21.6.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 181/68

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta”

COM(2011) 747 final – 2011/0361 (COD)

2012/C 181/13

Raportöör: Viliam PÁLENÍK

13. detsembril 2011 otsustas nõukogu ja 30. novembril 2011 Euroopa Parlament vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 114 ja 304 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta”

COM(2011) 747 final – 2011/269(COD).

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon võttis arvamuse vastu 7. märtsil 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 479. istungjärgul 28.–29. märtsil 2012. aastal (29. märtsi 2012. aasta istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 118, vastu hääletas 32, erapooletuks jäi 15.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Arvamus koostati seoses komisjoni ettepaneku vastuvõtmisega, mille eesmärk on kõrvaldada peamised puudujäägid seoses läbipaistvuse, sõltumatuse, huvide konflikti ning reitingu andmisel kasutatavate menetluste ja hindamismenetluste kvaliteediga. Komiteel on hea meel, et kavandatava määrusega soovitakse need probleemid kõrvaldada, kuid leiab, et komisjon on tekkinud olukorrale vastanud hilinemisega ning see vastus ei ole piisavalt kaugeleulatuv.

1.2   Reitinguagentuurid etendavad maailma finantsturgudel olulist rolli, kuna paljud turuosalised kasutavad nende reitinguid. Seega avaldavad nad märkimisväärset mõju teadlike investeerimis- ja finantsalaste otsuste langetamisele. Seepärast on oluline, et reitingute andmist korraldataks usaldusväärsuse, läbipaistvuse, vastutustunde ja hea valitsemistava põhimõtete kohaselt. Kehtiv reitinguagentuuride määrus annab selleks juba märkimisväärse panuse.

1.3   Komitee arvates ei ole turud iseregulatsiooniks võimelised, seega on ülitähtis kehtestada võimalikult ranged eeskirjad, millega kaasneb sama range rakendamine ja järelevalve. Samas ei nimetata ettepanekus selgelt, kuidas määrust tuleb rakendada. Lisaks väljendab komitee suuri kahtlusi selle suhtes, nagu saaks loodetavad tulemused saavutada üksnes eeskirjade karmistamise teel. Tegelikult aitaks see veelgi vähendada erinevate järelevalveorganite vastutust, samas kui nad tuleks agentuuride antavate reitingute hindamisse hoopis suuremal määral kaasata.

1.4   Komitee on seisukohal, et Euroopa mõõdet, nagu seda nähakse ette kavandatud määruses, tuleb G20 tasandi läbirääkimiste teel võimalikult tugevdada, et need riigid rakendaksid sarnaseid eeskirju, misläbi oleks tagatud eeskirjade sidusus kõikjal maailmas.

1.5   Suurema reitinguvaliku tagamiseks nähakse ettepanekus ette reitinguagentuuride kohustuslik rotatsioon. Komitee kahtleb siiski, kas selle eeskirja sisseviimine annab soovitud tulemusi.

1.6   Komitee arvates on üks põhiprobleeme peamiselt USAs asuvate ja paljudest huvide konfliktidest mõjutatud reitinguagentuuride antavate reitingute usaldusväärsus. Just seepärast kutsub komitee komisjoni üles looma Euroopa reitinguagentuuri, mis hindaks riigivõlga ühishuvist lähtuvalt. Reitinguagentuurid on varem arengute prognoosimisel eksinud ja ka see on nende usaldusväärsust kõigutanud. Hoolimata nii turu kui ka majandussuundumuste selgetest signaalidest jäi neil puudu oskustest või tahtest investeerimisriskid varakult kindlaks teha ning paljudel juhtudel ei suutnud nad oma peamist ülesannet täita.

1.7   Just seetõttu, et nad ei ole suutelised tulevasi arenguid õigesti prognoosima, ning eeskätt seepärast, et reitingute puhul on tegemist justkui isetäituva ennustusega, tuleb reitinguagentuurides reitingute andmiseks kasutatavate meetodite puudulikku läbipaistvust põhjalikumalt uurida.

1.8   Komiteel on suured kahtlused antud reitingute sõltumatuse suhtes ja ta on veendunud nende osalises mõjutatavuses, eriti mudeli tõttu, mille kohaselt maksab emitent. Emitent on selgelt huvitatud võimalikult kõrgest reitingust ning see tekitab kahtlusi antud reitingu sõltumatuse suhtes. Sellise reitingu taga peitub tihti spekulatiivne tehing, mille aluseks on võetud vähemalt see mõju, mis tekib reitingu avaldamisel.

