52012DC0728

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Ametipraktika kvaliteediraamistiku loomine

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 154 kohaselt tööturu osapooltega korraldatava üleeuroopalise konsulteerimise teine etapp

1.           Sissejuhatus

Käesoleva teatise eesmärk on koguda vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 154 lõikele 3 arvamusi ELi tasandi tööturu osapooltelt Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta ametipraktika kvaliteediraamistiku loomiseks ja küsida, kas nad soovivad alustada läbirääkimisi vastavalt ELTLi artikli 154 lõikele 4.

18. aprilli 2012. aasta teatises „Töövõimalusterohke majanduse taastumine”[1] (tööhõivepakett) teatas komisjon, et ta esitab 2012. aasta lõpus nõukogu soovituse ametipraktika kvaliteediraamistiku kohta. Samal ajal algatati üldsusega konsulteerimine,[2] et uurida sidusrühmade seisukohti sellise algatuse vajaduse ning algatuse ulatuse, vormi ja sisu kohta. Üldsusega konsulteerimise käigus laekus üle 250 vastuse, millest 29 saadi riikide valitsustelt ja piirkondlikelt omavalitsustelt (ministeeriumid ja asutused), 8 ametiühingutelt, 40 tööandjate organisatsioonidelt ja ettevõtete esindajatelt, 14 noorteorganisatsioonidelt (katusorganisatsioonidelt), 33 haridusasutustelt, 11 muudelt organisatsioonidelt ja 117 eraisikutelt. Üldiselt nõustuti, et ametipraktikal on oluline roll noorte ülemineku lihtsustamisel haridussüsteemist tööturule ning et vaja on kõrge tasemega praktikakohti. Ametiühingud, valitsusvälised organisatsioonid, enamik haridusasutusi, eraisikud ja mitme riigi valitsused väljendasid oma toetust ametipraktika kvaliteediraamistikule.

Üldsusega konsulteerimise käigus esitatud vastustes taotlesid Euroopa tööturu osapooled, et meetme võimaliku tegevussuuna küsimuses konsulteeritaks nendega ametlikult Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 154 ja 155 sätestatud korras. Nende artiklite kohaselt peab komisjon enne sotsiaalpoliitiliste ettepanekute tegemist konsulteerima tööturu osapooltega.

Komisjon nõustus tööturu osapoolte taotlusega ning rõhutas, et neil on oluline roll ametipraktika kvaliteediraamistiku loomisel ja rakendamisel. 11. septembril 2012 paluti Euroopa tööturu osapooltel esitada konsulteerimise esimese etapi raames oma arvamus meetme võimaliku tegevussuuna kohta. Nüüd, pärast vastuste saamist, käivitab komisjon konsulteerimise teise etapi, et arutada ettepaneku sisu üle[3].

Käesolevas teatises on ühendatud konsulteerimise esimese etapi peamised tulemused ning esitatud hiljutised tõendid ametipraktikaga seotud kvaliteediprobleemide kohta. Teatise eesmärk on koostada valikud ELi tasandi meetmete võtmiseks. Et aidata tööturu osapooltel nende vastuseid koostada, on käesolevale teatisele lisatud dokument, mis sisaldab taustteavet ja analüüsi (nt ametipraktika liikide määratlus, praktikakohtadega seotud tulud ja kulud, aruanne sidusrühmade arvamuste kohta, probleemi määratlus ja poliitika eesmärgid)[4].

Ametipraktikat käsitletakse kui piiratud aja jooksul ettevõttes, avalik-õiguslikus asutuses või kasumitaotluseta institutsioonis tehtavat praktilist tööd, mida teevad õppurid või hiljuti õpingud lõpetanud noored, et saada väärtuslik praktilise töö kogemuse enne alalisele tööle asumist. On viis peamist, osaliselt kattuvat praktika liiki: ametipraktika õppimise ajal; ametipraktika, mis moodustab osa kohustuslikust kutsealasest koolitusest (nt õigusteaduse, meditsiini, õpetajaõppe, arhitektuuri, raamatupidamise jne valdkonnas); ametipraktika, mis on osa aktiivsest tööturupoliitikast; ametipraktika avatud turu tingimustes; piiriülene ametipraktika.

