Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52011XC1214(03)

    Laevaehitusele antava riigiabi raamistik

    ELT C 364, 14.12.2011, p. 9–13 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Date of document:
    14/12/2011; avaldamise kuupäev
    Date of effect:
    01/01/2012; Kohaldamine vt tekst
    Date of end of validity:
    30/06/2014; vt tekst kehtivust on pikendatud 52013XC1206(01)
    Author:
    Euroopa Komisjon
    Form:
    Teatis
    Treaty:
    Euroopa Liidu toimimise leping
    Link
    Link
    Link
    Select all documents mentioning this document
    Subsequent related instruments:
    Instruments cited:
    Link

    14.12.2011   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 364/9

    LAEVAEHITUSELE ANTAVA RIIGIABI RAAMISTIK

    2011/C 364/06

    1.   SISSEJUHATUS

    1.

    Laevaehitussektorile antava riigiabi suhtes on alates 1970. aastate algusest kohaldatud mitut riigiabi erikorda, mis on hiljem viidud kooskõlla riigiabi horisontaaleeskirjadega. Praegu kehtiva raamistiku (1) kehtivus lõpeb 31. detsembril 2011. Vastavalt oma poliitikale, mis näeb ette läbipaistvuse suurendamist ja riigiabi eeskirjade lihtsustamist, on komisjoni eesmärk kõrvaldada võimalikult suurel määral laevaehituse ja muude tööstussektorite suhtes kohaldatavate eeskirjade erinevused, laiendades üldisi horisontaaleeskirju laevaehitussektorile (2).

    2.

    Sellegipoolest tunnistab komisjon, et teatavad jooned eristavad laevaehitust muudest tööstusharudest, näiteks väiksed tootepartiid, toodetavate üksuste suurus, väärtus ja keerukus ning asjaolu, et prototüüpe kasutatakse üldiselt äriliselt.

    3.

    Arvestades neid erijooni, peab komisjon asjakohaseks jätkata erisätete kohaldamist laevaehitussektorile antava innovatsiooniabi suhtes, tagades samas, et see abi ei mõjutaks kaubandustingimusi ja konkurentsi niivõrd negatiivselt, et see oleks ühiste huvide vastane.

    4.

    Innovatsiooniks antav riigiabi peab muutma abisaaja käitumist, suurendades tema innovaatilisust ja tuues kaasa innovaatilisi projekte või tegevust, mida ei oleks saanud ilma abita teostada või mida oleks saanud teostada palju väiksemas ulatuses. Stimuleeriv mõju tehakse kindlaks olukorra võrdlusanalüüsi abil, kus võrreldakse kavandatava tegevuse taset abi andmise korral ja ilma. Seepärast on selles raamistikus kehtestatud konkreetsed nõuded, mis võimaldavad liikmesriikidel tagada stimuleeriva mõju.

    5.

    Koostöös tööstusharuga on töötatud laevaehitussektorile antava innovatsiooniabi kohta välja mitteametlikud eeskirjad, mis käsitlevad eelkõige abikõlblikke kulusid ja projekti innovaatilise iseloomu kinnitamist ja mida komisjon kohaldab oma otsuste tegemise korra raames. Läbipaistvuse huvides tuleks need eeskirjad ametlikult lisada innovatsiooniabi eeskirjadele.

    6.

    Horisontaalsed regionaalabi suunised aastateks 2007–2013 (3) kavatseb komisjon läbi vaadata 2013. aastal. Seepärast jätkab komisjon selle ajani 2003. aasta raamistikus ettenähtud, laevaehitussektorile antavat regionaalabi käsitlevate eeskirjade kohaldamist. Komisjon hindab olukorda uuesti seoses regionaalabi suuniste läbivaatamisega.

    7.

    Ekspordikrediidi puhul on käesoleva raamistiku eesmärk täita kehtivaid rahvusvahelisi kohustusi.

    8.

