14.3.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 76/8

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab ja jagab põhimõtet, mille kohaselt strateegia „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (1) ning „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015” (2) peavad ennast vastastikku tugevdama. Selleks on hädavajalik kaasata soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise mõõde (gender mainstreaming) ja konkreetsed meetmed seoses strateegiaga „Euroopa 2020” väljatöötatavatesse poliitikameetmete eesmärkidesse, ellurakendamisse, järgimisse ja hindamisse.

1.2

Komitee peab esmatähtsaks puuduse parandamist, et sooline võrdõiguslikkuse mõõde jäeti strateegia „Euroopa 2020” kõigis seitsmes juhtalgatuses konkreetsemalt käsitlemata. Selleks peab komitee vältimatuks kaasata soolise võrdõiguslikkuse mõõde süstemaatiliselt riiklikesse reformikavadesse ja Euroopa poolaastasse, eelkõige ajal, mil Euroopa majanduse olukord vajab poliitikameetmete senisest tulemuslikumat rakendamist ja ressursside tõhusamat kasutamist, tunnistades soolise ebavõrdsuse negatiivset mõju majanduskasvule.

1.3

Komitee toetab riigipõhiseid soovitusi, milles komisjon kutsub liikmesriike üles parandama riiklikes reformikavades ettenähtud eelarveid nii, et poliitikameetmetes arvestataks soolise võrdõiguslikkuse põhimõttega. On oluline, et läbivaatamist ja järelevalvet käsitlevatel ministrite kohtumistel tagataks kõnealuste soovituste kohaldamine ja järjepidevus ning tõstetaks esile võrdõiguslikkuse poliitikas tehtud edusamme. Selleks tuleb järjepidevalt kasutada ELi fondide, iseäranis Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid.

1.4

Komitee soovitab eraldada järgmise mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 kaudu sihipäraseid vahendeid naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks. Komitee arvates peab rahastamine olema piisav ja nähtav selle rakendamise ja läbipaistvuse tagatisena, et toetada võrdõiguslikkust soodustavaid poliitikameetmeid, tegevusi ja projekte kõigis ELi pädevusalasse kuuluvates valdkondades.

1.5

Komitee arvates tuleb erinevate konkreetsete olukordadega riikides, piirkondades ja sektorites arvestades võtta meetmeid, mille abil saab parandada olukorda ühiskonnas ja suurendada naiste osalemist tööturul, k.a ettevõtete asutamise toetamine. Nende kvantitatiivset ja kvalitatiivset potentsiaali tuleb toetada strateegias „Euroopa 2020” määratletud eri valdkondades, milleks on uuendustegevus, teadusuuringud, haridus ja kutseõpe, digitaalne ühiskond, kliima ja rohemajandus, energia, liikuvus, konkurentsivõime, tööhõive, kvalifikatsioonid, sotsiaalne tõrjutus ja vaesus.

1.6

Komitee rõhutab, kui väärtuslikud on sotsiaalpartnerite võetud kohustused ja nende osalemine Euroopa, riikide, piirkondlikul ja sektorite tasandil erinevate poliitikameetmete rakendamise kõigis etappides, et tagada soolise võrdõiguslikkuse vajalik edasiarendamine ELi kõigis liikmesriikides. Sotsiaaldialoog ja kollektiivlepingud on esmatähtsad vahendid, et täiendada riiklikke reformikavasid soolise võrdõiguslikkuse mõõtmega. Euroopa sotsiaalpartnerite tegevusraamistik soolise võrdõiguslikkuse vallas on sellega seoses oluline näide, mis peab strateegias „Euroopa 2020” kajastuma.

1.7

Komitee peab eriti oluliseks soolise võrdõiguslikkuse aspekti kaasamist kõigi seitsme juhtalgatuse elluviimisesse. Selleks on vaja teada meeste ja naiste konkreetset ja teineteisest erinevat olukorda järgmistes valdkondades: tööturg ja elukestev õpe, juurdepääs hariduse ja tööhõive kõigile tasanditele, vaesus ja tõrjutuse ohud, digitaalsektori uute tehnoloogiate kättesaadavus ja kasutamine, hariduse, teadustöö ja tootmise kõigil tasanditel osalemine, eriti uutes tärkavates majandussektorites. Komitee soovitab panna erilist rõhku naiste IT-õppele, kuna neid on vähe IT-sektori ametikohtadel. Komitee peab hädavajalikuks, et komisjon ja liikmesriigid kasutaksid olemasolevaid sooga seotud näitajaid ja võtaksid kasutusele uusi näitajaid valdkondades, kus need veel puuduvad.

1.8

Komitee leiab, et arvestades noorte tööpuuduse ja koolist väljalangevuse rasket – ent meeste ja naiste vahel erinevat – olukorda enamikus liikmesriikides, on väga vajalik soolise võrdõiguslikkuse mõõtme senisest tihedam kaasamine noorsoopoliitika kujundamisse.

