52013PC0241

2011/0156 (COD)

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, mis on esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 6 alusel ning milles käsitletakse

nõukogu esimese lugemise seisukohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (imikutele ja väikelastele ning meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud toiduainete ning kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajate kohta) vastuvõtmise kohta

1.           Taustteave

Ettepaneku Euroopa Parlamendile ja nõukogule edastamise kuupäev (dokument KOM (2011) 353 lõplik – 2011/0156 COD): || 24. juuni 2011

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse kuupäev: || 26. oktoober 2011

Euroopa Parlamendi seisukoha kuupäev, esimene lugemine: || 14. juuni 2012

Muudetud ettepaneku edastamise kuupäev: || [*]

Nõukogu seisukoha vastuvõtmise kuupäev: || 22. aprill 2013.

*       Võttes arvesse pärast Euroopa Parlamendi esimest lugemist nõukogu ja parlamendi vahel toimunud mitteametlike arutelude tulemusi, ei koostanud komisjon muudetud ettepanekut, vaid esitas oma arvamuse Euroopa Parlamendi muudatusettepanekute kohta teatises „Communication de la Commission sur les suites données aux avis et résolutions adoptés par le Parlement eropéen lors de la session de juin 2012” (dokument SP(2012)540), mis saadeti Euroopa Parlamendile 12. juulil 2012.

2.           Komisjoni ettepaneku eesmärk

Ettepanekuga vaadatakse läbi raamõigusakt, mida kohaldatakse eritoiduks ettenähtud toiduainete, nn dieettoitude suhtes (nagu on sätestatud direktiivis 2009/39/EÜ[1]).

Võttes arvesse viimastel kümnenditel toiduturul ja toitu käsitlevates ELi õigusaktides toimunud arenguid, jäetakse määruse ettepanekuga õigusaktidest välja „eritoiduks ettenähtud toiduainetele” osutav lai mõiste, mis pärineb 1977. aastast ja on nii huvirühmade kui ka kontrollivate asutuste jaoks tekitanud probleeme arenenud turu ja õigusliku järjepidevuse seisukohast. Ettepanekus on sätestatud uus raamistik, millega kehtestatakse üldsätted ainult mõne toiduainerühma kohta, mida peetakse oluliseks teatavate haavatavate elanikkonnarühmade, näiteks imikute, väikelaste ja meditsiinilise järelevalve all olijate puhul.

Ettepanekuga nähakse ette ka ühe liidu loetelu koostamine teatavate ainekategooriate (nt vitamiinide, mineraalide, aminohapete….) jaoks, mida võib lisada ettepanekuga hõlmatud toiduainerühmadele. See liidu loetelu koondab mitmesugused loetelud, mis on praegu ette nähtud erinevate meetmetega, mille komisjon on vastu võtnud kehtiva eritoitu käsitleva õigusraamistiku alusel.

Ettepanek teenib parema õigusloome eesmärke, sest erieeskirjad toodete jaoks säilitatakse üksnes juhul, kui neid on vaja haavatavate elanikkonnarühmade kaitseks, ning ettepanekuga lihtsustatakse kehtivat õigusraamistikku, sest välja on jäetud eeskirjad, mida ei ole enam vaja või mille osas on seisukohad muutunud, ja moodustatakse paljudest loeteludest üks loetelu nende ainete kohta, mida kõnealustele toodetele võib lisada.

3.           Märkused nõukogu seisukoha kohta

3.1.        Üldised märkused

Komisjoni ettepanek edastati Euroopa Parlamendile ja nõukogule 24. juunil 2011. Euroopa Parlament võttis esimese lugemise seisukoha vastu 14. juunil 2012. aastal ja toetas selles komisjoni ettepaneku peamisi eesmärke. Eelkõige nõustus Euroopa Parlament sellega, et on vaja välja jätta eritoiduks ettenähtud toiduainetele osutav kontseptsioon ning piirata õigusakti reguleerimisala nii, et see hõlmaks ainult teatavaid, haavatavatele elanikkonnarühmadele ettenähtud toiduainerühmi. Euroopa Parlamendi seisukohas esitati komisjoni esialgse ettepaneku suhtes 83 muudatusettepanekut.

Komisjoni muudetud ettepanekut ei koostatud. Teatises „Communication de la Commission sur les suites données aux avis et résolutions adoptés par le Parlement européen lors de la session de juin 2012” (dokument SP (2012) 540), mis saadeti Euroopa Parlamendile 12. juunil 2012, märkis komisjon, et ta võiks täielikult, osaliselt või ümbersõnastatuna nõustuda 83st muudatusettepanekust 53ga, sest leiti, et need muudatusettepanekud selgitaksid ja parandaksid komisjoni ettepanekut ja oleksid kooskõlas üldeesmärgiga.

Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoha vastuvõtmise järel jätkusid Euroopa Parlamendi, nõukogu eesistujariigi ja komisjoni delegatsioonide vahel mitteametlikud arutelud, mille eesmärk oli saavutada kokkulepe ühise seisukoha etapis (nn teisel lugemisel saavutatud kiire kokkulepe).

Need arutelud osutusid edukaks ja neid kajastati nõukogu ühises seisukohas, mis võeti vastu kvalifitseeritud häälteenamusega. Komisjon leiab, et nõukogu ühine seisukoht kajastab komisjoni ettepaneku algseid eesmärke ja selles arvestatakse mitmeid Euroopa Parlamendis tõstatatud kitsaskohti. Kuigi nõukogu ühine seisukoht erineb teatud osas komisjoni esialgsest ettepanekust, leiab komisjon, et see seisukoht esindab hoolikalt läbimõeldud kompromissi, ning komisjon on rahul, et seisukoht hõlmab kõiki komisjonis ettepanekut vastu võttes oluliseks peetud teemasid.

3.2.        Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud, mille komisjon heaks kiitis ja mis sisalduvad nõukogus esimesel lugemisel vastuvõetud seisukohas täielikult, osaliselt või põhimõtteliselt

Kehakaalu alandamiseks ettenähtud toit: Euroopa Parlament nõustus komisjoni ettepanekuga, et kehtivad eeskirjad, milles käsitletakse toidu asendajaid kehakaalu alandamise eesmärgil, tuleks üle viia määrusesse (EÜ) nr 1924/2006 (toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta). Parlament võttis siiski vastu muudatusettepanekud, millega lisada kavandatud määruse reguleerimisalasse tooted, mis on päevase toidu asendajad kehakaalu alandamise eesmärgil, sealhulgas väga väikese kalorsusega dieettoidud, mis samuti asendavad täielikult päevase toidu, kuid mille energiasisaldus on madalam (muudatusettepanekud 1, 11, 12, 20, 22, 26, 36, 46). Euroopa Parlament kehtestas põhiõigusaktis ka üksikasjalikud eeskirjad nende toodete jaoks (muudatusettepanekud 71, 82).

Teatises, milles käsitletakse Euroopa Parlamendis toimunud esimese lugemise seisukohta, kiitis komisjon kompromissi saavutamise huvides heaks põhimõtte lisada sellised tooted määruse reguleerimisalasse. Siiski selgitas komisjon, et üksikasjalikke eeskirju ei tuleks põhiõigusakti lisada, vaid need tuleks kehtestada kavandatud määruse alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktina, nii nagu tehakse kõigi muude määruse reguleerimisalasse kuuluvate toitude puhul.

Nõukogu seisukoht on kooskõlas komisjoni omaga, sest toiduasendajad on määruse reguleerimislast välja jäetud, samas on päevase toidu asendajad, sealhulgas väga väikese kalorsusega dieediks ettenähtud toiduained jäetud reguleerimisalasse. Nõukogu seisukohas nähakse ka ette, et üksikasjalikud eeskirjad nende toodete kohta võetakse vastu delegeeritud õigusaktina. Väga väikese kalorsusega dieediks ettenähtud toiduainete täpne kirjeldus on esitatud põhjendustes ja see hõlmab Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutes püstitatud probleemi. Nõukogu seisukoht on komisjonile vastuvõetav.

Piimapõhised joogid ja sarnased tooted väikelastele: esimese lugemise järel esitatud seisukohas võttis Euroopa Parlament vastu muudatusettepanekud 21 ja 81, milles nõuti, et komisjon võtaks vastu väikelaste piimasegusid käsitleva aruande. Euroopa Toiduohutusameti nõuannete kohaselt koostatud aruandes tulnuks hinnata, kas nende toodete jaoks on eraldi sätteid vaja.

Komisjon nõustus Euroopa Parlamendiga selles osas, et vaja oleks aruannet, mis tugineks Euroopa Toiduohutusameti teaduslikele nõuannetele, sest just küsimuses, kas need tooted peavad rahuldama väikelastele mõeldud toitudele kehtestatud nõudeid või mitte, esineb seisukohtades erinevusi. Ka nõukogu nõustub Euroopa Parlamendiga ja teeb ettepaneku, et komisjonilt nõutaks nende toodete kohta aruande esitamist kahe aasta jooksul pärast kavandatud määruse jõustumist. Nõukogu leiab, et komisjon võiks käsitleda aruandes muu hulgas väikelastele mõeldud toitudele kehtestatud nõudeid, nende toodete osa väikelaste toidus ja seda, kas neil toitudel on eeliseid võrreldes rinnapiimast võõrutatud laste tavapärase toiduga.