    Kõnealune raamistik sisaldab seepärast konkreetseid sätteid regionaal- ja innovatsiooniabi andmiseks laevaehitussektorile ning ekspordikrediiti käsitlevaid sätteid. Peale selle võib laevaehitussektorile antava abi lugeda siseturuga kokkusobivaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule ja horisontaalsete riigiabimeetmete alusel, (4) juhul kui nende meetmete puhul ei ole sätestatud teisiti.

    9.

    Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 346 ja sama lepingu artikli 348 sätete kohaselt võib iga liikmesriik võtta oma oluliste julgeolekuhuvide kaitseks sõjalaevade rahastamisel selliseid meetmeid, mida ta vajalikuks peab.

    10.

    Komisjon kavatseb kohaldada käesoleva raamistiku põhimõtteid 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2013. Pärast nimetatud kuupäeva kavatseb komisjon lisada innovatsiooniabi reguleerivad sätted teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antavasse ühenduse riigiabi raamistikku (5) ning lisada laevaehitussektorile antav regionaalabi regionaalse riigiabi andmise suunistesse.

    2.   REGULEERIMISALA JA MÕISTED

    11.

    Komisjon võib lubada käesoleva raamistiku alusel abi andmise mis tahes laevatehasele või, ekspordikrediitide korral, abi andmise selle laeva omanikule laevade ehitamiseks, remondiks või ümberehitamiseks, samuti anda innovatsiooniabi ujuvate ja liikuvate avamererajatiste ehitamiseks.

    12.

    Käesolevas raamistikus kasutatakse järgmisi mõisteid:

    a)

    „laevaehitus” on kaubanduslikel eesmärkidel kasutatavate iseliikuvate laevade ehitamine Euroopa Liidus;

    b)

    „laevaremont” on kaubanduslikel eesmärkidel kasutatavate iseliikuvate laevade remont või korrastustööd Euroopa Liidus;

    c)

    „laeva ümberehitus” on Euroopa Liidus selliste iseliikuvate kaubanduslike laevade ümberehitamine, mille kogumahutavus on vähemalt 1 000 gt, (6) tingimusel et ümberehitus hõlmab lastiplaani, laevakere, käitussüsteemi või reisijate majutamise võimaluste põhjalikku muutmist;

    d)

    „iseliikuv laev” on püsiva käituri ja rooliseadmega laev, mis on igati sõidukõlblik avamerel või sisevetel ja kuulub ühte järgmistest kategooriatest:

    i)

    reisijate- ja/või kaubaveoks kasutatavad mere- ja siseveelaevad, mille kogumahutavus on vähemalt 100 gt;

    ii)

    eriülesanneteks kasutatavad mere- ja siseveelaevad (näiteks põhjasüvendajad ja jäämurdjad), mille kogumahutavus on vähemalt 100 gt;

    iii)

    vedurpuksiirid võimsusega vähemalt 365 kW;

    iv)

    alapunktides i), ii) ja iii) osutatud laevade lõpetamata, kuid ujuvad ja liikuvad kered.

    e)

    „ujuv ja liikuv avamererajatis” on rajatis nafta, gaasi või taastuvenergia uurimiseks, kasutamiseks ja tootmiseks, millel on kõik kaubandusliku laeva omadused, välja arvatud iseliikuvus ja selle asukohta muudetakse selle käitamise ajal mitu korda.

    3.   ERIMEETMED

    3.1.   Regionaalabi

    13.

    Laevade ehitamiseks, remondiks või ümberehitamiseks antavat regionaalabi võib pidada siseturuga kokkusobivaks juhul, kui täidetud on eelkõige järgmised tingimused:

    a)

    abi peab olema antud selleks, et investeerida olemasolevate laevatehaste täiustamisse või ajakohastamisse eesmärgiga suurendada nende jõudlust ega tohi olla seotud asjakohas(t)e laevatehas(t)e rahalise ümberkorraldamisega;

    b)

    piirkondades, millele on osutatud aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktis a ja mis vastavad kaardile, mille komisjon on iga liikmesriigi suhtes kinnitanud regionaalabi andmiseks, ei tohi abi osatähtsus ületada 22,5 % brutoekvivalendist;

    c)

    piirkondades, millele on osutatud asutamislepingu artikli 107 lõike 3 punktis c ja mis vastavad kaardile, mille komisjon on iga liikmesriigi suhtes kinnitanud piirkondliku abi andmiseks, ei tohi abi osatähtsus ületada 12,5 % brutoekvivalendist või kohaldatavat piirkondliku abi ülemmäära, kusjuures aluseks võetakse neist kahest piirmäärast väiksem;

    d)

    abi peab piirduma abikõlblike kulutustega, mis on määratletud regionaalabi suunistes aastateks 2007–2013.

