52013DC0562

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” rakendamine aastal 2012

SISUKORD

1........... Sissejuhatus.................................................................................................................... 4

2........... Otsuse rakendamine mikrolaenude pakkujate tasandil...................................................... 4

2.1........ Sõlmitud lepingud........................................................................................................... 4

2.2........ Rahastatavad meetmed................................................................................................... 6

2.3........ Rahastatud ja tagasilükatud taotlused............................................................................. 10

3........... Rakendamine mikrolaenupakkujate tasandil................................................................... 10

3.1........ Mikrolaenude summa ja laenusaajate arv....................................................................... 10

3.2........ Mikrokrediidirahastu „Progress” sotsiaalne ja tööhõivealane mõju.................................. 11

3.2.1..... Ebasoodsamas olukorras olevatele rühmadele suunatud tegevus..................................... 11

3.2.2..... Väikeste summade suur mõju........................................................................................ 13

3.3........ Toetatud ettevõtjate valdkondlik ja piirkondlik jaotus..................................................... 13

4........... Vastastikune täiendavus ja kooskõlastamine Euroopa Liidu muude rahastamisvahenditega 15

5........... Järeldused ja tulevikuväljavaated................................................................................... 16

1.           Sissejuhatus    

Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” loodi 2010. aasta märtsis otsusega nr 283/2010/EL (edaspidi „otsus”) tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse toetamiseks. 

Nii avaliku kui erasektori pankadel ja muudel finantseerimisasutustel on võimalik taotleda toetust mikrokrediidirahastust „Progress” tagatise või rahastatava vahendi vormis (laen, riskijagamis- ja omakapitalivahendid). Tagatiste jaoks, mida rahastab Euroopa Komisjon, on eelarvest eraldatud 25 miljonit eurot. Rahastatavate vahendite ülejäänud eelarve koosneb komisjoni eraldatud 75 miljonist eurost ja 100 miljonist eurost, mille eraldas Euroopa Investeerimispank (EIP), kes nõustus komisjoni panust toetama ja on juba aidanud kaasa mikrokrediidirahastu „Progress” oodatavale võimendavale mõjule[1]. Euroopa Parlamendi ettevalmistava tegevuse[2] raames lisati 2010. aastal esialgsesse 75 miljoni euro suurusesse eelarvesse täiendavalt 3 miljonit eurot ja 2013. aastal eelmise aasta koondümberpaigutamise menetlusega 2 miljonit eurot. Tagatisteks ja rahastatavateks vahenditeks kokku on mikrokrediidirahastul „Progress” kasutada 205 miljoni euro suurune eelarve. Euroopa Investeerimisfond (EIF) annab tagatisi ja haldab rahastatavaid vahendeid komisjoni ja EIP nimel. Osalema valitud asutused muutuvad finantsvahendajateks, kes annavad mikrolaene summas kuni 25 000 eurot, kuigi suurem osa on valinud väiksemad ülemmäärad. Kõikide toetatud mikrolaenude saajad on üksikisikud ja mikroettevõtjad, kes turutingimustel oleksid ebasoodsas olukorras ja laenu tõenäoliselt ei saaks[3].    

Käesolevas aruandes vaadeldakse mikrokrediidirahastu „Progress” rakendamist pärast rohkem kui kaheaastast tegevust. Enamik EIFi andmeid esitati 30. septembriks 2012. Võimaluse korral on lisatud ajakohasemat teavet. Dokumendi struktuur järgib otsuse artiklis 8 sätestatud nõudeid. Esimene osa sisaldab üksikasjalikku teavet sõlmitud lepingute kohta. Teises osas antakse aru rahastu sotsiaalse mõju hinnangu raames kogutud andmete kohta. Sellele järgnevas osas kirjeldatakse mikrokrediidirahastu „Progress” vastastikust täiendavust ja kooskõlastamist muude programmidega. Viimases osas määratletakse võimalikud mõjud ja suundumused tulevikus.      

2.           Otsuse rakendamine mikrolaenude pakkujate tasandil 

2.1.        Sõlmitud lepingud   

Vahendajate liigid

Mikrokrediidirahastu „Progress” pakub laias valikus rahastamisvahendeid. Tooteportfelli mitmekesisus kajastub vahendajate mitmekesisuses. Need hõlmavad avaliku ja erasektori asutusi nii pangandussektoris kui ka sellest väljaspool. Praegu osaleb 15 liikmesriigist 26 asutust, kes kasutavad rahastu ühte või mõlemat toetusliiki[4]. Ühendkuningriigis asuva pakkujaga (pangandussektoriväline finantseerimisasutus) pidi leping sõlmitama 2013. aasta maiks.           

