21.6.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 181/14

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „SKP täiendamine – kodanikuühiskonna kaasamine täiendavate näitajate valimisse” (omaalgatuslik arvamus)

2012/C 181/04

Raportöör: Stefano PALMIERI

Administraator: Enrico Gisolo

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee otsustas 20. jaanuaril 2011 vastavalt oma kodukorra artikli 29 lõikele 2 koostada omaalgatusliku arvamuse teemal

„SKP täiendamine – kodanikuühiskonna kaasamine täiendavate näitajate valimisse”.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon võttis arvamuse vastu 7. märtsil 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 479. istungjärgul 28.–29. märtsil 2012 (29. märtsi istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 172, vastu hääletas 5, erapooletuks jäi 12.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kinnitab komitees 7.–8. veebruaril 2012. aastal toimunud konverentsi „Elagem säästvalt, käitugem vastutustundlikult! Euroopa kodanikuühiskond Rio+20 eel” lõppsõna punktis 8 öeldut, mille kohaselt ta „hindab, et algses kavandis tunnistatakse SKP piiratud võimalusi heaolu mõõtmisel ja kutsutakse üles kaasama kodanikuühiskond täiendavate näitajate kiiresse väljatöötamisse”.

1.2   Komitee tunnustab viimastel aastatel sisemajanduse koguprodukti (SKP) täiendavate näitajate väljatöötamisel maailmas ja Euroopas tehtud edusamme, eriti inimeste elukvaliteedi ja sotsiaaltingimuste representatiivsete näitajate uurimisel seoses majandussüsteemide jätkusuutlikkusega.

1.2.1   Komitee peab jätkuvalt sellist näitajate väljaarendamist väga oluliseks, eelkõige siis, kui sellega tegeletakse terviklikult, tõstes Euroopa Liidu (EL) eesliinile, sh tulevasi rahvusvahelisi kohtumisi (Rio+20) silmas pidades ja eelkõige uute Euroopa stabiilsuse ja majanduskasvu, sotsiaalse arengu ja ühtekuuluvuse ning keskkonnasäästlikkuse strateegiate võimalike edusammude tõttu. Esimene tegevuskava, mille suhtes tuleks SKPd täiendavate näitajate väljatöötamist hinnata, on strateegia „Euroopa 2020”.

1.3   Komitee väidab, et seda keerukat teed, mis viib ühiskonna heaolu ja progressi – mis on ulatuslikum kui ainult majanduskasv – ümbermääratlemisele, ei saa eraldada ELi vastavatest poliitikameetmetest majandus- ja finantskriisi uute tagajärgedega tegelemiseks.

1.3.1   Majanduse elavdamiseks ja kriisi ületamiseks on vaja muuta aluseks võetud paradigmat, rajades arengu ühiskonna heaolule ja progressile. Ainult nii saab pöörata suuremat tähelepanu kriisi ja selle hiljutise retsessiivse tagasilanguse tekkepõhjustele Euroopas, et mõõta kriisi ulatust ja töötada välja sobivamad poliitikameetmed nii lühiajalises kui ka keskpikas perspektiivis. Selles mõttes on ELi poliitika kujundamine eriti huvitav ülesanne.

1.4   Komitee rõhutab seega, et vastuseis harilike puhtalt majanduslike ja finantsnäitajate kõrval ka majandusliku ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse ja keskkonnasäästlikkuse näitajate kasutuselevõtmisele ning nende institutsioonilisele järelevalvele ning püüdlused neid „maha teha” tuleb ületada just nimelt selleks, et praegust kriisi ohjata ja paremini valitseda.

1.5   Vahe majanduspoliitika ning sotsiaalse heaolu ja progressi poliitika vahel nii riikide kui ka Euroopa tasandil on kasvanud märkimisväärseks. Kuna liikmesriikide statistikaametid on nüüd hakanud siiski laialdaselt kasutama SKPd täiendavaid näitajaid, siis on selle lõhe vähendamise võimalus seotud võimega viia suur kättesaadav teabehulk Euroopa kodanike teadmisse ja teadvusse.

1.5.1   Selleks tuleb arendada arutelu progressi enda tähenduse üle, millega tuuakse lisaks arengu mõiste ümbermääratlemisele sisse ka poliitilise vastutuse elemendid. Selle käsitluse järgimiseks tuleb kindlaks määrata progressi moodustamise eri tegurid,

i)	laiendades selleks rahvamajandust sotsiaalsetele ja keskkonnanähtustele;

ii)	kasutades liitnäitajaid;

iii)	luues põhinäitajad.

1.6   Komitee leiab seega, et statistikal on otsustav osa teadmiste lünga täitmisel

—	poliitiliste otsustega vallandatud majanduslike ja sotsiaalsete protsesside ning sotsiaalse heaolu- ja progressialase edasimineku vahel;

—	poliitiliste institutsioonide endi ja kodanike organisatsioonide vahel; eriti praegu, arvestades info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate arengut.