    3.2.   Innovatsiooniabi

    3.2.1.   Abikõlblikud rakendused

    14.

    Laevade ehitusele, remondile või ümberehitusele innovatsiooniks antavat abi võib pidada siseturuga kokkusobivaks, kui abi osatähtsus on kõige rohkem 20 % brutoekvivalendist ja tingimusel, et see on seotud innovaatiliste toodete ja menetluste tööstusliku rakendamisega, st toodete või menetlustega, mis on tehnoloogiliselt uued või märkimisväärselt parendatud võrreldes laevaehitustööstuse tehnika tasemega Euroopa Liidus ja millega kaasneb tehnoloogilise või tööstusliku ebaõnnestumise oht. Innovatsiooniabi kalalaevade varustusele ja nende kaasajastamiseks ei loeta siseturuga kokkusobivaks, välja arvatud juhul kui Nõukogu 27. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1198/2006, Euroopa Kalandusfondi kohta, (7) artikli 25 lõigetes 2 ja 6, või neid asendavates sätetes kehtestatud tingimused on täidetud. Laevatehasele ei saa anda abi, kui sama laeva jaoks abi andnud Euroopa Kalandusfond või seda asendav meede või selle jaoks on antud muud riigiabi.

    15.

    Innovaatilised tooted ja menetlused punkti 14 tähenduses hõlmavad keskkonnasäästlikke parendusi, mis on seotud kvaliteedi ja tööomadustega, näiteks mootorite kütusetarbe ja heidete, jäätmete ja ohutuse optimeerimine.

    16.

    Kui innovatsiooni eesmärk on tõsta keskkonnakaitse taset ja selle tulemusena saavutatakse vastavus Euroopa Liidu normidele vähemalt üks aasta enne nende normide jõustumist või kui innovatsioon tõstab keskkonnakaitse taset liidu normide puudumisel või võimaldab neid ületada, võib abi suurimat osatähtsust suurendada 30 %-ni. Väljendeid „liidu normid” ja „keskkonnakaitse” tuleb mõista nii, nagu need on määratletud keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevates ühenduse suunistes.

    17.

    Tingimusel, et need täidavad punktis 14 nimetatud tingimused, on innovaatiliseks tooteks kas uus laevaklass, mis määratletakse võimaliku seeria esimese laeva (prototüüp) alusel, või innovaatilised laevaosad, mida on võimalik käsitada laevast iseseisva elemendina.

    18.

    Tingimusel, et need täidavad punktis 14 nimetatud tingimused, võivad innovaatilisteks protsessideks olla uute protsesside väljatöötamine ja rakendamine tootmise, halduse, logistika või insenerprojekteerimise valdkonnas.

    19.

    Innovatsiooniabi saab lugeda siseturuga kokkusobivaks üksnes juhul, kui seda antakse innovaatiliste toodete ja protsesside esmakordseks tööstuslikuks rakendamiseks.

    3.2.2.   Abikõlblikud kulud

    20.

    Toodetele ja menetlustele antav innovatsiooniabi piirdub nende kulutuste toetamisega, mis on otseselt ja ainult seotud projekti innovaatilise osa investeeringute, kavandamise, inseneritöö ja katsetamisega ning on tekkinud pärast innovatsiooniabi taotlemise kuupäeva (8).

    21.

    Abikõlblike kulude hulka kuuluvad nii laevatehase kulud kui ka kolmandatelt isikutelt (näiteks süsteemide ja kasutusvalmis lahenduste tarnijad, alltöövõtjatest ettevõtjad) kaupade ja teenuste ostmise kulud tingimusel, et need kaubad ja teenused on seotud rangelt innovatsiooniga. Abikõlblikud kulud on määratud üksikasjalikult lisas.

