||

Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[96]: REGIO ||

13 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad CA, INT, SNE) || 48 || 48 || 48 || 48 || 48 || 48 || 48

13 02 02 (CA, INT, JED, LA ja SNE delegatsioonides) || || || || || || ||

13 01 04 01 [97] || - peakorteris[98] || 56 || 56 || 56 || 56 || 56 || 56 || 56

- delegatsioonides || || || || || || ||

13 01 04 03 [99] || - peakorteris[100] || 25 || 25 || 25 || 25 || 25 || 25 || 25

- delegatsioonides || || || || || || ||

XX 01 05 02 (CA, INT, SNE kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

10 01 05 02 (CA, INT, SNE otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

Muud || || || || || || ||

KOKKU || 735 || 735 || 735 || 735 || 735 || 735 || 735

XX on asjaomane poliitikavaldkond või eelarve peatükk.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi sees; vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad || Aidata analüüsida, läbi rääkida, muuta ja/või koostada kinnitamiseks programmide ettepanekuid liikmesriigis XXX. Aidata hallata, seirata ja hinnata heakskiidetud programme/projekte. Tagada programmi XXX reguleerivate eeskirjade järgimine.

Koosseisuvälised töötajad || Sama ja/või haldustugi

DG EMPL

Hinnanguliselt täistööajale taandatud töötajad komakohtadeta

|| Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Aasta N+4 || Aasta N+5 || Aasta N+6

Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) ||

04 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) (200 ametikohta, ühiku kulu 127 000 €) || 200 || 200 || 200 || 200 || 200 || 200 || 200

 (Delegatsioonides) || || || || || || ||

(Kaudne teadustegevus) || || || || || || ||

 (Otsene teadustegevus) || || || || || || ||

Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[101] ||

 (üldvahenditest rahastatavad CA, INT, SNE) || || || || || || ||

 (CA, INT, JED, LA ja SNE delegatsioonides) || || || || || || ||

04 01 04 01 [102] || - peakorteris[103] || 93 || 93 || 93 || 93 || 93 || 93 || 93

- delegatsioonides || || || || || || ||

XX 01 05 02 (CA, INT, SNE kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

xx 01 05 02 (CA, INT, SNE otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

Muu xx 01 04 02) || || || || || || ||

KOKKU || 293 || 293 || 293 || 293 || 293 || 293 || 293

XX on asjaomane poliitikavaldkond või eelarve peatükk.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi sees; vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

3.2.4.     Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

· ¨  Ettepanek/algatus on kooskõlas järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga.

· ¨  Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

Selgitage mis laadi ümberplaneerimine on vajalik, ning täpsustage seotud eelarveread ja neile vastavad summad.

[…]

· ¨  Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[104].

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

[…]

3.2.5.     Kolmandate isikute rahaline osalus

· Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

· ¨ Ettepanekus nähakse ette, et Euroopa rahastamist on vaja kaasrahastada. Täpne summa ei ole kvantifitseeritav. Määrusega kehtestatakse kaasrahastamismäärade ülempiirid, mis on liigendatud kooskõlas piirkondliku arengu tasemega (vt määruse ettepaneku artikkel 73):

Assigneeringud miljonites eurodes (3 kohta pärast koma)

|| Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Aasta N+4 || Aasta N+5 || Aasta N+6 || Kokku

Täpsustage kaasrahastav asutus || Liikmes­riik || Liikmes­riik || Liikmes­riik || Liikmes­riik || Liikmes­riik || Liikmes­riik || Liikmes­riik ||

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || määramisel || määramisel || määramisel || määramisel || määramisel || määramisel || kinnitamisel ||

3.3.        Hinnanguline mõju tuludele

· ¨  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

· ¨  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

– ¨         omavahenditele

– ¨         mitmesugustele tuludele

Miljonites eurodes (3 kohta pärast koma)

Tulude eelarverida: || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[105]

Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || … Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6)

Artikkel …………. || || || || || || || ||

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

[…]

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutusmeetod.

[…

[1]               ELT C, , lk.

[2]               ELT C, , lk.

[3]               ELT C, , lk.

[4]               EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

[5]               EÜT L 154, 21.6.2003, lk 1.

[6]               EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1.

[7]               ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

[8]               EÜT L 210, 31.7.2006, lk 25.

[9]              

[10]            

[11]            

[12]             ELT L , , lk .

[13]            

[14]            

[15]            

[16]             ELT L 191, 23.7.2010, lk 28.

[17]             ELT L 308, 24.11.2010, lk 46.

[18]             ELT L 379, 28.12.2006, lk 5.

[19]             ELT L 337, 21.12.2007, lk 35.

[20]             ELT L 193, 25.7.2007, lk 6.

[21]             ELT L 134, 30.4.2004, lk 114.

[22]             ELT L 210, 31.7.2006, lk 19.

