This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52013DC0310
REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL AND THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE Fourth report on the application of Council Directive 93/7/EEC on the return of cultural objects unlawfully removed from the territory of a Member State
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE Neljas aruanne nõukogu direktiivi 93/7/EMÜ (liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise kohta) kohaldamise kohta
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE Neljas aruanne nõukogu direktiivi 93/7/EMÜ (liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise kohta) kohaldamise kohta
/* COM/2013/0310 final */
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE Neljas aruanne nõukogu direktiivi 93/7/EMÜ (liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise kohta) kohaldamise kohta /* COM/2013/0310 final */
SISUKORD 1........... Sissejuhatus.................................................................................................................... 3 2........... Direktiivi 93/7/EMÜ kohaldamist
käsitleva kolmanda aruande (2004−2007) järeldused... 3 3........... Pärast kolmanda aruande esitamist
toimunud areng.......................................................... 4 3.1........ Katse direktiivi kodifitseerida.......................................................................................... 4 3.2........ Kultuuriväärtuste tagastamise
töörühm „Return of cultural goods”..................................... 4 3.3........ Muud kultuuriväärtustega seonduvad
algatused................................................................ 5 4........... Direktiivi kohaldamine aastatel
2008−2011..................................................................... 6 4.1........ Liikmesriikide aruanded kohaldamise
kohta..................................................................... 6 4.2........ Hinnang direktiivi kohaldamisele...................................................................................... 7 5........... Edasine tegevus.............................................................................................................. 8 Lisa.............................................................................................................................................. 9 KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE,
NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE Neljas aruanne
nõukogu direktiivi 93/7/EMÜ (liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult
väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise kohta) kohaldamise kohta (EMPs kohaldatav tekst) 1. Sissejuhatus Nõukogu 15. märtsi 1993. aasta direktiiviga 93/7/EMÜ[1]
kehtestati liikmesriikide ametiasutuste vahel halduskoostöö mehhanismid ning
liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste
tagastamise õiguslik menetlus. Vastavalt direktiivi 93/7/EMÜ (edaspidi
„direktiiv”) artiklile 16 on liikmesriigid esitanud komisjonile aruanded
direktiivi kohaldamise kohta aastatel 2008−2011[2]. Komisjon
koostas nende aruannete alusel käesoleva dokumendi, mis on neljas
hindamisaruanne direktiivi kohaldamise kohta[3]. See aruanne on adresseeritud Euroopa
Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. 2. Direktiivi 93/7/emü
kohaldamist käsitleva kolmanda aruande (2004−2007) järeldused Direktiivi kohaldamist käsitlevas kolmandas
hindamisaruandes järeldati, et direktiiv on teatavate kultuuriväärtuste
tagasisaamisel kasulik vahend ning seega Euroopa Liidu sobiv meede, mis toetab
liikmesriikide tegevust kultuuripärandi säilitamisel. Aruandes kajastus siiski
liikmesriikide kahetsus direktiivis sisalduvate piirangute pärast, eelkõige
seoses tagastamisnõude esitamise lühikese tähtajaga. Vastavalt aruandele on halduskoostöö ja teabevahetus
paranenud nii liikmesriikides endis (kultuuri-, tolli-, politseiasutuste jne
vahel) kui ka eri liikmesriikides direktiivi eest vastutavate ametiasutuste
vahel. Siiski tõdeti, et liikmesriikidevahelist koostööd ja teabevahetust
tuleks veelgi parandada. Liikmesriigid on seisukohal, et direktiivi
vähene kasutamine (nii seoses halduskoostöö meetmetega kui ka riiklikes
kohtutes algatatud menetlustega) tuleneb selle liiga piiratud reguleerimisalast
ning tagastamisnõude esitamisele seatud piirangutest. Kõnealuses aruandes võttis komisjon endale
kohustuse algatada direktiivi võimalikku läbivaatamist käsitlev mõttevahetus.
