EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52012PC0617
Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL on the Fund for European Aid to the Most Deprived
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks
/* COM/2012/0617 final - 2012/0295 (COD) */
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks /* COM/2012/0617 final - 2012/0295 (COD) */
SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST 1.1. Vaesus ja materiaalne puudus
Euroopa Liidus Strateegia „Euroopa 2020” raames on Euroopa
Liit seadnud endale eesmärgiks vähendada 2020. aastaks vähemalt 20 miljoni
võrra nende inimeste arvu, kes elavad vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses või
keda need ohud ähvardavad. Majanduskriisi tõttu on vaesus ja sotsiaalne
tõrjutus veelgi süvenenud, põhjustades muret sotsiaalsete tagajärgede pärast
nii üksikisikute kui kogu ühiskonna tasandil. 2010. aastal oli vaesuse või sotsiaalse
tõrjutuse ohus peaaegu neljandik eurooplastest (116 miljonit inimest). See
on ligikaudu 2 miljonit inimest rohkem kui eelmisel aastal ja 2011. aasta
esialgsed andmed kinnitavad seda arengut. Kuigi ühiskonna äärealal olevate isikute
vajadused suurenevad, on liikmesriikide võime neid toetada paljudel juhtudel
vähenenud. Rohkem kui kunagi varem ohustavad sotsiaalset ühtekuuluvust
eelarvega seotud piirangud. Paljudes liikmesriikides tundub, et teataval määral
on sellise arengu põhjustanud Euroopa tasandi meetmed. Suurenev vaesus mõjutab negatiivselt Euroopa
kodanike elutingimusi, ligikaudu 40 miljonit neist kannatab ränka
materiaalset puudust. Kuigi ajavahemikul 2005–2008 langes see näitaja
märkimisväärselt, hakkas ta ajavahemikul 2009–2010 taas kasvama ning vaid ühe
aastaga lisandus 342 000 isikut, kes kannatavad ränka materiaalset
puudust. Materiaalse puuduse üks peamine tunnusjoon on
juurdepääsu puudumine piisavale kogusele ja kvaliteetsele toidule. Nende
isikute osakaal liidu rahvastikust, kes ei saa endale lubada ülepäeviti liha,
kana või kala (või taimetoitlastele sobivat alternatiivi) – mis on Maailma
Terviseorganisatsiooni poolt määratletud kui põhivajadus – oli 2010. aastal
8,7 %, s.o rohkem kui 43 miljonit inimest, ning esialgsed andmed 2011. aasta
kohta osutavad olukorra halvenemisele. Toidupuudusest veelgi suurem on kodutuse
probleem, mis on materiaalse puuduse eriti ränk vorm. Kodutuse ulatust on raske
hinnata, kuid ajavahemikul 2009–2010 oli Euroopas hinnangute kohaselt 4,1 miljonit
kodutut inimest. Kodutuse hiljutine suurenemine on seotud väikese ja ebaühtlase
majanduskasvu ning tööpuuduse suurenemise sotsiaalse mõjuga. Veelgi
murettekitavam on uue kodutute segmendi teke, mis koosneb lastega peredest,
noortest ja sisserändaja taustaga inimestest. Liidus on vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse
ohus 25,4 miljonit last. Üldiselt on laste puhul vaesuse või sotsiaalse
tõrjutuse oht suurem kui muu elanikkonna puhul (vastavalt 27 % ja 23 %).
Lisaks (kehvale) toitumisele seostub materiaalne puudus nende puhul ka muude
ohtudega. Näiteks puudub 5,7 miljonil lapsel võimalus kanda uusi
(kasutamata) riideid ja 4,7 miljonil lapsel ei ole kaht paari sobiva suurusega
jalatseid (sh üks paar, mis sobib igasuguste ilmastikutingimuste puhul).
Sellise materiaalse puuduse all kannatavad lapsed ei saavuta tõenäoliselt
koolis nii häid tulemusi kui nende jõukamad eakaaslased, neil on halvem tervis
ja täiskasvanuna on neil keerulisem ära kasutada kogu oma potentsiaali. 1.2. ELi tegevus vaesuse ja
materiaalse puuduse vähendamisel ELi peamine vahend tööhõive toetamisel,
vaesuse vastu võitlemisel ja sotsiaalse kaasatuse edendamisel praegu ja
edaspidi on Euroopa Sotsiaalfond (ESF). See struktuuripoliitika
rahastamisvahend võimaldab investeerida otse inimestesse ja nende oskustesse
ning vahendi eesmärk on parandada inimeste võimalusi tööturul. Paraku on mõned
eriti ränga vaesuse all kannatavad kõige haavatavamad kodanikud tööturust liiga
kaugele jäänud, et saada kasu Euroopa Sotsiaalfondi sotsiaalse kaasatuse
meetmetest. ELi programmi raames „Toiduabi jaotamine enim
puudustkannatavatele isikutele” (edaspidi „toiduabiprogramm”) on kõnealustele
isikutele antud toiduabi rohkem kui kahe aastakümne jooksul. Programm loodi 1987. aastal,
et kasutada mõtestatult põllumajandustoodangu ülejääke, mis oleks muidu
hävitatud, muutes need ülejäägid kättesaadavaks liikmesriikidele, kes soovivad
neid kasutada. Aastate jooksul on programm muutunud oluliseks varustusallikaks
nende organisatsioonide jaoks, kes puutuvad oma töös vahetult kokku ühiskonna kõige
vähem kindlustatud elanikega ja varustavad neid toiduga. Sekkumisvarude
eeldatav vähenemine ja nende vähene prognoositavus ajavahemikul 2011–2020,
tulenevalt ühise põllumajanduspoliitika üksteisele järgnenud reformidest, on
võtnud ELi toiduabiprogrammilt tema olemasolu algse põhjendatuse ning programm
lõpetatakse 2013. aasta lõpus. Siiski põhjustab materiaalne puudus tõsiseid
probleeme ja ühiskonna enim puudustkannatavad isikud vajavad jätkuvalt ELi abi.
Oma ettepanekus järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta on komisjon seda
arvesse võtnud ja näinud ette 2,5 miljardit eurot uue rahastamisvahendi jaoks,
mille eesmärk on võidelda vaesuse ja tõrjutuse äärmuslike vormidega. Eespooltoodut arvesse võttes luuakse
kavandatud määrusega ajavahemikuks 2014–2020 uus rahastamisvahend, mis täiendab
olemasolevaid ühtekuuluvuse rahastamisvahendeid, eelkõige Euroopa
Sotsiaalfondi, ning tegeleb vaesuse kõige raskemate ja sotsiaalselt õõnestavate
vormide, toidupuuduse, kodutuse ja laste materiaalse puudusega, toetades samas
kaasnevaid meetmeid, mille eesmärk on enim puudustkannatavate isikute
sotsiaalne taasintegreerimine. 2. HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE
TULEMUSED JA MÕJU HINDAMINE 2.1. Huvitatud isikute arvamus Nõukogus ja Euroopa Parlamendis peetud arutelude
ning kodanikuühiskonna ja kohalike ametiasutustega peetud arutelude käigus, kus
käsitleti praeguseid abi andmise viise enim puudustkannatavatele isikutele
toiduabiprogrammi raames, esitati tulevikuks otstarbekaid ettepanekuid ja
mõtteid. Lisaks sellele ootas komisjon ka sidusrühmade arvamusi ja konsulteeris
nii toiduabi andjaid kui ka saajaid esindavate ELi tasandi
katusorganisatsioonidega. Toiduabiprogrammi raames 2012. aastal
antava abi võimalikku olulist vähendamist kritiseerisid teravalt nii kodanikuühiskonna
organisatsioonid kui ka piirkondlike ja kohalike omavalitsuste esindajad, kes
rõhutasid kõnealuse toetuse tähtsust ja nõudsid selle jätkamist ajal, mil
vajadus sellise abi järele kasvab. Toidupanku esindavad suured heategevus- ja
kodanikuühiskonna organisatsioonid ning laste ja kodututega tegelevad
organisatsioonid on korduvalt kinnitanud riikliku ja eriti ELi toetuse
vajadust. Korraldati kaks koosolekut
katusorganisatsioonidega, kes esindasid mitte üksnes toetust saavaid
organisatsioone, vaid ka abi tegelikke lõppsaajaid. Üldiselt toetasid
organisatsioonid rahastamisvahendi rakendusala võimalikku laiendamist, et see
hõlmaks ka muid valdkondi peale toiduabi, ja inimesekeskse lähenemise ideed. Liikmesriikide arvamused sellise
rahastamisvahendi suhtes jagunevad kaheks: seitse liikmesriiki on väljendanud
oma vastuseisu toiduabiprogrammi jätkamisele pärast 2013. aastat. Teised
liikmesriigid on kinnitanud, et toetavad programmi. 2011. aasta detsembris
tegi kolmteist liikmesriiki avalduse, milles nad taotlesid toiduabiprogrammi
jätkamist pärast 2013. aastat. Euroopa Parlament on korduvalt väljendanud
tugevat toetust toiduabiprogrammi jätkamisele, et tagada Euroopas parem
sotsiaalne ühtekuuluvus. 2011. aasta detsembris kirjutas üksteist
katusorganisatsiooni volinik Andorile ning tööhõive, sotsiaalküsimuste ja
sotsiaalse kaasatuse direktoraadi peadirektorile, nõudes, et astutaks samme
kodutuse kaotamise ELi strateegia rakendamiseks. Kõnealuse strateegia loomiseks
tegi ettepaneku ka Euroopa Parlament – esimest korda kirjalikus deklaratsioonis
(2010) ja seejärel oma otsuses (2011). Euroopa Ülemkogul 29. juunil 2012. aastal
vastuvõetud majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppes on sätestatud, et
„riigipõhiste soovituste rakendamisel panevad liikmesriigid erilist rõhku
järgmistele aspektidele: tegeleda töötuse probleemiga ning käsitleda tõhusalt
kriisi sotsiaalseid tagajärgi [… ning] töötades välja tõhusa poliitika ja seda
rakendades, et võidelda vaesusega ja toetada haavatavaid rühmi”. 2.2. Mõju hindamine Mõju hindamine hõlmas peamiselt uue
rahastamisvahendi rakendusala. Arutati järgmisi võimalusi: 0) lõpetada
rahastamine; 1) luua praegust toiduabiprogrammi asendav rahastamisvahend, mis
piirduks toiduabi jagamisega; 2) luua rahastamisvahend, mis hõlmaks lisaks
toiduabile ka kaasnevaid meetmeid, et toetada toiduabi saajate sotsiaalset
kaasamist ning 3) luua terviklik rahastamisvahend, mis tagaks materiaalse
toetuse toiduabi ning kaupade näol kodututele ja suurt puudust kannatavatele
lastele ning hõlmaks kaasnevad meetmed, mille eesmärk on enim
puudustkannatavate isikute sotsiaalne taasintegreerimine. Nullvaliku kogumõju sõltub kättesaadavaks
tehtud vahendite ümberjaotamisest. Seda valikut tajutaks ilmselt kui tõestust
Euroopa solidaarsuse vähenemise kohta ajal, mil vaesus kasvab. Teise ning
veelgi enam kolmanda valiku puhul on jaotatav toiduabi väiksem kui esimese
valiku puhul, sest osa rahalistest vahenditest kulub muude meetmete
rahastamiseks. Samas peaksid kaasnevad meetmed tagama saavutatud tulemuste suurema
jätkusuutlikkuse. Eelistatud on kolmas valik, kuna selline lähenemisviis
võimaldab toetatavaid meetmeid kõige paremini kohalikele vajadustele vastavaks
kohandada. 3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG ELi meetmed on õigustatud, lähtudes ELi
toimimise lepingu artiklist 174, milles on sätestatud: „Selleks et
edendada oma igakülgset harmoonilist arengut, töötab liit välja ja rakendab
meetmeid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse
tugevdamiseks”, ja artiklist 175, milles on täpsustatud ELi struktuurifondide
roll selle eesmärgi saavutamisel ning millega lubatakse võtta struktuurifondide
väliseid erimeetmeid. Meetmete võtmine ELi tasandil on vajalik,
võttes arvesse vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse taset liidus ning olukorra suurt
erinevust liikmesriigiti, mida veelgi võimendab majandus- ja finantskriis, mis
on kahandanud sotsiaalset ühtekuuluvust ning vähendanud strateegia „Euroopa 2020”
vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitlusega seotud eesmärkide
saavutamise võimalusi. Euroopa rahaline toetus aitab kiirendada
riiklikul tasandil võetavaid meetmeid, koordineerida jõupingutusi ning töötada
välja ja võtta kasutusele vahendid sotsiaalse kaasatuse edendamiseks. See
võimaldab ELil olla teenäitajaks. 4. MÕJU EELARVELE Komisjoni ettepanekuga mitmeaastase raamistiku
kohta nähakse aastateks 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika jaoks ette 2,5
miljardit eurot. Kooskõlas määruse (EL) nr … artikli 84
lõikega 3 (vaesusevastast võitlust käsitlev määrus) käsitletakse
liikmesriigile rahastamisvahendi kaudu antud toetust kui osa Euroopa
Sotsiaalfondile struktuurifondidest eraldatud summast. Kavandatav eelarve 2014–2020 || Miljardites eurodes Ühtekuuluvuspoliitika (struktuurifondid) millest Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks || 339 2,5 *Kõik arvud on 2011. aasta
püsivhindades. 5. Määruse sisu 5.1. Eesmärgid ja rakendamisala Enim puudustkannatavate isikute jaoks loodud
Euroopa abifondi (edaspidi „abifond”) üldeesmärk on edendada sotsiaalset
ühtekuuluvust Euroopa Liidus, aidates saavutada strateegia „Euroopa 2020”
eesmärki vähendada vähemalt 20 miljoni võrra nende inimeste arvu, kes elavad
vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses või keda need ohud ähvardavad. See tähendab, et erieesmärk on toetada
riiklike kavasid, mis pakuvad enim puudustkannatavatele isikutele
partnerorganisatsioonide kaudu mitterahalist abi. Rakendusala osas nähakse ette, et abifond
tegeleb toidupuuduse, kodutuse ja laste materiaalse puudusega. Iga liikmesriik
võib valida, kas tegeleda ühe või mitme loetletud puudusega. Liikmesriigid võivad
toetada ka kaasnevaid meetmeid, mis hõlmavad täiendavat materiaalset toetust,
et aidata kaasa enim puudustkannatavate isikute sotsiaalsele
taasintegreerimisele. 5.2. Abikõlblik elanikkond ja
sihtrühma valik Materiaalse abi saamise tingimustele vastava elanikkonna
moodustavad liidus enim puudust kannatavad isikud. Abistatavate enim
puudustkannatavate isikute kindlaksmääramise kriteeriumide kehtestamise eest
vastutavad liikmesriigid või partnerorganisatsioonid, sest neil on parim
positsioon sihtrühma valikuks, võttes arvesse kohalikke vajadusi. Määrates kindlaks jaotatavate kaupade liigid
(toiduained ning kodutute või laste isiklikuks tarbeks ettenähtud põhilised
tarbekaubad), sisaldab määrus kaudset sihtrühma valiku mehhanismi. 5.3. Partnerorganisatsioonid Partnerorganisatsioonid on organisatsioonid,
kes tegelevad vahetult või kaudselt toidu või kaupade jaotamisega enim
puudustkannatavatele isikutele. Selleks et abifondi toetus vaesuse
vähendamiseks ja sotsiaalse ühtekuuluvuse parandamiseks oleks jätkusuutlik,
peavad partnerorganisatsioonid, kes tegelevad vahetult või kaudselt toidu või
kaupade jaotamisega, võtma materiaalse abi andmist täiendavaid meetmeid, mille
eesmärk oleks enim puudustkannatavate isikute sotsiaalne integreerimine.
Abifond võib toetada selliseid kaasnevaid meetmeid. Riiklikud asutused võivad kas osta toiduaineid
või kaupu, teha need partnerorganisatsioonidele kättesaadavaks või rahastada
partnerorganisatsioone toidu või kaupade ostmiseks. Kui partnerorganisatsioon
ostab toiduaineid või kaupu, võib ta neid jaotada ise või usaldada kõnealuse
jaotamise muudele partnerorganisatsioonidele. 5.4. Rakendussätted Abifondi rakendamisel lähtutakse
ühtekuuluvuspoliitika lähenemisviisist, see tähendab, et rakendamine toimub
koostöös liikmesriikidega vastavalt igas riigis kehtestatud seitsmeaastasele
rakenduskavale, mis hõlmab ajavahemikku 2014–2020. Määruse rakendamisel lähtutakse
struktuurifondide lähenemisviisist, mis võimaldab liikmesriikidel kasutada
soovi korral Euroopa Sotsiaalfondi struktuure, määratud riigiasutusi ja
menetlusi, et vähendada halduskoormust, mis on seotud üleminekuga praeguselt
toiduabiprogrammilt enim puudustkannatavatele inimestele suunatud Euroopa
abifondi kasutamisele. Sätteid, mis on seotud kavandamise, järelevalve, hindamise,
teavitamise ja teabevahetusega on siiski ühtlustatud ja lihtsustatud, et need
vastaksid abifondi eesmärkidele ja sihtrühmade eripärale. Abikõlblikkuse eeskirjad on samuti koostatud
selliselt, et võtta arvesse abifondi olemust ja selle rakendamisse kaasatud
osalejate mitmekesisust. Eelkõige nähakse määrusega ette kuluarvestuse
lihtsustatud meetodid enamike kulukategooriate jaoks ja võimaldatakse neid
kasutada ka muude kulukategooriate tarbeks. Finantsjuhtimise ja -kontrolli süsteemid
järgivad otse struktuurifondide vastavaid süsteeme. Mõnda sätet, eelkõige
eelmakseid, komisjonile esitatavate maksetaotluste sisu ning proportsionaalset
kontrolli käsitlevaid sätteid on kohandatud ja lihtsustatud, et need võtaksid
igakülgselt arvesse abifondist toetatavate toimingute laadi. Partnerorganisatsioonide võimalused eelmaksete
rahastamisel on piiratud. Ka liikmesriikidel võib olla raskusi toimingutega
seotud eelmakseteks vajalike rahaliste vahendite eraldamisel. Lisaks on
tõenäoline, et just suurimate eelarvepiirangutega liikmesriikides on kõige
rohkem enim puudustkannatavaid isikuid. Abifondi eesmärgi saavutamist ohustava
olukorra lahendamiseks kehtestatakse eelmaksete tasemeks 11 %
liikmesriigile eraldatavast kogusummast. See võimaldab katta kuni 90 %
abikampaania esimese aasta kuludest, võtmata arvesse tehnilise abi, transpordi,
halduskulude ning kaasnevate meetmetega seotud kulusid. 2012/0295 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, mis käsitleb Euroopa abifondi enim
puudustkannatavate isikute jaoks EUROOPA PARLAMENT JA NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise
lepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 3, võttes arvesse komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu
liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomitee arvamust[1],
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[2], toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1) Euroopa Ülemkogu 17. juuni
2010. aasta järeldustes, millega võeti vastu liidu aruka, jätkusuutliku ja
kaasava majanduskasvu strateegia, seadsid liit ja liikmesriigid eesmärgiks
vähendada 2020. aastaks vähemalt 20 miljoni võrra nende inimeste arvu, kes
elavad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus. (2) Nende isikute arv, kes
kannatavad Euroopa Liidus materiaalse puuduse või isegi ränga materiaalse
puuduse all, suureneb ning sageli on nad liiga tõrjutud, et saada kasu määruse
(EL) nr […vaesusevastast võitlust käsitlev määrus] ja eelkõige määruse (EL) nr
[…Euroopa Sotsiaalfondi käsitlev määrus] kohastest tööturule tagasitoomise
meetmetest. (3) Euroopa Liidu toimimise
lepingu artiklis 174 on sätestatud, et selleks, et edendada oma igakülgset
harmoonilist arengut, töötab liit välja ja rakendab meetmeid majandusliku,
sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks. (4) Euroopa abifond enim
puudustkannatavate isikute jaoks (edaspidi „abifond”) peaks tugevdama
sotsiaalset ühtekuuluvust, aidates kaasa vaesuse vähendamisele liidus, toetades
riiklikke kavasid, mis pakuvad enim puudustkannatavatele isikutele
mitterahalist abi toidupuuduse, kodutuse ja laste materiaalse puuduse
leevendamiseks. (5) Aluslepingu artikli 317
raames ja ühise juhtimise kontekstis tuleks täpsustada tingimusi, mis peavad
olema täidetud, et komisjon saaks täita oma kohustusi Euroopa Liidu üldeelarve
täitmisel, ja määrata kindlaks liikmesriikide koostöökohustused. Need
tingimused peaksid võimaldama komisjonil veenduda, et liikmesriigid kasutavad
abifondi õiguspäraselt ja nõuetekohaselt ning kooskõlas usaldusväärse
finantsjuhtimise põhimõttega, nagu see on määratletud nõukogu määruses
nr […], mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat
finantsmäärust (edaspidi „finantsmäärus”)[3].
