This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52013DC0253
COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS Energy Technologies and Innovation
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Energiatehnoloogia ja -innovatsioon
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Energiatehnoloogia ja -innovatsioon
/* COM/2013/0253 final */
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Energiatehnoloogia ja -innovatsioon /* COM/2013/0253 final */
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE,
NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Energiatehnoloogia ja ‑innovatsioon 1. SISSEJUHATUS Tehnoloogia ja innovatsioon on kõigi meie
energiaprobleemide lahendamise seisukohalt otsustava tähtsusega... Euroopa Liit peab tegema rohkem jõupingutusi,
et tuua turule uus odav suure jõudluse ja vähese CO2‑heitega
säästev energiatehnoloogia. Uus tehnoloogia on äärmiselt oluline kõigi
strateegia „Euroopa 2020” energia-, kliima-, majandus- ja
sotsiaalpoliitika eesmärkide, aga ka 2030. ja 2050. aastaks seatud
eesmärkide saavutamiseks[1].
ELil peab oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks, konkurentsivõime
suurendamiseks ja investeeringute paremaks koordineerimiseks olema tugev ja
dünaamiline tehnoloogia- ja innovatsioonistrateegia. ... ja need täiendavad ELi energiaalaseid
õigusakte Energia siseturgu, energiatõhusust ja
taastuvaid energiaallikaid käsitlev ELi poliitika toetab tehnoloogia –
sealhulgas fotoelektriliste paneelide, tõhusate seadmete, nutiarvestite ja
koduautomaatika – turuleviimist. EL peab veelgi tugevdama tehnoloogia ja
innovatsiooni rolli energiapoliitikas; küsimus ei ole üksnes konkreetses
tehnoloogias, vaid soodustada tuleks ka uute ärimudelite teket, turu
kohandamist ja sotsiaalset kohanemist ning energiasüsteemi parendusi, mis
pakuvad investeeringutele pikaajalisemat strateegilist väljavaadet. ... pidevalt arenevas energiasektoris ELi poliitika tulemusena on taastuvenergiasse tehtavad
investeeringud kogu maailmas järjepidevalt kasvanud ning see eeldab suuremat
paindlikkust ja energiajuhtimist. Järkjärguline tuumaenergiast loobumine mõnes
riigis ja ebatraditsioonilise gaasitootmise kiire levik muudavad
energiamajandust kõikjal maailmas. ELi energiatehnoloogia ja ‑innovatsiooni
poliitikas tuleb Euroopa tööstuse konkurentsivõime toetamiseks vähendada
kiirelt kulusid ja kiirendada uue säästva tehnoloogia turuleviimist. See on
eriti tähtis majanduslanguse ajal, mis avaldab otsest mõju erasektori
investeeringutele ja riigieelarvetele. 2. EUROOPA LIIDU SENISED SAAVUTUSED 2.1. Õigusaktidega on aidatud
tehnoloogiat ja innovatsiooni turule viia ELi energia siseturg aitab luua avatud ja
konkurentsinõuetele vastavaid turge, kus ettevõtjad investeerivad uutesse ja
uuenduslikesse tehnoloogiatesse ja teenustesse. Energia siseturu ulatus
võimaldab turujõududel ergutada tehnoloogia arengut ja innovatsiooni. Seda
toetavad püüdlused ajakohastada, integreerida ja laiendada võrgutaristut kuni
aastani 2020 ja pärast seda, eelkõige elektrienergia puhul. ELis on kindlaks
määratud 12 esmatähtsat koridori, muu hulgas selleks, et kaasata rohkem tuule-
ja päikeseenergiat ning tagada samal ajal katkematu energiavarustus. Siseturu
jaoks koostatavates tehnilistes eeskirjades (st võrgueeskirjad) keskendutakse tehnoloogia
integreerimisele vastuseks energiasüsteemi muutumisele. Sellega seoses töötavad
põhivõrguettevõtjad välja uusi modelleerimismeetodeid ja arukamaid
võrguhaldamisvahendeid. Tarbijate muutmine integreeritud energiaturu
aktiivseteks osalisteks tähendab, et ELi poliitikaga edendatakse ka aruka ja IT‑põhise
tehnoloogia, näiteks nutiarvestite, elektriautode, nõudlusele reageerimise,
mikrotootmise ja elektrienergia kohapeal säilitamise tehnoloogia arendamist
eesmärgiga võimaldada paindlikku nõudlust ja tarbimise paremat kontrolli. 2020. aastaks seatud eesmärkide
saavutamiseks toetatakse ELi energiapoliitikaga üleminekut vähese CO2‑heitega
tehnoloogiale. Hoogustatuna taastuvenergia direktiivist ja liikmesriikide
toetusest, on taastuvate energiaallikate osakaal jõudsalt kasvanud ja kulud
märkimisväärselt vähenenud. ELi poliitikaga on vähese CO2‑heitega
energiasüsteemile ülemineku osana edendatud süsinikdioksiidi kogumise ja
säilitamise tehnoloogiat ning ohutumat tuumaenergia tootmist. ELi energiatõhususe poliitika ja asjakohaste
õigusaktidega – sealhulgas energiatõhususe direktiiv ja ökodisaini direktiiv –
ergutatakse tehnoloogia turuleviimist. Samal ajal toetatakse energiatõhusust ja
ökodisaini käsitlevate valdkondlike õigusaktidega energiatõhusate seadmete (nt
boilerid, pesumasinad, telerid, arvutid) turuleviimist ja kasutuselevõttu ning
võimaldatakse tarbijatel energiat säästa. Ehitussektoris edendatakse ELi
õigusaktidega energiatõhusat renoveerimist ja liginullenergiahoonete ehitamist.
