Neljapäev, 16. veebruar 2012
P7_TC1-COD(2010)0207

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. veebruaril 2012. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/…/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 53 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiivi 94/19/EÜ hoiuste tagamise skeemide kohta (3) tuleb teha mitu olulist muudatust. Selguse huvides tuleks kõnealune direktiiv uuesti sõnastada.

(2)	Krediidiasutuste asutamise ja tegevuse lihtsustamiseks on vaja kõrvaldada turge moonutada võivad erinevused liikmesriikide seadustes seoses hoiuste tagamise skeeme käsitlevate eeskirjadega, mida kohaldatakse kõnealuste asutuste suhtes. [ME 1]

(2a)

Et vältida tulevikus nõuete esitamist hoiuste tagamise skeemide vastu, tuleks rõhku panna ennetustegevusele ja järelevalvele, tagades uute ja olemasolevate osalejate ärimudelite koordineeritud ja läbipaistva hindamise, mis põhineks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 asutatud Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve)  (4) (edaspidi „Euroopa Pangandusjärelevalve”) ja pädevate ametiasutuste vahel kokku lepitud ühisel lähenemisviisil, mille tulemusel tõenäoliselt lisandub järelevalvealaseid nõudeid, tegevuspiiranguid, kohustuslikke ärimudeli muudatusi või koguni vastutustundetult riskeeriva krediidiasutuse skeemist väljaarvamise nõue. [ME 2]

(3)

Käesolev direktiiv on krediidiasutuste valdkonnas oluline vahend siseturu rajamisel nii asutamisvabaduse kui ka finantsteenuste osutamise vabaduse seisukohast, suurendades pangandussüsteemi stabiilsust ja kaitstes hoiustajaid. Arvestades krediidiasutuse maksevõimetuse kulusid majandusele tervikuna ning negatiivset mõju finantsstabiilsusele ja hoiustajate usaldusele, oleks soovitatav mitte ainult valmistuda hoiuste tagasimaksmiseks hoiustajatele, vaid kujundada piisav paindlikkus, et hoiuste tagamise skeemide abil oleks võimalik võtta ennetus- ja tugimeetmeid. Kuna sellisel juhul kannavad osalevad krediidiasutused ise hoiuste tagamise skeemide kulud, on kasutusele võetud asjakohased stiimulid, et juba varakult ära tunda osalevate krediidiasutuste probleemid ja ennetada tõenäolisi hoiuste tagamise juhtumeid sobivate meetmete, näiteks restruktureerimistingimuste abil. Hoiuste tagamise skeemid, millega võidakse võtta ka ennetavaid meetmeid, kujutavad endast seetõttu olulist täiendust järelevalveasutuste tööle igapäevases järelevalves ja krediidiasutuste nõuetekohase likvideerimise raames. Hoiuste tagamise skeemide abil võetud tugimeetmed peaksid olema alati siiski tingimustega seotud ja nende tegevus peaks olema alati konkurentsiõigusega kooskõlas. [ME 3]

(3a)

Hoiuste tagamise skeemide mõjusaks toimimiseks on stiimulidolemas eelkõige siis, kui valitseb võimalikult suur seos skeemide pädevusvaldkonna ja selle valdkonna vahel, kus tekivad krediidiasutuse maksevõimetusega seotud kulud. Võttes arvesse siseturu kasvavat integreerumist, tuleks luua võimalus eri liikmesriikide hoiuste tagamise skeemide ühinemiseks või vabatahtlikkuse alusel eraldi piiriüleste skeemide loomiseks. Pädevalt asutuselt loa saamise eeldusena tuleks tagada uute ja olemasolevate hoiuste tagamise skeemide piisav stabiilsus ja tasakaalustatud struktuur. Vältida tuleks negatiivset mõju finantsstabiilsusele, näiteks mitme sellise kõrge riskiga krediidiasutuse kaasamist skeemi, mis oma hoiuste tagamise skeemi raames kujutaksid ainult keskmist riski, samas kui osamaksed võetaks olemasolevatest hoiuste tagamise skeemidest. [ME 4]

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta direktiiviga 2009/14/EÜ, millega muudetakse direktiivi 94/19/EÜ hoiuste tagamise skeemide kohta seoses hoiuste tagamise ulatuse ja hüvitamise tähtajaga, (5) nõutakse, et komisjon teeb vajaduse korral ettepanekud direktiivi 94/19/EÜ muutmiseks. See direktiiv hõlmab nii hoiuste tagamise skeemide rahastamissüsteemide ühtlustamist, riskipõhiste osamaksete kasutuselevõtmise võimalikke mudeleid, kogu liitu hõlmava hoiuste tagamise skeemi võimalikust loomisest saadavat kasu ja selle kulusid, õigusaktide erinevuste mõju tasaarvestuse ja vastunõuete puhul, süsteemi tõhusust, skeemiga hõlmatud toodete ulatust ja kaitstud hoiustajaid.

(5)

Direktiiv 94/19/EÜ põhines minimaalse ühtlustamise põhimõttel. Seetõttu loodi on käesoleval ajal liidus rida väga erinevate tunnustega hoiuste tagamise skeeme. See põhjustas krediidiasutustele turumoonutusi ja piiras kasu, mida hoiustajad siseturust saaksid. Kogu liidus kehtivate ühiste nõuete sõnastamisega hoiuste tagamise skeemidele, sealhulgas tagatud hoiuste, hoiuste tagamise ulatuse, sihttaseme, vahendite kasutamise tingimuste ja väljamakseviiside suhtes, tagatakse hoiustajatele liidu piires ühtne kaitsetase koos hoiuste tagamise skeemide võrdse stabiilsusega . Samas on nende ühtsete nõuete rakendamine hoiuste tagamise skeemide suhtes turumoonutuste kaotamise seisukohast äärmiselt oluline. Direktiiv aitab seega kaasa siseturu väljakujundamisele. [ME 5]

(6)

Direktiiv peaks looma krediidiasutustele võrdsed konkurentsitingimused, võimaldama hoiustajatel kergemini mõista teavitama hoiustajaid tagatud ja tagamata finantstoodetest ning selgitama hoiuste tagamise skeemide tunnuseid toimimisviisi. ning finantsstabiilsuse Võimalus vältida hoiuste tagamise skeemi poolt võetud sobivate meetmete abil krediidiasutuse maksevõimetust peaks toetama usku finantsstabiilsusse ning olema väikehoiustajate, kaitset vajavate kohalike omavalitsuste ja eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) huvides. muutma lihtsamaks Seeläbi saab vältida krediidiasutuse maksevõimetuse paljusid negatiivseid tagajärgi, näiteks pangasuhte katkemist. Tagatud hoiuse väljamakse juhtumi korral tuleks selle direktiiviga tagada hoiustajatele tagasimaksete kiire tegemise tegemine nõuetele vastavate ja usaldusväärsete hoiuste tagamise skeemide poolt. Seepärast tuleks hoiuste kaitset ühtlustada ja lihtsustada nii suurel määral kui võimalik. [ME 6]

(7)	Maksevõimetu krediidiasutuse sulgemise korral peavad mõnes muus kui krediidiasutuse peakontori asukohaliikmesriigis asuva filiaali hoiustajad olema kaitstud samasuguse hoiuste tagamise skeemiga kui kõnealuse krediidiasutuse muud hoiustajad.

(8)

Põhimõtteliselt kohustab käesolev direktiiv iga krediidiasutust ühinema hoiuste tagamise skeemiga. Liikmesriik, kes lubab kolmandas riigis peakontorit omava krediidiasutuse filiaale oma territooriumile, peaks otsustama, kuidas kohaldada käesolevat direktiivi selliste filiaalide suhtes ning peaks võtma arvesse vajadust kaitsta hoiustajaid ja finantssüsteemi terviklikkust. On oluline, et selliste filiaalide hoiustajad oleksid täiesti teadlikud nende suhtes kohaldatavast hoiuste tagamise korrast.

(9)

Kuigi põhimõtteliselt peaksid kõik krediidiasutused olema hoiuste tagamise skeemi liikmed, tuleks võtta arvesse, et on olemas ka süsteemid, mis kaitsevad krediidiasutust ennast (asutuste kaitseskeemid) ning mis tagavad eelkõige selle likviidsuse ja maksejõu. Kõnealuste skeemidega tagatakse hoiustajate kaitse ulatuses, mis ületab hoiuste tagamise skeemi kaitset. Kui kõnealused skeemid on eraldatud hoiuste tagamise skeemidest, tuleks nende liikmete hoiuste tagamise skeemi osamakse määramisel arvesse võtta selliste skeemide täiendavat kaitset. Hoiuste tagamise ühtlustatud ulatus ei tohiks puudutada skeeme, mis kaitsevad krediidiasutust ennast, välja arvatud juhul, kui nad teevad hoiustajatele tagasimakseid. Hoiustajad võiksid nõude esitada kõigi skeemide vastu, eriti juhul, kui ei suudeta tagada vastastikuse garantiiskeemi pakutavat kaitset. Seega ei peaks jätma käsolevast direktiivist välja ühtegi skeemi ega süsteemi. [ME 7]

(9a)

Iga krediidiasutus peaks olema hõlmatud käesoleva direktiivi alusel tunnustatud hoiuste tagamise skeemiga, millega tagatakse tarbijate kõrgetasemeline kaitse ja krediidiasutustele võrdsed tingimused ning ennetatakse konkurentsi reguleerimise valdkonnas. Hoiuste tagamise skeemid peaksid suutma sellist kaitset igal ajal tagada. [ME 8]

(9b)

Hoiuste tagamise skeemi põhiline ülesanne on hoiustajate kaitsmine krediidiasutuse maksevõimetuse tagajärgede eest. Hoiuste tagamise skeemid peaksid suutma sellist kaitset tagada mitmel viisil. Hoiuste tagamise skeemide tegevus peaks seetõttu ühelt poolt võimaldama skeeme, millel on puhtalt hoiuste hüvitamise funktsioon („paybox”). [ME 9]

(9c)

Hoiuste tagamise skeemidel peaks aga olema ka võimalus täita enamaid ülesandeid kui puhtalt hoiuste hüvitamine, kohustades osalevaid krediidiasutusi andma täiendavat teavet ja ehitama sellele tuginedes üles kiirhoiatussüsteemid. Seeläbi on võimalik varases etapis kohandada riskipõhiseid osamakseid ning soovitada meetmeid teadaolevate riskide ennetamiseks. Ähvardava tasakaalustamatuse korral peaks hoiuste tagamise skeemidel olema võimalik teha otsuseid tugimeetmete kohta või toetada probleemsete krediidiasutuste nõuetekohast likvideerimist, et vältida seeläbi hoiustajatele tagasimaksete tegemise kulusid ja muid maksevõimetuse negatiivseid mõjusid. [ME 10]

(9d)

Hoiuste tagamise skeemide tegevus peaks teisalt võimaldama toimida asutuste kaitsesüsteemina, nagu on viidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta)  (6) artikli 80 lõikes 8. Asutuste kaitsesüsteem kaitseb krediidiasutust ennast, tagades eelkõige selle likviidsuse ja maksevõime. Pädevad asutused peaksid neid süsteeme tunnustama hoiuste tagamise skeemidena, kui nad täidavad kõiki direktiivi 2006/48/EÜ artikli 80 lõikes 8 ja käesolevas direktiivis sätestatud kriteeriume. Nende kriteeriumidega tagatakse eelkõige see, et nii nagu teiste hoiuste tagamise skeemide puhul, on potentsiaalse tagasimaksejuhtumi korral alati olemas piisavad vahendid. [ME 11]

(10)

Asutuste kaitseskeemid on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuestisõnastamine)) (7) artikli 80 lõikes 8 ning pädev asutus võib neid tunnustada hoiuste tagamise skeemidena, kui nad täidavad käesoleva direktiivi kõnealuses direktiivis sätestatud kõik tingimused. [ME 12]

(11)

Hiljutise finantskriisi ajal hoiuste tagamise ulatuse koordineerimata suurendamise tõttu liidus hakkasid hoiustajad mõningatel juhtudel viima raha nende riikide pankadesse, kus hoiuste tagatised olid suuremad. Niisugune koordineerimata tegevus viis stressirikkal ajal pankadest likviidsust välja. On võimalik, et stabiilsel ajal ajendab hoiuste tagamise erinev ulatus hoiustajaid valima pigem hoiuste parima kaitse kui neile kõige sobivama hoiustamistoote. On samuti võimalik, et hoiuste erinevas ulatuses tagamine põhjustab siseturul konkurentsimoonutusi. Seepärast on hädavajalik tagada kõigi tunnustatud hoiuste kaitse tagamise skeemide ühtlustatud tase olenemata hoiuste asukohast liidus. Hoiustaja isiklikest asjaoludest tingitud teatavaid hoiuseid peaks olema siiski võimalik tagada suuremas ulatuses, kuid piiratud aja jooksul. [ME 13]

(11a)

Finantskriisi ajal selgus, et olemasolevad hoiuste tagamise skeemid ei suutnud kanda kõiki kahjusid selliselt, et hoiustajad oleksid kaitstud. Seetõttu on vajalik, et hoiuste tagamise skeemide likviidsed käibevahendid saavutaksid teatava sihttaseme ning et skeem koguks erakorralisi osamakseid. Vajaduse korral peaks hoiuste tagamise skeemidel olema kehtestatud asjakohane alternatiivne rahastamiskord, mis võimaldab neil saada lühiajaliselt rahalisi vahendeid, et täita neile esitatud nõudeid. [ME 14]

(12)

Kõigi hoiustajate hoiused Kõigile hoiustajatele tuleks tagada samas võrdne seaduslik nõudeõigus hoiuste tagamise skeemide suhtes käesolevas direktiivis sätestatud hoiuste tagamise ulatuses, hoolimata sellest, kas liikmesriigi rahaühik on euro või mitte, ning hoolimata sellest, kas pank on sellise skeemi liige, mis kaitseb krediidiasutust ennast. Liikmesriikidel, mille rahaühik ei ole euro, peaks olema võimalik summade konverteerimisel saadud summasid ümardada, ohustamata seejuures hoiustajate võrdväärset kaitset. [ME 15]

(13)

Ühelt poolt ei tohiks käesoleva direktiiviga ettenähtud hoiuste tagamise ulatus jätta liiga suurt osa hoiuseid kaitseta, seda nii tarbijakaitse kui ka rahandussüsteemi stabiilsuse huvides, ning teiselt poolt tuleks arvesse võtta hoiuste tagamise skeemide rahastamise kulusid. Seega tundub mõistlik määrata ühtlustatud kaitse ulatuseks 100 000 eurot.