(6) Need sätted tagavad, et
toetatav tegevus on kooskõlas kohaldatavate liidu ja riiklike õigusaktidega,
eelkõige seoses nende kaupade ohutusega, mida jaotatakse enim
puudustkannatavatele isikutele. (7) Et sätestada sobiv
finantsraamistik, peaks komisjon rakendusaktidega kehtestama koguvahendite
iga-aastase jaotuse liikmesriikide kaupa, kasutades objektiivset ja
läbipaistvat meetodit, mis kajastab vaesuse ja materiaalse puudusega seotud
erinevusi. (8) Iga liikmesriigi
rakenduskavas peaks olema määratletud ja põhjendatud, milliste materiaalse
puuduse vormidega tegeletakse, ning kirjeldatud enim puudustkannatavatele
isikutele antava abi eesmärgid ja vormid, mida riiklike kavade kaudu
toetatakse. Rakenduskava peaks hõlmama ka elemente, mis on vajalikud, et tagada
kava tulemuslik ja tõhus rakendamine. (9) Abifondi tulemuslikkuse
suurendamiseks, eelkõige siseriiklike olude arvesse võtmiseks, on asjakohane
sätestada rakenduskava võimaliku muutmise menetlus. (10) Kogemuste ja parimate tavade
vahetamine loob märkimisväärse lisaväärtuse ning komisjon peaks hõlbustama
nende levitamist. (11) Rakenduskavade elluviimisel
tehtud edusammude jälgimiseks peaksid liikmesriigid koostama ja esitama
komisjonile rakendamise aasta- ja lõpparuanded, tagades seega olulise ja
ajakohastatud teabe kättesaadavuse. Samal eesmärgil peaks komisjon korraldama
iga liikmesriigiga kord aastas rakenduskava kahepoolse läbivaatamise, kui nad
ei ole leppinud kokku teisiti. (12) Selleks et parandada iga
rakenduskava kvaliteeti ja ülesehitust ning hinnata abifondi tulemuslikkust ja
tõhusust, tuleks teha eel- ja järelhindamisi. Lisaks nimetatud hindamistele
tuleks korraldada uuringuid, mis hõlmavad rakenduskava raames abi saanud enim
puudustkannatavaid isikuid, ning vajaduse korral viia hindamisi läbi ka
rakenduskava tööperioodi jooksul. Seoses sellega tuleks täpsustada
liikmesriikide ja komisjoni ülesanded. (13) Kodanikel on õigus teada,
kuidas liidu rahalisi vahendeid investeeritakse ja millised on tulemused.
Abifondi saavutusi käsitleva teabe ulatuslikuks levitamiseks ning selleks, et
tagada juurdepääs rahastamisvõimalustele ja nende läbipaistvus, tuleks
sätestada üksikasjalikud eeskirjad teabe- ja teabevahetusmeetmete kohta,
eelkõige liikmesriikide ja toetusesaajate kohustuste kohta. (14) Kohaldatakse liidu õigusakte,
mis käsitlevad üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete
vaba liikumist, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta
direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja
selliste andmete vaba liikumise kohta[4]. (15) Et tugevdada liidu vahendite
mitmekordistavat mõju, on vaja kehtestada abifondist rahastatavate
rakenduskavade maksimaalne kaasrahastamismäär, mis võtaks arvesse
liikmesriikide olukorda, kes seisavad silmitsi ajutiste eelarveprobleemidega. (16) Abifondiga seotud
abikõlblikkuse perioodi, toimingute ja kulude suhtes tuleks kogu Euroopa Liidus
kohaldada ühtseid ja õiglaseid eeskirju. Abikõlblikkuse tingimustes -tuleks kajastada abifondi eesmärkide ja sihtrühmade eripära, eelkõige
kehtestades asjakohased tingimused toimingute ja toetuseliikide abikõlblikkuse kohta
ning eeskirjade ja tingimused tagasimaksmise kohta. (17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusega [määruse ettepanekuga], millega kehtestatakse
põllumajandustoodete ühine turukorraldus (ühise turukorralduse ühtne määrus)[5] on ette nähtud, et riikliku sekkumise
raames ostetud tooteid võib kasutada, kui need tehakse liidus enim
puudustkannatavatele isikutele kättesaadavaks toiduabiprogrammi raames ning see
on asjakohase programmiga ette nähtud. Võttes arvesse, et olenevalt
asjaoludest, võib toidu hankimine sellisel viisil tekkinud varude kasutamise,
töötlemise või müügi teel olla majanduslikult kõige soodsam variant, on
asjakohane selline võimalus käesolevas määruses sätestada. Taoliste varudega
tehtud tehingutest saadud summasid kasutatakse enim puudustkannatavate isikute
hüvanguks; neid ei kasutata liikmesriikide kaasrahastamiskohustuste
vähendamiseks. Selleks, et tagada sekkumisvarude ja nendest saadava tulu
võimalikult tõhus kasutamine, võtab komisjon vastavalt määruse (EL) nr [ühise
turukorralduse ühtne määrus] artikli 19 lõikele e vastu rakendusaktid, millega
kehtestatakse menetlused, mille alusel võib enim puudustkannatavate isikute
abiprogrammi rakendamise käigus sekkumisvarudest pärit tooteid kasutada,
töödelda või müüa. (18) Tuleb kindlaks määrata, mis
tüüpi meetmeid võib komisjoni ja liikmesriikide algatusel võtta abifondist
rahastatava tehnilise abi raames. (19) Lähtudes liikmesriikidega
koostöös toimuva juhtimise põhimõttest, peaksid liikmesriigid kandma oma
juhtimis- ja kontrollisüsteemide kaudu esmavastutust rakenduskavade elluviimise
ja kontrolli eest. (20) Liikmesriigid peaksid
kehtestama piisavad meetmed, et tagada oma juhtimis- ja kontrollisüsteemide
nõuetekohane struktuur ja toimimine ning seeläbi ka abifondi õiguspärane ja
nõuetekohane kasutamine. Seepärast tuleks kindlaks määrata liikmesriikide
kohustused, mis on seotud rakenduskavade juhtimis- ja kontrollisüsteemidega
ning eeskirjade eiramise ja liidu õiguse rikkumise ennetamise, avastamise ja
kõrvaldamisega. (21) Liikmesriigid peaksid nimetama
rakenduskava jaoks korraldusasutuse, sertifitseerimisasutuse ja oma tegevuses
sõltumatu auditeerimisasutuse. Et liikmesriikidel oleks kontrollisüsteemide
kehtestamisel rohkem paindlikkust, on kohane ette näha võimalus, et
sertifitseerimisasutuse ülesandeid täidab korraldusasutus. Liikmesriikidel
peaks olema ka võimalus nimetada vahendusasutused, mis täidavad mõningaid
korraldusasutuse või sertifitseerimisasutuse ülesandeid. Sellisel juhul peaksid
liikmesriigid selgesti sätestama nende vastavad vastutusalad ja ülesanded. (22) Korraldusasutus kannab peamist
vastutust abifondi tulemusliku ja tõhusa rakendamise eest ning tema täita on
seega suur hulk ülesandeid, mis on seotud rakenduskava juhtimise ja
järelevalve, finantsjuhtimise ja kontrolliga ning projektide väljavalimisega.
Tuleks sätestada korraldusasutuse vastutus ja ülesanded. (23) Sertifitseerimisasutus peaks
koostama maksetaotlused ja esitama need komisjonile. Sertifitseerimisasutus
peaks koostama raamatupidamise aastaaruande, milles tõendatakse aastaaruannete
terviklikkust, täpsust ja õigsust ning seda, et arvestuskannetesse kantud
kulutused on vastavuses liidu ja siseriiklike eeskirjadega. Tuleks sätestada
sertifitseerimisasutuse vastutus ja ülesanded. (24) Auditeerimisasutus peaks
tagama, et auditeeritakse juhtimis- ja kontrollisüsteeme, sobivat
toiminguvalimit ning raamatupidamise aastaaruandeid. Tuleks sätestada
auditeerimisasutuse vastutus ja ülesanded. (25) Ilma et see piiraks komisjoni
volitusi finantskontrolli alal, tuleks käesoleva määruse raames tagada
liikmesriikide ja komisjoni koostöö ning kehtestada kriteeriumid, mille põhjal
oleks komisjonil võimalik siseriiklike süsteemide kontrollimise strateegia
alusel kindlaks teha, millisel tasemel kindlust liikmesriikide
auditeerimisasutused talle pakuvad. (26) Tuleks kindlaks määrata
komisjoni volitused ja vastutus, mille alusel ta saaks kontrollida juhtimis- ja
kontrollisüsteemide tõhusat toimimist ja nõuda liikmesriigilt meetmete võtmist.
Samuti peaks komisjonil olema volitused teha auditeid, mis keskenduksid
usaldusväärse finantsjuhtimise küsimustele, et teha järeldusi abifondi
tulemuslikkuse kohta. (27) Liidu eelarvelisi
kulukohustusi tuleb täita igal aastal. Tõhusa programmijuhtimise tagamiseks on
vajalik sätestada vahemaksete taotluste, aastabilansi- ja lõppmakse tasumise
ühised eeskirjad. (28) Selleks et anda komisjonile
piisav kindlus, tuleks vahemaksete taotluste puhul hüvitada 90 %
maksetaotluses sisalduvatest abikõlblikest kuludest. (29) Rakenduskava elluviimise
alguses tehtav eelmakse peaks tagama, et liikmesriigil on vahendeid, et toetada
toetusesaajaid toimingute rakendamisel alates rakenduskava vastuvõtmisest.
Eelmakset tuleks kasutada üksnes sellel eesmärgil ja toetusesaajad peaksid
saama piisavalt rahalisi vahendeid, et alustada toimingute rakendamist kohe,
kui need on valituks osutunud. (30) Liidu finantshuvide kaitseks
tuleks kehtestada ajaliselt piiratud meetmed, mis võimaldaksid volitatud
eelarvevahendite käsutajal katkestada maksed, kui on tõendeid, mis võimaldavad
väita, et juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimises on märkimisväärseid
puudusi, tõendeid eeskirjade ränga rikkumise kohta seoses maksetaotlusega või
kui on jäänud esitamata dokumendid raamatupidamisarvestuse kontrollimiseks ja
heakskiitmiseks. (31) Et kaitsta liidu finantshuve
ja pakkuda võimalust tagada rakenduskava tulemuslik elluviimine, peaksid olemas
olema meetmed, mis võimaldavad komisjonil maksed peatada. (32) Tagamaks et liidu eelarvest
rahastatavaid kulutusi kasutataks igal konkreetsel majandusaastal kooskõlas
kohaldatavate eeskirjadega, tuleks luua sobiv raamistik raamatupidamisarvestuse
iga-aastaseks kontrollimiseks ja heakskiitmiseks. Selle raamistiku alusel
peaksid määratud asutused esitama komisjonile rakenduskava kohta juhtkonna
kinnitava avalduse koos tõendatud raamatupidamise aastaaruandega, auditite
lõpparuannete ja kontrollitoimingute iga-aastase kokkuvõtte ning sõltumatu
audiitori järeldusotsuse ja kontrolliaruande. (33) On vaja täpsustada abifondi
suhtes kohaldatav raamatupidamisarvestuse iga-aastase kontrolli ja
heakskiitmise üksikasjalik kord, et tagada selle korra selge alus ja
õiguskindlus. Tähtis on anda liikmesriigile piiratud võimalus näha oma
raamatupidamise aastaaruandes ette summa, mida auditeerimisasutus veel
menetleb. (34) Et tagada liidu eelarve kaitse
ja anda liikmesriikidele õiguskindlus, on asjakohane kehtestada erikord ja
-menetlused liikmesriikide ja komisjoni finantskorrektsioonide jaoks ning
eelkõige määrata kindlaks asjaolud, mille korral võib liidu või liikmesriigi
kohaldatava õiguse rikkumine tuua kaasa finantskorrektsioonid. (35) Toimingute auditeerimise
sagedus peaks olema proportsionaalne abifondist antava liidu toetuse ulatusega.
Eelkõige tuleks vähendada auditite arvu, kui toimingu abikõlblike kulutuste
kogusumma ei ületa 100 000 eurot. Auditeerimisi peab siiski olema
võimalik teha igal ajal või auditivalimi raames, kui on märke rikkumisest või
pettusest. Et komisjoni auditite hulk oleks proportsionaalne riskiga, peaks
komisjonil olema võimalik vähendada oma auditeerimistegevust rakenduskavade
puhul, kus ei ole märkimisväärseid vajakajäämisi või kui võib jääda lootma
auditeerimisasutusele. Lisaks peaks auditite ulatus võtma igakülgselt arvesse
abifondi eesmärki ja sihtrühmade eripära. (36) Finantsdistsipliini järgimise
tagamiseks, on asjakohane määrata kindlaks rakenduskava mis tahes eelarvelise
kulukohustuse vabastamise kord, eriti kui on tegemist summaga, mille puhul võib
vabastamise suhtes teha erandi, eelkõige siis, kui viivitused rakenduskava
täitmisel tulenevad asjaoludest, mis ei sõltu erandit taotlevast isikust, ja on
ebatavalised või ettearvamatud ning mille tagajärgi isikul ei ole hoolikusele
vaatamata võimalik vältida. (37) Selleks et täiendada või muuta
käesoleva määruse teatavaid mitteolemuslikke osi, tuleks komisjonile anda
volitused võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 209 vastu õigusakte, mis
käsitlevad liikmesriikide vastutust seoses eeskirjade rikkumisest teatamise
menetlusega ja põhjendamatult makstud summade tagasinõudmisega, toiminguid
käsitleva teabevahetuse üksikasjadega, piisava kontrolljälje tagamisega,
siseriiklike auditite tingimustega, korraldus- ja sertifitseerimisasutuste
akrediteerimise kriteeriumidega, üldtunnustatud andmekandjate
kindlaksmääramisega ning kohaldatava finantskorrektsiooni tasemega. Eriti
oluline on, et komisjon viiks oma ettevalmistustöö käigus läbi vastavad
konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil. (38) Komisjon peaks delegeeritud
õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide
sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja
nõukogule. (39) Komisjonile tuleks anda
volitused võtta rakendusaktidega vastu liikmesriikide vahel koguvahendite
iga-aastast jaotust käsitlevad otsused, iga liikmesriigi iga-aastaseid eraldisi
käsitlevad otsused, rakenduskavade heakskiitmise otsused, maksete peatamise
otsused, finantskorrektsioonide otsused ning kulukohustusest vabastamise korral
ka rakenduskavade heakskiitmise otsuste muutmise otsused. (40) Selleks et tagada ühetaolised
tingimused käesoleva määruse rakendamiseks, tuleks rakendusvolitusi, mis on
seotud iga-aastaste ja lõplike rakendamisaruannete vormide ning ühiste
näitajate loeteludega, lõplikke abisaajaid käsitleva struktureeritud
järelevalve vormi, liikmesriikide ja komisjoni vahelise elektroonilise
andmevahetussüsteemi, tegevjuhtkonna deklaratsiooni vormi, auditistrateegia
näidiste, järeldusotsuse ja iga-aastase kontrolliaruande ning
valimimoodustamise metoodika, auditite jooksul kogutud andmete kasutamist
käsitlevate eeskirjade ja maksetaotluste vormidega, teostada kooskõlas Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL)
nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis
käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse
komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes[6]. (41) Käesolev määrus austab
põhiõigusi ja järgib iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud
põhimõtteid, eelkõige inimväärikuse ning era- ja perekonnaelu austamist, õigust
isikuandmete kaitsele, lapse õigusi, eakate õigusi, meeste ja naiste
võrdõiguslikkust ning diskrimineerimise keeldu. Käesolevat määrust tuleb
kohaldada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega. (42) Kuna liikmesriigid ei suuda
piisavalt saavutada käesoleva määruse eesmärki, milleks on sotsiaalse
ühtekuuluvuse suurendamine liidus ning võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse
vastu, ning seda saab paremini saavutada liidu tasandil, võib Euroopa Liit
võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse
põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte
kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust
kaugemale, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: I JAOTIS. ÜLDSÄTTED Artikkel 1 Reguleerimisese
1. Käesoleva määrusega
kehtestatakse Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks (edaspidi
„abifond”) ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020
ning määratakse kindlaks abifondi eesmärgid, toetuste rakendusala, olemasolevad
rahalised vahendid ja nende jaotamise kriteeriumid, ning sätestatakse vajalikud
eeskirjad, et tagada abifondi tulemuslikkus. Artikkel 2 Mõisted Kasutatakse järgmisi mõisteid: (1)
„enim puudustkannatavad isikud” – füüsilised
isikud, üksikisikud, perekonnad, leibkonnad või nendest isikutest moodustunud
grupid, kelle vajadus abi järele on kindlaks tehtud objektiivsete kriteeriumide
kohaselt, mis on vastu võetud riigi pädevate ametiasutuste poolt või mis on
määratletud partnerorganisatsioonide poolt ja mille on heaks kiitnud pädevad
ametiasutused; (2)
„partnerorganisatsioonid” – avalik-õiguslikud
asutused või mittetulundusühendused, kes jaotavad enim puudustkannatavatele
isikutele toitu või kaupu kas vahetult või muu partnerorganisatsiooni kaudu,
ning kelle toimingud on välja valinud korraldusasutus vastavalt artikli 29
lõike 3 punktile b; (3)
„riiklikud kavad” – mis tahes kava, millel on
vähemalt osaliselt abifondiga samad eesmärgid, mida viiakse ellu riikliku,
piirkondliku või kohaliku tasandi avalik-õiguslike asutuste või mittetulundusühenduste
poolt; (4)
„toiming” – projekt, leping, või meede, mille on
välja valinud rakenduskava korraldusasutus või mis on valitud tema vastutusel
ja mis aitab kaasa toiminguga seotud rakenduskava eesmärkide saavutamisele; (5)
„lõpetatud toiming” – toiming, mis on füüsiliselt
lõpetatud või täielikult rakendatud ning mille puhul on toetusesaajad teinud
kõik nõutud maksed ja toetusesaajatele on välja makstud vastava rakenduskava
kohane toetus; (6)
„toetusesaaja” – toimingute algatamise või
algatamise ja rakendamise eest vastutav avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus; (7)
„lõplik abisaaja” – enim puudustkannatavad isikud,
kes saavad toitu või kaupu ja/või saavad kasu kaasnevatest meetmetest; (8)
„riiklik toetus” – toimingu jaoks antud mis tahes
rahaline toetus riiklikust eelarvest või piirkondlike või kohalike
ametiasutuste eelarvest, abifondiga seotud ELi eelarvest, avalik-õiguslike
asutuste või avalik-õiguslike asutuste ühenduste eelarvest või mis tahes
avaliku sektori asutuse eelarvest Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ
artikli 1 lõike 9 tähenduses; (9)
„vahendusasutus” – mis tahes avalik-õiguslik või
eraõiguslik asutus, mis tegutseb korraldus- või sertifitseerimisasutuse
alluvuses või täidab nende nimel ülesandeid, mis on seotud toiminguid läbi
viivate toetusesaajatega; (10)
„aruandeaasta” – ajavahemik 1. juulist 30. juunini,
välja arvatud esimese aruandeaasta puhul, mil see tähendab ajavahemikku alates
kulutuste abikõlblikkuse alguskuupäevast kuni 30. juunini 2015;
lõpparuande aasta hõlmab ajavahemikku 1. juulist 2022 kuni 30. juunini
2023; (11)
„majandusaasta” – ajavahemik 1. jaanuarist
kuni 31. detsembrini. Artikkel 3 Eesmärgid Abifond edendab sotsiaalset ühtekuuluvust Euroopa
Liidus aidates kaasa vaesuse vähendamise eesmärgi saavutamisele kooskõlas
strateegiaga „Euroopa 2020”, et vähendada vähemalt 20 miljoni võrra nende
isikute arvu, kes elavad vaesuse ja sotsiaalses tõrjutuse ohus. Abifond aitab
saavutada konkreetseid eesmärke vaesuse kõige raskemate vormide leevendamisel
liidus, andes enim puudustkannatavatele isikutele mitterahalist toetust. Seda
eesmärki mõõdetakse abifondist toetust saavate isikute arvuga. Artikkel 4 Toetuse
rakendusala 1. Abifond toetab riiklikke
kavasid, mille raames jaotavad liikmesriikide valitud partnerorganisatsioonid
enim puudustkannatavatele isikutele toiduaineid ja kodututele või lastele
isiklikuks kasutamiseks mõeldud tarbekaupu. 2. Abifond võib toetada
kaasnevaid meetmeid, mis täiendavad toidu ja kaupade jaotamist ning aitavad
kaasa enim puudustkannatavate isikute sotsiaalsele kaasamisele. 3. Abifond edendab vastastikust
õppimist, võrgustike loomist ja heade tavade levitamist seoses enim
puudustkannatavatele isikutele mitterahalise abi andmisega. Artikkel 5 Põhimõtted (1)
ELi eelarvest abifondile eraldatud osa rakendatakse
liikmesriikide ja komisjoni ühise juhtimise raames kooskõlas finantsmääruse
artikli 55 lõike 1 punktiga b, välja arvatud komisjoni algatusel
antav tehniline abi, mida rakendatakse eelarve otsese täitmise raames vastavalt
finantsmääruse artikli 55 lõike 1 punktile a. (2)
Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et abifondilt
saadav toetus on kooskõlas liidu poliitika ja prioriteetidega ning täiendab
muid liidu rahastamisvahendeid. (3)
Abifondilt saadavat toetust rakendatakse komisjoni
ja liikmesriikide tihedas koostöös. (4)
Liikmesriigid ja nende selleks määratud asutused
vastutavad rakenduskavade elluviimise ja käesoleva määruse kohaste ülesannete
täitmise eest kooskõlas liikmesriigi institutsioonilise, õigus- ja
finantsraamistikuga ning vastavuses käesoleva määrusega. (5)
Abifondi rakendamise ja kasutamise kord, eeskätt
aruandluse, hindamise, juhtimise ja kontrolliga seotud vajalike finants- ja
haldusressursside osas, võtab arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ja lähtub
eraldatud toetuse suurusest. (6)
Komisjon ja liikmesriigid tagavad kooskõlas oma
kohustustega koordineerimise Euroopa Sotsiaalfondiga ning liidu muude
poliitikavaldkondade ja vahenditega. (7)
Komisjon, liikmesriigid ja toetusesaajad rakendavad
usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet kooskõlas finantsmääruse
artikliga 26. (8)
Komisjon ja liikmesriigid tagavad abifondi
tulemuslikkuse, eeskätt järelevalve, aruandluse ja hindamise abil. (9)
Komisjon ja liikmesriigid täidavad abifondiga
seonduvaid ülesandeid eesmärgiga vähendada toetusesaajate halduskoormust. (10)
Komisjon ja liikmesriigid tagavad meeste ja naiste
võrdõiguslikkuse põhimõtte ning soolise aspekti kaasamise abifondi rakendamise
eri etappide jooksul. Liikmesriigid ja komisjon võtavad vajalikud meetmed, et
hoida abifondi ettevalmistamise ja rakendamise ajal ära igasugune
diskrimineerimine soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või
veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal. (11)
Toimingud, mida finantseeritakse abifondist, peavad
olema kooskõlas kohaldatavate liidu ja riiklike seadustega. Eelkõige võib
abifondi kasutada üksnes selleks, et toetada sellise toidu või kaupade
jaotamist, mis vastavad tarbijaohutust käsitlevatele liidu õigusaktidele. (12)
Liikmesriigid ja toetusesaajad valivad toiduained
ja kaubad objektiivsete kriteeriumide alusel. Toiduainete ja kaupade (kui neid
jaotatakse) valikukriteeriumid võtavad arvesse ka kliima- ja keskkonnaalaseid
aspekte, eelkõige eesmärgiga vähendada toidujäätmete teket. II JAOTIS. vahendid ja rakenduskava tööperioodi
kavandamine Artikkel 6 Koguvahendid 1. Abifondi eelarveliste kulukohustuste
täitmiseks ette nähtud koguvahendid ajavahemikuks 2014–2020 on 2 500 000 000 eurot
2011. aasta hindades vastavalt II lisas toodud jaotusele aastate
kaupa. 2. Kavandamisel ja edasisel
Euroopa Liidu üldeelarvesse lülitamisel seotakse koguvahendite summa
iga-aastase 2 % indeksiga. 3. Komisjon võtab otsuse vastu
rakendusaktidega, milles sätestatakse koguvahendite iga-aastane jaotus
liikmesriikide kaupa, kooskõlas määruse (EL) nr … (vaesusevastast võitlust
käsitlev määrus) artikli 84 lõikega 5, ilma et see piiraks kõnealuse
artikli lõike 4 kohaldamist, võttes arvesse järgmisi Eurostati kehtestatud
kriteeriume: (a)
elanikkond, kes kannatab ränka materiaalset
puudust; (b)
elanikkond, kes elab väga madala tööhõivega
leibkondades. 4. 0,35 % koguvahenditest
eraldatakse komisjoni algatusel antava tehnilise abi jaoks. Artikkel 7 Rakenduskava 1. Iga liikmesriik esitab
komisjonile kolme kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ühe
rakenduskava, mis hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini
2020 ning sisaldab järgmisi andmeid: (a)
rakenduskava raames käsitletava materiaalse puuduse
liigi (liikide) kindlaksmääramine ja valimise põhjendus, iga käsitletava
materiaalse puuduse liigi peamised näitajad ning toidu või kaupade jaotamise
eesmärgid ja võetavad kaasnevad meetmed, võttes arvesse artikli 14
kohaselt tehtud eelhindamise tulemusi; (b)
asjakohase riikliku kava kirjeldus iga käsitletava
materiaalse puuduse liigi kohta; (c)
enim puudustkannatavate isikute abikõlblikkuse
kriteeriumide sätestamise mehhanismi kirjeldus, vajaduse korral liigendatakse
kriteeriumid käsitletava materiaalse puuduse liigi järgi; (d)
toimingute valiku kriteeriumid ja valikumehhanismi
kirjeldus, vajaduse korral liigendatakse kriteeriumid käsitletava materiaalse
puuduse liigi järgi; (e)
partnerorganisatsioonide valiku kriteeriumid,
vajaduse korral liigendatakse kriteeriumid käsitletava materiaalse puuduse
liigi järgi; (f)
mehhanismi kirjeldus, millega tagatakse
vastastikune täiendavus Euroopa Sotsiaalfondiga; (g)
rakenduskava nende rakendussätete kirjeldus,
millega määratakse kindlaks korraldusasutus, sertifitseerimisasutus (vajaduse
korral), auditeerimisasutus ja asutus, kellele komisjon makseid teeb, ning
järelevalvemenetluse kirjeldus; (h)
nende meetmete kirjeldus, mis võetakse, et kaasata
rakenduskava ettevalmistamisse pädevaid piirkondlikke, kohalikke ja muid
avalik-õiguslikke asutusi, samuti kodanikuühiskonda esindavaid asutusi ning
võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavaid asutusi; (i)
artikli 25 lõike 2 kohase kavandatava
tehnilise abi kasutamise kirjeldus, mis hõlmab meetmeid, mille eesmärk on
parandada toetusesaajate haldussuutlikkust täita rakenduskavaga ettenähtud
ülesandeid; (j)
rahastamiskava koos järgmise kahe tabeliga: i) tabel, milles on iga aasta kohta
esitatud artikliga 18 kooskõlas olev rahaliste assigneeringute summa, mida
on kavas toetuse jaoks abifondist eraldada ja artikliga 18 kooskõlas olev
kaasrahastamise määr; ii) tabel, milles on esitatud kogu
rakenduskava tööperioodi jooksul rakenduskava raames toetuseks eraldatavate
rahaliste assigneeringute kogusumma iga käsitletava materiaalse puuduse liigi
ning kaasnevate meetmete kohta. Punktis e osutatud partnerorganisatsioonid,
kelle vahetu tegevus hõlmab toidu või kaupade jaotamist, võtavad ise
materiaalse abi osutamist täiendavaid meetmeid, mille eesmärk on enim
puudustkannatavate isikute sotsiaalne kaasatus, olenemata sellest, kas abifond
seda tegevust toetab või mitte. 2. Rakenduskavad koostavad
liikmesriigid või nende määratud asutused koostöös pädevate piirkondlike, kohalike
ja muude avalik-õiguslike asutustega, kodanikuühiskonda esindavate organitega
ning võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavate
organitega. 3. Liikmesriigid koostavad oma
rakenduskavad vastavalt I lisas esitatud vormile. Artikkel 8 Rakenduskava
vastuvõtmine 1. Komisjon hindab rakenduskava
vastavust käesolevale määrusele ning selle panust abifondi eesmärkide
saavutamiseks, võttes arvesse artikli 14 kohast eelhindamist. 2. Komisjon esitab oma
tähelepanekud kolme kuu jooksul alates rakenduskava esitamise kuupäevast.
Liikmesriik annab komisjonile kogu vajaliku lisateabe ja teeb vajaduse korral
esitatud rakenduskavasse parandused. 3. Tingimusel, et komisjoni
kõiki lõike 2 kohaselt tehtud tähelepanekuid on rahuldavalt arvesse võetud,
kiidab komisjon rakenduskava rakendusaktidega heaks hiljemalt kuus kuud pärast
selle ametlikku esitamist liikmesriigi poolt, kuid mitte enne 1. jaanuari 2014. Artikkel 9 Rakenduskava
muutmine 1. Liikmesriik võib esitada
taotluse rakenduskava muutmiseks. Taotlusele tuleb lisada läbivaadatud
rakenduskava ning muudatuste põhjendused. 2. Komisjon hindab lõike 1
kohaselt esitatud teavet, võttes arvesse liikmesriigi esitatud põhjendusi.
Komisjon teeb oma tähelepanekud ja liikmesriik esitab komisjonile kogu vajaliku
lisateabe. 3. Komisjon kiidab rakenduskava
muudatused rakendusaktidega heaks hiljemalt viis kuud pärast nende ametlikku
esitamist liikmesriigi poolt, eeldusel, et komisjoni tehtud tähelepanekuid on
nõuetekohaselt arvesse võetud. Artikkel 10 Platvorm Komisjon loob liidu tasandil platvormi, et
soodustada kogemuste vahetamist, suutlikkuse suurendamist, võrgustike loomist
ja asjakohaste tulemuste levitamist enim puudustkannatavatele isikutele
mitterahalise abi osutamise valdkonnas. Lisaks konsulteerib komisjon abifondist saadud
toetuse rakendamise küsimustes vähemalt kord aastas organisatsioonidega, kes
esindavad partnerorganisatsioone liidu tasandil. III JAOTIS. järelevalve ja hindamine, teave ja
teabevahetus Artikkel 11 Rakendusaruanded
ja näitajad 1. Alates 2015. aastast
kuni 2022. aastani esitavad liikmesriigid komisjonile iga aasta 30. juuniks
iga-aastase aruande rakenduskava elluviimise kohta eelmisel majandusaastal. 2. Liikmesriigid koostavad
iga-aastase rakendusaruande vastavalt vormile, mille komisjon on vastu võtnud,
lähtudes sealhulgas ühiste sisend- ja tulemusnäitajate loetelust. 3. Iga-aastased rakendusaruanded
on vastuvõetavad, kui need sisaldavad kogu vajaliku teabe vastavalt
lõikes 2 osutatud vormile, mis hõlmab ka ühiseid näitajaid. Kui
iga-aastane rakendusaruanne ei ole vastuvõetav, teatab komisjon asjaomasele
liikmesriigile sellest 15 tööpäeva jooksul alates rakendusaruande
kättesaamisest. Kui komisjon ei ole kõnealust teavet tähtaja jooksul edastanud,
loetakse aruanne vastuvõetavaks. 4. Komisjon vaatab iga-aastase
rakendusaruande läbi ja teatab liikmesriigile oma tähelepanekutest kahe kuu
jooksul alates iga-aastase rakendusaruande kättesaamisest. Kui komisjon ei esita oma tähelepanekuid nimetatud
tähtaja jooksul, loetakse aruanded vastuvõetuks. 5. Liikmesriik esitab
rakenduskava elluviimise lõpparuande 30. detsembriks 2023. Liikmesriigid koostavad lõpliku rakendusaruande
vastavalt vormile, mille komisjon on vastu võtnud. Komisjon vaatab lõpliku rakendusaruande läbi ja
teatab liikmesriigile oma tähelepanekutest viie kuu jooksul alates lõpliku
aruande kättesaamisest. Kui komisjon ei esita oma tähelepanekuid nimetatud
tähtaja jooksul, loetakse aruanded vastuvõetuks. 6. Komisjon võtab iga-aastase
rakendusaruande vormi, sh loetelu lõpliku rakendusaruande ühiste näitajate
kohta, vastu rakendusakti abil. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu
artikli 60 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt. 7. Komisjon võib esitada
liikmesriigile tähelepanekuid, mis käsitlevad rakenduskava elluviimist. Korraldusasutus
teavitab komisjoni võetud parandusmeetmetest kolme kuu jooksul. 8. Korraldusasutus avalikustab
iga-aastase ja lõpliku rakendusaruande kokkuvõtte. Artikkel 12 Kahepoolne
läbivaatamiskoosolek 1. Alates 2014. aastast
kuni 2022. aastani kohtuvad komisjon ja liikmesriigid igal aastal, kui ei
ole lepitud kokku teisiti, et läbi vaadata rakenduskava elluviimisel tehtud
edusammud, võttes arvesse iga-aastast rakendusaruannet ja vajaduse korral
artikli 11 lõikes 7 osutatud komisjoni tähelepanekuid. 2. Kahepoolset
läbivaatamiskoosolekut juhatab komisjon. 3. Liikmesriigid tagavad, et
pärast koosolekut võetakse komisjoni arvamusest lähtuvad vajalikud
järelmeetmed. Artikkel 13 Hindamist
käsitlevad üldsätted 1. Liikmesriigid eraldavad
vajalikud vahendid hindamiste läbiviimiseks ja tagavad menetlused hindamisteks
vajalike andmete esitamiseks ning kogumiseks, sealhulgas artiklis 11
osutatud ühiste näitajatega seotud andmed. 2. Hindamisi viivad läbi
eksperdid, kes tegutsevad rakenduskava elluviimise eest vastutavatest
asutustest sõltumatult. Kõik hinnangud avalikustatakse täies mahus. Artikkel 14 Eelhindamine 1. Liikmesriigid viivad läbi
rakenduskava eelhindamise. 2. Eelhindamine viiakse läbi
ameti vastutusel, kes vastutab rakenduskava ettevalmistamise eest. Eelhindamine
esitatakse komisjonile rakenduskavaga ühel ajal koos kommenteeritud
kokkuvõttega. 3. Eelhindamiste käigus
hinnatakse järgmist: (a)
panus liidu eesmärgi saavutamisse vähendada 2020. aastaks
vähemalt 20 miljoni võrra inimeste arvu, kes elavad vaesuse ja sotsiaalse
tõrjutuse ohus, võttes arvesse käsitletava materiaalse puuduse liiki ja
siseriiklikke olukorda vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja materiaalse puuduse
osas; (b)
kavandatava rakenduskava sisemine sidusus ja seos
muude asjakohaste rahastamisvahenditega; (c)
eelarveliste vahendite eraldamise kooskõla
rakenduskava eesmärkidega; (d)
eeldatavate väljundite panus tulemuste
saavutamisse; (e)
rakenduskava järelevalvemenetluste ja hindamiste
tegemiseks vajalike andmete kogumise menetluste sobivus. Artikkel 15 Hindamine rakenduskava
tööperioodi jooksul 1. Rakenduskava tööperioodi
jooksul võib korraldusasutus viia läbi hindamisi rakenduskava tulemuslikkuse ja
tõhususe hindamiseks. 2. Korraldusasutus teostab 2017.
ja 2021. aastal struktureeritud uuringu lõplike abisaajate kohta vastavalt
komisjoni esitatud vormile. Komisjon kehtestab vormi rakendusaktiga. Kõnealune
rakendusakt võetakse vastu artikli 60 lõikes 2 osutatud
nõuandemenetluse kohaselt. 3. Komisjon võib rakenduskava
hindamisi teha oma algatusel. Artikkel
16 Järelhindamine Omal algatusel ja tihedas koostöös
liikmesriikidega teeb komisjon välisekspertide abiga järelhindamise, et hinnata
saavutatud tulemuste tõhusust ja järjepidevust ning selleks, et mõõta abifondi
lisaväärtust. Järelhindamine peab olema lõpetatud 31. detsembriks 2023. Artikkel 17 Teave ja
teabevahetus 1. Liikmesriigid annavad teavet
abifondist toetust saavate meetmete kohta ja edendavad neid meetmeid. Selline
teave on suunatud enim puudustkannatavatele isikutele, meediale ja laiemale
üldsusele. Selles rõhutatakse liidu rolli ja tagatakse abifondi panuse
nähtavus. 2. Selleks et tagada abifondi
toetuse läbipaistvus, säilitab korraldusasutus loendit abifondi poolt
toetatavate toimingute kohta CSV- või XML-vormingus, mis on kättesaadav
veebisaidi kaudu. Loend peab sisaldama vähemalt toetusesaaja nime, aadressi,
eraldatud ELi rahaliste vahendite summat ja käsitletava materiaalse puuduse
liiki. Toimingute loendit uuendatakse vähemalt iga
kaheteist kuu tagant. 3. Toimingu rakendamise ajal
teavitavad toetusesaajad ja partnerorganisatsioonid üldsust abifondist saadud
toetusest, paigutades vähemalt ühe toimingut, sealhulgas Euroopa Liidu rahalist
toetust kajastava plakati (vähemalt suuruses A3) üldsusele hõlpsasti nähtavasse
kohta igal pool, kus toitu ja kaupu jaotatakse või täiendavaid meetmeid
võetakse, välja arvatud juhul, kui see ei ole jaotamise asjaolusid arvestades
võimalik. Kui toetusesaajatel ja partnerorganisatsioonidel
on oma veebileht, esitatakse seal toimingu lühikirjeldus, sealhulgas teave
selle eesmärkide ja tulemuste kohta, milles tõstetakse esile Euroopa Liidu
rahalist toetust. 4. Toetusesaaja ja
partnerorganisatsioonide kõigi teabe- ja teabevahetusmeetmete puhul osutatakse
toimingu jaoks abifondist saadud toetusele, kasutades selleks Euroopa Liidu
embleemi ning viidet liidule ja abifondile. 5. Korraldusasutus teavitab
toetusesaajaid lõikes 2 osutatud toimingute loetelu avaldamisest.