1.9

Komitee kutsub liikmesriike üles võtma arvesse komisjoni spetsiifilisi soovitusi ja rakendama meetmeid naiste tööhõive arvuliseks ja kvalitatiivseks parandamiseks kõigis riikides. Selleks tuleb laste- ja eakate inimeste hoolduse taskukohased avalikud teenused muuta kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks, kaotada palgaerinevused ning rakendada meetmeid perekonna-, isikliku ja tööelu ühitamiseks (võimaldada jääda lihtsamini isapuhkusele ja tasustatud puhkusele).

1.10

Komitee kordab, et strateegia „Euroopa 2020” peab koostoimes sotsiaalpartneritega tugevdama ja toetama kokkuleppeid ja konkreetseid tõhusaid meetmeid, mis tagavad töökohal lapseootel ja hiljuti sünnitanud naiste tervise ja ohutuse. Komitee toetab komisjoni ettepanekut võtta meetmeid, et rasedus- ja sünnituspuhkus kestaks piisavalt kaua ehk vähemalt 18-nädalat (3).

1.11

Majanduskriis on mõjutanud inimeste elu ning teravdanud teatavaid kooselamisega ja tervisega seotud probleeme, kuigi eri riikides, piirkondades ja sektorites erineval viisil. Seetõttu peab komitee vajalikuks pöörata erilist tähelepanu selliste meetmetele rakendamisele, mis aitavad negatiivset mõju (stress, vägivald, töökohal või perekonnas toimuv ahistamine (4)) leevendada. Selleks on esmatähtis üheskoos tegutsemine, et edendada soolist võrdõiguslikkust ühiskonnas, kaotada struktuurilised ebavõrdsused ning muuta soorolle ja soolisi stereotüüpe.

1.12

Komitee arvates peab naiste rolli tugevdamine otsuste tegemisel olema prioriteetne iseäranis strateegias „Euroopa 2020” ja tuleviku seisukohast strateegiliseks peetavates valdkondades ja ettevõtetes. Komitee koostab peatselt arvamuse komisjoni ettepaneku kohta võtta ELi tasandil siduvaid meetmeid naiste osalemise suurendamiseks.

1.13

Komitee võtab murelikult teadmiseks sotsiaalteenuste ning kõige ebasoodsamas olukorras olevate ja sotsiaalsest tõrjutusest ja vaesumisest ohustatud rühmade kaitse vallas tehtavad kärped. Selleks tuleb strateegia „Euroopa 2020” raames võetavate meetmega võidelda iseäranis vaesuse suureneva feminiseerumise vastu ja võtta eesmärgiks kaasata naisi, pakkudes lühemas perspektiivis selliste ennetavate meetmete abil nagu stiimuleid naiste kaasamiseks tööturule ja pikemas perspektiivis juurdepääsu põhiharidusele ja uutele pädevustele ning kasutades uusi tehnoloogiaid ja uusi töökorralduse vorme, millega ühildatakse töö- ja pereelu. Komitee leiab, et pärast 60 aastat Euroopa Liidu ülesehitamist ei saa lasta kasutada meeste ja naiste vahelist alalist palgalõhet kohandatava muutujana ega jätta naistöötajad ebakindlasse olukorda. Komitee arvates peavad liikmesriigid viivitamata oma riiklikesse reformikavadesse lisama meetmed, millega pakutakse naistele kindlat, inimväärse palga ja pensioniga tööd.

1.14

Strateegia „Euroopa 2020” ja soolise võrdõiguslikkuse strateegia eesmärkide saavutamiseks peab komitee prioriteetseks huvitatud isikutele ja üldisemalt ühiskonnale selge sõnumi edastamist vajaduse kohta võtta rohkem meetmeid võrdõiguslikkuse vallas edaspidiste edusammude tegemiseks. Selleks on esiteks vaja senisest tõhusamat ja tihedamat kooskõlastamist ja koostööd ELi institutsioonide ehk Euroopa Parlamendi, komisjoni ja nõukogu, Euroopa Keskpanga ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee sees ja nende vahel ning teiseks tuleb kõnealused võrdõiguslikkuse aspektid kõigil tasanditel kaasata nimetatud institutsioonide sektsioonide, rühmade ja komisjonide koosseisu (5) ja igapäevasesse töösse.

2.1

2010. aastal vastu võetud strateegias „Euroopa 2020” määratleti tegevuskava Euroopa Liidu majanduskasvu taastamiseks majanduslikult keerulises olukorras, kus võis juba ette aimata finants- ja poliitilisi raskusi, mida EL praegu kogeb. Strateegias „Euroopa 2020” pakutakse rida meetmeid, tänu millele liikmesriigid peaksid saama tõhusalt ja ühtselt lahendada kriisist tulenevaid probleeme ning taaskäivitada majanduskasvu mudeli, mis oleks arukam, jätkusuutlikum ja kaasavam.