1.9   On ülitähtis, et kõigi määruse ettepanekus käsitletud küsimustega ka reaalselt tegelema hakataks. Tuleb tagada, et neist nii ELi kui ka liikmesriigi tasandil ka tegelikult kinni peetaks. Komitee arvates tuleb Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele (ESMA) anda vajalikud vahendid sellise vastavuse tagamiseks.

1.10   Sellega seoses tervitab komitee reitinguagentuuride tsiviilvastutuse osas tehtavaid muudatusi ning kutsub komisjoni üles parandama finantstoodete tarbijate tegelikku kaitset, luues tõhusaid õiguskaitsevahendeid, mis võimaldavad tarbijatel oma õigusi kaitsta ja hüvitist saada, kahandamata seejuures järelevalveorgani poolt agentuurile kehtestatavaid sanktsioone.

1.11   Huvide konflikt kujutab endast endiselt üht põhiprobleemi ning ettepanekus käsitletakse mitmeid meetmeid selle lahendamiseks. Komitee toonitab siiski uuesti, et neist ei piisa kavandatud eesmärgi saavutamiseks. Selle põhjus on mudel, mille kohaselt maksab emitent, eelkõige kui tegemist on tellitud reitingute ja riigireitingute väljastamisega. Negatiivsetest reitingutest ja riigireitingute negatiivsetest väljavaadetest tõuseb emiteeritud võlakirjade ostjatele kasu, kuna see tähendab kõrgemat intressimäära ja suuremaid riskipreemiaid. Mõnel juhul võivad ostjad olla needsamad emiteerijad, kes maksavad reitinguagentuuridele oma finantsinstrumentide hindamise eest, mistõttu võib tekkida huvide konflikt.

1.12   Komiteel on hea meel jõupingutuste üle tõmmata kriips peale mitmetele probleemidele (läbipaistvuse, huvide konflikti, sõltumatuse ja konkurentsi valdkonnas) ja tugevdada järelevalvet selle üle, kuidas reitinguagentuurid (finantsturgude peamised osalejad) toimivad, kuid ka selle üle, et 2011. aasta määruses käsitletakse ka teisi olulisi teemasid, eelkõige Euroopa raamistiku loomist reitinguagentuuride järelevalveks (1).

1.13   Komitee on siiski seisukohal, et reitinguagentuuridega seonduv ei ole mitte ainult õiguslik, vaid eelkõige poliitiline küsimus. Parim viis kaitsta riigivõlga reitinguagentuuride antavate reitingute sageli negatiivsete tagajärgede eest oleks eeskirjade tõhustamise ja piiramise kõrval seega järgmine:

—	keelata reitinguagentuuridel reitingu andmine riigivõlale;

—	laiendada Euroopa Keskpanga volitusi nii, et need oleksid võrdsed maailma kõigi teiste keskpankade omadega, lõpetades niiviisi EKP praeguse ebasoodsa olukorra;

—	tõhustada euroala riigivõla praegust juhtimist (vt arvamus ECO/307 – CESE 474/2012).

2.   Põhjendus

2.1   Praegune süvenev krediidikriis on seotud varasema panganduskriisiga, mille põhjustasid tõsised puudujäägid finantsasutuste reguleerimises ja järelevalves. Euroopa Liit reageeris sellele kiirelt ja asjakohaselt, võttes vastu määruse (EÜ) nr 1060/2009. Uus kriis juhib tähelepanu sellele, et mitmeid finantsasutuste reguleerimise ja järelevalve valdkonna tegevusi on vaja veelgi tõhustada. Määrusega (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta sätestatakse reitinguagentuuridele karmid tegevuseeskirjad, peamiselt selleks, et leevendada võimalikke huvide konflikte ning tagada reitingute ja krediidireitingu andmise menetluse kõrge kvaliteet ja läbipaistvus.

2.2   Ei tohi unustada, et krediidireitingu agentuurid ei ole võimelised reaalseid tulevikuarenguid prognoosima, mis tähendab, et nende mõju riikide majandusele on lausa kahjulik. Ebausaldusväärsete reitinguagentuuride nimestik on pikk, järgnevalt on toodud vaid mõned näited.