(14)

Käesolev dirketiiv jääb põhimõtte juurde, et ühtlustatud määr kehtib hoiustaja, mitte hoiuse kohta. Seetõttu on asjakohane võtta arvesse selliste hoiustajate hoiuseid, keda ei ole kontoomanikena nimetatud või kes ei ole ainsad omanikud Alammäära tuleks seetõttu kohaldada iga tuvastatava hoiustaja suhtes. Põhimõtet, et alammäära kohaldatakse iga tuvastatava hoiustaja suhtes, ei tohiks kohaldada ühisinvesteerimisettevõtjate suhtes, kelle suhtes kehtivaid kaitse erieeskirju ei kohaldata eespool nimetatud hoiustele.

(15)

Liikmesriike ei tohiks takistada asutamast skeeme, mis kaitsevad pensione üldiselt ning mis peaksid tegutsema eraldi Liikmesriigid peaksid lisaks tagama selle, et teatud tehingutest tulenevad hoiused kaetakse konkreetse ajavahemiku jooksul täielikult hoiuste tagamise skeemidest. Liikmesriike ei tohiks takistada kaitsmast teatavaid hoiuseid sotsiaalsetel põhjustel või skeemiga. Sellisteks hoiusteks on hoiused seoses tehingutega, mida tehakse isiklikuks tarbeks kasutatava elamukinnisvaraga. eluruumi omandamise või müügiga . See peaks aga kehtima ka hoiuste kohta, mida kaitstakse teatavatel siseriiklikus õiguses sätestatud sotsiaalsetel põhjustel ning mis on seotud elusündmustega, nagu sünd, abiellumine, lahutus ja eelkõige vanaduspõlve kindlustamine, või tulenevad teatud kindlustushüvitiste või muude hüvitiste väljamaksmisest. Kõigil nimetatud juhtudel tuleks täita riigiabi eeskirju. [ME 16]

(16)

Hoiuste tagamise skeemide või krediidiasutuste endi rahastamisviiside ühtlustamine on vajalik. Ühest küljest peaksid põhimõtteliselt skeemide rahastamiskulusid kandma krediidiasutused ise, teisest küljest peaksid hoiuste tagamise skeemide rahastamismahud olema võrdelised nende kohustustega. Selleks et tagada kõigi liikmesriikide hoiustajatele sarnaselt kõrge kaitsetase ning see, et hoiuste tagamise skeemide skeemid laenavad raha üksteisele üksnes juhul, kui asjaomane hoiuste tagamise skeem on teinud ise märkimisväärseid rahastamisega seotud jõupingutusi, tuleb hoiuste tagamise skeemide rahastamine ühtlustada kõrgelt tasemel. See ei tohiks siiski kahjustada asjaomase liikmesriigi pangandussüsteemi stabiilsust. sarnaselt kõrge stabiilsus, tuleks kõigile hoiuste tagamise skeemidele kehtestada eelnevalt ühtne rahaliste vahendite sihttase. [ME 17]

(17)

Selleks et hoiuste kaitse oleks piiratud sellega, mis on vajalik hoiustajatele õigusliku selguse ja läbipaistvuse tagamiseks, ning et vältida hoiuste tagamise skeemide investeerimisriskide ülekandumist, tuleks hoiuste tagamise ulatusest jätta välja teatavad investeerimise tunnustega finantstooted, eriti need, mida ei saa tagasi maksta nimiväärtuses, ning need, mis ei ole nimelised, vaid mille omanikuna käsitatakse finantstoote igakordset valdajat . [ME 37]

(18)

Teatavatel hoiustajatel ei peaks olema õigust hoiuste kaitsele, eelkõige avalik-õiguslikel ametiasutustel või muudel finantseerimisasutustel. Nende väike arv võrreldes teiste hoiustajatega minimeerib panga maksevõimetuse korral mõju finantsstabiilsusele. Samuti on ametiasutustel võrreldes elanikega märksa lihtsam saada laenu. Liikmesriigid peaksid siiski tagama selle, et kohalike omavalitsuste hoiused, mis vajavad kaitset, oleksid samuti tagatud. Mittefinantsettevõtted peaksid põhimõtteliselt olema hõlmatud sõltumata nende suurusest. [ME 18]

(19)

Hoiustajatele, kelle tegevus hõlmab rahapesu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivi 2005/60/EÜ (rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta) (8) artikli 1 lõigete 2 ja 3 tähenduses, tuleks hoiuste tagamise skeemidest maksete tegemine välistada.

(20)

Kulud, mida hoiuste tagamise skeemis osalemine põhjustab krediidiasutusele, on võrreldamatud kuludega, mida hoiustajate usalduse kadumise korral pangandussüsteemi stabiilsuse vastu põhjustaks pangahoiuste ulatuslik väljavõtmine mitte üksnes raskustes olevatest, vaid ka heas olukorras olevatest krediidiasutustest.

(21)

On vajalik, et hoiuste tagamise skeemide likviidsete käibevahendite maht ulatuks teatava sihttasemeni ning et skeem võiks koguda erakorralisi osamakseid. Vajaduse korral peaks hoiuste tagamise skeemidel olema kehtestatud alternatiivne rahastamiskord, mis võimaldaks neil lühiajaliselt hankida rahalisi vahendeid, et täita neile esitatud nõudeid.

(22)

Hoiuste tagamise skeemi skeemidel peaks olema piisavalt rahalisi vahendeid tuleks põhimõtteliselt kasutada hoiuste tagasimaksmiseks krediidiasutuse maksevõimetuse korral . Neid võidakse Paljudel juhtudel tuleks aga võtta tugimeetmeid krediidiasutuse maksevõimetuse ärahoidmiseks, kuna see on hoiuste tagamise seisukohalt sageli tulemuslikum, kui hoiustajatele tagatud hoiuste tagasimaksmine. Lisaks võib selliste meetmete abil vältida edasisi kulusid ning negatiivset mõju finantsstabiilsusele ja hoiustajate usaldusele. Seetõttu peaks saama hoiuste tagamise skeemide vahendeid kasutada ka tugimeetmete jaoks. Tugimeetmed peaksid alati olema seotud toetatavale krediidiasutusele esitatavate nõuetega. Meetmeid peaks siiski olema võimalik kasutada ka selleks, krediidiasutuse nõuetekohasel likvideerimisel , eeldusel et rahastada see on hoiuste ülekandmist teise krediidiasutusse, tingimusel et tagamise skeemi seisukohalt odavaim alternatiiv. Hoiuste tagamise skeemi kantavad kulud ei ületa tohiks seega ületada asjaomases krediidiasutuses olevate tagatud hoiuste summat. Neid võib teatavas mahus, nagu direktiivis sätestatud, kasutada ka panga maksevõimetuks muutumise ennetamiseks. Kõnealused meetmed peaksid vastama riigiabi eeskirjadele. See Hoiuste tagamise skeemide kõnealused toimimisvõimalused ei takista tohiks takistada komisjonil sellise tulevase poliitika rakendamist, mis käsitleb liikmesriikide pangakriiside lahendamise fondide loomist. [ME 19]

(22a)

Hoiuste tagamise skeemi vahendeid peaks olema võimalik kasutada asutuse tagatud hoiuste teenindamise jätkamise rahastamiseks. [ME 20]

(23)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/49/EÜ (investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta) (9) I lisa 14. punkti tabelis 1 määratakse varaliikide riskid. Kõnealust tabelit tuleks võtta arvesse, et tagada, et hoiuste tagamise skeemid investeeriksid üksnes madala riskiga varadesse.

(24)

Hoiuste tagamise skeemide osamaksete puhul tuleks võtta arvesse nende liikmete riskitaset. See võimaldaks kajastada üksikute pankade riskiprofiile, sealhulgas nende eri ärimudeleid , ning peaks võimaldama õiglaselt arvutada osamaksed ning soodustama tegutsemist vähemriskantsete ärimudelite alusel. Ühtlasi tuleks kehtestada standardmeetod hoiuste tagamise skeemidesse tehtavate riskipõhiste osamaksete väljaselgitamiseks ja arvutamiseks. Tänu kõigile Euroopa Pangandusjärelevalve ja pädevate ametiasutuste vahel kokku lepitud ühise lähenemisviisi alusel liikmesriikidele kohustuslike põhinäitajate ja teiste vabatahtlike lisanäitajate väljatöötamisele toimuks selline ühtlustamine järk-järgult. Osalevate krediidiasutuste võetud riski olemus võib siiski varieeruda sõltuvalt turutingimustest ja krediidiasutuste äritegevusest. Seetõttu on mõttekas võimaldada hoiuste tagamise skeemidel standardmeetodi kõrval kasutada ka alternatiivseid riskipõhiseid meetodeid, kui need meetodid vastavad suunistele, mille Euroopa Pangandusjärelevalve pärast Euroopa hoiusekindlustajate foorumiga (European Forum of Deposit Insurers, EFDI) konsulteerimist välja töötab. Alternatiivsed riskipõhised meetodid kajastavad üksikute pankade riskiprofiile, võimaldavad täpsemalt, liikmesriikide turutingimustele vastavalt arvutada osamakseid ning soodustavad tegutsemist vähemriskantsete ärimudelite alusel. Selleks et võtta arvesse siseriiklikus õiguses reguleeritud eriti väikese laenuriskiga valdkondi, tuleks näha ette osamaksete vastav vähendamine. [ME 21]

(24a)

Mõnel juhul on kasumlikkust kasutatud riskipõhiste kindlustusmaksete puhul riski vähendava näitajana. Sellega ei arvestata vastastikuste skeemide ärimudelit, mille eesmärk ei ole maksimaalse kasumi teenimine. Lisaks võib kasumi suurendamise soov luua äraspidise stiimuli kasutada riskantsemaid strateegiaid. Seega tuleks ärimudeli usaldusväärsust vaadelda tervikuna. [ME 22]

(25)

Solidaarsuse tõttu, mida hoiuste kaitse tekitab kõikide teataval kapitaliturul olevate asutuste hulgas mõne asutuse maksevõimetuse korral, on see oluline osa siseturu väljakujundamisest ja asendamatu lisa krediidiasutuste järelevalvesüsteemile. Seepärast peaksid hoiuste tagamise skeemid olema võimelised vajaduse korral laenama üksteisele raha.