Komisjon nõustub aruande vajalikkusega, nagu kavandas nõukogu.

Pestitsiidid: Euroopa Parlament tegi esimese lugemise seisukohas muudatusettepanekuid selle kohta, et põhiõigusakti võiks lisada pestitsiidide kasutamist käsitlevad üksikasjalikud sätted, seda eelkõige imikutele ja väikelastele ettenähtud toidu puhul (muudatusettepanekud 15, 16, 17, 62, 63). Neis sätetes keskenduti muu hulgas sellele, kui oluline on õigusakti rakendamisel piirata võimalikult suures ulatuses pestitsiidide kasutamine toodetel, mis on ette nähtud määruse reguleerimisalasse kuuluva toidu tootmiseks, ajakohastada selle valdkonna meetmeid regulaarselt ja pöörata erilist tähelepanu teatavatele pestitsiididele, mis sisaldavad ohtlikke toimeaineid, taimekaitseaineid või sünergiste, eesmärgiga, et neid ei kasutataks üldse.

Ka nõukogu lisas Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutega sarnased muudatusettepanekud. Nõukogu aga ei lisanud oma muudatusettepanekutesse viidet faktile, et õigusakti rakendamisel peaks seadma eesmärgiks ohtlikke toimeaineid, taimekaitseaineid või sünergiste sisaldavate teatavate pestitsiidide kasutamise täieliku keelamise.

Komisjon kiitis Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud heaks osaliselt, põhimõtteliselt või ümbersõnastatuna. Sellega seoses tuleks märkida, et komisjoni ettepanekus nähti ette võimalus, et komisjon kehtestab vajaduse korral erieeskirjad pestitsiidide kohta delegeeritud aktides, milles käsitletakse määruse reguleerimisalasse kuuluvaid tooteid, ja et pestitsiide käsitlevad õigusaktid on hiljuti läbi vaadatud ja et neis arvestatakse haavatavaid elanikkonnarühmi (sealhulgas lapsi, looteid ja embrüoid). Seega võiks komisjon paindlikult viidata pestitsiidide kasutamisele kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Komisjon toetab nõukogu seisukohta kõnealuses küsimuses ja leiab, et see esindab head kompromissi, milles kajastuvad Euroopa Parlamendi olulisemad probleemipüstitused. Lisaks viitab komisjon lisatud avaldusele.

Piltide kasutamine jätkupiimasegude märgistusel: Komisjon nõustus põhimõtteliselt Euroopa Parlamendi muudatusettepanekuga 59, milles soovitati laiendada jätkupiimasegude märgistamisele imiku piimasegude märgistamisel kehtivaid piiranguid, mis käsitlevad beebipiltide ja toote kasutamist idealiseeriva teksti ja muu sarnase kasutamise keelamist. Komisjon rõhutas siiski, et sellised eeskirjad sobiksid paremini asjakohastesse delegeeritud õigusaktidesse.

Nõukogu seisukohas oldi Euroopa Parlamendi muudatusettepaneku poolt ja tehti ettepanekud sellekohasteks muudatusteks. Lisaks tehti nõukogu seisukohas ettepanek lisada nõudele üldpõhimõte, et imiku piimasegude ja jätkupiimasegude märgistus, esitlus ja reklaam peaks olema kujundatud selliselt, et see ei pärsiks rinnaga toitmist.

Komisjon mõistab, et selle sätte poliitilise tähtsuse tõttu on kohane lisada see säte põhiõigusakti, nagu soovisid mõlemad kaasseadusandjad, ja leiab, et nõukogu seisukoht on vastuvõetav.

Tehnilised juhised: Euroopa Parlament tegi muudatusettepanekud 30 ja 72, millega nõuti, et komisjon võtaks delegeeritud õigusaktidega vastu juhised, millega lihtsustada toidukäitlejate, eelkõige VKEde jaoks määruse nõuete järgimist. Komisjon kiitis need muudatusettepanekud põhimõtteliselt heaks.

Nõukogu seisukohas on nähtud ette võimalus, et komisjon võtab tehnilised juhised vastu, kuid seal ei nõuta selleks delegeeritud õigusakti vastuvõtmist. Komisjon nõustub nõukogu seisukohaga.