Esimeseks sammuks oli töörühma moodustamine kultuuriväärtuste ekspordi ja
tagastamise komitee raames. Töörühma eesmärk oli põhjalik analüüs direktiivi
kohaldamise kohta. 3. Pärast kolmanda
aruande esitamist toimunud areng 3.1. Katse
direktiivi kodifitseerida 2007. aastal kuulus direktiivi 93/7/EMÜ
kodifitseerimine komisjoni ühenduse õigustiku lihtsustamist käsitlevasse
programmi. Kodifitseerimisettepanek eemaldati programmist pärast Euroopa Liidu
Kohtu 6. mai 2008. aasta otsust (kohtuasi C-133/06)[4]. Kohtuotsuses leiti, et direktiivi 93/7/EMÜ
kodifitseerimisettepaneku tekstis sisaldub teisene õiguslik alus[5].
Direktiivi kodifitseerimisega ei olnud seega võimalik jätkata, kuna kõnealune
säte oleks tulnud välja jätta, mis oleks tähendanud sisulist muudatust ja
läinud kodifitseerimisest kaugemale. 3.2. Kultuuriväärtuste
tagastamise töörühm „Return of cultural goods” Kolmanda aruande järeldustest lähtuvalt astus
komisjon direktiivi läbivaatamiseks vajalikud sammud. Kõigepealt moodustas komisjon 2009. aastal
direktiivi kohaldamise eest vastutavatest riiklike ametiasutuste esindajatest
koosneva töörühma „Return of cultural goods”. Rühma ülesandeks oli i)
selgitada välja direktiivi rakendamisel tekkivad peamised probleemid ja ii)
pakkuda välja tõhusad ja vastuvõetavad lahendused direktiivi võimalikuks
läbivaatamiseks. Töörühm loodi kultuuriväärtuste ekspordi ja tagastamise
komitee raames. Kõnealune töörühm tõdes aastal 2011 koostatud
järeldustes, et direktiiv 93/7/EMÜ tuleb läbi vaadata, et tõhustada
rahvuslikuks rikkuseks peetavate kultuuriväärtuste tagastamise süsteemi. Suur
osa töörühma liikmetest pooldas seoses võimaliku läbivaatamisega järgmisi
ettepanekuid: i) pikendada ühe aasta võrra tagastamisnõude esitamise tähtaega
ning kahe kuu võrra tähtaega, mille jooksul taotluse esitanud liikmesriigi
pädevatel asutustel on võimalus kontrollida, kas teises liikmesriigis leitud
eseme puhul on tegemist kultuuriväärtusega, ii) täpsustada direktiivi mõningaid
sätteid direktiivi kohaldamise tõhustamiseks, näiteks määrata kindlaks ühised
kriteeriumid, mille abil ühtlustada mõiste „nõuetekohaselt hoolikas”
tõlgendamist omanikule makstavate hüvituste kohaldamiseks või iii) pikendada
direktiivi hindamise aruannete koostamise tähtaega. Töörühma liikmed väljendasid seisukohti
direktiivi kohaldamist käsitlevate muude ettepanekute kohta, eelkõige seoses
lisas esitatud väärtusläve ja/või vanusenõude kaotamisega teatavate esemete
kategooriate puhul, samuti lisa väljajätmise, hoolsuskohustuse tõendamise
kehtestamise või eraisikute võimalusega esitada tagastamisnõue. Töörühma liikmed rõhutasid samuti muude
mitteseadusandlike vahendite kasutamise tähtsust pädevate ametiasutuste
vahelise koostöö ja teabevahetuse parandamiseks ning seeläbi kultuuriväärtuste
tagastamise lihtsustamiseks. Töörühma töö ning selle liikmete individuaalne
panus olid olulisteks lähtekohtadeks direktiivi 93/7/EMÜ läbivaatamist
käsitleva mõjuanalüüsi koostamisel[6]. Töörühma „Return of cultural goods” järeldused
esitati kultuuriväärtuste ekspordi ja tagastamise komitee 24. oktoobril 2011.
aastal toimunud 17. koosolekul. 3.3. Muud
kultuuriväärtustega seonduvad algatused Kultuuriväärtustega ebaseadusliku kauplemise
tõkestamisele ja selle vastu võitlemisele on ELi institutsioonid ja
liikmesriigid, samuti mõned sellised rahvusvahelised organisatsioonid nagu
Interpol ja UNESCO hakanud üha suuremat tähelepanu pöörama. Kultuuriväärtuste eksporti käsitlev nõukogu
määrus kodifitseeriti 2008. aastal (18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 116/2009)[7]. 2011.