2.2

Samuti käivitati uus majandusjuhtimise protsess ehk nn Euroopa poolaasta eesmärgiga sünkroniseerida liikmesriikide eelarve- ja struktuuripoliitiliste meetmete hindamist ning võimaldada strateegia elluviimise üle järelevalvet pidada.

2.3

Sellega paralleelselt kehtestatakse võrdõiguslikkuse strateegiaga komisjoni tööprogramm soolise võrdõiguslikkuse vallas. Kõnealune poliitiline ettepanek on jätk naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhistele 2006–2010 (6) ja kujutab endast seni kõige olulisemat katset määratleda soolise võrdõiguslikkusega seotud strateegiliste eesmärkide ja näitajate kogum.

2.4

1996. aastast saadik on EL järginud soolise võrdõiguslikkuse suhtes kahetist lähenemisviisi: ühelt poolt rakendades konkreetseid meetmeid olemasoleva naiste diskrimineerimise kaotamiseks ja teiselt poolt integreerides soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise mõõtme poliitilistesse otsustesse (7).

2.5

Komitee toetab põhimõtet, mille kohaselt peab strateegia „Euroopa 2020” nõuetekohane elluviimine olema kooskõlas võrdõiguslikkuse strateegiaga, et vastata tõhusalt kriisist tulenevatele probleemidele, kuna mõlemad strateegiad tugevdavad teineteist vastastikku. Seetõttu nõustub komitee Euroopa Parlamendi asjaomase seisukohaga. Ka Euroopa Ülemkogus 2011. aasta märtsis vastu võetud soolise võrdõiguslikkuse Euroopa pakti (2011–2020) (8) kohaselt on mõlemad strateegiad omavahel tihedalt seotud ja paktis esitati üleskutse kombineerida kriisist väljapääsule kaasa aitavate vahendite rakendamist.

3.1

Strateegias ega üheski juhtalgatuses ei ole soolist võrdõiguslikkust selgesõnaliselt käsitletud ega viies mõõdetavas eesmärgis mainitud, v.a tööhõive taseme juhul, kus kutsutakse üles suurendama naiste osalemist tööturul. See on sügavas vastuolus strateegia „Euroopa 2020” algusosas mainitud põhimõtetega, mille kohaselt kuulub võrdõiguslikkuse austamine majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse solidaarsuse, keskkonnakaitse ja kultuurilise mitmekesisuse kõrval majanduskriisist väljapääsemise esmatähtsate tegurite hulka.

3.2

ELi institutsioonid, kodanikuühiskonna esindusorganisatsioonid ja sotsiaalpartnerid on laialdaselt rõhutanud vajadust lisada sooline võrdõiguslikkus uue tegevuskava prioriteetidesse ja näha selles võtmetegurit konkurentsivõime ja majanduskasvu saavutamiseks. Euroopa Parlamendi hinnangul tuleks strateegiasse lisada naiste täieulatuslik osalemine tööturul ja kutseõppes ning kava, mille eesmärgiks oleks meeste ja naiste palgaerinevuste kaotamine.

3.3

Strateegia „Euroopa 2020” sõnastust ei toetatud ühehäälselt ja see sai mitmesuguse kriitika osaliseks: selle sisu peeti liiga üldsõnaliseks, struktuuri liiga keeruliseks ja kavandatud lähenemisviisi liiga majanduskeskseks, jättes sotsiaalsed aspektid tähelepanuta. Soolise võrdõiguslikkuse osas on selgelt astutud samm tagasi võrreldes eelmiste tööhõivestrateegiatega. Ainsa nähtava ja selgesõnaliselt mainitud aspekti ehk naiste tööhõive taseme juures on ilmselgelt unustatud töö kvalitatiivsed aspektid ja erinevad lähteolukorrad tööturul. On isegi kadunud kvantitatiivsed sookuuluvuse alusel liigitatud eesmärgid, mis figureerisid Lissaboni strateegias.

3.4

Komitee arvates ei saavutata ei strateegia „Euroopa 2020” ega võrdõiguslikkuse strateegia eesmärke, kui ei võeta konkreetseid meetmeid, millega parandada naiste ühiskondlikku ja tööalast olukorda. Nende kvantitatiivset ja kvalitatiivset potentsiaali tuleb strateegia „Euroopa 2020” eri valdkondades hädavajaliku eeltingimusena toetada. Kui seitsme juhtalgatuse raames ei astuta konkreetseid samme, ei ole võimalik edendada strateegia prioriteete: arukat, jätkusuutlikku ja sotsiaalselt kaasavat majanduskasvu ei saa teoks teha ilma soolise võrdõiguslikkuse poliitikata.