Ettevaatuspõhimõte: Euroopa Parlament tegi muudatusettepanekud 9, 10, 53, 64 ja 69 kinnitamaks, et käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate toitude suhtes riskijuhtimismeetmete võtmisel tuleb kohaldada toidualaste õigusnormide üldiseid põhimõtteid ja nõudeid käsitlevas määruses (EÜ) nr 178/2002[2] sätestatud ettevaatuspõhimõtet. Komisjon nõustus mõne muudatusettepanekuga põhimõtteliselt ja kompromissi saavutamise huvides. Et Euroopa Parlamendi poolt tõstatatud probleemile reageerida, lisas nõukogu oma seisukohta ristviite asjakohastele määruses (EÜ) nr 178/2002 esitatud nõuetele. Arvestades määruse (EÜ) nr 178/2002 horisontaalset iseloomu, eelistab komisjon ristviidet, mis tagaks ELi eeskirjade parema täitmise, ja toetab seega nõukogu seisukohta.

Juurdepääs dokumentidele: Euroopa Parlamendi seisukohaga lisati muudatusettepanek 76, et tagada õiglane juurdepääs dokumentidele kooskõlas määruse (EÜ) nr 1049/2001[3] eeskirjadega. Komisjon nõustus osaliselt selle muudatusettepanekuga ja nõukogu poolt ümbersõnastatuna kiitis selle heaks. Nõukogu seisukoht on vastuvõetav, sest selles lisatakse ristviide määrusele (EÜ) nr 1049/2001 ja tagatakse seega vastavus ELi eeskirjadele.

3.3.        Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud, mille komisjon tagasi lükkas, kuid mis sisalduvad nõukogus esimesel lugemisel vastuvõetud seisukohas täielikult, osaliselt või põhimõtteliselt

Ainete liidu loetelu: komisjoni ettepanekuga nähti ette liidu loetelu koostamine teatavate ainekategooriate (nt vitamiinide, mineraalide, aminohapete….) jaoks, mida võib lisada määruse reguleerimisalasse kuuluvatele toiduainerühmadele. Komisjoni ettepaneku kohaselt tuleb selline loetelu koostada ja seda tuleb põhiõigusaktis sätestatud kriteeriumide alusel ajakohastada rakendusaktidega .

Euroopa Parlamendi seisukohas tehti ettepanekud, et see ainete liidu loetelu tuleks esitada määruse lisas ning et see kehtestataks ja seda ajakohastataks delegeeritud õigusaktides (muudatusettepanekud 22, 87, 88, 89). Euroopa Parlamendi muudatusettepanekute kohaselt pidi lisa jäetama tühjaks ja selle pidi täitma komisjon pärast määruse vastuvõtmist. Komisjon lükkas muudatusettepanekud tagasi, sest leiti, et Euroopa Liidu toimimise lepingu sätete kohaselt peaks täpselt määratletud ainekategooriate loetelu kehtestamine ja ajakohastamine toimuma rakendusaktidega, mis põhinevad põhiõigusaktis sätestatud kriteeriumidel.

Nõukogu seisukohas nõustutakse Euroopa Parlamendi seisukohaga, et liidu loetelu peaks olema määruse lisa. Nõukogu aga ei jätnud lisa tühjaks (nii et komisjon saaks edaspidi lisa vastu võtta), vaid koostas ise liidu loetelu ja lisas sinna lisasse kõik ained, mis kuuluvad teatud ainekategooriatesse (nt vitamiinid, mineraalid, aminohapped...) ja mida võib lisada määruse reguleerimisalasse kuuluvatele toiduainerühmadele. Nõukogu on Euroopa Parlamendiga ühel meelel ka selles osas, et liidu loetelu muudatused (milles käsitletakse kategooriate või ainete lisamist ja väljajätmist), tuleks teha delegeeritud õigusaktidega, kuid nõukogu sõnastas määruse asjaomased artiklid ümber, muutes komisjonile delegeeritud volituste sisu.

Komisjon saab aru, et pidades silmas määruse reguleerimisalasse kuuluva toidu tarbijate kuulumist haavatavatesse elanikkonnarühmadesse, tahab seadusandja ise otsustada, millised ained tuleb liidu loetelusse lisada. Seetõttu nõustub komisjon, et ainete liidu loetelu kehtestab seadusandja määruse lisas. Komisjon nõustub ka sellega, et lisa muudatused tuleks sisse viia delegeeritud õigusaktidega, sest nõukogu seisukohas esitatud sõnastus jätab komisjonile piisavalt otsustusruumi selliste meetmete võtmiseks ja see on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatuga delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise kohta.