aastal võttis komisjon vastu aastaid 2000−2010 hõlmava kõnealuse määruse
kohaldamist käsitleva teise aruande[8]. Vastusena ELi Nõukogu 2008. aastal[9] esitatud
taotlusele tellis komisjon uuringu kultuuriväärtustega ebaseadusliku kauplemise
tõkestamise ja selle vastu võitlemise kohta Euroopa Liidus. Kõnealuse uuringu
lõpparuanne (esitatud 2011. aasta lõpus) sisaldab loetelu rahvusvahelise ja ELi
õiguse vahenditest kultuuriväärtuste valdkonnas ning samuti kultuuriväärtustega
ebaseadusliku kauplemise tõkestamise ja selle vastu võitlemise takistustest ja raskustest[10]. Kõnealuses aruandes esitatakse mitmed
soovitused ebaseadusliku kaubanduse tõkestamiseks ja selle vastu võitlemiseks.
Näiteks soovitatakse võtta kasutusele Euroopa tasandil kultuuriväärtuste
ebaseadusliku kaubanduse tõkestamise ja selle vastu võitlemisega tegelevate
haldusasutuste ja institutsioonide vahelise koostöö süsteem, luua Euroopa
internetiportaal, ratifitseerida UNESCO ja UNIDROIT’ rahvusvahelised
konventsioonid,[11]
seada liidu tasandil sisse kohustus anda teavet internetimüügi veebisaitidest,
ühtlustada kultuuriväärtuste väljasaatmist lubavaid riiklikke dokumente, luua
nn pass ELis liikuvatele kaupadele ning muuta kohustuslikuks kultuuriväärtusega
vallasasjade politseiregistri pidamine. Samuti soovitatakse vaadata läbi
direktiiv 93/7/EMÜ selle tõhususe parandamiseks kultuuriväärtuste tagastamise
küsimuses ning koostada kultuuriväärtuste tagastamist käsitlevad heade tavade
suunised. Nimetatud aruande ja muude sellealaste tööde
valguses esitas ELi Nõukogu 13.−14. detsembril 2011 komisjonile ning
liikmesriikidele kultuuriväärtuste ebaseaduslikku kaubandust käsitlevad
soovitused. Selles kutsutakse komisjoni toetama liikmesriike kultuuriväärtuste
tõhusal kaitsmisel, eesmärgiga tõkestada ebaseaduslikku kaubandust ja selle
vastu võidelda ning edendada vajaduse korral täiendavaid meetmeid[12]. Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava ja
kultuurivaldkonna 2008.−2010. aasta töökava raames tegeles riiklikest
ekspertidest koosnev avatud koordineerimismeetodil tegutsev töörühm
kollektsioonide liikumise parandamist käsitleva küsimusega („Kollektsioonide
liikuvus”). Kõnealuse töörühma üks alarühmadest, kes tegeleb varguste ja
ebaseadusliku kaubanduse tõkestamise ning hoolsuskohustuse küsimustega,
soovitas määrata kindlaks hoolsuskohustust käsitlevad olulised nõuded[13]. Nõukogu poolt heaks kiidetud kultuurivaldkonna
teises töökavas 2011−2014[14]
esitatakse kolm kultuuriväärtustega seonduvat olulist algatust. Esiteks nähakse selles ette eksperdirühma
loomine, kelle ülesanne on töötada välja töövahendid, mis hõlmaksid hea tava
suuniseid ning eetikakoodeksit, mis käsitleb kultuuriväärtuste ebaseadusliku
kaubanduse ja varguse vastu võitlemisel nõutavat hoolikust. Sellega seoses
tuleks märkida, et 13.−14. detsembril 2011 kogunenud ELi Nõukogu soovitas
kaasata pädevad sidusrühmad kõnealuse eksperdirühma loomisesse. Teiseks analüüsib kollektsioonide liikuvust
käsitlev avatud koordinatsiooni meetodil tegutsev eksperdirühm kunstiteoste
laenamise ja laenutamise protsessi lihtsustamist Euroopa Liidus[15]. Kolmandaks koostatakse uuring, mis käsitleb
kunstiteoste hindamise süsteeme riiklike tagatiste, kindlustuse ja jagatud
vastutuse seisukohast. Samuti võttis komisjon 2010. aastal vastu
määruse (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja
täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) uuesti sõnastamise ettepaneku. Selles
ettepanekus nähakse ette eseme asukoha kohtute pädevus vallasasjadega seotud
asjaõigust või vallasasja valdamist puudutavates tsiviilasjades. See
kohtualluvus, mida kohaldatakse vallasasjade suhtes üldiselt, hõlmab ka omanike
algatatud kultuuriväärtuste tagastamise nõudeid. Uus määrus tõhustab
kultuuriväärtuste kaitset[16]. 4. Direktiivi kohaldamine
aastatel 2008−2011 4.1. Liikmesriikide
aruanded kohaldamise kohta Liikmesriigid märgivad, et arusaadavatel
põhjustel ei ole neil teavet kõikide nende territooriumilt ebaseaduslikult
väljaviidud kultuuriväärtuste kohta[17].