3.5

Liikmesriikide riiklikes reformikavades tuleb tunnistada naiste töö ja üksikisikutele pakutavate teenuste professionaalsemaks muutmise lisaväärtust majandusele (9) ning konkreetseid puudujääke, millega naised tööturul silmitsi seisavad (kõigi vanuserühmade juurdepääsuvõimalused kõigile tasanditele, ametialane karjäär, järjepidevus jne), ent ka ühiskonnas kõigi nende sotsiaalsete aspektidega seoses, mida strateegias võrdõiguslikkuse jaoks esmatähtsaks peetakse. Kriisist väljumiseks ja uute väljakutsetega toimetulekuks tuleb strateegia „Euroopa 2020” elluviimisel rakendada konkreetseid programme, kavasid ja meetmeid, mis võimaldavad võrdõiguslikkuse edendamist. See on võimatu, kui ei tunta erisugust mõju, mida võivad avaldada kriisivastased meetmed sõltuvalt konkreetsest lähteolukorrast.

3.6

Komitee väljendab muret selle üle, et puuduvad konkreetsed meetmed ja sooga seotud konkreetsed näitajad. Kõik see muudab võimatuks strateegias „Euroopa 2020” tehtud edusammude – või nende puudumise – jälgimise ja hindamise, mille tulemusel kaotab Euroopa poolaasta vajalikud vahendid ebavõrdsuste vastu võitlemiseks, arvestades erinevate lähtekohtadega, mis sõltuvad riikide, sektorite ja valdkondade vahelistest erinevustest soolise võrdõiguslikkuse tegelikkuses.

3.7

Strateegiaga „Euroopa 2020” tuleks pakkuda tõhusaid vahendeid naiste rolli hindamiseks ELi majanduskasvu jaoks ja nende ühiskondliku lisaväärtuse hindamiseks, nii nagu rõhutati Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuses (10), nõustudes eesistujariigi Rootsi tellimusel teostatud uuringu tulemustega (11). Uuringus tõsteti muu hulgas esile, et võrdõiguslikkus tööturul võiks suurendada liikmesriikide sisemajanduse koguprodukti (SKP) keskmiselt 27 %.

4.1

2010. aastal vastu võetud võrdõiguslikkuse strateegia on strateegiaga „Euroopa 2020” kõigis selle aspektides ja juhtalgatustes tihedalt seotud, iseäranis selles osas, kus tegemist on asjakohaste riiklike meetmete väljatöötamise ja rakendamisega tehnilise abi, struktuurifondide või peamiste rahastamisvahendite kaudu nagu teadusuuringute seitsmes raamprogramm. Komisjon jälgib seoses tööhõivesuuniste ja riiklike poliitikameetmete hindamisega tähelepanelikult ebavõrdsuste vähendamist ja naiste sotsiaalse kaasamise soodustamist.

4.2

Strateegias viidatakse samuti meeste rollile soolise võrdõiguslikkuse edendamisel ja peetakse oluliseks nende kaasamist, et saavutada vajalikud muudatused naiste ja meeste rollides ühiskonnas (seda nii perekonna- kui ka tööelus).

4.3

Võrdõiguslikkuse strateegias loetletakse üksikasjalikult meetmed naiste hartas määratletud viiel prioriteetsel alal, millele lisandub valdkonnaüleste küsimuste peatükk: a) võrdne majanduslik iseseisvus, b) võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu saamine, c) võrdõiguslikkus otsuste tegemisel, d) inimväärikus, isikupuutumatus ja soolise vägivalla kaotamine, e) võrdõiguslikkus välistegevuses, f) valdkonnaülesed küsimused (soorollid, seadusandlus, soolise võrdõiguslikkuse juhtimine ja vahendid).

4.4

Komitee nõustub komisjoni seisukohaga, et tuleb täies mahus kasutada ELi vahendeid nagu ühtne turg, finantsabi ja välispoliitilised vahendid, et leida probleemidele lahendused ja saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid, ent peab siiski vajalikuks jälgida järjepidevust võrdõiguslikkuse strateegia põhimõtete rakendamise ja strateegia „Euroopa 2020” peamiste vahendite, eriti seitsme juhtalgatuse ja suuniste rakendamise vahel, kuna viimased viiakse ellu nii ELi tasandil kui ka liikmesriikides.

5.1.1

Komitee rõhutas juba oma arvamuses majanduskasvu iga-aastase analüüsi kohta (13) muude aspektide hulgas vajadust panustada töökohtade loomisel senisest rohkem kvaliteeti. Praegu ning kriisi ja selle majandusliku ja sotsiaalse mõju tagajärjena peavad ELi institutsioonid ja liikmesriigid hoolitsema selle eest, et oleks tagatud edenemine selles suunas.