Transpordisektoris õhutatakse kasutama vähese heitega ja elektrisõidukeid. ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ja
jõupingutuste jagamist käsitleva otsuse tulemusena võtavad ELi ettevõtjad
tegevus- ja investeerimisotsuste tegemisel arvesse kasvuhoonegaaside heite
hinda ning see on aidanud heitkoguseid märkimisväärselt vähendada; kuid selle
roll pikaajaliste CO2‑heite vähendamiseks tehtavate
investeeringute soodustajana on küsitav, kuna süsiniku hinnasignaal on olnud
kriisi tõttu madal ja kõikuv. 2.2. Teadusuuringute ja innovatsiooni
raamtingimuste parandamine Juhtalgatusega „Innovatiivne liit” nähti ette
teadusuuringute ja innovatsiooni integreeritud strateegia, et parandada
riiklikku rahastamist ja kõrvaldada erasektori investeeringuid pärssivad
tõkked. Raamtingimuste parandamisel on tehtud suuri edusamme, sealhulgas ühtne
patendikaitse (vähendab oluliselt patentimiskulusid), kogu ELi hõlmav tõhus
riskikapitalikord ning riigihanke eeskirjade ajakohastamine. Euroopa teadusruum
suurendab liikmesriikides teadusuuringute rahastamise mõju ja parandab
teadlaste jaoks raamtingimusi, muu hulgas eri liikmesriikide rahaliste
vahendite parema ühitamisega, teadlaste karjäärivõimaluste ja liikuvuse
parandamisega ning teadlastele maailmatasemel teadustaristutele juurdepääsu
andmisega. 2.3. SET‑kava: ELi
teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi edendamine Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava
(SET‑kava) kehtestati 2008. aastal ELi energia- ja kliimapoliitika
tehnoloogilise tõuke raamistikuna. Kava põhineb kolmesambalisel
rakendusstruktuuril, mis hõlmab juhtrühma, Euroopa tööstusalgatusi ja Euroopa
Energiaalaste Teadusuuringute Liitu (EERA), ning seda toetab infosüsteem
(SETIS)[2].
Strateegilise energiatehnoloogia juhtrühm on seadnud liikmesriikidega sisse
struktureeritud dialoogi, mille tulemusena on riikide energiaalaste
teadusuuringute ja innovatsiooni poliitikat rohkem ühtlustatud, ning edendanud
ühismeetmeid, et saavutada ühised eesmärgid kiiremini ja tulemuslikumalt. SET‑kavas seati esikohale tehnoloogia,
mis on 2020. aastaks püstitatud energia- ja kliimapoliitika eesmärkide
saavutamise seisukohalt kõige olulisem: tuuleenergia, päikeseenergia,
elektrivõrgud, süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine, bioenergia,
tuumaenergia, kütuseelemendid ja vesinik ning energiatõhusus. Kõigi nende sektorite
jaoks loodud Euroopa tööstusalgatuste raames on tehnoloogiaalaste
tegevuskavadega – sealhulgas materjale käsitlev tegevuskava[3] –
määratud kindlaks teadusuuringute ja innovatsiooni esmatähtsad valdkonnad;
kõnealuste tööstusalgatuste meetmed on suunatud kogu Euroopa jaoks tähtsust
omavatele suurtele projektidele. EERA koondab riikide teadussuutlikkust, et
töötada välja uued lahendused, mis avaldavad mõju ka pärast 2020. aastat. Euroopa rahalised vahendid on tehtud
kättesaadavaks eelkõige teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi (edaspidi
„seitsmes raamprogramm”) eri osade – näiteks energiat ja peamisi progressi
võimaldavaid tehnoloogiaid (nt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja
materjalid) käsitlevad osad – rakendamise kaudu. Aastatel 2007–2012 toetati
seitsmenda raamprogrammi teemavaldkonna „Energeetika” alusel umbes
350 projekti ligikaudu 1,8 miljardi euroga. Seitsmenda raamprogrammi
alusel on antud märkimisväärset toetust ka avaliku ja erasektori partnerluste
ning rahastamisvahendite kaudu (vt allpool). Lisaks on ELi tasandil toetust
antud Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) ja selle teadmis-
ja innovaatikakogukonna InnoEnergy kaudu. Olulist lisarahastamist võimaldati
Euroopa majanduse elavdamise energeetikakava ja uute osalejate reservi
programmi (NER300 programm) alusel. Avaliku ja erasektori investeeringud
tehnoloogia arengusse SET-kavaga hõlmatud sektorites suurenesid
3,2 miljardilt eurolt 2007. aastal 5,4 miljardile eurole
2010. aastal[4]
(joonis 1). Praegu teeb erasektor umbes 70 % kõigist SET‑kava
prioriteetidesse tehtavatest teadus- ja innovatsiooniinvesteeringutest;
liikmesriikide osa on umbes 20 % ja Euroopa Komisjoni osa on 10 %. Joonis 1. Avaliku
ja erasektori teadus- ja arendustegevuse investeeringud 2010. aastal
tehnoloogiate ja allikate lõikes (JRC/SETIS)[5] Nende jõupingutuste tulemusena on tehtud SET‑kavaga
hõlmatud tehnoloogia arendamise ja kulude vähendamise vallas olulisi edusamme. Suuresti tehnoloogia ja turu arengust
tingituna on fotoelektriliste süsteemide hinnad viimasel kahel kümnendil
kõikjal maailmas langenud. Fotoelektriliste moodulite maksumus on järsult
vähenenud (kahe aasta jooksul kolm korda)[6]. SET‑kavas 2030. aastaks seatud
eesmärk 1 euro/kW[7] võidakse saavutada
2020. aastaks – see vähendaks oluliselt ühiskonna kulusid. Tuuleenergial (peamiselt maismaa
tuuleenergial) on energiatootmises juba praegu märkimisväärne osa:
2012. aasta lõpus olemasoleva tootmisvõimsusega 106 GW toodeti
210 TWh elektrit, mis moodustas 7 % Euroopa elektritoodangust[8].
Suuremate tuuleenergiaseadmete tarnijate aastakäive oli 2012. aastal
20 miljardit eurot. Kuigi tuuleenergiaturg on ülemaailmne, on sel tugev
seos kohalike oludega: turbiinitootja turuosa ülemaailmsel turul sõltub
suuresti tema koduturu tulemustest. ELis jätkatakse jõupingutusi ka avamere
tuuleenergia rakenduste alal; selles valdkonnas tehnoloogia alles areneb ja
kulud vähenevad. Transpordisektoris on ELi jõupingutused
keskendunud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia 10 % osakaalu
saavutamisele, eelkõige alternatiivkütuste kasutamise kaudu. Komisjoni tegi
maakasutuse kaudse muutumisega seoses ettepaneku, et mitte rohkem kui pool
10 % eesmärgist tuleks saavutada tavaliste biokütuste abil, suurendades
täiustatud biokütuste nõudlust 6 miljoni tonni naftaekvivalendini ehk
15 tootmisettevõtteni, millest igaühe aastane tootmisvõimsus on
100 000 tonni naftaekvivalenti. Hea algus on tehtud: seitsmenda
raamprogrammi alusel rahastati üheksat suuremahulist lignotselluloos-biokütuse
näidisprojekti võimsusega 40 000–80 000 tonni aastas. 2.4. Programm „Arukas energeetika
– Euroopa” Alates 2007. aastast on
innovatsiooniprogrammi „Arukas energeetika – Euroopa” raames edendatud
tehnoloogia turuleviimist ja kõrvaldatud mittetehnoloogilisi tõkkeid
(rahalised, regulatiivsed ja haldustõkked). Programmi keskmes olid
energiatõhusus ja taastuvenergia. Enam kui 300 projekti kaudu kaasati
kõigis lõpptarbimissektorites, sealhulgas transpordisektoris, kokku üle
4 miljardi euro investeeringuid. Programmi „Arukas energeetika – Euroopa”
tulemusena on integreeritud erasektori rahastamist võimendavad uued ärimudelid.