Seepärast on raske hinnata, kas kõnealuste esemete ebaseaduslik väljaviimine on
suurenenud või vähenenud. Liikmesriikide aruannetes täheldatakse
järgmist: ·
Direktiivi kohaldatakse harva eelkõige
tagastamisnõude esitamiseks (vt lisas esitatud tabelid[18]). Liikmesriigid põhjendavad direktiivi vähest
kohaldamist direktiivi piiratud õigusliku ulatusega, eelkõige mis puutub lisas
kehtestatud kategooriatesse, tagastamisnõude esitamiseks seatud lühikese
tähtajaga ning riiklike kohtunike raskustega tagada artikli 9 ühetaoline
kohaldamine seoses omaniku hüvitamisega eseme tagastamise korral. Mõned liikmesriigid mainivad ka
tagastamismenetlusega seonduvaid kulusid või raskusi teise liikmesriigi pädeva
kohtu kindlaksmääramisel. ·
Liikmesriikide keskasutuste vaheline koostöö ja
teabevahetus on järk-järgult paranenud ja nii tuleks direktiivi parema
kohaldamise eesmärgil jätkata. Enamik liikmesriike arvab, et koostöö ja
teabevahetus teiste liikmesriikide keskasutustega on hea, kuid Belgia,
Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Saksamaa ja Ühendkuningriik leiavad, et koostöö ja
teabevahetus ei ole piisaval tasemel. Näiteks on ametiasutuste arvates oluline
see, et kasutusel oleksid head tehnilised vahendid, mille abil taotleda kadunud
esemete otsimist, ja/või mitme töökeele kasutamine nende asutuste vahelistes
kontaktides. ·
Direktiivi läbivaatamine on vajalik. Liikmesriigid on seisukohal, et direktiiv
tuleks muuta tõhusamaks vahendiks liikmesriigi territooriumilt alates 1993.
aastast ebaseaduslikult väljaviidud rahvuslikuks rikkuseks liigitatud
kultuuriväärtuste tagastamisel. Sel eesmärgil toetavad liikmesriigid töörühma
„Return of cultural goods” ettepanekuid praeguste sätete läbivaatamiseks. Lisaks sellele toovad Bulgaaria ja Itaalia
esile probleemi, mis on seotud selliste arheoloogiliste esemetega ebaseadusliku
kauplemisega, mis pärinevad ebaseaduslikest väljakaevamistest, mistõttu on
nende esemete päritolu ja riigist ebaseaduslikku väljaviimist raske tõendada.