Algatuse reguleerimisala osas tuleb märkida, et tööturu osapoolte otsused peaksid olema seotud peamiselt ametipraktikaga avatud turu tingimustes, sest see on kõige problemaatilisem valdkond. Samas on olemas ka alternatiivid – meetmete kohaldamisala võib näiteks piirata ainult piiriülese ametipraktikaga või praktikaga, millel on teatav kestus. Omaette küsimus on see, kas arvesse tuleks võtta ka valdkondlikke eripärasid või kohaldada meetmeid vaid teatavates tööstusharudes.

2.           tööturu osapooltega konsulteerimise esimene etapp

ELi tööturu osapoolte hulgas valitseb üldine üksmeel, et ametipraktikal on oluline roll haridussüsteemist tööturule ülemineku lihtsustamisel, eelkõige kriisi ajal. 2010. aastal leppisid sektoriülesed tööturu osapooled kokku kaasava tööturu raamkokkuleppe põhimeetme raames rohkemate ja paremate õppe- ja ametipraktika lepingute sõlmimise edendamises. Kõik vastajad on üksmeelel, et tööturu osapooltel on oluline roll praktikakohtade loomise toetamisel ja nad soovitavad tungivalt, et komisjon annaks rahalist toetust praktikakohtade arvu suurendamiseks ning algataks selle tarbeks ulatuslikke programme ELi tasandil. Siiski näitab konsulteerimise esimene etapp, et seisukohad on erinevad, kui need puudutavad ELi algatuste vajadust, algatuste ulatust ja vormi ning peamisi kvaliteedinõuded, mida algatused peaksid hõlmama.

Ametiühingute arvates on ametipraktikat käsitlevad ELi meetmed väga vajalikud. ETUC[5] on väga mures suure hulga noorte pärast, kes töötavad pikalt (mõnikord mitu aastat) praktikandina. Liiga sageli puudub neil noortel ka selge staatus ja õigus sotsiaalkaitsele ning nende töötasu on miinimumpalgast palju väiksem. Teisisõnu, nad pakuvad töötajatega samaväärset teenust saamata selle eest samaväärset tasu. Seetõttu nõuab ETUC, et kõnealuseid probleemide lahendamiseks tuleb kvaliteediraamistik sätestada õigusaktis või kollektiivlepingus. ETUC nõustub komisjoni analüüsi/määratlusega konsultatsioonidokumendis esitatud kvaliteedinõuete osas (ametipraktika leping, selged eesmärgid ja sisu, piiratud kestus, piisav sotsiaalkaitse/töötasu jne) ning rõhutab, et tööturu osapooled peavad olema aktiivselt kaasatud sellesse protsessi igas etapis ja igal tasandil. ETUC osutab ka vajadusele kontrollida vastavust tulevasele kvaliteediraamistikule.

Tööandjate organisatsioonid on skeptilisemad ning rõhutavad vajadust teha selget vahet ametipraktika ja õppepraktika käigus toimuval väljaõppel. BusinessEurope kahtleb, kas vajadus ELi algatuse järele on põhjendatud. Tööandjate organisatsioonid on nõus, et teatavate praktikakohtade puhul võib esineda kvaliteediprobleeme, kuid nende arvates tuleks sellised probleemid lahendada riiklikul või piirkondlikul tasandil. Nad väidavad, et ELil puudub piisav pädevus, eelkõige tasustamise küsimuses.

BusinessEurope väidab, et töötasu ja sotsiaalse kaitse küsimus ei tohiks kuuluda ELi pädevusse ja igal juhul oleks väikeettevõtetel probleeme nõuete kohaldamisega. Kuigi on teada, et praktikakohad kujutavad endast VKEde jaoks märkimisväärset eelist (eelkõige võimalust sõeluda välja võimalikke tulevasi töötajaid, võtta tööle ja hoida ettevõttes kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid ning parandada oma ettevõtte mainet suhteliselt madalate kuludega), rõhutab UEAPME[6], et praktikakohtadega kaasnevate suhteliselt suurte kulude tõttu on väikeettevõtetel väga keeruline praktikakohti pakkuda. CEEP[7] toetab ELi tasandi kvaliteediraamistikku üldiste põhimõtete kujul.