Korraldusasutus tagab teabe ja avalikustatavad materjalid, sealhulgas
elektroonilised vormid, et aidata toetusesaajatel ja partnerorganisatsioonidel
täita lõikes 3 sätestatud kohustusi. 6. Isikuandmete töötlemisel
vastavalt käesolevale artiklile, toimivad rakendusasutused, toetusesaajad ja
partnerorganisatsioonid kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ. IV JAOTIS. abifondi rahaline toetus Artikkel 18 Kaasrahastamine 1. Rakenduskava
kaasfinantseerimise määr ei tohi olla suurem kui 85% avaliku sektori
abikõlblikest kuludest. 2. Komisjoni otsuses
rakenduskava vastuvõtmise kohta määratakse kindlaks rakenduskava suhtes
kohaldatav kaasfinantseerimise määr ja abifondist eraldatava toetuse
maksimaalne summa. 3. Komisjoni algatusel või
komisjoni nimel rakendatavaid tehnilise abi meetmeid võib rahastada 100%
ulatuses. Artikkel 19 Maksete
suurendamine liikmesriikidele, kellel esineb ajutisi eelarveraskusi 1. Liikmesriigi taotlusel võib
vahemakseid ja lõppmakset suurendada 10 protsendipunkti võrra üle
rakenduskava suhtes kehtestatud kaasfinantseerimise määra. Suurendatud
kaasfinantseerimismäära, mis ei tohi ületada 100%, kohaldatakse maksetaotluste
suhtes, mis on seotud selle aruandeperioodiga, mil liikmesriik esitab taotluse,
ning sellele järgnevate aruandeperioodidega, mil liikmesriigi puhul on täidetud
mõni järgmistest tingimustest: (a)
kui asjaomane liikmesriik on võtnud kasutusele
euro, saab ta liidult makromajanduslikku finantsabi nõukogu määruse (EL) nr 407/2010
raames[7]; (b)
kui asjaomane liikmesriik ei ole võtnud kasutusele
eurot, saab ta keskmise tähtajaga finantsabi nõukogu määruse (EÜ) nr 332/2002
raames[8]; (c)
liikmesriik saab finantsabi vastavalt Euroopa
stabiilsusmehhanismi asutamislepingule. 2. Olenemata lõikest 1 ei
tohi liidu toetus vahe- ja lõppmaksete kaudu olla suurem kui avaliku sektori
toetus ja abifondist eraldatava toetuse maksimaalne summa, nagu on sätestatud
komisjoni otsuses, millega rakenduskava heaks kiidetakse. Artikkel 20 Abikõlblikkusperiood 1. Kulud on rakenduskavast
toetuse saamiseks kõlblikud juhul, kui toetusesaajal on need tekkinud ja
toetusesaaja on need tasunud ajavahemikus 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini
2022. 2. Toiminguid ei valita
rakenduskavast toetuse saajaks juhul, kui need on füüsiliselt lõpetatud või
täielikult ellu viidud enne, kui korraldusasutusele on esitatud rakenduskava
alusel rahastamistaotlus, olenemata sellest, kas toetusesaaja on kõik asjassepuutuvad
maksed ära teinud või mitte. 3. Käesolev artikkel ei piira
komisjoni algatusel artiklis 25 sätestatud tehnilise abi abikõlblikkuse
eeskirju. 4. Rakenduskava muutmise korral
on muudatuse tõttu abikõlblikuks muutuvad kulud abikõlblikud ainult alates
muudatustaotluse komisjonile esitamise kuupäevast. Artikkel 21 Toimingute
abikõlblikkus 1. Rakenduskavast toetust saavad
toimingud peavad toimuma rakenduskavaga hõlmatud liikmesriigis. 2. Toiminguteks võib
rakenduskavast toetust saada juhul, kui need on valitud õiglase ja läbipaistva
menetluse abil ning rakenduskavaga kehtestatud kriteeriumide alusel. 3. Toiduaineid ja muid kaupu
kodutute ja laste jaoks võivad osta partnerorganisatsioonid ise. Selliseid kaupu võib osta ka avaliku sektori
asutus ja anda need partnerorganisatsioonidele tasuta, Sellisel juhul võib
toiduaineid hankida määruse (EL) nr [ühise turukorralduse ühtne määrus] artikli
15 kohaselt kättesaadavaks tehtud sekkumisvarudest pärit toodete kasutuse,
töötlemise või müügi teel, kui see on majanduslikust seisukohast kõige soodsam
toimimisviis ja ei too kaasa asjatuid viivitusi toiduainete kättetoimetamisel
partnerorganisatsioonidele. Taoliste varudega tehtud tehingutest saadud
summasid kasutatakse enim puudustkannatavate isikute hüvanguks; neid ei
kasutata käesoleva määruse artiklis 18 sätestatud liikmesriikide
kaasrahastamiskohustuste vähendamiseks. Selleks, et tagada sekkumisvarude ja nendest
saadava tulu võimalikult tõhus kasutamine, rakendab komisjon menetlusi, mis on
vastu võetud vastavalt määruse (EL) nr [ühise turukorralduse ühtne määrus]
artikli 19 lõikele e, mille alusel võib käesoleva määruse kohaldamisel
sekkumisvarudest pärit tooteid kasutada, töödelda või müüa. 4. Sellist materiaalset abi
antakse enim puudustkannatavatele isikutele tasuta. 5. Toiminguid, milleks saadakse
toetust abifondilt, ei toetata muudest liidu vahenditest. Artikkel 22 Abi vormid Liikmesriigid kasutavad abifondi abi andmiseks
toetustena, hangetena või nende kombinatsioonina. Artikkel 23 Toetuste
vormid 1. Toetuste vormid on järgmised: (a)
tegelikult tehtud ja välja makstud abikõlblike
kulude hüvitamine; (b)
hüvitamine ühikuhindade alusel; (c)
avaliku sektori toetuse ühekordsed summad, mis ei
ületa 100 000 eurot; (d)
kindlasummaline rahastamine, mille korral
kohaldatakse ühe või mitme konkreetse kulukategooria suhtes protsendimäära. 2. Lõikes 1 osutatud vorme võib
kombineerida üksnes selliselt, et eri kulukategooriate või toimingu eri
etappide jaoks kasutatakse eri toetusvorme. 3. Lõike 1
punktides b, c ja d osutatud kulud määratakse kindlaks alljärgneva põhjal: (a)
aus, õiglane ja kontrollitav arvutusmeetod, mis
põhineb järgmisel: i) statistilised andmed või muu objektiivne
teave; või ii) toetusesaajate varasemat tegevust puudutavad
kontrollitud andmed või nende tavapärane kuluarvestustavade rakendamine; (b)
meetodid ja vastavad ühikukulud, ühekordsed summad
ja kindlad toetusmäärad, mida kohaldatakse sama tüüpi toimingute ja
toetusesaajatega seotud toetuseskeemide suhtes, mida rahastab täielikult
asjaomane liikmesriik; (c)
käesoleva määrusega kehtestatud määrad; (d)
juhul kui avaliku sektori toetus ei ületa 100 000
eurot, iga üksikjuhtumi puhul eraldi tehtud arvutused, lähtudes
korraldusasutusega eelnevalt kokkulepitud esialgsest eelarvest. 4. VI jaotise kohaldamisel
loetakse lõike 1 punktides b, c ja d osutatud vormis arvestatud
summad toetusesaaja poolt kantud ja tasutud abikõlblikeks kuludeks. 5. Dokumendis, kus sätestatakse
iga toimingu toetuse tingimused, sätestatakse ka meetod, mida tuleb rakendada
toimingu kulude ja toetuse maksmise tingimuste määramisel. Artikkel 24 Kulude
abikõlblikkus 1. Rakenduskavast toetuse
saamiseks on abikõlblikud järgmised kulud: (a)
kodutute või laste jaoks toiduainete ja isiklikuks
kasutuseks mõeldud esmatarbekaupade ostukulud; (b)
juhul kui toiduaineid või esmatarbekaupu kodututele
ja lastele isiklikuks tarbimiseks ostab avaliku sektori asutus ja annab need
partnerorganisatsioonidele, siis toiduainete ja tarbekaupade
partnerorganisatsioonile kuuluvasse hoiukohta transportimise kulud, mida
arvutatakse kindla määrana, mis on 1 % punktis a osutatud ostukuludest; (c)
partnerorganisatsioonile tekkinud haldus,
transpordi ja hoiustamiskulud, mida arvutatakse kindla määrana, mis on 5 %
punktis a osutatud ostukuludest; (d)
partnerorganisatsiooni kantud ja deklareeritud
kulud otsese materiaalse abi osutamisel enim puudustkannatavate isikutele
sotsiaalse kaasamise alase tegevuse raames; kulusid arvutatakse kindla määrana,
mis on 5 % punktis a osutatud ostukuludest; (e)
vastavalt artiklile 25 kantud kulud. 2. Rakenduskavast toetuse
saamise tingimustele ei vasta järgmised kulud: (a)
laenuintress; (b)
kasutatud kaupadega seotud kulud; (c)
käibemaks. Käibemaksusummad on siiski
toetuskõlblikud, kui nad ei ole riigi käibemaksuõiguse alusel tagasi nõutavad
ja kui neid maksab toetusesaaja, kes ei ole mittemaksukohustuslane nõukogu
direktiivi 2006/112/EÜ[9]
artikli 13 lõike 1 tähenduses. Artikkel 25 Tehniline abi 1. Abifond võib komisjoni
algatusel või nimel 0,35 % piires selle iga-aastastest vahenditest rahastada
käesoleva määruse rakendamiseks vajalikke ettevalmistus-, seire-, haldus-,
tehnilise abi, auditeerimis-, teavitamis-, kontrolli- ja hindamismeetmeid,
samuti artiklis 10 osutatud platvormiga seotud meetmeid. 2. Liikmesriikide algatusel võib
rakenduskava 4 % piires abifondi iga-aastastest vahenditest rahastada
käesoleva määruse rakendamiseks vajalikke ettevalmistus-, seire-, haldus-,
tehnilise abi, auditeerimis-, teavitamis-, kontrolli- ja hindamismeetmeid.
Abifond võib rahastada ka partnerorganisatsioonide suutlikkuse suurendamise ja
tehnilise abi meetmeid. V jaotis. JUHTIMINE JA KONTROLL Artikkel 26 Liikmesriikide
juhtimis- ja kontrollisüsteemide üldpõhimõtted Juhtimis- ja kontrollisüsteemidega nähakse
ette: (a)
iga juhtimis- ja kontrolliorgani ülesannete
kirjeldus ja nende ülesannete asutusesisene jaotus; (b)
vastavus selliste organite omavaheliste ja
organisiseste ülesannete lahususe põhimõttele; (c)
deklareeritud kulude õigsuse ja korrapärasuse
tagamise kord; (d)
raamatupidamis- ja finantsandmete ning näitajaid
käsitlevate andmete salvestamise, edastamise, järelevalve ja finantsaruandluse
süsteemid elektroonilisel kujul; (e)
aruandlus- ja järelevalvesüsteemid, kui vastutav
asutus usaldab ülesannete täitmise mõnele teisele organile; (f)
juhtimis- ja kontrollisüsteemide toimimise
auditeerimise kord; (g)
piisava kontrolljälje tagamise süsteemid ja
menetlused; (h)
eeskirjade eiramise, sealhulgas pettuse ja
põhjendamatult makstud summade ning kogunenud intressi tagasinõudmise,
ennetamine, avastamine ja parandamine. Artikkel 27 Liikmesriikide
kohustused 1. Liikmesriigid täidavad
juhtimise, kontrollimise ja auditeerimisega seotud kohustusi ning võtavad enda
kanda finantsmääruses ja käesolevas määruses sätestatud ühise juhtimise
eeskirjadest tuleneva vastutusala. Vastavalt ühise juhtimise põhimõttele
vastutavad liikmesriigid rakenduskavade juhtimise ja kontrolli eest. 2. Liikmesriigid ennetavad,
avastavad ja kõrvaldavad eeskirjade eiramisi ning nõuavad sisse liigselt
makstud summad koos hilinenud maksete viivistega. Nad teatavad eeskirjade
eiramisest komisjonile ning hoiavad komisjoni kursis haldus- ja kohtumenetluste
käiguga. Kui toetusesaajale alusetult makstud summasid ei
ole võimalik sisse nõuda ja selle põhjuseks on liikmesriigi viga või hooletus,
vastutab liikmesriik asjaomaste summade liidu üldeelarvesse tagasimaksmise
eest. Komisjonile antakse volitus võtta artikli 59
kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse eeskirjad käesolevas
lõikes sätestatud liikmesriikide kohustuste kohta. 3. Liikmesriigid kehtestavad ja
rakendavad korra, mille kohaselt kaebusi, mis puudutavad abifondist
kaasrahastatavate toimingute valimist või rakendamist kontrollitakse ja
lahendatakse sõltumatult. Liikmesriigid teatavad taoliste kontrollide
tulemustest komisjonile, kui komisjon seda taotleb. 4. Kogu liikmesriikide ja
komisjoni vaheline ametlik teabevahetus toimub elektroonilise
andmevahetussüsteemi kaudu, mis luuakse komisjoni poolt rakendusaktidega
kehtestatavate tingimuste alusel. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu
artikli 60 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Artikkel 28 Juhtimis-
ja kontrolliasutuste määramine ja nende töö korraldus 1. Liikmesriik määrab
korraldusasutuseks riikliku avaliku sektori asutuse. 2. Liikmesriik määrab
sertifitseerimisasutuseks riikliku avaliku sektori asutuse, ilma et see piiraks
lõike 3 kohaldamist. 3. Liikmesriik võib määrata
korraldusasutuse, mis täidab ka sertifitseerimisasutuse ülesandeid. 4. Liikmesriik määrab
auditeerimisasutuseks korraldus- ja sertifitseerimisasutusest täielikult
sõltumatu riikliku avaliku sektori asutuse. 5. Vajaduse korral ja tingimusel,
et järgitakse ülesannete lahususe põhimõtet, võivad korraldusasutus,
sertifitseerimisasutus ja auditeerimisasutus kuuluda samasse avaliku sektori
asutusse. 6. Liikmesriik võib määrata ühe
või mitu vahendusasutust, mis täidavad teatavaid korraldus- või
sertifitseerimisasutuse ülesandeid selle asutuse vastutusel. Korraldus- või
sertifitseerimis- ja vahendusasutuste vastavasisulised omavahelised kokkulepped
vormistatakse ametlikult kirjaliku dokumendina. 7. Liikmesriik või
korraldusasutus võib usaldada rakenduskava mõne osa haldamise
vahendusasutusele; selleks sõlmitakse vahendusasutuse ja liikmesriigi või
korraldusasutuse vahel kirjalik leping. Vahendusasutus esitab tagatise enda
maksevõime kohta ja pädevuse kohta nii asjaomases valdkonnas kui ka haldus- ja
finantsjuhtimise alal. 8. Liikmesriik sätestab
kirjalikult eeskirjad, millega reguleeritakse tema suhteid korraldus-,
sertifitseerimis- ja auditeerimisasutusega, nende asutuste omavahelisi suhteid
ning nende asutuste suhteid komisjoniga. Artikkel 29 Korraldusasutuse
ülesanded 1. Korraldusasutuse ülesanne on
juhtida rakenduskava vastavalt usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele. 2. Rakenduskava juhtimisel teeb
korraldusasutus järgmist: (a)
koostab iga-aastase ja lõpliku rakendusaruande ning
esitab need komisjonile; (b)
teeb vahendusasutustele ja toetusesaajatele
kättesaadavaks teabe, mis on oluline nende ülesannete täitmiseks ja toimingute
teostamiseks; (c)
loob süsteemi, millega kirjendatakse ja
salvestatakse elektrooniliselt andmed, mis on vajalikud järelevalveks,
hindamiseks, finantsjuhtimiseks, kontrollimiseks ja auditeerimiseks; (d)
tagab, et punktis c osutatud andmed kogutakse,
sisestatakse ja salvestatakse selles süsteemis kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ
sätetega. 3. Toimingute valimisel
korraldusasutus: (a)
koostab ja kohaldab asjakohaseid valikumenetlusi
ning -kriteeriume, mis on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad; (b)
tagab, et valitud toiming: i) kuulub abifondi ja rakenduskava
rakendusalasse; ii) vastab rakenduskavas ja artiklites 20, 21
ja 24 sätestatud kriteeriumidele; iii) arvestab artikli 5 lõigetes 10, 11
ja 12 sätestatud põhimõtteid; (c)
esitab toetusesaajale dokumendi, milles
kirjeldatakse iga toimingu toetuse tingimusi, sealhulgas erinõudeid toimingu
raames pakutavate toodete või teenuste kohta, rahastamiskava ja teostamise
tähtaega; (d)
veendub enne toimingu heakskiitmist, et
toetusesaajal on haldus-, finants- ja toimimissuutlikkus punktis c
määratletud tingimuste täitmiseks; (e)
veendub, et kui toiming on alanud enne
rahastamistaotluse esitamist korraldusasutusele, on täidetud toimingut
puudutavad olulised liidu ja siseriiklikud eeskirjad; (f)
määrab materiaalse abi liigid, mille alla toimingu
kulud arvatakse. 4. Rakenduskava finantsjuhtimise
ja -kontrolliga seotud korraldusasutus: (a)
kontrollib, et kaasrahastatavad tooted on tarnitud
ja teenused osutatud ning et toetusesaajad on deklareeritud kulud tasunud ning
et kulud vastavad kohaldatavatele liidu ja riiklikele õigusnormidele,
rakenduskavale ning toimingu toetuse tingimustele; (b)
tagab, et artikli 23 lõike 1 punkti a alusel
hüvitatavate toimingute rakendamisse kaasatud toetusesaajad kasutavad eraldi
raamatupidamissüsteemi või vastavaid raamatupidamiskoode kõigi toiminguga
seotud tehingute kohta; (c)
rakendab tõhusaid ja proportsionaalseid
pettusevastaseid meetmeid, arvestades kindlakstehtud riske; (d)
loob menetlused, millega tagatakse, et kõiki
kulusid ja auditeid puudutavaid dokumente, mida on vaja piisava kontrolljälje
tagamiseks, hoitakse kooskõlas artikli 26 punkti g nõuetega; (e)
koostab juhtkonna kinnitava avalduse ja finantsmääruse
artikli 56 lõike 5 punktides a ja b osutatud aastaaruande. 5. Lõike 4 punkti a
alusel teostatav kontrollimine hõlmab järgmisi menetlusi: (a)
toetusesaajate iga hüvitamistaotluse
halduskontroll; (b)
kohapealne kontroll. Kohapealse kontrollimise sagedus ja ulatus peab
olema proportsionaalne toimingule eraldatava avaliku sektori toetuse summa ning
juhtimis- ja kontrollisüsteemi tervikuna ohustava riski tasemega, mille
auditeerimisasutus kontrollimiste ja auditite käigus kindlaks on teinud. 6. Üksikute toimingute
kohapealseid kontrollimisi lõike 5 punkti b tähenduses võidakse teha valimi
alusel. 7. Kui korraldusasutus on
rakenduskava raames ühtlasi toetusesaaja, peab lõike 4 punktis a
osutatud kontrollimiste korraldamisel tagama piisava ülesannete lahususe. 8. Komisjon võtab artikli 59
kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse lõike 2
punktis c osutatud teabevahetuse üksikasjalikud eeskirjad. 9. Komisjon võtab artikli 59
kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse lõike 4