Nimetatud liikmesriigid soovivad, et direktiivi läbivaatamisel leitaks sellele
probleemile lahendus. Samuti kinnitavad liikmesriigid, et direktiivi
liikmesriigi õigusesse ülevõtvaid sätteid tuleks kohaldada esmajärjekorras. Aga
direktiivis sisalduvad piirangud tingivad sageli rahvusvaheliste
konventsioonide või kriminaalmenetluste kasutamise kultuuriväärtuste
tagastamiseks[19]. 4.2. Hinnang
direktiivi kohaldamisele Lisas esitab komisjon liikmesriikide
keskasutuste teabe põhjal direktiivi artiklite 4 ja 5 kohaldamisega seotud
juhtumid. Siiski ei lange need andmed alati kokku ja võivad olla ebatäpsed. Enamasti on liikmesriikide keskasutuste
halduskoostöö seotud liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud
kultuuriväärtuse otsimisega või sellise kultuuriväärtuse leidmisest
teatamisega. Mõned liikmesriigid (näiteks Saksamaa, Iirimaa, Ungari, Läti,
Austria, Madalmaad, Poola ja Rumeenia) teatavad, et on võtnud ka meetmeid eseme
laadi kontrollimiseks, selle säilitamiseks või selleks, et välistada püüded
tagastamisest kõrvale hoida. Liikmesriikide aruannetes teatatakse
kultuuriväärtuste tagastamisest, mis on toimunud pärast liikmesriikide asutuste
vahelisi läbirääkimisi. Vastastikusel kokkuleppel toimunud tagastamisi on
rohkem kui kohtu kaudu tagasi saadud esemeid. Mõlemad viisid on esitatud lisas. Liikmesriikide aruannetes teavitatakse samuti
kuuest tagastamisnõudest, millest üks on tõenäoliselt tagasi lükatud. Mõned
direktiivi kohaldamise eest vastutavad riiklikud asutused on märkinud, et neil
ei ole teavet tagastamisega seotud kohtumenetlustest. Mitmed liikmesriigid, nende hulgas Belgia,
Bulgaaria, Itaalia, Ungari, Poola ja Soome, toovad esile direktiivi piiratuse
kultuuriväärtuste tagastamise kindlustamisel. Need piirangud tulenevad eelkõige
teatavate rahvuslike rikkuste suhtes kohaldatavatest väärtuslävedest ja
tagastamisnõude esitamiseks seatud aastasest tähtajast. Samuti rõhutatakse
probleeme, mis on seotud ebaseaduslikest väljakaevamistest pärinevate
arheoloogiliste esemete tagastamisega, kuna nende esemete päritolu ja/või nende
ebaseadusliku väljaviimise kuupäeva on raske tõendada (Bulgaaria ja Itaalia). Riiklikes aruannetes rõhutatakse, kui tähtis
on kõigi asjaomaste asutuste, eelkõige direktiivi kohaldamise eest vastutavate
keskasutuste vaheline hea koostöö ja teabevahetus. Märgitakse, et
liikmesriikide keskasutuste vaheline halduskoostöö on paranenud, aga see ei ole
hästi struktureeritud ja esineb probleeme, mis on seotud keelebarjääriga.
Samuti tuuakse aruannetes esile puudused asjaomaste asutuste vahelises
teabevahetuses, mis vähendab selle tõhusust. 5. Edasine tegevus Kultuuriväärtuste salakaubavedu on Euroopa
Liidu liikmesriike vaevav pahe. Euroopa Liidu Nõukogu kutsub komisjoni üles
toetama liikmesriike kultuuriväärtuste ebaseadusliku kaubanduse tõkestamisel ja
sellega võitlemisel. Direktiivi 93/7EMÜ läbivaatamine algas 2009.
aastal. Seda algatust käsitlev avalik konsulteerimine lõppes 5. märtsil 2012[20]. Direktiivi 93/7/EMÜ läbivaatamine on võimalus
parandada liikmesriigi territooriumilt alates 1993. aastast ebaseaduslikult
väljaviidud rahvuslikuks rikkuseks liigitatud kultuuriväärtuste tagastamist. Sellega seoses analüüsib komisjon ka seda,
kuidas lihtsustada direktiivis sätestatud ülesannete täitmise eest vastutavate
ametiasutuste vahelist halduskoostööd ja konsulteerimist. xxx Komisjon palub Euroopa Parlamendil, nõukogul
ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel käesolev aruanne teadmiseks võtta.