· 1 avaliku sektori asutus: ICREF (ES)

· 11 pangandussektorivälist finantseerimisasutust: Adie (FR), Créa-Sol (FR), Crédal Société Coopérative (BE), FAER (RO), Inicjatywa Mikro (PL), JOBS MFI (BG), Microfinance Ireland (IE),[5] microStart (BE), Mikrofond (BG), Patria Credit (RO), Qredits (NL)

· 14 panka: Banca di Credito Cooperativo Mediocrati (IT), Banca di Credito Cooperativo Emilbanca (IT), Banca Popolare di Milano (IT), Banca Transilvania (RO), Banco Espirito Santo (PT), Cooperative Central Bank (CY), Erste Bank der österreichischen Sparkassen AG (AT), FM Bank (PL), Millennium bcp (PT), Pancretan Cooperative Bank (EL), Sberbank banka (SI),[6] SEFEA (IT), Societe Generale Expressbank (BG), Šiaulių bankas (LT)        

Mikrolaenu pakkujate tegevus liikmesriikides        

Mikrokrediidirahastu „Progress” raames on kehtestatud nõuded, et tagada laialdane juurdepääs mikrolaenudele paljudes liikmesriikides. EIFilt nõutakse tagatiste andmist vähemalt kaheteistkümnes liikmesriigis. 2013. aasta märtsiks oli tagatisi antud üheksa riigi pakkujatele (üksikasju vt jaotis 2.2). Igale riigile on kehtestatud 16 % suurune kontsentratsioonipiirang. Rahastatavate vahendite puhul on igale riigile kavandatud 10 % suurune kontsentratsioonipiirang. Nõuete eesmärk on kaasa aidata ressursside tasakaalustatud jaotamisele liikmesriikides. Pärast Societe Generale Expressbankiga lepingu allkirjastamist on see maksimaalne riskipositsioon saavutatud Bulgaarias. Kahes riigis, Rumeenias ja Itaalias, jõutakse varsti rahastatavate vahendite ülemmäärani (praegu 18,0 miljonit eurot), kohustuste summad on vastavalt 16,5 miljonit eurot ja 15,8 miljonit eurot.

Alates 2011. aasta rakendusaruandest on mikrokrediidirahastu „Progress” raames lepingud allkirjastanud üksteist uut laenusaajat. Kuus nendest pakkujatest on pärit varem mikrokrediidirahastuga „Progress” hõlmamata riikidest: Austriast, Iirimaalt ja Itaaliast. Nende hulgas on nii panku kui ka muid finantseerimisasutusi.     

Mikrokrediidirahastu „Progress” geograafiline jaotumine 2013. aasta märtsis

2013. aasta märtsiks olid tagatisi saanud üheksa liikmesriigi (BE, IE, EL, FR, NL, AT, PL, PT ja RO) vahendajad; eelmisel perioodil oli neid üksnes kuus. Rahastatavaid vahendeid rakendati kümnes riigis (BG, ES, FR, IT, CY, LT, PL, PT, RO ja SI), ühes riigis rohkem kui eelmisel aastal. Raskusi teistesse liikmesriikidesse laienemisel võiks selgitada osaliselt konkureerivate riiklike süsteemide ja osaliselt võimekuse puudumisega mikrolaenude pakkujate endi seas (vt jaotis 4).

2.2.        Rahastatavad meetmed     

Tagatised

Komisjon, kes on kõnealuse vahendi[7] ainus rahastaja, annab pakkujate mikrolaenude portfellis tekkivale kahjumile kuni 75 % ulatuses tagatise. Siiani saavad kõik pakkujad kasu suurimast võimalikust tagatismäärast (75 %). Kahjude katmiseks on ette nähtud ülemmäär 20 % − st see osa laenuportfellist, mille tagasimaksmisega võib tekkida raskusi ja mida tagatis katab. Praeguseni on see jäänud vahemikku 5,5−20 %.

Kõnealuse vahendi kasutamise eest tasu ei võeta, kuigi vahendajad on seotud tingimusega anda laene vähemalt 90 % ulatuses kokkulepitud portfellist. Kui neil ei õnnestu seda mahtu saavutada, võetakse kohustistasu. Kõnealune lävend on mikrokrediidiasutuste jaoks stiimul, et otsida aktiivselt lõplikke laenusaajaid. Üldisemalt võimaldavad tagatised mikrolaenude pakkujatel laiendada oma tegevust riskantsematesse rühmadesse. Millennium bcp ei kohalda näiteks oma hindamissüsteemi tagatud mikrolaenude klientide suhtes, kuna need on kliendid, kes suure tõenäosusega ei oleks suutnud pankade standardkriteeriume täita. Teise võimalusena võiks tagatist kasutada ja seda kasutataksegi standardsete laenutingimuste leevendamiseks, vähendades intressimäärasid või tagatisnõudeid või pikendades mikrolaenude lõpptähtaegu.

2011. aasta rakendusaruandes märgiti vajadust pikendada tagatiste tähtaega kolmelt aastalt kuue aastani, kuna vahendajad ei suutnud saavutada kokkulepitud laenumahtu. Muudatus tehti 2011. aasta oktoobris. Empiirilised tõendid näitavad, et muudatus on toonud kaasa nõudluse märkimisväärse suurenemise tagatiste järele, eelmise aastaga võrreldes on kogumaht enam kui kahekordistunud.     

Rahastatavad vahendid

Nõudlus rahastatavate vahendite järele on isegi suurem kui tagatiste järele. See õigustab vahendite jaotamist mikrokrediidirahastu „Progress” siseselt, kus selleks on eelarvest eraldatud 180 miljonit eurot[8]. Vahendite seas äratavad endiselt kõige enam huvi eelislaenud. 2012. aastal anti üks allutatud laen (Sberbank banka). Esimene leping riskijagamisskeemi alusel antava laenu kohta summas 8,8 miljonit eurot on allkirjastatud ka Banca Popolare di Milanoga. Omakapitaliinvesteeringute lepinguid ei ole seni sõlmitud, kuid ühe võimaliku Itaalia pangandussektorivälisest finantseerimisasutusest pakkujaga on praegu käimas läbirääkimised otsese omakapitaliinvesteeringu üle.