BusinessEurope ja UEAMPE märgivad, et raamistik peaks olema piisavalt paindlik, et arvesse saaks võtta siseriiklike süsteemide ja tavade mitmekesisust. Tunti muret ka praktikakorralduse ülekoormamise pärast paljude õigus- või haldusmenetlustega, mis jahutaks ettevõtete indu praktikantide võtmisel ning vähendaks seega noorte võimalusi väärtusliku töökogemuse saamiseks.

Üldjoontes ollakse nõus, et enamik probleeme on seotud avatud turu tingimustes toimuva ametipraktikaga ja mitu organisatsiooni (sealhulgas mitu tööandjate organisatsiooni aga mitte kõik) soovitas, et raamistik piirduks avatud turu tingimustes toimuva ametipraktikaga.

Sotsiaalse dialoogi komitee 23. oktoobri 2012. aasta koosolekul kinnitasid BusinessEurope, CEEP ja UEAPME, et ELi tööandjad on valmis alustama ametipraktikaga seotud arutelusid, mis oleks osa ELi tööturu osapooltega peetavatest autonoomsetest läbirääkimistest noorte tööhõive tegevusraamistiku üle. ETUCi esindaja selgitas, et kuigi nende konföderatsioon on igati valmis osalema ELi tööturu osapooltega peetavatel läbirääkimistel tegevusraamistiku üle ja tervitab komisjoni algatust töötada välja ametipraktika kvaliteediraamistik, ei ole nende arvates käesoleval etapil asjakohane korraldada tegevusraamistikku käsitlevaid arutelusid vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 154. Mõlemad osapooled rõhutasid, et konsulteerimise esimeses etapis väljendatud seisukohad ei piira nende poolt konsulteerimise (võimalikus) teises etapis esitatavaid seisukohti.

3.           Ametipraktikaga seotud probleemid

Hoolimata asjaolust, et ametipraktikast on palju kasu mitte ainult praktikantidele, vaid ka tööandjatele ja ühiskonnale tervikuna, on kõik ELi institutsioonid väljendanud muret ametipraktika tõhususe, kättesaadavuse ja kvaliteedi pärast. 2010. aastal võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, milles kutsuti üles looma paremaid ja kindlamaid praktikakohti ning Euroopa kvaliteediharta, milles sätestatakse praktikakohtade miinimumnõuded, et tagada nende hariduslik väärtus ja vältida ärakasutamist[8]. 2012. aasta aprillis teatas Euroopa Komisjon, et tööhõivepaketi[9] raames esitatakse 2012. aasta lõpuks ettepanek ametipraktika kvaliteediraamistiku kohta. Lisaks jõuti 2012. aasta juunis Euroopa Ülemkogul järeldusele, et noorte tööpuudust on vaja oluliselt vähendada eelkõige noortetagatisi ja ametipraktika kvaliteediraamistikku käsitlevate komisjoni algatuste kaudu[10].

Kõrgetasemeline poliitiline tähelepanu on tingitud asjaolust, et paljude praktikakohtade puhul on probleeme näiteks seoses ebapiisavate õppematerjalidega või puuduva või vähese hüvitisega ning ebarahuldavate tingimustega (näiteks nõuetele mittevastavate töötingimustega), mis ei ole seotud tasu ja/või hüvitisega. Probleemiks on ka praktikantide vähene liikuvus ELi piires[11].

Kõigis liikmesriikides on noorte töötuse määr palju kõrgem (keskmiselt kaks korda kõrgem) kui ülejäänud tööealisel elanikkonnal. Sellel on mitu põhjust, millest esikohal on uute tööturule tulijate puhul töökogemuse puudumine. See osutab, kui suur on ametipraktika tähtsus haridussüsteemist tööturule ülemineku lihtsustamisel ning noorte tööpuuduse vähendamisel. Tõhus kvaliteediraamistik peaks andma suunised, mis aitaksid tööandjatel luua rohkem praktikakohti, mis oleks kasulikud nii ettevõttele kui ka hüppelauaks praktikantidele, kes tööturule asuvad.