1.7   Komitee on veendunud, et demokraatlike otsustusprotsesside läbipaistvus nõuab sõltumatut statistika haldamist, milles asutakse taas põhiülesande juurde suunata mõõtmine ja selle puhul kasutatav metoodika nende tegurite poole, mis tulenevad uutest majanduslikku, sotsiaalset ja keskkondlikku laadi nõudmistest. Selle raames on Eurostatil keskne roll riiklike ja piirkondlike statistikaandmete integreerimisel ja ühtlustamisel.

1.8   Komitee leiab ka, et kodanikuühiskond peaks koos teiste ühiskonnaliikmete ja institutsioonidega välja selgitama valdkonnad, milles tuleks ühiskonna progressi hinnata, piiritledes konkreetsed tähtsusvaldkonnad ja olulised faktid (majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaalal). Seda on võimalik saavutada spetsiaalsete teabe-, konsultatsiooni- ja osalemisvahenditega.

1.8.1   Komitee leiab, et avalik-õiguslike otsuste õiguspärasust ei saa luua ja kindlustada ainult riigi formaalsete – institutsiooniliste, juriidiliste, põhiseaduslike – tagatiste ja korraga, vaid see peab tingimata kodanikuühiskonna panusel põhinema.

1.8.2   Kodanikuühiskonna eriline osa arengu- ja heaoluperspektiivi määratlemises on vajalik poliitiline panus ja seda mitte ainult osalusmõõtme põimimiseks teadmusmõõtmega, vaid ka seatud eesmärkide endi poole püüdlemiseks.

1.9   Kuid arendatud ei ole jõustamis- ja aruandekohustuse vahendeid, mis on vajalikud selleks, et poliitilisi valikuid, eriti majandus- ja eelarvepoliitika valikuid, näitajate endi tulemuslikkusega siduda.

1.10   Komitee leiab eri riikide konsultatsiooni- ja osaluskogemusi arvestades, et heaolu- ja progressinäitajad tuleks kujundada kaalutlemisel põhinev paradigma alusel (teabe ja seisukohtade jagamine, et jõuda ühise otsuseni arutelu käigus, mille abil kujundatakse ja väljendatakse ühiseid eelistusi). See peaks põhinema järgneval:

—	institutsiooniliste osalejate ja kodanikuühiskonna esindajate näost näkku kohtumised;

—	kõikide asjaomaste huvidega arvestamine otsustusprotsessis, kus kaalutakse, kuidas mõõta ja saavutada heaolu ja sotsiaalset progressi;

—	ühisele hüvele suunatus, eelkõige aruteludest tulenevates järeldustes.

1.11   Komitee võtab endale kohustuse jälgida jätkuvalt tegevust, mis hõlmab riigi ja Euroopa tasandil kodanikuühiskonna kaasamist SKPd täiendavate näitajate koostamisse.

1.12   Komitee kinnitab oma valmisolekut olla organiseeritud kodanikuühiskonna ja Euroopa institutsiooniliste organite vaheliseks kohtumispaigaks protsessis, milles nad osalevad ja Euroopa Liidu jaoks progressinäitajate väljaselgitamist ja väljatöötamist arutavad.

2.   Sissejuhatus

2.1   Käesoleva arvamusega kavatseb komitee anda oma panuse arutellu teemal, kuidas kaasata kodanikuühiskond ühiskonna heaolu- või progressinäitajate väljatöötamise protsessidesse, pidades silmas ÜRO säästva arengu konverentsi „Earth Summit 2012 – Rio +20”, mis toimub 20.–22. juunil 2012 Rio de Janeiros (1), või Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) IV ülemaailmset foorumit „Statistika, teadmine ja poliitika heaolu mõõtmiseks ja ühiskondade edu edendamiseks”, mis toimub 16.–19. oktoobril 2012 New Delhis Indias.

2.2   Komitee kavatseb jätkata samas suunas, mille ta seadis kahe eelmise arvamusega, jälgides järjepidevalt edusamme, mida on sisemajanduse koguprodukti (SKP) täiendavate näitajate väljatöötamisel Euroopa tasemel saavutatud. Need näitajad peavad väljendama majanduslikku ja sotsiaalset arengut samal ajal, kui keskkonnasäästlikkust on samuti täiel määral arvesse võetud (2).

2.3   Komitee oli juba oma arvamusega „SKT näitajast kaugemale vaatamine – säästva arengu näitajad” (3) algatanud arutelu SKP piiride üle, võimalike korrigeerimiste ja lisamiste ning seega vajaduse üle töötada välja uued kriteeriumid täiendavate (majanduslike, sotsiaalse ja keskkonnaalaste) heaolu- ja jätkusuutlikkusnäitajate kindlaksmääramiseks „tasakaalustatuma poliitika suunas”.

2.4   Kaks aastat hiljem avaldas komitee Euroopas toimunud arutelu ja tehtud tööde jätkuks oma arvamuses „SKP täiendamine. Edu mõõtmine muutuvas maailmas” (4) toetust Euroopa Komisjoni teatisele (5), rõhutades, kui tähtis on lähtuda pikast perspektiivist selliste võrdlusparameetrite ja statistikavahendite valikul, mis sobiksid kõige paremini, et laiendada rahvamajanduse arvepidamist otse keskkonna- ja sotsiaalaspektidele, ja ka siin olenevalt institutsioonide poliitikakujundajate strateegilistest valikutest.

