13.9.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 277/125

—

meenutab Euroopa transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonipoliitika olulisust, sest see on peamine vahend, millega tagada linnade ja piirkondade suurem konkurentsivõime ning aidata kaasa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamisele ELis;

—

toetab uue vahendi, Euroopa Ühendamise Rahastu loomist ühise õigusraamistikuna ja ühtse rahastamisvahendina transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonisektoris;

—

tervitab rahastu keskendumist puuduvate ühenduslülide loomisele, kitsaskohtade kõrvaldamisele ja piisavate piiriüleste ühenduste tagamisele ning samuti uuenduslike finantsinstrumentide kasutuselevõttu, et tagada avaliku sektori kulutuste suurim võimendav mõju ja tuua ELi kodanikele rohkem lisaväärtust;

—

kutsub vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele rakendama kõnealust vahendit tihedas koostöös liikmesriikide, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning kohaliku tasandi osalejatega;

—

leiab, et rahastu rakendamine peaks samuti olema kooskõlas nii strateegia „Euroopa 2020” kui ka ühtekuuluvuspoliitika eesmärkidega ning rahastu peaks ühtekuuluvuspoliitika vahendeid täiendama ja nendega kooskõlas olema;

—

nõuab, et rahastamine peab olema õiglaselt jaotatud kõigi ELi liikmesriikide ja piirkondade vahel, arvestades samal ajal ELi konkreetseid territoriaalseid iseärasusi;

—

kutsub Euroopa Komisjoni üles selgitama, et 10 miljardit eurot, mis kantakse üle Ühtekuuluvusfondist, vastab Ühtekuuluvusfondi määrusele, sh liikmeriikidele kohaldatavatele riiklikele kvootidele.

Raportöör

Ivan ŽAGAR (SI/EPP), Slovenska Bistrica linnapea

Viitedokumendid

1.

meenutab, et Euroopa transpordi-, telekommunikatsiooni- ja digitaalseadmete poliitikat tuleb käsitada peamise vahendina, millega tagada linnade ja piirkondade suurem konkurentsivõime, kaupade ja isikute vaba liikumine, ühtse turu integratsioon ning ELi majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus ja kontaktid muu maailmaga;

2.

tervitab Euroopa Ühendamise Rahastu potentsiaalset rolli majanduskasvu edendamise ja uute töökohtade loomise hoogustamisel ning Euroopa konkurentsivõimelisemaks muutmisel (1) ning toetab komisjoni keskendumist puuduvate ühenduslülide loomisele, kitsaskohtade kõrvaldamisele ja piisavate piiriüleste ühenduste tagamisele;

3.

toetab uue vahendi, Euroopa Ühendamise Rahastu loomist ühtse õigusraamistikuna ja rahastamisvahendina transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonisektoris;

4.

kutsub vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele rakendama kõnealust vahendit tihedas koostöös liikmesriikide, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning kohaliku tasandi osalejatega;

5.

kutsub üles võtma kasutusele läbipaistvama, sidusama ja lihtsama lähenemisviisi ELi rahastamisele, et suuta ligi meelitada erasektori investeeringuid, mis on tänapäeval vajalikud ELi eesmärkide saavutamiseks;

6.

leiab, et Euroopa Ühendamise Rahastu rakendamine peaks samuti andma panuse majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkide tugevdamisse ning peaks olema ühtekuuluvuspoliitika vahenditega seotud, nii et nad täiendavad üksteist ja on üksteisega kooskõlas;

7.

tervitab Euroopa Komisjoni ettepanekut eraldada Ühtekuuluvusfondist 10 miljardit eurot Euroopa Ühendamise Rahastule, et toetada transporditaristu projektide rakendamist üleeuroopaliste transpordivõrkude põhivõrgus ühtekuuluvuseesmärgi alla kuuluvates liikmesriikides. Samuti rõhutab komitee vajadust võimalikult suuremal määral arvestada Ühtekuuluvusfondist riikidele tehtavate eraldistega, et tagada soodsad rahalise toetuse tingimused, nagu on Ühtekuuluvusfondi poolt sätestatud, igat liiki toetuskõlbulikele projektidele, sealhulgas piiriülesed maanteeprojektid;

8.

leiab, et Euroopa Ühendamise Rahastu projektide juures tuleb arvestada aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu prioriteetidega – strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega;

9.

rõhutab, et paljude liikmesriikide jaoks on raske töötada üksi välja keerukaid piirüleseid transporditaristu projekte, samas kui ELi tasandil on suur nõudlus suurema koostoime järele eri rahastamisprogrammide ja poliitikavaldkondade vahel, mis peavad tagama avaliku sektori kulutuste suurima võimendava mõju, mis toob ELi kodanikele rohkem lisaväärtust;

10.