Üks selliseid ärimudeleid on näiteks energiatõhususe lepingute sõlmimine, mille
puhul alginvesteering energiasäästumeetmetesse teenitakse tagasi kulude
kokkuhoiult, mis saavutatakse suurema energiatõhususe kaudu. Programmist
tulenevalt on see ärimudel võetud kasutusele kümnes liikmesriigis, sealhulgas
liikmesriikides, kus sellist kontseptsiooni varem praktiliselt ei tuntud. Lisaks alustati kõnealuse programmi raames
koostööd finantseerimisasutustega, mille tulemusena on projektide
väljatöötamise rahastute (Euroopa kohaliku energiaabi fond (ELENA)[9] ja
kohalike energiainvesteeringute kaasamise algatus (Mobilising Local Energy
Investment)) kaudu investeeritud säästvasse energiasse ligikaudu
2 miljardit eurot (38 miljonit eurot ELi vahendeid). Programmi raames
toetati esimest korda energia muundamises osalejaid, näiteks kohalikke ja
piirkondlikke asutusi, koole, haiglaid ja sotsiaalmajutusega tegelejaid, ning
vastati koolitusürituste korraldamise ja teabe jagamise kaudu spetsialistide
vajadustele. Investeeringutega saavutatav energiasääst on eelduste kohaselt üle
2 000 GWh aastas. Algatuse „Build-up Skills” kaudu aitab
programm vastata spetsialistide vajadusele ehitada kõikjal ELis liginullenergiahooneid.
Energiamahukates tööstusharudes kaasati projekti CARE+ raames keemiasektori
VKEd ja saavutati sellega energiasääst vahemikus 10–20 %. 2.5. Avaliku ja erasektori
partnerlused ning ühisettevõte Seitsmenda raamprogrammi kaudu toetatav
kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte (FCH ühisettevõte) on
aidanud rakendada tööstuse juhitavat teadusuuringute ja tutvustamistegevuse
programmi, mis hõlmab nii transpordi- kui ka elektritootmise rakendusi. Seni
eraldatud 380 miljoni euro toel on mitmesuguseid rakendusi (nt
materjalikäitlusmasinad, varugeneraatorid) turule lähemale toodud ning
vähendatud nende kulusid, suurendatud tõhusust ja pikendatud eluiga. Hoonete energiatõhususe, tulevikutehaste ja
keskkonnasäästlike autode alastele teadusuuringutele keskendunud avaliku ja
erasektori partnerlused on kokku toonud asjaomaste valdkondade sidusrühmad, et
töötada välja ühine tegevuskava ja kasutada ELi rahalisi vahendeid oma
eesmärkide saavutamiseks. Aastatel 2009–2012 eraldas EL 1,6 miljardit eurot
ja erasektor tegi investeeringuid samas mahus. Avaliku ja erasektori
partnerlused on VKEd edukalt oma tegevusse kaasanud. 2.6. Laenude kättesaadavuse
parandamine – riskijagamisrahastu Euroopa Investeerimispank (EIP) laenab
seitsmenda raamprogrammi raames riskijagamisrahastu toel välja
10 miljardit eurot (ELi osalus oli 1 miljard eurot) ning selle
tulemusena kaasati üle 20 miljardi euro investeeringuid teadusuuringutesse
ja innovatsiooni; peamised investorid on suured ja keskmise kapitalisatsiooniga
äriühingud. Riskijagamisrahastu julgustab projektide rakendajaid teostama kõrge
riskiastmega teadusuuringuid ja uuendustegevusi. Aastatel 2009–2012 moodustas
energiasektor 14–18 % riskijagamisrahastu portfellist, sealhulgas
suuremahulised esmainvesteeringud päikese- ja tuuleenergiasse ning
investeeringud energiatõhususe suurendamisse, eriti autotööstuses. 2.7. Piirkondlik mõõde –
ühtekuuluvuspoliitika alusel antav toetus Ühtekuuluvuspoliitika eelarvest on suur osa
ette nähtud säästvale energiale: programmiperioodil 2007–2013 kavatseti
energiatõhususse ja taastuvatesse energiaallikatesse investeerida üle
10 miljardi euro. Üks näide on Edela-Inglismaal rakendatav projekt „Wave
Hub”, mille eesmärk on luua laineenergiast elektrit tootvate seadmete suurim
katsetamiskeskus maailmas. Teine näide on Alam-Austrias rakendatav projekt
„Green Buildings Cluster”, mille raames käsitlevad ehituspetsialistid ja
teadlased ühiselt selliseid probleeme nagu kliimamuutus ning mis võimaldab
koostöös töötada välja uuendusi. 2.8 Hinnang ELi energiatehnoloogia ja
‑innovatsiooni raamistikule Euroopa on energiatehnoloogia arendamise
toetamisel ja innovatsiooniks soodsate tingimuste loomisel õigel teel, kuid
teha on veel palju. Kiiresti arenev energiasektor nõuab süsteemset
lähenemisviisi ja suutlikkust reageerida uutele suundumustele. Nii käesoleva
teatise toetuseks tehtud SET‑kava rakendamise hindamisest[10] kui ka
avalikust konsultatsioonist[11]
nähtub, et SET‑kavas tuleb pöörata rohkem tähelepanu energiasüsteemi ja
innovatsiooniahela tegevuste integreerimisele ning Euroopa tööstusalgatuste ja
EERA tegevuse paremale koordineerimisele, et seda integreerimist toetada.