—	1975. aastal sai New York vahetult enne pankroti väljakuulutamist (maksete peatamist) väga positiivse reitingu.

—	Veidi hiljem kinnitas Standard and Poor’s investoritele, et Orange County (California) majandus on elujõuline ja hästi korraldatud, hoolimata asjaolust, et tuletisinstrumentidega spekuleerimise tõttu haihtus 2 miljardit USA dollarit. Reitinguagentuuri ootasid seejärel mitmed kohtuasjad (2).

—	Sarnased kohtuasjad algatati seoses riskifondiga Long Term Capital Management, äriühinguga Bank of Credit and Commerce International (BCCI), USA hoiupankade kokkuvarisemisega ning Enroni, Worldcomi, Tyco jne ja Lehman Brothersi pettusele järgnenud krahhiga (3).

—	Enne finantskriisi andsid reitinguagentuurid isegi kõige kahtlasematele (kõrge riskisusega) hüpoteeklaenude tuletisinstrumentidele krediidireitingu „AAA”, mis veenis investoreid – sh pensionifonde – neid hulgi ostma (4).

—	Enne 2008. aastal puhkenud finantskriisi andsid reitinguagentuurid üksmeelselt parima reitingu pankadele ja fondidele, millel olid (spekuleerimise seisukohast) kõige väiksema väärtusega tagatised, nt USA kindlustusselts AIG (5).

—	Näiteks detsembris 2009 andis Standard and Poor’s Kreeka võlale reitingu „A-” – nagu ka Eestile, kes valmistus tollal eurotsooni astuma (6).

2.3   Nüüd, kui kogu Euroopa kiratseb võlakriisis ning mõned riigid on pankroti äärel, on äärmiselt oluline, et komisjon teeb kõik enda võimuses oleva, et majanduse elavdamist soodustada. Käesolev ettepanek on sobilik vahend kõnealuste jõupingutuste tugevdamiseks, ent peab olema veelgi kaugeleulatuvam.

2.4   Ettepanekus käsitletakse riigi võlakohustuste reitingut puudulikult, rääkimata sellest, et reitingute mõttekus on iseenesest küsitav, kuna sama reitinguga riigid peavad ikkagi maksma erineva määraga intressi. Siit tuleneb ka – siiani vastuseta – küsimus, milline on nimetatud reitingute poliitiline väärtus.

2.5   2010. aasta jooksul läbi viidud avaliku arutelu tulemusel koostatud aruteludokumendis (7) sätestas Euroopa Komisjon võimalused turuosaliste liigse reitingutele tuginemise probleemi lahendamiseks ning juhtis tähelepanu vajadusele võtta kasutusele krediidiriskide sõltumatu hindamine investeerimisühingutes, toetada suuremat konkurentsi reitinguturul ja sätestada krediidireitingu agentuuride tsiviilvastutus, samuti võimalustele mudeli „emitent maksab” kasutamisest tulenevate võimalike huvide konfliktide lahendamiseks.

2.6   Mitmed vastajad, kes osalesid Euroopa Komisjoni korraldatud avalikul arutelul 5. novembrist 2010 kuni 7. jaanuarini 2011, väljendasid muret krediidireitingutele ülemäärase või isegi mehaanilise tuginemise pärast ning olid selle poolt, et krediidireitingutele viitamist õigusaktides järk-järgult vähendataks. Samas juhtisid nad tähelepanu sellele, et nende asemele sobilike instrumentide leidmine on sobiva lahenduse otsingute oluline etapp.

2.7   Ka Euroopa Parlament, kes võttis 8. juunil 2011 vastu mitteseadusandliku resolutsiooni krediidireitingu agentuuride kohta (8), nõustus, et tarvis on parandada reitinguagentuuride õigusraamistikku ning võtta vastu sobilikud meetmed liigse krediidireitingutele tuginemise vähendamiseks.

2.8   Euroopa Ülemkogu 23. oktoobri 2011. aasta istungil (9) jõuti järeldusele, et finantsvaldkonna reguleerimine on jätkuvalt ELi põhiprioriteet, ning tunti heameelt, et alates 2008. aastast, kui reformiti reguleerimis- ja järelevalveraamistikku, on palju saavutatud, kuid kutsuti samas üles jätkama jõupingutusi finantssüsteemi kitsaskohtade käsitlemiseks ja tulevaste kriiside ärahoidmiseks.