Jätkuv huvi eelislaenude vastu võib tuleneda nende tehnilistest omadustest. Erinevalt teistest keerulisematest ja üksikasjalikumatest finantstoodetest on eelislaenud lihtsamad ja hõlpsamini hallatavad. Pahupool on see, et nende võimendav mõju on väiksem kui riskijagamisskeemi alusel antud või allutatud laenudel, kus vahendajatelt nõutakse lõplikele laenusaajatele suuremate summade laenamist kui eelislaenu puhul. Rangemad nõuded on kehtestatud ka investeeringu sihtrühmale. Kui mikrokrediidirahastu „Progress” investeerib pakkujasse, siis nõuab ta pakkujalt, et mikrolaenude portfelli maht peab olema vähemalt kolm korda suurem kui saadud omakapitaliinvesteering (vt ka allpool olev punkt võimenduspotentsiaali kohta). Toote võimendava mõju suurendamiseks on eelislaene antud mõningatel juhtudel välja kordistamisnõudega 1,5–2,0, eelkõige pankadega sõlmitud eelislaenulepingute puhul ja korduvate tehingute puhul vahendajatega, kes on taganud kolmandate poolte kaasrahastuse.

Tagatiste ja rahastatavate vahendite kohta on kokku allkirjastatud 29 lepingut. Üks pakkuja kasutab mõlemat vahendit, kaks pakkujat on juba allkirjastanud EIFiga kaks järjestikust lepingut. Nende ülevaade on esitatud järgnevas tabelis[9].

Ülevaade mikrokrediidirahastu „Progress” tegevusest 31. märtsi 2013. aasta seisuga     

Liikmesriik || Vahendaja || Vahend || Toetus vahendajale (eurodes)

BE || Crédal Société Coopérative || Tagatis || 250 000

BE || microStart || Tagatis || 110 000

BG || Mikrofond || Eelislaen || 3 000 000

BG || JOBS MFI || Eelislaen || 6 000 000

BG || Societe Generale Expressbank || Eelislaen || 8 500 000

IE || Microfinance Ireland (First Step) || Tagatis || 1 627 875

EL || Pancretan Cooperative Bank || Tagatis || 750 000

ES || ICREF || Eelislaen || 4 000 000

FR || Adie || Tagatis || 2 200 000

FR || Créa-Sol || Eelislaen || 1 000 000

|| || Eelislaen II || 1 000 000

IT || BCC Mediocrati || Eelislaen || 3 000 000

IT || SEFEA || Eelislaen || 2 000 000

IT || BCC Emilbanca || Eelislaen || 2 000 000

IT || Banca Popolare di Milano || Riskijagamisskeemi alusel antud laen || 8 800 000

CY || Cooperative Central Bank || Eelislaen || 8 000 000

LT || Šiaulių Bankas || Eelislaen || 5 000 000

NL || Qredits || Tagatis || 1 300 000

|| || Tagatis II || 1 700 000

AT || Erste Bank || Tagatis || 473 644

PL || FM Bank || Tagatis || 1 880 000

PL || Inicjatywa Mikro || Eelislaen || 3 771 000

PT || Banco Espírito Santo || Eelislaen || 8 750 000

PT || Millenium bcp || Tagatis || 310 000

RO || Patria Credit || Tagatis || 960 000

|| || Eelislaen || 8 000 000

RO || FAER || Eelislaen || 973 000

RO || Banca Transilvania || Eelislaen || 7 500 000

SI || Sberbank banka || Allutatud laen || 8 750 000

15 liikmesriiki || 26 mikrolaenupakkujat || 29 lepingut || 101 605 519

Rahaliste vahendite summa 

Tagatistega seotud kulukohustuste kogusumma (maksimumsumma), mis katab kümme tehingut eespool esitatud tabelis toodud üheksa mikrolaenupakkujaga, moodustab 11,6 miljonit eurot.

Tagatised võetakse kasutusse ainult osaleva laenu maksmata jätmise korral. Sõltuvalt mikrolaenupakkujate kliendiportfellidest võivad neile antud tagatised jäädagi kasutusele võtmata. Pakkujatelt oodatakse enne tagatiste kasutusele võtmist ka teiste vahendite kasutamist (nt õiguslikud vahendid, restruktureerimine). Seni on ainult kaks pakkujat (microStart ja FM Bank) pidanud tagatised kasutusele võtma, kogusummad olid vastavalt 40 000 eurot ja 200 000 eurot. Kasutusele võetud tagatiste summa tulevikus siiski tõenäoliselt suureneb, kuna suureneb laenusaajatele väljamakstud ja tagatistega kaetud mikrolaenude maht. 

Mikrokrediidirahastust „Progress” rahastatavad eelis- ja allutatud laenud makstakse välja osamaksetena kokkulepitud korras. Makse võib algatada alles pärast seda, kui asjaomasele vahendajale kehtestatud tingimused on täidetud.