5.1.2

Komitee arvates tuleb kõnealuse algatuse elluviimiseks arvestada naiste praeguse olukorraga tööturul, sest kuigi nad moodustavad tänapäeval 44 % Euroopa majanduslikult aktiivsest elanikkonnast, on nende olukord jätkuvalt erinev ja haavatav mitmel tasandil: madalama tööhõive tase, palgaerinevused, naiste kontsentratsioon või nende puudumine teatavates sektorites, madal osalemistase uute ettevõtete loomisel, osalise tööajaga töötamine (75 % kõikidest), tähtajalised töölepingud, sobivate lastehooldusstruktuuride puudumine, raskused ametialases karjääris, naiste madal esindatus vastutusrikastel ametikohtadel majanduses ja poliitikas, tasakaalustamatus juurdepääsul erinevatele erialadele põhihariduses, kutseõppes ja kõrghariduses.

5.1.3

Tööhõive tase suurenes 1997.–2011. aastal 51 %-lt 62 %-le, keskendudes peamiselt sektoritele, mille tööhõives on naistel ülimalt suur osakaal ja mis on eriti karmilt mõjutatud kohandamismeetmetest. Euroopa Liitu – igas riigis küll erineval viisil – tabanud majanduskriisi tagajärjel on ka naiste olukord ning soolise võrdõiguslikkuse habras edu halvenemas. Komitee arvates tuleb võtta vajalikud toetusmeetmed, et vältida tööalaste ebavõrdsuste suurenemist kriisi lõppedes.

5.1.4

Euroopa Sotsiaalfondil tuleb eriti kavandada, jälgida ja hinnata kõiki liikmesriikides rakendatavaid meetmeid tagamaks, et võrdõiguslikkuse strateegias tehtaks edusamme.

5.2.1

Kõnealune algatus hõlmab peamiselt kaht valdkonda, milleks on tööhõive ja koolitus. Algatuse sisu on seega tihedalt seotud eelmise algatusega: suurendatakse koolitusalast liikuvust, ajakohastatakse kõrgharidust, väärtustatakse ja valideeritakse formaalset ja informaalset õppimist ning tagatakse tõhusate ja jätkusuutlike investeeringute tegemine haridusse ja kutseõppesse.

5.2.2

Komitee arvates on noorte tööpuudus üks peamisi murettekitavaid nähtusi Euroopas. Tööpuuduse määr on praegu 20 %. Ja noorte naiste töötuse määr on veel suurem, eriti nende seas, kes on madala kvalifikatsiooniga.

5.2.3

Emaks või isaks saamine mõjutab olukorda tööturul väga erinevalt. Üksnes 64,7 % naistest, kellel on vähem kui 12-aastased lapsed, töötab võrreldes meeste vastava 89,7 %-ga. Need arvandmed ja erinevused suurenevad laste arvu suurenedes. Koolieelse hariduse struktuuride puudumine ja perekondlike kohustuste ebavõrdne jagamine tekitavad probleeme töö- ja isikliku elu ühitamisel ning on tõsised takistused naiste tööalasele karjäärile.

5.2.4

Barcelonas 2002. aastal ülemkogus vastu võetud eesmärgid koolieelse hariduse struktuuride kättesaadavuse tagamiseks on täidetud vaid mõnes liikmesriigis ja praegune olukord, milles tehakse kärpeid avalikes teenustes, ähvardab olukorda raskendada.

5.2.5

Teine murettekitav arv on nende noorte naiste protsent, kes ei tööta ega omanda haridust või kutset (nn NEET). Eurostati andmeil on sellises olukorras 20 % naistest võrreldes 13 %-ga meestest. Koolist väljalangevuse määra vähendamine on üks strateegias „Euroopa 2020” seatud eesmärkidest.

5.2.6

Komitee arvates tuleb kõnealuse juhtalgatuse elluviimiseks arvesse võtta nende noorte naiste olukorda, kes on lisaks eespool toodule haavatavad järgmiste tõikadega seoses: madal põhihariduse tase, väiksem juurdepääs kutseõppele, mida uus teadmistepõhine ühiskond eeldab, oskuste ebapiisav valideerimine ja kutsenõustamise puudumine ning konkreetsed rahalised probleemid ettevõtte asutamisel või tegevuse alustamisel FIE-na. See kõik nõuab spetsiaalselt noortele naistele suunatud meetmete rakendamist.

5.3.1

Juhtalgatuse raames soovitakse töötada välja ja rakendada programme kõige ebasoodsamas olukorras olevatele inimrühmadele suunatud sotsiaalse innovatsiooni, väljaõppe ja töövõimaluste edendamiseks puudustkannatavates kogukondades, võidelda (näiteks puudega inimeste) diskrimineerimise vastu ning töötada välja uus rändajate integreerimise tegevuskava, et võimaldada neil oma potentsiaali täielikult ära kasutada. Samuti soovitakse viia läbi sotsiaalkaitse ja pensionisüsteemide asjakohasuse ja jätkusuutlikkuse hindamine ning teha kindlaks, kuidas tagada tervishoiuteenuste parem kättesaadavus. Komitee väljendab kahtlust sotsiaalse innovatsiooni idee suhtes, kuna sellega seotud katsetused on veel killustatud ja raskesti ülekantavad. See sisaldab üheaegselt õiguslikku subsidiaarsuse põhimõtet ja sotsioloogilist õigluse mõistet. Kohaliku tasandi vastus väikese inimrühma väljendatud vajadusele võib olla kasulik lahendus, kuid see ei saa asendada võrdsust ja õigust, mida pakuvad suured kollektiivse sotsiaalkaitse süsteemid (14).

5.3.2

Strateegias „Euroopa 2020” märgitakse, et liikmesriigid peavad määrama kindlaks ja rakendama meetmed riskirühmade olukorra kergendamiseks ning rakendama täiel määral oma sotsiaalkaitse ja pensionisüsteeme, et tagada piisav sissetulekutoetus ja arstiabi kättesaadavus, et tagada sotsiaalne ühtekuuluvus. Tööpuuduse ja mitteaktiivsuse määra suurenemine, majanduslik ebakindlus, madalad töötasud, kokkuhoiumeetmed ja kärped sotsiaalhüvitistes ja peretoetustes mõjutavad iseäranis naisi. Eelkõige töötajatena, kuna töökohtade vähendamine avalikus sektoris ja teenuste valdkonnas puudutab neid otseselt, arvestades naiste suurt osakaalu kõnealuste sektorite tööhõives. Ent eelnimetatud tõigad mõjutavad neid ka kodanike ja kasutajatena, arvestades, et kärped üldhuviteenuste osutamisel puudutavad naisi seetõttu, et nad on selliste teenuste peamised kasutajad.

5.3.3

Euroopas on üle 70 % madala palgaga töötajatest naised. Enamikus liikmesriikides elab 17 % naistes vaesuses ja meeste vastav – ja samuti murettekitav – osakaal on 15 %. Vaesus ja sotsiaalne tõrjutus käivad käsikäes tööturult kõrvalejäämisega. Seetõttu on naiste seas üldiselt ja eriti madala kvalifikatsiooniga naiste seas väga levinud katkestustel tööelus ja ebakindlatel töökohtadel töötamisel nii vahetu kui ka keskpikk ja pikaajaline negatiivne mõju.

5.3.4

Üksikemad, lesed, puudega naised, soolise vägivallad ohvrid, eakad naised ja sisserändajatest naised on eriti mõjutatud eelarvekärbetest ja majanduskriisist ning neil on suurem oht sattuda sotsiaalsesse tõrjutusse, kuna neid ei kaitsta ega toetata erimeetmetega.

5.4.1

Tegevuskava eesmärk on edendada juurdepääsu IT-le ja eriti Internetile ning seda, et kõik Euroopa kodanikud kasutaksid seda, eelkõige programmide abil, mille kaudu suurendatakse digitaalpädevust ja juurdepääsetavust.

5.4.2

Seetõttu peavad liikmesriigid koostama kiiret internetiühendust käsitlevad tegevusstrateegiad ja suunama muu hulgas struktuurifondide kaudu erainvesteeringutega täielikult katmata valdkondadesse riiklikud rahalised vahendid ning toetama ajakohaste kättesaadavate võrguteenuste (näiteks e-valitsuse, internetipõhiste tervishoiuteenuste, aruka kodu, digitaalsete oskuste ja turvalisuse) kasutuselevõttu ja kasutamist (15).

5.4.3

Komitee väljendab muret soo alusel jaotatuna esitatud statistikaandmete puudumise üle, sest seetõttu ei saa uurida naiste olukorda uute tehnoloogiatega seotud erialadel ega nende kasutamistaset. Oleks oluline teostada asjaomased uuringud, et selgitada välja, milline nende olukord on, ka teenuste kasutajatena. See aitaks suunata sihipärasemalt strateegia „Euroopa 2020” pakutavat teavet ja koolitust.

5.5.1

Juhtalgatuse eesmärk on muu hulgas edendada ja tugevdada sidemeid hariduse, ettevõtluse, teadustöö ja innovatsiooni vahel ning edendada ettevõtlust. Liikmesriigid peavad reformima riiklikke ja piirkondlikke teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonisüsteeme, et edendada tippteadmisi ja arukat spetsialiseerumist, seadma esikohale teadmistesse tehtavad investeeringud, tugevdama ülikoolide, teadlaste ja ettevõtjate koostööd, tagama piisava arvu loodusteaduste, matemaatika- ja tehnikaerialade lõpetajaid ning pöörama koolide õppekavades loovuse, innovatsiooni ja ettevõtlusega seotud aspektidele senisest enam tähelepanu.