punktis d osutatud kontrolljälje korda puudutavad eeskirjad. 10. Komisjon võtab
rakendusaktidega vastu lõike 4 punktis e osutatud juhtkonna kinnitava
avalduse vormi. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 60
lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. Artikkel 30 Sertifitseerimisasutuse
ülesanded Sertifitseerimisasutuse ülesanded on
järgmised: 1. koostada ja esitada
komisjonile maksetaotlusi ning tõendada, et need lähtuvad usaldusväärsetest
raamatupidamissüsteemidest, rajanevad kontrollitavatel tõendavatel dokumentidel
ning neid on kontrollinud korraldusasutus; 2. koostab finantsmääruse
artikli 56 lõike 5 punkti a osutatud aastaaruande. 3. tõendada aastaaruannete
terviklikkust, täpsust ja õigsust ning seda, et arvestuskannetesse kantud kulud
vastavad kohaldatavatele liidu ja siseriiklikele eeskirjadele ning et need on
tehtud seoses toimingutega, mis on rahastamiseks välja valitud vastavalt
rakenduskava suhtes kohaldatavatele kriteeriumidele ning on vastavuses liidu ja
siseriiklike eeskirjadega; 4. tagada sellise süsteemi
olemasolu, milles kirjendatakse ja salvestatakse elektroonilisel kujul iga
toimingu raamatupidamisandmikud ning mis toetab kõiki andmeid, mida on vaja, et
koostada maksetaotlusi ja raamatupidamise aastaaruandeid, sealhulgas
sissenõutavate summade, sissenõutud summade ning toimingu või rakenduskava kogu
toetuse või selle osa tühistamise järel tühistatud summade andmikud; 5. maksetaotluste koostamise ja
esitamise puhul tagada, et ta on saanud korraldusasutuselt piisavalt teavet
kuludega seotud menetluste ja teostatud kontrollimiste kohta; 6. arvestada maksetaotluste
koostamisel ja esitamisel kõikide auditeerimisasutuse poolt või tema vastutusel
teostatud auditite tulemusi; 7. hoida elektroonilisel kujul
raamatupidamisandmikke komisjonile deklareeritud kulude ja toetusesaajatele
makstud vastava avaliku sektori toetuse kohta; 8. pidada arvestust sissenõutud
summade ning toimingu või rakenduskava kogu toetuse või selle osa tühistamise
järel tühistatud summade kohta. Sissenõutud summad makstakse liidu
üldeelarvesse tagasi enne rakenduskava lõpetamist, arvates need maha kulude
järgmisest eelarvestusest. Artikkel 31 Auditeerimisasutuse
ülesanded 1. Auditeerimisasutus tagab, et
auditeeritakse haldus- ja kontrollisüsteeme, sobivat toiminguvalimit ning raamatupidamise
aastaaruandeid. Komisjonile antakse volitus võtta artikli 59
kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse tingimused, millele
auditid peavad vastama. 2. Kui auditeid teostab asutus,
mis ei ole auditeerimisasutus, tagab auditeerimisasutus, et taolisel asutusel
on tegevuses vajalik sõltumatus. 3. Auditeerimisasutus tagab, et
auditeerimisel võetakse arvesse rahvusvaheliselt tunnustatud
auditeerimisstandardeid. 4. Auditeerimisasutus koostab
kuue kuu jooksul rakenduskava vastuvõtmisest auditistrateegia auditite
teostamiseks. Auditistrateegias kirjeldatakse auditeerimismetoodikat,
toiminguauditite valimivõtumeetodit ja auditite kavandamist jooksvaks
aruandeaastaks ning kaheks järgmiseks aruandeaastaks. Auditistrateegiat
ajakohastatakse igal aastal alates 2016. aastast kuni 2022. aastani
(kaasa arvatud). Auditeerimisasutus esitab auditistrateegia komisjonile, kui
viimane seda taotleb. 5. Auditeerimisasutus koostab: (a)
audiitori järeldusotsuse vastavalt finantsmääruse
artikli 56 lõikele 5; (b)
iga-aastase kontrolliaruande, milles kirjeldatakse
eelmise aruandeaasta vältel teostatud auditite tähelepanekuid. Punkti b kohases aruandes kirjeldatakse
juhtimis- ja kontrollisüsteemis tuvastatud puudusi ning rakendatud või
rakendamiseks kavandatavaid parandusmeetmeid. 6. Komisjon võtab
rakendusaktidega vastu auditistrateegia, audiitori järeldusotsuse ja
iga-aastase kontrolliaruande ning lisaks ka lõikes 4 osutatud
valimimeetodi näidised. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 60
lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. 7. Rakenduseeskirjad komisjoni
ametnike või komisjoni volitatud esindajate tehtud auditite jooksul kogutavate
andmete kasutamise kohta võtab komisjon vastu artikli 60 punktis 3
osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Artikkel 32 Korraldus-
ja sertifitseerimisasutuse määramise menetlus 1. Liikmesriigid teatavad
komisjonile korraldus- ja vajaduse korral sertifitseerimisasutuse määramisest
kuue kuu jooksul rakenduskava vastuvõtmise otsuse tegemisest. 2. Lõikes 1 osutatud
määramine põhineb auditiaruandel ja audiitori järeldusotsusel, mille koostab
sõltumatu auditeerimisasutus, kes hindab juhtimis- ja kontrollisüsteemi,
sealhulgas vahendusasutuste rolli selles, ning süsteemi vastavust
artiklitele 26, 27, 29 ja 30 kooskõlas sisekeskkonda, kontrollimeetmeid,
teavet ja kommunikatsiooni ning järelevalvet puudutavate kriteeriumidega, mis
komisjon on delegeeritud õigusaktidega kehtestanud vastavalt artiklile 59. 3. Sõltumatu auditeerimisasutus
teeb oma tööd, võttes arvesse rahvusvaheliselt tunnustatud
auditeerimisstandardeid. 4. Liikmesriigid võivad
otsustada, et käesoleva määruse kohaldamisel loetakse määratuks korraldusasutus
või sertifitseerimisasutus, mis on määratud ESFi kaasrahastatava rakenduskava
teostamiseks määruse (EL) nr [vaesusevastast võitlust käsitlev määrus] alusel. Komisjon võib kahe kuu jooksul lõikes 1
osutatud teatise kättesaamisest taotleda sõltumatu auditeerimisorgani aruannet
ja järeldusotsust ning juhtimis- ja kontrollisüsteemi kirjeldust. Komisjon võib teha tähelepanekuid kahe kuu jooksul
dokumentide kättesaamisest. 5. Liikmesriik teostab määratud
asutuse järelevalvet ja tühistab tema määramise ametliku otsusega, kui ei
täideta enam üht või enamat lõikes 2 osutatud kriteeriumi, välja arvatud juhul,
kui katseaja jooksul, mille liikmesriik määrab sõltuvalt probleemi tõsidusest,
võtab asutus vajalikke parandusmeetmeid. Liikmesriik teatab komisjonile
viivitamata igast juhust, mil ta kehtestab määratud asutusele katseaja või
otsustab määramise tühistada. Artikkel 33 Komisjoni
volitused ja vastutusalad 1. Komisjon veendub kättesaadava
teabe, sealhulgas korraldus- ja sertifitseerimisasutuse määramist puudutava
teabe, juhtkonna iga-aastase kinnitava avalduse, iga-aastaste
kontrolliaruannete, iga-aastase audiitori järeldusotsuse, rakendamise
aastaaruande ja riiklike ning liidu asutuste auditite alusel, et liikmesriigid
on loonud juhtimis- ja kontrollisüsteemid, mis vastavad käesolevale määrusele
ja et need süsteemid toimivad rakenduskava teostamise ajal tõhusalt. 2. Piiramata liikmesriikide
teostatavate auditite kohaldamist, võivad komisjoni ametnikud või komisjoni
volitatud esindajad teostada kohapealseid auditeid või kontrollimisi, teatades
sellest piisavalt ette. Taolised auditid võivad hõlmata rakenduskava või selle
osa juhtimis- ja kontrollisüsteemi tõhusa toimimise kontrolli ning toimingute
või rakenduskavade usaldusväärse finantsjuhtimise hindamist. Taolistes
auditites võivad osaleda liikmesriikide ametnikud või volitatud esindajad. Komisjoni ametnikud või komisjoni volitatud esindajad,
kes on nõuetekohaselt volitatud kohapealseid auditeid teostama, peavad pääsema
ligi kõikidele abifondist toetatavate toimingutega või juhtimis- ja
kontrollisüsteemiga seotud andmikele, dokumentidele ja metaandmetele, olenemata
kandjast, millele need on salvestatud. Liikmesriigid esitavad komisjonile
taotluse alusel selliste andmike, dokumentide ja metaandmete koopiad. Käesolevas lõikes kirjeldatud õigused ei mõjuta
siseriiklike õigusnormide kohaldamist, milles teatavate toimingute tegemise
õigus on siseriiklike õigusaktidega selleks määratud ametnikel. Komisjoni
ametnikud ja volitatud esindajad ei osale muu hulgas liikmesriigi õigussätete
raames koduvisiitidel ega isikute ametlikul küsitlemisel. Neil on siiski
juurdepääs sel teel saadud teabele. 3. Komisjon võib liikmesriigilt
nõuda meetmete võtmist, mis on vajalikud juhtimis- ja kontrollisüsteemide
tõhusa toimimise või kulutuste nõuetekohasuse tagamiseks kooskõlas käesoleva
määrusega. 4. Komisjon võib liikmesriigilt
nõuda abifondist rahastatavate toimingute valiku või rakendamise või juhtimis-
ja kontrollisüsteemi toimimise kohta komisjonile esitatud kaebuse
kontrollimist. Artikkel 34 Koostöö
auditeerimisasutustega 1. Komisjon teeb
auditeerimisasutustega koostööd nende auditeerimiskavade ja -meetodite
koordineerimiseks ning annab neile viivitamata teada juhtimis- ja
kontrollisüsteemide auditite tulemustest. 2. Komisjon ja
auditeerimisasutus kohtuvad korrapäraselt ning vähemalt kord aastas, kui ei ole
lepitud kokku teisiti, et tutvuda iga-aastase kontrolliaruande ja
auditiarvamuse ja auditistrateegiaga ning vahetada arvamusi juhtimis- ja
kontrollisüsteemide täiustamisega seotud küsimustes. VI jaotis. FINANTSJUHTIMINE,
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE KONTROLL JA HEAKSKIITMINE, FINANTSKORREKTSIOONID NING
KULUKOHUSTUSTEST VABASTAMINE Peatükk 1 Finantsjuhtimine Artikkel 35 Eelarvelised
kulukohustused Liidu eelarvelised kulukohustused iga
rakenduskava suhtes määratakse iga-aastaste osamaksetega ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014
kuni 31. detsembrini 2020. Komisjoni otsus, millega rakenduskava
vastu võetakse, kujutab endast rahastamisotsust finantsmääruse artikli 81
lõike 2 tähenduses, ning kui see on asjaomasele liikmesriigile teatavaks
tehtud, siis ka juriidilist kulukohustust finantsmääruse tähenduses. Esimese osamakse eelarveline kulukohustus
võetakse pärast seda, kui komisjon on rakenduskava heaks kiitnud. Järgnevate osamaksete eelarvelised
kulukohustused võtab komisjon igal aastal enne 1. maid, lähtudes teises
lõigus osutatud otsusest, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse finantsmääruse
artiklit 13. Artikkel 36 Komisjoni
tehtud väljamaksed 1. Komisjon teeb abifondist
toetuse osamakseid igale rakenduskavale kooskõlas eelarveassigneeringutega ja
vabade vahendite olemasolul. Iga makse kirjendatakse abifondi varaseimatele
avatud eelarvelistele kulukohustustele. 2. Maksed tehakse eel- ja
vahemaksetena, vajaduse korral aastabilansi maksena ning lõppmaksena. Artikkel 37 Vahemaksed
ning aastabilansi- ja lõppmakse tegemine 1. Komisjon hüvitab
vahemaksetena 90 % summast, mis saadakse, kui maksetaotlusse kantud
avaliku sektori abikõlblikele kuludele kohaldatakse rakenduskava vastuvõtmise
otsuses sätestatud kaasrahastamise määra. Aastabilanss määratakse kooskõlas
artikli 47 lõikega 2. 2. Olenemata artiklist 19 ei
tohi liidu toetus vahe- ja lõppmaksete kaudu olla suurem kui abifondist
eraldatava toetuse maksimaalne summa, nagu on sätestatud komisjoni otsuses,
millega rakenduskava heaks kiidetakse. 3. Komisjoni eelmaksete ja
vahemaksete ning komisjoni aastabilansi kumulatiivsumma ei tohi ületada 95 %
abifondi toetusest rakenduskavale. 4. Kui saavutatakse ülempiir 95 %,
jätkavad liikmesriigid maksetaotluste edastamist komisjonile. Artikkel 38 Maksetaotlused
komisjonile 1. Komisjonile esitatavas
maksetaotluses esitatakse kogu teave, mida on komisjonil vaja
raamatupidamisaruannete koostamiseks kooskõlas finantsmääruse artikli 65
lõikega 1. 2. Maksetaotlustes peab kogu
rakenduskava kohta ja artikli 25 lõikes 2 osutatud tehnilise abi kohta
sisalduma: (a)
toimingute rakendamisel toetusesaajate poolt kantud
ja makstud abikõlblike kulude summat, nagu see on sertifitseerimisasutuste
arvestuskannetes kirjendatud; (b)
toimingute rakendamisel saadud avaliku sektori
abikõlblikke kulusid, nagu need on sertifitseerimisasutuste arvestuskannetes
kirjendatud; (c)
vastavat abikõlblikku avaliku sektori panust, mis
on toetusesaajatele makstud, nagu see on sertifitseerimisasutuste
arvestuskannetes kirjendatud. 3. Maksetaotlusse kantud
kulutusi tõendatakse maksekviitungitega või samaväärse tõendusjõuga
raamatupidamisdokumentidega. Artikli 23 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud
toetusvormide korral on maksetaotlusse kantavateks summadeks korraldusasutuse
poolt toetusesaajale makstud summad. 4. Komisjon võtab
rakendusaktidega vastu maksetaotluste vormi. Kõnealused rakendusaktid võetakse
vastu kooskõlas artikli 60 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. Artikkel 39 Toetusesaajatele
makstavad toetused 1. Korraldusasutus tagab, et
partnerorganisatsioonidest toetusesaajad saavad toetust rahavoona, mis
võimaldab neil oma toiminguid nõuetekohaselt läbi viia. 2. Korraldusasutus tagab, et
toetusesaajad saavad avaliku sektori toetuse kogusumma kätte võimalikult
kiiresti ja täiel määral ning igal juhul enne vastavate kulude lisamist
maksetaotlusse. Sellest summast ei arvata midagi maha ega peeta kinni
täiendavaid erimakse ega muid samaväärse toimega makse, mis võiksid neid
summasid toetusesaajate jaoks vähendada. Artikkel 40 Euro
kasutamine 1. Liikmesriigi esitatud
rakenduskavas sätestatud summade, kuluaruannete, maksetaotluste,
raamatupidamise aastaaruannete ning iga-aastastes ja lõplikes
rakendusaruannetes esitatud kulude vääring on euro. 2. Liikmesriigid, kes ei ole
maksetaotluse esitamise päevaks eurot kasutusele võtnud, konverteerivad riigi
vääringus tehtud kulud eurodesse. See summa konverteeritakse eurodesse,
kasutades komisjoni selle kuu raamatupidamise vahetuskurssi, millal kulu kanti
korraldusasutuse raamatupidamisarvestusse. Komisjon avaldab konverteerimiskursi
igakuiselt elektrooniliselt. 3. Kui liikmesriik võtab kasutusele
euro, kohaldatakse lõikes 1 sätestatud konverteerimiskorda jätkuvalt
kõikide kulude suhtes, mille korraldusasutus on raamatupidamisarvestusse
kandnud enne riigi vääringu ja euro vahelise kindlaksmääratud
konverteerimiskursi jõustumise kuupäeva. Artikkel 41 Maksed
ja eelmaksete tasaarveldamine 1. Pärast rakenduskava
vastuvõtmise otsust teeb komisjon eelmakse 11 % ulatuses abifondi
toetusest asjaomasele rakenduskavale. 2. Eelmakseid kasutatakse ainult
maksete tegemiseks toetusesaajatele rakenduskava rakendamisel. Need tehakse
vastutavale asutusele sellel otstarbel viivitamatult kättesaadavaks. 3. Kui asjaomase rakenduskavaga
seotud maksetaotlust ei ole saadetud 24 kuu jooksul alates kuupäevast, mil
komisjon tegi esimese eelmakse, makstakse kogu eelmaksena tasutud summa
komisjonile tagasi. Selline tagasimakse ei mõjuta ühenduse toetust asjaomasele
rakenduskavale. 4. Esialgse eelmaksena makstud
summad kantakse komisjoni raamatupidamisarvestusest välja tervikuna hiljemalt
pärast rakenduskava lõpetamist. Artikkel 42 Tähtaeg
vahemaksetaotluste esitamiseks ja tasumiseks 1. Sertifitseerimisasutus esitab
korrapäraselt vahemaksetaotluse, mis hõlmab summasid, mis on kirjendatud tema
arvestuskannetes 30. juunil lõppeval aruandeaastal toetusesaajatele
tasutud avaliku sektori toetusena. 2. Sertifitseerimisasutus esitab
lõpliku vahemaksetaotluse 31. juuliks pärast eelmise aruandeaasta lõppu ja
igal juhul enne järgmise aruandeaasta esimest vahemaksetaotlust. 3. Esimest vahemakse taotlust ei
saa esitada enne, kui komisjonile on teatatud korraldusasutuse ja
sertifitseerimisasutuse määramisest vastavalt artikli 32 lõikele 1. 4. Vahemakseid ei saa teha
rakenduskavale, mille kohta ei ole komisjonile saadetud rakendamise
aastaaruannet vastavalt artiklile 11. 5. Vabade vahendite olemasolul
teeb komisjon vahemaksed hiljemalt 60 päeva jooksul pärast kuupäeva, mil
maksetaotlus komisjonis registreeritakse. Artikkel 43 Maksetähtaja
edasilükkamine 1. Volitatud eelarvevahendite
käsutaja finantsmääruse tähenduses võib vahemakse nõude maksetähtaja
maksimaalselt üheksaks kuuks edasi lükata järgmistel tingimustel: (a)
kui liikmesriigi või liidu auditeerimisasutuse
andmetel on tõendeid, mis võimaldavad väita, et juhtimis- ja kontrollisüsteemi
toimimises on märkimisväärseid puudusi; (b)
volitatud eelarvevahendite käsutaja peab korraldama
täiendava kontrollimise pärast temani jõudnud teavet, et tõendatud kuluaruandes
sisalduvad kulud on seotud eeskirjade eiramisega, millel on rängad rahalised
tagajärjed; (c)
jäetakse esitamata üks artikli 45 lõikes 1
nõutavatest dokumentidest. 2. Volitatud eelarvevahendite
käsutaja võib piirata edasilükkamist nii, et see puudutab ainult kulude seda
osa, mis on hõlmatud lõikes 1 osutatud asjaoludega seotud maksenõudega.