(26)

Praegu ette nähtud tagasimaksete tegemise kuni kuuenädalane tähtaeg, mis kehtib alates 31. detsembrist 2010, ei aita säilitada hoiustajate usaldust ega vasta nende vajadustele. Hoiuste tagasimaksmise tähtaega tuleks seetõttu lühendada ühe nädalani 5 tööpäevani, kuid mitte vähem kui nädalani. [ME 23 ja 150/rev]

(26a)

Sageli ei ole veel vajalikke protseduure, et teha väljamakse lühikese tähtaja jooksul. Kui hoiustajatele siiski tagatakse väljamakse lühike tähtaeg ja kui krediidiasutuse maksevõimetuse korral sellest tähtajast kinni ei peeta, võib see jäädavalt kahjustada hoiustajate usaldust hoiuste tagamise skeemide vastu ning vähendada skeemide stabiliseerivat mõju ja eesmärki. Seetõttu tuleks liikmesriikidele anda võimalus kehtestada 31. detsembril 2016 lõppeval üleminekuperioodil tagasimaksete tähtajaks 20 tööpäeva, kui pädev asutus on tuvastanud, et tagasimakseid ei ole võimalik teha lühema tähtaja jooksul. Sel juhul peaksid protseduurid, mida on vaja tagasimaksete tegemiseks viie tööpäeva jooksul, olema 31. detsembriks 2016 välja töötatud ja katsetatud. Et tagada see, et hoiustajad ei satuks sellel kuupäeval lõppeva üleminekuperioodi jooksul krediidiasutuse maksevõimetuse tõttu rahalistesse raskustesse, peaks hoiustajatel siiski olema võimalus saada kohaldatavast hoiuste tagamise skeemist viie tööpäeva jooksul, kuid mitte enne nädala möödumist. oma tagatud hoiuse pealt kuni 5 000 euro suurune väljamakse. [ME 24 ja 150/rev]

(27)

Hoiuste tagamise skeemid nendes liikmesriikides, kus krediidiasutus on asutanud filiaalid või kus ta pakub teenuseid otse, peaksid teavitama hoiustajaid ja tegema neile tagasimakse selle liikmesriigi hoiuste tagamise skeemi nimel, kus krediidiasutusel on tegevusluba. Hoiuste tagamise skeemid, keda see võib puudutada, peaksid sõlmima eelnevalt kokkulepped, et lihtsustada oma ülesannete täitmist.

(28)

Teave on oluline osa hoiustajate kaitsest. Seepärast tuleks hoiustajaid teavitada nende hoiuste tagamise ulatusest ja vastutavast skeemist pangakonto väljavõtetel ning potentsiaalsetel hoiustajatel tuleks paluda omalt poolt allkirjastada standardne teabeleht. Sellise teabe sisu peaks olema kõigi hoiustajate ning potentsiaalsete hoiustajate puhul sama. Hoiuste tagamise skeemiga kaetavaid summasid ja selle ulatust käsitlevate viidete reguleerimata kasutamine reklaamis võib vähendada pangandussüsteemi stabiilsust või hoiustajate usaldust. Seepärast tuleks reklaamides hoiuste tagamise skeemile viitamisel piirduda lühikese faktisõnumiga. Skeemid, mis kaitsevad ka krediidiasutust ennast, peaksid selgelt teavitama hoiustajaid nende funktsioonist seaduslikest nõudeõigustest, mis tekivad käesoleva direktiivi alusel hoiuste tagamise ulatuses, ja oma toimimisviisist , lubamata hoiuste piiramata kaitset. [ME 25]

(29)	Kõnealuse direktiivi alusel isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (10).

(30)

On võimalik, et käesolev direktiiv ei anna alust liikmesriigi ega selle pädevate asutuste vastutuseks hoiustajate ees, kui nad on hoolt kandnud ühe või mitme sellise skeemi loomise ja ametliku tunnustamise eest, mis tagavad hoiuseid või krediidiasutusi endid ning maksavad hüvitisi või pakuvad hoiustajatele kaitset käesoleva direktiiviga ettenähtud tingimustel.

(31)

Komisjoni 23. septembri 2009. aasta ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega luuakse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus, (11) on komisjon esitanud õigusakti eelnõu, millega luuakse Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem, ning esitanud andmed sellise uue järelevalveraamistiku ülesehituse, sealhulgas Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse loomise kohta.

(32)

Tunnustades hoiuste tagamise skeemide järelevalvet liikmesriikide tasandil, peaks Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus aitama saavutada eesmärki lihtsustada krediidiasutustel tegevuse alustamist ja jätkamist, tagades samal ajal hoiustajate tõhusa kaitse ja minimeerides sellest maksumaksjatele tulenevat riski . Selleks peaks asutus kinnitama, et käesoleva direktiiviga kehtestatud hoiuste tagamise skeemide vahelise laenamise tingimused on täidetud, ning avaldama käesolevas direktiivis sätestatud rangete piirmäärade alusel igale skeemile laenata tulevad summad, algsed intressimäärad ning samuti laenu kestuse. Sellega seoses peaks Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus koguma ka teavet hoiuste tagamise skeemide kohta, eelkõige nende tagatavate hoiuste mahu kohta, mille kinnitavad pädevad asutused. Asutus peaks teavitama teisi hoiuste tagamise skeeme nende kohustusest laenu anda. [ME 26]

(33)	Selleks et tagada võrdsed võimalused ning hoiustajate piisav kaitse kogu Euroopas, on vaja luua tõhus vahend finantsteenuste ühtlustatud tehniliste standardite kehtestamiseks. Kõnealused standardid tuleks välja töötada, et standardida riskipõhise osamakse arvutamine. [ME 27]

(34)	Selleks et tagada hoiuste tagamise skeemide tõhus toimimine ja tasakaalustatud positsioon eri liikmesriikides, peaks Euroopa Pangandusjärelevalve olema võimeline lahendama nendevahelised erimeelsused siduval viisil.

(34a)

Euroopa Parlament rõhutas panganduskriiside lahendamise Euroopa mehhanismi loomise vajadust 7. juuli 2010. aasta resolutsioonis soovitustega komisjonile piiriüleseks kriisijuhtimiseks pangandussektoris. Selle mehhanismi loomine ei tohiks piirata hoiustajate kaitset hoiuste tagamise skeemi raames. [ME 28]

(35)

Komisjonile tuleks anda lisade muutmise eesmärgil volitused delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt, võttes arvesse artikli 5 lõiget 5 et kohandada käesolevas direktiivis sätestatud ühe hoiustaja kogu hoiuse tagamise ulatust vastavalt inflatsioonile Euroopa Liidus, lähtudes tarbijahindade indeksi muutustest . On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule . [ME 29]

(35a)

Komisjonile tuleks anda ka volitused võtta vastu Euroopa Pangandusjärelevalve tehniliste regulatiivsete standardite eelnõud, et kehtestada mõisted ja käesolevas direktiivis kirjeldatud hoiuste tagamise skeemidesse tehtavate riskipõhiste osamaksete arvutamise meetod kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14. Euroopa Pangandusjärelevalve peaks tehnilised regulatiivsed standardid välja töötama ja esitama need komisjonile kinnitamiseks 31. detsembriks 2012. [ME 30]

(36)

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega võivad võetavate meetmete eesmärgid, nimelt hoiuste tagamise skeemide toimimist käsitlevate eeskirjade ühtlustamine, olla saavutatavad üksnes liidu tasandil. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(37)	Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise kohustus peaks piirduma sätetega, mille sisu on võrreldes varasemate direktiividega muutunud. Kohustus võtta üle sätted, mis ei ole muutunud, tuleneb varasematest direktiividest.

(38)	Käesoleva direktiivi kohaldamine ei tohiks piirata liikmesriikide kohustusi, mis on seotud IV lisas sätestatud direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtaegadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1.   Käesolev direktiiv sätestab eeskirjad hoiuste tagamise siseriiklikke hoiuste tagamise skeeme hõlmava Euroopa skeemi toimimiseks, et luua liidu hoiustajatele ühine turvavõrgustik, mis pakuks kõrgetasemelist kaitset . [ME 31]

2.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi artikli 3 lõike 1 kohaselt tunnustatud hoiuste tagamise skeemide ja nendes osalevate krediidiasutuste suhtes kohustuslikult või lepingulisel alusel . Hoiuste tagamise skeemid võivad olla välja arendatud kohustusliku, lepingulise või asutuste kaitseskeemide suhtes, mida tunnustatakse hoiuste tagamise skeemidena kaitsesüsteemina direktiivi 2006/48/EÜ artikli 80 lõike 8 tähenduses . [ME 32]

3.   Direktiivi 2006/48/EÜ artikli 80 lõikes 8 määratletud asutuste kaitsesüsteeme (edaspidi „asutuste kaitseskeemid”) võivad pädevad asutused tunnustada hoiuste tagamise skeemidena, kui need täidavad kõik käesoleva direktiivi kõnealuses artiklis sätestatud tingimused. [ME 33]

4.   Asutuste Selles direktiivis kohaldatakse kaitseskeemide suhtes, mida ei ole tunnustatud vastavalt lõikele 3 ning mis ei taga hoiuseid, ei kohaldata käesolevat direktiivi, välja arvatud artikli 3 lõikele 1, ainult artikli 14 lõike 5 teist lõiku, artikli 14 lõiget 6a ning III lisa 9. lõiku. [ME 34]

4a.    Komisjon tagab koostöös Euroopa Pangandusjärelevalvega, et hoiustajate kaitse kõrge tase säilib panganduskriiside lahendamise Euroopa fondi loomise korral. [ME 35]

Artikkel 2

Mõisted

1.   Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „hoius”–

i)

igasugune kreeditsaldo, mis tuleneb kontojäägist või tavalisest pangandustegevusest tulenevatest ajutistest olukordadest, sealhulgas tähtajalised hoiused, kogumishoiused ja registreeritud hoiused , ja mille krediidiasutus peab kohaldatava õiguse ja lepinguliste tingimuste kohaselt tagasi maksma, või

ii)	igasugune võlg, mida tõendab krediidiasutuse väljastatud sertifikaat . [ME 36]

Aktsiaid või osakuid Ühendkuningriigi ja Iirimaa elamuhoiupankades, välja arvatud artikliga 2 hõlmatud kapitali iseloomuga ühistud, käsitletakse hoiustena.

Instrumenti ei käsitata hoiusena, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:

—	selle olemasolu saab tõestada üksnes muu tõendiga kui pangakonto väljavõte selle omanik on instrumendi igakordne valdaja ja see ei ole nimeline ; [ME 37]

—	põhisumma ei ole nimiväärtuses tagasimakstav;

—	põhisumma on nimiväärtuses tagasimakstav ainult krediidiasutuse või kolmanda isiku erigarantii või kokkuleppe alusel.

b)   „kõlblik hoius”– hoius, mida ei ole vastavalt artiklile 4 kaitse alt välja arvatud;

c)   „tagatud hoius”– kõlbliku hoiuse see osa, mis ei ületa artiklis 5 osutatud tagamise ulatust;

ca)     „hoiustaja” – hoiuse omanik või ühiskonto puhul iga omanik ; [ME 38]

d)   „ühiskonto”– konto, mis on avatud vähemalt kahe isiku nimel või millele vähemalt kahel isikul on õigusi, mida võidakse kasutada ühe või mitme sellise isiku allkirjaga;

e)   „peatatud hoius”– hoius, mille maksetähtpäev on saabunud ja mis kuulub maksmisele, kuid mida krediidiasutus ei ole maksnud tema suhtes kohaldatavate juriidiliste ja lepinguliste tingimuste kohaselt, kui:

Pädevad asutused teevad selle otsuse niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui viis tööpäeva pärast esmakordset veendumist, et krediidiasutus ei ole tagasi maksnud hoiuseid, mille maksetähtpäev on saabunud ja mis kuuluvad maksmisele; või

f)   „krediidiasutus”– ettevõtja direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punkti 1 tähenduses;

f-a)     „ennetus- ja tugimeede” – hoiuste tagamise skeemide võetud meede, et vältida osalevate krediidiasutuste maksevõimetust, kaasa arvatud järgmine:

fa)     „krediidiasutuste nõuetekohase likvideerimisega seotud meede” – meede, mille abil välditakse väljamaksete tegemist hoiuste tagamise skeemist, sealhulgas:

g)   „filiaal”– filiaal direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punkti 3 tähenduses;

h)   „sihttase”– 1,5 % kõlblikest tagatud hoiustest, mille tagamise eest on hoiuste tagamise skeem vastutav; [ME 41]

i)   „likviidsed käibevahendid”– raha, hoiused ja madala riskiga varad, mille lõpptähtajani jäänud aeg on 24 kuud või vähem, ning mille saab likviidseks muuta aja jooksul, mis ei ületa artikli 7 lõikes 1 osutatud ajapiirangut, ja kuni 10 % panditud varast ; [ME 42]

ia)     „panditud vara” – maksekohustused, mis on nõuetekohaselt kvaliteetse tagatisega tagatud ja millele kohaldatakse järgmisi tingimusi:

j)   „madala riskiga varad”– varad, mis kuuluvad kategooriatesse, mis on sätestatud direktiivi 2006/49/EÜ I lisa 14. punkti tabelis 1, ent välja arvatud kõnealuse lisa 15. punktis osutatud muud aktsepteeritavad varaliigid;

k)   „päritoluliikmesriik”– päritoluliikmesriik direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punkti 7 tähenduses;

l)   „vastuvõttev liikmesriik”– vastuvõttev liikmesriik direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punkti 8 tähenduses;

m)   „pädevad asutused”– pädevad ametiasutused direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punkti 4 tähenduses;

2.   Kui käesolevas direktiivis osutatakse määrusele (EL) nr 1093/2010, käsitatakse asutusi, kes haldavad hoiuste tagamise skeeme, kõnealuse määruse kohaldamisel pädevate asutustena vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 4 lõikele 2.