2.4.1   Eespool nimetatud arvamuses märkis komitee vajadust uurida põhjalikumalt inimeste elukvaliteedi ja sotsiaaltingimuste representatiivseid näitajaid, võttes aluseks tervikliku käsitluse, mis seaks sellise Euroopa Liidu algatuse eesliinile.

3.   Majanduskasvust ühiskonna progressini: keerukas teekond

3.1   Juba üle viiekümne aasta tegeletakse uute, alternatiivsete või pigem SKPd kui traditsioonilist majanduskasvunäitajat täiendavate sünteetiliste näitajate väljatöötamisega. See on konkreetsele ühiskonna tegevusalale – peamiselt turusegmendile – spetsialiseerunud mõõtevahend. Ainult seda näitajat sai ilma pingutamata tõlgendamise teel muuta tootmisnäitajast ühiskonna heaolu näitajaks (6).

3.1.1   1960.–1990. aastatel töötati välja SKPd täiendavad või selle alternatiivsed sotsiaalsed näitajad, millega sai välja tuua traditsioonilist majanduslikku valdkonda täiendavad uurimisvaldkonnad. Seda etappi võib määratleda ühiskonna progressi näitajate sotsiaalse etapina.

3.1.2   Kaheksakümnendate lõpus (1987) tõstatati Brundtlandi aruandes säästva arengu küsimus maailma tähelepanu keskmesse (7). Seejärel tõusis ÜRO 1992. aasta keskkonna- ja arengukonverentsiga (Rio Earth Summit) keskkonnaküsimus rahvusvahelise poliitika päevakorda, mis märkis üleminekut ülemaailmsesse etappi – näitajate uurimise ja väljatöötamise etappi –, mis võimaldab mõõta ühiskonna progressi (8).

3.2   Igatahes kinnistub nõue mõõta ühiskonnas saavutatud heaolutaset, mis tagab korraga ühiskonna majandusliku ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse ning keskkonnasäästlikkuse, jõulisemalt just viimasel kümnendil.

3.3   Viimastel aastatel täitis olulist rolli OECD oma 2003. aasta ülemaailmse ühiskondade progressi mõõtmise projektiga (9). See ülemaailmne projekt (Global Project) oli ja on praegugi tõeline ja õige kogu maailma osalusega arutelukoht, kus teadvustati vajadust muuta ühiskonna progressi paradigmat ja sellest tulenevat maailma arengumudelit.

3.3.1   Ülemaailmse projektiga loodi avaliku ja erasektori ettevõtjate võrk, kes on huvitatud intensiivse arutelu arendamisest järgmistel teemadel: i) ühiskonna heaolu, keskkonnasäästlikkuse ja majanduskasvu statistika uuringud ja analüüsid; ii) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid, mis võimaldavad muuta statistika teabest teadmiseks (10).

3.4   20. augustil 2009. aastal avaldas Euroopa Komisjon olulise teatise „SKP täiendamine. Edu mõõtmine muutuvas maailmas” (11), mille alusel tunnistati nõuet täiendada SKPd keskkonna- ja sotsiaalnäitajatega, kehtestades tööprogrammi aastani 2012.

3.5   Veidi vähem kui kuu aega hiljem (12) avaldati komisjoni aruanne majanduskasvu ja sotsiaalse edu mõõtmise kohta (üldiselt tuntud kui Stiglitzi, Seni ja Fitoussi komisjoni aruanne) (13) konkreetsete eesmärkidega:

a)	määrata kindlaks SKP kui majandusliku tulemuslikkuse ja sotsiaalse progressi näitajana kasutamise piirid;

b)	hinnata võimalust kasutada alternatiivseid sotsiaalse progressi mõõtmise vahendeid;

c)	arendada arutelu teemal, kuidas esitata statistikaandmeid asjakohaselt.

3.5.1   Selleks anti aruandes 12 soovitust selliste mõõtevahendite väljatöötamiseks, mille abil saab välja selgitada sotsiaalset, materiaalset ja mittemateriaalset heaolu selle paljudes mõõtmetes (14).

3.6   25. septembril 2009 muutus arutelu SKP ning täiendavate sotsiaalse ja keskkonnaalase heaolu näitajate vajalikkuse üle G20 tippkohtumisel Pittsburghis veelgi prestiižemaks. Tippkohtumise lõppdeklaratsioonis rõhutati järgmist kohustust: „Ajal, mil kohustume võtma kasutusele uue ja jätkusuutliku majanduskasvu mudeli, peame julgustama uute mõõtmismeetodite väljatöötamist, mis võimaldaksid võtta täielikumalt arvesse majandusarengu sotsiaalset ja keskkonnamõõdet.”

3.7   2010. aasta detsembris esitas Euroopa Komisjon viienda aruande majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta (15), mille 1. peatükis „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne olukord ja suundumused” on osa „Heaolu parandamine ja tõrjutuse vähendamine” (lk 73–117), milles on esitatud mitmed heaolu näitajad.