Volitatud eelarvevahendite käsutaja teatab liikmesriigile ja korraldusasutusele
viivitamata edasilükkamise põhjusest ja palub neil olukorda parandada.
Volitatud eelarvevahendite käsutaja lõpetab edasilükkamise niipea, kui on
võetud vajalikud meetmed. Artikkel 44 Maksete
peatamine 1. Komisjon võib vahemaksed täielikult
või osaliselt peatada järgmistel juhtudel: (a)
rakenduskava juhtimis- ja kontrollsüsteemis on
suuri puudusi, mille suhtes ei ole rakendatud parandusmeetmeid; (b)
tõendatud kuluaruandes sisalduvad kulud on seotud
eeskirjade eiramisega, millel on rängad rahalised tagajärjed, mida ei ole
kõrvaldatud; (c)
liikmesriik ei ole rakendanud vajalikke meetmeid
olukorra parandamiseks, mis on tinginud artikli 43 kohase edasilükkamise; (d)
järelevalvesüsteemi kvaliteedis ja usaldusväärsuses
või andmetes näitajate kohta on suuri puudusi; 2. Komisjon võib otsustada
rakendusaktide alusel peatada kõik vahemaksed või osa nendest pärast seda, kui
ta on andnud liikmesriigile võimaluse esitada oma tähelepanekud. 3. Komisjon lõpetab kõikide või
mõnede vahemaksete peatamise, kui liikmesriik on rakendanud peatamise
lõpetamiseks vajalikud meetmed. Peatükk 2. Raamatupidamisarvestuse kontroll
ja heakskiitmine Artikkel 45 Andmete
esitamine 1. Alates aastast 2015 kuni
aastani 2022 (k.a) esitavad määratud asutused majandusaasta lõpule järgnenud
aasta 15. veebruariks komisjonile järgmised dokumendid ja teabe kooskõlas
finantsmääruse artikliga 56: (a)
vastavalt artiklile 32 akrediteeritud asjaomaste
asutuste tõendatud raamatupidamise aastaaruanded, nagu on osutatud
finantsmääruse artikli 56 lõikes 5; (b)
juhtkonna kinnitav avaldus, nagu on osutatud
finantsmääruse artikli 56 lõikes 5; (c)
iga-aastane kokkuvõte lõplikest audititest ja
tehtud kontrollimistest, sealhulgas tuvastatud vigade ja nõrkuste olemuse ja
ulatuse analüüs ning võetud või kavandatud parandusmeetmed; (d)
määratud sõltumatu auditeerimisorgani koostatud
audiitori järeldusotsus, nagu on osutatud finantsmääruse artikli 56 lõikes 5,
ning kontrolliaruanne, milles kirjeldatakse järeldusotsuses käsitletud
aruandeaasta suhtes tehtud auditite tähelepanekuid. 2. Komisjoni taotlusel esitab
liikmesriik komisjonile täiendavat teavet. Kui liikmesriik ei esita soovitud
teavet tähtajaks, mille komisjon esitamiseks on määranud, võib komisjon teha
oma otsuse raamatupidamisarvestuse heakskiitmise kohta tema valduses olevate
andmete põhjal. Artikkel 46 Raamatupidamisaruannete
sisu 1. Iga rakenduskava tõendatud
raamatupidamise aastaaruanded hõlmavad aruandeaastat ja sisaldavad kogu
rakenduskava kohta ja artikli 25 lõikes 2 osutatud tehnilise abi kohta
järgmist: (a)
toimingute rakendamisel toetusesaajate kantud ja
makstud abikõlblike kulude kogusummat, nagu see on sertifitseerimisasutuse
arvestuskannetes kirjendatud, toimingute rakendamisel kantud avaliku sektori
abikõlblike kulude kogusummat ja vastavat toetusesaajatele makstud avaliku
sektori abikõlbliku toetuse summat; (b)
aruandeaasta jooksul tühistatud ja sissenõutud
summasid, aruandeaasta lõpu seisuga sissenõudmisele kuuluvaid summasid ja
summasid, mida ei ole võimalik tagasi saada; (c)
punktist a lähtuvalt teatavaks tehtud kulude
ja sama aruandeaasta maksetaotlustel deklareeritud kulude vastavusse viimist
koos mis tahes erinevuste selgitusega. 2. Sertifitseerimisasutus võib
määrata raamatupidamisarvestuses eraldise, mis ei ületa 5 % kogukuludest
maksetaotlustel, mis on esitatud konkreetse aruandeaasta kohta, kui
auditeerimisasutusel on kulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta menetlus
pooleli. Selle eraldise summa arvatakse välja lõike 1 punktis a
osutatud abikõlblike kulude kogusummast. Summad arvatakse lõplikult sisse
järgmise aasta iga-aastastesse raamatupidamisannetesse või neist välja. Artikkel 47 Raamatupidamisarvestuse
kontroll ja heakskiitmine 1. Aruandeperioodi lõpule
järgnenud aasta 30. aprilliks teeb komisjon otsuse rakenduskava jaoks
artikli 28 kohaselt määratud asutuste raamatupidamisarvestuse
heakskiitmise kohta. Raamatupidamisarvestuse heakskiitmise otsus hõlmab
esitatud raamatupidamisaruannete terviklikkust, täpsust ning õigsust ega piira
edaspidiste finantskorrektsioonide kohaldamist. 2. Abifondist aruandeaastal tasumisele
kuuluva summa arvutamiseks võtab komisjon arvesse: (a)
artikli 46 lõike 1 punktis a
osutatud arvestuskannetes kirjendatud, toimingute rakendamisel kantud avaliku
sektori abikõlblikke kulusid, millele kohaldatakse artiklis 18 määratletud
kaasrahastamismäära; (b)
komisjoni poolt selle aruandeaasta jooksul tehtud
maksete kogusummat, mis koosneb vahemaksete summadest, mille komisjon on
tasunud vastavalt artikli 37 lõikele 1 ja artiklile 19. 3. Raamatupidamisarvestuse
heakskiidu tulemusena liikmesriigilt tagasinõudmisele kuuluva aastase jääksumma
kohta esitab komisjon sissenõudekorralduse. Liikmesriigile tasuda tulev aastane
jääksumma liidetakse järgmisele vahemaksele, mille komisjon teeb pärast
raamatupidamise kontrolli ja heakskiitu. 4. Kui liikmesriigist tingitud
põhjustel ei ole komisjonil võimalik raamatupidamisarvestust heaks kiita
aruandeaasta lõpule järgnenud aasta 30. aprilliks, teatab komisjon
liikmesriigile meetmetest, mis tuleb korraldus- või auditeerimisasutusel
rakendada, või täiendavatest juurdlustest, mille teostamist komisjon kavandab
artikli 33 lõigete 2 ja 3 alusel. 5. Komisjon tasub aastabilansi
lähtuvalt raamatupidamisarvestuses deklareeritud kuludest, millest arvatakse
maha komisjonile deklareeritud kulude suhtes tehtud eraldis, mille suhtes korraldatakse
auditeerimisasutuses ärakuulamismenetlus. Artikkel 48 Dokumentide
kättesaadavus 1. Korraldusasutus tagab, et
toiminguid puudutavad tõendavad dokumendid tehakse komisjonile ja Euroopa
Kontrollikojale taotluse korral kättesaadavaks kolme aasta vältel. Kolmeaastane
periood algab selle aasta 31. detsembril, mil komisjon teeb
raamatupidamisarvestuse heakskiitmise otsuse vastavalt artiklile 47, või
hiljemalt lõppmaksete tasumise kuupäevast. Kolmeaastane periood katkestatakse kas haldus- ja
kohtumenetluste korral või komisjoni nõuetekohaselt põhjendatud taotluse
alusel. 2. Dokumente säilitatakse kas
originaalide või originaalide tõestatud koopiate kujul või üldtunnustatud
andmekandjatel, sealhulgas originaaldokumentide elektrooniliste versioonide või
üksnes elektroonilises versioonis dokumentide kujul. 3. Dokumente säilitatakse kujul,
mis võimaldab andmesubjekte tuvastada, ainult seni, kuni see on vajalik andmete
kogumise või hilisema töötlemise eesmärkide jaoks. 4. Komisjonile antakse volitus
võtta artikli 59 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, milles
sätestatakse, milliseid andmekandjaid võib lugeda üldtunnustatuks. 5. Menetluse, millega
tunnistatakse üldtunnustatud andmekandjatel säilitatavate dokumentide vastavust
originaaldokumendile, näevad ette siseriiklikud ametiasutused ning see tagab,
et säilitatavad versioonid on kooskõlas riiklike juriidiliste nõuetega ja neid
saab auditeerimisel kasutada. 6. Kui dokumendid on olemas
üksnes elektroonilisel kujul, peavad kasutatavad arvutisüsteemid vastama tunnustatud
turvanormidele, mis tagavad säilitatavate dokumentide vastavuse riiklikele
juriidilistele nõuetele ja võimaluse neid auditeerimisel kasutada. Artikkel 49 Lõpetamisdokumentide
esitamine ja lõppmaksete tasumine 1. Liikmesriigid esitavad 30. septembriks
2023 järgmised dokumendid: (a)
lõppmaksetaotlus; (b)
rakenduskava lõplik rakendusaruanne ning (c)
dokumendid artikli 45 lõikes 1 osutatud
viimase aruandeaasta kohta (1. juulist 2022 kuni 30. juunini 2023). 2. Lõppmaksed tasutakse
hiljemalt kolme kuu jooksul pärast viimase aruandeaasta raamatupidamisaruande
heakskiitmise kuupäeva või ühe kuu jooksul pärast rakenduskava lõpliku
rakendussaruande vastuvõtmise kuupäeva, olenevalt sellest, kumb tähtpäev on
hilisem. Peatükk 3. Finantskorrektsioonid ja
sissenõudmised Artikkel 50 Liikmesriikide
tehtavad finantskorrektsioonid 1. Eeskirjade eiramise uurimine
ja nõutavate finantskorrektsioonide ning tagasinõudmiste tegemine on esmajoones
liikmesriikide ülesanne. Süstemaatilise eeskirjade eiramise korral laiendab
liikmesriik uurimist, et see hõlmaks kõiki toiminguid, mida eeskirjade eiramine
võib mõjutada. 2. Liikmesriik teeb toimingutes
või rakenduskavades avastatud üksiku või süstemaatilise eeskirjade eiramisega
seoses nõutavad finantskorrektsioonid. Finantskorrektsioonid seisnevad avaliku
sektori toetuse täielikus või osalises tühistamises toimingule või
rakenduskavale. Liikmesriik võtab arvesse eeskirjade eiramise olemust ja
keerukust ning abifondile tekitatud rahalist kahju ja kohaldab
proportsionaalseid korrektsioone. Korraldusasutus kirjendab
finantskorrektsioonid selle aruandeaasta raamatupidamisaruannetesse, mille
jooksul tühistamine otsustatakse. 3. Abifondi toetuse osamakseid,
mis tühistatakse kooskõlas lõikega 2, võib liikmesriik kasutada uuesti
asjaomase rakenduskava piires sõltuvalt lõikest 4. 4. Toetuse osamakset, mis
tühistatakse kooskõlas lõikega 2, ei või kasutada uuesti ühegi toimingu
tarvis, millele on kohaldatud korrektsiooni, või kui finantskorrektsioon
tehakse süstemaatilise eeskirjade eiramise eest, siis mitte ühegi toimingu
tarvis, mida see süstemaatiline eeskirjade eiramine puudutas. 5. Komisjoni finantskorrektsioon
ei piira liikmesriigi kohustust nõuda tagasimakseid sisse käesoleva artikli
alusel. Artikkel 51 Komisjoni
tehtavad finantskorrektsioonid 1. Komisjon teeb
finantskorrektsioone rakendusaktide abil, tühistades osa liidu eraldisest
rakenduskavale või kogu sellise eraldise ning nõudes liikmesriigilt summad
tagasi, et välistada liidu vahenditest selliste kulutuste finantseerimine, mis
rikuvad liidu või liikmesriigi seadusi, sealhulgas seoses komisjoni või Euroopa
Kontrollikoja tuvastatud vajakajäämistega liikmesriikide juhtimis- ja
kontrollisüsteemides. 2. Kohalduva liidu või riiklike
seaduste rikkumisega kaasneb finantskorrektsioon ainult juhul, kui on täidetud
üks järgmistest tingimustest: (a)
rikkumine on mõjutanud või oleks mõjutanud
korraldusasutuse otsust toimingu väljavalimise kohta abifondist toetuse
saamiseks; (b)
rikkumine on mõjutanud või oleks võinud mõjutada
kulude summat, mis deklareeriti hüvitamiseks liidu eelarvest. Artikkel 52 Komisjoni
finantskorrektsioonide kriteeriumid 1. Komisjon teeb
finantskorrektsioone, kui ta leiab pärast vajalikke kontrollitoiminguid, et (a)
rakenduskava juhtimis- ja kontrollisüsteemis on
suuri puudusi, mis ohustavad rakenduskavale juba antud liidu toetust; (b)
liikmesriik ei ole enne käesolevas lõikes
sätestatud korrektsioonimenetluse alustamist täitnud artiklist 50
tulenevaid kohustusi; (c)
maksetaotluses sisalduvad kulud on seotud
eeskirjade eiramisega, mida liikmesriik ei ole enne käesolevas lõikes
sätestatud korrektsioonimenetluse alustamist kõrvaldanud. Komisjon teeb finantskorrektsioone igal avastatud
eeskirjade eiramise juhtumil eraldi, arvestades seejuures, kas eeskirjade
eiramine on süstemaatiline. Kui abifondilt sisse nõutud eeskirjade eiramisega
seotud kulude summat ei ole võimalik täpselt kvantifitseerida, kohaldab
komisjon ühtse määraga või ekstrapoleeritud finantskorrektsioone. 2. Lõikest 1 tuleneva
korrektsiooni summa kohta otsuse tegemisel võtab komisjon arvesse eeskirjade
eiramise olemust ja raskusastet ning rakenduskavas leitud juhtimis- ja
kontrollisüsteemide puuduste ulatust ja rahalisi tagajärgi. 3. Kui komisjoni seisukoha
aluseks on aruanded audiitoritelt, kes ei ole tema enda talitustest, teeb ta
oma järeldused rahaliste tagajärgede kohta pärast seda, kui on tutvunud
asjaomase liikmesriigi poolt artikli 50 lõike 2 alusel võetud
meetmetega, artikli 27 lõike 2 alusel saadetud teadetega ja
liikmesriigi vastustega. 4. Komisjonile antakse volitus
võtta artikli 59 kohaselt vastu delegeeritud akte, millega kehtestatakse
kohaldatava finantskorrektsiooni taseme määramise kriteeriumid. Artikkel 53 Komisjoni
finantskorrektsioonide tegemise menetlus 1. Enne finantskorrektsiooni üle
otsuse tegemist käivitab komisjon menetluse, teatades liikmesriigile
kontrollimisjärgsed esialgsed järeldused ning paludes liikmesriigil avaldada
oma seisukohad kahe kuu jooksul. 2. Kui komisjon pakub välja
finantskorrektsioonid ekstrapolatsiooni või kindla määra põhjal, antakse
liikmesriigile võimalus tõendada asjaomase dokumentatsiooni läbivaatamise abil,
et eeskirjade eiramise tegelik ulatus on komisjoni hinnatust väiksem.