Tööstusharu tarneahelat tuleb edasi arendada ning teadusuuringute ja
innovatsiooni ahelas tuleb paremini kooskõlastada osalejate tegevust ja
investeeringuid, et kiirendada arengut ja turuleviimist. Kuigi liikmesriikidel on tööstuse ja
teadusuuringute valdkonnas ühised eesmärgid, järgitakse SET‑kava praegu
liikmesriikides nõutavast vähem. Edendada tuleb liikmesriikide ja ELi
kooskõlastatud ja/või ühiseid investeeringuid, et võimendada erasektori
investeeringuid, millega toetatakse Euroopa tööstusalgatuste
tehnoloogiavaldkonna tegevuskavu ja EERA ühisprogramme. Samuti tuleb tagada
tööstuspartnerite kindel pühendumine, muu hulgas ühistel arusaamadel ja selgelt
kindlaksmääratud eesmärkidel põhinevates avaliku ja erasektori partnerlustes,
ning EERA tegevuse raames tuleb teadussuutlikkust tõhusamalt integreerida, et
saavutada kiiremini tulemusi, mis on tööstusharuga tugevamalt seotud. 2011. aastal toimunud programmi „Arukas
energeetika – Euroopa” välishindamise[12]
tulemusel leiti, et programmil on otsustav roll uuenduslike teenuste, teadmiste
ja suutlikkuse ning selliste uute ärimudelite arendamisel, mis võimendavad
energiatõhususe ja taastuvenergia tehnoloogia turuleviimiseks erasektori poolt
eraldatavaid vahendeid. Sellele edukale näitele tuginedes tuleb
energiainnovatsiooni turuleviimist toetavaid meetmeid laiendada ka teistesse
energiapoliitika valdkondadesse ning need tuleks tihedamalt siduda struktuurifondide
ja Ühtekuuluvusfondiga. Ka FCH ühisettevõtte vahehindamise[13]
tulemusena soovitati keskenduda rohkem rakendusuuringutele ja ulatuslikumale
tutvustamistegevusele, mis on seotud energiasüsteemi vajadustega, näiteks
vesiniku kasutamisega taastuvenergia salvestamiseks. Eeltoodu rõhutab vajadust luua ELi tasandil
teadusuuringute ja innovatsiooni integreeritud ahel, mis hõlmab nii
alusuuringuid kui ka turuleviimist. 3. ENERGIATEHNOLOOGIA JA ‑INNOVATSIOONI
STRATEEGIA AASTANI 2020 JA PÄRAST SEDA Euroopa energiatehnoloogia ja ‑innovatsiooni
strateegiaga tuleb kiirendada eesrindliku, vähese CO2‑heitega
tehnoloogia ja uuenduslike lahenduste väljatöötamist ning ületada lõhe
teadusuuringute ja turu vahel. Seda tunnistatakse selgelt komisjoni
ettepanekutes programmi „Horisont 2020” kohta, mille kohaselt koondatakse
ELi toetus teadusuuringutele ja innovatsioonile (sh praeguse seitsmenda
raamprogrammi ja programmi „Arukas energeetika – Euroopa II”
jätkuprogrammid ning edasine toetus EIT‑le) lihtsustatud raamistiku alla.
ELi rahalised vahendid moodustavad kogu Euroopas võimaldatavatest vahenditest
siiski vaid väikese osa, kuid olulisemad põhimõtted ja suundumused peavad
kajastuma ka erasektori ja liikmesriikide investeeringutes. Rakendamine peab
üha enam põhinema partnerlustel, mis tagavad vajaliku tegevusulatuse, ning
selle mõju peab avaliku ja erasektori nappide vahendite toel suurenema. 3.1. Olulisemad põhimõtted Lisandväärtus ELi tasandil ELi meetmeid tuleks rakendada eelkõige
valdkondades, kus need saavad tõepoolest lisandväärtust anda. Need peaksid
keskenduma suuremahulistele ettevõtmistele, mida liikmesriigid üksi või
kahepoolselt ei suuda teostada, ning nendega tuleks reguleerimise ja
rahastamise kaudu edendada innovatsiooni. Meetmetega tuleks arengu kiirendamiseks
toetada teadusuuringute- ja innovatsioonialase võimekuse suurendamist ning
tekitada mastaabisääst. Prioriteetide seadmisel kogu
energiasüsteemi arvessevõtmine Energiatehnoloogia arendamist tuleks vaadelda
lõpptarbijatele kulutasuvate energiateenuste – valgus, küte, jahutus,
keskkonnahoidlik transport jms – pakkumise vaatenurgast. Iga tehnoloogilist
arengut tuleb hinnata vastavalt sellele, kuidas see integreerub kogu
energiasüsteemiga (energia tootmine, ülekandmine, jaotamine ja kasutamine) ja
seda mõjutab. Süsteemne lähenemisviis tähendab energiaallikate ja lõppkasutuse
eesmärkide vahelise lõhe ületamist ning peaks seetõttu tuginema eri sektorite
(nt energeetika, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, transport,
põllumajandus) vahelisele koostoimele; selleks tuleks ära kasutada
sektoritevahelist täiendavust ja vastastikust mõju ning otsida
olelusringipõhiseid lahendusi, mis jäätmete vähendamise ning materjalide
taaskasutuse ja ringlussevõtu kaudu vähendavad energia koguvajadust. Energiainnovatsiooniahelas rakendatavate
meetmete integreerimine ja energiapoliitikaga tugevama seose loomine Kogu innovatsioonitsükli (alates
alusuuringutest kuni turul kasutuselevõtmiseni) toetamine tähendab
turuleviimise meetmete toetamist suutlikkuse suurendamiseks, järgmise põlvkonna
tehnoloogia kontseptsioonide kinnitamist, regulatiivsete tõkete kõrvaldamist,
konkreetse tehnoloogia turutingimuste analüüsimist ja
innovatsiooniinvesteeringute tegemiseks soodsa investeerimiskliima ja
-horisondi loomist. Vahendite koondamine ja finantsinstrumentide
portfelli kasutamine Energiaprobleemide lahendamiseks tuleb teha
teadusuuringutesse ja innovatsiooni investeeringuid, mis ei ole ühele
liikmesriigile või ettevõtjale jõukohased. Ajal, mil teadusuuringutel
põhinevaid lahendusi on hädasti vaja, kuid avaliku sektori vahendeid napib,
tuleb liikmesriikide üksikinvesteeringuid võimendada, et toetada tööstust
edasipüüdlikku ja terviklikku tööstuse arengut edendavate programmidega ning
kaudselt riikliku institutsioonilise rahastamise ja teadusasutuste suurema
integreerimisega. Innovatsiooni ja kasutuselevõtmise eri etappides on vaja
kasutada asjakohaseid rahastamismehhanisme. Senisest enam tuleks tugineda
koostoimele ELi struktuuri- ja investeerimisfondidega, eelkõige arukale
spetsialiseerumisele suunatud riiklike ja/või piirkondlike teadusuuringute ja
innovatsiooni strateegiliste poliitikaraamistike[14] kaudu.