3.8   Vaatamata sellele, et ühiskonna progressile pööratakse taas tähelepanu, näib, et nende sotsiaalsete ja keskkonnanäitajate rakendamise suhtes püsib Euroopa institutsioonilisel tasandil pigem tugev vastuseis.

3.8.1   2010. aasta kevadel ja sügisel esitas Euroopa Komisjon Euroopa majanduse juhtimise tõhustamise projekti ELi liikmesriikide finants- ja makromajanduslike tasakaalunihete tasakaalustamiseks (16). See süsteem peaks tuginema näitajatesüsteemile (scoreboard), et anda selliste tasakaalunihete kohta alarme ja võimaldada võtta huvitatud liikmesriikides asjakohaseid parandusmeetmeid (17). Kahjuks osutus arutelu kasutusele võetavate näitajate süsteemi üle täiesti läbipaistmatuks. Komisjoni valikust jäid välja olulised majanduslikud näitajad, mis võimaldaksid mõista rahalisi, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid tasakaalunihkeid.

3.8.2   Tundub, et sama valik on tehtud laiendatud euroala pakti või hiljutise fiskaalkokkuleppega, mille eesmärk on vastata finantsspekulatsioonidele ja hoida euroala konkurentsivõimet.

3.8.3   Nagu eespool – nii arvamuses majanduspoliitika koordineerimise edendamise kohta (18) kui ka arvamuses makromajanduse tasakaalunihete kohta (19) – on öeldud, leiab komitee, et kui makromajanduse tasakaalunihked on seotud püsivate erinevustega liikmesriikide kogunõudluse ja -pakkumise vahel (mis võivad põhjustada majanduse kogutarbimise ja -säästude süstemaatilist üle- või puudujääki), siis on vähemasti asjakohane võtta kasutusele ka sotsiaalsed näitajad, näiteks sissetuleku ja rikkuse ebavõrdsuse näitaja, madalamate töötasude esinemus, nn töötavate vaeste komponent, töötasude ja kasumi osa SKPs jne (20). Need näitajad näitavad makromajanduslikke tasakaalunihkeid, mis tulenevad suurema tulu teenijate säästude ülejäägist ning keskmise ja väikese tulu teenijate ülemäärasest võlastumisest. Need on kahtlemata ühed 2008. aastal puhkenud ülemaailmse majandus- ja finantskriisi põhjustest (21).

3.8.4   Teisisõnu järgib Euroopa Komisjon, kelle roll on juhtida, koordineerida ja eelkõige kontrollida liikmesriike, veidi vähem kui kaks aastat pärast komisjoni enda eespool viidatud teatist (22) uusi sotsiaalse arengu ja progressi väljatöötamise viise, ent samas kasutab ta jätkuvalt traditsioonilisi vahendeid ja käsitlusviise, seades ainult mõned majandusaspekti mõõtmed tähtsamale kohale ning jättes kõrvale suure osa sotsiaalsetest ja keskkonnaaspektidest.

3.8.5   Just selliste olukordade tagajärjel on komitee ühes Euroopa Parlamendi ja Regioonide Komiteega seisukohal, et arutelu sotsiaalse progressi idee teemal ei või piirduda kitsaste valdkondadega, vaid peab tingimata hõlmama kogu ühiskonda.

3.9   Kõikides SKPd täiendavate näitajate alal riikides ja rahvusvaheliselt tehtud töödes kerkib esile mõte, et kui oleks pööratud suuremat tähelepanu ka majandusliku, sotsiaalse, keskkonnaalase, põlvkondadevahelise ning avaliku ja erasektori finantsalase jätkusuutlikkuse näitajatele, oleks praegusest kriisi eest saanud õigel ajal hoiatada ja seega oleks saanud kriisi kindlasti paremini ohjata.

3.9.1   Heaolu ja progressi mõõtmine ei ole ainult tehniline probleem. Juba heaolu mõiste ise on seotud ühiskonna ja sellesse kuuluvate inimeste eelistuste ja põhiväärtustega.

3.9.2   Uuringutes ja aruteludes, mis on toimunud kriisi põhjuste üle ja võimaluse üle mõõta kriisi ammendavamate näitajatega, kerkib kõige tähenduslikumate aspektide hulgast suurima tähelepanu alla kogunõudlus (mitte ainult pakkumine). Materiaalset heaolu käsitlevas rahvusvahelises arutelus on rõhutatud vajadust pöörata suuremat tähelepanu pigem sissetulekule ja tarbimisele kui tootmisele ning sellele, et arvestada tuleb ka rikkuse koondumise näitajaid. Lisaks tuletatakse meelde kaupade kvaliteedi mõju heaolule ja asetatakse erilist rõhku ebavõrdsuse aspektidele, nende mõõtmisele ja kohustusele mitte piirduda nende arvesse võtmisel ainult keskmiste väärtustega.