Nanomaterjalid: Euroopa Parlament võttis vastu muudatusettepaneku 87, milles nõuti konkreetsete kriteeriumide kehtestamist selliste ainete hindamiseks ja lisamiseks liidu loetellu, mis on tehisnanomaterjalid, eelkõige seoses nende materjalide ohutuse hindamise katsemeetoditega. Euroopa Parlament lisas ka ristviite määruses (EL) nr 1169/2011 (milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele)[4] sätestatud tehisnanomaterjalide mõistele (muudatusettepanek 41). Komisjon lükkas muudatusettepaneku tagasi, sest leiti, et Euroopa Parlamendi poolt tõstatatud probleemile oli komisjoni ettepanekus niigi piisavalt tähelepanu pööratud ja et seega ei ole seda muudatusettepanekut vaja.

Nõukogu lisas oma seisukohas Euroopa Parlamendi muudatusettepaneku, kuid teises sõnastuses. Lisaks sõnastas ta määruse ettepaneku ümber selgitamaks kõnealuse määruse ja uuendtoitu käsitleva määruse (EÜ) nr 258/97[5] omavahelisi seoseid. Komisjon nõustub nõukogu seisukohaga kompromissi saavutamise huvides ja arvestades, et on tagatud kooskõla teiste ELi õigusaktidega.

Mõistete muutmine: komisjoni ettepanekuga nähti ette võimalus kohandada delegeeritud õigusaktidega selle määruse reguleerimisalasse kuuluva toidu mõisteid, et võtta vajaduse korral arvesse teaduse ja tehnika edusamme ja asjakohaseid rahvusvahelisi arenguid. Ettepanek tehti ka selleks, et lihtsustada tulevikus määruse reguleerimisalasse kuuluva toiduga seonduvate võimalike piiripealsete juhtumite lahendamist. Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu leidsid, et mõisted on kavandatud määruse oluline osa ja seepärast ei saa neid delegeeritud õigusaktidega muuta.

Kuigi komisjon lükkas algselt Euroopa Parlamendi muudatusettepaneku 48 tagasi, on komisjon nüüd kompromissi saavutamise huvides valmis nõustuma nõukogu muudatusettepanekuga, võttes arvesse seda, et nõukogu lisas ettepanekusse uue artikli tõlgendusotsuse kohta (vt punkti 3.6).

Volituste delegeerimine komisjonile: Euroopa Parlamendi (muudatusettepanek 77) ja nõukogu seisukohtades nähakse ette, et komisjonile antakse viieks aastaks õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte ja seda perioodi pikendatakse vastuseisu puudumisel automaatselt (komisjonis algselt kavandatud määramata ajaks antud volituste asemel). Komisjon on kompromissi huvides valmis nõustuma, arvestades, et nõude esitasid mõlemad kaasseadusandjad.

3.4.        Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud, millega komisjon nõustus täielikult, osaliselt või põhimõtteliselt, kuid mis nõukogus esimesel lugemisel vastuvõetud seisukohas ei kajastu

Meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud toidu erinevad kategooriad: Euroopa Parlament võttis vastu muudatusettepaneku 47, milles selgitati, et meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud toit võib kuuluda kolme erinevasse kategooriasse (st toitumise seisukohast täisväärtuslik toit standardse toitainekoostisega; toitumise seisukohast täisväärtuslik toit, mille koostist on kohandatud; toitumise seisukohast mittetäisväärtuslik toit, mis on standardse toitainekoostisega või mille koostist on kohandatud). Komisjon kiitis selle muudatusettepaneku põhimõtteliselt heaks, aga nõukogu ei lisanud seda oma seisukohta.

Nõukogu seisukoht on siiski komisjonile vastuvõetav, sest meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud toidu puhul on kolme erinevasse kategooriasse jaotamine kehtivates õigusaktides juba olemas ja asjakohastes delegeeritud õigusaktides võetakse seda arvesse. Kõnealuste üksikasjade lisamine delegeeritud õigusaktide tasandil tagab ka vajaliku paindlikkuse olukorras, kus neid kategooriaid on vaja tulevikus muuta.

3.5.        Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud, mille komisjon tagasi lükkas ning mis ei kajastu nõukogus esimesel lugemisel vastuvõetud seisukohas

„Gluteenivabad” ja „väga madala gluteenisisaldusega” toidud: algselt tegi komisjon ettepaneku, et neid tooteid käsitlevad eeskirjad, mis praegu on kehtiva dieettoite käsitleva raamdirektiivi alusel vastu võetud spetsiaalses määruses, tuleks praegusel kujul säilitada, kuid üle viia määruse (EÜ) nr 1924/2006 (toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta)[6] reguleerimisalasse. Euroopa Parlament tegi oma seisukohas ettepaneku (muudatusettepanekud 1, 11, 12, 20, 35, 44, 45, 70, 90) lisada gluteenitalumatusega inimestele sobiv toit kavandatud määruse reguleerimisalasse ja lisas põhiõigusakti konkreetsed eeskirjad. Komisjon lükkas need muudatusettepanekud tagasi, sest neid ei ole vaja ja selline lähenemine ei oleks kooskõlas parema õigusloome ja lihtsustamise eesmärgiga.