Innovatsiooni rahastamiseks võib kasutada ka teisi programme, näiteks Euroopa
ühendamise rahastut (nutivõrgud ja elektrikiirteed), või rahastamisvahendeid,
mis on ette nähtud programmi „Horisont 2020” osas „Riskikapitali
kättesaadavus” või mida otseselt võimaldab Euroopa Investeerimispank. Lisaks
võib edaspidi kavandada heitkogustega kauplemise süsteemiga seotud
rahastamismehhanisme, mis sarnanevad NER300 programmiga. Eri valikuvõimaluste säilitamine, kuid
keskendumine tehnoloogiale, mis on 2020. aastale järgnevat aega silmas
pidades kõige lootustandvam Energiatehnoloogia teostusaeg on enamasti pikk
ning seepärast avaldavad praegu tehtavad investeerimisotsused mõju ka pärast
2020. aastat. EL peab sel põhjusel juhtima mitmesuguste eri tehnoloogiate
arendamist, mis võivad olla turustamisvalmis alles pärast 2020. aastat.
Energiatehnoloogia ja -innovatsiooni strateegiaga kehtestatakse raamistik
majanduslikult tasuvate ja elujõuliste energiatehnoloogiate ja -lahenduste
väljatöötamiseks ELi ja maailmaturu jaoks nii lühikeses kui ka pikas
perspektiivis. See põhineb Euroopa Komisjoni ettepanekul programmi
„Horisont 2020” kohta, mis on praegu õigusloomeprotsessis otsustamisel.
Samuti võetakse selles arvesse kliima- ja energiapoliitika raamistikku aastani
2030 käsitleva rohelise raamatu üle peetavate arutelude tulemusi. 3.2 Olulisemad vajalikud muudatused Lõpptarbimisele keskendudes
energiatõhususe kogu potentsiaali ärakasutamine Energiatõhususse investeerimine aitab tarbijatel
säästa ning võimaldab ELi tööstusharudel sõltuda vähem energiahindadest,
vähendada kulusid ja suurendada konkurentsivõimet. Hooned, mille
arvele langeb ligi 40 % energia lõpptarbimisest, on ülitähtis valdkond:
olemasolevate hoonete energiatõhusa renoveerimise määra tuleb suurendada ning
ehitada tuleb uusi liginullenergiahooneid. Arendada ja tutvustada tuleb uusi
ehitusmaterjale, hoonetes taastuvate energiaallikate kasutamise projekte ning
hoonete energiatõhusa renoveerimise uusi kontseptsioone ja ärimudeleid. Selle
toetamiseks tuleb lähendada riiklikke ja piirkondlikke reguleerimispõhimõtteid,
et vähendada haldustõkkeid, kehtestada standardmeetodid hoonete energiatõhususe
mõõtmiseks ja tagada ühtse turu toimimine. Esmatähtsana tuleb käsitada selliste uuenduste
väljatöötamist ja kasutuselevõtmist, mis tuntavalt vähendavad tööstuse
energiakulusid, eelkõige energiamahukate tööstusharude ja VKEde puhul (nt
tööstusliku soojustuse kasutamine kogu Euroopas vähendaks aastast
energiatarbimist 4 %). See hõlmab tööstuses energiatõhususest tuleneva
säästu hindamiseks vajalike oskuste arendamise toetamist energiaaudiitorite ja ‑juhtide
koolitamise kaudu. Konkurentsivõimelised lahendused puhta,
säästva, turvalise ja tõhusa energiasüsteemi rajamiseks Euroopa energiasüsteemi paindlikkust ja
turvalisust tagavad uuendused vähendavad kogu
energiataristu kulusid ja valmistavad seda ette palju suuremate
taastuvenergiakoguste kasutamiseks. Ülekandmisel ja jaotamisel on oluline
elektrienergia säilitamise tehnoloogia. Vaja on uuendusi, millega tagatakse
elektrivarustuse pidevus ja ratsionaliseeritakse vajadus taristute järele
taastuvelektri kasutamise kulutasuva tasakaalustamise abil; see toimuks
kohalikul tasandil nõudlusele reageerimise ja paindlikkuse kaudu ning elektri
ülekandmise tasandil uuenduste kaudu, mis võimaldavad transportida elektri
pikkade vahemaade taha ja leida tasakaalu taastuvenergia eri tootmiskohtade
vahel, näiteks luua ühendused avamere tuuleenergia kasutamiseks. Tarbijatel aktiivselt osaleda võimaldava tehnoloogia abil saab suurendada võrkudes energiatõhusust,
kasutades rohkem info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat. Jaotusvõrkudega seotud
uuendused ja turukeskkonna arendamine võimaldavad tarbijatel – tagades samal
ajal haavatavate tarbijate piisava kaitse – saada kasu parimatest hindadest ja
energiatingimustest ning toota ja müüa oma energiat. Kuigi paljud tehnoloogiad on tänu
kasutuselevõtutoetusele edukalt välja töötatud ja turule viidud (maismaa
tuuleenergia ja päikeseenergia), on vaja avatud ja paindlikku lähenemisviisi
kulutasuvate ja säästvate energialahenduste valiku edasiarendamisele. Muud
paljutõotavad taastuvenergia valdkonnad on muu hulgas ujuvad ja muud avamere
tuuleenergiarajatised, ookeanienergia, kontsentreeritud päikeseenergia ja
uudsed fotoelektrilised rakendused. Kütmis- ja jahutustehnoloogiat ning
vesiniku- ja kütuseelementide tehnoloogiat on vaja edasi uurida. Innovatsioon
on vajalik ka sellistes valdkondades nagu uued materjalid, põhilised progressi
võimaldavad tehnoloogiad (nt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia,
nanotehnoloogia, mikro- ja nanoelektroonika, fotoonika ja biotehnoloogia) ning
täiustatud tootmisprotsessid. Tuumasünteesienergiat käsitlevate pikaajaliste
ELi teadusuuringute keskmes on rahvusvahelise katsetermotuumareaktori projekt
(ITER)[15]. Tuleb arendada tehnoloogiat, millega toetatakse
tuumasüsteemide ohutut kasutamist, radioaktiivsete jäätmete käitlemise
säästvate lahenduste väljatöötamist ning tuumaalast pädevust. Seejuures