Lisa Vastastikusel kokkuleppel toimunud
tagastamised, halduskoostöö ja tagastamismenetlused aastatel 2008−2011[21] ·
Ülevaade vastastikusel kokkuleppel toimunud
tagastamistest Aasta || Tagastav liikmesriik || Taotlejariik || Tulemus 2008 || Saksamaa || Tšehhi Vabariik || 1 puust Pietà kuju (Močidlec) 2008 || Saksamaa || Tšehhi Vabariik || 4 puust kirikuisade kuju (Semín) 2008 || Saksamaa || Tšehhi Vabariik || 1 puust inglikuju (Klokočka) 2008 || Hispaania || Rootsi || Arheoloogilise väärtusega esemed 2009 || Saksamaa || Tšehhi Vabariik || 1 puust inglikuju „Armastuse allegooria” (Česká Skalice) 2009 || Saksamaa || Tšehhi Vabariik || 1 puust inglikuju (Hněvčeves) 2009 || Austria || Tšehhi Vabariik || 1 puust Püha Johannes Nepomuki kuju (Přistoupim) 2009 || Sloveenia || Itaalia || Gorzanise raamat 2009 || Austria || Tšehhi Vabariik || 1 Püha Anna kirikumaal (Noutonice) 2009 || Saksamaa || Kreeka || 90 antiikaja eset 2010 || Madalmaad || Tšehhi Vabariik || Inglikujud (Hněvotín) (2) 2010 || Saksamaa || Tšehhi Vabariik || 1 puust Püha Nikolause kuju (Libníč) 2010 || Austria || Bulgaaria || Arheoloogilised mündid 2010 || Rootsi || Läti || Maalid 2010 || Prantsusmaa || Hispaania || Lõuend 2011 || Tšehhi Vabariik || Austria || Puust skulptuur „Päästja Kristus” 2011 || Ühendkuningriik || Kreeka || 6 ikooni 2011 || Eesti || Läti || 3 ikooni 2011 || Ühendkuningriik || Itaalia || 2 käsikirja 14. ja 15. sajandist ning kirikuraamat 14. sajandist 2011 || Saksamaa || Austria || Käsikirjakogu 2011 || Saksamaa || Itaalia || Käsikiri 2011 || Prantsusmaa || Saksamaa || 2 skulptuuri ·
Taotlused esemete otsimiseks (direktiivi 93/7/EMÜ
artikli 4 lõige 1) Aasta || Taotleja || Riik, kellele taotlus esitati || Tulemus || Bulgaaria || Belgia || Esemeid ei leitud || Itaalia Belgia || Saksamaa (6) || Esemeid leiti (2) || Saksamaa || Austria || Eset ei leitud 2010 || Ungari Prantsusmaa Kreeka Tšehhi Vabariik || Itaalia || Menetlus on pooleli (maal) Menetlus on pooleli (arhiivid) Menetlus on pooleli (ajaloolised mündid) Menetlus on pooleli (kuju) 2008 || Leedu || Austria || Ese leiti (menetlus on pooleli) 2008 2010 || Belgia Ühendkuningriik || Madalmaad || Esemed leiti (kirikuesemed) Esemed leiti (arheoloogilise väärtusega esemed) 2008-2011 || Saksamaa Bulgaaria || Austria || (7) Osa esemeid leiti, osa mitte (2) Leitud ja tagastatud esemed (arheoloogilise väärtusega mündid) 2008-2011 || Austria || Saksamaa (3) || Esemed leiti 2008-2011 || Belgia Bulgaaria Tšehhi Vabariik Saksamaa Prantsusmaa Ungari Austria Portugal Rumeenia Slovakkia Soome || Kreeka || Esemeid ei leitud || Bulgaaria || Poola || Menetlus on pooleli || Poola || Saksamaa || Esemeid ei leitud || Bulgaaria || Rumeenia || Esemeid ei leitud || Itaalia (1) Ungari (3) Tšehhi Vabariik (1) || Ühendkuningriik (5) || Esemeid leiti 1 ese leiti, 2 eset ei leitud Eset ei leitud 2008-2011 || Kreeka || Kõik liikmesriigid (39 juhtumit) || Esemeid ei leitud ·
Teated esemete leidmise kohta (direktiivi 93/7/EMÜ