Teisest küljest võib madala kvaliteediga praktikakoht, mis ei suurenda praktikandi tööalast konkurentsivõimet ega paku miinimumtasemel kaitset ning mida kasutatakse olemasolevate töökohtade odavaks täitmiseks, võtta noortelt julguse praktikasse investeerida ning samuti võib selline olukord moonutada tööturgu. Mitmes liikmesriigis ei ole lepinguosaliste õigusi ja kohustusi täpsustava lepingu olemasolu ametipraktika korral kohustuslik, mis tähendab, et mõnel praktikandil (Euroopa noortefoorumi 2011. aasta uuringu kohaselt 25%) puuduvad kirjalikud lepingulised sidemed vastuvõtva organisatsiooniga.

Hüvitisest ja tasust rääkides tuleb arvestada, et kõrgetasemelise praktikakoha pakkumisega kaasnevad tööandja jaoks kulud. Siiski on tasu oluline kvaliteedinäitaja. See, et enamiku praktikakohtade puhul tasu ei maksta, tekitab muret seoses praktika kättesaadavusega, sest tagasihoidlikuma majandusliku taustaga noored ei pruugi praktikale pääsedagi.

Probleemiks on ka järjestikused praktikad, mille puhul on noor olukorras, kus ta enne tööturule sisenemist peab mõnikord läbima mitu praktikat. Vastavalt Euroopa noortefoorumi uuringule oli 37 % vastanutest läbinud kolm või rohkem praktikat. Järjestikused vähetasustatud või tasustamata praktikad ärgitavad küsima, kas tööandjad kasutavad praktikante kui töötajaid, kellele ei pea tasu maksma.

Praegu läbib suhteliselt vähe noori praktika mõnes teises riigis. 2011. aasta Eurobaromeetri uuring näitas, et 53 % Euroopa noortest oleksid huvitatud töötamisest mõnes muus ELi liikmesriigis[12].

Peamine takistus piiriülese liikuvuse korraldamisel on seotud sellega, et puudub läbipaistev ja kergesti juurdepääsetav teave õiguslike ja halduslike tingimuste kohta ning keeruline on leida vastuvõtvat organisatsiooni, kelle vajadused vastaksid praktikandi profiilile. Teabe puudumine praktikakoha kvaliteedi kohta on eriti terav piiriüleste praktikakohtade puhul. Praktikat käsitlevas uuringus selgus, et liikmesriigiti on tööturgu ja praktikat reguleerivad sätted väga erinevad. Välismaiste praktikantide vähene teadlikkus kohalikest oludest muudab oma õiguste mõistmise ja nende kaitsmise väga keeruliseks.

Huvi, mida noored inimesed välismaal töötamise suhtes üles näitavad, ning rahvusvaheliste praktikakohtade väike osakaal osutavad, et teadmatusel välismaste töötingimuste kohta võib olla oluline (negatiivne) mõju. Kui noor inimene ei tea, mida tal on välisriigis oodata tingimuste, õppe, sotsiaalse kaitse, töötasu jne osas, on tema soov praktikale minna vähene. See tähendab praktikandi (ja hiljem töötaja) jaoks kaotatud võimalust uute oskuste ja kogemuste omandamiseks ning takistab liikuvust ELi sees.

4.           Vajadus praktikat käsitleva ELi meetme järele

Arvestades noorte olukorda ELi tööturul ja eespool kirjeldatud probleeme, on vaja kiiresti parandada praktika kvaliteeti, kaasates tööturu osapooled ning andes liikmesriikidele suuniseid. On vaja vähendada noorte töötuse kõrget määra ja oskuste mittevastavaust Euroopa tööturul, lihtsustades üleminekut haridussüsteemist tööle ja kaotades liikuvust takistavad tegurid. Käesolev teatis on vastu võetud noorte tööhõive paketi raames, mis hõlmab noortetagatisi, liikuvust ja õppepraktikat käsitlevaid algatusi[13].