tuleks keskenduda olemasolevate tuumajaamade ohutusele, võttes eelkõige arvesse
nende kasutusea pikendamist, aga ka tulevaste tuumasüsteemide ohutusele. Samuti
tuleb jätkata teadusuuringuid, et leida Euroopas pikaajalised lahendused
radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks geoloogilise lõppladustamise arendamise
kaudu. Nendele jõupingutustele peaksid lisanduma multidistsiplinaarsed
teadusuuringud väikeste kiirgusdoosidega kaasnevate ohtude vallas. Võimalike
pikaajaliste tuumaenergialahenduste hulka kuuluvad järgmise põlvkonna
tuumalõhustusreaktorid, näiteks IV põlvkonna süsteemid. Euroopa transpordikütuste valikusse tuleb vastavalt alternatiivkütuste strateegiale[16] kaasata
säästvad alternatiivkütused, et pikas perspektiivis asendada nafta kui
energiaallikas kõigi transpordiliikide puhul. See eeldab kütuste (eelkõige
täiustatud biokütuste, biometaani ja vesiniku) ja transpordirakenduste
tehnoloogia sihipärast arendamist ja maksumuse vähendamist. Innovatsiooni edendamine tegelikus
keskkonnas ja turupõhise raamistiku kaudu Erilist tähelepanu tuleb pöörata linnadele,
mis tarbivad palju rohkem energiat, kui nad suudavad toota. Tuleb tagada
energia-, info- ja transpordivoogude edasine integreerimine ja optimeerimine
linnaosade, linnade ja kogukondade tasandil. See on Euroopa
innovatsioonipartnerluse „Arukad linnad ja kogukonnad” eeldus:[17] selliste
energia- ja transpordisektoris info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamisel
põhinevate arukate turustamisjärgus lahenduste tutvustamine, mis võimaldavad
kasutada Euroopa linnapiirkondades kulutasuvaid rakendusi. Uuendusliku energiatehnoloogia turuleviimisel
on vaja rakendada turuleviimist toetavaid meetmeid, et oleks võimalik
suurendada tarneahelatesse tehtavaid investeeringuid; samuti tuleb toetada
sellise võrkude, taastuvenergia ja energiatõhususega seotud poliitika
rakendamist, millega kõrvaldatakse mittetehnoloogilised tõkked, sealhulgas: ·
arendada turuosaliste ja riigiasutuste suutlikkust
rakendada tehnoloogia turuleviimist toetavaid tulemuslikke meetmeid ja poliitikat.
See hõlmab spetsialistide pidevat arendamist (nt tehnikute ja inseneride
oskuste arendamine); ·
toetada taastuvenergia ja energiatõhususe
uuenduslike rahastamisviiside, sealhulgas nende kasutuselevõtmise
rahastamise väljatöötamist ja rakendamist. Riiklikel ja piirkondlikel
innovatsioonistrateegiatel peab olema oluline roll innovatsiooni edendamisel
tegelikus keskkonnas. Nende strateegiatega tuleks toetada teadusuuringute- ja
innovatsioonialase võimekuse arendamist ning kiirendada teadusuuringute ja innovatsiooni
tulemuste kasutamist ja turuleviimist; neis tuleks erilist tähelepanu pöörata
innovatsiooni soodustava ärikeskkonna loomisele VKEde ning kohaliku ja
piirkondliku tööstuse jaoks, sealhulgas riskikapitali kättesaadavuse
parandamisele. 4. ENERGIATEHNOLOOGIA JA ‑INNOVATSIOONI
STRATEEGIA RAKENDAMINE Eespool kirjeldatud ülesannete täitmisel jääb
peamiseks alusdokumendiks SET‑kava. See sisaldab juhiseid ELi, riiklike,
piirkondlike ja erasektori investeeringute tegemiseks energiaalastesse
teadusuuringutesse ja innovatsiooni. SET‑kava tuleb siiski tõhustada, et
lahendada uusi probleeme ning paremini ühendada teadusuuringute- ja
innovatsioonialast võimekust ja asjaomaseid vahendeid kogu Euroopas. Selleks
soovitatakse teha järgmised muudatused: ·
energiasüsteemi ja innovatsiooniahela
integreerimiseks tuleks SET‑kava juhtrühma juhtimisel töötada välja integreeritud
tegevuskava, mis sisaldab käesolevas teatises kindlaksmääratud olulisemaid
põhimõtteid ja meetmeid. Nimetatud integreeritud tegevuskava peaks koondama SET‑kava
alusel koostatud (ajakohastatud) tehnoloogiavaldkonna tegevuskavad, säilitades
nende tehnoloogiaalased eripärad, ning hõlmama kogu teadusuuringute- ja
innovatsiooniahela alates alusuuringutest kuni tutvustamiseni ja turuleviimise
toetamiseni; selles tuleks kindlaks määrata eri sidusrühmade, näiteks EERA,
Euroopa tööstusalgatuste, EIT, asjaomaste Euroopa avaliku ja erasektori
partnerluste ning muude sidusrühmade (nt ülikoolid, investorid ja rahastajad)
selge roll ja ülesanded ning sellega tuleks edendada nendevahelist koostoimet.
Esimene integreeritud tegevuskava tuleks välja töötada 2013. aasta lõpuks; ·
liikmesriigid ja komisjon peaksid integreeritud
tegevuskava alusel töötama välja investeeringute tegevuskava, millega
nähakse ette kooskõlastatud ja/või ühisinvesteeringud, mida teevad üksikud
liikmesriigid, liikmesriigid ühiselt või liikmesriigid koos ELiga. Need
investeeringud peaksid olema ulatuslikumad kui abiprogrammide puhul ning
sisaldama finantskorraldusvahendeid ja hankeid. Investeeringute tegevuskava
põhineb paindlikul lähenemisviisil ning hõlmab eri rakendusviise, nagu
integreeritud tegevuskavas kindlaksmääratud prioriteetidele liikmesriikide ja
Euroopa Komisjoni poolt eraldatud rahaliste vahendite ühitamine ning
liikmesriikide ja/või liikmesriikide ja Euroopa Liidu ühisinvesteeringud. See
peaks hõlmama EERA institutsioonilist rahastamist ja teadussuutlikkust.