[23]             EÜT L 53, 23.2.2002, lk 1.

[24]             ELT L 118, 12.5.2010, lk 1.

[25]             EÜT L 53, 23.2.2002, lk 1.

[26]             Vt ELi 2020. aasta peaeesmärgid.

[27]             EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30.

[28]             ELT …

[29]             EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1.

[30]             Nagu on määratletud Euroopa arvepidamise süsteemis (ESA) ja nagu kõik 27 liikmesriiki on oma stabiilsus- ja lähenemisprogrammides edastanud.

[31]             Selgitus: valitsemissektor hõlmab peamiselt keskvalitsuse, osariigi/liidumaa ja kohalikke omavalitsusüksusi koos riiklike sotsiaalkindlustusfondidega, millesse need üksused vahendeid koguvad ja mida nad kontrollivad. Lisaks hõlmab see turuvälise tootmisega tegelevaid mittetulundusühinguid, mida kontrollivad ja peamiselt rahastavad valitsusüksused või riiklikud sotsiaalkindlustusfondid.

[32]             EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.

[33]             KOM(2011) 809 (lõplik).

[34]             KOM(2011) 234 (lõplik).

[35]             ELT L 290, 6.11.2010, lk 39–48 – 2010/670/EL: Komisjoni 3. novembri 2010. aasta otsus, millega nähakse ette kriteeriumid ja meetmed, et rahastada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi raames vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ tööstuslikke näidisprojekte, mille eesmärk on süsinikdioksiidi keskkonnaohutu kogumine ja geoloogiline säilitamine, ning näidisprojekte, mis tutvustavad taastuvenergiaga seotud innovatiivseid tehnoloogialahendusi (2010/670/EL), ELT L 275, 25.10.2003, lk 32–46.

[36]             KOM(2011) 874 (lõplik).

[37]             KOM(2011) 788 (lõplik).

[38]             KOM(2011) 609 (lõplik).

[39]             KOM(2011) 665 (lõplik).

[40]             „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas”, KOM(2011) 144 (lõplik).

[41]             KOM(2011) 838 (lõplik); KOM(2011) 839 (lõplik); KOM(2011) 837 (lõplik).

[42]             Nagu on majandus- ja rahandusministrite nõukogus 7. septembril 2010 heaks kiidetud.

[43]             Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus „Innovaatiline liit” (KOM(2010) 546 (lõplik), 6.10.2010). Kohustused nr 24 ja 25 ning I lisa „Enesehindamine. Hästitoimivate riiklike ja piirkondlike teadus- ja innovatsioonisüsteemide tunnused”. Konkurentsivõime nõukogu järeldused: järeldused Euroopa juhtalgatuse „Innovatiivne liit” kohta (dok 17165/10, 26.11.2010).

[44]          Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Euroopa digitaalne tegevuskava (KOM(2010) 245 (lõplik/2), 26.8.2010); Komisjoni talituste töödokument: digitaalse tegevuskava tulemustabel (SEK(2011) 708, 31.5.2011). Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu järeldused Euroopa digitaalse tegevuskava kohta (dok. 10130/10, 26. mai 2010)

[45]             Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Euroopa digitaalne tegevuskava (KOM(2010) 245 (lõplik/2), 26.8.2010); Komisjoni talituste töödokument: digitaalse tegevuskava tulemustabel (SEK(2011) 708, 31.5.2011).

[46]             Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Kõigepealt mõtle väikestele” – Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” (KOM(2008) 394, 23.6.2008); Konkurentsivõime nõukogu järeldused: „Kõigepealt mõtle väikestele” – Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” (dok 16788/08, 1.12.2008); komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamine (KOM(2008) 78 (lõplik), 23.02.11); Konkurentsivõime nõukogu järeldused: järeldused Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamise kohta (dok 10975/11, 30.5.2011).

[47]             ELT L 48, 23.2.2011, lk 1.

[48]             EÜT L 153, 18.6.2010, lk 13.

[49]             ELT L 140, 5.6.2009, lk 136.

[50]             ELT L 114, 27.4.2006, lk 64.

[51]             ELT L 52, 21.2.2004, lk 50.

[52]             ELT L 140, 5.6.2009, lk 16.

[53]             Justiits- ja siseküsimuste nõukogu järeldused, 11.–12. aprill 2011; järeldused riskihindamiste kohta katastroofide ennetamiseks Euroopa Liidus.

[54]             EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

[55]             EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

[56]             ELT L 312, 22.11.2008, lk 3.

[57]             Nõukogu 21. oktoobri 2010. aasta otsus 2010/707/EL, ELT L 308, 24.11.2010, lk 46.