Kokkuleppel komisjoniga võib liikmesriik piirata läbivaatamise ulatust üksnes
asjaomaste dokumentide asjakohase osa või valimiga. Selliseks läbivaatamiseks
lubatud aeg on kõige rohkem kaks kuud pärast lõikes 1 osutatud kahekuulist
ajavahemikku, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. 3. Komisjon võtab arvesse kõiki
tõendeid, mille liikmesriik on esitanud lõigetes 1 ja 2 sätestatud
tähtaegade jooksul. 4. Kui liikmesriik ei
aktsepteeri komisjoni esialgseid järeldusi, kutsub komisjon liikmesriigi
ärakuulamisele, tagamaks, et komisjonile on kättesaadav kogu asjakohane teave
ja kõik seisukohad, millele rajada järeldus finantskorrektsiooni kohaldamise
kohta. 5. Finantskorrektsioonide
tegemiseks võtab komisjon rakendusaktidega vastu otsuse kuue kuu jooksul alates
ärakuulamise kuupäevast või lisateabe saamise kuupäevast, kui liikmesriik
nõustub ärakuulamise järel sellist lisateavet esitama. Komisjon võtab arvesse
kõiki menetluse käigus esitatud andmeid ja tähelepanekuid. Kui ärakuulamist ei
toimu, hakatakse kuuekuulist ajavahemikku arvestama kaks kuud pärast seda, kui
komisjon on saatnud liikmesriigile kutse ärakuulamisele. 6. Kui komisjon või Euroopa
Kontrollikoda tuvastab komisjonile saadetud raamatupidamise aastaaruandeid
mõjutava eeskirjade eiramise, vähendab sellest tulenev finantskorrektsioon
abifondi toetust rakenduskavale. Artikkel 54 Tagasimaksed
liidu eelarvesse. Sissenõudmine 1. Tagasimaksed Euroopa Liidu
üldeelarvesse tuleb teha enne tähtpäeva, mis on näidatud finantsmääruse
artikli 77 alusel koostatud sissenõudekorralduses. See tähtpäev on
korralduse väljastamise kuule järgneva teise kuu viimane päev. 2. Iga hilinenud tagasimakse
puhul makstakse viivist, mida hakatakse arvestama alates tähtpäevast ja mis
lõpeb makse tegeliku tegemise päeval. Sellise viivise määr on poolteist protsendipunkti kõrgem kui määr, mida
Euroopa Keskpank kohaldab oma põhiliste refinantseerimistehingute puhul selle
kuu esimesel tööpäeval, millesse tähtpäev langeb. Artikkel 55 Rakenduskavade
proportsionaalne kontroll 1. Toimingutele, mille
abikõlblikud kulud kokku ei ületa 100 000 eurot, tehakse enne
artiklis 47 sätestatud kõikide kulude kontrollimist kõige rohkem üks
audit, mille teostab kas auditeerimisasutus või komisjon. Muudele toimingutele tehakse enne artiklis 47 sätestatud kõikide
kulude kontrollimist kõige rohkem üks audit aruandeaastas ning auditi teostab
kas auditeerimisasutus või komisjon. Käesolevad
sätted ei piira lõigete 5 ja 6 kohaldamist. 2. Toimingu auditeerimine võib
hõlmata selle kõiki etappe ja jaotusahela kõiki tasandeid; küll aga kontrollita
lõplikke toetusesaajaid, välja arvatud juhul, kui riskihindamisega tuvastatakse
eeskirjade eiramise või pettuse konkreetne oht. 3. Kui rakenduskava kõige
viimatisest audiitori järeldusotsusest ilmneb, et suuri puudusi ei ole, võib
komisjon leppida artikli 34 lõikes 2 osutatud järgmisel kohtumisel
auditeerimisasutusega kokku, et nõutava auditeerimise taset võib vähendada, nii
et see on tuvastatud tõenäosusega proportsionaalne. Taolistel juhtudel ei teosta komisjon oma kohapealseid auditeid, kui ei
ole tõendeid, mis võimaldavad väita, et juhtimis- ja kontrollisüsteemi
toimimises on märkimisväärseid puudusi, mis mõjutavad komisjonile deklareeritud
kulusid aruandeaastal, mille raamatupidamisarvestuse kohta on tehtud
heakskiitmise otsus. 4. Kui komisjon leiab, et ta
võib rakenduskava puhul kasutada auditeerimisasutuse järeldusotsust, võib ta leppida
auditeerimisasutusega kokku piirata oma kohapealseid auditeid ja auditeerida
auditeerimisasutuse tööd, kui ei ole tõendeid puudustest auditeerimisasutuse
töös aruandeaastal, mille raamatupidamisarvestuse kohta on tehtud heakskiitmise
otsus. 5. Auditeerimisasutus ja
komisjon võivad teostada toimingute auditeid mil iganes riskihindamisega
tuvastatakse konkreetne eeskirjade eiramise või pettuse oht või kui on tõendeid
suurtest puudustest rakenduskava juhtimis- ja kontrollisüsteemis ning kolme
aasta jooksul pärast rakenduskava kõikide kulude lõpetamist artikli 47
kohaselt auditivalimi raames. 6. Komisjon võib igal ajal
auditeerimisasutuse töö hindamise otstarbel teostada toimingute auditeid,
korrates selleks asjaomast auditeerimistegevust. Peatükk 4. Kulukohustustest vabastamine Artikkel 56 Kulukohustustest
vabastamise eeskirjad 1. Komisjon vabastab kohustusest
summad, mis arvutatakse rakenduskavale teise lõigu kohaselt ning mida ei ole
eelmaksete ja iga-aastaste eelmaksete, vahemaksete ja aastabilansimakse
tegemiseks ära kasutatud 31. detsembriks teisel majandusaastal, mis
järgneb rakenduskava alusel eelarvelise kulukohustuse võtmise aastale, või
mille kohta ei ole artikli 42 alusel saadetud artikli 38 kohaselt
koostatud maksetaotlust. Kulukohustustest vabastamise jaoks arvutab
komisjon asjaomase summa, liites kõigile perioodi 2015–2020 eelarvelistele
kulukohustustele ühe kuuendiku iga-aastastest eelarvelistest kulukohustustest,
mis on seotud 2014. aasta kogutoetusega. 2. Erandina lõike 1
esimesest lõigust ei kohaldata kulukohustustest vabastamise tähtaegu
iga-aastaste eelarveliste kulukohustuste suhtes, mis on seotud 2014. aasta
kogutoetusega. 3. Kui esimene iga-aastane
eelarveline kulukohustus on seotud 2015. aasta kogutoetusega, siis
erandina lõikest 1 ei kohaldata kulukohustustest vabastamise tähtaegu
iga-aastaste eelarveliste kulukohustuste suhtes, mis on seotud 2015. aasta
kogutoetusega. Sellistel juhtudel arvutab komisjon lõike 1 esimese lõigu
summa, liites kõigile perioodi 2016–2020 eelarvelistele kulukohustustele ühe
viiendiku iga-aastastest eelarvelistest kulukohustustest, mis on seotud 2015. aasta
kogutoetusega. 4. Kulukohustused, mis on 31. detsembril
2022 veel avatud, vabastatakse, kui komisjonile ei ole 30. septembriks 2023
esitatud artikli 47 lõike 2 alusel nõutavaid dokumente. Artikkel 57 Erand
kulukohustustest vabastamisel 1. Kulukohustustest
vabastamisega seotud summat vähendatakse summade võrra, mida vastutaval
asutusel ei ole olnud võimalik komisjonile deklareerida järgmistel põhjustel: (a)
toimingud on peatatud kohtumenetluse või
halduskaebusega, millel on peatav toime, või (b)
vääramatu jõud, mis mõjutab oluliselt kogu
rakenduskava või selle osa elluviimist. Vääramatut jõudu põhjusena esitavad
riiklikud ametiasutused peavad tõendama selle vääramatu jõu otsest mõju kogu
rakenduskava või selle osa rakendamisele. (c)
Vähendamist võib taotleda ühe korra, kui peatamine
või vääramatu jõud on kestnud kuni ühe aasta, või mitu korda vastavalt
vääramatu jõu kestusele või aastate arvule alates sellise kohtu- või haldusotsuse
kuupäevast, millega toimingu rakendamine peatati, kuni lõpliku kohtu- või
haldusotsuse kuupäevani. 2. Selleks et summa
deklareeritaks eelneva aasta lõpuks, saadab liikmesriik lõikes 1 osutatud
erandeid puudutavad andmed komisjonile 31. jaanuariks. Artikkel 58 Kulukohustustest
vabastamise menetlus 1. Kui on oht, et artikli 56
alusel hakatakse kohaldama kulukohustustest vabastamist, teatab komisjon
sellest liikmesriigile ja korraldusasutusele aegsasti. 2. Lähtudes andmetest, mis on
tal olemas 31. jaanuaril, teeb komisjon liikmesriigile ja
korraldusasutusele teatavaks tema valduses olevatest andmetest tuleneva
kulukohustustest vabastamise summa. 3. Liikmesriigil on kaks kuud
aega, et nõustuda kulukohustustest vabastatava summaga või esitada oma tähelepanekud. 4. Liikmesriik esitab
komisjonile 30. juuniks muudetud rahastamiskava, mis kajastab rakenduskava
jaoks asjaomaseks majandusaastaks vähendatud toetuse summat. Kui muudetud
rahastamiskava ei esitata, muudab komisjon rahastamiskava, vähendades abifondist
makstavaid toetuse osamakseid asjaomaseks majandusaastaks. 5. Komisjon muudab rakenduskava
vastuvõtmise otsust rakendusaktidega hiljemalt 30. septembril. VII
jaotis. VOLITUSTE DELEGEERIMINE, RAKENDUS- JA LÕPPSÄTTED Artikkel 59 Delegeeritud
volituste rakendamine 1. Komisjonile antakse õigus
võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Käesolevas määruses osutatud
volitused delegeeritakse määramata ajaks alates määruse jõustumise kuupäevast. 3. Niipea kui komisjon on
delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle üheaegselt teatavaks Euroopa
Parlamendile ja nõukogule. 4. Delegeeritud õigusakt jõustub
ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid
kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile
ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud
ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid
esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse kõnealust
tähtaega kahe kuu võrra. Kui pärast selle tähtaja möödumist ei ole Euroopa
Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud,
avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning see jõustub õigusaktis
sätestatud kuupäeval. Delegeeritud õigusakti võib avaldada Euroopa
Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne kõnealuse ajavahemiku möödumist
juhul, kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad teatanud komisjonile oma
kavatsusest jätta vastuväited esitamata. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab
delegeeritud õigusakti suhtes vastuväite, õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid
esitanud institutsioon peab delegeeritud õigusakti kohta esitatud vastuväiteid
põhjendama. Artikkel 60 Komiteemenetlus 1. Komisjoni abistab määruses
(EL) nr 182/2011 osutatud komitee. 2. Käesolevale lõikele
viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4. 3. Käesolevale lõikele
viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Kui komitee arvamust lõigete 2 ja 3 kohaselt
küsitakse kirjaliku menetluse teel, lõpetatakse see menetlus ilma tulemusele
jõudmata, kui arvamuse esitamiseks kehtestatud jooksul komitee eesistuja sedasi
otsustab või kui (… komitee liiget) [liikmete arv] (komitee liikmete … enamus)
[täpsustada enamus: lihthäälteenamus, kahekolmandikuline vms] seda taotleb. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon
rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011
artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku. Artikkel 61 Jõustumine Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval
pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja
vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu
nimel president eesistuja I lisa. Rakenduskava vorm Peatükk Punkt Alapunkt || Kirjeldus/Tähelepanekud || Teksti suurus (tähemärkides) 1. identifitseerimine || Selles punktis esitatakse üksnes asjaomast rakenduskava määratlevad andmed. Selgesti tuleb nimetada liikmesriik, rakenduskava nimi ja CCI number (ühtne tunnuskood) || 200 2. Rakenduskava koostamine || || 2.1. Olukorra kirjeldamine || Käsitletava materiaalse puuduse / käsitletavate materiaalsete puuduste kindlaksmääramine ja põhjendus || 4000 || Rakenduskavas käsitletavate materiaalse puuduse liikide nimetamine. || 200 2.x. Materiaalne puudus, mida käsitletakse || Iga käsitletava materiaalse puuduse liigi jaoks tuleks jätta üks lahter (ja vastavad alalahtrid) || 2.x.1 Kirjeldus || Kavandatud materiaalse abi peamised jooned ja eesmärk ning kaasnevad meetmed. || 4000 2.x.2. Riiklikud skeemid || Toetatavate riiklike skeemide kirjeldus || 2000 2.4 Muud || Muu vajalik teave || 4000 3. Rakendamine || || 3.1. Enim puudustkannatavate isikute kindlaksmääramine || Enim puudustkannatavate isikute kindlaksmääramiseks vajalike kriteeriumide väljatöötamise mehhanismi kirjeldus, vajaduse korral materiaalse puuduse liikide kaupa. || 2000 3.2 Toimingute valik || Toimingute valimise kriteeriumid ja valikumehhanismi kirjeldus, vajaduse korral materiaalse puuduse liikide kaupa. || 2000 3.3. Partnerorganisatsioonide valik || Partnerorganisatsioonide valiku kriteeriumid, vajaduse korral materiaalse puuduse liikide kaupa. || 2000 3.4. Täiendavus ESFist toetatavate meetmetega || Täiendavust (ESFist toetatavate meetmetega) tagava mehhanismi kirjeldus. || 4000 3.4. Rakenduskava rakendavad asutused || Rakenduskava rakendamist tagavate vahendite kirjeldus: korraldusasutuse, vajaduse korral sertifitseerimisasutuse ning auditeerimisasutuse ja selle asutuse kindlaksmääramine, kellele komisjon teeb makseid. || 4000 3.5. Järelevalve ja hindamine || Selles alapunktis tuleks kirjeldada rakenduskava teostamise järelevalvet. Eelkõige on vaja selgitada, kuidas näitajate abil jälgitakse rakenduskava teostamist. Näitajateks on eraldatud kuludega seotud finantsnäitajad ja toetatud toimingutega seotud väljundinäitajad. || 4000 3.6. Tehniline abi || Artikli X lõike 2 kohase tehnilise abi kavandatud kasutuse kirjeldus, sh meetmed toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks toimingute usaldusväärse finantsjuhtimise raames. || 4000 4. Finantsplaan || Selles punktis tuleb näidata: (1) tabel, kus on aasta kaupa vastavalt artiklile 18 täpsustatud abifondist eraldatava toetuse rahaliste assigneeringute summa; (2) tabel, kus on näidatud rakenduskava toetuse rahaliste assigneeringute kogusumma kogu rakenduskava tööperioodiks materiaalse puuduse liikide kaupa ja ka vastavad kaasnevad meetmed. || tekst: 1000 Andmed esitada CSV või XLS vormingus || || || || Finantsandmete
esitamise vorm (punkt 4) 4.1.1. Rakenduskava rahastamiskava, kus
näidatakse abifondi iga-aastased kohustused ja nendele vastavad riikliku
kaasrahastamise summad eurodes. || Kokku || 2014 || 2015 || …. || 2020 Abifond (a) || || || || || Riiklik kaasrahastamine (b) || || || || || Avaliku sektori abikõlblikud kulud (c) = (a) + (b) || || || || || Kaasrahastamise määr* (d) = (a) / (c) || || * Seda määra võib tabelis ümardada lähima
täisarvuni. Täpne kulude hüvitamiseks
kasutatav määr on (d). 4.1.2. Rahastamiskava,
kus näidatakse rakenduskavast antava toetuse rahaliste assigneeringute
kogusumma (eurodes) iga käsitletava materiaalse puuduse liigi ja vastavate
kaasnevate meetmete kohta. Sekkumisvaldkond || Avaliku sektori abikõlblikud kulud || || || || Kokku || || || || || Tehniline abi || || || || || Toidupuudus || || || || || sh kaasnevad meetmed || || || || || Kodutus || || || || || sh kaasnevad meetmed || || || || || Materiaalne puudus laste seas || || || || || sh kaasnevad meetmed || || || || || II LISA Kulukohustuste assigneeringute jaotus
aastate kaupa aastateks 2014–2020 FINANTSSELGITUS 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus 1.2. Asjaomased
poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise
(ABM/ABB) struktuurile 1.3. Ettepaneku/algatuse
liik 1.4. Eesmärgid
1.5. Ettepaneku/algatuse
põhjendus 1.6. Meetme
kestus ja mõju 1.7. Ettenähtud
eelarve täitmise viisid 2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve
ja aruandluse eeskirjad 2.2. Juhtimis-
ja kontrollisüsteem 2.3. Pettuse
ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE
FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase
finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 3.2. Hinnanguline
mõju kuludele 3.2.1. Üldine hinnanguline mõju
kuludele 3.2.2. Hinnanguline mõju
tegevusassigneeringutele 3.2.3. Hinnanguline mõju
haldusassigneeringutele 3.2.4. Kooskõla kehtiva
mitmeaastase finantsraamistikuga 3.2.5. Kolmandate isikute
rahaline osalus 3.3. Hinnanguline mõju tuludele FINANTSSELGITUS 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus Ettepanek:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa abifondi kohta enim
puudustkannatavate isikute jaoks 1.2. Asjaomased
poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise
(ABM/ABB) struktuurile[10] 4
Tööhõive ja sotsiaalküsimused 0406
Enim puudustkannatavad isikud 1.3. Ettepaneku/algatuse liik § Ettepanek/algatus
käsitleb uut meedet ¨ Ettepanek/algatus
käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[11] ¨ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva
meetme pikendamist ¨ Ettepanek/algatus
käsitleb ümbersuunatud meedet 1.4. Eesmärgid 1.4.1. Komisjoni mitmeaastased
strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse Abifond
edendab sotsiaalset ühtekuuluvust liidus ja aitab saavutada strateegias
„Euroopa 2020” seatud vaesuse vähendamise eesmärki. 1.4.2. Erieesmärgid ning asjaomased
tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile Erieesmärk nr 1 Lisaks
üldeesmärgile aitab rakenduskava saavutada vaesuse kõige raskemate vormide
leevendamist liidus, pakkudes enim puudustkannatavatele isikutele muud kui
rahalist toetust. Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja
eelarvestamise süsteemile 0406
Enim puudustkannatavad isikud 1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju Täpsustage, milline
peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale. Uus
rahastamisvahend võimaldab liikmesriikidel anda abi ligikaudu kahe miljoni
võrra rohkemale enim puudustkannatavale isikule aastas, mõjutades positiivselt
nende inimeste tervislikku seisundit, sotsiaalset kaasatust, tööhõivet ja
tööturgu. Enim puudustkannatavate isikute jaoks loodud Euroopa abifondi oodatav
sotsiaalne mõju on palju suurem. 1. Abifond
loob platvormi asjaomases valdkonnas tegutsejatele informatsiooni ja kogemuste
vahetamiseks, tuues seeläbi märkimisväärset kasu paljudele sidusrühmadele
protsessides osalemise seisukohast. 2. Enim puudustkannatavate isikute jaoks loodud Euroopa
abifondi rakendamine lähtuvalt tõenditest ning keskpika kuni pika perioodi
kestel rakenduskavade abil hoogustab dialoogi sidusrühmade vahel ja toetab
eesseisvaid strateegilisi lahendusi. Rakendusmehhanismide täiustamine (eelkõige
lihtsustamine ja halduskoormuse vähendamine) peaks tagama, et protsessil on
jätkuvalt oluline mõju. Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks
on praktilise seose loomise vahend Euroopa prioriteetide ja sotsiaalse
ühtekuuluvuspoliitika vahel. 1.4.4. Tulemus- ja mõjunäitajad Täpsustage, milliste
näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist. Materiaalset
toetust jagavad asutused toetuvad suurel määral vabatahtlike tööle ja
annetustele. Seepärast tuleks nii palju kui võimalik vältida rohkete aruannete
esitamise kohustuse panemist sellistele organisatsioonidele. Siiski tuleks
eeldada, et sellised organisatsioonid teavitavad oma tööst mitte ainult
komisjoni vaid ka teisi abiandjaid ja vabatahtlikke, et säilitada nende
motivatsiooni. Näitajad arutati läbi Euroopa tasandi katusorganisatsioonides ja
tunnistati piisavateks ja realistlikeks. Esimene
näitajate rühm puudutab ressursside suurust ja hõlmab järgmist: 1)
mitterahalised rakenduskava panused; 2)
rahalised vahendid, mis jagunevad allika järgi (st EL ja muud allikad). Teine
näitajate rühm puudutab kohaletoimetatud abi suurust ja näitab abipakkide,
valmistatud ja jagatud einete ja abi saanud enim puudustkannatavate isikute
arvu. Need
andmed esitab komisjonile korraldusasutus iga-aastases rakendusaruandes. Iga-aastasele
põhiaruandele lisatakse struktureeritud uuringud. Sellisteks uuringuteks annab
komisjon volituse vähemalt kaks korda rakendusperioodi kestel. Nii saadakse
ettekujutus sellest, kas toetusesaajate hulgas domineerib näiteks mõni vanuse-
või vähemusrühm jne, hinnatakse sellise mittemateriaalse toetuse olulisust, mis
ei ole tarbekaubad, nt vabatahtlike töö ja teenused, ja saadakse teada, kuidas
on rakenduskava toetusesaajaid mõjutanud. Eeldatakse, et taolise teabe aluseks
on põhjendatud arvamused, sest mõningatel juhtudel tuleb toetusesaajale
selleks, et ta abi vastu võtta saaks, tagada anonüümsus. 1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus
1.5.1. Lühi- või pikaajalises
perspektiivis täidetavad vajadused Kavandatud
meede aitab ellu viia liidu sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärki. Ettepanekus
sisalduva uue meetme õiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu
artikli 175 kolmas lõik, millega lubatakse võtta struktuurifondide
väliseid erimeetmeid. 2010. aastal
oli vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus peaaegu neljandik eurooplastest (116 miljonit
inimest). Vaesust ja sotsiaalset tõrjutust esineb liidu eri paikades erineval
määral. Need probleemid on kõige teravamad ida- ja lõunapoolsemates
liikmesriikides. Lisaks sellele, et majanduskriis on vaesuse ja sotsiaalse
tõrjutuse probleemi veelgi võimendanud, on see vähendanud osa liikmesriikide
võimet hoida sotsiaalkulusid ja -investeeringuid tasemel, mis võimaldaks
negatiivset trendi tagasi pöörata. 1.5.2. Euroopa Liidu meetme
lisandväärtus Liidu
aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” põhineb
majanduskasvu ja sotsiaalset progressi ühendaval tasakaalustatud visioonil,
mille saavutamiseks on püstitatud kõrged eesmärgid nii tööhõive ja hariduse
valdkonnas kui ka vaesuse vähendamise alal. Vaesus ja sotsiaalne tõrjutus on
strateegia „Euroopa 2020” elluviimisel kõige suuremaks takistuseks. Kuna
kavandatav meede käsitleb põhivajadusi, aitab see leevendada vaesust ja
sotsiaalset tõrjutust äärmist puudust kannatavate inimeste seas. See aitab enim
puudustkannatavatel isikutel säilitada inimväärikus ja teovõime ning seega
tugevdab sotsiaalkapitali ja sotsiaalset ühtekuuluvust kogukondades, kuhu need
inimesed kuuluvad. Olukorras,
kus majanduskriis on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleemi veelgi
võimendanud ning kahtluse all on kõikide liikmesriikide võime hoida
sotsiaalkulusid ja -investeeringuid tasemel, mis hoiaks ära sotsiaalse
ühtekuuluvuse edasise nõrgenemise ning tagaks strateegia „Euroopa 2020”
eesmärkide ja sihtnäitajate saavutamise, on vaja rakendada meetmeid ELi
tasandil. 1.5.3. Samalaadsetest kogemustest
saadud õppetunnid Kavandatav
abifond on täiesti uus rahastamisvahend. Asjakohaseks saab siiski pidada enim
puudustkannatavate inimeste jaoks mõeldud toiduabiprogrammi. Seoses
sekkumisvarude eeldatava vähenemisega on see programm minetanud oma
põhjendatuse ja see lõpetatakse koos 2013. aasta plaani täitmisega. Samas on
see abiprogramm aastate jooksul muutunud oluliseks varustusallikaks nende
organisatsioonide jaoks, kes puutuvad oma töös vahetult kokku ühiskonna kõige
vähem kindlustatud elanikega ja varustavad neid toiduga. Saadud õppetundide
kokkuvõte on ettepanekuga kaasnevas mõjuhinnangus. 1.5.4. Kooskõla ja võimalik koostoime
muude asjaomaste meetmetega Kavandatavat
Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks rahastatakse
struktuurifondidest 2 500 000 000 euro suuruses summas
majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi raames, mille koguvahendite
summa on 327 115 655 850 eurot. Euroopa abifondi enim puudustkannatavate
isikute jaoks loetakse osaks struktuurifondidest Euroopa Sotsiaalfondile
määratud eraldistest. Abifondi tegevus ei kattu juba olemasolevate
ühtekuuluvuspoliitika meetmetega, vaid täiendab neid, pakkudes ajutisi
leevendusmeetmeid, mis aitavad enim puudustkannatavatel ühiskonna liikmetel oma
elu taas rööbastele seada. Kavandatav
rahastamisvahend võib koos Euroopa Sotsiaalfondist rahastamisele kuuluvate muud
laadi toetusvormidega aidata parandada lõplike abisaajate tööalast
konkurentsivõimet ja seeläbi võimaldada neil panustada majandusse. 1.6. Meetme kestus ja mõju § Piiratud kestusega
ettepanek/algatus –
§ Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 1.1.2014–31.12.2020 –
§ Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2014–2022 ¨ Piiramatu kestusega
ettepanek/algatus –
rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku
AAAA–AAAA, –
millele järgneb täieulatuslik rakendamine. 1.7. Ettenähtud eelarve täitmise
viisid[12] ¨ Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt ¨ Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud: –
¨ rakendusametitele –
¨ ühenduste asutatud asutustele[13] –
¨ riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke
teenuseid osutavatele asutustele –
¨ isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete
meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on
kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49
tähenduses § Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega ¨ Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega ¨ Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage) Mitme
eelarvetäitmisviisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”. Märkused: 2. JUHTIMISMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse
eeskirjad Täpsustage tingimused
ja sagedus. Korraldusasutused
esitavad iga-aastased rakendusaruanded. Aruanded põhinevad andmetel ja punktis 1.4.4.