2012. aasta Euroopa poolaastal anti 22 liikmesriigile riigipõhiseid soovitusi, mille eesmärk on parandada noorte olukorda tööturul[14]. Kvaliteetne praktika aitab suurendada noorte tööalast konkurentsivõimet ja on oluline toetuspunkt alalise töökoha leidmisel.

ELi meetmega toetatakse liikmesriike strateegia „Euroopa 2020” tööhõivesuunise nr 8 täitmisel, eelkõige „luues kava, et aidata koolilõpetajaid esimese töökoha leidmisel või õpingute ja väljaõppe jätkamisel”. Lisaks võib rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedistandardite kindlaksmääramine toimuda kiiremini, kui seda koordineerivad ja toetavad riigiülesed asutused. Euroopa Liidul on siin parim positsioon, sest tundub, et spontaanset rahvusvaheliste kvaliteedistandardite väljatöötamist ei toimu või on see tegevus väga aeglane. ELi tasandi lahendusel oleks ka selged eelised praktikantide ELi-sisese liikuvuse suurendamisel ja ELi tööturu paremal integreerimisel. Võttes arvesse, et Euroopa tööturul on suur mittevastavus oskuste ning nõudluse/pakkumise vahel, võimaldaks praktikantide liikuvuse suurendamine ELis vähendada struktuurset tööpuudust. Piiriülese praktika arendamine on selle saavutamisel peamine vahend. Noortel, kes otsustavad läbida koolituse mõnes muus ELi liikmesriigis, peaks olema selge võrdluspunkt, mis võimaldab neil kontrollida kvaliteedinõudeid ning vältida ebakindlust seoses haldusformaalsuste, õiguslike probleemide või lepinguliste kohustustega. ELi tasandi lähenemisviis on ka eeltingimus, et laiendada EURESi võrgustikku õppepraktikale ja ametipraktikale, nagu nõuti 2012. aasta juunis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel[15].

5.           Valikud ELi meetmete võtmiseks

Komisjon on määratlenud võimalikud valikud ELi meetmete võtmiseks, mille kohta ta soovib koguda tööturu osapoolte arvamusi, võttes arvesse võimalust algatada nende vahel läbirääkimised. Kõiki valikuid ELi meetmete võtmiseks (samaaegselt võib kohaldada ka mitut valikut) on üksikasjalikult kirjeldatud teatisele lisatud analüütilises dokumendis.

Konsulteerimise esimeses etapis ELi tööturu osapoolte avaldatud arvamused algatuse sisu ja vormi osas on erinevad.

5.1.        Ametipraktika kvaliteediraamistik

2012. aasta aprillis tegi komisjon tööhõivepaketi[16] raames ettepaneku luua ametipraktika kvaliteediraamistik. Kehtestamist vajavate kvaliteedinõuete osas on komisjon ametipraktikat käsitlevast uuringust, üldsusega konsulteerimise käigus saadud vastustest ja konsulteerimise esimese etapist lähtuvalt kindlaks määranud mitu näitajat, mis iseloomustavad kvaliteetset ametipraktikat. Kuigi need näitajad on üldkohaldatavad, võib neid kohandada vastavalt töö/sektori tüübile ja vastuvõtva organisatsiooni suurusele. Arvesse tuleb võtta VKEdele nõuete järgimisega langevat koormust, sest väikestel ja eelkõige mikroettevõtetel võib olla keerulisem pakkuda praktikantidele samal tasemel juhendamist (või muud toetust) kui suurtes organisatsioonides. Lisaks ei peaks praktikantidele pakutava kaitse tase olema töötajate omast kõrgem.

Tuleks kaaluda ka järgmiste nõuete lülitamist kvaliteediraamistikku:

– Praktikaleping. Kvaliteediraamistik põhineb praktikalepingu sõlmimisel. Kvaliteetse praktika aluseks peaks olema kirjalik leping praktikandi ja vastuvõtva organisatsiooni (ning võimalik, et ka koolitusasutuse) vahel, mis hõlmab selliseid aspekte nagu kutsealane ja õppe-eesmärk, kestus, tööaeg päeva/nädala lõikes ja, kui see on asjakohane, siis ka sotsiaalkindlustus ja töötasu/hüvitis.