[58]             Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Kõigepealt mõtle väikestele” – Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” (KOM(2008) 394, 23.6.2008); Konkurentsivõime nõukogu järeldused: „Kõigepealt mõtle väikestele” – Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” (dok 16788/08, 1.12.2008); komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamine (KOM(2008) 78 (lõplik), 23.2.11); Konkurentsivõime nõukogu järeldused: järeldused Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamise kohta (dok 10975/11, 30.5.2011).

[59]             Nõukogu soovitus 2010/410/EL, 13. juuli 2010 (ELT L 191, 23.7.2010, lk 28).

[60]             Kui on rakendatud asjaomast riiki käsitlev nõukogu soovitus, mis on seotud otse käesoleva tingimuslikkuse sättega, siis selle täitmise hindamisel võetakse arvesse hinnangut asjaomast riiki käsitleva nõukogu soovituse täitmisel tehtud edusammudele.

[61]             Kõikide käesolevas jaotises sisalduvate elementide tähtajad võivad lõppeda programmi rakendusperioodi kestel.

[62]             Kui on rakendatud asjaomast riiki käsitlev nõukogu soovitus, mis on seotud otse käesoleva tingimuslikkuse sättega, siis selle täitmise hindamisel võetakse arvesse hinnangut asjaomast riiki käsitleva nõukogu soovituse täitmisel tehtud edusammudele.

[63]             Kõikide käesolevas jaotises sisalduvate elementide tähtajad võivad lõppeda programmi rakendusperioodi kestel.

[64]             Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Ühine kohustus tööhõive tagamisel (KOM (2009) 257 (lõplik).

[65]             ELT C 191, 1.7.2011, lk 1.

[66]             KOM(2011) 567 (lõplik).

[67]             Nõukogu järeldused, 12. mai 2009, strateegilise raamistiku kohta üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal ("ET 2020") (ELT C 119, 28.5.2009, lk 2).

[68]             Komisjoni soovitus, 3. oktoober 2008, tööturult tõrjutud inimeste aktiivse kaasamise kohta (ELT L 307, 18.11.2008, lk 11)

[69]             Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistik aastani 2020. KOM(2011) 173.

[70]             Kui on rakendatud asjaomast riiki käsitlev nõukogu soovitus, mis on seotud otse käesoleva tingimuslikkuse sättega, siis selle täitmise hindamisel võetakse arvesse hinnangut asjaomast riiki käsitleva nõukogu soovituse täitmisel tehtud edusammudele.

[71]             Kõikide käesolevas jaotises sisalduvate elementide rakendamise tähtajad võivad jõuda lõpule programmi rakendamisperioodi kestel.

[72]             EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16.

[73]             EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22.

[74]             ELT L 23, 27.1.2010, lk 35, kus on avaldatud nõukogu otsus, 26. november 2009, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel.

[75]             EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40.

[76]             EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30.

[77]             ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[78]             Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[79]             KOM(2010) 700, 19.10.2010.

[80]             Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[81]             Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[82]             Uuring „Regional governance in the context of globalisation: reviewing governance mechanisms & administrative costs. Administrative workload and costs for Member State public authorities of the implementation of ERDF and Cohesion Fund”, 2010

[83]             Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[84]             EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[85]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[86]             Aasta N on ettepaneku/algatuse algusaasta.

[87]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[88]             Aasta N on ettepaneku/algatuse algusaasta.

[89]             Väljundid on tarnitavad kaubad ja teenused (nt: rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[90]             Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

[91]             Aasta N on ettepaneku/algatuse algusaasta.

[92]             Endistelt B.A ridadelt rahastatav koosseisuväline personal lähtuvalt 2011. aasta personalikulude lõplikust assigneeringust, sealhulgas koosseisuväline personal peakorteris ja delegatsioonides.

[93]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[94]             Aasta N on ettepaneku/algatuse algusaasta.

[95]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[96]             CA = lepingulised töötajad; INT= tööhõiveasutuste kaudu palgatud töötajad („Intérimaire”); JED= noored eksperdid lähetuses („Jeune Expert en Délégation”); LA = kohalikud töötajad; SNE = riikide lähetatud eksperdid.

[97]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiir (endised B..A read).

[98]             Peamiselt struktuurifondid, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (EAFRD) ja Euroopa Kalandusfond (EKF).

[99]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiir (endised B..A read).

[100]            Peamiselt struktuurifondid, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (EAFRD) ja Euroopa Kalandusfond (EKF).

[101]            CA = lepingulised töötajad; INT= tööhõiveasutuste kaudu palgatud töötajad („Intérimaire”); JED= noored eksperdid lähetuses („Jeune Expert en Délégation”); LA = kohalikud töötajad; SNE = riikide lähetatud eksperdid.

[102]            Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiir (endised B..A read).

[103]            Peamiselt struktuurifondid, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (EAFRD) ja Euroopa Kalandusfond (EKF).

[104]            Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[105]            Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud, suhkrumaks) korral tuleb näidata netosummad, st brutosumma, milles on lahutatud 25 % kogumiskuludena.