2.9   Rahvusvahelisel tasandil avaldas finantsstabiilsuse nõukogu 2010. aasta oktoobris põhimõtted, mille eesmärk on vähendada ametiasutuste ja finantseerimisasutuste tuginemist reitinguagentuuride reitingutele (10). G20 Sŏuli tippkohtumisel novembris 2010 kinnitatud põhimõtetes kutsutakse üles eemaldama ja asendama viited sellistele reitingutele õigusaktides, kui on olemas sobivad alternatiivsed krediidivõimekuse standardid. Lisaks nõutakse põhimõtetes investoritelt oma krediidivõimekuse hindamist.

2.10   Nimetatud põhjustel on määrust (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta vaja muuta, eelkõige selleks, et vähendada võimalikke riske seoses turuosaliste liigse tuginemisega reitingutele, kõrge reitinguturu koondumise määraga, reitinguagentuuride tsiviilvastutusega investorite ees ning võimalike huvide konfliktidega tulenevalt mudelist „emitent maksab” ja reitinguagentuuride aktsionäride struktuurist.

3.   Kokkuvõte määruse (EÜ) nr 1060/2009 muudatustest

3.1   Määruse kohaldamisala laiendamine, et hõlmata reitingute väljavaated

3.1.1   Komisjoni ettepanekuga laiendatakse krediidireitingute nõuete kohaldamist vajaduse korral reitingu väljavaadetele. Reitingu väljavaadete olulisus investoritele ja emitentidele ning nende mõju turgudele on võrreldav krediidireitingute olulisuse ja mõjuga ning seetõttu nõutakse, et reitinguagentuurid esitaksid aja, mille jooksul prognoositakse krediidireitingu muutumist.

3.2   Muudatused seoses krediidireitingute kasutamisega

3.2.1   Reitinguagentuuride määruse ettepanekusse on lisatud ka säte, mis kohustab teatud finantsasutusi krediidiriski ise hindama, et vältida vara krediidiväärtuse hindamisel ülemäärast või koguni mehaanilist tuginemist üksnes välistele krediidireitingutele.

3.3   Muudatused seoses reitinguagentuuride sõltumatusega

3.3.1   Praeguse mudeli „emitent maksab” järgset reitinguagentuuride sõltumatust tuleb tugevdada viisil, mis suurendaks reitingute usaldusväärsust.

3.3.2   Üks viis, kuidas huvide konfliktide vältimise teel sõltumatust tugevdada, on kehtestada nõue, et reitinguagentuuri iga osanik või aktsionär, kelle osalus selles reitinguagentuuris on vähemalt 5 %, ei tohi omada 5 % suurust või suuremat osalust üheski teises reitinguagentuuris, välja arvatud juhul, kui asjaomased reitinguagentuurid kuuluvad samasse gruppi.

3.3.3   Kehtestatakse roteerumise nõue nendele reitinguagentuuridele, kelle on palganud emitent, et hinnata emitenti ennast või tema võlainstrumente. Lõpetav reitinguagentuur peab edastama kõik olulist teavet sisaldavad dokumendid alustavale reitinguagentuurile.

3.3.4   Samas kohandatakse töötajate siserotatsiooni nõuet, et takistada analüütikutel teise reitinguagentuuri klienditoimikuga kaasa liikumist.

3.3.5   Reitinguagentuur ei tohiks väljastada krediidireitinguid, kui eksisteerivad huvide konfliktid, mis on tekkinud nende inimeste kaasabil, kellele kuulub rohkem kui 10 % reitinguagentuuri kapitalist või häältest või kes on muul olulisel ametikohal.

3.3.6   Isikud, kes omavad üle 5 % reitinguagentuuri kapitalist või häältest, ja isikud, kes on muul olulisel ametikohal, ei tohiks osutada hinnatavale üksusele konsultatsiooni- või nõustamisteenuseid.

3.4   Muudatused seoses teabe avaldamisega reitinguagentuuride meetodite, krediidireitingute ja reitingu väljavaadete kohta

3.4.1   Tehakse ettepanekud menetluste kohta uute reitinguandmismeetodite ettevalmistamiseks või olemasolevate muutmiseks. See protsess peab hõlmama ka konsulteerimist sidusrühmadega. Pädeva asutusena hindab ESMA uute kavandatud meetodite vastavust olemasolevatele nõuetele ning neid meetodeid võib kasutada alles siis, kui ESMA on need heaks kiitnud.