artikli 4 lõige 2) Aasta || Teate esitaja || Riik, kellele teade esitati || Tulemus || Saksamaa (5) || Prantsusmaa Bulgaaria Itaalia Hispaania Taani || Positiivne (tagastati 2 skulptuuri) Meetmeid ei võetud Positiivne (tagastati vaas) Meetmeid ei võetud Meetmeid ei võetud 2011 || Ungari Kreeka Hispaania || Itaalia || Meetmeid ei võetud (vaas Apuuliast) Tagastamismenetlus on käimas (liturgilised esemed) Positiivne (tagastati kunstiesemed ja vanad raamatud) || Itaalia || Prantsusmaa || Positiivne (tagastati maal) || Eesti || Läti || Positiivne (tagastati 3 ikooni) 2010 2011 2010 || Madalmaad || Prantsusmaa Prantsusmaa Ühendkuningriik || Tagastamismenetlus on käimas (kuju) Meetmeid ei võetud (arhiivid) Meetmeid ei võetud (arheoloogilise väärtusega esemed) || Sloveenia || Austria || Teatatud ese, mida Austria ei ole tuvastanud || Saksamaa Prantsusmaa || Poola || Positiivne (tagastati skulptuur) Abi anti esemete säilitamise eesmärgil (10 maali) || Soome || Prantsusmaa || Meetmeid ei võetud ·
Esitatud tagastamistaotlused (direktiivi 93/7/EMÜ
artikkel 5) Aasta || Taotleja || Riik, kellele taotlus esitati || Ese 2008 || Tšehhi Vabariik || Austria || 4 puust pühakukuju ja 2 reliikviat (menetlus tühistati) 2008 || Itaalia || Saksamaa || Vana pronkskiiver (taotlus lükati tagasi) 2009 || Tšehhi Vabariik || Madalmaad || Püha Anna kuju (menetlus on pooleli) 2009 || Leedu || Austria || Skulptuur „Ülestõusnud Kristus” (menetlus on pooleli) 2010 || Tšehhi Vabariik || Austria || 2 kuju (menetlus on pooleli) 10 kuju (tagastatud) 2011 || Tšehhi Vabariik || Austria || 1 Püha Johannes Nepomuki kuju (Čímyšl) [1] Nõukogu
direktiiv 93/7/EMÜ, 15. märts 1993, liikmesriigi territooriumilt
ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise kohta (EÜT L 74, 27.3.1993,
lk 74), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 96/100/EÜ, 17.
veebruar 1997 (EÜT L 60, 1.3.1997, lk 59) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiviga 2001/38/EÜ, 5. juuni 2001 (EÜT L 187, 10.7.2001, lk 43). [2] Oma
tähelepanekud saatsid komisjonile 22 liikmesriiki. [3] Komisjoni
esimene aruanne nõukogule, Euroopa Parlamendile ning Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomiteele nõukogu määruse (EMÜ) nr 3911/92 (kultuuriväärtuste ekspordi
kohta) ja nõukogu direktiivi 93/7/EMÜ (liikmesriigi territooriumilt
ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise kohta) kohaldamise
kohta, KOM(2000) 325 lõplik, 25. mai 2000.
Komisjoni teine aruanne nõukogule, Euroopa Parlamendile ning Euroopa Majandus-
ja Sotsiaalkomiteele nõukogu direktiivi 93/7/EMÜ (liikmesriigi territooriumilt
ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise kohta) kohaldamise
kohta, KOM(2005) 675 lõplik, 21. detsember 2005.
Komisjoni kolmas aruanne nõukogule, Euroopa Parlamendile ning Euroopa Majandus-
ja Sotsiaalkomiteele nõukogu direktiivi 93/7/EMÜ (liikmesriigi territooriumilt
ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise kohta) kohaldamise
kohta, KOM(2009) 408 lõplik, 30. juuli 2009. [4] Vt 6. mai
2008. aasta otsus kohtuasjas C-133/06: Euroopa Parlament vs. Euroopa
Liidu Nõukogu, EKL 2008, lk I-03189, aadressil
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:62006CJ0133:ET:HTML [5] Tegemist
oli sättega, milles nähti ette, et komisjoni ettepanekul vaatab nõukogu iga
kolme aasta järel läbi direktiivi lisas märgitud summad ja kui see on vajalik,
siis ajakohastab neid. [6] Need dokumendid ei ole avalikud. [7] ELT L 39, 10.2.2009, lk 1. [8] Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa
Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, milles käsitletakse nõukogu 18. detsembri 2008.