2013. aasta märtsi seisuga oli 90 miljoni euro suurusest kulukohustuste kogusummast välja makstud 55,0 miljonit eurot[10]:

Vahendaja (liikmesriik) || Väljamakse vahendajale (eurodes) 2013. aasta märtsi seisuga

Mikrofond (BG) || 1 500 000

Patria Credit (RO) || 6 000 000

Šiaulių Bankas (LT) || 2 500 000

Cyprus Cooperative Bank (CY) || 4 000 000

JOBS MFI (BG) || 4 000 000

FAER (RO) || 700 000

ICREF (ES) || 4 000 000

Inicjatywa Mikro (PL) || 2 800 000

Sberbank banka (SI) || 8 800 000

Banca Transilvania (RO) || 7 500 000

BCC Mediocrati (IT) || 1 500 000

SEFEA (IT) || 1 100 000

BCC Emilbanca (IT) || 1 100 000

Societe General Expressbank (BG) || 4 500 000

Banco Espiríto Santo (PT) || 4 000 000

Créa-Sol (FR) || 1 000 000

Väljamaksed kokku || 55 000 000

Võimenduspotentsiaal         

Mikrokrediidirahastu „Progress” eesmärk ei ole üksnes ELi rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemine, vaid ka võimendava mõju loomine, mis suurendaks koguinvesteeringut ligikaudu 500 miljoni euroni, st ELi sissemaksest viis korda suurema summani. Võimendav mõju saavutatakse teiste partnerite kaasinvesteeringute, vahendite uuendatavuse ja pakutavate toodete kaudu.

EIP partnerlus, mis tähendas komisjoniga võrdset sissemakset, kahekordistas esialgse summa. Kombineeritud summat (koos Euroopa Parlamendi ettevalmistavast tegevusest ja koondümberpaigutamise menetlusest tuleneva täiendava toetusega) mitmekordistavad nüüd finantsvahendajate antavad mikrolaenud.

Tagatistel on eriti tugev võimendav mõju. 2013. aasta märtsi seisuga oli mikrolaenu pakkujatele antud tagatisi 11,6 miljoni euro väärtuses. Ootuste kohaselt peaksid need kaasa tooma potentsiaalsete mikrolaenude andmise kogumahus 134,8 miljonit eurot, mis tähendab, et kõnealuse tootega saavutatav võimendav mõju oleks 11,6. Rahastatavatest vahenditest tulenev võimendus on ligikaudu 3,7. Mõningate laenude puhul, nagu esimene Créa-Solile antud laen, tuleneb ainus võimendav mõju EIP antavast täiendavast rahastamisest, kuna pakkuja pidi allkirjastama laenulepingud lõplike laenusaajatega ainult laenusummaga võrdses ulatuses. Teine Créa-Soli laen toob eeldatavasti kaasa laenusummast 1,5 korda suurema mikrolaenude mahu. Teised pakkujad, esmajoones Banca Popolare di Milano (riskijagamisskeemi alusel antud laen) või Sberbank banka (allutatud laen) loovad täiendava võimenduse, kui annavad mikrolaene vähemalt kaks korda nii suures summas, kui on mikrokrediidirahastult „Progress” saadud summa. Kogu mikrokrediidirahastu „Progress” portfelli mitmekordistav mõju kokku on vastavalt vahendajatega sõlmitud lepingutes kokkulepitule 5,5.

2.3.        Rahastatud ja tagasilükatud taotlused      

Mikrokrediidirahastult „Progress” toetuse saamiseks peavad taotlejad olema EIF korraldatud konkursil edukad ja tagatiste puhul saama komisjoni nõusoleku.

EIFi juhatus võib taotluse ametlikult tagasi lükata või komisjon võib jätta tagatisele nõusoleku andmata. Mikrokrediidirahastu „Progress” loomisest alates ei ole ühtegi taotlust tagasi lükatud, kuna nõusoleku saamiseks esitatakse ainult EIFi hindamise ja taotlejate kontrollimise menetluse läbinud ettepanekud.

Mikrokrediidirahastu „Progress” kasutuselevõtust alates on EIF olnud kontaktis enam kui 180 võimaliku pakkujaga. 2013. aasta märtsi seisuga on 27 vahendajat[11] tehingu allkirjastanud, seega on edukas taotluste algatamise määr 15 %. Madal taotluste algatamise määr on osaliselt tingitud riiklike süsteemide olemasolust ja muu rahastamise kättesaadavusest, eelkõige Põhjamaades ja Saksamaal. Madala taotluste algatamise määra muud põhjused võivad peituda selles, et EIF keskendub suurte tehingukulude tõttu suurematele summadele, või ranges krediidihinnangus. Kuna komisjon katab esimese järjekoha kahju, tuleks selline poliitika võib-olla ümber hinnata.

3.           Rakendamine mikrolaenupakkujate tasandil

3.1.        Mikrolaenude summa ja lõplike laenusaajate arv

Praegune mitmekordistav mõju 5,5 on kooskõlas võimenduse oodatava eesmärgiga. Selleks et saavutada 2020. aastaks, mil rahastu suletakse, hinnanguliselt 500 miljoni euro jaotamine 46 000 mikrolaenu kaudu, on vaja täiendavaid lepinguid mikrolaenude pakkujatega ja väljamakstud summade täielikku kasutamist järgnevatel aastatel.

2012. aasta aruandepäevaks koosnes tagatiste portfell kokku 2 920 mikrolaenust 2 836 kliendile[12] väärtuses 28,05 miljonit eurot.