Artikkel 3

Liikmesus ja järelevalve

1.   Iga liikmesriik tagab ühe või mitme hoiuste tagamise skeemi loomise ja ametliku tunnustamise oma territooriumil.

See ei välista piiriüleste hoiuste tagamise skeemide loomist liikmesriikide poolt või eri liikmesriikide skeemide ühinemist riikide kaasabil . Piirülestele või ühinenud hoiuste tagamise skeemidele annavad tegevusloa pädevad asutused koostöös Euroopa Pangandusjärelevalvega . [ME 44]

Kui asjaomane pädev asutus kaalub, kas tunnustada ametlikult hoiuste tagamise skeemi, pöörab ta eelkõige tähelepanu hoiuste tagamise skeemi stabiilsusele ja tagab, et selle liikmesus on tasakaalustatud. [ME 45]

Ükski krediidiasutus ei või vastu võtta hoiuseid, kui ta ei kuulu mõnda sellisesse skeemi.

2.   Kui krediidiasutus ei täida temal hoiuste tagamise skeemi liikmena lasuvaid kohustusi, teatatakse sellest viivitamata krediidiasutusele tegevusloa väljastanud pädevatele asutustele, kes võtavad kohe koostöös hoiuste tagamise skeemiga asjakohaseid meetmeid, sealhulgas sanktsioonide karistuste kehtestamine, tagamaks, et krediidiasutus täidab oma kohustusi. [ME 46]

3.   Kui need meetmed ei taga, et krediidiasutus täidab oma kohustusi, võib skeem, kui siseriiklik õigus lubab liiget välja arvata, pädevate asutuste selgesõnalisel nõusolekul teatada vähemalt üks kuu ette oma kavatsusest krediidiasutus hoiuste tagamise skeemist välja arvata. Skeem tagab ka edaspidi täielikult hoiused, mis on tehtud enne etteteatamistähtaja möödumist. Kui etteteatamistähtaja möödumisel ei ole krediidiasutus oma kohustusi täitnud, arvab hoiuste tagamise skeem krediidiasutuse välja.

4.   Hoiuste tagamise skeem tagab ka edaspidi hoiused, mis on direktiivi 2006/48/EÜ artikli 6 kohaselt tegevusloa saanud krediidiasutuses kõnealuse tegevusloa tühistamise ajal.

5.   Kõigi artiklis 1 osutatud hoiuste tagamise skeemide üle teostab pädev asutus seoses käesoleva direktiivi järgimisega ja vastavalt olemasolevatele Euroopa finantsjärelevalve süsteemi eeskirjadele jooksvalt järelevalvet. [ME 47]

Piiriüleste hoiuste tagamise skeemide üle teostab järelevalvet Euroopa Pangandusjärelevalve koostöös kolleegiumiga, mis koosneb osalevate krediidiasutuste asukohamaade pädevate asutuste esindajatest. [ME 48]

6.   Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemide poolt artikli 11 lõike 3a kohaselt kasutatavad alternatiivsed meetodid vastavad selle artikli sätetele ja Euroopa Pangandusjärelvalve poolt artikli 11 lõike 5 kohaselt välja töötatud suunistele, et hoiuste tagamise skeemid testivad korrapäraselt oma süsteemide valmisolekut ning et neid teavitatakse viivitamaa , kui pädevad asutused avastavad krediidiasutuses probleeme, mis võivad tõenäoliselt viia hoiuste tagamise skeemide rakendamiseni. Euroopa Pangandusjärelvalve kooskõlastab liikmesriikide tegevust. [ME 49]

Selliseid teste tehakse vähemalt iga kolme aasta järel või sagedamini , kui asjaolud seda nõuavad. Esimene test tehakse hiljemalt 31. detsembril 2013. aastal. [ME 50]

Euroopa Pangandusjärelevalve edastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1092/2010 (finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta)  (12) asutatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule omaalgatuslikult või viimase soovil süsteemse riski analüüsiks vajaliku teabe, mis puudutab hoiuste tagamise skeeme. [ME 51]

Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus korraldab sellega seoses korrapäraselt vähemalt iga viie aasta tagant vastastikuseid eksperdihindamisi vastavalt [Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse määruse] artiklile 15. määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 30 . Eksperdihindamised hõlmavad muu hulgas ettevõtete üldjuhtimistavasid lõike 7a tähenduses. Hoiuste tagamise skeemid on teabevahetuses Euroopa Pangandusjärelevalvega kohustatud hoidma kõnealuse määruse artiklis 56 (EL) nr 1093/2010 artiklis 70 osutatud ametisaladust.

Euroopa Pangandusjärelevalve on lisaks volitatud uurima igal aastal hoiuste tagamise skeemi stressitaluvust vastavalt eelnevalt määratletud murdepunkte sisaldavatele eri stsenaariumidele, lähtudes ajakohastatud andmetest, et teha kindlaks, kas oleks vaja kohandada kehtivat arvutusmudelit ja sihttaset. Selles kontekstis põhineb stressitaluvuse test väikese mõju, keskmise mõju ning suure mõju stsenaariumil. [ME 52]

7.   Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid saavad igal ajal ja nende taotlusel oma liikmetelt kogu teabe, mida on vaja hoiustajatele tagasimaksete tegemiseks, sealhulgas märgistused vastavalt artikli 4 lõikele 2. Stressitestide tegemiseks vajalik teave esitatakse hoiuste tagamise skeemidele jooksvalt. Kõnealune teave muudetakse anonüümseks. Saadud teavet võib kasutada üksnes stressitestide tegemiseks, hoiuste tagamise skeemi vastupanuvõime ajaloolise arengu analüüsimiseks või tagasimaksmise ettevalmistamiseks ning seda ei hoita kauem kui kõnealusel otstarbel vajalik hoitakse saladuses . [ME 53]

7a .    Liikmesriigid tagavad, et nende hoiuste tagamise skeemidel on tugevad üldjuhtimistavad ning eelkõige, et:

a)	nende juhtimisorganisse kuulub vähemalt üks tegevjuhtkonda mittekuuluv liige ning juhtimisorganisse nimetamise menetlus on avatud ja läbipaistev;

b)	need esitavad oma tegevuse kohta aastaaruande. [ME 54]

Artikkel 4

Hoiuste kõlblikkus

1.   Hoiuste tagamise skeemidest ei hüvitata järgmist:

a)	hoiused, mille on paigutanud teised krediidiasutused oma nimel ja oma arvel, kohaldades artikli 6 lõiget 3;

b)	kõik instrumendid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 „omavahendite” tähenduses;

c)	hoiused, mis tulenevad tehingutest, millega seoses on tehtud süüdimõistev kohtuotsus rahapesu eest nõukogu 10. juuni 1991. direktiivi 91/308/EMÜ 2005/60/EÜ artikli 1 punktis c lõike 2 tähenduses; [ME 55]

ca)

hoiused, mille kohta on hoiustaja ja krediidiasutus lepingus kokku leppinud, et hoiust kasutatakse hoiustaja konkreetsete kohustuste täitmiseks krediidiasutuse või kolmanda isiku ees, tingimusel et seaduse või lepingu alusel võib hoiustaja hoiust tasaarveldada või on võimalik hoiust automaatselt selliste kohustustega tasaarveldada olukorras, kus hoius muutuks muidu peatatud hoiuseks; [ME 56]

d)	direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 lõikes 5 määratletud finantseerimisasutuste hoiused;

e)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ (finantsintrumentide turgude kohta) (13) artikli 4 lõike 1 alapunktis 1 määratletud investeerimisühingute hoiused;

f)	hoiuste peatamise korral sellise hoiustaja hoiused, keda ei ole kunagi tuvastatud direktiivi 2005/60/EÜ artikli 8 lõike 1 kohaselt hoiuse avamise ajal, hoiuse tagatiste tagasimaksmise käigus või pärast seda ; [ME 57]

g)	kindlustusandjate hoiused;

h)	investeerimisfondide hoiused;

i)	pensionifondide hoiused, välja arvatud hoiused vabatahtlikes pensionisüsteemides või tööandjapensioni skeemides, kui tööandja ei ole suurettevõte ; [ME 58]

j)	valitsus- ja keskasutuste hoiused ning piirkondlike ja kohalike ametiasutuste hoiused; [ME 59]

k)	krediidiasutuse väljalastud võlakirjad ning oma aktseptidest ja lihtvekslitest tulenevad kohustused.

2.   Liikmesriigid tagavad, et krediidiasutused märgistavad lõikes 1 osutatud hoiused nii, et oleks võimalik sellised hoiused viivitamata tuvastada.

2a.    Liikmesriigid tagavad siiski selle, et kohalike ametiasutuste hoiused on kõlblikud hoiuste tagamise skeemidest tehtavateks tagasimakseteks, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)	nad ei anna tavapäraselt tööd kutselisele finantsistile või

b)	hoiuste kaotus võiks tõsiselt kahjustada kohaliku omavalitsuse teenuste jätkuvat pakkumist. [ME 60]

Artikkel 5

Hoiuste tagamise ulatus

1.   Liikmesriigid tagavad, et hoiuste peatamise korral on iga hoiustaja hoiused kokku tagatud 100 000 euro ulatuses.

1a .    Lisaks tagavad liikmesriigid, et järgnevad hoiused on täielikult kaitstud:

a)	isikliku eluruumiga tehtud kinnisvaratehingutega seotud hoiused on tagatud kuni 12 kuud pärast summa krediteerimist või hetkest, mil selliseid hoiuseid oli võimalik seaduslikult üle kanda;

b)	hoiused, mis teenivad siseriiklikus õiguses sätestatud eesmärke ning on seotud teatavate elusündmustega, nagu hoiustaja abiellumine, lahutus, pensionile minek, vallandamine, koondamine, invaliidistumine või surm, on tagatud kuni 12 kuud pärast summa krediteerimist;

c)

hoiused, mis täidavad siseriiklikus õiguses sätestatud eesmärke ja tulenevad kindlustushüvitiste või kuriteoga tekitatud tervisekahjustuste või ebaseadusliku süüdimõistmise eest tasutud hüvitiste väljamaksmisest, on tagatud kuni 12 kuud pärast summa krediteerimist või hetkest, mil selliseid hoiuseid oli võimalik seaduslikult üle kanda. [ME 61]

2.   Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid ei kaldu kõrvale hoiustajatel on seaduslik nõudeõigus lõikes 1 sätestatud hoiuste tagamise ulatuse nõudest. Liikmesriigid võivad siiski otsustada, et järgmised hoiused on tagatud, eeldusel, et sellise tagasimaksmisega seotud kulude suhtes ei kohaldata artikleid 9, 10 ja 11: ulatuses. [ME 62]

a)	isiklikuks tarbeks elamukinnisvaraga tehtud tehingutest tulenevad hoiused kuni kolmeks kuuks pärast summa krediteerimist; [ME 63]

b)	hoiused, mis täidavad siseriiklikus seaduses sätestatud sotsiaalseid eesmärke ning on seotud teatavate elusündmustega nagu hoiustaja abiellumine, lahutus, invaliidistumine või surm. Hoiuse tagamine ei ületa pärast kõnealust sündmust 12 kuud. [ME 64]

3.   Lõige 2 Lõige 1 ei takista liikmesriike säilitamast või kehtestamast pensionikindlustustooteid ja pensione tagavaid skeeme, tingimusel et sellised skeemid ei taga mitte ainult hoiuseid, vaid need pakuvad kõigi asjaomaste toodete ja olukordade puhul ulatuslikku kaitset. [ME 65]

3a .    Enne 31. detsembrit 2010 paigutatud hoiuste suhtes liikmesriikide krediidiasutustes või välismaiste krediidiasutuste filiaalides ja hoiustajate suhtes, kelle peamine elukoht on liikmesriik, kus enne 1. jaanuari 2008 kehtis kohustuslik hoiuste tagamise skeem, mille alusel oli hoiuste tagamise määraks 100 000 kuni 300 000 eurot, võivad asjaomased liikmesriigid erandina lõikest 1 otsustada, et seni kehtinud tagamise määr jääb muutumatul kujul kehtima. Sel juhul tuleb sihttaset ja krediidiasutuste riskipõhiseid osamakseid vastavalt kohandada. [ME 66]

4.   Hoiused makstakse välja selle liikmesriigi vääringus, milles kus kontot peeti , või eurodes . Kui lõikes 1 osutatud eurodes väljendatud summad konverteeritakse muusse vääringusse, peavad hoiustajatele tegelikult väljamakstavad summad olema võrdsed käesolevas direktiivis sätestatud summadega. Kui hoiused on mõnes muus vääringus, on hoiustajal õigus otsustada, kas summa tuleb maksta välja:

a)	selles vääringus, milles kontot peeti, pädevate asutustega kokku lepitud konkreetseks kuupäevaks, mis ei tohi olla hilisem kui artikli 7 lõikes 1 sätestatud tähtpäev, või

b)	selle liikmesriigi vääringus, kus kontot peeti.