Investeeringute tegevuskava tuleks välja töötada 2014. aasta keskpaigaks,
seda tuleks korrapäraselt ajakohastada ja see peaks pälvima rahastavate
asutuste võrgustiku (võrgustike) toetuse; ·
integreeritud tegevuskava ja investeeringute
tegevuskava rakendamist jälgitaks usaldusväärse aruandlussüsteemi kaudu, mis
põhineb SET‑kava alusel loodud Euroopa strateegilise
energiatehnoloogia infosüsteemil (SETIS). Liikmesriikide esitatavate
andmete põhjal tuleks igal aastal koostada eduaruanne, mis võimaldab hinnata
energiapoliitika eesmärkide mõju ning suunata paremini ELi ja liikmesriikide
toetust; ·
energiatõhususe alastesse teadusuuringutesse ja innovatsiooni
investeerimise edendamiseks tuleks SET‑kava juhtrühma juurde luua koordineeriv
üksus. See peaks hõlmama asjaomaseid ELi avaliku ja erasektori partnerlusi
kõnealuses valdkonnas, Euroopa innovatsioonipartnerlust „Arukad linnad ja
kogukonnad” ning muid algatusi, mille eesmärk on hõlbustada uuenduste
turuleviimist. Üksuses peaksid olema esindatud teadusringkonnad, tööstussektor,
turuosalised, riigiasutused ja rahastajad. SET‑kava juhtrühma koosseisu, toimimist
ja ülesandeid tuleb seega tõenäoliselt tõhustada, et tagada integreeritud
tegevuskava väljatöötamine. Samuti tuleb kohandada Euroopa tööstusalgatuste ja nendega
seotud Euroopa tehnoloogiaplatvormide ülesandeid, struktuuri ja osalemist,
sealhulgas tugevama tööstusliku komponendi kaudu, et nad saaksid ajakohastada
oma tehnoloogiavaldkonna tegevuskavad ning anda oma panuse integreeritud
tegevuskava väljatöötamisse. Käsitleda tuleb kujunemisjärgus tehnoloogiat ja
uusi suundumusi, eelkõige nn sinise majanduskasvu strateegiaga seotud energia
salvestamist ja ookeanienergiat. Samal ajal peab Euroopa Energiaalaste
Teadusuuringute Liit tihedas koostöös Euroopa tööstusalgatustega veelgi
enam integreerima oma teadussuutlikkust ning suurendama oma tulemuste turu- ja
kaubanduslikku mõju. Kõigisse neisse struktuuridesse tuleb kaasata
uued sidusrühmad, et käsitleda mittetehnoloogilise innovatsiooniga seotud
küsimusi ning kõrvaldada regulatiivsed, rahalised, turu- ja käitumuslikud
tõkked – see suurendab turu valmisolekut. Need sidusrühmad on muu hulgas
kohalikud osalejad, VKEd, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor,
reguleerivad asutused, võrguettevõtjad, rahastajad ja tarbijad. Välismõõde peaks
tugevdama ELi kui teaduspartneri pädevust ja atraktiivsust. Rahvusvahelise
koostöö strateegia[18]
ja programmi „Horisont 2020” alusel tehtavas rahvusvahelises teadus- ja
arendusalases koostöös tuleks keskenduda sellistele peamistele energiaalaste
teadusuuringute ja innovatsiooni probleemidele, mille puhul koostöö võib tuua
ELile lisandväärtust ja kasu. Energiapoliitika välismõõdet, mis hõlmab
kahepoolseid energiadialooge[19]
ning teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepinguid, mida komisjon sõlmib kolmandate
partnerriikidega, tuleks rakendada kooskõlastatult ja vastastikku tugevdaval
viisil. Oluline partner on ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste
raamkonventsioon (UNFCCC), millega luuakse kliima- ja
energiatehnoloogia rahvusvaheline raamistik. Konventsiooni
tehnoloogiamehhanismi tulemusel peaks tärkava turumajandusega riikidele ja
arenguriikidele suunatud tehnosiirde ülemaailmne turg eeldatavasti kasvama. Sellised riigid nagu Ameerika Ühendriigid,
Jaapan ja Hiina algatavad ja rakendavad vähesele CO2‑heitele
suunatud edasipüüdlikke programme, mis võivad pakkuda märkimisväärseid
teadusuuringute- ja innovatsioonialase koostöö võimalusi Euroopa
teadussektorile ja turuvõimalusi tööstusele (nt nutivõrkude, vesiniku ja
kütuseelementide, taastuvenergia või tuumaohutuse ja tuumasünteesi valdkonnas).