toetab uue vahendi, Euroopa Ühendamise Rahastu loomist ühise õigusraamistikuna ja ühtse rahastamisvahendina transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonisektoris;

11.

rõhutab, et transpordiprojektide raames tuleb kaaluda nende sidumist teiste transpordiliikide sõlmpunktidega, nt õhutransport, metroo jne. Tuleb tagada juurdepääs kiirele lairibavõrgule ja -teenustele, eelkõige piirkondades, mis ei ole ärilises mõttes huvipakkuvad, nagu hõredalt asustatud maapiirkonnad, kus IKT võib lihtsustada avalike teenuste osutamist, aidata elanikel piirkonda püsima jääda ja edendada territoriaalset ühtekuuluvust;

12.

sooviks, et selgitataks eri arenguindeksiga piirkondade käsitlemist, nii et see peegeldaks ELi konkreetseid territoriaalseid iseärasusi, sh raskete ja püsivate ebasoodsate looduslike ja demograafiliste tingimustega ning äärepoolseimaid piirkondi, hõlmates Euroopa piirkondi tasakaalustatult;

13.

toetab jõupingutusi, millega edendatakse keskkonnahoidlikke ja säästvaid transpordisüsteeme – eelkõige raudtee- ja meretransporti, mis on tõhusad ja konkurentsivõimelised transpordiliigid, mille käsutuses peavad olema piisav taristu ja hästi korraldatud teenused. Kõnealuste keskkonnasäästlike transpordiliikide hea toimimise tagamiseks on samuti vaja arendada sisemaal asuvaid logistikakeskusi, mis võimaldavad eri transpordiliikide optimaalset koostoimet ja muudavad kogu süsteemi tõhusaks;

14.

leiab, et tuleb arvesse võtta ELi eri piirkondade konkreetset olukorda, sealhulgas uute ELi liikmesriikide piirkondade olukorda, mille taristu on siiani vähe arenenud ning rahastamine on olnud ebapiisav, eriti seal, kus see loob piirkondlikul tasandil suurt lisaväärtust, nt piiriülese transpordi puhul;

15.

rõhutab vajadust edendada energiavõrkude sidumist ja energia siseturu toimimist ELis, samuti tuleb esile tõsta, et ELi energiasõltumatus on siseturu üks võtmevaldkondi, ja tugevdada varustuskindlust;

16.

rõhutab asjaolu, et investeeringud telekommunikatsiooni lairibavõrku ja digitaalteenuste taristu platvormidesse on olulised ELi digitaalse tegevuskava eesmärkide saavutamiseks ja strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidesse panuse andmiseks ning samuti Euroopa avalike teenuste osutamiseks;

17.

tervitab sellise vahendi nagu Euroopa Ühendamise Rahastu loomist ja sellele eraldatud vahendeid, mida ei tohi küsimuse alla seada, et tagada rahastu tõhusus ja võimendav mõju teistele avaliku ja erasektori rahastamisallikatele. Hoiatab siiski mis tahes algatuste eest, mis võiksid kahjustada struktuurifonde;

18.

väljendab finantsturgude olukorra tõttu muret selle pärast, milline on Euroopa Ühendamise Rahastu rahastamismeetmete eeldatav võimendav mõju taristu investeeringuteks kavandatud kohalikele ja piirkondlikele vahenditele;

19.

nõuab, et rahastamine peab olema õiglaselt jaotatud kõigi ELi liikmesriikide ja piirkondade vahel ning et sealjuures võetakse arvesse Euroopa Ühendamise Rahastust rahastatavate transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonivõrkude projektide kvaliteeti ja lisaväärtust kõige nõrgemate piirkondade jaoks, sh nende jaoks, mis kannatavad püsivate ebasoodsate territoriaalsete ja looduslike tingimuste käes, näiteks väga väikese rahvastikutihedusega piirkonnad, saared, piiriülesed ja mäestikualad, arvestades sealjuures kavandatud projektide tõhusust ja võimendavat mõju;

20.

kutsub Euroopa Komisjoni üles selgitama, et 10 miljardit eurot, mis kantakse üle Ühtekuuluvusfondist, vastab Ühtekuuluvusfondi määrusele, sh liikmeriikidele kohaldatavatele riiklikele kvootidele;

21.

rõhutab, et abikõlblikkuse eeskirju tuleb laiendada ka halduskuludele;

22.

toetab läbipaistvamat, sidusamat ja lihtsamat lähenemisviisi ELi rahastamisele, et meelitada ligi erasektori investeeringuid. Komitee kutsub seega üles lisama abikõlblike kulude hulka ka halduskulud, et eesmärke tõhusamalt saavutada, ning rõhutab, et uued rahastamisallikad ei tohi mingil juhul asendada traditsioonilist ELi-poolset rahastamist, vaid peavad seda pigem täiendama;

23.