määratletud ühistel näitajatel. Sellistele aruannetele lisatakse
struktureeritud uuringud ja hinnangud, mida komisjon nõuab rakenduskava vahekokkuvõtte
ja lõpparuande lisana. Kahepoolse läbivaatamise koosolekutel hinnatakse iga
rakenduskava elluviimist. 2.2. Juhtimis- ja kontrollisüsteem
2.2.1. Tuvastatud ohud Juhtimis-
ja kontrollisüsteemi korraldus järgib suuresti ühtekuuluvuspoliitika puhul
rakendatut. Kuigi toetusesaajad ja partnerorganisatsioonid on
ühtekuuluvuspoliitikaga, eriti Euroopa Sotsiaalfondiga võrreldes erinevad, on
riskitegurid eeldatavasti sarnased. Euroopa Sotsiaalfondi puhul on
käimasolevates programmides peamisteks veaallikateks abikõlblikkus (58 %
kogu kumulatiivsest kvantifitseeritavast veamäärast), täpsus (7 %) ja
auditijälg (35 %). Selliste probleemide vältimiseks ongi määruse eelnõus
üksikasjalikult kirja pandud abikõlblikkuse eeskirjad ja rohkem kasutatud
määruses endas sätestatud kindlaid määrasid. Üheks riski suurendavaks teguriks
on asjaolu, et abi lõplikele toetusesaajatele kättetoimetamine sõltub peamiselt
vabaühendustest ja kodanikuühiskonna organisatsioonidest, millest mõned on
nõrga haldussuutlikkusega ja kasutavad suurel määral vabatahtlike tööd.
Kontrollikoda on selle probleemi juba tõstatanud seoses enim puudustkannatavate
isikute abiprogrammiga oma 2009. aasta aruandes. Sellistele
organisatsioonidele tagatakse võimalus piirduda korraldusasutuse poolt keskselt
hangitud materiaalse abi vahenditega ja maksetega kindlaksmääratud määrade
alusel. 2.2.2. Ettenähtud kontrollimeetod(id)
Lähtudes
liikmesriikidega koostöös toimuva juhtimise põhimõttest, on liikmesriikidel
esmavastutus oma juhtimis- ja kontrollisüsteemi kaudu rakenduskavades
sisalduvate toimingute rakendamise ja kontrolli eest. Liikmesriigid nimetavad
rakenduskava jaoks korraldusasutuse, sertifitseerimisasutuse ja
funktsionaalselt sõltumatu auditeerimisasutuse. Komisjonil on volitused teha
auditeid, mis keskenduvad usaldusväärse finantsjuhtimise küsimustele, et teha
järeldusi abifondi tulemuslikkuse kohta, samuti võimalus makseid katkestada ja
peatada või teha finantskorrektsioone. Ühtekuuluvuspoliitika
puhul on kontrolliga seotud ülesannete kulud (riiklikul ja piirkondlikul
tasandil, välja arvatud komisjoni kulud) hinnanguliselt ligikaudu 2 % kogu
rahastamisest. Need kulud on seotud järgmiste kontrollivaldkondadega: 1 %
tuleneb siseriiklikust koordineerimisest ja rakenduskava ettevalmistamisest, 82 %
on seotud kava juhtimisega, 4 % sertifitseerimisega ja 13 %
auditeerimisega. Ühtekuuluvuspoliitikaga
võrreldes peaks rakenduskavade puhul olema rida tegureid, mis aitavad vähendada
veamäära ja kontrollikulusid. Uus rakenduskava keskendub ainult kolmele tegevusvaldkonnale.
Ulatuslikult võetakse kasutusele lihtsustatud kuluarvestus. Toimingute liigist
ja sihtrühmadest olenevalt ei kontrollita lõplikke toetusesaajaid, välja
arvatud juhul, kui riskihindamisega tuvastatakse eeskirjade eiramise või
pettuse konkreetne oht. Kõik need tegurid üheskoos peaksid vähendama
toetusesaajate halduskoormust, samuti veamäärasid, tõstma õiguskindlust ning
seega vähendama kontrollikulusid. Praegu
on peadirektoraat EMPLi veamäär (kontrollikoja hinnangul) 2,2 %.
Hinnanguliselt peaksid eelpool kirjeldatud tegurid tooma kaasa 1 %-lise
vähenemise, alandades lõplikku veamäära rakenduskava tasandil 1,2 %-ni. 2.3. Pettuse ja eeskirjade
eiramise ärahoidmise meetmed Täpsustage
rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed Struktuurifondide
talitused koos OLAFiga on koostanud ühise pettuste ennetamise strateegia,
milles nähakse ette rida meetmeid, mida komisjon ja liikmesriigid võtavad
pettuse ärahoidmiseks ühiselt hallatavates struktuursetes meetmetes. Ühist
pettuste ennetamise strateegiat kohaldatakse ka enim puudustkannatavate isikute
jaoks loodud Euroopa abifondi suhtes. Lisaks
on komisjoni ettepanekus sõnaselge nõue võtta taolised meetmed kasutusele
artikli 32 lõike 4 alusel. See peaks suurendama pettustest
teadlikkust liikmesriikide kõikides asutustes, kes tegelevad enim
puudustkannatavate isikute jaoks loodud Euroopa abifondi juhtimise ja
kontrolliga ning seetõttu vähendama pettuse ohtu. 3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE
FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase
finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub · Olemasolevad eelarveread Järjestage
mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees
eelarveridade kaupa. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Kulu liik || Rahaline osalus Number [Nimetus] || Liigendatud/ liigendamata ([14]) || EFTA riigid[15] || Kandidaatriigid[16] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses 1 Arukas ja kaasav majanduskasv Uus rubriik alates 2014–2020 || 04.06.00.00 Enim puudust kannatavad isikud || Liigendatud || /EI || EI || EI || EI · Uued eelarveread, mille loomist taotletakse Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide
kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Kulu liik || Rahaline osalus Number [Rubriik…..] || Liigendatud/ liigendamata || EFTA riigid || Kandidaatriigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses || [XX.YY.YY.YY] || || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI 3.2. Hinnanguline mõju kuludele 3.2.1. Üldine hinnanguline mõju
kuludele Miljonites eurodes (3 kohta pärast koma) Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Number 1 || Arukas ja kaasav majanduskasv Peadirektoraat: EMPL || || || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU Tegevusassigneeringud || || || || || || || || Eelarverea nr || Kulukohustused || (1) || 343,957 || 349,166 || 353,425 || 356,742 || 359,925 || 362,704 || 365,331 || 2,491.250 Maksed || (2) || 274,038 || 277,152 || 277,152 || 277,152 || 277,152 || 277,152 || 277,152 || 1,936.950 Eelarverea nr || Kulukohustused || (1a) || || || || || || || || Maksed || (2a) || || || || || || || || Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[17] || || || || || || || || Eelarverea nr || || (3) || 1,250 || 1,250 || 1,250 || 1,250 || 1,250 || 1,250 || 1,250 || 8.750 EMPL peadirektoraadi assigneeringud KOKKU[18] || Kulukohustused || =1+1a +3 || 345,207 || 350,416 || 354,675 || 357,992 || 361,175 || 363,954 || 366,581 || 2,500.000 Maksed || =2+2a +3 || 275,288 || 278,402 || 278,402 || 278,402 || 278,402 || 278,402 || 278,402 || 1,945.700 Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || || || || || || || || Maksed || (5) || || || || || || || || Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || || || || Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi <….> assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || || || || || || || || Maksed || =5+ 6 || || || || || || || || Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki: Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || || || || || || || || Maksed || (5) || || || || || || || || Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || || || || Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma) || Kulukohustused || =4+ 6 || || || || || || || || Maksed || =5+ 6 || || || || || || || || Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 5 || „Halduskulud” Miljonites eurodes (3 kohta pärast koma) || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU DG EMPL || Personalikulud || 1,016 || 1,016 || 1,016 || 1,016 || 1,016 || 1,016 || 1,016 || 7,112 Muud halduskulud || || || || || || || || Peadirektoraat EMPL KOKKU || Assigneeringud || 1,016 || 1,016 || 1,016 || 1,016 || 1,016 || 1,016 || 1,016 || 7,112 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 1,016 || 1,016 || 1,016 || 1,016 || 1,016 || 1,016 || 1,016 || 7,112 Miljonites eurodes (3 kohta pärast koma) || || || Aasta N[19] || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || || || || || || || || Maksed || || || || || || || || 3.2.2. Hinnanguline mõju
tegevusassigneeringutele –
¨ Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist –
¨ Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis
toimub järgmiselt. Abifondi rakendamist haldavad liikmesriigid ühiselt. Ehkki
strateegilised prioriteedid seatakse ELi tasandil määrusega, antakse tegeliku
igapäevase haldamise volitused haldusasutustele. Ehkki komisjon pakub välja
ühised näitajad, teevad liikmesriigid rakenduskavade koostamisel tegelike
näitajate ettepanekud, mille komisjon heaks kiidab Seetõttu ei ole väljundite
näitajaid võimalik välja tuua enne rakenduskavade koostamist, läbirääkimist ja
kokkuleppimist 2013/2014. aastal. Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm
kohta pärast koma) Täpsustada eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU VÄLJUNDID Väljundi liik[20] || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku ERIEESMÄRK nr 1[21] || || || || || || || || || || || || || || || || Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || || Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || || Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || || Erieesmärk nr 1 kokku || || || || || || || || || || || || || || || || ERIEESMÄRK nr 2 || || || || || || || || || || || || || || || || Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || || Erieesmärk nr 2 kokku || || || || || || || || || || || || || || || || KULUD KOKKU || || || || || || || || || || || || || || || || 3.2.3. Hinnanguline mõju
haldusassigneeringutele 3.2.3.1. Kokkuvõte –
¨ Ettepanek/algatus ei hõlma
haldusassigneeringute kasutamist –
þ Ettepanek/algatus hõlmab
haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: Miljonites eurodes (3
kohta pärast koma) || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || || Personalikulud || 1,016 || 1,016 || 1,016 || 1,016 || 1,016 || 1,016 || 1,016 || 7,112 Muud halduskulud || || || || || || || || Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud kokku || 1,016 || 1,016 || 1,016 || 1,016 || 1,016 || 1,016 || 1,016 || 7,112 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5[22] välja jäävad kulud || || || || || || || || Personalikulud || 0,128 || 0,128 || 0,128 || 0,128 || 0,128 || 0,128 || 0,128 || 0,896 Muud halduskulud || 1,122 || 1,122 || 1,122 || 1,122 || 1,122 || 1,122 || 1,122 || 7,854 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud kokku || 1,250 || 1,250 || 1,250 || 1,250 || 1,250 || 1,250 || 1,250 || 8,750 KOKKU || 2,266 || 2,266 || 2,266 || 2,266 || 2,266 || 2,266 || 2,266 || 15,862 3.2.3.2. Hinnanguline personalivajadus –
¨ Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist –
þ Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist,
mis toimub järgmiselt: Hinnanguline väärtus (täisarvuna või
maksimaalselt ühe kohaga pärast koma) || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad): 04 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 8 || 8 || 8 || 8 || 8 || 8 || 8 XX 01 01 02 (delegatsioonides) || || || || || || || XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || || 10 01 05 01 (Otsene teadustegevus) || || || || || || || Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[23] XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad CA, INT, SNE) || || || || || || || XX 01 02 02 (delegatsioonide CA, INT, JED, LA ja SNE ) || || || || || || || 04 01 04 01 [24] || peakorteris[25] || 2 || 2 || 2 || 2 || 2 || 2 || 2 delegatsioonides || || || || || || || XX 01 05 02 (CA, INT, SNE kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || || 10 01 05 02 (CA, INT, SNE otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || || Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || || KOKKU || 10 || 10 || 10 || 10 || 10 || 10 || 10 XX osutab
asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele. Personalivajadused
kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate
ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse
personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite
eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. Ülesannete kirjeldus: Ametnikud ja ajutised töötajad || Aidata analüüsida, läbi rääkida, muuta ja/või koostada kinnitamiseks programmide ettepanekuid liikmesriikides. Aidata korraldada juhtimist, seiret ja kinnitatud programmide/projektide rakendamise hindamist. Tagada programme reguleerivate eeskirjade järgimine. Koosseisuvälised töötajad || Sama ja/või haldustugi 3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase
finantsraamistikuga –
¨ Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva
mitmeaastase finantsraamistikuga. –
¨ Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase
finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele
eelarveridadele ja summadele. –
¨ Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi
kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[26]. Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele
rubriikidele, eelarveridadele ja summadele. 3.2.5. Kolmandate isikute rahaline
osalus –
Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute
poolset kaasrahastamist –
Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille
hinnanguline summa on järgmine: assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast
koma) || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || Kokku Täpsustage kaasrahastav asutus || || || || || || || || Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || || || || || || || || 3.3. Hinnanguline mõju tuludele –
¨ Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju
tuludele –
¨ Ettepanekul/algatusel on järgmine
finantsmõju: –
¨ omavahenditele
–
¨ mitmesugustele tuludele Miljonites eurodes (3 kohta pärast koma) Tulude eelarverida: || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[27] Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) Artikkel …. || || || || || || || || Assigneeringud miljonites
eurodes (kolm kohta pärast koma) - (Ettepanekul/algatusel on järgmine
finantsmõju: - (omavahenditele - (mitmesugustele tuludele miljonites eurodes
(kolm kohta pärast koma) Täpsustage tuludele
avalduva mõju arvutusmeetod. [1] ELT L , , lk . [2] ELT L , , lk . [3] ELT L , , lk .
[4] EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. [5] ELT L , , lk . [6] ELT L 55, 28.2.2011, lk 13. [7] ELT L 118, 12.5.2010,
lk 1. [8] EÜT L 53, 23.2.2002,
lk 1. [9] ELT L 347, 11.12.2006, lk.1. [10] Tegevuspõhine juhtimine ehk ABM (Activity-Based Management)
ja tegevuspõhine eelarvestamise struktuur ehk ABB (Activity-Based Budgeting). [11] Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6
punktile a või b. [12] Eelarvetäitmisviise selgitatakse koos
viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html [13] Määratletud finantsmääruse artiklis 200. [14] Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud. [15] EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. [16] Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani
potentsiaalsed kandidaatriigid. [17] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või
meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne
teadustegevus, otsene teadustegevus. [18] Need assigneeringud on struktuurifondide osa [19] Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. [20] Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja
osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede
pikkus kilomeetrites jms). [21] Punktis 1.4.2 nimetatud eesmärkide „Erieesmärk/eesmärgid”
kohaselt. [22] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või
meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne
teadustegevus, otsene teadustegevus. [23] CA =Lepingulised töötajad, INT= tööhõiveasutuste kaudu
palgatud töötajad („Intérimaire”); JED = noored eksperdid delegatsioonides, LA
= kohalikud töötajad; SNE = riikide lähetatud eksperdid. [24] Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste
töötajate ülempiir (endised BA read). [25] Peamiselt struktuurifondid, Maaelu Arengu Euroopa
Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond ja Euroopa Kalandusfond. [26] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24. [27] Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud)
korral peab märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast 25 %
sissenõudmiskulude mahaarvamist.