Esimese lõigu punkti b tarvis kasutatakse selle vääringu vahetuskurssi, milles hoiust hoiti kuupäevani, mil pädevad asutused tegid artikli 2 lõike 1 punkti e alapunktis i osutatud otsuse või kohtuorgan tegi artikli 2 lõike 1 punkti e alapunktis ii osutatud otsuse. [ME 67]

5.   Liikmesriigid, kes konverteerivad eurodes väljendatud summad omavääringusse, kasutavad esialgu konverteerimiseks … (14) kehtinud vahetuskurssi.

Liikmesriigid võivad summade konverteerimisel saadud summasid ümardada, kui selline ümardamine jääb 2 500 euro piiresse.

Ilma et see piiraks teise lõigu kohaldamist, kohandavad liikmesriigid muusse vääringusse konverteeritavate hoiuste tagamise ulatust vastavalt lõikes 1 osutatud summale vähemalt iga viie aasta tagant. Ettenägematute sündmuste korral, nt valuutakursside kõikumine, võivad liikmesriigid pärast komisjoniga konsulteerimist kohandada tagamise ulatust varem.

6.   Vähemalt iga viie aasta tagant vaatab komisjon koostöös Euroopa Pangandusjärelevalvega korrapäraselt läbi lõikes 1 osutatud summa. Vajaduse korral esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule direktiivi ettepaneku, et kohandada artiklis 1 osutatud summat, võttes eelkõige arvesse pangandussektori arengut ning liidu majanduslikku ja rahalist olukorda. Esimene läbivaatamine toimub kõige varem 31. detsembril 2015, välja arvatud juhul, kui ettenägematute asjaolude tõttu tuleb seda teha varem. [ME 68]

7.   Komisjon võib kohandada lõikes 1 Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 16 vähemalt kord viie aasta järel vastu delegeeritud õigusakte lõikes 1 osutatud summasid summa perioodilise läbivaatamise kohta vastavalt liidus asetleidvale inflatsioonile, lähtudes komisjoni avaldatava tarbijahindade harmoneeritud indeksi muutustest pärast viimast kohandamist .

Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artiklile 16. [ME 69]

Artikkel 6

Tagasimakstava summa määramine

1.   Artikli 5 lõikes 1 osutatud piirmäärasid kohaldatakse ühte ja samasse krediidiasutusse paigutatud koguhoiuse suhtes olenemata hoiuste arvust, vääringust ja asukohast liidus.

2.   Artikli 5 lõikes 1 sätestatud piirmäärade arvutamisel võetakse arvesse iga hoiustaja osa ühiskontol.

Erisätete puudumise korral jagatakse selline konto hoiustajate vahel võrdselt.

Liikmesriigid võivad sätestada, et sellisel kontol olevad hoiused, millele vähemalt kahel isikul on õigusi sellise täisühingu või ühistu või sarnase ühenduse liikmena, mis ei ole juriidiline isik, võib artikli 5 lõikes 1 sätestatud piirmäärade arvutamiseks kokku liita ja käsitleda ühe hoiustaja tehtud hoiusena.

3.   Kui hoiustajal ei ole täielikku õigust kontol olevatele summadele, on tagatisega kaitstud isik, kellel on täielik õigus, tingimusel et see isik on tuvastatud või teda saab tuvastada enne kuupäeva, mil pädevad asutused teevad artikli 2 lõike 1 punkti e alapunktis i kirjeldatud otsuse või kohtuorgan teeb artikli 2 lõike 1 punkti e alapunktis ii kirjeldatud otsuse. Kui täielik õigus on mitmel isikul, võetakse artikli 5 lõikes 1 sätestatud piirmäärade arvutamisel arvesse iga isiku osa selle korra kohaselt, mille alusel summasid käsutatakse.

4.   Tagasimakstava summa arvutamise kontrollkuupäev on kuupäev, mil pädevad asutused teevad artikli 2 lõike 1 punkti e alapunkti i kohase otsuse või kohtuorgan teeb artikli 2 lõike 1 punkti e alapunkti ii kohase otsuse. Hoiustaja kohustusi krediidiasutuse suhtes ei võeta tagasimakstava summa arvutamisel arvesse, kui tegemist ei ole kontrollkuupäeval maksmisele kuuluvate hoiustaja kohustustega . [ME 70]

5.   Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid võivad igal ajal nõuda krediidiasutustelt teavet iga hoiustaja hoiuste kogusumma kohta.

6.   Hoiustelt kogunenud intressid, mida ei ole veel välja maksud kuupäevaks, mil pädevad asutused teevad artikli 2 lõike 1 punkti e alapunkti i kohase otsuse või kohtuorgan teeb artikli 2 lõike 1 punkti e alapunkti ii kohase otsuse, hüvitatakse hoiuste tagamise skeemi kaudu. Artikli 5 lõikes 1 osutatud piirmäära ei ületata.

Kui intressid sõltuvad teise finantsinstrumendi väärtusest ja neid ei saa seepärast kindlaks määrata ilma, et see ei seaks ohtu väljamaksmist artikli 7 lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul, seatakse selliste intresside hüvitamisel piirmääraks liikmesriigi õiguses sätestatud viivisemäär.

7.   Liikmesriigid võivad teha otsuse selle kohta, et teatavatesse liikmesriigi õigusega määratletud kategooriatesse kuuluvaid hoiuseid, mis täidavad sotsiaalset eesmärki ning mida tagavad kolmandad isikud kooskõlas riigiabi eeskirjadega, ei võeta lõike 1 kohase ühte ja samasse krediidiasutusse sama hoiustaja poolt paigutatud koguhoiuse arvutamisel arvesse. Sellisel juhul on kolmanda isiku tagatis piiratud artikli 5 lõikes 1 sätestatud ulatuses.

7a .    Liikmesriigid võivad otsustada, et artikli 7 lõikes 1 märgitud tagasimaksmise eesmärgil ei tohi ühe hoiustaja hoiuseid samas krediidiasutuses kokku liita, kui liikmesriigi õigusaktidega on lubatud, et krediidiasutused tegutsevad eri kaubamärkide all. Ühe ja sama krediidiasutuse ning ühe ja sama kaubamärgi all olevad hoiused liidetakse kokku ja nende suhtes kohaldatakse artikli 5 lõikes 1 sätestatud hoiuste tagamise ulatust. Kui arvutamise tulemusena saadakse tagatud hoiuste suurem summa ühe hoiustaja ja krediidiasutuse kohta, kui artikkel 5 ette näeb, suurendatakse sellele vastavalt artiklite 9 ja 11 kohaselt arvutatavaid osamakseid hoiuste tagamise skeemi.

Kui liikmesriik otsustab mitte lubada eri kaubamärkidega hoiustele eraldi kaitset samas krediidiasutuses, siis ei ole hoiuse omanik ja kaubamärk eraldi kaitstud. Sama krediidiasutuse erineva kaubamärgiga hoiuste liitmist ei kohaldata piiriüleste juhtude korral.

Sellistes liikmesriikides asutatud krediidiasutused, kus seda sätet kohaldatakse, ei tohi hoiuseid selliselt tagada oma filiaalides, mis tegutsevad liikmesriikides, kus ei lubata krediidiasutustel erinevate kaubamärkide all tegutseda. [ME 71]

Artikkel 7

Tagasimaksmine

1.   Hoiuste tagamise skeemid peavad suutma maksta peatatud hoiused tagasi seitsme päeva 5 tööpäeva jooksul, kuid mitte enne nädala möödumist kuupäevast, mil pädevad asutused teevad artikli 2 lõike 1 punkti e alapunktis i osutatud otsuse või kohtuorgan teeb artikli 2 lõike 1 punkti e alapunktis ii osutatud otsuse.

Liikmesriigid võivad teha otsuse, mille kohaselt kohaldatakse artikli 6 lõikes 3 osutatud hoiuste suhtes pikemat tagasimaksetähtaega. Kõnealune tähtaeg ei ületa kolme kuud alates kuupäevast, mil pädevad asutused teevad artikli 2 lõike 1 punkti e alapunktis i osutatud otsuse või kohtuorgan teeb artikli 2 lõike 1 punkti e alapunktis ii osutatud otsuse.

Liikmesriigid võivad kuni 31. detsembrini 2016 lubada kohaldada 20 tööpäeva pikkust tagasimaksmise tähtaega, kui pädev asutus tuvastab pärast põhjalikku kontrolli, et hoiuste tagamise skeemid ei ole veel võimelised tagama tagasimaksete tegemist viie tööpäeva jooksul, kuid mitte enne nädala möödumist.

Artikli 6 lõikes 3 osutatud hoiustajale, kellel ei ole täielikku õigust asjaomasel kontol olevatele summadele, tehakse tagasimakse esimeses lõigus osutatud tähtaja jooksul. Kõnealune makse võetakse arvesse tagasimakse tegemisel isikule, kellel on täielik õigus.

1a .    Kui liikmesriigid lubavad kuni 31. detsembrini 2016 kohaldada 20 tööpäeva pikkust tagasimaksmise tähtaega vastavalt lõike 1 kolmandale lõigule, teeb hoiuste tagamise skeem hoiustaja nõude korral viie tööpäeva jooksul, kuid mitte enne nädala möödumist hüvitamisele kuuluva hoiuse pealt ühekordse tagasimakse kuni 5 000 euro ulatuses . [ME 150/rev]

1b .    Lõikes 1 osutatud tagasi- või väljamaksmine võidakse edasi lükata, kui:

a)	ei ole kindel, kas isikul on seaduslik õigus tagasimaksele või hoiuse üle käib õiguslik vaidlus;

b)	hoiusele kohaldatakse liikmesriigi valitsuse või rahvusvahelise organi majandussanktsioone;

c)	viimase 24 kuu jooksul ei ole tehtud hoiusega seotud tehinguid (konto ei ole aktiivne);

d)	tagasimaksmisele kuuluv summa on osa artikli 5 lõikes 1a määratletud ajutiselt suurest kontojäägist;

e)	tagasimaksmisele kuuluv summa tuleb tagasi maksta vastuvõtva liikmesriigi hoiuste tagamise skeemist vastavalt artikli 12 lõikele 2. [ME 75]

2.   Hoiustajatele makstakse hoiused tagasi ilma, et nad peaksid hoiuste tagamise skeemidele esitama vastava taotluse. Selleks edastab krediidiasutus hoiuste ja hoiustajate kohta teabe viivitamata pärast hoiuste tagamise skeemilt taotluse saamist.

3.   Mis tahes kirjavahetust hoiuste tagamise skeemi ja hoiustaja vahel peetakse selles Euroopa Liidu ametlikus keeles, mida krediidiasutus, kus on tagatud hoius, kasutab hoiustajaga suhtlemiseks, või selle puudumise korral tagatud hoiuse asukohaliikmesriigi riigikeeles või -keeltes. Kui pank tegutseb teises liikmesriigis vahetult ilma filiaale loomata, esitatakse teave keeles, mille hoiustaja kontot avades valis. [ME 76]

4.   Olenemata lõikes 1 sätestatud tähtajast võib hoiuste tagamise skeem hoiustajaga seotud maksed kuni kohtuotsuseni peatada, kui hoiustajat või mõnda teist kontol olevate summadega seotud õigusi või huve omavat isikut süüdistatakse direktiivi 91/308/EMÜ artiklis 1 2005/60/EÜ artikli 1 lõikes 2 määratletud rahapesust tulenevas või sellega seotud õigusrikkumises. [ME 77]

4a .    Tagasimakseid ei tehta, kui viimase 24 kuu jooksul pole tehtud hoiusega seotud tehinguid ja hoiuse väärtus on väiksem kui tagasimaksest tulenevad halduskulud. [ME 78]

Artikkel 8

Nõuded hoiuste tagamise skeemide vastu

1.   Liikmesriigid tagavad, et hoiustaja õigus hüvitisele võib olla hagi esemeks, mille hoiustaja esitab hoiuste tagamise skeemi vastu. [ME 79]

2.   Ilma et see piiraks muid õigusi, mis neil võivad siseriikliku õiguse alusel olla, ja ilma, et see piiraks lõike 3 kohaldamist, on likvideerimismenetluse korral siseriikliku õiguse alusel hüvitismakseid tegevatel skeemidel regressiõigus hoiustajate nõudeõiguste suhtes nende tehtud maksete summa ulatuses.