3.4.2   Kui meetoditest leitakse vigu, peaksid reitinguagentuurid olema kohustatud vead kõrvaldama ning teavitama ESMAt, hinnatud üksusi ja üldsust sellistest vigadest.

3.4.3   Emitenti tuleb teavitada hinnangu põhjendustest vähemalt üks täistööpäev enne reitingu või reitingu väljavaate avaldamist, et pakkuda võimalust leida hindamises vigu.

3.4.4   Reitinguagentuurid peaksid avaldama teabe kõikide üksuste või võlainstrumentide kohta, mis on neile esmaülevaatuseks või eelhindamiseks esitatud.

3.5   Muudatused seoses riigireitingutega

3.5.1   Riigireitingute kvaliteedi parandamiseks tugevdatakse neile reitingutele kehtivaid nõudeid ning reitinguid hakatakse hindama sagedamini, vähemalt kord iga kuue kuu järel.

3.5.2   Läbipaistvuse suurendamiseks ja kasutajate arusaamise parandamiseks peaksid reitinguagentuurid olema kohustatud avaldama täieliku uurimisaruande riigireitingute andmise või muutmise kohta.

3.5.3   Reitinguagentuurid peaksid avaldama ka agregeerimata andmed käibe kohta, sealhulgas andmed eri varaklasside toodetud tasude kohta. See teave peaks võimaldama hinnata seda, millisel määral kasutavad reitinguagentuurid riigireitingute andmisel oma vahendeid.

3.6   Muudatused seoses krediidireitingute ja nende tasude võrreldavusega

3.6.1   Kõik reitinguagentuurid on kohustatud edastama oma reitingud ESMA-le, mis avaldab kõik kättesaadavad reitingud võlainstrumentide kohta Euroopa reitinguindeksi (EURIX) vormis.

3.6.2   ESMA saab komisjoni jaoks välja töötada tehniliste standardite eelnõu ühtse reitinguskaala kohta. Kõik reitingud järgivad samu skaalastandardeid, tagades reitingute lihtsama võrreldavuse.

3.6.3   Reitingute eest nõutav tasu peaks olema mittediskrimineeriv ja tingimusteta, st arvestama tegelikke kulusid ja läbipaistvat hinnakujundust, ning ei tohiks sõltuda hindamise tulemusest. Reitinguagentuurid peavad igal aastal esitama saadud tasude nimekirja iga kliendi ja üksikute reitingute kohta.

3.6.4   ESMA peaks lisaks teostama järelevalvet turukoondumise, koondumisest tulenevate riskide ning finantssektori üldisele stabiilsusele avaldatava mõju üle.

3.7   Muudatused seoses reitinguagentuuride tsiviilvastutusega investorite suhtes

3.7.1   Komisjon pakub uute sätetega välja võimaluse esitada kahju hüvitamise nõue, kui reitinguagentuuride määrusest tulenevaid kohustusi on tahtlikult või suure hooletusega rikutud, juhul kui see rikkumine avaldab mõju krediidireitingule, millele investor tugines.

3.8   Muud muudatused

3.8.1   Reitinguagentuure puudutavates teatud punktides laiendatakse määruse ulatust nii, et see hõlmab ka „sertifitseeritud” reitinguagentuure, mis on asutatud kolmandates riikides.

4.   Üldised märkused

4.1   Komisjoni ettepanekuga tehakse asjakohased muudatused kehtivas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1060/2009, eelkõige seoses turuosaliste liigse tuginemisega reitingutele, kõrge reitinguturu koondumise määraga, reitinguagentuuride tsiviilvastutusega investorite ees ning võimalike huvide konfliktidega tulenevalt mudelist „emitent maksab” ja reitinguagentuuride aktsionäride struktuurist. Komitee märgib samas, et määrus on kohati liiga üldsõnaline ja selle mõned osad on ebaselged. Komitee loodab, et määruse lõplik versioon on võimalusel ja vajadusel konkreetsem, selgem ja üheselt mõistetavam.

4.2   Komitee on kahtleval seisukohal isekoostatud krediidireitingute tegeliku usaldusväärsuse ja nendele tuginemise suhtes tulevikus. Seda seepärast, et praeguse seisuga on usaldusväärseimate reitingute koostajad väljaspool ELi asutatud reitinguagentuurid. Kui finantsasutused ka edaspidi jätkuvalt nende reitingutele tuginevad, on kavandatud määrus määratud läbi kukkuma. Samas jääb ebaselgeks, kuidas komisjon kavatseb sundida krediidireitinguid ise koostama.