Nõukogu ei võtnud üle Euroopa Parlamendi kõnealuseid muudatusettepanekuid ja sätestas vastupidiselt, et praegu nende toodete suhtes kehtivad eeskirjad tuleks viia üle määrusesse (EL) nr 1169/2011 (milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele) neis sätetes kirjeldatud menetluste alusel. Põhjenduses täpsustab nõukogu, et selline üleviimine peaks tagama gluteenitalumatusega inimestele vähemalt sama kaitsetaseme, kui on praegu kehtivate eeskirjade kaitsetase, ning et selline üleviimine tuleks lõpule viia enne kavandatud määruse kohaldama hakkamist. Lisaks näeb nõukogu ette, et komisjon peaks kaaluma seda, kuidas tagada gluteenitalumatusega inimeste piisav informeeritus selles osas, kuidas erinevad üksteisest toidud, mis on spetsiaalselt toodetud, valmistatud ja/või töödeldud, et vähendada ühe või mitme gluteeni sisaldava koostisosa gluteenisisaldust, ja sellised toidud, mis on looduslikult gluteenivabad.

Komisjon toetab nõukogu seisukohta, mis üksnes ei taga tarbijatele sama kaitsetaseme säilimise, vaid võimaldab ka laiendada kehtivaid eeskirju pakendamata toidule, misläbi suureneb tarbijate kaitstus. Lisaks järgitakse eeskirjade üleviimisega määrusesse (EL) nr 1169/2011, milles on juba olemas eeskirjad toidus esinevate gluteenisisaldusega koostisosade kohustusliku märkimise kohta, parema õigusloome põhimõtteid ja tagatakse, et kõik gluteeniga seonduvad eeskirjad oleksid esitatud ühes õigusaktis.

Väikese sünnikaaluga või enneaegsetele imikutele mõeldud piimasegud: komisjon ei nõustunud Euroopa Parlamendi seisukohaga (muudatusettepanekud 34, 43 ja 92), et väikese sünnikaaluga või enneaegsetele imikutele mõeldud piimasegud tuleks lisada kavandatud määruse reguleerimisalasse meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud toidu alarühma, ja et igal juhul peaksid sellised piimasegud vastama nii meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud toidu puhul kui ka tavaliste imiku piimasegude puhul kohaldatavatele nõuetele. Nõukogu märkis oma seisukohas, et kohaldatavate eeskirjade võimalikku laiendamist silmas pidades tuleks järele mõelda, milliseid tavaliste imiku piimasegude ja jätkupiimasegude puhul kohaldatavaid eeskirju tuleks kohaldada ka imikute toidu puhul, mis on ette nähtud meditsiiniliseks eriotstarbeks. Nõukogu võttis muudatusettepanekud vastu ja soovitas komisjonil viia muudatused sisse delegeeritud õigusaktide vahendusel.

Nõukogu seisukoht on komisjonile vastuvõetav. Tõepoolest ei vaja kõik väikese sünnikaaluga või enneaegsed imikud toitu, mis on ette nähtud meditsiiniliseks eriotstarbeks, ning otsus väikese sünnikaaluga või enneaegsetele imikute toitumisalaste nõuete kohta tuleks teha konkreetsest juhtumist lähtuvalt. Samuti ei pea kõiki imiku piimasegude suhtes kohaldatavaid nõudeid kohaldama väikese sünnikaaluga või enneaegsetele imikutele mõeldud piimasegude puhul, sest teatav paindlikkus tuleb kasuks.

Kui komisjon võtab delegeeritud õigusakti vahendusel vastu meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud toidu puhul kohaldatavaid eeskirju, on komisjonil võimalus kaaluda, milliseid eeskirju tuleks kohaldada imikute toidu puhul, mis on ette nähtud meditsiiniliseks eriotstarbeks, ning võtta seejuures arvesse turu arenguid ja selliste toodete pakkumise märgatavat tõusu. Komisjon leiab, et nõukogu seisukohas on Euroopa Parlamendi muret arvestatud, sest nõukogu sõnastuses nähakse ette, et delegeeritud õigusakti vastu võttes peab komisjon seda temaatikat käsitlema.

Innovatsioon: nõukogu ei võtnud oma seisukohta üle Euroopa Parlamendi muudatusettepanekuid 31, 50 ja 91, mis olid seotud uuenduslike toodete ajutise lubamise menetlusega. Euroopa Parlamendi muudatusettepanekute eesmärk oli lubada kaheks aastaks turule viia selliseid uuenduslikke tooteid, mille koostis ei vasta nõuetele, mis on sätestatud käesoleva määruse kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktides.