ELi, Ameerika Ühendriikide ja Jaapani vaheline mitmepoolne koostöö energia
tootmiseks vajalike esmatähtsate toorainete valdkonnas peab jätkuma. Koostöös
Vahemere piirkonna partnerriikidega tuleb veelgi enam kasutada päikeseenergia
potentsiaali. 5. JÄRELDUSED ELi energiatehnoloogia ja ‑innovatsiooni
strateegia on ELi energiapoliitika lahutamatu osa. Strateegiaga tuleks seega
täiendada olemasolevaid reguleerivaid meetmeid, tagada ELile rahvusvahelisel
energiaturul koht innovatsiooni esirinnas ja käsitleda praegusest
majandusolukorrast tingitud probleeme. Sellega tuleb tugevdada meie energia
kulupõhist konkurentsivõimet ja varustuskindlust. Komisjoni on käesolevas
teatises esitanud oma strateegia eesmärgiga tagada, et ELis oleks ka edaspidi
maailmatasemel tehnoloogia- ja innovatsioonisektor, mis suudab lahendada
2020. aastaks ja järgnevateks aastateks seatud ülesandeid. Selle lähenemisviisi toetuseks komisjon ·
teeb järgmist: ·
tagab, et koostöös SET‑kava sidusrühmadega
töötatakse 2013. aasta lõpuks välja integreeritud tegevuskava, milles
käsitletakse ELi energiatehnoloogia ja ‑innovatsiooni strateegias
kindlaksmääratud prioriteete; ·
töötab koos liikmesriikidega 2014. aasta
keskpaigaks välja integreeritud tegevuskava toetava ühis- ja
üksikinvesteeringute tegevuskava; ·
tugevdab koos liikmesriikidega integreeritud
tegevuskava ja investeeringute tegevuskava rakendamise jälgimise
aruandlussüsteemi, mis põhineb SET‑kava alusel loodud Euroopa
strateegilise energiatehnoloogia infosüsteemil (SETIS); ·
kutsub koos liikmesriikidega (juhtrühma kaudu)
Euroopa tööstusalgatusi ja nendega seotud Euroopa tehnoloogiaplatvorme üles
kohandama oma ülesandeid, struktuuri ja osalemist, et ajakohastada oma
tehnoloogiavaldkonna tegevuskavu ja anda panus integreeritud tegevuskava
väljatöötamisse; ·
loob SET‑kava juhtrühma juurde koordineeriva
üksuse, et edendada investeerimist energiatõhususe alastesse teadusuuringutesse
ja innovatsiooni; ·
kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles: –
kinnitama oma toetust SET‑kavale kui Euroopa
energiapoliitika ja kliimamuutuste vastu võitlemise poliitika osale ning selle
tugevdamisele energiatehnoloogia ja ‑innovatsiooni arendamise valdkonnas
vastavalt käesolevas teatises kirjeldatule; –
kiitma heaks kavandatud olulisemad põhimõtted ja
suundumused, mis on vajalikud energiatehnoloogia ja ‑innovatsiooni
edendamiseks kogu ELis; –
toetama ELi, riiklike, piirkondlike ja erasektori
vahendite vastavusseviimist integreeritud lähenemisviisiga teadusuuringutele ja
innovatsioonile; ·
kutsub liikmesriike ja piirkondi üles toetama
integreeritud tegevuskava ja investeeringute tegevuskava alljärgneva kaudu: –
oma energiaalaste teadusuuringute ja innovatsiooni
programmide parem koordineerimine ning ELi struktuuri- ja investeerimisfondide
ja ELi heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumise tulude kasutamine; –
tihedam koostöö ühistegevuse ja klastrite kaudu
Euroopa lisandväärtust andvates projektides; –
riikide institutsioonilise rahastamise ja
teadussuutlikkuse edasine integreerimine Euroopa Energiaalaste Teadusuuringute
Liidu kaudu; –
säästva energiatehnoloogia kiirema turuleviimise
toetamine. [1] Nagu on
märgitud 2007. aasta teatises SET‑kava kohta (KOM(2007) 723) ja 2009. aasta teatises vähese
süsihappegaasiheitega tehnoloogia arendamisse investeerimise kohta
(KOM(2009) 519). [2] SET‑kava juhtrühmale, kuhu kuuluvad ELi
liikmesriigid, on tehtud ülesandeks kavandada ühismeetmeid ja tagada vahendid
SET‑kava rakendamiseks. Euroopa
tööstusalgatused põhinevad Euroopa tehnoloogiaplatvormidel ning nende raames
pakutakse välja tehnoloogiaalased tegevuskavad eesmärgiga kooskõlastada ühiste
eesmärkide saavutamiseks ELi, liikmesriikide ja tööstussektori jõupingutused.
EERA koondab ELi juhtivaid teadusasutusi, mis tegelevad energiaalaste
teadusuuringutega, ning liidu ülesanne on rakendada ühisprogramme Euroopa
riikide vahendite jagamise kaudu. Euroopa innovatsioonipartnerlus „Arukad
linnad ja kogukonnad” loodi algselt SET‑kava energiatõhususele pühendatud osana ning praegu hõlmab see
uuenduslike energia-, transpordi- ja IKT‑lahenduste reaalset rakendamist linnade ja kogukondade tasandil.
Komisjoni strateegilise energiatehnoloogia infosüsteemi (SETIS) eestvedaja ja
koordineerija on Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC). [3] SEK(2011) 1609
– komisjoni talituste töödokument „Materials Roadmap Enabling Low Carbon Energy
Technologies” (Materjale käsitlev tegevuskava vähese CO2‑heitega energiatehnoloogia võimaldamiseks). [4] Teatise
KOM(2009) 519 kohaselt on SET‑kava meetmete tulemuslikuks rakendamiseks vaja aastas 8 miljardit
eurot. [5] Tuumaenergiasektori
puhul on võetud arvesse Euratomi kulutusi. [6] Komisjoni
talituste töödokument „Technology Assessment” (Tehnoloogia hindamine),
joonis 3.2. [7] 1 euro/kW
käivitusvalmis 100 kW võimsusega süsteemide puhul 2030. aastal
(2011. aasta hindades, käibemaksuta). [8] JRC
arvutused põhinesid võimsuse kasutusteguril 23 %, mis oli
2011. aastal Euroopa keskmine näitaja. [9] Komisjon
ja Euroopa Investeerimispank (EIP) käivitasid turustamisprojektide toetamisele
keskendunud Euroopa kohaliku energiaabi fondi (ELENA) 2009. aasta
detsembris eesmärgiga toetada investeeringuid energiatõhususe ja taastuvenergia
projektidesse. Fondi tegevust korraldavad EIP, KfW, Euroopa Nõukogu Arengupank
(CEB) ja EBRD ning seda rahastatakse Euroopa Komisjoni programmi „Arukas
energeetika – Euroopa” kaudu. [10] JRC/SETIS
SET‑kava ülevaade on avaldatud
aadressil http://setis.ec.europa.eu/set-plan-implementation/set-plan-review-2010-2012. [11] Täielik
aruanne avaliku konsultatsiooni kohta on avaldatud aadressil http://ec.europa.eu/energy/technology/consultations/20130315_technology_innovation_en.htm. [12] „Ex-ante evaluation of a successor of the
‘Intelligent Energy- Europe II (2007–2013)’”
(Programmi „Arukas energeetika – Euroopa II” (2007–2013) jätkuprogrammi eelhindamine); avaldatud aadressil http://ec.europa.eu/energy/intelligent/files/doc/2011_iee2_programme_ex_ante_en.pdf. [13] Avaldatud
aadressil http://ec.europa.eu/research/evaluations/pdf/archive/other_reports_studies_and_documents/eval_fuel_cell_hydro_report_2011.pdf. [14] Liikmesriigid
või piirkonnad peavad sellised strateegiad koostama vastavalt ettepanekule
2014.–2020. aasta
regionaalpoliitika kohta. [15] Projekti
arendatakse Jaapani, Hiina, India, Lõuna-Korea, Venemaa, Ameerika Ühendriikide
ja ELi ühistöös. [16] COM(2013) 17
(final). [17] C(2012) 4701
(final). [18] COM(2012) 497
(final). [19] KOM(2011) 539
(lõplik).