4.3   Sama kehtib ka kavandatud rotatsiooninõude kohta: isegi kui see nõue annaks tõuke uue reitinguagentuuri loomiseks, et arvamuste ring oleks laiem, võib eeldada, et uut reitinguagentuuri mõjutavad olemasolevate reitinguagentuuride hinnangud ning loodetud arvamuste paljusust ei teki.

4.4   Komiteel on väga suured kahtlused antud reitingute sõltumatuse suhtes, eriti mudeli tõttu, mille kohaselt maksab emitent, sh riigireitingute suhtes, mis mõjutavad suveräänsete riikide poolt finantsasutustele ja teistele võlausaldajatele makstava intressi määra. Komitee teeb seepärast komisjonile ettepaneku käsitleda finantsturgude toimimist tervikuna ning muuta neid käsitlev määrus rangemaks.

4.5   Komitee pooldab järelevalvet individuaalsete analüütikute tasustamise üle ning nimetatud tasustamise lahtisidumist reitingu tulemustest. Jääb siiski selgusetuks, milliseid konkreetseid samme ESMA soovib võtta käesoleva määruse ettepaneku sätete järgimise järelevalveks. Seepärast teeb komitee ettepaneku seda küsimust põhjalikumalt uurida.

5.   Konkreetsed märkused

5.1   Komitee kordab taas oma tähelepanekut, et vaja on tagada kehtestatud õigusraamistiku järgimine, eelkõige nähes ette karistusi juhtidele ning Euroopa ja rahvusvahelise turgude järelevalveasutuse vastutavatele isikutele, kes ei täida oma kohustusi, arvestades, millist kahju võib nende tegevusetus tekitada usaldusväärsetele pankadele ja finantssüsteemi nõuetekohasele toimimisele, kuid ka majandusele, ettevõtetele ja kodanikele.

5.2   Komiteel on heameel suuremate jõupingutuste üle kaitsta finantstoodete tarbijaid reitinguagentuuride tsiviilvastutuse sätestamise teel – selles küsimuses on Euroopa Parlament ja nõukogu arvesse võtnud komitee varasemat arvamust (11). Komitee on siiski veendunud, et seda osa tuleks käsitleda põhjalikumalt ja tunduvalt selgemini. Samuti tuleks selgelt viidata sanktsioonidele, mida ESMA saab rakendada.

5.3   Komiteel on kahtlusi määruse püüdluse osas luua ühtse reitinguskaala kasutuselevõtuga reitinguturul suuremat konkurentsi. Sellest hoolimata toetab komitee seda sammu, kuivõrd see parandab reitingute võrreldavust.

5.4   Selleks, et tagada reitingute andmisel parem kvaliteet, suurem läbipaistvus ja sõltumatus, arvamuste paljusus ja suurem konkurents, peab komisjon komitee arvates looma sõltumatu Euroopa reitinguagentuuri, mis väljastaks sõltumatuid reitinguid riigivõla kohta, et kaitsta seeläbi ühishuvi.

5.5   Komitee nõustub, et reitinguagentuuride omandilist kuuluvust on tarvis piirata, et tagada, et neid peetaks sõltumatuks, kuid eelistaks, et mõneti oleks tagatud nende absoluutne sõltumatus. Samas tuleb tagada, et ükski investor ei omaks – isegi kaudselt – rohkem kui teatud protsentuaalse osa reitinguagentuuri kapitalist.

5.6   Komitee väljendab kartust, et isegi kui finantsturu osalistele antaks võimalus koostada ise reitinguid ja vähendada sõltuvust välistest reitingutest, ei oleks tagatud finantsturu osaliste otsuste objektiivsus ega arvamuste paljusus. Samal ajal on komiteel kahtlusi, kas väiksematel finantsasutustel on vahendeid kõnealuseid reitinguid koostama hakkavate analüüsiüksuste loomiseks.