tervitab uuenduslike finantsinstrumentide kasutuselevõttu, eelkõige ELi projektivõlakirjade kasutamist, mis meelitab ligi erainvestoreid ning innustab avaliku ja erasektori partnerlust ELis. Finantsturgude olukorda arvestades peab tagatise neile võlakirjadele andma komisjon;

24.

kutsub komisjoni üles nägema ette suutlikkuse suurendamise meetmeid uuenduslike finantsvahendite kasutamiseks, et toetada nende riigiasutuste osalemist, kellel ei ole vajalikke kogemusi, eriti kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Komitee tervitab 6. juuli 2012. aasta määruse vastuvõtmist, millega käivitatakse aastateks 2012–2013 ELi projektivõlakirjade algatuse katseetapp. Selle eesmärk on kaasata 4,5 miljardi euro ulatuses erasektori rahalisi vahendeid olulist strateegilist huvi pakkuvatele taristuprojektidele (2). Komitee toetab asjaolu, et kui katseetapp osutub edukaks, siis järgneb sellele aastatel 2014–2020 kasutusetapp Euroopa Ühendamise Rahastu raames;

25.

tervitab tööprogramme kui vahendeid, mille abil määratletakse teatud meetmete puhul kasutatavad toetusviisid;

26.

märgib, et kulude abikõlblikkus, nagu see on määratletud Euroopa Ühendamise Rahastu puhul, võib olla projektide elluviimist piirav tegur. Seepärast tuleb muuta abikõlblikkuse kuupäevi ja teatud abikõlblikke kulusid, nt ettevalmistuskulud, tagastamatu käibemaks, maa ostmine;

27.

väljendab muret asjaolu pärast, et kõik toetusetaotlused sõltuvad üksnes liikmesriikide nõusolekust. Seepärast kutsub Regioonide Komitee kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles asjakohasel juhul ja vastavalt oma õiguspädevusele osalema valikuprotsessis;

28.

rõhutab, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste praegust olukorda arvestades ei saa toetuste saajad oma töödega õigeaegselt alustada. Seetõttu ei tohi projektide tühistamist käsitlevad sätted olla liiga piiravad ning seega peaks komisjoni pakutud kahe aasta asemel lubama kolmeaastast perioodi;

29.

tuletab meelde, et Ühtekuuluvusfondist üle kantavat 10 miljardit eurot tuleb hallata vahetu haldamise eeskirjade kohaselt, mitte vastavalt põhimõttele „kes ees, see mees”. Komitee rõhutab, et põhimõte „kes ees, see mees” võib suurendada ELi ühtekuuluvuseesmärgi alla kuuluvate riikide tasakaalustamatust, sest nende haldus-, tööhõive- ja finantstingimused on raskemad, mis võib takistada teatud liikmesriike või piirkondi esitamast hästi ettevalmistatud projekte;

30.

teeb ettepaneku, et abikõlblikkuse eeskirjad 10 miljardi euro kohta, mis kantakse üle Ühtekuuluvusfondist, peavad olema kooskõlas nimetatud fondi suhtes kohaldatava määrusega;

31.

rõhutab, et üleeuroopaliste võrkude tasandist allapoole jäävate projektide rahalise toetuse puhul peab järgima subsidiaarsuse põhimõtet ilma, et see piiraks pädevusega seotud küsimusi;

32.

toetab mitmeaastaseid tööprogramme, mis saadetakse kõigile asjaomastele sidusrühmadele. Mitmetasandilise valitsemise põhimõtetega kooskõlas tuleb tööprogrammide koostamisse kaasata kõigi tasandite partnerid;

33.

rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on õiguslikult vastutavad paljude Euroopa Ühendamise Rahastu valdkondade eest ning neid puudutavad otseselt kavandatud meetmed rahastada üleeuroopalisi transpordi-, energia- ja telekommunikatsiooni taristuid. Seepärast on oluline järgida mitmetasandilise valitsemise põhimõtteid, et tagada tasakaalustatud territoriaalne areng;

34.

leiab, et Euroopa Ühendamise Rahastu ettepanek ei näi tekitavat mingeid probleeme subsidiaarsuse põhimõttele vastavusega (3). Komitee tuletab meelde, et Euroopa Ühendamise Rahastu projektidega võib nende ulatuse ja mõju tõttu kaasneda riikidevaheline mõõde, ning seepärast tuleb need ellu viia kõige asjakohasemal tasandil: Euroopa Liidu, riigi, piirkonna või kohalikul tasandil;

35.

nõuab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning kõik teised asjaomased sidusrühmad peavad olema liikmesriigis kaasatud otsustus- ja planeerimisprotsessi, millega koostatakse Euroopa Ühendamise Rahastu esialgne nimekiri projektidest, mida võidakse rahastada;

36.