– Teabe läbipaistvus. Praktikantide, tööandja ja vajaduse korral ka haridusasutuse õigused ja kohustused. Kõigile praktika korraldamises osalevate osapooltele peaks olema lihtsalt kättesaadav võrreldavas vormingus ajakohastatud teave õiguslike ja muude sätete kohta, mida rakendatakse Euroopa ja liikmesriigi tasandil. Piiriülese praktika korraldamisel on peamiseks takistuseks keeruline juurdepääs kõiki liikmesriike hõlmavale usaldusväärsele ja täielikule teabele kõnealuste sätete kohta.

– Eesmärk ja sisu. Ametipraktika peaks võimaldama praktikandil omandada praktilisi oskusi töökohal, et täiendada tema teoreetilisi teadmisi. Praktika peamine eesmärk on suurendada noorte tööalast konkurentsivõimet ja nende karjäärivõimalusi. Praktikandi tööalase konkurentsivõime parandamiseks on oluline, et praktika eesmärgid oleks täpselt määratletud ja õppesisu oleks kvaliteetne.

– Juhendamine ja tunnustamine. Õppesisu kvaliteedi tagamiseks peaks vastuvõttev organisatsioon määrama igale praktikandile isikliku juhendaja või mentori. Juhendaja peaks suunama praktikanti ülesannete täitmisel, jälgima arengut ning selgitama üldist tööprotsessi ja -meetodeid. Juhendaja peaks praktika lõppedes hindama praktikandi töö tulemuslikkust (nt koostama soovituskirja). Lõpphindamine, mis hõlmab selliseid aspekte nagu praktika kestus, õppesisu, tööülesanded, omandatud teadmised, oskused ja pädevused ning tulemuslikkuse hindamine, peaks tagama praktika nõuetekohase tunnustamise.

– Kestus. Tavaliselt ei tohiks avatud turu tingimustes toimuv ametipraktika olla pikem kui kindlaksmääratud ajavahemik (nt kuus kuud), tagamaks, et praktikakohad ei asenda tavapäraseid töökohti. Seda nõuet ei kohaldata arstide, juristide, õpetajate ja muude samaväärsete kutsealade esindajate õpingutejärgse kohustusliku erialapraktika suhtes, mis on üldiselt rangelt reguleeritud. Samasse kategooriasse kuuluvad ettevõttesisesed praktikaprogrammid kõrgema tasandi juhtkonna töölevõtmiseks, mille eesmärk on valmistada praktikante ette kõrgetasemelise töökoha jaoks ettevõttes.

– Järjestikused praktikad. Piirata tuleks järjestikuste praktikate läbimist sama tööandja juures, näiteks võiks piirata võimalust sõlmida uus praktikaleping samade osaliste vahel kindla perioodi jooksul (nt 12 kuud) pärast eelmise lepingu lõppemist.

– Sotsiaalkindlustust käsitlevad sätted. Sotsiaalkaitse küsimus tuleks selgeks rääkida praktikandi ja vastuvõtva organisatsiooni vahel. Sotsiaalkaitse hõlmab tervise- ja õnnetusjuhtumikindlustust töökohal. Kui praktikant ei ole õpilane,[17] peavad vastuvõttev organisatsioon ja praktikant täitma kõnealuse riigi tööõiguses sätestatud kindlustuskohustusi. Teise võimalusena võib lepingupõhises kokkuleppes sätestada, et sotsiaalkindlustusmakset maksab kas vastuvõttev organisatsioon või praktikant ise.