3.9.3   Ei ole kahtlust, et kuna 2008.–2009. aasta majandus- ja finantskriis on veninud praeguse teistkordse tagasilanguseni (double-dip), on see arutelu asjakohasem kui kunagi varem, eriti mis puutub kriisi enda põhjustesse ning selle majanduskasvu, arengu ja progressi enda ümbermääratlemisse, mida eri riikide süsteemides ja ühiskonnas üldisemalt soovitakse (taas)toota.

4.   Uus võrdlusparadigma: ühiskonna progress

4.1   Arutelu majandussfäärist kaugemale ulatuvate uute näitajate vajalikkuse üle, et võtta arvesse ka sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme, saab nüüdsest uue hoo, kuna ühiskonna võrdlusparadigma on muutunud. Kuigi majanduskasv on praegusel ajal riigi jaoks äärmiselt oluline tegur, ei piisa sellest enam kogukonnale tegeliku progressi kindlustamiseks, kui majanduskasv ei ole kaasav ega jätkusuutlik.

4.1.1   Majanduskasvu mõistele on lisandunud progressi mõiste. See on palju laiem ja komplekssem mõiste, mille mitmemõõtmelisus eeldab paljusid: i) eesmärke, mis tuleb saavutada; ii) poliitika- ja sekkumismeetmeid, mis tuleb võtta; iii) ning seega näitajaid nende eesmärkide suunas tehtavate edusammude jälgimiseks. Progressi mõistet võidakse eri laiustel, eri elanikkonnarühmades, kultuurides ja religioonides erinevalt tõlgendada ja sellele erinevaid tähendusi omistada.

4.2   Kui võtta võrdlusparadigmaks majanduskasvu asemel progress, ei tee see kaugeltki asja lihtsamaks, vaid muudab selle keerulisemaks. Sellepärast on enam kui kunagi varem vaja edendada arutelu progressi tähenduse üle, mis lisaks arengu mõiste ümbermääratlemisele seatud eesmärkide ja nende saavutamise vahendite kindlaksmääramise kaudu toob sisse ka poliitilise vastutuse elemendid. Teisisõnu on see arutelu selleks, et kindlustada, et ühiskond saaks kõikides selle koostisosades keskenduda teguritele, mida ta peab edasi eksisteerimiseks oluliseks.

4.3   See täiesti uus käsitlus nõuab, et määrataks kindlaks eri tegurid, mis progressi moodustavad, et seejärel saaks välja töötada vastavad näitajad. Kolm valdavat käsitlust progressi mõõtmiseks on seotud

i)	rahvamajanduse laiendamisega sotsiaalsetele ja keskkonnanähtustele;

ii)	liitnäitajate kasutamisega;

iii)	põhinäitajate loomisega.

4.4   Ühiskonna progressi alal tehtud kõige uuematest ja täielikematest töödest tuleneb, et see koosneb peamiselt kahest süsteemist: inimsüsteemist ja ökosüsteemist (23). Need kaks süsteemi on omavahel tihedalt seotud kahe erineva kanali kaudu: esimene on keskkonnaressursside majandamine ja teine ökosüsteemi teenused (24).

4.4.1   Selles kontekstis omandab inimeste heaolu (selle individuaalses ja sotsiaalses kontseptsioonis) domineeriva funktsiooni ja on ühiskonna progressi põhieesmärgiks. Inimeste heaolu toetavad seega kolm tegevusvaldkonda: majandus, kultuur ja valitsemine (mida võib omakorda pidada vahe-eesmärkideks). Ka ökosüsteem koosneb tegevusvaldkonnast, milleks on ökosüsteemi seisund (vt joonis 1).

4.4.2   Selles kontekstis võib ühiskonna heaolu määratleda inimeste heaolu ja ökosüsteemi tingimuste summana ning vastavat ühiskonna progressi inimeste heaolu ja ökosüsteemi tingimuste paranemisena. Seda hinnangut tuleks igal juhul korrigeerida, täiendades seda inimeste heaolus ja ökosüsteemi tingimustes esineva ebavõrdsuse osaga. Arvesse tuleb võtta ebavõrdsust ühiskondade ja geograafiliste piirkondade vahel, nende sees ja eri põlvkondade vahel. Selliselt saab määratleda ühiskonna võrdset ja jätkusuutlikku progressi.

4.5   Just selliste kaalutluste raamesse kuulub arutelu SKPd täiendavate näitajate üle. Kui see arutelu praegu taasavastatakse ja seatakse nõue ka teisi nähtusi (peale pelgalt majanduskasvu) mõõta, siis tehakse seda selleks, et selliste nähtuste tähtsuse uuesti teadvustamine kindlustaks, et need lõpuks poliitilisse tegevuskavva võetaks. Nende mõõtmine võimaldab neid tunda ja seega ka juhtida.

4.5.1   Sellised nähtused esindavad poliitilisi valikuid ja seega on asjakohane neid jälgida, sest see võimaldab kodanikke asjakohaselt informeerida. Ning seepärast ongi sõltumatu ja kvaliteetne ametlik statistika väga oluline.