Nõukogu leiab, et komisjoni ettepanek on selles suhtes piisav, sest selles nähakse ette võimalus delegeeritud õigusakti vahendusel muuta määruse reguleerimisalasse kuuluvate toodete koostisele seatavaid nõudeid. Nõukogu siiski muudab ettepanekut ja rõhutab, et selliste nõuete muudatused tuleks teha arvestades kõiki asjakohaseid andmeid, sealhulgas huvitatud isikute esitatud andmeid uuenduslike toodete kohta. Komisjon nõustub nõukogu seisukohaga, milles püütakse samaaegselt toetada innovatsiooni ning võimalust kõrvaldada ebavajalikud eeskirjad ja üleliigne halduskoormus.

Laktoosivabad toiduained: esimese lugemise seisukohas tegi Euroopa Parlament muudatusettepaneku 80, milles nõuti komisjonilt, et ta koostaks aruande, millele vajaduse korral on lisatud seadusandlik ettepanek, et selgitada, milline on märgistuste „laktoosivaba” ja „väga väikese laktoosisisaldusega” staatus. Nõukogu soovitab oma seisukohas, et neid väiteid saaks vajadusel ühtlustada määruse (EL) nr 1169/2011 (milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele) eeskirjade kohaselt, nagu tehti gluteeni puhul. Ka põhjendustes esitatakse viide teemakohastele Euroopa Toiduohutusameti esitatud teaduslikele nõuannetele[7].

Komisjon leiab, et aruannet ei oleks vaja, sest nende märgete staatus on selge üldiste toidualaste õigusnormide põhjal ning teemakohased teaduslikud nõuanded on juba olemas. Komisjon nõustub nõukogu seisukohaga, millega tagatakse kooskõla nii gluteenivaba toidu eeskirjade haldamise kui ka määruse (EL) nr 1169/2011 kohaselt juba nõutava laktoosisisaldusega koostisosade esinemise kohustusliku märkimise vahel.

3.6.        Nõukogu esitatud uued sätted

Sportlastele ettenähtud toidud: komisjon tegi algselt ettepaneku jätta sportlastele ettenähtud toidud kavandatud määruse reguleerimisalast välja ning käsitleda neid üksnes üldiste toidualaste õigusnormide (eelkõige väiteid käsitlev määrus) raames . Esimese lugemise seisukohas nõustus Euroopa Parlament komisjoniga, et need tooted tuleks kavandatud määruse reguleerimisalast välja jätta, ning soovitas komisjonil anda hiljemalt 1. juuliks 2015 hinnang vajadusele üldised toidualased õigusaktid läbi vaadata (muudatusettepanek 6).

Nõukogu seisukohas nõustuti sellega, et need tooted jäetakse kavandatud määruse reguleerimisalast välja, kuid seal lisati muudatused, milles nõuti, et komisjon koostaks aruande (võimalusega lisada aruandele õigusakti ettepanek) selle kohta, kas nende toitude jaoks on vaja eraldi eeskirju. Komisjon nõustub nõukogu nõudega esitada aruanne, pidades silmas lõpliku kompromissi saavutamist ja eriti seda, et kaasseadusandjad nõustuvad sellega, et kuni aruande valmimiseni jäävad need tooted kavandatud määruse reguleerimisalast välja.

Tõlgendusotsused: nõukogu lisas oma seisukohta artikli, millega võimaldatakse komisjonil vastu võtta rakendusmeetmeid otsustamaks, kas toit kuulub kavandatud määruse reguleerimisalasse ja kui jah, siis millisesse toiduainerühma. Komisjon leiab, et nõukogu muudatusettepanek tuleb komisjoni ettepanekule kasuks, sest see hõlbustab kavandatud määruse rakendamist ja muudab piiripealsete juhtumite käsitlemise lihtsamaks. Just keeruline vahetegemine praegu eritoidu alla liigitatud toidu ja tavatoidu vahel oli üks põhjustest, mis veenis komisjoni kavandatud ettepanekut esitama.

Üleminekuperioodid ja kehtivate meetmete kehtetuks tunnistamine: nõukogu seisukohaga nähakse ette kolmeaastane üleminekuperiood koos varude ammendumisega komisjoni kavandatud kaheaastase perioodi ja varude ammendumise asemel. Nõukogu teeb ka ettepaneku pikendada teatavate toodete jaoks üleminekuperioodi juhul, kui komisjon jääb asjakohaste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisega hiljaks. Nõukogu seisukoht on vastuvõetav üldise kompromissi nimel ja arvestades, et läbivaadatud eelnõu loob toidukäitlejate ja kontrollivate asutuste jaoks suurema selguse.