Rahastatavatel vahenditel põhinevate mikrolaenude pakkumine andis tulemuseks 3 358 lepingut, mis allkirjastati 3 253 lõpliku laenusaajaga. 2012. aasta septembris oli nende laenude väärtus 21,1 miljonit eurot.

2011. aastal kasutatud summadega võrreldes suurenes tagatistel põhinevate mikrolaenude maht 61 % võrra ja rahastatavatel vahenditel põhinev mikrolaenude summa 122 % võrra kuue kuu jooksul. Kasutamisviis on kooskõlas esialgse oletusega, et mikrokrediidirahastu „Progress” käivitub aeglaselt, kuid kogub järjest hoogu ja näitab viimases osas tugevat kasvu. 2012. aasta septembriks oli juba ilmnenud kasutamise kõrgem tase eelkõige Madalmaades, kus on allkirjastatud järelleping Qreditsiga, mis suurendas tagatise ülemmäära 3 miljoni euroni. Kasutamine oli heal tasemel ka Bulgaarias, Poolas ja Rumeenias. Prantsusmaa pakkujaga on allkirjastatud ka teine eelislaenuleping, kuna esialgne summa on juba täielikult välja makstud.

EIFi prognoosid tulevase kasvu kohta on veelgi optimistlikumad, eeldatakse, et praeguste vahendajate pakutavate mikrolaenude kogumaht jõuab 2013. aasta septembriks 142,4 miljoni euroni ja 2015. aasta märtsiks 288,8 miljoni euroni. Üks võimalik selgitus, miks mikrokrediidirahastu „Progress” tegevuse varasematel etappidel ei ole tugevat kasvu olnud, on mikrolaenupakkujate institutsionaalse suutlikkuse puudumine. Seetõttu on vaja täiendavaid meetmeid, nagu on analüüsitud käesoleva aruande punktis 4.  

3.2.        Mikrokrediidirahastu „Progress” sotsiaalne ja tööhõivealane mõju

Sotsiaalne ja tööhõivealane mõju on üks mikrokrediidirahastu „Progress” kesksetest poliitilistest kaalutlustest. Käesolev rakendusaruanne on esimene, milles esitatakse andmed kõnealuse mõju kohta märkimisväärse lõplike laenusaajate arvu alusel. Sisekorra ja süsteemide muutmise vajadusele vaatamata on pakkujatel õnnestunud koguda andmeid 6 089 mikrokrediidirahastus „Progress” osalevast mikroettevõtjast 4 688 lõpliku laenusaaja kohta. See võimaldab analüüsida mõningaid suundumusi ebasoodsamas olukorras olevatele rühmadele suunatud tegevuse vallas, võttes arvesse nende vanust, sugu, haridust või vähemusrühma.

Kogutud andmeid hinnates võime näha nii positiivseid külgi kui ka puudusi. Andmed on siiski üksnes osalised, kuna mõned laenusaajad ei täitnud kogu küsimustikku. See takistab koondanalüüsi tegemist ja vähendab mõnede kogutud andmete tähtsust. Teadlikkus nendest takistustest võib aidata teha vajalikke muudatusi sotsiaalset mõju käsitlevate aruannete kvaliteedi ja usaldusväärsuse parandamiseks tulevase vahendi puhul (vt ka punkt 5), kus andmete kogumise nõuded on vaja läbi vaadata.         

3.2.1.     Ebasoodsamas olukorras olevatele rühmadele suunatud tegevus

Noorte ja eakate ettevõtlus

Enamik vahendajatelt mikrolaenu saanud inimesi on vanuses 25–54 (85,04 %), kuid üsnagi märkimisväärne rühm on nooremad kui 25 aastat (5,22 %). See on suurem kui keskmine füüsilisest isikust ettevõtjate määr selles vanuserühmas (4,1%), nagu on kirjas ELi 2011. aasta tööjõu-uuringus[13]. Mikrokrediidirahastu „Progress” aitab seega kõnealusesse vanuserühma kuuluvatel inimestel füüsilisest isikust ettevõtjaks saada. Eriti suure noorte klientide osakaaluga vahendajad on Qredits (25,00 %), Šiaulių Bankas (14,29 %) ja Millennium bcp (12,08 %). Vahendajad teatavad ka klientide töötajate vanuseprofiili. 11,25 % nendest on alla 25 aasta vanused.

Eakamad inimesed (55+) moodustavad 9,74 % lõplikest laenusaajatest. Euroopa tööjõu-uuringu kohaselt moodustavad nad 19,2 % (50–64aastased) ja 49,9 % (65+) füüsilisest isikust ettevõtjatest oma vanuserühmades. Tööjõu-uuringus märgitakse nende vanuserühmade kohta, et füüsilisest isikust ettevõtjaks olemine võib tähendada ainult pensionile jäämise edasilükkamist või põllumajandustoodetega isevarustamise võimalust pärast pensionile jäämist. Need kaks rühma ei pruugi mikrolaenu tingimata vajada. Kolm panka suurima 55+ vanuse osakaaluga on Mikrofond, FAER ja Šiaulių Bankas. Nende osakaal jääb vahemikku 14,9–15,91 %. 10,67 % lõplike laenusaajate töötajatest on rohkem kui 55 aasta vanused.