5.   Teave, konsulteerimine ja osalemine progressinäitajate väljatöötamisel

5.1   Taas tehtud ettepanek arutada SKPd täiendavate näitajate väljatöötamist põhineb peamiselt asjaolul, et viimasel kümnendil on ilmnenud tõeline lõhe:

—	ametliku statistika (riikide ja riikideülesed statistikaametid) põhjal mõnede nähtuste kindlakstegemiseks võetud meetmete

—	ning majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste suundumuste vahel, mis pakuvad ühiskonnale huvi ja millega Euroopa kodanikel tuleb iga päev toime tulla.

Sellist lahknevust teravdavad ka ülemaailmsest kriisist tingitud majanduslikud ja sotsiaalsed hävitavad tagajärjed.

5.1.1   Teisisõnu toob kindlaks tehtud ja ametliku statistika põhjal (selle traditsiooniliste näitajatega, millest SKP on kõige representatiivsem näitaja) kujutatud tegelikkuse ning kodanike tunnetatud reaalsuse vaheline lõhe paratamatult kaasa mitmeid küsimusi selle kohta, milline peaks olema ametliku statistika roll 21. sajandil.

5.2   Kõik see leiab aset just nüüd, kui info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengu tulemusel toimub kommunikatsioonis omamoodi tõeline revolutsioon, mis võimaldab teabevoogude suuremat kättesaadavust. Tõeline keskne küsimus on see, mil määral peegeldub see kõik kogukonna tegelikus teadvuses, ja siin peabki ametlik statistika oma põhirolli täitma. Eesmärk peab olema tee sillutamine üleminekule teabelt teadmisele.

5.2.1   Teabe suurem kättesaadavus soodustab demokraatlike otsustusprotsesside läbipaistvust (näiteks soodustavad statistilised näitajad arusaamist selliste määrava tähtsusega nähtuste dünaamikast nagu tööhõive, töötus, inflatsioon jne). Kuid tohutu teabevoog võib tekitada segadust teabe kasutajate keskendumisvõimes, olgu need siis kodanikud või poliitika kujundajad (sest suurem teabevoog ei väljendu tingimata paremas teadmises).

5.3   Sellise dilemma ees ilmnebki nõudmine sõltumatu ja kvaliteetse statistikapõhise valitsemise järele. Statistika põhiroll on suunata mõõtmisi ja nende metoodikat uutest majanduslikest, sotsiaalsetest ja keskkonnaalastest nõudmistest tulenevatele nähtustele (25).

5.3.1   Komitee leiab, et selles kontekstis ongi omal kohal Euroopa Komisjoni teatis „Euroopa statistika tõhusa kvaliteedijuhtimise väljatöötamine” (26), milles rõhutatakse, et statistika peab tänapäeval lisaks nähtuste kohta teabe andmisele võimaldama neid praegu ja tulevikus juhtida. Selles suhtes peavad kodanikud saama teha oma valikuid informeeritult, mõistlikult ja demokraatlikult.

5.3.2   Eurostat peab seega asuma ELi 27 liikmesriigi riiklike ja piirkondlike statistikaandmete integreerimisel ja ühtlustamisel kesksesse rolli, et mõõta heaolu muutusi pärast riiklike meetmetega sekkumist, eriti elukvaliteedi, jätkusuutlikkuse ning tulude ja kapitali jagunemise aspektides.

5.3.3   Eurostat peaks tagama metoodilise toe, mis annab institutsioonilistele osalejatele ja ühiskonnaliikmetele ehk Euroopa kodanikele vahendid selleks, et neid asjakohaselt informeeritaks, nendega konsulteeritaks ja et nad saaksid tõhusalt avalikus arutelus osaleda (27).

5.4   Kui selles uues valdkonnas peaks kodanikuühiskond ühes ühiskonnaliikmete ja institutsiooniliste osalejatega spetsiaalsetel ümarlaudadel ja foorumitel kindlaks tegema valdkonnad, milles määratakse kindlaks ühiskonna progress, piiritledes konkreetsed tähtsusvaldkonnad ja -nähtused (mitmesugused majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonnad), siis statistikale omistatakse tehnilise toe roll sobiva metoodika pakkumise ja nende nähtuste jälgimiseks tõhusate näitajate kindlaksmääramise kaudu.

5.5   Kodanike kaasamine võimaldab luua kollektiivse teadmise vorme, mis aitavad kodanikuaktiivsuse väljakujunemist võimaldades demokraatiat ümber määratleda:

—	esiteks osalusdemokraatia suurema interaktiivsusega ja prioriteetide seadmise ruumiga üldise huvi suhtes eri seisukohtade järkjärgulise mõistmise ja kaalumise teel (28);

—

seejärel ettepanekute väljatöötamise demokraatia, et täpsustada kriteeriumid, mis piiritlevad heaolu mõistet sotsiaalse progressi ühise eesmärgina, määrates kindlaks muutujad, mis võimaldavad välja töötada näitajaid, millega saab heaolu mõõta ja määratleda ühiskonna progressi saavutamise etappe sidusrühmadele mõistetavalt ning seega soodustada nende kaasamist heaolu levitamise püüetesse (29).