– Töötasu / kulude hüvitamine. Kui tegemist on nii vastuvõtvale organisatsioonile kui ka praktikandile vastastikku kasuliku teadmussiirde ja õppimisega, võib tasustamata praktika olla asjakohane. Seetõttu peaks hüvitist või töötasu käsitlevas suunises sätestama, et kirjalikus praktikalepingus täpsustatakse selgelt, kas töötasu makstakse või millised kulud hüvitatakse, märkides, et töötasul/kulude hüvitamisel võib olla oluline roll, et tagada juurdepääs kõrge tasemega ametipraktikale ja seega ka teatavatele kutsealadele nendele (noortele) inimestele, kes on pärit ebasoodsast keskkonnast.

– Partnerlusel põhinev lähenemisviis. Selleks et suurendada hea tasemega praktikakohtade arvu peaksid tööandjad ja vastuvõtvad organisatsioonid tõhustama koostööd riiklike tööturuasutustega (sealhulgas EURESi võrgustiku kaudu), muude avaliku sektori asutustega, haridus- ja koolitusasutustega ning teiste tööandjatega, et kasutada paremini sünergiat, vähendada kulusid ja jagada parimaid tavasid, näiteks küsimuses, kuidas parandada võimalike praktikantide ja praktikakohtade vastavust jne.

Kvaliteediraamistik võib piirduda ainult avatud turu tingimustes toimuva praktikaga ning olla soovituslik (vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 292 ja 153), nagu on teatatud tööhõivepaketis.

5.2.        Ametipraktika kvaliteedimärgis

Teine valik oleks luua kvaliteedimärgis vastuvõtvate organisatsioonide, haridusasutuste, tööturuasutuste ja/või muude asjaomaste osalejate jaoks, kes vastavad kvaliteediraamistikus sätestatud või mõnevõrra vähematele kvaliteedinõuetele. Arutada võib ka kvaliteedimärgise loomist konkreetsete sektorite jaoks.

Võimalikud on mitmesugused lahendused. Selleks et nõuetele vastavuse kulusid minimeerida, võiks kvaliteedimärgise anda organisatsioonidele, kes kohustuvad kvaliteedinõudeid täitma, ilma eelneva kontrolli või läbivaatuseta. Märgise võib ära võtta nõuetekohaselt põhjendatud kaebuste alusel. See võimaldaks märgisesüsteemi hallata väikesel välisel asutusel või sidusrühmade organisatsioonil. Kvaliteedimärgise süsteem oleks kvaliteediga seotud probleemi mitteregulatiivne lahendus. Siiski on oht, et kvaliteedimärgist taotlevad vaid vähesed organisatsioonid, eelkõige seepärast, et praktikakohtade nõudlus ületab pakkumist. Lisaks korraldavad paljud märgise taotlejad tõenäoliselt juba kvaliteetset praktikat, seetõttu ei lahenda märgisesüsteem probleemi täielikult.

5.3.        Teabesaidi loomine

Veel üks valik on luua veebisait, mis annab ülevaate ametipraktikast (sisaldab iga liikmesriigi kohta korrapäraselt ajakohastatud teavet seoses praktika tingimuste ja õigusliku raamistikuga). Veebisait võiks olla seotud näiteks EURESi portaaliga. Hästi koostatud ja kasutajasõbralik veebisait tagaks lihtsama juurdepääsu teabele ametipraktikat käsitlevate siseriiklike õigusaktide ja liikmesriikides pakutava praktika liikide kohta. See vähendaks praktikantide jaoks otsimisega seotud kulusid, parandaks praktikantide ja praktikakohtade omavahelist sobivust ja avaldaks positiivset mõju, suurendades piiriülesest ametipraktikast huvitatud kandidaatide arvu. Teisest küljest võib see mõjutada praktika kvaliteeti vaid piiratud ulatuses. Veebisait aitaks lahendada vaid probleemi, mis on seotud üldise standardeid käsitleva teabega, kuid ta ei tagaks süsteemset teavet konkreetse praktikakoha kvaliteedi kohta. Selle teabe saamiseks peab looma praktikantidele või endistele praktikantidele võimaluse anda praktika kohta isiklikku tagasisidet.

5.4.        Valikute mõju

Iga valitud ELi meetmega kaasneb teatav mõju, nagu on märgitud lisatud analüütilises dokumendis. Komisjon oleks tänulik, kui tööturu osapooled esitaksid oma arvamuse pakutud valikute mõju kohta.