5.7   Komitee suhtub mõningase kahtlusega reitinguagentuuride tsiviilvastutuse rakendamisse, kuna reitinguagentuurid on paljudel juhtudel väljastanud ekslikke reitinguid ilma oma vigade eest vastutust võtmata – välja arvatud väga vähestel juhtudel. Komitee ei usu seega, et kavandatud määrus seda muuta suudab. Samas peab komitee kohaseks tugevdada võimalikult sidusalt ja tõhusalt nende asutuste tsiviilvastutust, mis kasutavad reitinguid teatud teenuste osutamisel, nt pankade vastutus investeerimisnõustamisel.

5.8   Komitee arvates tuleks keskenduda reitinguagentuuride järelevalve läbivaatamisele, kuna järelevalve ei ole praegu piisavalt ulatuslik. Järelevalve tuleks muuta süstemaatiliseks, sidusaks ja võimalikult ulatuslikuks.

5.9   Komitee arvates on kavandatud nõuded, mis puudutavad huvide konflikte, väga vajalikud, kuid leiab, et ettepaneku vastavad punktid on liiga ebamäärased. Nõuded tuleks muuta üksikasjalikumaks, eriti mis puudutab vastavuse järelevalvet teostavate eri asutuste kohustuste määratlemist.

5.10   Komitee jõuab samale järeldusele ka seoses tehniliste aspektidega ja Euroopa reitinguindeksi (EURIX) tegeliku määratlusega ning küsib, kas selline indeks ka tegelikult lisateavet annab.

5.11   Ettepanekus nimetatakse riigireitinguid, kuid ei määratleta täpselt, mida „riigi” all mõeldakse. See on tähtis, kuna riigi finantsolukorda mõjutavad ka riigi sotsiaal- ja tervisekindlustusfondid, mis on otseselt või kaudselt seotud riigi eelarvega. Üldsusel on õigus teada, kas nende tervishoiualaste või sotsiaalsete vajaduste katmine on ohus.

5.12   Riigireitinguid tuleb määratleda väga hoolikalt, kuna need mõjutavad paljuski riigi toimimist finantsturgudel. Komisjon peab seega rohkem arvestama riigivõla reitingutega ning välja töötama põhjalikuma lahenduse.

5.13   Üks peamisi lahenduseta jäänud küsimusi on reitinguagentuuride puudulik sõltumatus, mis tuleneb eeskätt mudelist „emitent maksab”, jättes mulje, et reitingud on eelkõige kasulikud emitendile, selle asemel et teenida investori huve. Komitee arvates ei ole rotatsiooninõue reguleeriva meetmena piisav, et põhimõtet „emitent maksab” kõigutada. Seepärast teeb komitee ettepaneku kaaluda teisi viise, kuidas piirata emitentide võimalusi valida reitinguagentuuri enda kasu silmas pidades.

5.14   Komitee arvates ei lähe rotatsiooninõue piisavalt kaugele, et täita endale pandud lootusi, eeskätt seoses piisaval määral uute turuvõimaluste loomisega. Seepärast on komitee arvamusel, et määrusega tuleks sätestada lühemad ajaperioodid, mille jooksul emitent võib kasutada sama reitinguagentuuri teenuseid, või pikemad ajaperioodid, mil ta seda teha ei tohi. Teine võimalik lahendus oleks reitinguagentuuri valimine loosi teel. Komitee teeb lisaks ettepaneku jätta väljendist „üle kümne järjest hinnatud võlainstrumendi” asjaomastes artiklites välja sõna „järjest”.

---

(1)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus reitinguagentuuride kohta, ELT C 54, 19.2.2011, lk 37.

(2)  Ibrahim Warde „Ces puissantes officines qui notent les Etats”, Le Monde diplomatique, veebruar 1997.

(3)  Marc Roche „Le capitalisme hors la loi”, Éditions Albin Michel 2011, lk 70.

(4)  Joseph E. Stiglitz „Le triomphe de la cupidité”, Les lines qui libčrent 2010, lk 166.

(5)  Hervé Kempf „L'oligarchie ēa suffit, vive la démocratie”, Éditions du Seuil, Pariis 2011, lk 72.

(6)  Samas.

(7)  http://ec.europa.eu/internal_market/securities/docs/agencies/summary-responses-cra-consultation-20110704_en.pdf

(8)  http://www.europarl.europa.eu/oeil/FindByProcnum.do?lang=en&procnum=INI/2010/2302.

(9)  http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/ec/125496.pdf

(10)  http://www.financialstabilityboard.org/publications/r_101027.pdf.

(11)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus reitinguagentuuride kohta, ELT C 54, 19.2.2011, lk 37.

---

---