5.5.1   Selles töös areneb välja sotsiaalkapitali mõiste (30), mis on Euroopa teadmistepõhise majanduse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärkide alus. Ehk teisisõnu võime täpsustada kõikide heaolu mõistet, suurendades usaldust, mõistmist ja koostööd kodanikuühiskonna ja valitsemissektori asutuste vahel. Seda saab saavutada ainult tugeva ühiskondliku, poliitilise ja sotsiaalse osalemise kaudu, mida need samad valitsemissektori asutused peavad konsultatsioonidega soodustama (31).

5.5.2   Suur rühm riike (Austraalia, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Mehhiko, Madalmaad, Ühendkuningriik, Ameerika Ühendriigid, Šveits) on hiljuti algatanud otsustusprotsessid, mis näevad ette kodanikuühiskonna kaasamise.

5.5.3   Kõik kogemused näitavad kodanikuühiskonna osalemise struktuuris ja ulatuses olulisi erinevusi. Need avalduvad rohkem interaktiivse arutelu (avalik arutelu ning väärtuste ja prioriteetide kindlakstegemine) kui esimeses konsultatsioonifaasis.

5.5.4   Konsultatsioonifaas seevastu toimub sageli nii, et suurel määral kasutatakse spetsiaalseid veebisaite, luuakse mõned töörühmad, kelle ülesanne on tegeleda konkreetsete teemavaldkondadega ja konsultatsiooniprogrammidega, mis näevad ette intensiivse suhtlusvõrgustike, blogide ja arvamusküsitluste kasutamise (eriti Internetis). Seni ei ole ükski riik siiski suutnud siduda arutelu käigus kehtestatud näitajaid vormiliselt ega sisuliselt majandusliku ja finantsalase programmitöö protsessidega.

5.5.5   Komitee leiab, et kodanikuühiskonda saab heaolu- ja progressinäitajate väljatöötamisse kaasata nii, et nad osalevad aktiivselt nii poliitiliste prioriteetide kui ka jälgitava teabe valimisel.

---

(1)  http://www.earthsummit2012.org/.

(2)  Vt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee omaalgatuslik arvamus teemal „SKT näitajast kaugemale vaatamine: säästva arengu näitajad”, ELT C 100, 30.4.2009, lk 53; arvamus komisjoni teatise kohta nõukogule ja Euroopa Parlamendile „SKP täiendamine. Edu mõõtmine muutuvas maailmas, ELT C 18, 19.1.2011, lk 64.

(3)  ELT C 100, 30.4.2009, lk 53.

(4)  ELT C 18, 19.1.2011, lk 64.

(5)  COM(2009) 433 final.

(6)  Simon Kuznets – kellele võlgneme SKP levimise eest Ameerika Ühendriikides – hoiatas võimalike kuritarvituste või arusaamatuste eest, milleni võib viia sellise vahendi väärkasutamine, kandes hoolt selle eest, et kasutuspiirid kindlaks määrataks. Costanza, R., Hart, M., Posner, S., Talberth, J., „Beyond GDP: The Need for New Measures of Progress”, Boston University, 2009.

(7)  Maailma keskkonna- ja arengukomisjoni raport, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, 1987.

(8)  Uurimistegevus keskendub peamiselt neljale erinevale metoodilisele käsitusviisile: i) SKPd korrigeerivad näitajad; ii) alternatiivsed näitajad; iii) sünteetilised (ehk liit-) näitajad; iv) näitajate süsteem.

(9)  Projekt algatati 2004. aastal Palermos OECD esimesel maailmafoorumil teemal „Statistika, teadmine ja poliitikasuunad”. Kolm aastat hiljem (2007) peeti teine foorum Istanbulis teemal „Ühiskonna edu mõõtmine ja edendamine”, kus vastavad EÜ, OECD, ÜRO, ÜRO arenguprogrammi, Maailmapanga ja Islamikonverentsi organisatsiooni esindajad kirjutasid alla Istanbuli deklaratsioonile. 2009. aastal toimus Busanis (Lõuna-Korea) OECD kolmas foorum „Edu kaardistamine, visiooni loomine, elukvaliteedi parandamine”.

(10)  OECD esitas oma iga-aastasel foorumil 24.–25. mail 2011 parema elu indeksi (Better life index), mis mõõdab jõukust, heaolu ja elukvaliteeti 11 parameetri abil (eluase, sissetulek, töö, kogukonnaelu, haridus, keskkond, valitsemine, tervis, isiklik rahulolu, turvalisus ning isikliku elu ja töö tasakaal): „How’s Life? Measuring Weel-Being, OECD Better Life Initiative”, OECD, 2011, http://www.oecdbetterlifeindex.org/.

(11)  COM(2009) 433 final.

(12)  14. septembril 2009.

(13)  http://www.stiglitz-sen-fitoussi.fr/en/index.htm.