Käesolevas lõikes osutatud regressiõigusega seotud õigused kuuluvad esimesse järku vahetult pärast lõike 1 kohaseid hoiustajate õigusi ja enne kõiki teisi likvideerija suhtes olevaid õigusi. [ME 80]

3.   Kui hoiuste tagamise skeem annab teisele skeemile laenu artiklis 10 osutatud menetluse kohaselt, on likvideerimismenetluse korral laenu andvatel hoiuste tagamise skeemidel laenusumma ulatuses regressiõigus hoiustajate nõudeõiguste suhtes nende tehtud maksete summa ulatuses.

Regressiõigust ei kasutata enne, kui laen on artikli 10 lõike 2 punkti b kohaselt välja makstud. Kui likvideerimismenetlus lõpeb enne kõnealust kuupäeva, laiendatakse regressiõigust laenu võtvale skeemile makstavatele likvideerimisjaotistele.

Käesolevas lõikes osutatud regressiõigusega seotud õigused kuuluvad esimesse järku vahetult pärast lõike 1 kohaseid hoiustajate õigusi ja enne kõiki teisi likvideerija suhtes olevaid õigusi.

4.   Liikmesriigid võivad piirata ajavahemikku, mille jooksul võivad nõuda oma hoiuste tagasimaksmist hoiustajad, kellele ei ole makstud tagasi hoiuseid või kelle nõudeid ei ole skeem tunnistanud artikli 7 lõikes 1 sätestatud ajavahemiku jooksul. Selline tähtaeg määratakse kindlaks kuupäevaga, mil hoiustajate õigused, mille suhtes hoiuste tagamise skeemil on regressiõigus lõike 2 kohaselt, registreeritakse likvideerimismenetluses vastavalt siseriiklikule õigusele.

Tähtaja määramisel võtavad liikmesriigid arvesse aega, mida hoiuste tagamise skeemil on vaja selliste nõuete kokkukogumiseks enne sellist registreerimist.

Artikkel 9

Hoiuste tagamise skeemide rahastamine

1.   Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemidel on võimalike kohustuste kindlaksmääramiseks asjakohased süsteemid. Hoiuste tagamise skeemi likviidsed käibevahendid vastavad kõnealustele kohustustele.

Hoiuste tagamise skeemi likviidsed käibevahendid kogutakse skeemi liikmete korrapärastest osamaksetest, mis tehakse iga aasta 30. juunil ja 30. detsembril vähemalt kord aastas . See ei takista täiendavate rahastamisallikate kasutamist. Ühekordset liikmeks astumise tasu ei nõuta. [ME 81]

Likviidsete käibevahendite maht ulatub vähemalt sihtasemeni. Kui likviidsete käibevahendite maht jääb alla sihttaseme, jätkatakse osamaksete tegemist vähemalt seni, kuni saavutatakse taas sihttase. Korrapärase osamakse puhul võetakse nõuetekohaselt arvesse konjunktuuritsüklit ja selle suurus on vähemalt 0,1 % tagatud hoiuste mahust. Osamaksete tasumise kohustust kohaldatakse ainult siis , kui hoiuste tagamise skeemil on sihttasemest vähem vara. Kui pärast sihttaseme esmakordset saavutamist on likviidsete käibevahendite maht alla kahe kolmandiku sihttasemest tulenevalt vahendite väljamaksmisest , on korrapärase osamakse suurus vähemalt 0,25 % kõlblike tagatud hoiuste mahust. [ME 82]

2.   Skeemi selliste Hoiuste tagamise skeemide likviidsed käibevahendid investeeritakse väikese riskiga ja investeeringute kogumaht, mis on seotud ühe asutusega, piisavalt hajutatult ning nende maht ei ületa 5 % 5 % skeemi likviidsetest käibevahenditest, välja arvatud juhul, kui nende hoiuste või investeeringute suhtes kohaldatakse direktiivi 2006/48/EÜ VI lisa I osa kohaselt 0 %-list riskikaalu . Äriühinguid, mis on koondatud ühte konsolideerimisgruppi konsolideeritud aruannete koostamiseks nõukogu direktiivi 83/349/EMÜ (15) tähenduses või kooskõlas tunnustatud rahvusvaheliste raamatupidamiseeskirjadega, käsitatakse kõnealuse piirmäära arvutamisel sellel eesmärgil ühe asutusena. [ME 83]

3.   Kui hoiuste tagamise skeemi likviidsetest käibevahenditest ei piisa hoiuste peatamise korral hoiuste tagasimaksmiseks, teevad skeemi liikmed erakorralise osamakse, mille suurus ei ületa 0,5 % nende kõlblike tagatud hoiuste mahust kalendriaasta kohta. Kõnealune makse tehakse üks päev enne artikli 7 lõikes 1 osutatud tähtaja lõppu. [ME 84]

4.   Lõigetes 1 ja 2 Lõigetes 1 ja 3 osutatud osamaksete kogusumma ei ületa 1 % kõlblikest tagatud hoiustest kalendriaasta kohta. [ME 85]

Pädevad asutused võivad täielikult või osaliselt ajutiselt vabastada krediidiasutuse lõikes 2 osutatud kohustusest, kui lõigetes 1 ja 2 osutatud maksete kogusumma tõttu on raskendatud selliste nõuete rahuldamine, mis muudel võlausaldajatel on krediidiasutuse vastu. Sellist erandit ei kohaldata kauem kui kuus kuud, kuid seda võidakse krediidiasutuse taotlusel uuendada. Asjaomane summa tasutakse osamaksena hilisemal ajal, kui selle maksmine ei ohusta enam teiste võlausaldajate nõuete rahuldamist. Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud likviidseid käibevahendeid kasutatakse peamiselt hoiuste kaitsmiseks ja tagasimaksmiseks käesoleva direktiivi kohaselt. Kuni ühte kolmandikku likviidsetest käibevahenditest võib kasutada ennetus- ja tugimeetmete jaoks käesoleva direktiivi tähenduses. Sel juhul esitab hoiuste tagamise skeem ühe kuu jooksul pädevale asutusele aruande, milles tõendatakse, et piirmäära, mis on üks kolmandik likviidsetest käibevahenditest, ei ole ületatud. [ME 86]

5.   Käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud likviidseid käibevahendeid kasutatakse peamiselt hoiuste tagasimaksmiseks käesoleva direktiivi kohaselt.

Neid võidakse siiski kasutada ka selleks, et rahastada hoiuste ülekandmist teise krediidiasutusse, tingimusel, et hoiuse tagamise skeemi kantavad kulud ei ületa asjaomases krediidiasutuses olevate tagatud hoiuste summat. Sel juhul esitab hoiuste tagamise skeem ühe kuu jooksul pärast hoiuste ülekandmist Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele aruande, milles tõendatakse, et eespool osutatud piirmäära ei ületatud. [ME 87]

Liikmesriik võib lubada hoiuste tagamise skeemidel kasutada nende rahalisi vahendeid panga maksevõimetuks muutumise vältimiseks, ilma et neil piirataks teise krediidiasutusse hoiuste ülekandmise rahastamist, tingimusel, et täidetud on järgmised tingimused: [ME 88]

a)	skeemi rahalised vahendid ületavad pärast sellise meetme võtmist 1 % kõlblikest hoiustest; [ME 89]

b)	hoiuste tagamise skeem esitab ühe kuu jooksul pärast sellise meetme võtmise kohta otsuse tegemist Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele aruande, milles tõendatakse, et eespool osutatud piirmäära ei ületatud. [ME 90]

Iga juhu puhul eraldi ja pädeva asutuse loal, mis on antud asjaomase hoiuste tagamise skeemi põhjendatud taotluse alusel, võib punktis a osutatud osakaalu kehtestada vahemikus 0,75–1 %. [ME 91]

5a .    Hoiuste tagamise skeemid võivad kasutada likviidseid käibevahendeid üle lõikes 5 sätestatud piirmäära ennetus- ja tugimeetmeteks, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)	hoiuste tagamise skeemil on asjakohased süsteemid riskide järelevalveks ja liigitamiseks ning vastavad võimalused osalevate krediidiasutuste mõjutamiseks;

b)	hoiuste tagamise skeemil on vajalikud protseduurid ja struktuurid, et valida, rakendada ja kontrollida ennetus- ja tugimeetmeid;

c)	ennetus- ja tugimeetmete võimaldamine hoiuste tagamise skeemi kaudu on seotud toetatavale krediidiasutusele esitatud nõuetega, mis sisaldavad vähemalt hoiuste tagamise skeemi rangemat riskijärelevalvet ja kaugeleulatuvat kontrolliõigust;

d)	osalevad krediidiasutused annavad hoiuste tagasimaksmise vajaduse tekkimisel ning kui hoiuste tagamise skeemi likviidsed käibevahendid moodustavad alla kahe kolmandiku sihttasemest kohe hoiuste tagamise skeemile ennetus- ja tugimeetmeteks kasutatud vahendid erakorralise osamakse vormis; ning

e)	osalevate krediidiasutuste võime maksta erakorralisi osamakseid punkti d kohaselt määratakse kindlaks pädeva asutuse hinnanguga. [ME 92]

5b.    Likviidseid käibevahendeid võidakse kasutada ka meetmeteks seoses krediidiasutuste nõuetekohase likvideerimisega, tingimusel et hoiuste tagamise skeemi kantavad kulud ei ületa asjaomases krediidiasutuses olevate tagatud hoiuste summat. Kui likvideerimine toimub selliselt, siis esitab hoiuste tagamise skeem ühe kuu jooksul pärast hoiuste ülekandmist Euroopa Pangandusjärelevalvele aruande, mis kinnitab, et kulud ei ole ületanud tagatud hoiuste summat. [ME 93]

6.   Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemidel on alternatiivse rahastamise kord, mis võimaldab hankida lühiajalisi vahendeid, et vajaduse korral rahuldada hoiuste tagamise skeemide vastu esitatud nõudeid.

7.   Liikmesriigid teatavad igal kuul kord kvartalis Euroopa Pangandusjärelevalvele Asutusele kõlblike hoiuste ja tagatud hoiuste mahu nende territooriumil ning nende hoiuste tagamise skeemides hoitavate likviidsete käibevahendite summa. Kõnealust teavet kinnitavad pädevad asutused ja see tuleb koos kõnealuse kinnitusega saata kümne päeva jooksul pärast iga kuu lõppu kord kuus Euroopa Pangandusjärelevalvele Asutusele. [ME 94]

Liikmesriigid tagavad, et esimeses lõigus osutatud teave avaldatakse hoiuste tagamise skeemide ja Euroopa Pangandusjärelevalve veebilehel vähemalt korra aastas. [ME 95]

7a.    Hoiuste tagamise skeemid järgivad eriomaseid üldjuhtimise eeskirju ja moodustavad erikomisjoni, kuhu kuuluvad hoiuste tagamise skeemi kõrgetasemelised esindajad, selle liikmed ja asjaomaste ametiasutuste esindajad, kes töötavad välja ja võtavad vastu läbipaistvad investeerimissuunised likviidsete käibevahendite kohta. Kõnealustes suunistes võetakse arvesse selliseid tegureid nagu investeeringute kestus, kvaliteet, mitmekesistamine ja korrelatsioon. [ME 96]

Artikkel 10

Laenutehingud hoiuste tagamise skeemide vahel

1.    Liikmesriigid võivad lubada hoiuste tagamise skeemil on õigus võtta laenu kõigilt teistelt artikli 1 lõikes 3 osutatud skeemidelt skeemidel anda vabatahtlikult laenu teistele hoiuste tagamise skeemidele , mis asuvad Euroopa liidus, tingimusel, et täidetud on kõik järgmised tingimused: [ME 97]

a)	laenu võttev skeem ei suuda täita artikli 8 lõike 1 kohast kohustust seoses artikli 9 lõike 5 esimese ja teise lõigu alusel varem tehtud maksetega; [ME 87]

b)	punktis a osutatud olukord on tingitud artiklis 9 osutatud likviidsete käibevahendite puudumisest;

c)	laenu võtvasse skeemi on tehtud artikli 9 lõikes 3 osutatud erakorralised osamaksed;

d)	laenu võttev skeem võtab juriidilise kohustuse, et laenatud vahendeid kasutatakse artikli 8 lõike 1 kohaste nõuete rahuldamiseks;

e)	laenu võttev skeem ei ole samal ajal seotud kohustusega maksta käesoleva artikli alusel laen tagasi mõnele teisele hoiuste tagamise skeemile;

f)	laenu võttev skeem märgib taotletava rahasumma teavitab pädevaid asutusi taotletavast rahasummast ; [ME 98]

g)	laenuks võetud kogusumma ei ületa 0,5 % laenu võtva skeemi kõlblikest tagatud hoiustest; [ME 99]

h)	laenu võttev skeem teavitab viivitamata Euroopa Pangandusjärelevalvet ja märgib põhjused, miks käesolevas lõigus osutatud tingimused on täidetud, ja taotletava rahasumma suuruse.