5.5.2

Naistel võib kõnealuses protsessis olla esmatähtis osa ja see peab neil ka olema. 2010. aastal moodustasid naised ligi 60 % ülikooli lõpetanuist, ent see ei kajastu samas ametikohtades, millel nad töötavad. Teisalt asutavad naised praegu ühe kolmest ettevõttest, nad moodustavad 13,7 % börsil noteeritud suurettevõtete haldusnõukogude liikmeist ning vaid 3 % nende peadirektoritest.

5.5.3

Enamikus riikides esineb jätkuvalt horisontaalne sooline segregatsioon vastavalt õpingute erialadele: loodusteadused, inseneriteadused, matemaatika, tehnoloogia. Lisaks sellele on nimetatud erialad eelistatud valdkond majandus- ja teadusringkondade juhtisikute koostöö tegemiseks eelkõige magistri- ja doktoriõpingutes, kuhu naistel on raskem pääseda. Seetõttu peab komitee hädavajalikuks meetmete võtmist kõnealuste takistuste eemaldamiseks.

5.5.4

Naised on ikka veel alaesindatud teadus-, äri- ja teenustemaailma otsustusringkondades. Ülikoolide kõrgeimatest ametikohtadest on naistega täidetud vaid 18 %. Töövõimaluste pakkumise ja teadusuuringutele mõeldud rahaliste vahendite eraldamise abil tuleb tagada naiste olukorra paranemine kõnealuses valdkonnas ja suurendada võimalusi Euroopa ühiskonna jätkusuutlikuks arenguks.

5.6.1

Juhtalgatuse eesmärk on võtta vastu ja viia ellu energiatõhususe tegevusekava läbivaadatud versioon ning edendada märkimisväärset programmi ressursside tõhusaks kasutamiseks, millega toetatakse VKEsid ja perekondi, kasutades struktuurifondide ja muid vahendeid, et saada uut rahastamist juba olemasolevate ja edukalt toiminud uuenduslike investeerimismudelite süsteemide kaudu, mis omakorda aitab kaasa muutustele tarbimis- ja tootmismudelites.

5.6.2

Energia ja keskkond ei ole soolise võrdõiguslikkuse osas neutraalsed valdkonnad: energiakasutus, juurdepääs joogiveele, ringlussevõtt, soojusallikad kodude kütmiseks ning keskkonna säästmine ja -kaitse on vaid mõned näited, millest nähtub naiste oluline osa kõnealustes valdkondades. Muutused tarbimismallides ei ole mõeldavad ilma konkreetsete meetmete kavandamiseta, milles lähtutakse tegelikkuse konkreetsest teadmisest ja mis on diferentseeritud viisil suunatud eri sihtrühmadele, peamiselt aga naistele.

5.6.3

Seda tunnistas ka tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu oma 2012. aasta juuni järeldustes, tõstes esile naiste esmatähtsat osa säästva arengu seisukohast. Komitee nõustub nõukogu järeldustes esitatud seisukohaga, et naised võivad olla võtmepositsioonil, et avaldada mõju keskkonda puudutavate otsuste tegemisele, eriti kliimamuutuste poliitika raames. Sellega avanevad naistele uued võimalused, neil võib olla keskne roll ja nad võivad parandada oma isiklikku ja majanduslikku olukorda, osaledes uues tärkavas rohemajanduses, mis on esmatähtis sektor tööhõive arengu ja töökohtade loomise jaoks.

5.6.4

Ettevõtluse osas on vertikaalne diskrimineerimine jätkuvalt levinud. Kuigi 33 %-l juhtivatest ametikohtadest töötavad praeguse seisuga naised võrreldes 31 %-ga 2001. aastal, kuulub enamik neist teenuste ja kaubanduse sektoritesse ning palju väiksemal määral leidub neid tootvas tööstuses, ehituses või energeetikas.

5.6.5

On teostatud väga vähe uuringuid ja saadud vähe andmeid, mille abil saada teadmisi soolise tegelikkuse ja vajalike meetmete kohta naiste osakaalu suurendamiseks kõnealuses säästva arengu valdkonnas. Komitee arvates on oluline teha investeeringuid, ent ka üritada kaotada stereotüüpe, leida lahendusi ja edendada positiivseid meetmeid, kuna tegemist on kasvava sektoriga ning kui lähteolukord on diskrimineeriv, tekib sotsiaalsete erinevuste ja sotsiaalse lõhe suurenemise oht.

5.6.6

Võrdõiguslikkuse strateegia üks prioriteete on tegevus ELi välissuhetes, hõlmates ELi naabruspoliitika alla kuuluvaid koostööprogramme naaberpiirkondadega, iseäranis Euroopa ja Vahemere piirkonnas ning ELi tegutsemist üleilmsetel foorumitel. Kolmandatest riikidest Euroopa Liitu sisse rännanud naistele, ELi sisestele naissoost rändajatele ja naaberriikidest pärit naistele tuleb pöörata erilist tähelepanu. Muret tekitab asjaolu, et Rio+20 konverentsil ei õnnestunud kokku leppida säästva arengu ja naiste õiguste tagamise osas. Mitte mingisuguseid edusamme ei ole tehtud sellistes olulistes küsimustes nagu seos tervise ning seksuaalsete ja reproduktiivsete õiguste vahel, naiste õigused maa omandamisele ja pärandamisele, kliimamuutused ja keskkonnahoidlikud töökohad.