Naisettevõtjad

Olemasolevad andmed mikrokrediidirahastu „Progress” lõplike laenusaajate kohta näitavad meeste ja naiste suhet 60,73/39,27. Võrreldes praeguse olukorraga Euroopas, kus naised moodustavad ainult 34,4 % kõikidest ettevõtjatest,[14] on see edasiliikumine. Mikrokrediidirahastu „Progress” aitab naisettevõtjaid toetades kaasa olukorra parandamisele. Nagu eespool nimetatud, ei anna mõningad kogutud andmed tervikpilti ja neid tuleks tõlgendada ettevaatusega. Kaks pakkujat on andnud mikrolaene rohkem naistele kui meestele. Šiaulių Bankas aruandes on naislaenuvõtjate osakaal 57,14 % ja Millennium bcp aruandes 50,34 %. Leedu panga puhul kajastab see nende poliitikat, millega üritatakse parandada naisettevõtjate juurdepääsu rahastamisele. Crédali esitatud aruandes on osakaal samuti keskmisest kõrgem: 51,72/48,28. Vahendajad esitavad teavet oma klientide töötajate kohta, 38,30 % nendest on naised. Täiendavate toetavate andmete puudumise tõttu ei ole edasine analüüs võimalik.

Töökohtade loomine füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamise ja idufirmade kaudu

31,89 % lõplikest laenusaajatest ütlesid, et olid laenutaotluse esitamise ajal töötud või viibisid tööturult eemal. Mikrokrediidirahastu „Progress” on andnud neile võimaluse luua laenu kasutades oma ettevõte. Võimalik on ka positiivne mõju ülejäänud taotlejatele, kes ütlesid, et töötasid (67,52 %) või õppisid (0,59 %). Mikrolaen võib aidata töötavatel klientidel vältida tõsiseid likviidsusprobleeme või oma ettevõtet laiendada. Need, kes veel õpivad, võivad laenu kasutada oma ettevõtte loomiseks pärast kooli lõpetamist või isegi enne seda.

Mõlema mikrorahastamise liigi kohta olemas olevad andmed näitavad samuti, et ligikaudu 80 % toetatud ettevõtetest on vähem kui kolm aastat vanad. 40,58 % asutati kuue kuu või lühema aja jooksul enne mikrolaenu taotlemist. See kinnitab, et rahastamisele juurdepääs on uue ettevõtte loomise etapil märkimisväärne takistus, mida mikrokrediidirahastu „Progress” aitab kõrvaldada. Idufirmasid näivad toetavat rohkem tagatistega kaetud ja pangandussektorivälised vahendajad. See oleks kooskõlas esialgse oletusega, et tagatisi kasutatakse riskantsemate klientide puhul; rahastatavate vahendeid (eelkõige eelislaenud) aga suurema arvu vähem riskantsete klientideni jõudmiseks. Andmed ettevõtete jätkusuutlikkuse ja töökohtade loomise hindamiseks ei ole veel kättesaadavad.

Haridus

Mikrokrediidirahastu „Progress” toetatavate toodete edukate taotlejate haridus ulatub formaalhariduse puudumisest kuni ülikoolilõpetajateni. Kuna hariduse omandamist seostatakse tavaliselt madalama töötusriskiga, on oluline märkida, et hariduseta või ainult algharidusega inimesed moodustavad 7,28 % kõikidest laenusaajatest. Töö otsimisel on nad halvemas olukorras, kuid nad võivad leida alternatiivi füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamises. Sarnane põhjendus võiks kehtida ka asjaolule, et enam kui 50 % laenusaajatest on suhteliselt madala kvalifikatsiooniga ja neil on ainult keskharidus. Ülejäänud laenusaajatel oli keskharidusjärgne või ülikooliharidus, mis näitab, et osalevad pakkujad keskenduvad laiale klientide ringile.

Vähemuste toetamine

Esineb selgeid märke heast vähemusrühmadele suunatud tegevusest, kuigi kõikides liikmesriikides ei ole lubatud taolisi andmeid koguda. Selle tulemusena on nende inimeste arv väike, kelle puhul on ametlikult kindlaks tehtud kuulumine koondtasandil vähemusrühma. Pakkujate tasandil teatas Mikrofond (BG), et 18,18 % kõikidest tema klientidest kuulub vähemusrühma, JOBS MFI (BG) vastav näitaja oli 12,5 % ja FAERi (RO) vastav näitaja oli 14,63 %. Võib aru saada, et kõnealused laenusaajad on enamasti pärit romade seast. Tööturul seisavad nad silmitsi tõketega ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine võib olla nende jaoks lahendus. Qredits (NL) teatab samuti, et 12,5 % tegevusest on seotud vähemusrühmadega.