(14)  12. oktoobril 2011 peeti Pariisis OECD, riikliku statistika- ja majandusuuringute instituudi (Institut Nationale de la Statistique et des Etudes Economicques (INSEE)) ning Prantsusmaa majandus-, rahandus- ja tööstusministeeriumi korraldatud konverents „Kaks aastat pärast Stiglitz-Sen-Fitoussi aruande avaldamist”.

„Two years after the Stiglitz-Sen-Fitoussi report: What well-being and sustainability measures? INSEE’e contributions”. INSEE, Pariis, 2011.

(15)  http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docoffic/official/reports/cohesion5/index_et.cfm.

(16)  Majanduspoliitika parem koordineerimine aitab suurendada stabiilsust, elavdada majanduskasvu ja luua enam töökohti – ELi majandusjuhtimise tõhustamise hoovad, COM(2010) 367 final.

Majanduspoliitika koordineerimise edendamine, COM(2010) 250 final.

(17)  Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus euroalal esinevate ülemääraste makromajanduse tasakaalunihete korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta, COM(2010) 525 final – 2010/0279 (COD).

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus makromajanduse tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise kohta, COM(2010) 527 final – 2010/0281 (COD).

(18)  Arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Majanduspoliitika parem koordineerimine aitab suurendada stabiilsust, elavdada majanduskasvu ja luua enam töökohti – ELi majandusjuhtimise tõhustamise hoovad” ”, ELT C 107, 6.4.2011, lk 7.

(19)  Arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus euroalal esinevate ülemääraste makromajanduse tasakaalunihete korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta”, COM(2010) 525 final – 2010/0279 (COD), ja „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus makromajanduse tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise kohta”, COM(2010) 527 final – 2010/0281 (COD), ELT C 218, 23.7.2011 lk 53.

(20)  Nagu on muuhulgas soovitatud Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2010. aasta raportis „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus makromajanduse tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise kohta”, raportöör Elisa Ferreira (2010/0281(COD)).

(21)  „The Challenges of Growth, Employment and Social Cohesion” („Majanduskasvu, tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvuse väljakutsed”), aruteludokument ILO ja IMFi konverentsi jaoks, Oslo, 13. september 2010, lk 67–73).

(22)  Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „SKP täiendamine: edu mõõtmine muutuvas maailmas”, COM(2009) 433 final.

(23)  Hall, J., Giovannini, E., Morrone, A., Ranuzzi, G., „A Framework to Measure the Progress of Societies”, töödokument nr 34, STD/DOC(2010)5, OECD, statistika direktoraat, Pariis, 2010.

(24)  Kui ressursside majandamine on inimsüsteemi tegevuse toimel ökosüsteemi suhtes saadav tulemus (loodusvarade kasutamine, saastamine), siis ökosüsteemi teenused ühendavad endas neid kaht süsteemi (inimsüsteemi ja ökosüsteemi) mõlemas suunas (toidu, vee ja õhuga varustamine, loodusõnnetuste mõjud jne). Hall J., Giovannini E., Morrone A., Ranuzzi G., 2010.

(25)  Giovannini, E., „Statistics and Politics in a Knowledge Society”, OECD, STD/DOC(2007)2, 29. mai 2007, võetud 28. jaanuaril 2010 aadressilt http://www.oecd.org/dataoecd/39/53/41330877.pdf.

Giovannini, E., „Measuring Society's Progress: A key issue for policy making and democratic governance”, 2009, võetud 28. jaanuaril 2010 aadressilt: http://www.oecd.org/dataoecd/6/34/41684236.pdf.

(26)  COM(2011) 211 final.

(27)  Selleks asutatigi Euroopa statistikasüsteemis sponsorlusrühm „Edu, heaolu ja säästva arengu mõõtmine” volitusega koordineerida tegevust selles valdkonnas ja rakendada Stiglitzi, Seni ja Fitoussi komisjoni soovitusi, võttes asjakohaselt arvesse strateegia „Euroopa 2020” strateegia eesmärke.

(28)  Selle teema kohta lisainfo saamiseks vt komitee osalusdemokraatia teemaline konverents „Osalusdemokraatia kui abivahend võitluses Euroopa usalduskriisiga”. Vt ka The Citizen's Handbook (http://www.vcn.bc.ca/citizens-handbook) ja Euroopa kodanikualgatus (http://www.citizens-initiative.eu/) – Euroopa kodanike osalemisõigusest teadlikkuse tõstmise kampaania.

(29)  Osalusdemokraatia dünaamika analüüsimisel eristatakse tavaliselt ülalt alla ja alt ülesse protsesse. Mõlemal juhul viidatakse kahe erineva korraldus- ja otsustustasandi seosele (mis aga otsedemokraatia vormidest puuduvad). Seega on osalusdemokraatiat esitatud dialoogil ja protsessil põhineva objektina, mida saab kõige paremini kasutada konfliktide lahendamisel. Eesmärk on tuua need kaks protsessi kokku.

(30)  „The well-being of nations: the role of human and social capital”, OECD, Pariis, 2001.

(31)  „Citizens as partners, Information, consultation and public participation in policy-making”, Public Management Service (PUMA), OECD, Pariis, 2011.

---