aasta määruse (EÜ) nr 116/2009 (kultuuriväärtuse ekspordi kohta) rakendamist,
KOM(2011)382 lõplik, 27.6.2011. [9] Nõukogu järeldused kultuuriväärtuste salakaubaveo ennetamise ja
tõkestamise kohta, Brüssel, 27.−28. november 2008 http://register.consilium.europa.eu/pdf/fr/08/st14/st14224-re02.fr08.pdf [10] Study on preventing and fighting illicit trafficking in cultural goods
in the European Union (Kultuuriväärtustega
ebaseadusliku kauplemise tõkestamist ja selle vastu võitlemist käsitlev
uuring), CECOJI-CNRS-UMR 6224 (Prantsusmaa), 2011. Uuring on kättesaadav prantsuse ja inglise keeles: http://ec.europa.eu/home-affairs/doc_centre/crime/docs/Report%20Trafficking%20in%20cultural%20goods%20EN.pdf#zoom [11] UNESCO 1970. aasta kultuuriväärtuste ebaseaduslikku sissevedu,
väljavedu ja omandiõiguse üleandmise keelamist ning ärahoidmise abinõusid
käsitlev konventsioon ning UNIDROIT’ 1995. aasta konventsioon varastatud või
ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtuste kohta. [12] ELi Nõukogu järeldused kultuuriväärtuste vastase kuritegevuse
ennetamise ja tõkestamise kohta, 13.−14. detsember 2011, http://register.consilium.europa.eu/pdf/et/11/st17/st17541.et11.pdf [13] http://ec.europa.eu/culture/our-policy-development/working-group-on-museum-activities_en.htm [14] Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate
järeldused kultuurivaldkonna töökava kohta aastateks 2011−2014, ELT C 2.12.2010,
lk 1. http://ec.europa.eu/culture/our-policy-development/european-agenda_en.htm [15] Töörühma tegemised on kättesaadavad aadressil
http://ec.europa.eu/culture/our-policy-development/working-group-on-museum-activities_en.htm [16] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, 12. detsember 2012, (EL) nr 1215/2012
kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja
kaubandusasjades (ELT L 351, 20.12.2012, lk 1). [17] Tšehhi Vabariik esitas siiski ülevaate, mis sisaldab riigist
ebaseaduslikult väljaviidud ja teistes liikmesriikides leitud esemete arvu (189
alates aastast 1995), ning omaenda territooriumilt leitud ebaseaduslikku
päritolu esemete arvu (243 alates aastast 1995). Ka Itaalia esitas teavet ebaseaduslikult väljaviidud esemete kohta (10 372
ajavahemikus 2008−2011). Andmed
pärinevad kultuuripärandi kaitsmise eest vastutava politsei tehtud uurimistest. Peaasjalikult oli tegemist arheoloogilise
väärtusega esemetega, mis olid pärit ebaseaduslikult läbiviidud
väljakaevamistest. Ungari hinnangul
ulatub ebaseaduslikult väljaviidud esemete arv aastas mitmesajani. Rumeenia politsei andmetel on Rumeenia
territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud 11 530 kultuuriväärtust (neist
11 300 arheoloogilise väärtusega esemed). Kreeka teavitab ebaseaduslikult
väljaviidud esemetest, mille hulgas on 274 ikooni, 44 rooma-, bütsantsi- või
hilisbütsantsi aegset arhitektuurisäilet, 1 20. sajandi maal, 5 vaasi
(klassikalisest ja Rooma ajastust), 8 münti ja 23 liturgilist eset. Kreeka
täheldab ka, et märkimisäärselt on kasvanud varastatud hilisbütsantsi ikoonide
arv. [18] Võrreldavate andmete saamiseks saatis komisjon direktiivi kohaldamise
eest vastutavatele keskasutustele samalaadse küsimustiku kui see, mis saadeti
eelmiste aruannete koostamisel. Küsimustiku
süsteem tuleb andmete kogumise lihtsustamise ja usaldusväärsuse parandamise
eesmärgil läbi vaadata. [19] Bulgaaria ja Poola on saavutanud tagastamised UNESCO konventsiooni
kaudu. Rumeeniale on tagastatud
UNIDROIT’ kaudu 235 eset. [20] http://ec.europa.eu/culture/news/201112-consultation_en.htm [21] Allikas :
liikmesriikide aruanded direktiivi kohaldamise kohta. Direktiivi 93/7/EMÜ
kohaldamise eest vastutavad keskasutused on järgnevalt esitatud tabeleid
kontrollinud. Siiski ei ole teatavatel juhtudel mõlemad asjaomased
liikmesriigid andmeid kinnitanud. Konkreetse tagastamisega seotud andmed võivad
olla esitatud mitmes tabelis.