3.2.2.     Väikeste summade suur mõju

Mikrolaene antakse enamasti väikeste summadena. Haavatavatesse rühmadesse kuuluvad ettevõtlusega alustajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad ei taotle tavaliselt suuri summasid. Kõige populaarsemad mikrolaenude summad jäävad alla 5 000 euro (37 %), järgnevad summad kuni 10 000 eurot (25 %). Mikrolaenud summas kuni 15 000, 20 000 ja 25 000 eurot köidavad ligikaudu ühte kaheksast laenusaajast. microStart mikrolaenude keskmine summa on 4 958 eurot. Brüsseli rändetaustaga piirkondades tegutseval microStartil on konkreetne klientide sihtrühm. Nimetatud vahendaja pakutavad mikrolaenud ei küündi 25 000 euro suuruse maksimumsummani ja nende piirmäär on 10 000 eurot. Üks Erste Banki kahest algatusest pakub mikrolaene kõige rohkem summas 12 500 eurot. See ei tähenda, et lõplike laenusaajate vajadused on alati nende väikeste summadega kaetud. Pigem eeldatakse, et kui nende ettevõtted on tänu mikrokrediidirahastu „Progress” mikrolaenule käima läinud, on nad suutelised taotlema suuremat laenu väljaspool mikrokrediidirahastu „Progress” raamistikku.          

3.3.        Toetatud ettevõtjate valdkondlik ja piirkondlik jaotus    

Põllumajandus ja kaubandus on kaks kõige enam domineerivat sektorit, moodustades üle poole kõikidest toetatud ettevõtetest. Ei ole üllatav, et põllumajandusele antakse toetust peaaegu eranditult rahastatavatest vahenditest, kuna need on ülekaalus riikides, kus tegutsetakse palju maapiirkondades (vt kaart allpool) – Rumeenias ja Bulgaarias. Kaubanduse valdkonnas tuleb toetus mõlemast enam-vähem võrdselt.

Rahastatud mikroettevõtete valdkondlik jaotus

Rahastatud mikroettevõtete piirkondlik jaotus

Laenusaajate arv NUTS1 piirkondade järgi

4.           Vastastikune täiendavus ja kooskõlastamine muude rahastamisvahenditega 

Mikrokrediidirahastult „Progress” saadavad investeeringud ja riskide katmine võimaldavad mikrolaenupakkujatel kasvatada ja optimeerida oma portfelli, suunates tegevuse riskantsematele sihtrühmadele. Loodud on erisuguseid muid vahendeid, mis seda täiendavad.

Vahendajad on lepingute alusel kohustatud tegema koostööd koolitust ja juhendamist pakkuvate organisatsioonidega. Liikmesriigid saavad ettevõtlusega alustajatele juhendamise või koolituse vormis abi osutamiseks kasutada Euroopa Sotsiaalfondi. Seda laadi toetusel peaks olema positiivne mõju laenusaajate ärialastele oskustele ja see täiendab selgelt juurdepääsu rahastamisele, mida pakub mikrokrediidirahastu „Progress”. Iirimaal näiteks rahastatakse algatust „Majanduskasvu nimel”, mille eesmärk on alustavate naisettevõtjate toetamine juhendamise ja koolituse kaudu, osaliselt rakenduskava „Inimkapitali investeeringud 2007–2013“ raames. Edukad nimetatud algatuses osalejad võivad soovida taotleda mikrolaenu, nt Iirimaa mikrokrediidirahastult (mis on mikrokrediidirahastu „Progress” raames juba allkirjastanud lepingu EIFiga), et rahastada hiljuti tekkinud äriideesid.

Mikrokrediidirahastu „Progress” raames antava toetusega koos pakutavale juhendamisele ja koolitusele mõeldes on arenemisvõimalusi veelgi. Kuna see on komisjoni jaoks tähtsaim prioriteet, võiks EIF parandada viisi, kuidas kõik toetatavad pakkujad kõnealust nõuet täidavad. EIF peaks eelkõige lähemalt uurima pakkujate ning koolitust ja juhendamist pakkuvate organisatsioonide vaheliste lepingute arvu ja kvaliteeti ning jõustama parema koostöö, eelkõige ESFi toetatavate süsteemide abil.

Riiklikku ja ELi toetust saab kasutada üksteist täiendavalt: nii on see Austrias, kus Erste Banki pakutavast kahest tootest ühel on vähendatud mikrolaenu tagatismäär 66,67 %, kuna seda toetab ka Austria valitsus.

JASMINE on Euroopa Komisjoni ja EIFi algatus, mille eesmärk on aidata mikrolaenupakkujatel oma tegevust parandada, laieneda ja muutuda isetoimivaks. EIFi valitud pakkujatele antakse tehnilist abi, mis koosneb institutsionaalsest hindamisest või reitingust ning sellele järgnevast täpseid vajadusi arvesse võtvast koolitusest. Mikrokrediidirahastu „Progress” raames on selle algatuse raames toetatud juba kahtteist finantsvahendajat, sealhulgas kõige viimati BCC Mediocrati ja microStart 2012. aastal.

Igal aastal pakutakse kaheksat kuni kümmet töötuba, et anda pakkujatele ettevõtte arendamise alast toetust, ja küsimustele vastamiseks on avatud JASMINE’i abiliin. JASMINE’i raames töötati välja Euroopa mikrolaenude pakkumise käitumisjuhend, milles on sätestatud hea tava suunised ja ühised standardid. Käitumisjuhend toetab sektorit selliste probleemidega tegelemisel nagu juurdepääs pikaajalisele rahastamisele, teenuste kvaliteedi säilitamine/tõstmine ja läbipaistvuse suurendamine sektoris. Lähikuudel saab käitumisjuhend täienduse JASMINE Online kujul. Tegemist on veebirakendusega, mis annab teavet ELi mikrolaenude pakkujate kohta ja koostab aruandeid, nagu käitumisjuhendis on soovitatud. Mikrokrediidirahastu „Progress” jätkuprogrammis soovitatakse sellest kinni pidada (vt punkt 5) ja sellest võib saada pakkujate jaoks tingimus rahaliste vahendite saamiseks.