6.           Edasised sammud

Kvaliteediraamistik võiks olla vahend, mis aitab parandada ametipraktika kvaliteeti ELis. See julgustaks vastuvõtvaid organisatsioone pakkuma rohkem praktikakohti, heal tasemel õppesisu ja korralikke töötingimusi, mis looks toetuspunkti tööturule sisenemiseks.

Komisjon võtab kõnealuse konsulteerimise tulemusi arvesse oma edasises töös, et parandada ametipraktika kvaliteeti. Eelkõige võib ta peatada oma tegevuse kõnealuses valdkonnas, kui tööturu osapooled otsustavad pidada omavahel läbirääkimisi piisavalt laiaulatuslike teemade üle. Vastasel korral jätkab komisjon mõjuhinnangule toetudes ametipraktika kvaliteediraamistikku käsitleva ELi algatuse käivitamist.

7.           küsimused tööturu osapooltele

Komisjon palub tööturu osapooltel esitada seisukohad järgmistes küsimustes ning mõjuhinnang eelistatud valiku kohta:

1.           Kas Teie arvates punktis 5.1 sätestatud valik

– võiks tagada vastuvõetava raamistiku, et lahendada probleem, mida kirjeldasite konsulteerimise esimeses etapis esitatud vastuses?

– peaks piirduma avatud turu tingimustes toimuva praktikaga, või peaks hõlmama kõiki praktika liike?

2.           Milline on Teie arvamus punktides 5.2 ja 5.3 sätestatud muude valikute suhtes?

3.           Kas ELi tööturu osapooled on tööstusharudevahelisel või sektori tasandil valmis alustama läbirääkimisi käesoleva teatise punktis 5.1 kirjeldatud valikute üle ametipraktika kvaliteediraamistikku käsitleva kokkuleppe sõlmimiseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 155 alusel?

[1]               KOM(2012) 173 (lõplik).

[2]               Komisjoni talituste töödokument (2012) 99 (lõplik).

[3]               Selle menetluse võimalikud tulemused, on järgmised: tööturu osapooled võivad liituda läbirääkimistega, nad võivad jõuda iseseisva kokkuleppeni või nad võivad paluda komisjonil koostada õigusakti ettepanek, mis põhineb nende kokkuleppel. Kui tööturu osapooled ei jõua kokkuleppele või otsustavad mitte pidada läbirääkimisi, peab komisjon olukorda hindama ja otsustama, kas ta esitab oma ettepaneku.

[4]               Euroopa Komisjoni talituste töödokument (2012) 407, 5. detsember 2012.

[5]               Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon.

[6]               Euroopa Käsitööettevõtjate ning Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Keskliit.

[7]               Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskus.

[8]               EP 2009/2221 (INI), 14.6.2010.

[9]               KOM(2012) 173, 18.4.2012.

[10]             EUCO 76/12; 28. – 29. juuni 2012.

[11]             Euroopa Komisjon (2012) Uuring, mis annab põhjaliku ülevaate ametipraktika korralduse kohta liikmesriikides (edaspidi „ametipraktikat käsitlev uuring”).

[12]             Programmide Erasmus ja Leonardo da Vinci raames omandatud kogemused näitavad, et paljud üliõpilased tahavad minna välismaale praktikale, sest praktikakohtade nõudlus ületab suurelt eelarvevõimalusi.

[13]             KOM(2012) 727, 5. detsember 2012.

[14]             Üksikasjalik ülevaade noortega seotud soovitustest leiab komisjoni talituste 5. detsembri 2012. aasta töödokumendi (2012) 406 II lisas.

[15]             EUCO 76/12; 28. – 29. juuni 2012.

[16]             KOM(2012) 173, 18.4.2012.

[17]             Enamikus liikmesriikides on üliõpilaste sotsiaalkaitse tagatud riigi või haridusasutuse poolt, st nad on kindlustatud terviseriskide ja õnnetuste vastu ka õpingute raames toimuva ametipraktika ajal.