5.7.1

Kõnealusel juhtalgatusel on esmatähtis osa soolise mõõtme võrdõiguslikkuse strateegiasse kaasamise aspektide elluviimisel: töö tasustamise läbipaistvus, võrdset töötasu soodustavad algatused ja meetmed naiste ergutamiseks töötamisele mittetraditsioonilistel erialadel on mõned strateegias esitatud võtmemeetmetest, mis tekitavad koostoimet kõnealuse juhtalgatusega.

5.7.2

Euroopas on meeste ja naiste palgaerinevus keskmiselt 17 %, olles riigiti 5–31 %. Selline olukord on tingitud mitmest omavahel seotud tegurist: töö väiksem väärtus naistöötajate suure osakaaluga sektorites, suur erialane segregatsioon, erinevatel põhjustel toimuvad katkestused tööelus jne. Ja praeguse kriisi kontekstis on kõnealune olukord muutumas halvemaks.

5.7.3

Mõnel juhul on tööhõive taseme ja töötasude suur erinevus vähenenud, ent seda kahjuks mitte tänu sellele, et naiste tööhõive ja palgad oleksid kasvanud, vaid selle pärast, et nõudlus valitsevalt meestöötajatega sektorites (ehitus, tootev tööstus, finantsvaldkond) on kriisi otsesel tagajärjel vähenenud. Komitee meenutab, et ELi toimimise lepingus määratletakse ELi ülesehitamise ühe eesmärgina „parandatud elamis- ja töötingimused, et võimaldada nende ühtlustamist samal ajal jätkuva parandamisega” (16) ning et see kehtib kõigi jaoks.

5.7.4

Komitee peab vajalikuks meetmete rakendamist kõnealuste raskustesse sattunud sektorite majanduskasvu elavdamiseks, millega peavad kaasnema meetmed erialase segregatsiooni vähendamiseks, iseäranis et suurendada naiste osakaalu loodusteadustes, tehnoloogias, inseneriteadustes ja matemaatikas. Teiselt poolt on vaja meetmeid, mille abil parandada selliste sektorite väärtustamist, kus naistel on ülimalt suur osakaal nagu nt majapidamistööd, tervishoiuteenused ja hooldusteenused.

6.1

Poliitika koordineerimise Euroopa poolaasta on uus vahend, mille loomises liikmesriigid leppisid kokku, et teostada järelevalvet strateegia „Euroopa 2020” rakendamise üle. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse juhistes soovitatakse kaasata soolise võrdõiguslikkuse aspekt ja soolise võrdõiguslikkuse poliitika edendamine riiklike reformikavade koostamisse ja rakendamisse. Samuti kutsutakse komisjoni ja nõukogu üles arvestama soolise võrdõiguslikkuse aspektiga iga-aastases majanduskasvu analüüsis, järeldustes ja riigipõhistes soovitustes.

6.2

2012. aasta aprillis esitati kaheteistkümnele liikmesriigile riigipõhised soovitused, milles riiklikesse tegevuskavadesse kaasatakse soolise võrdõiguslikkuse aspekt. Komisjon soovitas ja komitee toetab konkreetsete reformide läbiviimist järgmistes valdkondades: suurendada naiste osalemist tööturul ning parandada lapsehooldus- ja pikapäevarühmadega koolide teenuste ning eakate ja teiste ülalpeetavate isikute hooldusteenuste kättesaadavust ning kvaliteeti.

6.3

Enamik soovitustest on suunatud naiste tööhõive taseme suurendamisele, ent neis ei arvestata tõketega, mis takistavad palga, töötingimuste ja meestega võrdsete perekohustuste poolest kvaliteetsete töökohtade tagamist. Vaid ühel riigil, Austrial, soovitati leida lahendust meeste ja naiste vahelistele palgaerinevustele, kuigi probleem esineb endiselt kõigis liikmesriikides.

6.4

Komitee peab murettekitavaks mõnda soovitustest, millel võiks olla vastupidine mõju soolisele võrdõiguslikkusele. Nendeks on soovitused, mis käsitlevad pensionide reformimist, ettepanekuid töötasude ja pensionide kohandamise mehhanismide läbivaatamiseks, pensionile jäämise ea kõrgendamist, jättes tervena elatud eluaastate arvu arvesse võtmata, ning ettepanekut abielupaari muudele sissetulekutele kohaldatavate maksusoodustuste kehtestamiseks.