    22.

    Liikmesriigi poolt innovatsiooniabi taotlemiseks määratud pädev riiklik ametiasutus vaatab abikõlblikud kulud taotleja esitatud ja põhjendatud prognooside alusel läbi. Kui kulud hõlmavad tarnijatelt kaupade ja teenuste ostmise kulusid, ei tohi tarnija olla saanud nende kaupade ja teenuste eest samadeks eesmärkideks riigiabi.

    3.2.3.   Innovaatilise olemuse kinnitamine

    23.

    Selleks et innovatsiooniabi loetaks käesoleva raamistiku kohaselt siseturuga kokkusobivaks, tuleb innovatsiooniabi taotlus praeguste eeskirjade kohaselt esitada pädevale riiklikule ametiasutusele enne, kui taotleja astub siduvasse lepingusse konkreetse projekti teostamiseks, mille jaoks innovatsiooniabi soovitakse. Taotlus peab sisaldama innovatsiooni kvalitatiivset ja kvantitatiivset kirjeldust.

    24.

    Pädev riiklik ametiasutus peab saama sõltumatu ja tehniliselt pädeva eksperdi kinnituse, et abi soovitakse projektiks, mis kujutab endast toodet või menetlust, mis on tehnoloogiliselt uus või märkimisväärselt parendatud võrreldes laevaehitustööstuse tehnika tasemega Euroopa Liidus (kvalitatiivne hinnang). Abi võib lugeda sobivaks üksnes juhul, kui sõltumatu ja tehniliselt pädev ekspert kinnitab pädevale riiklikule ametiasutusele, et projekti abikõlblikud kulud on arvutatud üksnes asjaomase projekti innovaatilisi osi arvestades (kvantitatiivne hinnang).

    3.2.4.   Stimuleeriv mõju

    25.

    Käesoleva raamistiku kohaselt peab innovatsiooniabil olema stimuleeriv mõju, s.t see peab muutma abisaaja käitumist, suurendades tema innovaatilisust. Abi tulemusena peavad kasvama abisaaja innovaatilise tegevuse maht, ulatus või kiirus või sellele kulutatavad summad.

    26.

    Komisjon on kooskõlas punktiga 25 seisukohal, et abi ei stimuleeri abisaajat juhul, kui projekti elluviimist (9) on alustatud enne, kui abisaaja esitab riiklikele ametiasutustele abitaotluse.

    27.

    Selleks et kontrollida, kas abi stimuleeriks abisaajat muutma oma käitumist, suurendades tema innovaatilist tegevust, peab liikmesriik andma suurenenud innovaatilisele tegevusele eelhinnangu analüüsi alusel, milles võrreldakse olukorda abi andmise korral ja ilma. Koos Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohase teatise saatnud liikmesriigi esitatud muude asjaomaste kvantitatiivsete ja/või kvalitatiivsete teguritega võib kasutada järgmisi kriteeriume: innovaatilise tegevuse suurenenud maht, ulatus ja kiirus ning sellele kulutatud summad.

    28.

    Kui on võimalik demonstreerida märkimisväärset mõju vähemalt ühele loetletud elementidest, võttes arvesse asjaomase sektori ettevõtja normaalset käitumist, järeldab komisjon üldjuhul, et abil on stimuleeriv mõju.

    29.

    Abikava hindamisel loetakse stimuleeriva mõjuga seotud tingimused täidetuks, kui liikmesriik on kohustunud andma üksikabi heakskiidetud kava alusel alles seejärel, kui ta on kontrollinud stimuleeriva mõju olemasolu, ja esitama aastaaruandeid heakskiidetud abikava rakendamise kohta.

    30.

    Abitaotluse saab heaks kiita üksnes tingimusel, et abisaaja sõlmib siduva lepingu konkreetse laevade ehituse, remondi või ümberehituse projekti või menetluse teostamiseks, mille jaoks abi taotletakse. Makseid võib teha alles pärast asjaomase lepingu allakirjutamist. Juhul kui leping tühistatakse või projektist loobutakse, tuleb kogu väljamakstud abi tagastada koos intressiga alates abi väljamaksmise kuupäevast. Kui projekti ei viida lõpule, tuleb see osa abist, mida ei ole abikõlblike kulude katmiseks ära kasutatud, tagastada koos intressiga. Intressimäär peab olema vähemalt võrdne komisjoni kinnitatud viitemääradega.

    3.3.   Ekspordikrediit

    31.

    Riiklikult toetatavate laenuvõimaluste kujul kodu- või välismaistele laevaomanikele või kolmandatele isikutele laevade ehitamiseks või ümberehitamiseks antavat abi võib pidada siseturuga kokkusobivaks, kui see on kooskõlas tingimustega, mis sisalduvad riiklikult toetatava ekspordikrediidi suuniseid käsitlevas 1998. aasta OECD kokkuleppes ja sellega seotud valdkondlikus leppes laevade ekspordikrediidi kohta või neid leppeid hiljem muutnud või asendanud kokkulepetes.

    4.   ARUANDLUS JA JÄRELEVALVE

    32.

    Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks, (10) ja komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (11) kohaselt esitavad liikmesriigid komisjonile aastaaruanded kõikide olemasolevate abikavade kohta. Komisjon võib, võttes vastu käesoleva raamistiku kohast otsust suurettevõtjatele heakskiidetud innovatsiooniabikava raames antava abi kohta, nõuda liikmesriigilt aruandlust selle kohta, kuidas on suurtele ettevõtjatele antud abi puhul järgitud stimuleeriva mõju põhimõtet, eelkõige kasutades punktis 3.2.4 nimetatud kriteeriume.

    5.   KUMULEERUMINE

    33.

    Käesolevas raamistikus ettenähtud abi ülemmäärasid kohaldatakse sõltumata sellest, kas asjakohast abi rahastatakse täielikult või osaliselt liikmesriigi või liidu vahenditest. Käesoleva raamistiku alusel võimaldatavat abi ei või ühendada asutamislepingu artikli 107 lõike 1 kohase riigiabi muude vormidega või muude liidu rahastamisvormidega, kui sellise kuhjumise tagajärjel on abi osatähtsus käesoleva raamistikuga ettenähtust suurem.

    34.

    Erinevateks eesmärkideks antava abi suhtes, mis hõlmab samu abikõlblikke kulutusi, kohaldatakse kõige soodsamat abi ülemmäära.

    6.   KÄESOLEVA RAAMISTIKU KOHALDAMINE

    35.

    Komisjon kohaldab käesolevas raamistikus sätestatud põhimõtteid 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2013. Komisjon kohaldab neid põhimõtteid kõigi abimeetmete suhtes, millest on teatatud ning mille kohta järelevalveamet peab otsuse tegema pärast 31. detsembrit 2011, seda ka juhul, kui projektidest teatati enne nimetatud kuupäeva.

    36.

    Kooskõlas komisjoni teatisega kohaldatavate eeskirjade kindlaksmääramise kohta õigusvastase riigiabi hindamiseks (12) kohaldab komisjon abi korral, millest ei ole teatatud, käesolevas raamistikus sätestatud põhimõtteid, kui abi anti pärast 31. detsembrit 2011.

    (1)  ELT C 317, 30.12.2003, lk 11.

    (2)  Vt riigiabi tegevuskava KOM(2005) 107 lõplik, punkt 65: „komisjon otsustab, kas laevaehituse riigiabi raamprogramm on endiselt vajalik või tuleks majandusharu reguleerida ainult horisontaaleeskirjade kaudu”.

    (3)  ELT C 54, 4.3.2006, lk 13.

    (4)  Näiteks on keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevates suunistes (ELT C 82, 1.4.2008, lk 1) sätestatud, millistel tingimustel võib lubada abi laevatehaste keskkonnasäästlikumatele tootmisprotsessidele. Peale selle võib laevaomanikele anda abi uute transpordivahendite hankimiseks ning ELi nõuetest kaugemale minevaks või ELi nõuete puudumisel keskkonnakaitse taset tõstvaks moderniseerimiseks, aidates nii kaasa meretranspordi puhtamaks muutmisele.

    (5)  ELT C 323, 30.12.2006, lk 1.

    (6)  Brutotonni.

    (7)  ELT L 223, 15.8.2006, lk 1.

    (8)  V.a tasuvusuuringud, mis on tehtud 12 kuu jooksul enne abi taotlemist innovaatilisele menetlusele.

    (9)  See ei välista potentsiaalse abisaaja võimalust teostada eelnevalt teostatavusuuringud, abitaotlus neid aga ei hõlma

    (10)  EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.

    (11)  ELT L 140, 30.4.2004, lk 1.

    (12)  EÜT C 119, 22.5.2002, lk 22.

    LISA

    Abikõlblikud kulud laevaehitussektorile antava innovatsiooniabi puhul

    1.   UUS LAEVAKLASS

    Innovatsiooniabi tingimustele vastava uue laevaklassi ehitamise puhul on abikõlblikud järgmised kulud:

    a)

    kontseptsiooni väljatöötamise kulud;

    b)

    kontseptsiooni projekteerimise kulud;

    c)

    funktsionaalprojekteerimise kulud;

    d)

    detailprojekteerimise kulud;

    e)

    uuringute, katsetamise ja makettide valmistamise kulud; ning samalaadsed laeva väljatöötamise ja projekteerimisega seotud kulud;

    f)

    projekti elluviimisega seotud planeerimiskulud;

    g)

    toote katsetamise kulud;

    h)

    uue laevaklassi täiendavad tööjõu- ja üldkulud (uute oskuste omandamine).

    Punktide a–g rakendamisel ei ole abikõlblikud varasema laevaklassiga samaväärsed tavapärased insenerprojekteerimise kulud.

    Punkti h rakendamisel võib toetada tehnoloogiliste uuenduste järeleproovimiseks hädavajalikke täiendavaid tootmiskulusid, kui need piirduvad vähima vajaliku summaga. Esimese laeva tootmiskulud ületavad prototüübi ehitamisega seotud tehniliste probleemide tõttu tavaliselt järgnevate sõsarlaevade tootmiskulusid. Täiendavad tootmiskulud määratletakse esimese uue klassi laeva tööjõu- ja üldkulude ning järgnevate sama seeria (sõsar)laevade tootmiskulude vahena. Tööjõukulud hõlmavad töötasu ja sotsiaalkindlustuskulusid.

    Sellest tulenevalt saab erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel lugeda kuni 10 % uue klassi laeva ehitamisega seotud kuludest abikõlblikeks, kui need kulud on vajalikud tehnilise uuenduse kinnitamiseks. Juhtumit saab lugeda nõuetekohaselt põhjendatuks, kui täiendavad tootmiskulud ületavad prognoosi kohaselt 3 % järgnevate sõsarlaevade tootmiskuludest.

    2.   LAEVA UUED KOMPONENDID VÕI SÜSTEEMID

    Innovatsiooniabi tingimustele vastavate uute komponentide või süsteemide puhul on järgmised kulud abikõlblikud ainult niivõrd, kui need on seotud uuendusega:

    a)

    projekteerimis- ja väljatöötamiskulud;

    b)

    innovaatilise osa katsetamise, makettide valmistamise kulud;

    c)

    materjali- ja seadmekulud;

    d)

    erandjuhtudel uuenduse kinnitamiseks vajalikud uue komponendi või süsteemi ehitamise ja paigaldamise kulud, kui need piirduvad hädavajaliku miinimumiga.

    3.   UUED MENETLUSED

    Innovatsiooniabi tingimustele vastavate uute menetluste puhul on järgmised kulud abikõlblikud ainult niivõrd, kui need on seotud innovaatilise menetlusega:

    a)

    projekteerimis- ja väljatöötamiskulud;

    b)

    materjali- ja seadmekulud;

    c)

    uue menetluse katsetamiskulud, kui neid on;

    d)

    12 kuu jooksul enne abitaotluse esitamist tehtud tasuvusuuringute kulud.
    Top