Esimese lõigu punktis f osutatud summa määratakse kindlaks järgmiselt:

[artikli 8 lõike 1 kohaselt tagasimaksmisele kuuluvate tagatud hoiuste maht] – [likviidsed käibevahendid + artikli 9 lõikes 3 osutatud erakorraliste osamaksete maksimumsumma] [ME 100]

Teised hoiuste tagamise skeemid tegutsevad laenu andvate skeemidena. Selleks määravad liikmesriigid, kus asub rohkem kui üks skeem, ühe skeemi kõnealuses liikmesriigis laenu andvaks skeemiks ja teatavad sellest Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele. Liikmesriigid võivad otsustada, kas ja kuidas teised samas liikmesriigis asuvad hoiuste tagamise skeemid hüvitavad laenu andvale skeemile tema kulud. [ME 101]

Hoiuste tagamise skeemid, mis on vastavalt käesolevale artiklile kohustatud maksma mõnele teisele hoiuste tagamise skeemile tagasi laenu, ei anna laenu teistele hoiuste tagamise skeemidele.

2.   Laenu suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi:

a)	iga skeem annab laenu summas, mis on proportsionaalne igas skeemis olevate kõlblike hoiuste summaga, võtmata arvesse laenu võtvat skeemi ja punktis a osutatud hoiuste tagamise skeeme. Summad arvutatakse artikli 9 lõike 7 kohaselt esitatud viimase igakuise kinnitatud teabe põhjal; [ME 102]

b)	laenu võttev skeem maksab laenu tagasi hiljemalt 5 aasta pärast, sealhulgas iga-aastaste osamaksetena, kusjuures intressimakse kuulub tasumisele alles laenu tagasimakse tähtpäeval;

c)	kokkulepitud intressimäär on võrdne vähemalt Euroopa Keskpanga laenamise püsivõimaluse intressimääraga kõnealusel laenuperioodil. [ME 103]

ca)	laenu võttev skeem teavitab Euroopa Pangandusjärelevalvet algsest intressimäärast ja laenu kestusest. [ME 104]

3.   Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus kinnitab, et lõikes 1 lõigetes 1 ja 2 osutatud nõuded on täidetud, ning määrab iga skeemi poolt väljalaenatavad summad, mis on arvutatud lõike 2 punkti a kohaselt, ja algse intressimäära lõike 2 punkti c kohaselt, samuti laenuperioodi. [ME 105]

Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus edastab kinnituse koos lõike 1 punktis h osutatud teabega laenu andvatele hoiuste tagamise skeemidele. Kõnealused skeemid saavad kõnealuse kinnituse ja teabe kätte kahe tööpäeva jooksul. Laenu andvad hoiuste tagamise skeemid maksvad laenu võtvale skeemile laenu välja viivitamata, kuid hiljemalt kahe tööpäeva jooksul pärast kinnituse ja teabe kättesaamist. [ME 106]

5.   Liikmesriigid tagavad, et laenu võtva skeemi kogutavad osamaksed on piisavad, et maksta tagasi laenusumma ja võimalikult kiiresti taastada sihttase.

Artikkel 11

Hoiuste tagamise skeemidesse tehtavate osamaksete arvutamine

1.   Artiklis 9 osutatud osamaksed hoiuste tagamise skeemidesse määratakse iga liikme puhul kindlaks vastavalt proportsionaalselt asjaomase liikme riskimäärale riskimääraga . Krediidiasutused ei maksa alla 75 % või üle 200 250  % summast, mida maksab keskmise riskiga pank. Liikmesriigid võivad ette näha, et artikli 1 lõikes 4 osutatud asutuste kaitsesüsteemi liikmed maksavad hoiuste tagamise skeemidesse vähem, kuid mitte alla 37,5 % summast, mille maksab keskmise riskiga pank.

Liikmesriigid võivad näha ette väiksemad osamaksed liikmesriigi õiguses reguleeritud väiksema riskiga valdkondade osas. [ME 107]

1a .    Liikmesriigid võivad lubada, et sama keskasutusega vastavalt direktiivi 2006/48/EÜ artikli 3 lõikele 1 seotud krediidiasutustele rakendatakse tervikuna keskasutuse ja temaga seotud asutuste jaoks konsolideeritud baasil määratud riskikaalu. Liikmesriigid võivad nõuda, et krediidiasutused maksavad minimaalset osamakset, olenemata nende tagatud hoiuste mahust. [ME 112]

2.   Riskimäära määramisel ja osamaksete arvutamisel tuginetakse I ja II lisas osutatud elementidele kirjeldatakse standardmeetodi riskimäära määramiseks ja hoiuste tagamise skeemi tehtavate liikmete osamaksete arvutamiseks . [ME 108]

3.   Lõiget 2 ei kohaldata artikli 1 lõikes 2 osutatud hoiuste tagamise skeemide suhtes. [ME 109]

3a .    Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, võivad hoiuste tagamise skeemid kasutada alternatiivseid riskipõhiseid meetodeid, et määrata ja arvutada liikmete riskipõhised osamaksed. Osamaksete arvutamine on proportsionaalne liikmete äririskiga ja selles arvestatakse nõuetekohaselt eri ärimudelite riskiprofiile. Alternatiivne meetod võib samuti arvesse võtta bilansi aktivaid ning riski näitajaid, nagu kapitali adekvaatsus, varade kvaliteet ja likviidsus.

Iga alternatiivse meetodi kiidavad heaks pädev asutus ja Euroopa Pangandusjärelvalve ning see vastab artikli 11 lõike 5 kohaselt Euroopa Pangandusjärelvalve välja töötatud suunistele. Euroopa Pangandusjärelevalve veendub suuniste järgimises vähemalt iga viie aasta järel, ent igal juhul siis, kui hoiuste tagamise skeemi alternatiivset meetodit muudetakse. [ME 110]

4.   Komisjonile antakse volitused määrata kindlaks II lisa A osas esitatud mõistete ja meetodite elemendid. Kõnealused Selleks et tagada mõistete tulemuslik ühtlustamine ning lõigetes 1 ja 2 sätestatud standardmeetodi kehtestamine, töötab Euroopa Pangandusjärelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite kavandid võetakse vastu vastavalt [Euroopa eelnõud, tehes vajaduse korral Pangandusjärelevalve Asutuse määruse] artiklitele 7–7d ettepaneku mõistete ja meetodite kohandamiseks, et tagada täielik võrreldavus ja vältida moonutusi .

Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus võib välja töötada esitab regulatiivsete tehniliste standardite kavandeid ja esitada need eelnõud komisjonile kinnitamiseks hiljemalt 31. detsembriks 2012 .

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras. [ME 111]

4a .    Euroopa Pangandusjärelevalve võtab riskianalüüside tegemisel ja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude koostamisel arvesse krediidiasutustes loodud üldjuhtimise kontrollimehhanisme. Sellega tagatakse parimate tavade levitamine Euroopa finantsjärelevalve süsteemi kaudu. [ME 113]

5.   Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus annab 31. detsembriks 2012[Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 16 artikli 8] kohaselt välja suunised II lisa B osa kohaldamiseks ja hoiuste tagamise skeemide välja töötatud alternatiivsete riskipõhiste meetodite jaoks lõike 3 a tähenduses . [ME 114]

Artikkel 12

Koostöö Euroopa Liidus

1.   Hoiuste tagamise skeemid hõlmavad krediidiasutuste teistes liikmesriikides asutatud filiaalide hoiustajaid.

2.   Selliste filiaalide hoiustajatele, mille krediidiasutused on asutanud teistes liikmesriikides või mis asuvad liikmesriikides, kus tegutseb teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutus, maksab hoiused tagasi vastuvõtva liikmesriigi skeem päritoluliikmesriigi skeemi nimel. Päritoluliikmesriigi skeem hüvitab eraldab vajalikud vahendid, et vastuvõtva liikmesriigi skeem saaks täita päritoluliikmesriigi skeemi tehtud väljamaksed kohustuse teha hoiustajatele tagasimakseid lõike 1 alusel . [ME 115]

Samuti teavitab vastuvõtva liikmesriigi skeem asjaomaseid hoiustajaid päritoluliikmesriigi skeemi nimel ja tal on päritoluliikmesriigi skeemi nimel õigus võtta vastu kõnealuste hoiustajate saadetud posti.

3.   Kui krediidiasutus lõpetab skeemi liikmeks oleku ja ühineb teise skeemiga, hüvitatakse või kantakse teisele skeemile pro rata üle osamaksed, mida krediidiasutus tegi 6 kuu jooksul viimasel aastal enne liikmesuse lõpetamist, kui tegemist ei ole korrapärase osamaksega artikli 9 lõike 1 kolmanda lõigu tähenduses või erakorralise osamaksega artikli 9 lõike 3 tähenduses . Seda ei kohaldata, kui krediidiasutus on skeemist artikli 3 lõike 3 kohaselt välja arvatud. [ME 116]

4.   Liikmesriigid tagavad, et päritoluliikmesriigi hoiuste tagamise skeemid vahetavad vastuvõtvate liikmesriikide hoiuste tagamise skeemiga artikli 3 lõikes 7 osutatud teavet. Kohaldatakse kõnealuses artiklis sätestatud piiranguid.

Krediidiasutused, kes soovivad kooskõlas käesoleva direktiiviga minna vabatahtlikult ühest hoiuste tagamise skeemist üle teise, peavad teatama sellest kavatsusest vähemalt 6 kuud ette. Selle perioodi jooksul teeb krediidiasutus osamakseid oma algsesse hoiuste tagamise skeemi nii eelneva kui ka tagantjärele rahastamise osas. [ME 117]

5.   Hoiuste tagamise skeemide vahelise koostöö lihtsustamiseks ja tõhustamiseks eelkõige seoses käesoleva artikli ja artikliga 10 sõlmivad hoiuste tagamise skeemid või vajaduse korral pädevad asutused kirjalikud koostöökokkulepped. Selliste kokkulepete puhul võetakse arvesse direktiivis 95/46/EÜ sätestatud nõudeid.

Hoiuste tagamise skeemid teavitavad Euroopa Pangandusjärelevalvet selliste kokkulepete olemasolust ja sisust. Euroopa Pangandusjärelevalve võib selliste kokkulepete kohta esitada arvamusi vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 6 lõike 2 punktile f ja artiklile 19. Kui pädevad asutused või hoiuste tagamise skeemid ei suuda jõuda kokkuleppele või kui selliste kokkulepete tõlgendamisel on lahkarvamusi, lahendab erimeelsused Euroopa Pangandusjärelevalve vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 11.

Selliste kokkulepete puudumine ei mõjuta artikli 8 lõike 2 kohaseid hoiustajate nõudeid ega käesoleva artikli lõike 3 kohaseid krediidiasutuste nõudeid.

Artikkel 13

Kolmandates riikides asuvate krediidiasutuste filiaalid

1.   Liikmesriigid kontrollivad, et väljaspool Euroopa Liitu asuva peakontoriga krediidiasutuse (kolmanda riigi krediidiasutus) filiaalid pakuvad käesolevas direktiivis sätestatuga samaväärset kaitset.

Kui see nii ei ole, võivad liikmesriigid sätestada, et kolmanda riigi krediidiasutuse filiaalid peavad liituma mõne nende territooriumil toimiva hoiuste tagamise skeemiga, kui direktiivi 2006/48/EÜ artikli 38 lõikest 1 ei tulene teisiti.

1a .    Selleks et tagada lõike 1 alusel järjepidev ühtlustamine, töötab Euroopa Pangandusjärelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega kehtestatakse üldised samaväärsuse kriteeriumid.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt … .

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras. [ME 118]

2.   Kolmanda riigi krediidiasutuste selliste filiaalide olemasolevatele ja potentsiaalsetele hoiustajatele, mis ei ole liikmesriigis toimiva skeemi liikmed, annab kõnealune krediidiasutus kogu vajaliku teabe nende hoiuseid hõlmava tagamiskorra kohta.

3.   Lõikes 2 osutatud teave tehakse kättesaadavaks siseriikliku õigusega ettenähtud viisil filiaali asukohaliikmesriigi riigikeeles või -keeltes ja kui hoiustaja seda nõuab ning filiaal on võimeline seda nõudmist täitma, siis ka muudes keeltes ning selges ja arusaadavas vormis. [ME 151/rev]

Artikkel 14

Hoiustajatele esitatav teave

1.   Liikmesriigid tagavad, et krediidiasutused annavad olemasolevatele ja potentsiaalsetele hoiustajatele teavet, mis on vajalik selle hoiuste tagamise skeemi tuvastamiseks, kuhu asutus ja selle filiaalid Euroopa Liidus kuuluvad. Kui hoiust ei tagata vastavalt artiklile 4 artikli 4 lõike 1 punktidele a–g ja i–k ning artikli 4 lõikele 2 hoiuste tagamise skeemiga, teavitab krediidiasutus sellest hoiustajat, mille järel krediidiasutus pakub hoiustajale võimalust oma hoiused koos kogunenud intressiga ning ilma trahvi maksmata välja võtta . [ME 119]

2.   Potentsiaalsele hoiustajale suunatud teave esitatakse talle ja allkirjastatakse tema poolt enne hoiustamislepingu sõlmimist. Selleks kasutatakse III lisas esitatud teabevormi.