5.           Järeldused ja tulevikuväljavaated

Mikrokrediidirahastu „Progress” rahuldab nii pankadest kui ka muudest finantseerimisasutustest mikrolaenupakkujate suurt nõudlust. 2013. aasta märtsi seisuga oli vahendajatele eraldatud 203 miljonist eurost 101 miljonit eurot (investeeringud on võimalikud kuni 2016. aastani). Pakkujate kokkulepitud mikrolaenusummade mahtude alusel ületab praegune 5,5 suurune võimendav mõju seatud eesmärki.

Mikrokrediidirahastu „Progress” geograafilist ulatust on laiendatud 15 liikmesriigini. Ligikaudu 50 miljonit eurot on juba jõudnud lõplike laenusaajateni, kelle hulka kuuluvad ebasoodsamas olukorras olevate rühmade liikmed, eelkõige naised, noored, vähemused ja madala kvalifikatsiooniga töötajad. Mikrokrediidirahastu „Progress” on märkimisväärselt kaasa aidanud töökohtade loomisele, aidates tööle suure protsendi inimesi, kes olid varem töötud või viibisid tööturult eemal. 2014. aastal esitatavas vahehinnangus tuuakse välja programmi põhjalikum analüüs.

Parandamisvõimalusi on kaasneva mikroettevõtjate juhendamise ja koolituse valdkonnas. Komisjon nõuab jätkuvalt EIFilt, et see lepinguline kohustus täidetaks. Pakkujate institutsionaalse suutlikkuse probleemiga – mis on kindlaks tehtud kui laenude väljamaksmist aeglustav kitsaskoht – tegeletakse jätkuvahendi abil sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi 2014–2020 raames[15]. Lisaks mikrolaenude rahastamisele ja riskijagamisskeemidele, nagu seda tehakse mikrokrediidirahastu „Progress” raames, pakub see uus vahend ühe tervikuna rahalisi vahendeid mikrolaenupakkujate suutlikkuse arendamiseks ja neile tehnilise abi andmiseks.

Sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi 2014–2020 kehtestav määrus on jõudnud kolmepoolsete läbirääkimiste viimasesse etappi. Komisjon loodab, et kaasseadusandjad on nõus suunama mikrokrediidirahastu „Progress” bilansi pärast tagatiste kasutuselevõtmist ning laenude ja omakapitalivahendite tagasimaksmist mikrokrediidirahastu „Progress” kasutusea lõpus sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi eelarvesse, et kasutada täielikult ELi tasandi uuendatavat vahendit, mis toetab töökohtade loomist ja rahalist kaasatust.

[1]               Lisateabe saamiseks mikrokrediidirahastu „Progress” võimendava mõju kohta vt käesoleva aruande punkt „Võimenduspotentsiaal”.

[2]               Euroopa Parlamendi ettevalmistav tegevus „Mikrokrediidi jaoks soodsama keskkonna edendamine Euroopas”.

[3]               Lisateabe saamiseks mikrokrediidirahastu „Progress” toimimise kohta vt 2010. aasta rakendusaruanne KOM(2011) 195.

[4]               Patria Credit saab toetust nii tagatiste kui ka rahastatavate vahendite vormis.

[5]               Algselt sõlmiti leping First Stepiga (IE). See pakkuja lõpetab laenude väljastamise pärast Iirimaa mikrokrediidirahastu loomist.

[6]               Üks leping sõlmiti Volksbank Sloveniaga. See üksus nimetati umber Sberbank bankaks pärast selle omandamist Sberbanki poolt. Aruandes viidatakse üksusele selle praeguse nime all.

[7]               Erinevalt rahastatavatest vahenditest.

[8]               EIP panus kaasa arvatud.

[9]               Varasemas aruandes märgitud eelislaen Pancretan Cooperative Bankile käesolevas aruandes enam ei kajastu, kuna seda laenu ei ole välja makstud ja täissumma vabastatakse.

[10]             Väljamaksed Banca Popolare di Milanole (IT) ja teise laenu väljamaksmine Créa-Solile seisavad ees. Väljamakse tegemine Pancreatan Cooperative Bankile (EL) osutus prognoosimatute süsteemsete muutuste tõttu võimatuks.

[11]             Kaasa arvatud First Stepiga sõlmitud leping.

[12]             Erinevust mikrolaenude arvu ja laenusaajate arvu vahel on võimalik selgitada mõningatel juhtudel rakendatud järkjärgulise laenuandmise lähenemisviisiga, mis tähendab, et laenusaaja saab esmalt väikese summa ja mõne aja pärast täiendava laenu. Laenu kogusumma kliendi kohta ei ületa 25 000 eurot.

[13]             http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_OFFPUB/KS-SF-12-040/EN/KS-SF-12-040-EN.PDF.

[14]             http://ec.europa.eu/enterprise/newsroom/cf/itemdetail.cfm?item_id=6358&lang=en&title=Unleashing-Europe’s-entrepreneurial-potential-to-bring-back-growth.

[15]             KOM(2011) 609 lõplik.