Kiireloomulisust käsitlevate eeskirjade väljajätmine: Nõukogu jätab oma seisukohaga välja kiireloomulised meetmed, sest need on juba olemas üldiste toidualaste õigusnormide määruses (EÜ) nr 178/2002. Nõukogu seisukoht on komisjonile vastuvõetav.

4.           Kokkuvõte

Komisjon leiab, et kvalifitseeritud häälteenamusega vastuvõetud nõukogu ühine seisukoht kajastab komisjoni ettepaneku algseid eesmärke ja selles arvestatakse mitmeid Euroopa Parlamendis tõstatud kitsaskohti. Kuigi nõukogu ühine seisukoht erineb teatud osas komisjoni esialgsest ettepanekust, leiab komisjon, et see seisukoht esindab hoolikalt läbimõeldud kompromissi, ning komisjon on rahul, et seisukoht hõlmab kõiki komisjonis ettepanekut vastu võttes oluliseks peetud teemasid.

Nimetatud põhjustel toetab komisjon 22. aprillil 2013. aastal vastuvõetud ühist seisukohta.

5.           Komisjoni avaldus pestitsiidide kohta

Artikli 11 lõike 1 punkti b rakendamisel pöörab komisjon erilist tähelepanu pestitsiididele, mis sisaldavad toimeaineid, taimekaitseaineid või sünergiste, mis on määruse (EÜ) nr 1272/2008[8] kohaselt liigitatud 1A või 1B kategooria mutageenideks, 1A või 1B kategooria kantserogeenideks, 1A või 1B kategooria reproduktiivtoksilisteks aineteks, või mille puhul on leitud, et neil on endokriinseid häireid põhjustavad omadused, mis võivad avaldada inimestele kahjulikku mõju, või mis on väga mürgised või mis avaldavad inimeste arengule olulist neurotoksilist või immunotoksilist mõju, eesmärgiga lõpptulemusena nende kasutamist vältida.

[1]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/39/EÜ, 6. mai 2009, eritoiduks ettenähtud toiduainete kohta (ELT L 124, 20.5.2009, lk 21–29). Kõnealuse raamõigusakti aluseks olid komisjonis vastuvõetud erimeetmed. Täpsemalt, komisjoni direktiiv 2006/141/EÜ, 22. detsember 2006, imiku piimasegude ja jätkupiimasegude kohta ning millega muudetakse direktiivi 1999/21/EÜ (ELT L 401, 30.12.2006, lk 1–33); komisjoni direktiiv 2006/125/EÜ, 5. detsember 2006, imikutele ja väikelastele mõeldud teraviljapõhiste töödeldud toitude ja muude imikutoitude kohta (ELT L 339, 6.12.2006, lk 16–35); komisjoni direktiiv 96/8/EÜ, 26. veebruar 1996, kehakaalu alandamiseks ettenähtud madala energiasisaldusega dieetides kasutatavate toiduainete kohta (EÜT L 55, 6.3.1996, lk 22–26); komisjoni direktiiv 1999/21/EÜ, 25. märts 1999, meditsiiniliseks eriotstarbeks mõeldud dieettoitude kohta (EÜT L 91, 7.4.1999, lk 29–36); komisjoni määrus (EÜ) nr 41/2009, 20. jaanuar 2009, gluteenitalumatusega inimestele sobiva toidu koostise ja märgistamise kohta (ELT L 16, 21.1.2009, lk 3–5); komisjoni määrus (EÜ) nr 953/2009, 13. oktoober 2009, eriotstarbeliste toitainete kohta, mida võib lisada eritoidule (ELT L 269, 14.10.2009, lk 9–19). nõukogu direktiiv 92/52/EMÜ, 18. juuni 1992, kolmandatesse riikidesse eksportimiseks ettenähtud imiku piimasegude ja jätkupiimasegude kohta (EÜT L 179, 1.7.1992, lk 129–130).

[2]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1–24).

[3]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

[4]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18–63).

[5]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 258/97, 27. jaanuar 1997, uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta (EÜT L 43, 14.2.1997, lk 1–6).

[6]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1924/2006, 20. detsember 2006, toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta (ELT L 404, 30.12.2006, lk 9–25).

[7]               EFSA dieettoiduainete, toitumis- ja allergiakomisjon; Scientific Opinion on lactose thresholds in lactose intolerance and galactosaemia. EFSA Journal 2010; 8(9):1777. [lk 29]. doi:10.2903/j.efsa.2010.1777.

[8]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355).