3.   Hoiustajatele esitatakse teave konto väljavõttel. Kõnealune teave hõlmab kinnitust selle kohta, et hoiused on kõlblikud hoiused. Lisaks lisatakse viide III lisas esitatud teabelehele ja märgitakse, kust selle saab. III lisas esitatud teabeleht lisatakse ühtlasi ühele hoiustaja konto väljavõttele vähemalt kord aastas. Samuti võib osutada osutatakse teabelehel vastutava hoiuste tagamise skeemi veebilehele.

Hoiuste tagamise skeemi veebileht sisaldab hoiustajatele vajalikku teavet, eelkõige käesolevas direktiivis sätestatud hoiuste tagamise menetluse ja tingimuste kohta. [ME 120]

4.   Lõikes 1 sätestatud teave tehakse kättesaadavaks siseriikliku õigusega ettenähtud viisil filiaali asukohaliikmesriigi riigikeeles või -keeltes ja kui hoiustaja seda nõuab ning filiaal on võimeline seda nõudmist täitma, siis ka muudes keeltes . [ME 121]

5.   Liikmesriigid piiravad lõikes 1 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud teabe kasutamist reklaamis. viitega skeemile, mis tagab toodet, millele reklaamis osutatakse. [ME 122]

Krediidiasutused, kes on artikli 1 lõigetes 3 ja 4 osutatud skeemide liikmed, teavitavad hoiustajaid asjakohaselt skeemi toimimisest. esitavad hoiuste tagamise skeemi toimimise kohta hoiustajatele asjakohast ja lihtsalt mõistetavat teavet . Seejuures teavitavad krediidiasutused hoiustajaid tagatud hoiuste maksimaalsest suurusest ja muudest hoiuste tagamise skeemiga seonduvatest asjaoludest. Selline teave ei tohi sisaldada viidet, et hoiused on piiramatult tagatud. [ME 123]

6.   Krediidiasutuste ühinemise korral teatatakse hoiustajatele ühinemisest vähemalt üks kuu enne ühinemise õiguslikku jõustumist. Ühinemise jõustumisel teavitatakse hoiustajaid sellest, et igas ühinevas pangas olevad kõnealuste hoiustajate hoiused liidetakse pärast ühinemist kokku, et määrata hoiuste tagamise ulatus hoiuste tagamise skeemi raames. Pärast ühinemisest teatamist antakse hoiustajatele kolm kuud aega, et anda neile võimalus viia hoiused, sealhulgas kogunenud intressid niivõrd, kui need ületavad artikli 5 lõikes 1 sätestatud tagatud hoiuse summa, üle teise panka või teise kaubamärgi alla ilma trahvi maksmata. Kui nimetatud kolme kuu jooksul ületatakse artikli 5 lõikes 1 sätestatud summat, suurendatakse hoiuste tagamise ulatust, korrutades artikli 5 lõikes 1 sätestatud summa ühinenud krediidiasutuste arvuga. [ME 124]

6a .    Krediidiasutuse lahkumise või väljaarvamise korral hoiuste tagamise skeemist teavitab lahkuv krediidiasutus oma hoiustajaid ühe kuu jooksul. [ME 125]

7.   Kui hoiustaja kasutab Interneti-panka, edastatakse teave, mille avalikustamine on ette nähtud käesoleva direktiiviga, sobival viisil, mis muudab selle hoiustajale kergesti kättesaadavaks, või paberkandjal, kui hoiustaja seda taotleb . [ME 126]

7a .    Liikmesriigid peavad tagama selle, et oleks paika pandud asjakohane kord, mis võimaldab hoiuste tagamise skeemidel jagada teavet ja suhelda tõhusalt teiste hoiuste tagamise skeemide, osalevate krediidiasutuste ja pädevate asutustega enda jurisdiktsioonis ning vajaduse korral piiriüleselt teiste asutustega. [ME 127]

Artikkel 15

Tegevusloa saanud krediidiasutuste loetelu

Tegevusloa saanud krediidiasutuste loetelus, mis koostatakse direktiivi 2006/48/EÜ artikli 14 kohaselt, märgib komisjon läbipaistval viisil iga krediidiasutuse seisundi seoses käesoleva direktiiviga. [ME 128]

Artikkel 16

Delegeeritud volituste rakendamine

1.    Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

1a.    Komisjonile antakse alates … (16) määramata ajaks õigus võtta vastu artikli 5 lõikes 7 osutatud delegeeritud õigusakte.

1b .    Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõikes 7 osutatud õiguse delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud õiguse delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

2.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.   Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites … ja … sätestatud tingimusi. Artikli 5 lõike 7 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub ainult siis, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole esitanud sellele vastuväiteid kolme kuu jooksul alates sellest, kui õigusakt Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tehti, või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne nimetatud ajavahemiku möödumist komisjonile teatanud, et ei kavatse vastuväiteid esitada . Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra. [ME 129]

Artikkel 17

Delegeerimise tagasivõtmine

1.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 16 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

2.   Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, viidates delegeeritud volitustele, mille ta võib tagasi võtta, ja võimalikele tagasivõtmise põhjustele.

3.   Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses osutatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. [ME 130]

Artikkel 18

Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

1.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega ühe kuu võrra.

2.   Kui pärast selle tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning jõustub aktis nimetatud kuupäeval.

Delegeeritud õigusakt võidakse avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne kõnealuse ajavahemiku lõppu, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjoni teavitanud sellest, et nad ei kavatse esitada vastuväiteid.

3.   Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid. [ME 131]

Artikkel 19

Üleminekusätted

1.   Artikli 9 kohased hoiuste tagamise skeemidesse tehtavad osamaksed jaotatakse võimalikult võrdselt, kuni saavutatakse artikli 9 lõike 1 kolmandas lõigus osutatud sihttase. [ME 132]

1a .    Kui hoiuste tagamise skeem ei suuda osalevate krediidiasutuste tagatud hoiuseid käesoleva direktiivi jõustumise ajaks kindlaks määrata, tugineb sihttase artikli 2 lõike 1 punkti h kohaselt skeemi kõlblikele hoiustele. Alates 1. jaanuarist 2015 on tagatud hoiused kõigile hoiuste tagamise skeemidele sihttaseme arvutamise aluseks. [ME 133]

2.   Hoiustajaid, kellel on sama krediidiasutuse väljaantud võlainstrumente ning oma aktseptidest või lihtvekslitest tulenevaid kohustusi, samuti hoiuseid, mille olemasolu saab tõestada üksnes muu sertifikaadiga kui pangakonto väljavõte, mille omanik on selle igakordne valdaja ja mis ei ole nimeline , hoiuseid, mille põhisumma ei ole nimiväärtuses tagasimakstav või mille põhisumma on nimiväärtuses väljamakstav krediidiasutuse või kolmanda isiku teatava tagatise või kokkuleppe alusel, teavitatakse sellest, et nende hoiused ei ole enam tagatud hoiuste tagamise skeemiga.

3.   Kui teatavate hoiuste osaline või täielik tagamine hoiuste tagamise skeemidega lõpeb pärast käesoleva direktiivi või direktiivi 2009/14/EÜ ülevõtmist siseriiklikusse õigusesse, võivad liikmesriigid lubada selliste hoiuste tagamist kuni 31. detsembrini 2014, kui kõnealused hoiused maksti sisse enne 30. juunit 2010. Liikmesriigid tagavad, et pärast 31. detsembrit 2014 ei anna ükski skeem suuremaid või ulatuslikumaid tagatisi, kui on ette nähtud käesolevas direktiivis, olenemata hoiuste sissemaksmise kuupäevast.

4.   Komisjon esitab 31. detsembriks 2015 hiljemalt 2. jaanuariks 2014 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ja vajaduse korral seadusandliku akti ettepaneku, et teha kindlaks, kas olemasolevad milles sätestatakse, kuidas liidus tegutsevad hoiuste tagamise skeemid tuleks asendada ühe skeemiga kogu võivad teha Euroopa Liidus Pangandusjärelevalve koordineerimise all koostööd Euroopa skeemi kaudu, et ennetada piiriülese tegevusega kaasnevaid riske ja kaitsta hoiuseid nimetatud riskide eest . [ME 134]

5.   Komisjon esitab koostöös Euroopa Pangandusjärelevalvega Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 31. detsembriks 2015 aruande käesoleva direktiivi rakendamisel tehtud edusammude kohta. Kõnealune aruanne peaks hõlmama eelkõige: võimalust määrata

—

tagatud hoiuste põhjal kindlaks sihttase, ilma et vähendatakse investorite kaitset. määratud sihttaset, hinnates säilitatud protsendimäära või muude regulatiivvõimaluste asjakohasust; sihttase peegeldab viimasel kümnel aastal kohustuslikus, lepingulises või asutuste kaitsesüsteemis maksmata jäänud hoiuseid, millele on viidatud direktiivi 2006/48/EÜ artikli 80 lõikes 8 ;

—	krediidiasutuste õiguslike kohustuste, näiteks kapitalinõuete kumuleeruvat mõju;

—	hoiuste tagamise skeeme käsitlevate õigusaktide seost tulevaste kriisijuhtimist käsitlevate õigusaktidega;

—	mõju pangandusmudelite mitmekesisusele, pidades silmas vajadust seda kaitsta;

—	praeguse kaitstuse taseme piisavust hoiustajate seisukohalt.

Samuti hinnatakse aruandes seda, kas esimeses lõigus osutatud küsimused on lahendatud viisil, mis tagab hoiustajate kaitse. [ME 135]

Artikkel 20

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid jõustavad artikli 1, artikli 2 lõike 1 punktide a, c, d, f, h–m, artikli 2 lõike 2, artikli 3 lõigete 1 ja 3 ning artikli 3 lõigete 5–7, artikli 4 lõike 1 punktide d–k, artikli 5 lõigete 2–5, artikli 6 lõigete 4–7, artikli 7 lõigete 1–3, artikli 8 lõigete 2–4, artiklite 9–11, artikli 12, artikli 13 lõigete 1–2, artikli 14 lõigete 1–3, artikli 14 lõigete 5–7, artikli 19 ning I–III lisa käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2012. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile. [ME 136]

Erandina esimesest lõigust jõustavad liikmesriigid artikli 9 lõike 1 kolmanda lõigu, artikli artikli 9 lõike 3 ja artikli 10 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 31. detsembriks 2020. [ME 137]

Erandina esimesest lõigust jõustavad liikmesriigid artikli 7 lõike 1 ja artikli 9 lõike 5 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 31. detsembriks 2013. Artikli 9 lõike 5 punktis a osutatud kõlblike hoiuste osakaalu kohaldatakse siiski mitte enne 1. jaanuari 2014. Kuni 31. detsembrini 2017 kohaldatakse osakaalu 0,5 %. Pärast seda kuupäeva ja kuni 31. detsembrini 2020 kohaldatakse osakaalu 0,75 %. [ME 138]

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse selle kohta, et kehtivates õigusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 21

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 94/19/EÜ ja selle hilisemad muudatused tunnistatakse kehtetuks alates 31. detsembrist 2012, ilma et see piiraks liikmesriike nende kohustuste täitmisel, mis on seotud IV lisas loetletud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt V lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 22

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 2 lõike 1 punkte b, e ja g, artikli 4 lõike 1 punkte a, b ja c, artikli 5 lõiget 1, artikli 6 lõikeid 1, 2 ja 3, artikli 7 lõiget 4, artikli 8 lõiget 1, artikli 12 lõiget 1, artikli 13 lõiget 3, artikli 14 lõiget 4, artikleid 15–18 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013.

Artikkel 23

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  ELT C 99, 31.3.2011, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2012. aasta seisukoht.

(3)  EÜT L 135, 31.5.1994, lk 5.

(4)   ELT L 331, 15.12.2010, lk 12 .

(5)  ELT L 68, 13.3.2009, lk 3.

(6)   ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

(7)   ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

(8)  ELT L 309, 25.11.2005, lk 15.

(9)  ELT L 177, 30.6.2006, lk 201.

(10)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(11)  Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus - KOM(2009)0501

(12)   ELT L 331, 15.12.2010, lk 1.

(13)  ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.

(14)  Käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev.

(15)  Seitsmes Nõukogu 13. juuni 1983. aasta direktiiv 83/349/EMÜ, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb konsolideeritud aastaaruandeid (EUT L 193, 18.7.1983, lk 1).

(16)   Käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev.