52011SA0004

MÕISTED

Baasmaht : tagatiste või rahastamise maht, mille saavutamist võib pidada finantsvahendaja puhul realistlikuks ka ilma ELi tagatiseta.

DG ECFIN : majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat

DG ENTR : ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat

EIF : Euroopa Investeerimisfond, mille rajas EIP eriotstarbeliste finantstoodete, sealhulgas riskikapitali, VKEdele suunatud laenutagamisvahendite ja väärtpaberistamise korraldamiseks ja tagamiseks. EIF teeb koostööd finantsvahendajate võrgustikuga, mille paljud osalejad on spetsialiseerunud VKEde finantseerimisele. Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi kontekstis on EIF VKEde tagatissüsteemi tegevuse juhtija.

EIP : Euroopa Investeerimispank

Ettevõtjate ja ettevõtluse mitmeaastane programm : hõlmab ajavahemikku 2001–2006 ning on üks ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi VKEde programmidest, mida juhib EIF majandus- ja rahandus küsimuste peadirektoraadi järelevalvel. Eelnes konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammile.

Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm : üks konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi kolmest osast, mille eesmärk on edendada ettevõtlust ja uuendustegevust.

Ex ante mõjuhindamine : komisjoni talituste töödokument, lisa dokumendile: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013), SEK(2005) 433.

Finantsvahendaja : VKEde tagatissüsteemis osalevad finantsvahendajad võivad olla riiklikud tagatisasutused, vastastikused tagamisskeemid, mikrokrediidi asutused või kommertspangad. Tegemist võib olla vahetute laenuandjatega, kes annavad VKEdele laenu, või kaudsete tagatisasutustega, kes annavad kaastagatise või vastutagatise ühe või mitme vahetu laenuandja laenuportfelli jaoks.

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm : kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1639/2006/EÜ ajavahemikuks 2007–2013. Programmi käivitasid ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat ning majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat; programmi juhtimisega tegeleb EIF majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi järelevalvel eesmärgiga edendada ELi VKEde ettevõtlust ja uuendustegevust.

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi otsus : Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1639/2006/EÜ, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013), 24. oktoober 2006.

Laenuportfelli maksimumsumma : suurim laenumaht, mida ELi tagatis saab katta. Selle määrab EIF iga finantsvahendaja puhul eraldi, võttes arvesse erinevaid aspekte, nagu kasutada olev ELi eelarve ja võrreldavad andmed varasemate laenumahtude kohta.

Lissaboni strateegia : 2000. aasta märtsis Lissabonis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel võtsid riigipead ja valitsusjuhid vastu "Lissaboni strateegia" eesmärgiga muuta Euroopa Liit 2010. aastaks maailma kõige konkurentsivõimelisemaks majandusjõuks ning saavutada selleks ajaks täistööhõive.

Majanduskasvu ja tööhõivet käsitlev algatus : põhineb nõukogu otsusel 98/347/EÜ, mis hõlmab ajavahemikku 1998–2000. Majanduskasvu ja tööhõivet käsitlevale algatusele järgnes ettevõtjate ja ettevõtluse mitmeaastane programm.

Mõju : pärast sekkumise lõppu täheldatavad pikaajalisemad sotsiaal-majanduslikud tagajärjed, mis võivad mõjutada sekkumise vahetuid või kaudseid sihtrühmi.

OECD : Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon.

Rahastamisvahendid : käesolevas tekstis tähendab see VKEde tagatissüsteemi. Muud ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi raames VKEdele suunatud ühenduse rahastamisvahendid on suure kasvupotentsiaaliga ja uuenduslike VKEde süsteem ning suutlikkuse arendamise kava.

Rakendusaruanne : konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi käsitleva nõukogu otsuse kohaselt koostab komisjon raamprogrammi ja iga eriprogrammi kohta rakendamise aastaaruande, milles tuuakse välja tema poolt toetatud tegevused ja selleks eraldatud vahendid ning tulemused ja võimaluse korral mõju. Komisjon edastab rakendamise aastaaruanded Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

Sisend : sekkumise rakendamiseks mobiliseeritud finants-, inim- ja materiaalsed ressursid.

Tagatise maksimumsumma : suurim kahjusumma, mille suhtes tekib EIFil seoses ELi tagatisega kohustus.

Tagatise ülemmäär : kokkulepitud piirmäär, mis on EIFi kohustusele tagatislepinguga määratud. Tagatislepingust tuleneva EIFi kohustuse summa (tagatise maksimumsumma) saadakse, korrutades tegeliku portfellimaht tagatise määra ja tagatise ülemmääraga. Näiteks: portfellimaht = 1000; tagatise määr = 50%; tagatise ülemmäär = 10%. EIFi kohustuse suurim võimalik summa (tagatise maksimumsumma) = 1000 x 50% x 10% = 50.

Tagatisleping : EIFi ja finantsvahendaja vahel eraldi sõlmitud tagatisleping, mis käsitleb vastava lepingu põhjal läbiviidavaid tegevusi.

Tulem : sekkumise rakendamisest tulenev muudatus, mis on tavaliselt seotud sekkumise eesmärkidega. Tulem sisaldab tulemusi ja mõju. Tulem võib olla oodatud või ootamatu, positiivne või negatiivne.

Tulemus : vahetud muutused sekkumise otseste sihtrühmade jaoks, mis tekivad kohe pärast nende sekkumises osalemise lõppemist.

Täiendavus : ELi VKEde tagatissüsteemi eesmärk on tagada VKEdele täiendav juurdepääs rahalistele vahenditele, mitte asendada riigipoolset finantseerimist. Täiendavus saavutatakse juhul, kui laenumahud suurenevad võrreldes olukorraga, kui ELi sekkumist ei rakendataks.

Usaldus- ja haldusleping : Euroopa Ühenduse ja EIFi vahel 20.9.2007 sõlmitud usaldus- ja haldusleping, mis käsitleb konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi (2007–2013) raamesse kuuluvat VKEde tagatissüsteemi.

VKE : väike ja keskmise suurusega ettevõtja. Vastavalt komisjoni soovitusele 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta on VKE vähem kui 250 töötajaga ettevõte, mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aasta bilansimaht ei ületa 43 miljonit eurot. Samuti peab VKE vastama autonoomse ettevõtte kriteeriumile.

VKEde tagatissüsteem : rahastamisvahend, mida haldab EIF ja mis annab finantsvahendajatele tagatisi või vastutagatisi laenude jaoks, mida annavad finantseerimisasutused VKEdele eesmärgiga suurendada finantseerimist laenuvahendite varal.

VKEde tagatissüsteemi osad :

VKEde tagatissüsteem koosneb neljast osast:

finantseerimine laenuvahendite varal laenude või liisingu kaudu;

mikrokrediitide andmine;

tagatised VKEdesse investeeritavale omakapitalile või kvaasikapitalile;

VKEde laenurahaportfellide väärtpaberistamine.

Väljund : see, mis on sekkumisele eraldatud ressursside abil toodetud või saavutatud.

KOKKUVÕTE

I. VKEde tagatissüsteem on rahastamisvahend, mida haldab komisjoni nimel Euroopa Investeerimisfond. VKEde tagatissüsteem annab finantsvahendajatele tagatisi või vastutagatisi laenude jaoks, mida annavad finantseerimisasutused VKEdele eesmärgiga suurendada finantseerimist laenuvahendite varal.

II. Kontrollikoja auditi eesmärk oli hinnata VKEde tagatissüsteemi mõjusust, eelkõige selle ülesehitust ja kavandamist, toimingute haldamist ja eesmärkide saavutamist.

III. Kontrollikoda leidis, et praeguse VKEde tagatissüsteemi eesmärgid on selgepiirilisemad kui varasematel programmidel, kuid nad on täpsed, mõõdetavad, saavutatavad ja ajaliselt piiritletud üksnes võrreldes eeldatavate väljunditega. Sekkumisloogikat ei väljendatud selgelt ja tagatissüsteemi kavandamisetapis kvantifitseeriti selle võimalikku mõju ainult osaliselt.

IV. Igapäevase tegevuse haldusraamistik on asjakohane, kuid ei sisalda finantsvahendajate valimiseks punktisüsteemi ega miinimumnõudeid.

V. Määratleti piisavad väljundinäitajad, mida kasutati VKEde tagatissüsteemi rakendamist käsitlevas aruandluses. Aruandlusnõuded on rahuldavad ja finantsvahendajate poolt heaks kiidetud.

VI. Ainus kvantifitseeritud eesmärk, mis on seotud VKEde tagatissüsteemiga hõlmatavate VKEde arvuga, on saavutatav. Mis puudutab antud laenude otstarvet, siis alla poole laenudest anti VKEdele, kellel puudus tagatis, ja ainult 12% anti VKEdele, kes kasutasid neid uuendustegevusse investeerimiseks. Kontrollikoja laenude valimi analüüs näitas 38% suurust tühimõju. Süsteemi ELi lisandväärtust ei toodud enne selle käivitamist selgelt esile, samuti pole seda käsitletud finantsvahendajatega sõlmitud tagatislepingutes.

VII. Kontrollikoda soovitab edaspidi sarnastes sekkumistes programmiloogika selgelt välja tuua ning kaaluda täiendavaid või paremaid tulemusnäitajaid. Finantsvahendajate valimine peaks põhinema nendele kriteeriumidele kehtestatud miinimumnõuetel, millele kandidaadid peavad vastama, ja taotluste võrdlemiseks tuleks kasutusele võtta punktisüsteem. Tühimõju vähendamiseks tuleks välja töötada sobivad meetmed. Kavandamisetapis tuleks selgelt näidata vahendi ELi lisandväärtust.

SISSEJUHATUS

VKEd JA NENDE RAHASTAMINE

1. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) on ELi majanduse alustala [1], moodustades kõigist ettevõtetest 99% ja andes Euroopa Liidus tööd 75 miljonile inimesele [2]. Finantsturud on aga uutesse või väheste kogemustega VKEdesse investeerimisel ettevaatlikud, pidades seda kõrge riskitasemega investeeringuks, eriti kui VKE tegutseb uuenduslikel turgudel. Euroopa VKEde vaatluskeskuse [3] hinnangul on Euroopa VKEde üks probleeme piiratud juurdepääs rahastamisele. VKEde toetamisel, eriti sobivate rahastamisviiside leidmisel, on oluline roll avalikul sektoril.

2. VKEde poliitika on Lissaboni strateegia põhielement, võttes arvesse eesmärki suurendada Euroopa atraktiivsust investeerimis- ja töökeskkonnana [4]. Lissaboni strateegias rõhutatakse vajadust edendada ja soodustada ettevõtlikkust ja uuenduslikkust. Seetõttu tuleks luua uuenduslike ettevõtete, eriti VKEde asutamiseks soodne keskkond [5]. Üks VKEdele suunatud ELi toetusmeedetest on VKEde tagatissüsteem, mis lihtsustab nende juurdepääsu välisele finantseerimisele.

3. VKEde tagatissüsteem kehtestati 2006. aasta oktoobris ühe osana konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammist [6]. See pärineb nõukogu otsusest 98/347/EÜ finantsabimeetmete kohta uuenduslikele ja töökohti loovatele VKEdele – majanduskasvu ja tööhõivet käsitlev algatus, mida jätkati 2001. aastal kehtestatud ettevõtjate ja ettevõtluse mitmeaastase programmi [7] raames. Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi raames on VKEde tagatissüsteem üks ühenduse rahastamisvahenditest, mis käivitati ettevõtluse ja uuendustegevuse programmiga (vt I lisa).

4. Ettevõtluse ja uuendustegevuse programmil on laiaulatuslikud eesmärgid: "parandada juurdepääsu rahalistele vahenditele, et toetada asutamisel olevaid ja arenevaid VKEsid ning investeerida uuendustegevusse". VKEde tagatissüsteem hõlmab eri tüüpi tagatisskeeme, mille ühine eesmärk on toetada ettevõtlust, parandades VKEde juurdepääsu rahastamisele. Süsteem koosneb neljast osast: laenud ja liisingud, mikrokrediit, omakapital ja kvaasikapital ning väärtpaberistamine.

5. VKEde tagatissüsteemile on ajavahemikuks 1998–2013 kolme järjestikuse programmi (majanduskasv ja tööhõive, ettevõtjate ja ettevõtluse mitmeaastane programm ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm) alusel eraldatud 978 miljonit eurot. 2009. aasta lõpus tagas mainitud summa laenuportfelli kogumahuks 10,6 miljardit eurot (vt tabel 1).

TABEL 1

VKEde TAGATISSÜSTEEMI ÜLDEELARVE

Allikas: kontrollikoda Euroopa Komisjoni ja Euroopa Investeerimisfondi aruannete põhjal.

| Eelarve (miljonit eurot) | Tagatud laenuportfell 2009. aasta lõpu seisuga (miljonit eurot) |

VKEde tagatissüsteem 1998 (majanduskasv ja tööhõive) | 187 | 2402 |

VKEde tagatissüsteem 2001 (ettevõtjate ja ettevõtluse mitmeaastane programm) | 281 | 4642 |

VKEde tagatissüsteem 2007 (konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm) | 510 [1001] | 3534 |

Kokku | 978 | 10578 |

6. Kehtiva konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi raames on ajavahemikuks 2007–2013 eraldatud 510 miljonit eurot. Eelarvet kasutatakse üksnes siis, kui tagatud laene tagasi ei maksta, ja iga vahendaja puhul määratakse ELi eelarvest makstava kohustuse maksimumsumma. Kuni 31. detsembrini 2009 tehti konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi raames tagatiste sissenõudeid kogusummas 1,7 miljonit eurot. VKEde tagatissüsteemi konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi raames saavutatud tulemused on üksikasjalikult esitatud tabelis 2.

VKEde TAGATISSÜSTEEMI PÕHIJOONED

7. VKEde tagatissüsteemi töö juhtimine hõlmab mitut osalejat (vt joonis 1).

TABEL 2

VKEde TAGATISSÜSTEEMI KONKURENTSIVÕIME JA UUENDUSTEGEVUSE RAAMPROGRAMMI RAAMES SAAVUTATUD TULEMUSED. PEAMISED ARVNÄITAJAD SEISUGA 31. DETSEMBER 2009

Allikas: "Quarterly Report 31 December 2009 – SMEG 2007 facility", Euroopa Investeerimisfond.

| Liikmesriigid | Laenude osa | Mikrokrediidi osa |

Vahendajate arv | 21 | 17 | 4 |

Lepingute arv | 25 | 21 | 4 |

Hõlmatud riikide arv | 13 | 11 | 4 |

VKEde arv | 58767 | 50476 | 8314 |

Laenude arv | 64327 | 55796 | 8531 |

Töötajate arv (hinnanguline arv andmete esitamise kuupäeval) | 217134 | 204155 | 13004 |

ELi tagatis (miljonit eurot) | 3534 | 3306 | 228 |

Sissenõutud tagatiste netosumma (miljonit eurot) | 1,7 | 0,8 | 0,9 |

Laenusumma (miljonit eurot) | 3793 | 3695 | 98 |

Investeeringu summa (miljonit eurot) | 6849 | 6692 | 157 |

Hinnanguline tagatud VKEde rahastamissumma (miljonit eurot) | 11610 | 11264 | 346 |

8. VKEde tagatissüsteemi kavandamises, juhtimises ja järelevalves osalevad Euroopa Komisjoni kaks peadirektoraati ja Euroopa Investeerimisfond (EIF) [8]. Ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat kooskõlastab õigusliku aluse, koostab aasta töökavad ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi eri osade rakendusaruanded, samuti vastutab programmi hindamiste läbiviimise eest. Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat vastutab VKEde tagatissüsteemi otsese juhtimise eest. Tema ülesannete hulka kuulub EIFiga läbirääkimiste pidamine usaldus- ja halduslepingu üle [9], finantsvahendajate heakskiitmine, usalduskontodele tehtavate rahaülekannete jälgimine ning selle tagamine, et raha kasutatakse kooskõlas konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi eesmärkidega.

JOONIS 1

VKEde TAGATISSÜSTEEMI TOIMIMISE ÜLEVAADE

+++++ TIFF +++++

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

9. EIF annab finantsvahendajatele tagatisi eesmärgiga parandada nende laenuandmisvõimet ning seega ka laenude kättesaadavust ja tingimusi VKEde jaoks. EIF sõlmib tagatislepingud enda nimel ja komisjoni eest; seonduvad kulud ja riskid jäävad liidu eelarve kanda. Võimaldamaks komisjonil tagatissüsteemi tööd kontrollida, annab EIF majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadile kord kvartalis tehtud edusammudest aru.

10. VKEde tagatissüsteemis osalevad järgmised finantsvahendajad: riiklikud tagatisasutused, vastastikused tagamisskeemid, mikrokrediidi asutused, kommertspangad ja avaliku sektori omanduses või kontrolli all olevad pangad. Tegemist võib olla vahetult laenuandjatega, kes annavad VKEdele laenu, või kaudsete tagatisasutustega, kes annavad kaastagatise või vastutagatise [10] ühe või mitme vahetu laenuandja VKEde laenuportfelli jaoks. Igas tagatislepingus [11] määratakse kindlaks täpne laenumaht, mis finantsvahendajal tuleb saavutada.

11. Tagatise saamiseks VKEde tagatissüsteemi alusel peab VKE vastama komisjoni VKE määratlusele. Selle kohaselt on VKE vähem kui 250 töötajaga ettevõte, mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aasta bilansimaht ei ületa 43 miljonit eurot. Samuti peab VKE olema autonoomne ettevõte [12].

AUDITI ULATUS JA LÄHENEMISVIIS

12. Kontrollikoja auditi eesmärk oli hinnata VKEde tagatissüsteemi mõjusust, tõstatades järgmised auditiküsimused:

Kas komisjon kavandas VKEde tagatissüsteemi ja selle juhtimisstruktuuri järjepideval ja mõjusal viisil?

Kas komisjon ja EIF on loonud ja ellu viinud mõjusad menetlused sobivate finantsvahendajate valimiseks ning VKEde tagatissüsteemi tulemuslikkuse kontrollimiseks?

Kas VKEde tagatissüsteemi tagatislepingud on poliitikaeesmärkide saavutamisele kaasa aidanud?

13. Auditis uuriti kõigi peamiste VKEde tagatissüsteemis osalejate – komisjoni, EIFi ja finantsvahendajate – ülesandeid ja vastutusvaldkondi. Keskenduti eelkõige konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi raames toimivale VKEde tagatissüsteemile (2007–2013); ettevõtjate ja ettevõtluse mitmeaastase programmi raames toiminud VKEde tagatissüsteemi kasutati kahe tagatissüsteemi võrdlemiseks.

14. Audit koosnes järgmistest osadest:

hinnangu andmine sellele, kas VKEde tagatissüsteemi eesmärgid vastasid SMART-kriteeriumidele ja kas süsteemi ülesehitus ja kavandamine oli selline, mis lubas eeldada mõjusate tulemuste saavutamist;

VKEde tagatissüsteemi tegevuse juhtimise hindamine, mis hõlmas hinnangu andmist finantsvahendajate valimise menetlustele ning komisjoni ja EIFi aruandlus- ja järelevalvemenetlustele;

üheksa finantsvahendaja külastamine [13] (auditi planeerimisetapis ehk 2009. aasta juuniks oli leping sõlmitud 14 finantsvahendajaga). Finantsvahendajad valiti järgmiste kriteeriumide alusel: i) tagatise liik, ii) tagatise tegelik saavutatud maht, iii) finantsvahendaja liik, iv) otsetagatis või vastutagatis. Iga finantsvahendaja puhul uuriti tagatise pakkumist, selle EIFi- ja komisjonipoolset hindamist ning EIFi ja finantsvahendaja vahel sõlmitud lepingut;

üheksa finantsvahendaja antud 181 laenust moodustatud valimi hindamine, otsustamaks, kas VKEde tagatud laenude kasutamine oli kooskõlas VKEde tagatissüsteemi eesmärkidega [14];

küsimustik [15], mis saadeti kõigile 51-le ettevõtjate ja ettevõtluse mitmeaastases programmis ja/või konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammis osalevale finantsvahendajale, et teada saada nende arvamus VKEde tagatissüsteemi ülesehituse ja juhtimise kohta [16].

AUDITILEIUD

VKEde TAGATISSÜSTEEMI ÜLESEHITUS

15. Avaliku sekkumismeetme edukus on seda tõenäolisem, mida parema ülesehitusega ta on. Ülesehituse hindamiseks analüüsitakse aruande käesolevas osas VKEde tagatissüsteemi aluseks olevat sekkumisloogikat. Keskendutakse VKEde tagatissüsteemiga seotud konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi ex ante mõjuhindamisele [17] ja sellele, mil määral hindamise tulemusi kavandamisetapis arvesse võeti. Samuti hinnatakse, kas VKEde tagatissüsteemi eesmärgid vastavad SMART-kriteeriumidele, st on täpsed, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja ajaliselt piiritletud.

VKEde TAGATISSÜSTEEM PÕHINEB KAUDSEL SEKKUMISLOOGIKAL

16. Sekkumisloogika moodustab seose sekkumise sisendite ja väljundite vahel ning seeläbi ka seose sekkumise ja selle poolt ühiskonnale avaldatava mõju vahel, mis väljendub tulemuste ja tagajärgedena. Sekkumisloogika kirjeldab, kuidas peaks sekkumine oma üldeesmärgid saavutama. Selgesõnaline sekkumisloogika näitab, kuidas peaks programm toimima.

17. Selgelt ei kirjeldatud VKEde tagatissüsteemi sekkumisloogikat ei konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi otsuses, komisjoni ettepanekus ega konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi mõjuhindamises. Selge sekkumisloogika puudumist täheldati ka ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi vahehindamises [18].

18. Erinevates ettevalmistavates dokumentides antakse siiski piisavat teavet, mille alusel teha kaudne oletus selle kohta, kuidas peaks VKEde tagatissüsteem toimima. Laenuandja jaoks võib olla keeruline individuaalseid laenutaotlusi ja kaasnevaid riske hinnata, eriti kui laenutaotleja senise tegevuse kohta puudub teave (asutamisel olevad). Sellisel juhul võib laenutaotleja esitada laenuandjale laenu garanteerimiseks tagatise, kuid laenu andmisest neile ettevõtetele, kellel puudub piisav tagatis, võidakse keelduda, isegi kui neil on elujõuline äriplaan. VKEde tagatissüsteemi abil püütakse olukorda parandada, andes tagatisi juhtudel, kui VKEdel see võimalik ei ole.

19. Selge sekkumisloogika puudumisel on aga siiski keeruline mõista, millel põhinevad VKEde tagatissüsteemi mõningad elemendid, näiteks laenude osa suunamine uuenduslikele VKEdele. Viimaste puhul kasutatakse finantseerimist laenuvahendite varal, ehkki üldjuhul peetakse seda tüüpi VKEde puhul otstarbekamaks omakapitaliinvesteeringuid [19].

MÕJUHINDAMINE LIHTSUSTAS TAGATISSÜSTEEMI KAVANDAMIST, KUID SISALDAS TAGATISSÜSTEEMI TOETUSEKS SIISKI VÄHE FAKTILISI TÕENDEID

20. Mõjuhindamine on komisjoni jaoks teatava poliitika väljatöötamisel oluline vahend [20]. Mõjuhindamises tuleks kindlaks määrata ja analüüsida käsitletavat probleemi, seatavaid eesmärke ja peamisi poliitikavalikuid, mille abil eesmärgid saavutada. Hindamine peaks hõlmama poliitikavalikute tõenäolist majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju. Samuti tuleks mõjuhindamises määratleda poliitika elluviimiseks vajalikud järelevalve- ja hindamismenetlused.

21. VKEde tagatissüsteemi puhul moodustab seda tüüpi analüüs osa konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi mõjuhindamisest. Viimane sisaldab kõiki kohustuslikke osi ja annab seega ülevaate raamprogrammi kujundamise loogikast ja selle peamistest koostisosadest, nagu VKEde tagatissüsteem. Seega on konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi mõjuhindamise näol tegemist edasiminekuga võrreldes ettevõtjate ja ettevõtluse mitmeaastase programmiga, mille kohta sarnast analüüsi ei tehtud.

22. Paljud konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi mõjuhindamise osad ei ole aga piisavalt üksikasjalikud ja kvantifitseeritud. Näiteks ei mainita probleemi analüüsimisel selle ulatust, eri poliitikavalikute analüüs põhineb aga üksnes lihtsustatud kvalitatiivsel võrdlusel, ilma tõenäolist mõju kvantifitseerimata. Kasutusele võetud poliitikavaliku puhul väljendas komisjon arvuliselt eeldatavaid väljundeid [21], mitte mõju, kui välja arvata mõju töökohtade arvule.

VÕRRELDES ETTEVÕTJATE JA ETTEVÕTLUSE MITMEAASTASE PROGRAMMIGA, ON EESMÄRGID TÄPSEMAD, KUID SIISKI MITTE PIISAVALT SELGED; SAMUTI ON PUUDULIK KONKREETSETE EESMÄRKIDE SEADMINE

23. Eelarve kõigile tegevusvaldkondadele seatakse SMART-eesmärgid [22]. Eesmärgid on:

täpsed (specific), kui nad on piisavalt selgepiirilised ja konkreetsed, mis välistab erinevad tõlgendusvõimalused [23];

mõõdetavad (measurable), kui väljundit on võimalik mõõta ja seega ka edasiminekut hinnata;

saavutatavad (achievable), kui olemasolevate ressursside abil on realistlik kavandatud tulemusi saavutada;

asjakohased (relevant), kui nad on seotud vajaduste ja strateegiliste eesmärkidega;

ajaliselt piiritletud (timed), kui nad on seotud teatud tähtaja või ajavahemikuga [23].

24. Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi küllaltki keerulise ülesehituse tõttu (vt l lisa) on ka eesmärkide hierarhiline struktuur keeruline. Raamprogrammi tasemel on seatud neli üldeesmärki [24]. Ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi puhul, mis hõlmab ka VKEde tagatissüsteemi, määratletakse esmased eesmärgid [25] eriprogrammi tasemel [26]. Ehkki rahastamisvahendite tasemel konkreetseid eesmärke kehtestatud ei ole, sarnanevad konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi otsuse artikli 19 lõikes 2 toodud kõigi VKEde tagatissüsteemi osade kirjeldused eesmärkidega (vt 1. selgitus).

25. Eesmärgid on asjakohased, kuid nad on täpsed, mõõdetavalt väljendatud ja ajaliselt piiritletud ainult tagatissüsteemi kavandatud väljundite seisukohalt. Arvuliselt väljendatud eesmärk abistada 315750 VKE-d tundub olevat teostatav (vt punkt 77).

26. Ettevõtjate ja ettevõtluse mitmeaastase programmiga võrreldes on VKEde tagatissüsteemi eesmärgid täpsemad. Sellegipoolest on nad väga laialivalguvalt sõnastatud. Näiteks ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi esmase eesmärgi kohaselt peavad laenud "parandama juurdepääsu rahalistele vahenditele, et toetada asutamisel olevaid ja arenevaid VKEsid". Selline eesmärk hõlmab potentsiaalselt väga suurt arvu VKEsid, kuna võib väita, et peaaegu kõigi VKEde võetud laenude eesmärk on tagada ettevõtte arenemine. Ka uuenduse mõistet on erinevalt tõlgendatud [27].

1. SELGITUS

VKEde TAGATISSÜSTEEMIGA SEOTUD EESMÄRGID

Üldine eesmärk

Tõsta ettevõtjate, eelkõige VKEde konkurentsivõimet.

Esmane eesmärk

Parandada […] juurdepääsu rahalistele vahenditele, et toetada asutamisel olevaid ja arenevaid VKEsid ning investeerida uuendustegevusse.

VKEde tagatissüsteemi neli osa

Laenudvähendavad VKEde raskusi rahastamisele juurdepääsul, mille põhjustab kas arvatava kõrgema riskitasemega investeerimine teatud teadmistepõhistesse tegevustesse, nagu tehnoloogiaarendus, uuendustegevus ja tehnosiire, või piisava tagatise puudumine.

Mikrokrediit julgustab finantseerimisasutusi mängima selles valdkonnas suuremat rolli, pakkudes väikelaene, millega ebapiisavate tagatistega laenajate puhul kaasneksid tavaliselt võrdeliselt suuremad halduskulud. Lisaks tagatistele või vastutagatistele võivad finantsvahendajad saada toetusi, mis osaliselt hüvitavad mikrokrediitide andmisega seotud vältimatuid suuri halduskulusid.

Omakapital ja kvaasikapital hõlmavad investeeringuid, mis annavad stardikapitali ja/või käivituskapitali, ja vahefinantseerimist, et vähendada konkreetseid rahalisi raskusi, mis tulenevad VKEde nõrgast finantsstruktuurist ja äritegevuse ülekandmisest.

kaudu kaasatakse VKEdele täiendavat krediiti laenude rahastamiseks, kasutades sobivaid riskijagamise kokkuleppeid väljavalitud finantseerimisasutustega. Nende tehingute toetamise eeldusena kohustub kreeditor andma suure osa niimoodi tekkivast likviidsusest mõistliku aja jooksul laenudena VKEdele.

27. Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi mõjuhindamises seatakse väljundialane eesmärk selle kohta, kui suurt arvu VKEsid kavandatakse seitsme aasta jooksul programmiga hõlmata. Tulemuste ega mõju seisukohalt eesmärke seatud ei ole (täpsemalt vt punkt 64). Mõjuhindamises esitati viie aasta jooksul säilitatavate või loodavate otseste töökohtade hinnanguline arv. See ei seostu otseselt ühegi eesmärgiga, kuid see tuleneb uuendatud Lissaboni strateegiast.

VKEde TAGATISSÜSTEEMI JUHTIMISSTRUKTUURI RAJAMINE: IGAPÄEVASE JUHTIMISE DELEGEERIMINE EIFile

28. Tõhusa ja mõjusa delegeerimise aluseks on leping, milles sätestatakse spetsialiseeritud asutusele antavate ülesannete täitmise üksikasjad. Eelkõige peaks leping sisaldama spetsialiseeritud asutuse kohustusi ja kõiki sobivaid menetlusi, mille abil tagada poliitikaeesmärkide saavutamine [28].

29. EIF on järjepidevalt suurendanud pädevust Euroopas tegutsevatele VKEdele finantstoodete pakkumise alal. Euroopa Ühendus valis EIFi korraldama VKEde tagatissüsteemi igapäevast juhtimist selle käivitamisel 1998. aastal. EIFi kasutamisega järgnevate mitmeaastaste programmide (majanduskasvu ja tööhõivet käsitlev algatus, ettevõtjate ja ettevõtluse mitmeaastane programm ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm) raames püütakse tagada VKEde tagatissüsteemi juhtimise vajalik jätkuvus.

30. Seda arvesse võttes uuris kontrollikoda, kas:

VKEde tagatissüsteemi tegevust kavandati mõjusalt, et vältida viivitusi ja tagada VKEdele katkematu toetus;

EIFi teenuseid määratlev reguleeriv raamistik [29] tagab süsteemi tõhusa ja mõjusa juhtimise.

VIIVITUSED VKEde TAGATISSÜSTEEMI KAVANDAMISEL

31. Võttes arvesse, et ettevõtjate ja ettevõtluse mitmeaastane programm hõlmas ajavahemikku 2001–2006 ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm ajavahemikku 2007–2013, oleks raamprogrammi tegevuse alustamist tulnud planeerida nii, et finantstoetuse jätkuvus oleks olnud tagatud. Usaldus- ja haldusleping oleks pidanud valmis olema vähemalt 11 kuud (vt punkt 33) enne raamprogrammi algust, sest nii oleks jäänud piisavalt aega tagatislepingute sõlmimiseks EIFi ja finantsvahendajate vahel.

32. Esimene konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammiga seotud usaldus- ja halduslepingu projekt koostati 2006. aasta märtsis, kuid allkirjastati alles 20. septembril 2007 – ligi üheksa kuud pärast raamprogrammi käivitamist. Seetõttu kulus peaaegu aasta esimese tagatislepingu sõlmimiseni EIFi ja finantsvahendaja vahel [30] (vt joonis 2).

JOONIS 2

ETTEVÕTJATE JA ETTEVÕTLUSE MITMEAASTASE PROGRAMMI NING KONKURENTSIVÕIME JA UUENDUSTEGEVUSE RAAMPROGRAMMI ÕIGUSLIKU ALUSE AJAKAVA

+++++ TIFF +++++

33. Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi raames kulus finantsvahendaja esitatud taotluse kättesaamisest kuni lepingu sõlmimiseni keskmiselt ligi 11 kuud [31]. Kontrollikoja küsimustikule vastanud 21 finantsvahendajast kaheksa pidas taotlemisele kuluvat aega tarbetult pikaks [32]. Viivitused valikuprotsessis tulenesid peamiselt sellest, et enne VKEde tagatissüsteemi käivitamist tuli lahendada EIFi tõstatud tehnilised probleemid, nagu laenutagatiste mõiste defineerimine ja nende täiendavuse hindamine (vt punkt 84). Seetõttu venis järjestikuste programmide vaheline üleminekuperiood märkimisväärselt pikaks.

TOETUSE JÄTKUVUSE TAGAMISEKS VÕETI KASUTUSELE NN TAGASIULATUVUSE KLAUSEL

34. Toetuse jätkuvus on finantsvahendajatele oluline, sest osa neist võttis kasutusele spetsiaalselt VKEde tagatissüsteemi vajadustele kohandatud laenutooted. ELi toetuse katkemine võib tähendada finantsvahendajate jaoks suuremat kahju, kui toote pakkumist jätkatakse ilma ELi tagatiseta.

35. Tagasiulatuvuse klausli kasutuselevõtu eesmärk oli vähendada ajalist tühikut kahe järjestikuse programmi vahel ning tagada nendevaheline jätkuvus. Klausli alusel said finantsvahendajad tagasiulatuvalt lülitada tagatissüsteemi laene, mis olid võetud pärast ettevõtjate ja ettevõtluse mitmeaastase programmi kättesaadavusperioodi lõppu ning enne konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi tagatislepingu sõlmimise kuupäeva.

36. Seetõttu ei tagatud finantsvahendajate võrdset kohtlemist, kuna ettevõtjate ja ettevõtluse mitmeaastases programmis osalenud finantsvahendajad said laenude tagasiulatuva tagatissüsteemi lülitamise tõttu soodsama kohtlemise osaliseks. Laene võis tagasiulatuvalt tagatissüsteemi kanda alates septembrist 2007, uued finantsvahendajad said laene süsteemi lülitada aga alles pärast tagatislepingu sõlmimist EIFiga [33].

37. Ehkki tagasiulatuvuse klausli otstarve oli vältida finantsvahendajate rahastamise tühikut kahe programmi vahel, ei suudetud selle abil alati ELi poolt VKEdele antava toetuse katkemist ära hoida. Nii juhtus üheksast külastatud finantsvahendajast kahega, kelle jaoks lõppes laenu kättesaadavuse periood ettevõtjate ja ettevõtluse mitmeaastase programmi raames enne konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi kättesaadavusperioodi algust (kahe perioodi vahe oli neli kuud).

VKEde TAGATISSÜSTEEMI TEGEVUSE HALDAMISEKS LOODI ASJAKOHANE RAAMISTIK

38. VKEde tagatissüsteemi tegevust haldavad komisjon ja EIF ühiselt [34]. Eduka delegeerimise tagamiseks peaks usaldus- ja haldusleping ja sellega seotud tegevussuunised sisaldama:

elluviidava tegevuse – nt tagatissüsteemi vastava osa erieesmärkide – määratlust (tagatissüsteemi osade kirjeldust vt 1. selgituses);

ülesannete elluviimisel rakendatavat haldusstruktuuri;

EIFi teenustele kohaldatavate tasude asjakohast süsteemi.

39. Usaldus- ja halduslepingu artiklis 3 on sätestatud EIFi ülesanded (vt 2. selgitus):

2. SELGITUS

EIFi PEAMISED VKEde TAGATISSÜSTEEMI HALDAMISEGA SEOTUD ÜLESANDED:

finantsvahendajate kindlakstegemine, hindamine ja valimine;

ELi tagatiste iseloomu ja üksikasjalike tingimuste kindlaksmääramine ning finantsvahendajatega nende üle kokkuleppimine;

otsuste tegemine rahaliste vahendite eraldamise üle;

ELi tagatiste rakendamine, haldamine ja lõpetamine (sh aruandlus ja järelevalve).

40. VKEde tagatissüsteemi iga osa jaoks koostati tegevussuunised [35], kus on ära toodud vastava osa täpne eesmärk, vahendajate valimise kord, abikõlblikkuskriteeriumid, ELi tagatis ja töömeetodid. Komisjon avaldas tegevussuuniste täiendamiseks 29. oktoobril 2007 rahastamise kättesaadavuse parandamise juhised, mis käsitlevad muu hulgas usaldus- ja haldus lepingu sätteid tagatislepingu parameetrite kindlaksmääramise kohta.

41. VKEde tagatissüsteemi haldusstruktuur oli asjakohane, kuna selle abil parandati tegevussuuniseid ja muid ülesannete täitmist puudutavaid sätteid võrreldes ettevõtjate ja ettevõtluse mitmeaastase programmiga ning suunistes ja sätetes käsitletakse kõiki elluviidavaid ülesandeid piisava üksikasjalikkusega.

42. EIFile makstavate tasude arvutamisel tuleks arvestada:

erieesmärkide saavutamise tulemuslikkust;

geograafilist jaotust abikõlblikes riikides;

tagatisvahendi uudsust ja keerukust.

43. EIFi tasude süsteem on konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi raames võrreldes ettevõtjate ja ettevõtluse mitmeaastase programmiga paranenud, sest:

tasude struktuur on jagatud nelja ossa, mis paremini kajastab iga ülesandega seotud töökoormust;

tasu saamise õigus tekib konkreetsete tulemuste saavutamisel (vt tabel 3).

TABEL 3

ÜLEVAADE NELJAST EIFile MAKSTAVA TULEMUSTASU LIIGIST

Allikas: usaldus- ja halduslepingu lisa 13.

Tulemustasu liik | Sihtvaldkond |

Käivitamistasu | Programmi käivitamine 12 kuu jooksul |

Lepingu sõlmimise tasu | Programmi lai geograafiline katvus ja tagatissüsteemi eri osade kasutamine |

Rakendustasu | Täiendava mahu saavutamine ja jooksvad toimingud |

Järelevalvetasu | Usaldusväärse finantsjuhtimise tagamine |

44. EIFi "lepingu sõlmimise tasu" näeb ette lisaboonuse vahendajate laia geograafilise katvuse eest. Lisaks makstakse tasu vahendajate kaasamise eest riikides, mis ei olnud eelnevalt hõlmatud, samuti uute vahendajate eest, kes varasemates programmides ei osalenud.

45. Hoolimata tagatissüsteemi eri osade kasutamise eest makstavast tasust ei olnud 31. detsembriks 2009 kasutatud omakapitali ja kvaasikapitali osa ning väärtpaberistamise osa. See tulenes osaliselt finantskriisist, mis mõjutas negatiivselt väärtpaberiturgu tervikuna.

FINANTSVAHENDAJATE VALIMINE

46. Auditi käigus hinnati valikumenetlusi järgmistest aspektidest:

kas EIFile antud raamjuhised finantsvahendajate valimise kohta olid täielikud ning tagasid õiglase ja läbipaistva valikuprotsessi;

kas lepinguparameetrid, millega määrati kindlaks ELi sekkumise ulatus, olid õigesti seatud;

kas poliitikaeesmärgid olid tagatislepingutesse õigesti üle kantud.

HEA ÜLESEHITUSEGA VALIKUMENETLUS

47. Finantsvahendajate hindamisel tuleks kasutada ühtseid standardeid, et tagada õiglane, struktureeritud ja läbipaistev valikuprotsess. EIF ja komisjon peaksid vahendajate valimiseks välja töötama ja kasutusele võtma miinimumstandardid.

48. Komisjon andis EIFile volitused [36] valida vahendajad, rakendades asjakohastes laenutagamispõhimõtetes sätestatud valikukriteeriume ja menetlusi [37]. Lisaks näevad laenutagamis põhimõtted ette vahendajate valimist kooskõlas parima tavaga. 3. selgituses antakse ülevaade valikumenetlusest, mida EIF VKEde tagatissüsteemi puhul rakendab.

49. Tagatissüsteemi haldusraamistiku kindlaksmääramisel sätestati usaldus- ja halduslepingus võimalike finantsvahendajate valimiseks järgmised kriteeriumid [38]:

vahendaja finantsolukord ja tegevussuutlikkus, samuti tema võime riske hallata ja täita VKEde tagatissüsteemi tingimusi;

kas vahendaja tagab selliseid laene ja/või mikrokrediite, mida annavad VKEdele paljud erinevad laenuandjad;

geograafiline katvus (ainult laenude osa puhul);

võimalus pakkuda nõustamis- ja ärialast tuge (ainult mikrokrediidi osa puhul);

rahastamise kättesaadavuse parandamise kriteeriumi täitmine (vt punkt 54).

3. SELGITUS

EIFi VAHENDAJATE VALIMISE MENETLUS

Avalikule konkursile laekunud vahendajate taotluste analüüs

Taotluste eelvalik – vormiliste nõuete standardne kontroll

Hoolsuskohustuse täitmine (sealhulgas tagatise parameetrite kehtestamine)

EIFi riskijuhtimisosakonna sõltumatu hinnang

EIFi vastavuskontrolli osakonna hinnang

EIFi juhatuse ja Euroopa Komisjoni (majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi direktoraadi L direktor) heakskiit

50. Kontrollikoja hinnangul on finantsvahendajate valikukriteeriumid kooskõlas võrreldavate finantsasutuste tavadega. Ei komisjon ega EIF kehtestanud aga punktisüsteemi, mille alusel finantsvahendajate taotlusi vastavalt kriteeriumide täitmisele hinnata, järjestada ja võrrelda. Kuna valikukriteeriume ei olnud täpselt kindlaks määratud, oli EIFil taotluste hindamisel suur otsustusvabadus.

LEPINGUPARAMEETRID PÕHINEVAD EBAPIISAVAL DOKUMENTATSIOONIL

51. Tagatislepingute kaks peamist parameetrit on baasmaht ja tagatise ülemmäär. Baasmaht tähendab tagatiste või rahastamise mahtu, mille saavutamist võib pidada finantsvahendaja puhul realistlikuks ka ilma ELi tagatiseta [39]. Baasmahtu kasutatakse ka täiendavate lepinguparameetrite väljatöötamiseks. Tagatise ülemmäär [40] tähendab suurimat kahjusummat, mille suhtes tekib EIFil tagatislepingu alusel kohustus. Mõlemad parameetrid on võtmetähtsusega, kuna nende abil määratakse kindlaks:

kas ELi sekkumine täiendab tagatissüsteemi olemasolevaid meetmeid või lihtsalt asendab neid;

teatud tagatislepingust ELi eelarvele tuleneva finantsriski maksimumsumma.

52. Kooskõlas usaldus- ja halduslepingu ja rahastamise kättesaadavuse parandamise juhistega määratakse mahud – sealhulgas ka baasmaht – kindlaks EIFi professionaalse hinnangu alusel, toetudes varasematele eelarvetele ja kahjumääradele või prognoosidele (eriti riiklike tagatissüsteemide puhul) ning võttes arvesse turutingimusi ja nende muutumist aja jooksul.

53. Lepinguparameetrite, sealhulgas baasmahu ja ülemmäära kindlaksmääramist puudutavates EIFi dokumentides leiti puudusi. EIFi juhatusele heakskiidu saamiseks esitatavas taotluses sisaldub üksnes hoolsuskohustuse täitmise tulemuste kokkuvõte. Parameetrite kindlaksmääramisel toetub EIF finantsvahendaja esitatud teabele. Ei leitud tõendeid, et EIF oleks mainitud teavet kontrollinud.

TAGATISLEPINGUTES EI OLE POLIITIKAEESMÄRKE TÄIES ULATUSES MÄÄRATLETUD

54. Iga tagatisleping peaks kaasa aitama poliitikaeesmärkide saavutamisele, sisaldades üksikasjalikke eesmärke. Tagatis lepingutest igale finantsvahendajale tulenevad üldkohustused hõlmavad rahastamise kättesaadavuse parandamise põhimõtteid. Need põhinevad õiguslikus aluses [41] ning usaldus- ja halduslepingus määratletud laiematel eesmärkidel ja kajastavad viimaseid asjakohaselt. 4. selgituses on esitatud laenude osale kohaldatavad põhimõtted.

4. SELGITUS

RAHASTAMISE KÄTTESAADAVUSE PARANDAMISE PÕHIMÕTTED (LAENUDE OSA) VASTAVALT TAGATISLEPINGULE

Lepingu eesmärk on anda EIFi poolt tagatis finantsvahendajale tema portfelliriski osaliseks katmiseks, et:

i) parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele;

ii) vähendada VKEde iseloomust tingitud raskusi rahastamisele juurdepääsul, mille põhjustab kas arvatava kõrgema riskitasemega investeerimine teatud teadmistepõhistesse tegevustesse, nagu tehnoloogiaarendus, uuendustegevus ja tehnosiire, või piisava tagatise puudumine,

iii) parandada tööhõivet, toetades VKEsid majanduskasvu ja töökohtade loomisel.

55. Lisaks neile üldsätetele võivad individuaalsed finantsvahendajatega sõlmitavad lepingud sisaldada täiendavaid kvaliteedialaseid kohustusi seoses VKEde rahastamisele juurdepääsu parandamisega. Mõningad finantsvahendajatega sõlmitud tagatislepingud sisaldavad aga tingimusi, mis ei ole kooskõlas konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi eesmärkidega või annavad vähe tegevusalaseid juhiseid. Näiteks:

seoses tagatiste puudumisega leiti, et lisaks lepingutingimuste täitmisele kohustus üks finantsvahendaja lepingu alusel hoidma temaga seotud tehingute puhul nõutava tagatiste taseme madala. Seega tõlgendati tagatiste puudumist käsitlevaid üldtingimusi lepingu eritingimustes võimalusena tagatistele seatavaid nõudeid vähendada. See võimaldab aga vähendatud nõudeid kasutada sisuliselt kõigi VKEde puhul ja ei taga, et süsteemis osaleksid ainult need VKEd, kellel tõepoolest tagatis puudub ja kes seetõttu tavalistel kommertstingimustel laenu ei saa;

lepingute eritingimused võimaldavad uuenduse mõistet väga erinevalt tõlgendada. Samas tagatislepingus sätestati ilma täiendava selgituseta, et finantsvahendaja kohustub tegema vahendustehinguid uute või uuenduslikes projektides osalevate VKEdega.

TULEMUSLIKKUSE JÄRELEVALVE JA ARUANDLUS

56. Mõjus järelevalve ja aruandlus eeldab asjakohast, usaldusväärset ja õigeaegset teavet poliitika elluviimise seisu ja poliitikaeesmärkide saavutamise ulatuse kohta.

57. VKEde tagatissüsteemi tulemuslikkuse üle teevad järelevalvet nii komisjon kui EIF (vt II lisa). Teave laekub VKEdelt (st lõplikelt abisaajatelt) ühe või (kaas- või vastutagatiste puhul) mitme finantsvahendajate tasandi kaudu EIFile ja lõpuks komisjonile. Finantsvahendajad annavad EIFile VKEde tagatissüsteemi kohta aru kord kvartalis. Saadud teabe põhjal koostab EIF konsolideeritud aruanded, mille ta igas kvartalis komisjonile esitab. Komisjon kasutab neid aruandeid ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi iga-aastaste rakendusaruannete koostamiseks.

58. Kontrollikoda analüüsis järgmisi tulemuslikkuse järelevalve ja aruandluse aspekte:

kas komisjon oli kehtestanud tasakaalustatud tulemusnäitajad, mille abil usaldusväärselt mõõta poliitika elluviimise seisu;

kas aruandlusele esitatavad nõuded on selged ja põhjendatud.

TULEMUSNÄITAJAD KEHTESTATI, KUID NAD PEAKSID OLEMA STABIILSEMAD JA TASAKAALUSTATUMAD

59. Mõjusa järelevalve (st VKEde tagatissüsteemi rakendamise edukuse mõõtmise) eelduseks on selgete näitajate ja nendega seotud eesmärkide määratlemine. Näitajad peaksid olema suhteliselt stabiilsed, et oleks võimalik tuvastada ja võrrelda aja jooksul toimuvaid muutusi.

60. VKEde tagatissüsteemi tulemusnäitajad peaksid aitama hinnata õiguslikus aluses sätestatud programmi konkreetsete eesmärkide saavutamist, samuti nende Euroopa Liidu poliitika üldeesmärkide saavutamist, millel konkreetsed eesmärgid põhinevad.

61. VKEde tagatissüsteemi jaoks kehtestas komisjon kuus näitajat (vt tabel 4).

62. Neljast näitajast, mis sisalduvad ex ante mõjuhindamises ning ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi 2009. aasta töökavas (2., 3., 5. ja 6. näitaja), kasutati komisjoni koostatud ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi rakendusaruandes ainult kaht (2. ja 3. näitaja). Ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi 2010. aasta töökavas loobuti kahest esialgsest näitajast (5. ja 6. näitaja) ning lisati kaks uut näitajat (1. ja 4. näitaja). Need 2010. aastal tehtud muudatused põhinevad ühel näitajate hindamist käsitleval uuringul [42].

TABEL 4

KOMISJONI KEHTESTATUD VKEde TAGATISSÜSTEEMI NÄITAJAD

| VKEde tagatissüsteemi näitaja | Näitaja on ette nähtud ex ante mõjuhindamises [1002] | Näitaja sisaldub ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi 2009. aasta töökavas | Näitaja kajastub ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi 2009. aasta rakendusaruandes | Näitaja sisaldub ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi 2010. aasta töökavas | Näitaja liik |

1 | ELi võetud kohustus laenude rahastamiseks ja tagatud rahastamise kogusumma | E/K | E/K | 111,8 miljonit eurot (maksimumsumma), mis tagab tegelikuks laenumahuks 2771 miljonit eurot | Jah, kuid sihtväärtust ei määratud | Väljund |

2 | Uusi rahalisi vahendeid saavate VKEde poolt loodud või säilitatud töökohtade arv | 315750 [1003] | Jah, kuid sihtväärtust ei määratud | Töötajate arv teabe esitamise kuupäeval: 151475 | Jah, kuid sihtväärtust ei määratud | Mõju |

3 | Uusi rahalisi vahendeid saavate VKEde arv | 315750 | Jah, kuid sihtväärtust ei määratud | 47791 | Jah, kuid sihtväärtust ei määratud | Väljund |

4 | Toetust saanud VKEde arv tegevus-valdkondade kaupa | E/K | E/K | E/K [1004] | Jah, kuid sihtväärtust ei määratud | Väljund |

5 | Investeeringute rahastamise mahu muutus | Jah, kuid sihtväärtust ei määratud | Jah, kuid sihtväärtust ei määratud | Ei kajastatud | E/K | Tulemus |

6 | Rahastamise netosumma kokku | Jah, kuid sihtväärtust ei määratud | Jah, kuid sihtväärtust ei määratud | Ei kajastatud | E/K | Väljund |

63. Ex ante hindamises omistati ainult kahele näitajale (2 ja 3) sihtväärtus. Ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi 2009. ja 2010. aasta töökavades ei kehtestatud sihtarve, mis oleks tulnud vastaval ajavahemikul näitajate abil saavutada. Sihtväärtuste puudumisel on keeruline hinnata, kas programm edeneb plaanipäraselt.

64. Ehkki komisjon püüdis kehtestada mõõdetavate näitajate (sh väljundi-, mõju- ja tulemusnäitajate) tasakaalustatud kogumit, ei võetud ainsat tulemusnäitajat (nr 5) järgmistes aruannetes kasutusele ja komisjon loobus sellest. Ainus mõjunäitaja (nr 2) on küsitav (vt punktid 67 ja 68) ja kõik ülejäänud näitajad on väljundinäitajad. Seega on näitajad muutunud pigem tegevuse juhtimise vahenditeks kui programmi mõju ja edukuse mõõtmise indikaatoriteks. On keeruline leida õiget tasakaalu teabe ökonoomse kogumise ja tulemuslikkuse mõjusa järelevalve vahel. Ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi näitajate hindajad tegid ettepaneku kasutada tasakaalustatud näitajate kogumit, mis hõlmaks ka andmekogumise meetodeid ja tähtaegu [43].

65. Kui VKEde tagatissüsteemi programmi saavutustest soovitakse teha põhjendatud järeldusi, on esmatähtis, et finantsvahendajate esitatav järelevalvealane teave oleks usaldusväärne, st täpne ja täielik.

66. Kõik kontrollikoja külastatud finantsvahendajad olid kehtestanud korra, mille alusel koguda EIFile esitatava aruandluse jaoks vajalikke andmeid. Vahendajate aruandluskorra kvaliteeti kontrollitakse EIFi kohapealsete kontrollide käigus.

67. Loodud töökohtade arvu näitajaga seotud teabe kogumine põhjustab mõningatele finantsvahendajatele raskusi. Mõnes riigis saadakse vastav teave riigiasutustelt [44], mõni finantsvahendaja kogub andmeid valimipõhiselt [45], teeb eeldatavate väärtuste põhjal arvutusi [46] või ei ajakohasta tööhõivealaseid andmeid igal aastal, kuna see on liiga töömahukas [47]. Kuna tööhõivealaste andmete kvaliteet on riigiti erinev, tekib andmete koondamisel küsimus, kui usaldusväärne on loodud töökohtade arvu kajastav näitaja (nr 2).

68. Teine mainitud näitajaga seotud probleem on see, et väärtused põhinevad toetust saavates VKEdes töötavate inimeste arvul, mis ei vasta uusi rahalisi vahendeid saavate VKEde poolt loodud või säilitatud töökohtade arvule. Uute rahaliste vahendite saamine ei ole ainuke tegur, mis paneb VKEd töökohti säilitama või looma. Puudub analüüs selle kohta, kuidas tagatud laen töökohtade säilitamisele või loomisele kaasa aitas.

ARUANDLUSNÕUDED ON SELGED JA PÕHJENDATUD NING AINULT ÜKSIKUD FINANTSVAHENDAJAD PEAVAD NEID KOORMAVAKS

69. Finantsvahendajatele tuleks esitada selged aruandlusnõuded, et koguda andmeid VKEde tagatissüsteemi programmi järelevalveks ja aruandluseks. Näitajate jaoks vajaliku teabe kogumiseks kuluv aeg ja ressursid ei tohiks kaasa tuua liigse halduskoormuse.

70. Finantsvahendajatel on kohustus toetust saanud VKEde kohta erinevaid andmeid koguda ja EIFile järjepidevalt aru anda (vt III lisa). Aruandlusnõuded on loetletud EIFi ja finantsvahendaja vahel sõlmitud tagatislepingus. Nõutava andmete kogumise kohta on EIF finantsvahendajatele selged juhised koostanud [48]. Väite kinnituseks võib tuua tõsiasja, et ka 88% finantsvahendajatest on seisukohal, et EIFi antud tegevusjuhised on selged [49]. Lisaks leidis 98% finantsvahendajatest, et EIF on alati valmis jooksvate küsimuste kohta täiendavat teavet andma [50].

71. Kontrollikoja küsitluse tulemused näitavad ka seda, et ainult 20% konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammis ja/või ettevõtjate ja ettevõtluse mitmeaastases programmis osalevatest finantsvahendajatest peab aruandlusnõudeid põhjendamatuteks [51].

72. Juhtudel, kui andmete kogumine finantsvahendajate kaudu on väga keeruline (nt tööhõivealaste andmete puhul), oleksid muud teabekogumise meetodid võinud sobivamad olla. Nii ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi näitajate hindamise aruandes kui ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi vahehindamise aruandes tehti ettepanek kasutada hindamise käigus küsitlusuuringuid.

VKEde TAGATISSÜSTEEMI SAAVUTUSED

73. Käesolevas osas kirjeldatakse VKEde tagatissüsteemi väljundeid. Väljundite analüüsimisel võrreldakse neid süsteemile seatud eesmärkidega. Lisaks uuritakse VKEde tagatissüsteemi pakutavat Euroopa lisandväärtust, eriti aga seda, kas süsteemi eesmärgid saavutatakse paremini, kui seda rakendatakse liidu tasandil, mitte riiklikul või piirkondlikul tasandil.

VKEde TAGATISSÜSTEEMI VÄLJUNDID

74. Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi rahastamisvahendid peaksid "parandama [---] juurdepääsu rahalistele vahenditele, et toetada asutamisel olevaid ja arenevaid VKEsid ning investeerida uuendustegevusse [52]". Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi raames loodud VKEde tagatissüsteemil on järgmised täpsemad eesmärgid:

abistada 315750 VKEd [53];

tagada laene, millega rahastatakse VKEde uuenduslikke investeeringuid [54] või mis antakse VKEdele, kellel puudub piisav tagatis, ja seega

parandada rahastamise kättesaadavust, kui turg seda pakkuda ei suuda.

75. Järgnev analüüs põhineb kontrollikoja valitud laenude valimi uurimisel [55]. Selliste teadmistepõhiste tegevuste nagu tehnoloogiaarendus, uuendustegevus ja tehnosiire puhul kasutatakse teaduslike ja tehnoloogiliste tegevuste mõõtmiseks OECD Oslo käsiraamatut [56].

EESMÄRK ABISTADA 315750 VKEd ON SAAVUTATAV

76. Kõigi külastatud finantsvahendajate tegevus oli selgelt keskendunud VKEdele ja kõik olid loonud menetlused laenajate VKE-määratluse alla kuulumise väljaselgitamiseks.

77. Seoses eesmärgiga abistada kokku 315750 VKEd [57] tegid komisjon ja EIF suurematele finantsvahendajatele keskendumise näol edukaid jõupingutusi esialgsest viivitusest tulenenud tagajärgede ületamiseks (vt punkt 32). Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi jõustumisest möödunud kolme aasta vältel on EIF allkirjastanud 25 lepingut 21 finantsvahendajaga (vt tabel 2). 2009. aasta lõpus oli neist tagatislepingutest tuleneva tagatise ülemmäära [58] suuruseks 191,1 miljonit eurot, mis moodustab 37,5% VKEde tagatissüsteemi kogueelarvest. Finantsvahendajad olid andnud laene pea 59000 VKE-le, mis moodustab 19% abistatavate VKEde koguarvuks seatud eesmärgist. Võttes arvesse ka ettevõtjate ja ettevõtluse mitmeaastase programmi tulemused, ulatub allkirjastatud tagatislepingute [59] arv üle poole (57,4%) abistatavate VKEde eesmärgiks seatud arvust (vt joonis 3). Sellepärast on rakendamise edenemise põhjal alust oodata, et saavutatakse eesmärk abistada 315750 VKEd.

JOONIS 3

KONKURENTSIVÕIME JA UUENDUSTEGEVUSE RAAMPROGRAMMI RAAMES RAKENDATAVA VKEde TAGATISSÜSTEEMI VÄLJUNDID 2009. AASTA LÕPU SEISUGA

+++++ TIFF +++++

1 Kontrollikoja arvutus põhineb eeldusel, et ühe VKE kaasamise kulud on sama suured kui ettevõtjate ja ettevõtluse mitmeaastase programmi puhul (1055 eurot) ning et kõigi olemasolevate tagatislepingute peale kokku saavutatakse portfelli maksimumsumma.

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

TAGATISSÜSTEEM AITAB PIISAVA TAGATISETA VKEsid, UUENDUSLIKKE PROJEKTE ON VÄHE

78. VKEde tagatissüsteem on koostatud selleks, et parandada nende VKEde juurdepääsu laenukapitalile, kellel on küll elujõulised projektid, kuid kes kommertspankadelt laenu ei saa. Selline olukord võib tekkida, kui VKE-l ei ole piisavat tagatist kommertspanga esitatavate nõuete täitmiseks. VKE-le ei pruugita laenu anda ka juhul, kui kommertspangal ei ole lihtne (nt uuenduslike projektide puhul) hinnata äriidee elujõulisust. Mida uudsem on investeering, seda väiksem on tõenäosus, et laenu antakse.

79. Kontrollikoja küsimustikule antud vastuste põhjal keskendusid konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi finantsvahendajad eelkõige piisavat tagatist mitteomavatele VKEdele, järgmisena mikroettevõtjatele ning asutamisel olevatele ettevõtetele. Kõige vähem keskenduti uuenduslikele VKEdele. Kui väitega, et nende konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi poolt tagatud toode on suunatud piisava tagatiseta VKEdele, nõustus 90% vahendajatest, siis vaid umbes pool vahendajatest nõustus väitega, et nende konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi poolt tagatud toode on suunatud uuenduslikele VKEdele (vt joonis 4).

JOONIS 4

FINANTSVAHENDAJATE KÜSITLUS. VKEde TÜÜBID, KELLELE TAGATIS- JA LAENUTOOTED ON SUUNATUD

+++++ TIFF +++++

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammis osalevatel finantsvahendajatel paluti viie punkti süsteemis väljendada oma nõusolekut toodud väidetega. Joonisel esitatud protsent näitab nende vastajate osakaalu, kes olid väitega nõus või väga nõus. Igale küsimusele antud vastuste arv varieerus veidi; vastuse andsid 28–30 finantsvahendajat 31st konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammis osalevast või osaleda kavatsevast finantsvahendajast.

Allikas: finantsvahendajatele saadetud kontrollikoja küsimustik.

80. Laenude valimi analüüs näitab, et tagatist mitteomavad VKEd said süsteemist sagedamini kasu kui uuenduslikke investeeringuid tegevad VKEd. Valimi 181 laenust anti 77 laenu (43%) VKEdele, kes piisava tagatise puudumise tõttu kommertsturult laenu ei saanud. Vaid 22 laenu (12%) anti uuenduslikke aspekte sisaldavatele projektidele (vt tabel 5).

81. Kuigi uuenduslikud investeeringud olid harvad, sisaldas valim mõnda äärmiselt uuenduslikku investeeringut. Pooled uuenduslikest projektidest (22 projektist 11) hinnati uudseteks kas turu või maailma mastaabis. Nende projektide eesmärgiks oli luua uusi või oluliselt paremaid tooteid, tootmisprotsesse või tarnemeetodeid, mis olid vähemalt ettevõtja koduturu jaoks uudsed. Näide ühest sellisest investeeringust on toodud 5. selgituses. Ülejäänud uuenduslike investeeringute uudsus seondus vaid ettevõtja endaga ning sarnaseid investeeringuid olid teinud juba teised laenuvõtjaga otseselt konkureerivad firmad.

TABEL 5

LAENUANALÜÜSI TULEMUSED. LAENUDE ARV JA OSAKAAL VALIMIS

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

| Piisava tagatiseta VKEd [1005] | Piisava tagatisega VKEd | Tagatise puudumine tõestamata | Kokku |

Laenud uuenduslike investeeringute rahastamiseks | 7 | 12 | 3 | 22 |

4% | 7% | 2% | 12% |

Laenud märkimisväärsete uuenduslike elementideta investeeringute rahastamiseks | 70 | 69 | 20 | 159 |

39% | 38% | 11% | 88% |

Kokku | 77 | 81 | 23 | 181 |

43% | 45% | 13% | 100% |

82. 23 laenu puhul ei olnud võimalik märgitud piisava tagatise puudumisele hinnangut anda, kuna finantsvahendajatel puudus sellekohane teave.

FINANTSVAHENDAJATE EESMÄRK ON LAENUMAHTUDE SUURENDAMINE, KUID TÜHIMÕJULE OLEKS VÕINUD ROHKEM TÄHELEPANU PÖÖRATA

83. Tagatiskavadega kaasneb tühimõju, kui laenuvõtja oleks kommertspankadelt ka ilma avaliku sektori toetuseta laenu saanud. Taolistes olukordades oleksid positiivsed efektid, nagu töökohtade loomine ning majandus- või uuendustegevus, nagunii aset leidnud. Avaliku sektori vahenditest rahastatud tagatiskavad on kõige mõjusamad, kui rahastatud investeering oleks nende abita tegemata ning soovitud tulemused saavutamata jäänud.

84. Kindlustamaks, et VKEde tagatissüsteem annab VKEdele täiendava juurdepääsu rahastamisele, on komisjon välja töötanud rahastamise kättesaadavuse parandamise juhised. Juhiste eesmärk on tagada, et finantsvahendaja kasutaks portfelli tagatist alles siis, kui tegelik laenumaht ületab laenumahu, mille vahendaja oleks võinud saavutada ilma tagatiseta. Sellist täiendavuse põhimõtet on lihtne kasutada ja kerge tagatis lepingusse integreerida.

5. SELGITUS

NÄIDE UUENDUSLIKUST PROJEKTIST

Ettevõtjal puudus piisav tagatis tavapärase 40000 euro suuruse kommertslaenu võtmiseks. Küll aga oli ta varem teadusalal töötades omandanud olulisi teadmisi äädika tootmise alal. Sellepärast kasutas ta tagatud laenu kõrgekvaliteedilist äädikat tootva ettevõtte loomiseks. Tootmisprotsessis kasutati spetsiaalselt kasvatatud ning fermentatsiooniprotsessi stabiilsemaks muutvaid baktereid. Sel viisil toodetud äädikal oli kaks tarbijate poolt hinnatud omadust: parem maitse ja kõrgem suhkrusisaldus. Ettevõte tegutses piirkondlikul turul ning seal ei olnud teisi sama tootmisprotsessi kasutavaid konkurente.

85. Täiendavus ei tähenda aga, et täiendav maht finantsvahendaja tasandil oleks täiendav ka rahvamajanduse tasandil. VKEde tagatissüsteemi kontekstis mõistetakse tühimõju all olukorda, kui tagatakse laene piisava tagatisega VKEdele ning uuenduslikku elementi mittesisaldavate investeeringute tegemiseks. Kui abi antakse aga laenuportfelli alusel, on teatav tühimõju vältimatu. Laenuanalüüs näitas, et enam kui kolmandiku valimi laenude puhul esines tühimõju (38%, 181 laenust 69, vt tabel 5). Kui muud tingimused oleksid olnud võrdsed, oleksid need laenajad saanud kommertsturult laenu ka ilma VKE tagatiseta. Vahehindaja poolt ettevõtjate ja ettevõtluse mitmeaastase programmi kohta koostatud uuring näitas sarnast tühimõju taset [60].

SPETSIIFILISED LAENUTINGIMUSED

86. Iga EIFi ja finantsvahendaja vahel sõlmitud tagatisleping sisaldab standardset punkti, kus loetletakse tagatist mitteomavatele või uuenduslikke investeeringuid tegevatele VKEdele rahastamise kättesaadavuse parandamise põhimõtted (vt punkt 54). Alati ei ole selgelt märgitud, millist lähenemist finantsvahendaja plaanib kasutada. Mõned finantsvahendajad kasutasid sellistes VKEdes huvi äratamiseks spetsiaalseid laenutingimusi, viies tühimõju sellisel moel miinimumini (vt 6. selgitus).

6. SELGITUS

UUENDUSLIKE VÕI PIISAVA TAGATISETA VKEDE HUVI ÄRATAMISEKS MÕELDUD LAENUTINGIMUSED

Tagatud laene võib anda vaid asutamisel olevatele ja äsja tegutsemist alustanud VKEdele.

Maksimaalne laenusumma on piiratud.

VKEdele antakse mitterahalisi eeliseid [61], mis ei muuda tagatud laene tagamata laenudest soodsamaks.

Kõrgemad tagatismäärad uuenduslikele või teatud uuendusi sisaldavatele investeeringutele.

87. Kui kolm esimest tingimust annavad automaatselt eelise laenajatele, kellel puudub piisav tagatis, siis viimane tingimus suurendab tõenäoliselt uuenduslike VKEde huvi. Uuenduslikele VKEdele mõeldud laenutingimuste suhteliselt vähene esindatus võib olla ka põhjus, mis seletab uuenduslike investeeringute väikest arvu valimis (vt tabel 5).

EUROOPA LISANDVÄÄRTUS

88. Tulenevalt sellest, et kõigis konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi valdkondades on vastutus jagatud liikmesriikide ja liidu vahel [62], peab VKEde tagatissüsteem järgima ka aluslepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtet. ELi meetmeid, mis ei kuulu liidu ainupädevusse, nagu ka VKEde tagatissüsteem, võetakse vaid siis, kui liikmesriigid ei suuda riigi, piirkonna või kohalikul tasandil piisavalt saavutada kavandatava meetme eesmärke ning kavandatud meetme ulatuse või toime tõttu saab neid paremini saavutada liidu tasandil.

89. Subsidiaarsuse põhimõtet rõhutatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi otsusele eelnevas põhjenduses [63], konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi ettepanekus [64] ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi mõjuhinnangus [65]. Üldiselt võib komisjoni rahastamisvahendite ELi mõõdet pooldavad argumendid jagada kahe pealkirja alla:

rakendamise järjepidevuse tagamine;

konkurentsi ja uuendustegevuse ülemaailmne olemus.

FINANTSVAHENDAJAD VÕIVAD VKEde TAGATISSÜSTEEMIST OLULIST MITTERAHALIST TULU SAADA, KUID RAKENDAMISE JÄRJEPIDEVUSE TAGAMISEKS AKTIIVSEID JÕUPINGUTUSI EI TEHTA

90. Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi ettevalmistavates dokumentides väitis komisjon, et Euroopa mõõde tagab rahastamisvahendite (k.a VKEde tagatissüsteemi) rakendamise hea tava levimise ning kuigi sarnased meetmed mõnes liikmesriigis eksisteerivad, aitab liidu sekkumine kaasa rakendamise järjepidevusele.

91. Leiti mitmeid juhtumeid, kus ELi rahastamine oli määrava tähtsusega mitte ainult krediidikahjumite osalisel katmisel, vaid ka sellepärast, et see võimaldas finantsvahendajal midagi uut proovida. Kahel juhul aitas VKEde tagatissüsteem finantsvahendajal välja töötada tema jaoks uusi tagatis- ja laenutooteid. Üks neist pidi mitu korda proovima, enne kui vahendeid edasi laenavad partnerpangad ning kliendid toote omaks võtsid. Võib arvata, et toodet poleks välja töötatud, kui EIF ja komisjon ei oleks vahendajaga selles küsimuses korduvalt koostööd teinud. Lisaks võib koostöö ELi institutsioonidega aidata väiksematel erasektori finantsvahendajatel partnerpankade ja/või klientide tunnustust võita.

92. Eelkirjeldatut kinnitavad finantsvahendajatele saadetud küsimustiku tulemused. Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi 31 vahendajast [66] oli kuus välja töötanud uue laenu- või tagatistoote ning 31 vahendajast 16 oli olemasolevaid tooteid konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammis osalemiseks oluliselt muutnud.

93. VKEde tagatissüsteem suurendas finantsvahendajate seas ELi abi nähtavust. Auditikülaskäigud näitasid, et VKEde ELi tagatiste alane teadlikkus ei olnud väga kõrge. Sellegipoolest ei olnud näha, et oleks võetud aktiivseid samme finantsvahendajate töötavade ühtlustamiseks. EIF lihtsalt kogub teavet finantsvahendajate kasutatavate töömeetodite kohta, kuid ei sea neid kahtluse alla. Punktis 86 toodud laenutingimuste näitel on näha, et EIFi aktiivsema lähenemisviisi korral oleks uuenduslike projektide või piisava tagatiseta VKEdel rohkem võimalusi tagatissüsteemi kasutada.

VKEde TAGATISSÜSTEEM TÕSTAB ÜKSIKUTE ETTEVÕTETE KONKURENTSIVÕIMET; SEE EI TÄHENDA AGA EUROOPA LISANDVÄÄRTUSE LOOMIST

94. Euroopa lisandväärtuse aspekt on otseselt seotud konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi ühe üldeesmärgiga: "tõsta ettevõtjate, eelkõige VKEde konkurentsivõimet" [67]. Ettevalmistavates dokumentides väitis komisjon, et Euroopa ettevõtted on üha enam silmitsi ülemaailmse konkurentsiga ja et innovatsioon on ülemaailmne nähtus, mis ei ole suletud keskkonnas edukas ega jätkusuutlik.

95. Laenuanalüüs näitas, et VKEde tagatissüsteem aitab tõepoolest üksikute ettevõtete konkurentsivõimet tõsta. Leiti, et 181 laenust 74 (41%) kasutati otseselt ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks [68]. VKEde tagatissüsteem annab palju teisi konkurentsivõimelisema keskkonna loomiseks väärtuslikke tulemusi. Süsteem võimaldab – eriti teenindussektoris – tegutsemist alustada väikestel asutamisel olevatel ettevõtetel. Valimi 181 laenust kasutati 26 laenu (14%) uute ettevõtete loomiseks ja 15 laenu (8%) ettevõtte asutamisjärgse laienemise rahastamiseks [69]. See aitab kaasa ettevõtlusmaastiku säilitamisele, võimaldades inimestel alustada ettevõtlusega tegelemist juba olemasoleva VKE ostmise kaudu (47 laenu, 26%).

96. Loetletud tulemuste Euroopa lisandväärtus pole siiski veenev, kuna samu tulemusi saab saavutada ka riiklike eelarvevahendite abil. Näiteks esitab komisjon [70] kolm võimalust, kuidas ELi poliitika konkurentsivõimet ELi tasandil mõjutada võib [71]. ELi poliitika võib:

mõjutada ELi ettevõtjate konkurentsipositsiooni võrreldes nende liiduväliste rivaalidega;

stimuleerida piiriüleseid investeerimisvooge, k.a majandustegevuse ümberpaigutamist; või

olla vajalik Euroopa turgudel aset leidvate turuprotsesside soovimatute tagajärgede kõrvaldamiseks.

97. Auditi tegemise ajal ühtegi neist efektidest ei täheldatud. Laenuanalüüs kinnitas, et enamik VKEdest tegutses kohalikul, piirkondlikul või kogu asukohariigi turul. 181 laenust 19 (10%) oli antud mõningase piiriülese tegevusega VKEdele ja 13 laenu (7%) kasutati olulist piiriülest komponenti sisaldavateks investeeringuteks [72]. Valimis olnud ettevõtjate tegevusvaldkondi arvestades pole piiriüleste tegevuste vähesus üllatav (ülevaade on esitatud joonisel 5): 17 restorani, kaheksa taksojuhti, 41 väikest jaekauplust (pagariäri, lihunik, lehekiosk supermarket) ja 17 käsitöölist (puusepp, elektrik, kiviraidur, katusepanija). Näiteks toodud laenuvõtjate tegevusalade kohalikku iseloomu arvestades ei ole ELi sekkumise vajadus küllaldaselt tõendatud.

98. Üksikute tagatislepingute ulatus riigipiiride raamest tõepoolest ei välju. Liikmesriikide laenuturgude olulistest erinevustest [73] tulenevalt toimib VKEde tagatissüsteem tegelikult nagu erinevate riikide süsteemide kogu. Erinevused on tingitud nii kultuurilistest kui ka õiguslikest piirangutest ning on nii olulised, et laenuturge võib vaadelda kui puhtalt riikliku iseloomuga turge.

JOONIS 5

LAENUANALÜÜS. ETTEVÕTETE TÜÜBID

+++++ TIFF +++++

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

JÄRELDUSED JA SOOVITUSED

VKEde TAGATISSÜSTEEMI ÜLESEHITUS

99. Kuigi konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi VKEde tagatissüsteemi ettevalmistavates dokumentides ei esitatud selget sekkumisloogikat, võib konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi otsuse erinevates dokumentides siiski leida kaudse sekkumisloogika. Sekkumist ettevalmistavates dokumentides ei ole aga esitatud lahendatava probleemi, oodatavate tulemuste ning mõju vahelist kontseptuaalsest seost. Kuigi eesmärgid on võrreldes ettevõtjate ja ettevõtluse mitmeaastase programmiga täpsemad, on nad täpsed, mõõdetavad, saavutatavad ja ajaliselt piiritletud vaid kavandatud väljundite suhtes.

1. SOOVITUS

Tulevased VKEde toetusprogrammid peaksid põhinema selgel sekkumisloogikal, mis seostaks omavahel sisendid ja oodatud väljundid ning tulemused ja mõjud.

JUHTIMISSTRUKTUURI LOOMINE

100. VKEde tagatissüsteemi juhtimiseks loodud raamistik oli üldiselt asjakohane. Ettevõtjate ja ettevõtluse mitmeaastase programmi teenustasude struktuuriga võrreldes olid parandusena lisatud tulemuspõhised tasud. Süsteemi kavandamisel tekkinud viivituste tõttu viibis esimesel aastal eelarve õigeaegne eraldamine, mis tähendas mõne finantsvahendaja puhul toetuse katkemist.

2. SOOVITUS

Edaspidiste toetuskavade kavandamisel soovitab kontrollikoda lõpetada õigusliku aluse ja halduslepingute ettevalmistamine aegsasti enne programmitöö perioodi algust. Nii jääb küllalt aega sobivate finantsvahendajate valikuks ning lepingute üle peetavate läbirääkimiste lõpetamiseks enne programmitöö perioodi tegelikku algust, mistõttu langeb tulevikus ära ka vajadus igasuguse tagasiulatuvuse klausli järgi.

FINANTSVAHENDAJATE VALIK

101. Komisjon on koostanud asjakohased menetlused finantsvahendajate valikuks. Erinevate võimalike finantsvahendajate taotluste hindamiseks ei koostatud aga hindamisstandardeid ega seatud valikukriteeriumide miinimumnõudeid. Puudusi leiti finantsvahendajatega sõlmitud tagatislepingute parameetrite dokumenteerimisel.

3. SOOVITUS

Valiku läbipaistvuse parandamiseks peaks kõigis järgnevates programmides võimalike finantsvahendajate taotluste avalduste hindamiseks kasutama punktisüsteemi. Finantsvahendajate valimiseks peaks määratlema miinimumnõuded. Tagatislepingute parameetrid peaksid olema täpsemalt dokumenteeritud.

TULEMUSLIKKUSE JÄRELEVALVE JA ARUANDLUS

102. VKEde tagatissüsteemi rakendamise aruandluseks olid kehtestatud küllaldased väljundinäitajad. Loodud töökohtade arvu kui ainsa mõjunäitaja kohta on raske teavet koguda ning erinevatest arvutusmeetoditest tulenevalt pole andmed riikide vahel võrreldavad. Aruandlusele seatud nõuded on selged ja enamik VKEde tagatissüsteemis osalevatest finantsvahendajatest ei pea neid koormavaks.

4. SOOVITUS

VKEde tagatissüsteemi saavutuste järelevalveks ja nende põhjal järelduste tegemiseks peaks komisjon kaaluma täiendavate või paremate tulemusnäitajate kehtestamist.

VKEde TAGATISSÜSTEEMI SAAVUTUSED

103. Süsteemi ainuke kvantifitseeritud eesmärk – abistada 315750 VKEd – tõenäoliselt saavutatakse. Kontrollikoja laenude valimi analüüs näitas, et vähem kui pool laenudest (43%) anti tagatist mitteomavatele VKEdele ning vaid 12% laenusaajatest kasutas seda uuenduslikeks investeeringuteks. Laenuanalüüs näitas ka 38% suurust tühimõju, mis näitab laenude osakaalu, mis anti piisavat tagatist omavatele VKEdele ning mitteuuenduslike investeeringute tegemiseks.

5. SOOVITUS

Komisjon peaks tulevikus määratlema täpsemad sihtnäitajad, mis rahastamisvahendi eesmärke paremini peegeldaksid. Nende sihtnäitajate saavutamise jälgimine kogu rahastamisvahendi rakendusperioodi vältel aitaks vajaduse korral parandusmeetmeid võtta. Samuti peaks kaaluma asjakohaseid meetmeid tühimõju minimeerimiseks, võttes muu hulgas eeskuju parimast tavast, mida mõningad finants vahendajad juba järgivad.

104. VKEde tagatissüsteem võimaldas osal finantsvahendajatel välja töötada ja pakkuda spetsiaalseid tagatis- ning laenutooteid, ent heade tavade kogumiseks ega jagamiseks aktiivseid jõupingutusi ei tehtud. VKEde tagatissüsteemi Euroopa lisandväärtus pole tõestatud, kuna samu tulemusi oleks võinud saavutada ka riiklike rahastamiskavadega. Olulisi piiriüleseid investeeringuid või tagajärgi VKEde tagatissüsteemi laenude puhul ei täheldatud.

6. SOOVITUS

Nii nagu kontrollikoda ka varem on rõhutanud, peavad ELi eelarvest tehtud kulutused pakkuma ELile ja tema kodanikele sellist selget ja nähtavat kasu, mida ei ole võimalik saada vaid riiklikul ja piirkondlikul tasandil tehtud kulutustega [74]. Eelarvepädevad institutsioonid ja komisjon peaks seetõttu kaaluma, kuidas ELi lisandväärtust mis tahes uue VKEde tagatissüsteemile järgneva rahastamisvahendi puhul maksimeerida saaks.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Igors LUDBORŽS, võttis käesoleva aruande vastu 22. märtsi 2011. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

+++++ TIFF +++++

Vítor Manuel da Silva Caldeira

president

[1] "Giving SMEs the credit they need", The Magazine of Enterprise Policy, Euroopa Komisjon, 12.2.2009.

[2] KOM(2005) 551 (lõplik), 10.11.2005.

[3] Euroopa VKEde vaatluskeskus, analüütiline aruanne, november 2006 – jaanuar 2007, Eurobaromeetri kiiruuring.

[4] KOM(2005) 24 (lõplik), 2.2.2005.

[5] Lissabonis 23.– 24. märtsil 2000 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldused.

[6] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsus nr 1639/2006/EÜ, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013) (ELT L 310, 9.11.2006, lk 15).

[7] Nõukogu 20. detsembri 2000. aasta otsus 2000/819/EÜ ettevõtjaid ja ettevõtlust, eelkõige väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid) käsitleva mitmeaastase programmi kohta (2001–2005) (EÜT L 333, 29.12.2000, lk 84).

[1001] VKEde tagatissüsteemi kavandatud eelarve konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi alguses. Eelarveassigneeringud jaotatakse eri tüüpi rahastamisvahendite vahel igal aastal.

[8] EIF on Euroopa Liidu asutus, mis on spetsialiseerunud VKEdele laenutagamisvahendite ja riskikapitali eraldamisele.

[9] Euroopa Ühenduse ja EIFi vahel 20.9.2007 sõlmitud usaldus- ja haldusleping, mis käsitleb konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi (2007–2013) raamesse kuuluvat VKEde tagatissüsteemi.

[10] Kaastagatis annab laenuandjale lisaks põhitagatisele lisatagatise, vastutagatisega tagatakse aga osa esimesest tagatisest.

[11] EIFi ja finantsvahendaja vahel eraldi sõlmitud tagatisleping, mis käsitleb vastava lepingu põhjal läbiviidavaid tegevusi.

[12] Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

[13] Külastati finantsvahendajaid Belgias, Prantsusmaal, Ungaris, Sloveenias, Itaalias, Hispaanias ja Saksamaal.

[14] Finantsvahendajate juures kontrolliti dokumente, mis käsitlesid laenu taotlemist ja heakskiitmist, laenusaaja krediidiriski hindamist ja laenu otstarvet.

[15] Küsimustikus paluti finantsvahendajatel vastata 48 küsimusele sellistel teemadel nagu: i) VKEde tagatissüsteemi taotlusprotsess; ii) EIFi-poolne haldamine tagatise kehtivusaja jooksul; iii) toode, millele tagatis anti; iv) finantskriisi mõju toodetele. Lisaks paluti vahendajatel, kes osalesid ettevõtjate ja ettevõtluse mitmeaastases programmis, kuid mitte konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammis, oma otsust põhjendada.

[16] Küsimuste koostamisel võeti arvesse nii EIFi kui komisjoni kommentaare. Küsimustikule vastamise määr oli 82% (51 finantsvahendajast 42).

[17] Komisjoni talituste töödokument, lisa dokumendile: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013), SEK(2005) 433, 6.4.2005.

[18] Vahehindamises soovitati esitada iga meetme puhul selge sekkumisloogika, et parandada programmi üldist sidusust ja näidata selle mõju. Euroopa Komisjon, ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi vahehindamine, 2009.

[19] Vt näiteks North, Baldock, Ekanem, Whittam ja Wyper: "Access to Bank Finance for Scottish SMEs", 2008.

[20] KOM(2002) 276 (lõplik), 5.6.2002.

[21] Mõjuhindamises nimetatakse väljundeid, nagu laenude või VKEde arv, mõjuks. Tegelik mõju on aga väiksem kui väljundid, sest osa VKEdest oleks laenu saanud ka ilma tagatiseta.

[22] Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, artikli 27 lõige 3 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

[23] Määratlus pärineb Euroopa Komisjoni mõju hindamise suunistest, SEK(2005) 791, 15.6.2005.

[24] Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi otsus, artikkel 2.

[25] Esmased eesmärgid seonduvad sekkumise tulemusega selle vahetu sihtrühma jaoks; neis võetakse arvesse kavandatud valdkonda ja kaalumisel oleva sekkumismeetme erijooni. VKEde tagatissüsteemi puhul on esmaseks eesmärgiks asjakohane ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi eesmärk.

[26] Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi otsus, artikkel 10.

[27] Valimis leitud uuenduste näiteks võib tuua investeeringu ühe laohoone uude pakke- ja sorteerimistehnoloogiasse või uue lisafunktsioonidega ahju ühes pagariäris.

[28] Kooskõlas komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, artikli 43 lõikega 4 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1).

[29] VKEde tagatissüsteemi puhul: usaldus- ja haldusleping ning sellega seotud tegevussuunised (nt rahastamise kättesaadavuse parandamise juhised: "Guidance on Enhanced Access to Finance").

[30] Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi raames sõlmiti esimene EIFi ja finantsvahendaja vaheline tagatisleping 2. septembril 2008.

[31] Üheksa külastatud finantsvahendaja andmetele toetudes kulus konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi raames edukaks osutunud taotluse käsitlemiseks keskmiselt 323 päeva.

[32] Kõigile konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi raames taotluse esitanud finantsvahendajatele saadetud küsimustiku (küsimus nr 6) põhjal.

[33] Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi raames sõlmiti esimesed tagatislepingud septembris 2008.

[34] Kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikliga 53.

[35] Usaldus- ja haldusleping, lisad 1A–1D.

[36] Usaldus- ja halduslepingu artikli 3 lõige 1.

[37] Usaldus- ja haldusleping sisaldab nelja laenutagamispõhimõtet, mis on seotud tagatissüsteemi nelja osaga. Põhimõtetes esitatakse üksikasjalikult tagatissüsteemi vastava osa eesmärk, finantsvahendajate valimise kord, abikõlblikkuskriteeriumid, töömeetodid seoses rahastamisele juurdepääsu parandamisega, aruandlus, järelevalve ja auditeerimine, teavitustegevus ja nähtavus.

[38] Laenude ja mikrokrediidi osale vastavad kriteeriumid. Omakapitali ja väärtpaberistamise osadega seotud valikukriteeriume ei analüüsitud, kuna neid osi ei olnud enne 31. detsembrit 2009 kasutatud.

[39] Guidance on Enhanced Access to Finance (rahastamise kättesaadavuse parandamise juhised), 25. oktoober 2007.

[40] Kokkulepitud piirmäär, mis on EIFi kohustusele tagatislepinguga määratud. Tagatislepingust tuleneva EIFi kohustuse summa (tagatise maksimumsumma) saadakse, korrutades tegeliku portfellimahu tagatise määra ja tagatise ülemmääraga. Näiteks: portfellimaht = 1000; tagatise määr = 50%; tagatise ülemmäär = 10%. EIFi kohustuse suurim võimalik summa (tagatise maksimumsumma) = 1000 x 50% x 10% = 50.

[41] Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi otsus, artikkel 19.

[42] Ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi näitajate hindamine, veebruar 2010.

[1002] Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013), lisa, SEK(2005) 433.

[1003] Üks loodud või säilitatud töökoht iga uusi rahalisi vahendeid saava VKE kohta. Komisjon leiab, et kuna majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva algatuse andmete kohaselt lõid toetust saanud VKEd keskmiselt 1,2 töökohta, tuleks kasutada konservatiivsemat suhtarvu, mis kajastaks asjaolu, et mikrokrediidi tagatis vastab enam kui 20 protsendile kõigist VKEde tagatissüsteemiga hõlmatud ettevõtetest. Seega võib eeldada, et mainitud ettevõtted loovad vähem töökohti, mis alandab üldist keskmist näitajat.

[1004] Teave leidub ainult EIFi kvartaliaruannetes.

[43] Tulemuste ja mõju mõõtmiseks pakuti välja mitu näitajat, näiteks abisaajate tulemuslikkuse edendamine (müügi kasv, loodud/säilitatud töökohtade arv, uute toodete või teenuste arendamine) või rahastatud VKEde kogu- või keskmise käibe suurenemine.

[44] Näiteks üks Sloveenia finantsvahendaja sai tööhõivealased andmed riiklikult sotsiaalkindlustusametilt.

[45] Üks Hispaania finantsvahendaja kogub teavet igal aastal piirkondlikelt tagatisasutustelt valimipõhiselt.

[46] Üks teine Hispaania finantsvahendaja võrdleb tööhõive muutuse arvutamiseks laenutaotluse esitamise ajal kehtinud prognoose tegeliku tööhõivemääraga arvutuse tegemise ajal.

[47] Näiteks üks Itaalia vahendaja kogub tööhõivealaseid andmeid ainult esialgses tagatise taotlemise etapis ning ei ajakohasta neid hiljem.

[48] "Manual for compiling reports under the SME guarantee facility 2007–2013 (CIP)" – EIF.

[49] Küsimustiku põhjal (küsimus nr 14) vastas 41-st küsimusele vastanud finantsvahendajast 36 jaatavalt küsimusele, kas EIFi antud tegevusjuhised on selged.

[50] Küsimustiku põhjal (küsimus nr 15) vastas 41-st küsimusele vastanud finantsvahendajast 40 jaatavalt küsimusele, kas EIF on tagatise kehtivusaja jooksul alati valmis selgitusi andma.

[51] Küsimustiku põhjal (küsimus nr 16) vastas 42-st küsimusele vastanud finantsvahendajast kaheksa eitavalt küsimusele, kas aruandlusnõuded on põhjendatud.

[52] Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi otsuse artikkel 10.

[53] Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013), lisa, SEK(2005) 433.

[54] Kehtib vaid laenude osa kohta. Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi otsuse artikli 19 lõike 2 kohaselt on see "investeerimine teatud teadmistepõhistesse tegevustesse, nagu tehnoloogiaarendus, uuendustegevus ja tehnosiire".

[55] Külastatud üheksa finantsvahendaja põhjal koostati 181 laenust koosnev valim. Igalt finantsvahendajalt valitud laenude arv peegeldas vahendaja garantiide mahtu ning jäi vahemikku 10 kuni 45.

[56] OSLO käsiraamat, Soovitatud juhised tehnoloogilise uuendustegevuse andmete kogumiseks ja tõlgendamiseks, OECD, 1997; sellele viidatakse ka konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi otsusele eelnevas põhjenduses 8 ning Euroopa Komisjoni 2009. aasta mõjuhindamissuunistes, SEK(2009) 92.

[57] Sätestatud konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi mõjuhindamises, SEK(2005) 433.

[58] Tagatise ülemmäär on ELi eelarvele tekkida võiv maksimaalne kulu, mis realiseerub ainult juhul, kui finantsvahendaja saavutab laenuportfelli maksimaalse mahu ning materialiseeruvad portfelli oodatud laenukahjumid.

[59] Näiteks ettevõtjate ja ettevõtluse mitmeaastase programmi puhul oli 45 finantsvahendajast vaid kahe portfelli maht väiksem kui 90% maksimumsummast.

[1005] Juhtudel, kui finantsvahendaja oli määratlenud piisava tagatise taseme või kui seda oli võimalik kaudselt määrata, kasutati vastavat taset tagatise "piisavuse" hindamiseks. Ülejäänud juhtudel hinnati VKE tagatis piisavaks, kui laenusumma ei ületanud 70% realiseeritava vara väärtusest. Antud kategoorias hinnati ka teisi VKE riskiprofiili tõstvaid asjaolusid (nt töötutele antud laene) ning selle tulemusel hinnati need VKEd "piisava tagatiseta VKEdeks".

[60] "Uuringu tulemused näitavad, et kaks kolmandikku ettevõtetest ei oleks projekti ilma tagatud laenu saamata teostanud või oleksid seda teinud väiksemas mahus. Vaid kolmandik uuritud ettevõtetest vastas, et nad oleksid ettevõtte loonud või projekti teostanud ka ilma tagatud laenuta."

[61] Nt madalamad nõuded tagatistele, kiiremad krediidiotsused ja fikseeritud intressimäärad.

[62] Komisjon tuletas konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi õigusliku aluse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 172, artikli 173 lõikest 3 ja artikli 192 lõikest 1 (Lissaboni lepingu järgne konsolideeritud versioon).

[63] Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi otsuse põhjendus 62.

[64] KOM(2005) 121 (lõplik), 6.4.2005.

[65] SEK(2005) 433, 6.4.2005.

[66] Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammis osalevad või osalemist kavandavad finantsvahendajad.

[67] Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi otsuse artikkel 2.

[68] Ettevõtete konkurentsivõimet hinnati suurenenuks, kui äriplaan sisaldas teavet selle kohta, et investeering kas:

- suurendaks ettevõtte toodete või teenuste tootmisvõimust või suurendaks ettevõtte tõhusust;

- suurendaks turuosa;

- suurendaks eksporti;

- parandaks töötajate sooritust/koolitust;

- tooks kaasa infotehnoloogia tootlikuma kasutamise; või

- parandaks toodete ja teenuste turundamist. Asutamisel olevaid ettevõtteid kui alati ettevõtlusmaastikku rikastavaid käsitleti eraldi.

[69] Asutamisjärgne laienemine tähendab ettevõtja laienemist kolme aasta jooksul alates ettevõtte asutamisest.

[70] Komisjoni talituste töödokument "Mõjuhinnang: järgmised sammud – konkurentsivõime ja säästva arengu toetuseks", SEK(2004) 1377.

[71] Mainitud ka dokumendis SEK(2005) 791.

[72] Piiriülest komponenti peeti oluliseks, kui investeeringu eesmärk oli tootmise suurendamine välismaal või välispartneritega (nt tarnijatega) uute ärisidemete loomine.

[73] Erinevusi on täheldanud näiteks ka Euroopa Keskpank: "Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rahastamine eurotsoonis", EKP kuubülletään, august 2007, lk 77.

[74] Euroopa Kontrollikoja vastus komisjoni teatisele "Muutuv Euroopa vajab eelarvereformi" (punktid 7–9) ja arvamus nr 1/2010: "Euroopa Liidu finantsjuhtimise edendamine: riskid ja väljakutsed" (punktid 18 ja 19).

--------------------------------------------------

I LISA

ÜLEVAADE KONKURENTSIVÕIME JA UUENDUSTEGEVUSE RAAMPROGRAMMI ÜLESEHITUSEST KUNI VKEDE TAGATISSÜSTEEMINI

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

II LISA

KOMISJONI- JA EIFI-POOLNE JÄRELEVALVE

1. Komisjoni vastutusalas on:

Järelevalve EIFi tegevuse üle, et hinnata VKEde tagatissüsteemi juhtimist. Selle käigus vaadatakse läbi:

EIFi kontrollid seoses laenude portfelli lisamisega;

tagatiste sissenõuded;

EIFi poolt finantsvahendajate juurde tehtud kontrollkäikude leiud.

Järelevalve finantsvahendajate ja VKEde tegevuse üle, sealhulgas:

finantsvahendajate külastamine. Külastuste käigus vaadatakse üle garantiikirja ning usaldus- ja halduslepingu järgimise tagamiseks kasutatavad süsteemid, tagatissüsteemi rakendamine finantsvahendaja poolt ja finantsvahendaja poolt tagatissüsteemi rakendamiseks kasutatavad süsteemid ning kontrollitakse VKEde laenude ja tagatiste (tehingute) valimi nõuetele vastavust;

VKEde külastamine;

VKEde tööhõivealane küsitlusuuring, mille eesmärk on kontrollida usaldus- ja halduslepingu nõuete täitmist.

Muud järelevalvealased ülesanded, nagu EIFile kord kvartalis makstava tasu kontrollimine.

2. EIFi kontrollid keskenduvad üldjuhul järgmisele:

Finantsvahendajatelt saadud teabe kontrollimine tõenäosustestide abil.

Finantsvahendajate kohapealsete külastuste käigus vaadatakse üle:

aruandlusprotsessi kvaliteet;

tagatiste maksmise ja tagasinõudmise protsess;

laenu portfelli lisamise kriteeriumide kontrollimine.

Finantsvahendaja maksetaotluse läbivaatamine, mille käigus tehakse finantsvahendaja kvartaliaruannetes esitatud andmete ja maksetaotluses sisalduva teabe ristkontroll. Valimi põhjal tehakse täiendavaid substantiivseid kontrolle, kasutades finantsvahendajate esitatud tõendavaid dokumente, et tagada tagasimaksmata laene puudutavate andmete õigsus.

--------------------------------------------------

III LISA

FINANTSVAHENDAJATE POOLT EIFILE ESITATAV ARUANDLUS

Finantsvahendajate poolt EIFile esitatavad aruanded [1] on järgmise ülesehitusega:

A osa käsitleb uusi tehinguid (kvartaliaruanded):

laenusaajad – maksukood, nimi, aadress, postiindeks, asukoht, piirkond, riik, asutamise andmed, majandussektor, õiguslik vorm, töötajate arv hetke seisuga, märkused;

laenud – maksukood, laenu viitenumber, valuuta, laenu eesmärk, investeeringu summa, materiaalne põhivara, immateriaalne põhivara, käibekapital, laenu summa, laenu tagasimakseperiood, tähtaja pikendusperiood, laenulepingu kuupäev, laenu esimese väljamakse kuupäev, märkused.

B osa käsitleb lisatud andmete nimekirja (kvartaliaruanded):

maksukood, laenu viitenumber, valuuta, tagasimakstud laenuosa kogusumma, tagasimaksmata laenuosa lõppsumma, väljamakseperioodi lõpukuupäev.

C osa käsitleb tagatiste sissenõudeid (kvartaliaruanded):

maksukood, laenu viitenumber, kohustuse tekkimise kuupäev, valuuta, tagasimaksmata laenuosa suurus, tagasinõutav summa, kogunenud intressid, laenukahjum.

D osa käsitleb tagasimakstud laene (kvartaliaruanded):

maksukood, laenu viitenumber, tagasimaksmise kuupäev.

E osa käsitleb tühistatud laene (kvartaliaruanded):

maksukood, laenu viitenumber, tühistamise liik.

F osa käsitleb muudatusi (kvartaliaruanded).

G osa käsitleb tööhõivearuannet (aastaaruanded).

[1] Kokkuvõte põhineb EIFi dokumendil "Manual for compiling reports under the SMEG Facility 2007–2013" (perioodi 2007–2013 VKEde tagatissüsteemi aruannete koostamise käsiraamat).

--------------------------------------------------