rõhutab, et kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi tuleb võimalikult varakult teavitada Euroopa Ühendamise Rahastu ettepanekutest ning neid tuleb aktiivselt toetada, et julgustada neid osalema projektide ettevalmistamisel ja territoriaalsetes arengustrateegiates. Samuti on oluline, et kõik sidusrühmad teeksid piirkondades omavahel koostööd tulevaste Euroopa Ühendamise Rahastu projektide ettevalmistamisel ja elluviimisel;

37.

on seisukohal, et 2012. aasta lõpuks tuleb töötada välja strateegilised meetmed, et innustada piirkondlikke omavalitsusi ja riigi ametiasutusi koostama nimekirju kavandatavatest energia- ja telekommunikatsiooni valdkonna investeeringutest, sest vaid nii on igal liikmesriigil piisavalt aega oma projektide jaoks vajalikud dokumendid ette valmistada;

38.

rõhutab, et uute tehnoloogiate (nt alternatiivkütuste taristu) sisenemistõkked on kõrgemad kui traditsioonilisel taristul, nagu maanteed ja raudteed, ning seepärast tuleb 20 % asemel võimaldada toetust kuni 50 %;

39.

rõhutab, et Euroopa Ühendamise Rahastu rakendamine Euroopa Komisjoni rakendusasutuse kui korraldusasutuse poolt peab toimuma tihedas koostöös teiste asjaomaste ametiasutustega. Tuleks vältida rakendusasutuse loomisest ja tegevusest tulenevaid lisakulusid;

40.

rõhutab, et tuleb määratleda Euroopa Ühendamise Rahastu vahendeid reguleerivad eeskirjad, kui eri liikmesriikidest pärit partnerid ei suuda jõuda kokkuleppele teatud projekti rakendamise osas;

41.

soovitab seega Euroopa Komisjonil analüüsida ETKRide kasulikkust nende probleemide lahendamisel, mis võivad tekkida piiriüleste projektide rakendamisel riikide õigusaktide erinevuste tõttu ning mitmetes õigusnormides määratletud eri rahastamisallikate tõttu;

42.

rõhutab, et on vaja tagada sidus kooskõla struktuurifondidest, Ühtekuuluvusfondist ning Euroopa Ühendamise Rahastust rahastatavate projektide vahel. Lisaks rõhutab komitee Euroopa Ühendamise Rahastu eeldatavat mõju väiksematele projektidele;

43.

kutsub komisjoni üles võtma selgeid meetmeid struktuurifonde reguleerivate õigusnormide koordineerimise ja kooskõlastamise tagamiseks, eelkõige seoses ühise strateegilise raamistiku ja partnerluslepingute koostamisega, kuid samuti seoses abikõlblikkuse kriteeriumidega ning rahastatavate projektide võimaliku kattumisega;

44.

juhib tähelepanu mõjule, mida Euroopa Ühendamise Rahastu avaldab territoriaalsele planeerimisele ning kohalikele ja piirkondlikele arengustrateegiatele, ning toetab suutlikkuse suurendamise meetmeid, et soodustada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste parimat valmisolekut selliste hästi ettevalmistatud projektide esitamiseks, mida Euroopa Ühendamise Rahastust saaks rahastada;

45.

rõhutab, et 2014.–2020. aasta programmiperioodi rakenduskavad ja eeskirjad tuleb varakult heaks kiita, et projektide elluviimine saaks alata juba 2014. aasta alguses;

46.

toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut keskenduda rohkem tulemustele ning seda selgete ja mõõdetavate, eelnevalt kehtestatud eesmärkide ning tulemusnäitajate kaudu. Tuleb määratleda mõned selged ja usaldusväärsed kriteeriumid, mis peavad olema üldised, õiglased ja proportsionaalsed ning põhinema võrdse kohtlemise põhimõttel. Strateegilise planeerimise vahendid peavad seega olema kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele kättesaadavad, et vältida täiendavat halduskoormust seoses aruandlusega; seega lisandub vajadus hindamise järele, mis hõlmab mõju majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele;

47.

kutsub liikmesriike üles rohkem kasutama tehnilist abi, mis on rakenduskavade jaoks saadaval, et edendada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning teiste sidusrühmade suutlikkust ELi rahastamisvahendeid kasutada. Euroopa Ühendamise Rahastu raames on eriti oluline, et ka vähem arenenud liikmesriigid koostaksid tehnilist abi kasutades kvaliteetseid projekte ning saaksid seega olla projektikonkurssidel ELi kaasrahastamist taotledes teiste liikmesriikidega võrdsed kandidaadid;

48.

kutsub üles määratlema üksikasjalikumalt Euroopa Ühendamise Rahastule esitatavate projektide jaoks vajalikud dokumendid, projektide koostamise, menetluste algatamise ja iga osaleja rolli (ülesannete jaotuse riigi ametiasutuste ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel).