SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Vaesuses elavate inimeste arv on arenguriikides jätkuvalt suur probleem. Saavutatud on küll märkimisväärset edu, kuid enamik arenguriike ei tee aastatuhande arengueesmärkide täitmisel edusamme ega suuda edukalt alust panna säästvale arengule selle kõigis tähendustes, majanduslikus, sotsiaalses ja keskkondlikus, millest viimane hõlmab kliimamuutuste mõju vähendamist ja nendega kohanemist.

Olukorda raskendavad jätkuvalt esile kerkivad üleilmsed probleemid ja arenguriike tugevalt mõjutanud hiljutised kriisid, mistõttu on muu hulgas tekkinud sotsiaalne ja majanduslik ebastabiilsus, suurem ränne, toiduga kindlustamatus ja suurem vastuvõtlikkus välismõjule. On üha ilmsem, et kliimamuutused ja elanikkonna kiire kasv ohustavad järjest enam jätkusuutlikuks sotsiaal-majanduslikuks kasvuks olulisi keskkonnaressursse ja loodusvarasid. See võib paljude arenguriikide niigi ebakindlat olukorda veelgi raskendada ja ähvardab saavutatud edu nullida.

EL pühendub jätkuvalt arenguriikide aitamisele, et vaesust vähendada ja lõpuks see kaotada. Selle eesmärgi saavutamiseks loodi ajavahemikuks 2007–2013 arengukoostöö rahastamisvahendi määrus, mille esmatähtis põhieesmärk on kaotada vaesus partnerriikides ja -piirkondades. Arengukoostöö rahastamisvahend koosneb kolmest programmikategooriast: i) kahepoolsed ja piirkondlikud geograafilised programmid, mis hõlmavad koostööd Aasia, Ladina-Ameerika, Kesk-Aasia, Lähis-Ida ja Lõuna-Aafrikaga; ii) temaatilised programmid, mis hõlmavad järgnevaid teemasid: investeerimine inimkapitali, keskkond ja loodusvarade, sealhulgas energia säästev majandamine, valitsusvälised osalejad ja kohalikud ametiasutused, toiduga kindlustatus ning rände- ja varjupaigaküsimused ning iii) suhkrut tootvate riikide jaoks kaasnevad meetmed.

Praegune arengukoostöö rahastamisvahendi määrus aegub 31. detsembril 2013. Arengukoostöö rahastamisvahendi mitmesugused läbivaatamised on kinnitanud selle üldist lisandväärtust ja panust aastatuhande eesmärkide saavutamisse, kuid on toonud esile ka teatud puudused. Arvestades uusi probleeme ning Euroopa 2020. aasta strateegias ja ELi viimase aja arengupoliitikas seatud eesmärke, tegi komisjon ettepaneku arengukoostöö rahastamise määruse läbivaatamiseks ja kohandamiseks kooskõlas 29. juuni 2011. aasta teatisega „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” ja 13. oktoobri 2011. aasta teatisega „ELi arengupoliitika mõju suurendamine: muutuste kava”.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA TOIMUNUD KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Üldsusega konsulteerimine

Komisjon korraldas ajavahemikus 26. novembrist 2010 kuni 31. jaanuarini 2011 avaliku arutelu ELi välistegevuse edasise rahastamise teemal. See arutelu põhines veebiküsimustikul, millele lisati taustadokument teemal „Kuidas rahastada ELi välistegevust pärast 2013. aastat?”. Üldiselt ei selgu vastuste põhjal, kas praegu kehtivate vahendite struktuuri tuleks oluliselt muuta. Sellest hoolimata tuvastati mitu probleemi ja uue arengukoostöö rahastamismääruse kavandamisel võeti neid asjakohaselt arvesse:

· enamik vastajatest (umbes 70 %) väitis, et ELi finantssekkumine andis märkimisväärse lisandväärtuse; vastajad leidsid, et EL peaks kasutama oma suhtelist eelist, mis on seotud liidu esindatusega ülemaailmsel tasandil, tema ulatuslike teadmiste ja kogemuste, riikideülese iseloomu ning rolliga koordineerimise vahendajana.

· Peaaegu kõik vastajad (92 %) toetasid diferentseeritumat lähenemisviisi, mis on kohandatud abisaajariigi olukorrale, selleks et suurendada ELi rahastamisvahendite mõju. Kooskõlas sellega tõhustatakse toetust saavate riikide eristamist.

· Vastajate laialdase toetuse pälvis analüüsitud tingimus, mille aluseks on asjaolu, kuidas toetust saav riik austab inimõigusi, vähemusi, head valitsemistava ja kultuuri väljendusvormide mitmekesisust (78 %), ning toetust saava riigi poliitika kvaliteet ning riigi suutlikkus ja tahe mõistlikke põhimõtteid rakendada (63 %). Kavandatavas määruses tunnistatakse koostöö alusena nii riiklike arengukavade kui ka ühiselt kujundatud ELi strateegiate tähtsust. Seal rõhutatakse ka peamiseid ELi väärtusi ja põhimõtteid, tõhustades seega tingimuslikkust ja vastastikust vastutust.

· Märkimisväärne enamik vastajatest toetas suuremat paindlikkust rakendamisel, eelkõige piirkondadevaheliste probleemide lahendamisel, mille takistusena nähakse üksikute rahastamisvahendite geograafilist piiratust (Euroopa Arengufond on piiritletud AKV riikidega, arengukoostöö rahastamisvahend Ladina-Ameerika, Aasia, Kesk-Aasia, Lähis-Ida ja Lõuna-Aafrika riikidega ning Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahend naabruspoliitika alla kuuluvate riikidega ). Kavandatava määrusega nähakse ette piirkondadevahelise tähtsusega meetmete rakendamine ja rühmitatakse eri temaatilised teljed, et suurendada paindlikkust ja lihtsustada rakendamist.

· Enamik vastajatest nõustus, et ühine kavandamine ja kaasrahastamine liikmesriikidega (ja võimaluse korral abisaajariikidega) võiksid suurendada ELi välistegevuse mõju ja sidusust, lihtsustada abi andmist ning vähendada tehingute üldkulutusi. Seda on kavandatavas määruses täielikult arvestatud.

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Komisjon vaatas läbi eri aruanded (analüüsid, auditid, uuringud, vaheläbivaatamised). Selle läbivaatamise käigus vaadeldi seda, mis toimis ja mis mitte, ning tehti järeldusi rahastamisvahendite kavandamise kohta.

Läbivaatamisel selgus, et praegune arengukoostöö rahastamisvahend aitas kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele arenguriikides. Arengukoostöö rahastamisvahendi rakendamise kord, nagu eelarvetoetus ja kogu valdkonda hõlmav lähenemisviis, on võimaldanud tihedamat koostööd partnerriikidega ning tööjõu tõhusamat jaotust rahastajatevahelise kaasrahastamise kaudu.

Sellest hoolimata tuvastati läbivaatamisel mõned puudused.

· ELi eri sisepoliitika valdkonnad muutuvad järk-järgult ELi välistegevuse osaks. Euroopa 2020. aasta strateegia ning Lissaboni lepingu kohaselt on vaja sise- ja välistegevuse vastastikust tugevdamist. Praegune struktuur ei võimalda komisjonil piisavas ulatuses tulemuslikult sekkuda. Mitmesuguste temaatiliste telgede rühmitamine ühte alamrubriiki parandaks olukorda märkimisväärselt.

· Mõnel juhul olid temaatilised programmid liiga killustunud, et reageerida üleilmsetele kriisidele (nt toiduainete hinna kriis, linnugripp) või kõrgeimal poliitilisel tasandil võetud rahvusvahelistele kohustustele (nt bioloogiline mitmekesisus ja kliimamuutused). Seetõttu oli temaatilise rahastamisvahendi kasutamisel vaja rohkem paindlikkust, rühmitades eri temaatilised programmid, ning üleilmsete avalike hüvede ja probleemidega sidusama ja laialdasema pikaajalise seotuse võimaldamist ning reageerimist vaeseimat elanikkonda mõjutavatele löökidele.

· Pragune arengukoostöö rahastamise määrus hõlmab laias ulatuses arenguriike alates vähim arenenud riikidest kuni keskmisest suurema sissetulekuga riikideni. Partnerriikide majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste hiljutise suurenemise ning uute eesmärkide väljakujunemise tõttu on vaja eristamist tõhustada. Kavandatava uue määrusega nähakse ette lisajuhised eristamiseks, võimaldades ELil keskenduda abi andmisele seal, kus seda kõige enam vajatakse ja kus abil kõige suurem mõju on. Selle poliitika terviklikkuse nimel teeb komisjon ettepaneku luua uus vahend (partnerluse rahastamisvahend), et käsitleda arenguabi piiridest väljapoole jäävaid eesmärke.

· Piirkondadevaheliste algatuste toetamine on osutunud keeruliseks, arvestades välisabi vahendite praegust struktuuri. Eriti käis see Aafrika ja ELi ühisstrateegia rakendamise kohta. Uus arengukoostöö rahastamise määrus annab Aafrika ja ELi ühise strateegia rakendamiseks parema õigusliku aluse.

· Praeguses arengukoostöö rahastamise määruses ei ole ebakindlas ja kriisijärgses olukorras olevaid riike reguleerivad sätted piisavad: neis alahinnatakse vajadust toetada poliitilisi protsesse, mis tugevdavad õigusriiki ja valitsemistava. Üleminekuprobleemide lahendamiseks on vaja riigi tasandil reageeringuid, mis toetuvad erivajadustele ja on seotud ühisstrateegiaga (terviklik lähenemisviis). Uues määruses võetakse nimetatud probleeme paremini arvesse ning muudetakse toetuste jaotuse, kavandamise ja rakendamise otsustusprotsessi paindlikumaks.

· Praeguses arengukoostöö rahastamise määruses on esitatud suunavad rahaeraldised iga piirkonna jaoks ning vabad vahendid puuduvad. See vähendab ressursside aktiveerimise ulatust ettenägematutele olukordadele (uued poliitilised prioriteedid, loodusõnnetused või inimtegevusest tingitud katastroofid jm) reageerimisel. Uue määrusega tehakse ettepanek jätta osa vahenditest eraldamata, et kasutada neid ettenägematutele olukordadele reageerimiseks.

· Kokkuvõttes hinnati arengukoostöö rahastamisvahendi praegust kavandamise ja rakendamise protsessi liiga keeruliseks. See ei võimalda ELi programmitsükli vastavusse viimist partnerite programmitsüklitega, ei hõlbusta liikmesriikide ühist kavandamist ega võimalda vajaduse korral kiiret kohandamist. Kõiki neid puuduseid on uues arengukoostöö rahastamise määruses vahetult käsitletud.

Mõju hindamine

Komisjon korraldas mõju hindamise, milles kaaluti kolme peamist poliitilist alternatiivi: arengukoostöö rahastamise määruse muutmata jätmine (valik 1) ja kaks alternatiivi muuta arengukoostöö rahastamise määrust kõigi praeguses määruses tuvastatud probleemide osas (valikud 2A ja 2B).

Valikut 1 ei peetud vastuvõetavaks, sest see ei lahendaks tuvastatud probleeme. Valiku 2 variandid A ja B lahendavad tuvastatud probleemid eri ulatuses ning kummalgi on teatud poliitiline ja muu mõju. Mõju hindamises jõuti järeldusele, et parem on variant B, sest sellega:

· viiakse arengukoostöö rahastamisvahendi eesmärgid vastavusse ELi arengupoliitika uusimate suundumustega;

· eristatakse selgelt partnerriigid;

· sätestatakse ELi abi tingimusena hea valitsemistava, demokraatia, inimõigused ja õigusriik;

· hõlbustatakse Aafrika ja ELi ühisstrateegia rakendamist;

· toetatakse temaatilisi programme, et pakkuda vajalikku paindlikkust;

· tagatakse paindlikud mehhanismid, et hõlbustada ELi tõhusamat reageeringut kiiresti arenevates kriisi- ja kriisijärgsetes olukordades ja ebakindlates riikides;

· suurendatakse toetuste jaotuse paindlikkust ning

· suurendatakse ELi abi tõhusust, lihtsustades kavandamist ja rakenduskorda ning muutes need paindlikumaks, hõlbustades ühist kavandamist ja viies ELi abi vastavusse partnerriikide programmitsüklitega.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Euroopa Liidu toimimise lepingu 5. osa III jaotise 1. peatükis sätestatakse õigusraamistik koostööks partnerriikide ja -piirkondadega. Kavandatavas arengukoostöö rahastamise määruses toetutakse eriti aluslepingu artikli 209 lõikele 1 ja komisjon esitab selle kooskõlas artiklis 294 kehtestatud menetlusega. Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni 20. detsembri 2005. aasta Euroopa Liidu arengupoliitikat käsitlev ühisavaldus „Euroopa konsensus”, komisjoni 13. oktoobri 2011. aasta teatis „ELi arengupoliitika mõju suurendamine: muutuste kava” ning ka kõik kavandatavad teatised, millega luuakse liidu arengupoliitika suundumused ja põhimõtted, ning nende põhjal tehtud järeldused ja muudatused loovad käesoleva määruse rakendamise üldpõhimõtted, suundumused ja tulipunkti.

EL on ainulaadselt erapooletus positsioonis, et anda osa ELi välisabist liikmesriikide nimel ja koostöös nendega, muutes selle abi riikides, kus ta tegutseb, usaldusväärsemaks. Paljud liikmesriigid ei suuda ega/või ei taha üleilmseid välispoliitilisi vahendeid välja töötada. Seetõttu on ELi tasandil sekkumine parim viis ELi üldhuvide ja -väärtuste üleilmseks edendamiseks ning ELi üleilmse kohaloleku tagamiseks. Oma 27 liikmesriigiga, kes tegutsevad ühise poliitika ja strateegiate kohaselt, on ELil piisavalt suur osakaal üleilmsetele probleemidele reageerimiseks, eelkõige aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks. Kuna kavandatava määruse eesmärke ei ole võimalik saavutada üksnes liikmesriikide tasandil ja seepärast on neid meetmete ulatuse ja katvuse tõttu võimalik paremini saavutada ELi tasandil, võib ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt võtta vastu meetmeid.

Kavandatava uue määrusega tõhustatakse ka koordineerimissuutlikkust ja hõlbustatakse ühist kavandamist liikmesriikidega, tagades tõhusama tööjaotuse ja tõhusa abi andmise. ELi ja liikmesriikide arengupoliitika peavad üksteist täiendama ja tõhustama. Selleks tuleks ELi abi suunata sinna, kus selle mõju on kõige suurem, võttes arvesse ELi suutlikkust rahvusvaheliselt tegutseda ja üleilmsetele probleemidele reageerida. Aluslepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei ole kavandatav uus määrus ulatuslikum, kui on vajalik selles olevate eesmärkide saavutamiseks.

Kavandatava uue määruse puhul võetakse arvesse ELi valdkondliku poliitika prioriteetide välismõõdet, tagatakse koordineerimine ja suurendatakse sünergiat kooskõlas määrusega ettenähtud eesrmäkidega ja eespool nimetatud õigusliku ja poliitilise raamistikuga.

4.           MÕJU EELARVELE

Komisjon teeb ettepaneku eraldada välisvahenditele ajavahemikul 2014–2020 96 miljardit eurot[1]. Arengukoostöö rahastamisvahendile kavatsetakse eraldada 23 294,7 miljonit eurot. Arengukoostöö rahastamisvahendi suunavad aastased eelarvelised kulukohustused on esitatud allolevas tabelis. Arengukoostöö rahastamisvahendi rahaeraldiste suunavad jaotused üksikutele programmidele on esitatud käesoleva määruse VII lisas. Kavandatu kohaselt kulutatakse vähemalt 50 % üleilmse tähtsusega avalike hüvede ja probleemide programmi rahalistest vahenditest kliimamuutustega seotud ja keskkonnaeesmärkidele[2] ning vähemalt 20 % sotsiaalsele kaasatusele ja inimarengule. Üleilmselt nähakse teatise „ELi arengupoliitika mõju suurendamine: muutuste kava” kohaselt ette sotsiaalse kaasatuse ja inimarengu pidev toetamine vähemat 20 % ulatuses liidu arenguabist. Lõpuks kavatsetakse selle määrusega aidata kaasa sellele, et vähemalt 20 % liidu eelarvest suunatakse vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimeliste ühiskondade loomiseks, nagu see on sätestatud komisjoni teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”.

Prognoositavuse tagamiseks tehakse kolmandate riikide kõrgharidusmeetmete rahastamise vahendid programmi „Erasmus kõigi jaoks” kontekstis kooskõlas ELi välitegevuse eesmärkidega kättesaadavaks kahe mitmeaastase eraldisena, mis esimese eraldise puhul hõlmavad ainult esimest nelja aastat ja teise puhul järelejäänud kolme aastat. Neid vahendeid võetakse arvesse arengukoostöö rahastamisvahendi mitmeaastasel suunaval kavandamisel kooskõlas asjaomaste riikide vajaduste ja prioriteetidega. Eraldised võib üle vaadata märkimisväärsete ettenägematute asjaolude või oluliste poliitiliste muutuste korral kooskõlas ELi välistegevuse prioriteetidega. Vahendite kasutamise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr [...], millega luuakse programm „Erasmus kõigi jaoks”[3].

Arengukoostöö rahastamisvahend* || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || 2014–2020

2 716,7 || 2 903,1 || 3 100,3 || 3 308,7 || 3 525,3 || 3 751,7 || 3 989 || 23 294,7

* Jooksevhindades miljonites eurodes.

5.           PÕHIOSA

Lihtsustamine

Komisjoni prioriteet nimetatud uues määruses, nagu ka teistes mitmeaastase finantsraamistiku programmides, on lihtsustada õiguskeskkonda ning hõlbustada liidu abi kättesaadavust partnerriikidele ja -piirkondadele, kodanikuühiskonna organisatsioonidele, VKEdele jne, sest need aitavad kaasa käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele.

Välispoliitilisi vahendeid lihtsustatakse neid selgemalt piiritledes ja nendevahelisi kattuvusi vähendades, nii et välispoliitilised vahendid tuvastatakse individuaalselt selgelt kindlaksmääratud poliitiliste eesmärkidega.

Partnerriikide ja -piirkondade tehingukulude lihtsustamine ning vähendamine saavutatakse ka paindliku kavandamisega, mis võimaldab kohaldada abi tõhususe põhimõtteid. Liit võib näiteks viia vastavusse partnerriikide riiklikud arengukavad, kaotades sellega partnerriikide vajaduse pidada läbirääkimisi Euroopa Liidu spetsiifiliste strateegiadokumentide üle, mille võtab vastu komisjon, ja võimaldades täpsemat analüüsi, mille saaks lisada mitmeaastasesse programmdokumenti. Samamoodi saab liikmesriikidega ühise kavandamise kaudu tõhustada rahastamise koordineerimist ja tööjaotust.

Rakenduseeskirjad sisalduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu [--] määruses (EÜ) nr [--], millega kehtestatakse liidu välistegevuse rahastamisvahendite rakendamise ühised eeskirjad ja menetlused.

Diferentseerimine

Teatises „Kaasavat majanduskasvu ja säästvat arengut toetav ELi arengupoliitika: ELi arengupoliitika mõju suurendamine” ettenähtud diferentseeritud lähenemisviisiga soovitakse suurendada ELi arengukoostööd, suunates asjaomased vahendid sinna, kus neid vaesuse vähendamiseks enim vaja läheb ja kus neil oleks suurim mõju. Lähenemisviisi tuleks eelkõige kohaldada kahepoolse arengukoostöö programmide rahastamiskõlblikkuse ja abi eraldamise suhtes.

Põhimõtteliselt ei tohiks kahepoolseid abiprogramme kohaldada suure ja keskmisest suurema sissetulekuga riikide ning keskmise sissetulekuga suurriikide suhtes, kelle majandusareng on jätkusuutlik ja/või kellel on suuri sise- ja välisressursse oma arengustrateegiate rahastamiseks. Maailm areneb: OECD arenguabi komitee ametliku arenguabi saajate nimekirja kohaselt (mis on 2011. aastal läbi vaadatud) on rohkem kui 20 riiki arenenud väikese sissetulekuga riigist keskmise sissetulekuga riigiks või keskmisest väiksema sissetulekuga riigist keskmisest suurema sissetulekuga riigiks, võttes aluseks kogurahvatulu inimese kohta. Loomulikult on see ainult üks näitaja ja diferentseerimisel tuleb arvesse võtta ka inimarengut, abist sõltuvust ja muid aspekte, sealhulgas arenguprotsessi dünaamilisust.

Eelkõige mängivad piirkondlikul ja/või üleilmsel tasandil üha suuremat rolli mitu keskmise sissetulekuga riiki. Seepärast peaks EL kohandama oma suhteid nendega, seahulgas koostöö prioriteete ja rahastamisvahendeid. See ei nõrgestaks meie suhteid, vaid muudaks rahastamisvahendid ajakohasemaks. EL peaks looma uued partnerlussuhted riikidega, kes ei osale enam kahepoolsetes abiprogrammides, toetudes eelkõige uue arengukoostöö rahastamisvahendi kohastele piirkondlikele ja temaatilistele programmidele, ELi välisabi temaatilistele rahastamisvahenditele ja uuele partnerluse rahastamisvahendile.

Delegeeritud õigusaktid

On tehtud ettepanek paindlikkuse suurendamiseks delegeeritud õigusaktide kasutamisega aluslepingu artikli 290 kohaselt, et võimaldada muuta kõnealuse määruse teatavaid mitteolemuslikke osi, mis mõjutavad järgnevat kavandamist (nt lisad abikõlblike riikide, koostöövaldkondade ja programmi rahaeraldiste suunavate jaotuste kohta ajavahemikus 2014–2020).

Üksikasjalik selgitus

Selles jaos esitatakse üksikasjalikud kommentaarid, selgitades uue arengukoostöö rahastamise määruse kõigi kavandatavate artiklite põhiideesid.

0)           Reguleerimisese ja -ala (I jaotis, artikkel 1)

Artikli 1 ainuke kavandatav muudatus on üleaafrikalise programmi lisamine määruse reguleerimisalasse.

Seega hõlmab käesolev määrus kõiki arenguriike, -territooriume ja -piirkondi, välja arvatud ühinemiseelse rahastamisvahendi alusel abikõlblikud riigid.

1)           Eesmärgid ja üldpõhimõtted (II jaotis) – artiklid 2 ja 3

Artiklis 2 (eesmärgid ja abikõlblikkuse kriteeriumid) sätestatakse käesoleva määruse esmatähtsad põhieesmärgid ning antakse liidu geograafilise ja temaatilise arengukoostöö iseloomustus. Nimetatud eesmärgid on kooskõlas aluslepingu artikliga 208 ning eespool nimetatud komisjoni teatistega „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” ja „ELi arengupoliitika mõju suurendamine: muutuste kava”.

Selles artiklis nähakse ette toetuse osutamine arenguriikidega tehtava koostöö kõikidele vormidele. Selleks tuleb täita ametliku arenguabi kriteeriume, mille on kehtestanud OECD arenguabi komitee, millest on võimalik teha erandeid temaatilistele ja üleaafrikalisele programmile. Nende programmide puhul nähakse ametliku arenguabi raamest välja jäävate meetmete suhtes ette 10 % paindlikkus, et katta kulusid, mis ei ole küll rangelt võttes kooskõlas ametliku arenguabiga, kuid mis võivad vajalikud olla nende programmide raamesse kuuluvate meetmete nõuetekohaseks rakendamiseks.

Artiklis 3 (üldpõhimõtted) sätestatakse käesoleva määruse rakendamise põhimõtted, mis on demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste ning õigusriigi austamine, diferentseeritud lähenemisviis partnerriikidele, võttes arvesse nende vajadusi, suutlikkust, kohustusi ja tulemusi, ning võimalik ELi mõju; valdkondadevahelised põhiküsimused (nagu sooline võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine); ELi välistegevuse ühtsuse tugevdamine; koostöö parandamine liikmesriikide ja muude kahepoolsete või mitmepoolsete rahastajatega ning partnerriigi ja -piirkonna juhitav arenguprotsess koos vastastikuse vastutusega kaasava ja osalust soodustava lähenemisviisi kaudu, kasutades tõhusaid ja uuenduslikke koostööviise, mis on kooskõlas OECD arenguabi komitee parimate tavadega, ja suurendades seega abi mõju ning vähendades kattumist ja dubleerimist.

2)           Geograafilised ja temaatilised programmid (III jaotis) – artiklid 4–9

Artiklis 4 (liidu abi rakendamine) kirjeldatakse nende programmide liike, milles alusel ELi abi antakse.

Artikkel 5 (geograafilised programmid) hõlmab võimalikke koostöövaldkondi ning piirkondliku ja kahepoolse koostöö vahelisi erinevusi. Kohaldatakse artiklis 3 sätestatud eristamispõhimõtet. Selle tulemusel antakse kahepoolset arenguabi nendele partnerriikidele, kes seda enim vajavad ja kellel endal arenguks vajalik finantssuutlikkus puudub. Eristamispõhimõttes arvestatakse ka liidu abi võimalikku mõju partnerriikidele. Kahepoolsest arenguabist toetust saavad partnerriigid on loetletud III lisas. See lisa ei hõlma riike, mis ei saa enam arenguabi järgmiste kriteeriumide alusel: partnerriigid, kes esindavad üle 1 % maailma SKP-st, ja/või OECD arenguabi komitee ametliku arenguabi saajate loetelu kohaselt üle keskmise sissetulekuga riigid põhimõtteliselt abi ei saa, kuigi nende vajaduste ja suutlikkuse suhtes kasutatakse lisakriteeriume, nagu inimarengu indeks, majandusliku haavatavuse indeks, abist sõltuvus, majanduskasv ning välismaised otseinvesteeringud, samuti võetakse arvesse kättesaadavate andmete usaldusväärsust.

Siiski saavad kõik I lisas loetletud partnerriigid toetust piirkondlikest ja temaatilistest programmidest.

Käesoleva määrusega ei kitsendata ELi koostöö- või sekkumisvaldkondi. Kõik selliste valdkondade loetelud on vaid illustratiivse tähendusega. Valdkonnad võidakse valida seetõttu, et need on asjakohased aluslepingus sätestatud eesmärkide, ELi rahvusvaheliste kohustuste või partnerriikide ja -piirkondadega sõlmitud lepingutega ette nähtud erieesmärkide saavutamiseks. Valdkonnad tuleks siiski kavandada ELi abi kontsentreerimise eesmärgi alusel, et tagada ELi poliitika ja liikmesriikide poliitika vastastikune täiendavus kooskõlas aluslepingu artikliga 208[4] ja komisjoni teatiste (eelkõige komisjoni teatis muutuste kava kohta) ning nõukogu ja parlamendi asjaomaste resolutsioonide kontekstis.

Artikkel 6 (temaatilised programmid) hõlmab temaatilisi programme, mille üldeesmärgid ja ulatus on käesoleva määruse reguleerimiseseme ja -alaga ühtsed, ja nimetatud temaatiliste programmide rakendamise tingimusi.

Artiklis 7 (üleilmse tähtsusega avalikud hüved ja probleemid) kirjeldatakse üleilmse tähtsusega avalike hüvede ja probleemide programmi, mis on paindlikult ja valdkondadevaheliselt suunatud peamistele üleilmse tähtsusega hüvedele ja probleemidele. Selle programmiga taotletavad peamised tegevusvaldkonnad on täpsustatud V lisas ja hõlmavad muu hulgas keskkonda ja kliimamuutusi, säästvat energiat,[5] inimarengut (seahulgas tervishoid, haridus, sooline võrdõiguslikkus, tööhõive, oskused, sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus, samuti majandusega seotud asepktid, nagu majanduskasv, töökohad, kaubandus ja erasektori osalus), toiduga kindlustatust ning rände- ja varjupaigaküsimusi. Kõnealune temaatiline programm võimaldab kiiresti reageerida ettenägematute sündmuste ja üleilmsete kriiside korral (nt toiduainete hinnakriis, linnugripp). Sellega vähendatakse ELi arengukoostöö killustatust ning võimaldatakse sise- ja välistegevuse märkimisväärset tugevdamist ja järjepidevust.

Artiklis 8 (kodanikuühiskonna organisatsioonid ja kohalikud ametiasutused) kirjeldatakse kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike ametiasutuste temaatilist programmi, mis iseenesest põhineb endisel valitsusväliste osalejate ja kohalike ametiasutuste programmil. Selle programmi tulipunkti on teravdatud, pöörates rohkem tähelepanu kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike ametiasutuste suutlikkuse arendamisele. Programmiga edendatakse kaasavat ja tugevat kodanikuühiskonda ja kohalikke ametiasutusi, arenguküsimuste puhul parandatakse teadlikkust ja aktiviseerimist ning tugevdatakse arenguvaldkonnas poliitilise dialoogi suutlikkust.

Artiklis 9 (üleaafrikaline programm) kirjeldatakse üleaafrikalist programmi, mis luuakse Aafrika ja ELi ühisstrateegia rakendamiseks. Selle programmiga täiendatakse muid rahastamisvahendeid, eelkõige Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendit, Euroopa Arengufondi ja arengukoostöö rahastamisvahendi temaatilisi programme, ning programm on nimetatud rahastamisvahenditega kooskõlas. Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend ja Euroopa Arengufond keskenduvad Aafrikas piirkondlikul või riiklikul tasandil võetavatele meetmetele, samal ajal kui üleaafrikalist programmi kasutatakse selleks, et toetada konkreetselt Aafrika ja ELi ühisstrateegia eesmärkide saavutamist, eelkõige piirkondadevahelisi kogu maailmajagu hõlmavaid ja üleilmseid meetmeid, samuti asjaomaseid Aafrika ja ELi ühisstrateegia algatusi. Üleaafrikalise programmi puhul tehakse tihedat koostööd muude rahastamisvahenditega ja keskendutakse algatustele, milles on kokku lepitud ühisstrateegia ja selle tegevuskavade raames ning mille suhtes ei ole võimalik aktiveerida alternatiivset rahastamisallikat, tagades seeläbi vajaliku sidususe ja sünergia ning vältides dubleerimist ja kattumist.

3)           Kavandamine ja vahendite eraldamine (IV jaotis) – artiklid 10–14

Artiklis 10 (planeerimise ja vahendite eraldamise üldraamistik) sätestatakse üldraamistik nii geograafilistele ja temaatilistele programmidele kui ka vahendite eraldamiseks käesoleva määruse kohaselt. Selleks kasutatakse artikli 3 lõikes 2 määratud eraldamiskriteeriume. Et tagada liidu ja liikmesriikide meetmete sünergia ja vastastikune täiendavus, kaasatakse liikmesriigid täielikult kavandamisse. Konsultatsiooniprotsess hõlmab ka muid rahastajaid ja arenguvaldkonnas tegutsejaid ning ka kodanikuühiskonda ning piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi.

Lõikes 4 nähakse ette, et teatud summa ulatuses jäetakse toetused eraldamata, selleks et suurendada rahastamisvahendi paindlikkust ja võimalust reageerida ettenägematutele sündmustele (uued poliitilised prioriteedid, loodusõnnetused või inimtegevusest tingitud katastroofid jm).

Artiklis 11 (geograafiliste programmide programmdokumendid) kirjeldatakse eeskirju ja põhimõtteid, mida kohaldatakse strateegiadokumentide ettevalmistamisel nendele riikidele ning piirkondadele, kes saavad käesoleva määruse kohaselt ja mitmeaastaste sihtprogrammide alusel suunavaid rahaeraldisi. Selles artiklis loetletakse ka erandeid, mille korral strateegiadokumenti ette valmistama ei pea, selleks et lihtsustada nii kavandamist kui ka soodustada ühist kavandamist liikmesriikidega ja kavandatavate programmide arenguriikide programmidega vastavusse viimist.

Selleks et tagada riigi omalus ja abi tulemuslikkuse põhimõtted, kavandatakse strateegiadokumendid dialoogis partnerriikide ja -piirkondadega, kaasates asjakohaselt kodanikuühiskonna ning piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused. Liikmesriigid ja teised rahastajad kaasatakse artikli 10 lõike 3 kohaselt.

Selles artiklis esitletakse ka võimalust ühiseks raamdokumendiks, milles sätestataks igakülgne liidu strateegia, mille osa arengupoliitika oleks.

Kavandatavad mitmeaastased sihtprogrammid võiksid toetuda käesolevas artiklis kindlaks määratud mis tahes programmdokumentidele, välja arvatud juhul, kui nende kogusumma ei ületa 30 miljonit eurot. Mitmeaastaseid sihtprogramme saab kohandada vaheläbivaatamiste ja eriotstarbeliste läbivaatamiste kaudu, võttes arvesse nii saavutatud eesmärke kui ka ilmnenud uusi vajadusi, nagu kriisi-, kriisijärgsest või ebakindlast olukorrast tulenevad vajadused.

Artiklis 12 (kavandamine kriisi-, kriisijärgses või ebakindlas olukorras olevate riikide jaoks) rõhutatakse kriisi-, kriisijärgses või ebakindlas olukorras olevate riikide erivajadusi ja -tingimusi, mida kõigi programmdokumentide kavandamisel arvestada tuleb. Artikli 12 lõikes 2 tõstetakse esile võimalikku vajadust nendes riikides kiiresti reageerimise järele ja nähakse ette erimenetlus (komitee järelmenetlus, artikli 14 lõige 3) strateegiadokumendi ja mitmeaastase sihtprogrammi eriotstarbeliseks läbivaatamiseks.

Artiklis 13 (temaatiliste programmide programmdokumendid) kirjeldatakse temaatiliste programmide dokumentide kavandamise eeskirju ja korda. Selle artikliga nähakse vajaduse korral ette ka võimalus vaheläbivaatamiseks või eriotstarbeliseks läbivaatamiseks.

Artiklis 14 (strateegiadokumentide kinnitamine ja mitmeaastaste sihtprogrammide vastuvõtmine) sätestatakse, et mitmeaastast programmide koostamist käsitlevad dokumendid (nt strateegiadokumendid, mitmeaastased sihtprogrammid partnerriikidele ja -piirkondadele ja temaatilised strateegiadokumendid) võtab vastu komisjon pärast komitee arvamuse saamist. Nimetatud komitee on moodustatud liikmesriikide esindajatest ja seda juhatab komisjoni esindaja (komitee asutatakse käesoleva määruse artikli 24 kohaselt).

Selle artikliga sätestatakse ka paindlikkus ja lihtsustamine nendel juhtudel, millele võidakse võimaldada erand tavapärastest komiteemenetlustest (nt ei kasutata komiteemenetlust tehnilise kohandamise korral või väikeste muudatuste korral üldises rahaeralduses), ning nendel juhtudel, kus komiteemenetlusi võidakse kohaldada pärast komisjoni muudatuste vastuvõtmist ja rakendamist (nt kriisi-, kriisijärgsed ning ebakindlad olukorrad või juhud, kus ohustatakse demokraatiat ja inimõigusi).

4)           Lõppsätted (V jaotis) – artiklid 15–22

Selleks et muuta liidu abi sidusamaks ja tõhusamaks ning eelkõige vältida programmide jagamist mitme rahastamisvahendi vahel, sätestatakse artiklis 15 (käesoleva määruse alusel abikõlbmatu kolmanda riigi osalemine) võimalus laiendada käesoleva määruse kohast abikõlblikkust, et kaasata kõik kolmandad riigid, territooriumid ja piirkonnad niivõrd, kui see aitab kaasa käesoleva määruse üldeesmärkide saavutamisele.

Artiklis 16 (abi peatamine) sätestatakse menetlus, mida kohaldatakse juhul, kui II jaotises sätestatud põhimõtteid ei täideta ja lõpptulemusena abi andmine käesoleva määruse alusel peatatakse.

Artiklitega 17 ja 18 (volituste delegeerimine komisjonile) võetakse kasutusele võimalus anda komisjonile volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta või täiendada käesoleva määruse lisasid I–VI(I). Artiklis 28 kirjeldatakse nimetatud volituste andmise olemust ja menetlusi. Euroopa Parlamenti ja nõukogu teavitatakse üheaegselt ja kohe, kui komisjon on sellise delegeeritud õigusakti vastu võtnud, ning delegeeritud õigusakt jõustub ainult juhul, kui nimetatud kaks institutsiooni ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul (seda ajavahemikku võib pikendada kahe kuu võrra).

Artikliga 19 (komitee) luuakse asjaomane komitee, kes komisjoni käesoleva määruse rakendamisel abistab[6].

Artikliga 20 (lõppsätted) sätestatakse lähtesumma käesoleva määruse rakendamiseks.

Artiklis 21 (Euroopa välisteenistus) rõhutatakse, et käesolevat määrust tuleb kohaldada kooskõlas nõukogu otsusega, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine[7], ning eriti selle artikliga 9.

Artiklis 22 (jõustumine) sätestatakse käesoleva määruse jõustumine ja selle kohaldamine alates 1. jaanuarist 2014. Aegumistähtpäeva kindlaks ei määrata.

2011/0406 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 209 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Käesolev määrus on üks rahastamisvahenditest, millega toetatakse otseselt Euroopa Liidu välispoliitikat. Käesoleva määrusega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus nr 1605/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend,[8] mis aegub 31. detsembril 2013.

(2) Euroopa Liidu arengupoliitika põhieesmärk on jätkuvalt võitlus vaesuse vastu, nagu see on sätestatud Euroopa Liidu lepingu V jaotise 1. peatükis ja Euroopa Liidu toimimise lepingu 5. osa III jaotise 1. peatükis, kooskõlas aastatuhande arengueesmärkidega[9] või muude eesmärkidega, mille liit ja liikmesriigid on heaks kiitnud.

(3) Euroopa konsensus arengupoliitika küsimuses,[10] komisjoni teatised „Muutuste kava ELi arengupoliitika mõju suurendamiseks”[11] ja „Kolmandatele riikidele antava ELi eelarvetoetuse tulevik”[12] ning ka kõik kavandatavad teatised, millega luuakse liidu arengupoliitika üldsuundumused ja põhimõtted, ning nende põhjal tehtavad järeldused määravad üldpõhimõtted, suundumused ja põhitelje, millest käesoleva määruse rakendamisel juhindutakse.

(4) Euroopa Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ja jagamatus ning austamine, inimväärikuse austamine, võrdsuse ja solidaarsuse põhimõtted ning ÜRO põhikirja ja rahvusvahelise õiguse põhimõtete austamine. Liit püüab dialoogi ja koostöö kaudu edendada ning tugevdada neile väärtustele pühendumist partnerriikides ja -piirkondades.

(5) Liit seab eesmärgiks ka sidususe tagamise liidu välistegevuse muude valdkondadega. See tuleks tagada liidu arengukoostöö poliitika kindlaksmääramisel ja strateegilisel kavandamisel ning meetmete rakendamisel.

(6) Tõhusam abi, parem vastastikune täiendavus ja koordineerimine, menetluste ühtlustamine partnerriikidega ja koordineerimine nii liidu ja liikmesriikide vahel kui ka suhetes muude rahastajate ning arenguvaldkonnas tegutsejatega on olulise tähtsusega abi järjepidevuse ja asjakohasuse tagamisel, vähendades samal ajal partnerriikide kulusid. Liit on otsustanud oma arengupoliitika kaudu rakendada 2. märtsil 2005. aastal Pariisis peetud kõrgetasemelisel abi tulemuslikkuse foorumil vastu võetud abi tulemuslikkust käsitleva deklaratsiooni järeldusi, 4. septembri 2008. aasta Accra tegevuskava järeldusi ja nende jätkudeklaratsiooni järeldusi, mis võeti vastu 1. detsembril 2011 Busanis. Liidu ja selle liikmesriikide ühise kavandamise eesmärki tuleb tõhustada. Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajad on nimetatud kohustuste põhjal teinud palju järeldusi, nagu ELi tegevusjuhend vastastikuse täiendavuse ja tööjaotuse kohta arengupoliitikas[13] ja ELi abi tõhususe tegevusraamistik[14].

(7) Liidu abi peaks toetama Aafrika ja ELi ühisstrateegiat[15] ja sellest tulenevaid tegevuskavasid, mis moodustab strateegilise partnerluse raames laialdase ja vastastikku kasuliku koostöö raamistiku, mida iseloomustab ühiste eesmärkide taotlemine võrdsetel alustel.

(8) Liit ja selle liikmesriigid peaksid parandama oma arengukoostöö poliitika järjepidevust ja vastastikust täiendavust, eelkõige järgides partnerriikide ja -piirkondade prioriteete riiklikul ning piirkondlikul tasandil. Selleks et tagada, et liidu ja liikmesriikide arengukoostöö poliitika üksteist täiendaks ja tugevdaks, on asjakohane näha ette ühise kavandamise menetlused, mida tuleks rakendada igal võimalikul ja asjakohasel juhul.

(9) Liidu arengukoostöö poliitika ja rahvusvahelised meetmed tuginevad aastatuhande arengueesmärkidele, nagu äärmise vaesuse ja nälja kaotamine, kaasa arvatud aastatuhande arengueesmärkide hilisemad muudatused, ning liidu ja selle liikmesriikide heakskiidetud arengueesmärkidele ja -põhimõtetele, pidades eelkõige silmas koostööd, mida nad teevad arengukoostöö valdkonnas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ja teiste pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega.

(10) Liit peaks edendama ühist lähenemisviisi kriisile ja suurõnnetustele reageerimisel ning konfliktidest mõjutatud ja ebakindlates olukordades, kaasa arvatud üleminekuolukorrad. Sealjuures tuleks eelkõige toetuda nõukogu järeldustele julgeoleku ja arengu kohta,[16] ELi meetmete kohta ebakindlates olukordades[17] ja konfliktiennetuse kohta[18] ning nende põhjal tehtud asjakohastele järeldustele. See peaks tagama vajalikud lähenemisviisid, reageeringud ja vahendid, tagades eelkõige nõuetekohase tasakaalu turvalisusele suunatud, arengu- ning humanitaarabi käsitlevate lähenemisviiside vahel ning sidudes lühiajalise reageeringu pikaajalise toetusega.

(11) Liidu abi tuleks suunata sinna, kus sel on suurem mõju, võttes arvesse liidu suutlikkust tegutseda üleilmsel tasandil ning reageerida üleilmsetele probleemidele, nagu vaesuse kaotamine, jätkusuutlik ja kaasav areng ning demokraatia, hea valitsemistava, inimõiguste ja õigusriigi edendamine üleilmselt, liidu pikaajaline ja prognoositav arenguabikohustus ning liidu roll liikmesriikidega koordineerimisel. Sellise mõju tagamiseks tuleks eristamispõhimõtet kohaldada mitte ainult vahendite eraldamise, vaid ka kavandamise tasandil, kindlustamaks, et kahepoolne arengukoostöö on suunatud partnerriikidele, kes seda kõige enam vajavad, kaasa arvatud ebakindlas ja ülimalt ebasoodsas olukorras olevad riigid, ja kelle juurdepääs muudele rahastamisallikatele enda arengu toetamiseks on piiratud, võttes arvesse liidu abi võimalikku mõju partnerriikides. Selle tulemusel keskendutaks kahepoolsel kavandamisel sellistele riikidele, võttes aluseks nende riikide vajadustel ja võimetel põhinevate objektiivsete kriteeriumide kohaldamise ning ELi abi mõju.

(12) Käesolev määrus peaks andma kavandamise raamistiku, võimaldades liidu poliitikavaldkondade tõhusamat sidusust, kasutades kavandamise alusena ühist raamdokumenti. See peaks võimaldama partnerriikide ja -piirkondade täielikku vastavusse viimist, toetudes vajaduse korral riiklikele arengukavadele või samaväärsetele laiaulatuslikele arengudokumentidele, ning rahastajate, eelkõige liidu ja liikmesriikide, paremat koordineerimist ühise kavandamise kaudu.

(13) Kuna käesoleva määruse eesmärke ei ole võimalik saavutada liikmesriikide tasandil ja seepärast on neid meetmete ulatuse tõttu võimalik paremini saavutada ELi tasandil, võib liit Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt võtta vastu meetmeid. Kooskõlas nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei minda selles määruses kaugemale sellest, mis on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks.

(14) Globaliseerunud maailmas saavad järk-järgult ELi välistegevuse osaks ka sisepoliitikavaldkonnad, nagu keskkond, kliimameetmed, tööhõive (kaasa arvatud inimväärse töö tagamine kõigile), sooline võrdõiguslikkus, energeetika, veepoliitika, transport, tervishoid, haridus, õigusküsimused ja turvalisus, teadustegevus ja innovatsioon, infoühiskond, ränne, põllumajandus ja kalandus. Komisjoni teatises „Euroopa 2020. aastal – aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia”[19] tõstetakse esile liidu kohustust edendada oma sise- ja välispoliitikas arukat, kaasavat ja jätkusuutlikku majanduskasvu, koondades kolm sammast: majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane.

(15) Suured probleemid, millega liit vastamisi seisab ja kus on tungiv vajadus rahvusvaheliselt tegutseda, on kliimamuutustega võitlemine ja keskkonnakaitse. Komisjoni 29. juuni 2011. aasta teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”[20] sätestatud eesmärgi kohaselt peaks käesolev määrus aitama kaasa eesmärgile suunata vähemalt 20 % ELi eelarvest vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise ühiskonna loomiseks ning vähemalt 25 % üleilmsete avalike hüvede ja probleemide programmi rahalistest vahenditest tuleks kasutada kliimamuutuste ja keskkonnaga seotud eesmärkide saavutamiseks. Nendes kahes valdkonnas võetavad meetmed peaksid olema võimaluse korral vastastikku toetavad, et nende mõju tugevdada.

(16) Komisjoni teatises „ELi arengupoliitika mõju suurendamine: muutuste kava”[21] kavandatakse sotsiaalse kaasatuse ja inimarengu pidevat toetamist vähemalt 20 % ulatuses liidu arenguabist. Sellele kaasaaitamiseks peaks vähemalt 20 % üleilmsete avalike hüvede ja probleemide programmi toetusest sellesse arenguvaldkonda minema.

(17) Käesoleva määruse kohaseid partnerriikide loetelusid tuleks kohandada vastavalt võimalikele muudatustele OECD arenguabi komitee määratud staatuses, samuti inimarengus, abist sõltuvuses, kriisiolukordades, haavatavuses ja muudes aspektides, sealhulgas arenguprotsessi dünaamilisuses, toimunud muudatuste alusel. Sellised ajakohastused, kahepoolse arenguabi saamise tingimustele vastavate partnerriikide läbivaatamine ja muudatused konkreetsete koostöömeetmete ja tegevuse määratluses ning programmi rahaeraldiste suunava jaotuse kohandamine on käesoleva määruse mitteolemuslikud osad. Sellest tulenevalt, et kohandada määruse reguleerimisala kolmandate riikide kiiresti areneva tegelikkusega, tuleks komisjonile anda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt volitused ajakohastada käesoleva määruse lisasid, mis hõlmavad liidult rahaliste vahendite saamise tingimustele vastavate partnerriikide ja -piirkondade loetelusid, geograafiliste ja temaatiliste programmide konkreetsete koostöömeetmete määratlust ning programmi rahaeraldiste suunavat jaotust. Eriti oluline on, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, kaasa arvatud ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjakohaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(18) Kõnealuse määruse rakendamisel ühetaoliste tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendusvolitused.

(19) Käesoleva määruse artiklites 11–14 sätestatud strateegiadokumentide ja mitmeaastaste sihtprogrammidega seotud rakendamisvolitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste[22] teostamise suhtes. Võttes arvesse nimetatud rakendusaktide olemust, eeskätt nende poliitilist orientatsiooni ja mõju eelarvele, tuleks nende vastuvõtmiseks kasutada üldiselt kontrollimenetlust, välja arvatud väikese finantsmahuga meetmete puhul. Komisjon peaks viivitamata võtma vastu kohaldatavad rakendusaktid, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kus Euroopa Liidult oodatakse kiiret reageerimist tungiva kiireloomulisuse tõttu.

(20) Liidu välistegevuse rahastamisvahendite rakendamise ühiseeskirjad ja menetlused on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määruses (EÜ) nr …/…[23] (edaspidi „ühine rakendusmäärus”).

(21) Euroopa välisteenistuse korraldust ja toimimist on kirjeldatud nõukogu otsuses 2010/427/EL[24],

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

SISSEJUHATUS

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

1. Käesoleva määruse alusel võib liit rahastada:

(a) geograafilisi programme, mille eesmärk on toetada koostööd I lisas sätestatud arenguriikide, -territooriumide ja -piirkondadega (edaspidi „partnerriigid ja -piirkonnad”), kes on lisatud II lisas sätestatud OECD arenguabi komitee ametliku arenguabi saajate loetellu. Kahepoolset arenguabi saavad partnerriigid on esitatud III lisas;

(b) temaatilisi programme, et tegeleda üleilmse tähtsusega avalike hüvede ja probleemidega ning toetada kodanikuühiskonna organisatsioone ja kohalikke ametiasutusi riikides, territooriumidel ja piirkondades, mis on kooskõlas käesoleva määruse I lisaga, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr [.../…], millega luuakse Euroopa naabrusinstrument,[25] ja nõukogu 27. novembri 2001. aasta otsusega 2001/822/EÜ (ülemeremaade ja territooriumide assotsieerimise kohta)[26] geograafiliste programmide alusel liidu rahastamiseks abikõlblikud, ning Cotonous 23. juunil 2000 alla kirjutatud AKV-EÜ koostöölepingule alla kirjutanud Aafrika, Kariibi mere piirkonna ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikides;

(c) üleaafrikalist programmi, et toetada Aafrika ja ELi ühisstrateegia rakendamist selle strateegiaga hõlmatud riikides, territooriumidel ja piirkondades.

2. Käesolevas määruses määratletakse piirkonda kui geograafilist üksust, mis koosneb rohkem kui ühest arenguriigist.

II JAOTIS

EESMÄRGID JA ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 2

Eesmärgid ja abikõlblikkuse kriteeriumid

1. Liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkide raamistikus

(a) on käesoleva määruse raames tehtava koostöö põhieesmärk vähendada ja pikemas perspektiivis kaotada vaesus;

(b) aitab käesoleva määruse raames tehtav koostöö saavutada ka ELi välistegevuse muid eesmärke, eelkõige:

i)           edendada säästvat majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaarengut ning

ii)          edendada demokraatiat, õigusriigi põhimõtteid, head valitsemistava ja inimõiguste austamist.

Nimetatud eesmärkide täitmist mõõdetakse asjakohaste näitajatega, eelkõige esimene aastatuhande arengueesmärk punkti a puhul ja 1.–8. aastatuhande arengueesmärk punkti b puhul ning muud näitajad, milles liit ja liikmesriigid kokku leppinud on.

2. Geograafiliste programmide meetmed kavandatakse selliselt, et need vastaksid ametliku arenguabi kriteeriumidele, mille on kehtestanud OECD arenguabi komitee.

Üleaafrikalise programmi ja temaatiliste programmide meetmed kavandatakse selliselt, et need vastaksid ametliku arenguabi kriteeriumidele, mille on kehtestanud OECD arenguabi komitee, kui:

(a) abisaaja omadused ei nõua teisiti või

(b) meetmega ei rakendata artiklis 6 osutatud üleilmseid algatusi, liidu poliitilist prioriteeti ega liidu rahvusvahelist kohustust ning meetme omadused ei vasta ametliku arenguabi kriteeriumidele.

Ilma et see piiraks punkti a kohaldamist, peab vähemalt 90 % üleaafrikalise ja temaatiliste programmide raames ettenähtud kuludest vastama OECD arenguabi komitee kehtestatud ametliku arenguabi kriteeriumidele.

3. Põhimõtteliselt ei rahastata käesoleva määruse alusel nõukogu 20. juuni 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 1257/96 (humanitaarabi kohta)[27] hõlmatud ja nimetatud määruse alusel abikõlblikke meetmeid, välja arvatud siis, kui tuleb tagada koostöö järjepidevus kriisist stabiilsetesse arengutingimustesse liikumisel.

Artikkel 3

Üldpõhimõtted

1. Euroopa Liit püüab dialoogi ja koostöö kaudu partnerriikide ja -piirkondadega edendada, arendada ja toetada demokraatiat ning õigusriigi, inimõiguste ja põhivabaduste põhimõtete austamist, millele liit rajatud on.

2. Käesoleva määruse rakendamisel ja liidu abi suure mõju tagamiseks tuleb partnerriikide suhtes viia ellu diferentseeritud lähenemisviis, et tagada täpselt nende olukorda arvestav konkreetne koostöö, mis põhineb partnerriikide:

(a) vajadustel;

(b) suutlikkusel luua rahalisi vahendeid ja tagada neile juurdepääs ning suutlikkusel abi vastu võtta;

(c) kohustustel ja tulemusnäitajatel.

Diferentseeritud lähenemisviisi elluviimisel arvestatakse ka liidu abi võimalikku mõju partnerriikidele.

Toetuste jaotamisel eelistatakse riike, kes seda enim vajavad, eelkõige vähim arenenud riigid, väikese sissetulekuga riigid ning kriisijärgses, ebakindlas või haavatavas olukorras olevad riigid.

3. Kõikidesse programmidesse kaasatakse järgmised valdkondadevahelised küsimused: inimõiguste edendamine, sooline võrdõiguslikkus, naiste mõjuvõimu suurendamine, mittediskrimineerimine, demokraatia, hea valitsemistava, laste ja põliselanike õigused, sotsiaalne kaasatus ning puudega inimeste õigused, keskkonnasäästlikkus, kaasa arvatud kliimamuutuste probleemiga tegelemine, ja HIVi/AIDSi vastu võitlemine.

4. Erilist tähelepanu tuleb osutada õigusriigi tugevdamisele, õiguskaitse kättesaadavuse parandamisele ning kodanikuühiskonna, kaubanduse ja säästva arengu, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale juurdepääsu, tervishoiu ja toiduga kindlustatuse toetamisele ning dialoogi, ühiskonnas osalemise ja leppimise edendamisele ning institutsioonide loomisele.

5. Käesoleva määruse rakendamisel tagatakse kooskõla liidu välistegevuse muude valdkondadega ja muude liidu asjakohaste poliitikasuundadega. Selleks toetuvad käesoleva määruse alusel rahastatavad meetmed, kaasa arvatud Euroopa Investeerimispanga hallatavad meetmed, koostööpoliitikatele, mis on sätestatud sellistes vahendites nagu liidu ning asjaomaste kolmandate riikide ja piirkondade kokkulepped, deklaratsioonid ja tegevuskavad, ja liidu otsustele, erihuvidele, poliitilistele prioriteetidele ja strateegiatele.

6. Komisjon ja liikmesriigid vahetavad korrapäraselt ja sagedasti teavet, sealhulgas teiste rahastajatega, ja edendavad rahastajate paremat koordineerimist ja vastastikust täiendavust, töötades mitmeaastase ühise kavandamise suunas, mis tugineb partnerriikide vaesuse vähendamisele või samaväärsetele strateegiatele, kasutades ühiseid rakendusmehhanisme (sh ühisanalüüse), rahastajaid kaasavaid ühiseid missioone ning kaasrahastamise ja delegeeritud koostöö korda.

7. Liit ja liikmesriigid edendavad oma vastavates pädevusvaldkondades mitmepoolset lähenemisviisi üleilmsetele probleemidele ning vajaduse korral koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide ning organitega ja muude kahepoolsete rahastajatega.

8. Liit edendab tõhusat koostööd partnerriikide ja -piirkondadega kooskõlas parimate rahvusvaheliste tavadega. Liit viib oma toetuse järk-järgult rohkem vastavusse partnerite riiklike või piirkondlike arengustrateegiatega, reformipoliitika ja -korraga. Liit aitab kaasa partnerriikide valitsuste ja asutuste ning rahastajate vastastikuse vastutuse tugevdamisele ning edendab kohalikke ekspertteadmisi ning tööhõivet. Selleks edendab liit:

(a) arenguprotsessi, mida juhib või reguleerib partnerriik või -piirkond;

(b) kaasavat ja osalust soodustavat lähenemisviisi arengule ja kõikide ühiskonnaosade laialdast kaasamist arenguprotsessi ning riigisisesesse ja kohalikku dialoogi, sealhulgas poliitilisse dialoogi;

(c) ühise rakendusmääruse artiklis 4 sätestatud tõhusaid ja uuenduslikke koostööviise ja -vahendeid, nagu laenu ning toetuse kombineerimine ja muud riski jaotamise mehhanismid teatud valdkondades ja riikides ning erasektori kaasamine, mis on kooskõlas OECD arenguabi komitee parimate tavadega. Nimetatud viisid ja vahendid kohandatakse iga partnerriigi või -piirkonna konkreetsetele vajadustele, keskendudes programmipõhistele lähenemisviisidele, abi prognoositavale rahastamisele, erasektori vahendite aktiveerimisele, riikide süsteemide arendamisele ja kasutamisele ning arengule suunatud, tulemustel põhinevatele lähenemisviisidele, sealhulgas vajaduse korral rahvusvaheliselt kokku lepitud eesmärkidele ja näitajatele, nagu aastatuhande arengueesmärgid; ning

(d) poliitika ja kavandamise mõju parandamist rahastajate tegevuse koordineerimise ja ühtlustamise kaudu, et vähendada kattumist ning dubleerimist, parandada vastastikust täiendavust ja toetada rahastajate laiaulatuslikke algatusi;

(e) koordineerimine toimub partnerriikides ja -piirkondades, kasutades kokkulepitud suuniseid ning koordineerimise ja abi tõhususe parimate tavade põhimõtteid.

9. Liit toetab muu hulgas kahepoolse, piirkondliku ja mitmepoolse koostöö ning dialoogi, partnerluslepingute ja kolmepoolse koostöö elluviimist.

10. Komisjon vahetab korrapäraselt teavet kodanikuühiskonnaga.

III JAOTIS

GEOGRAAFILISED JA TEMAATILISED PROGRAMMID

Artikkel 4

Liidu abi rakendamine

Kooskõlas käesoleva määruse üldise reguleerimiseseme ja -ala, eesmärkide ja üldpõhimõtetega rakendatakse liidu abi üleaafrikalise, geograafiliste ja temaatiliste programmide raames ning kooskõlas ühise rakendusmäärusega.

Artikkel 5

Geograafilised programmid

1. Käesoleva artikli kohaseid liidu koostöömeetmeid rakendatakse riiklike, piirkondlike, piirkondadevaheliste ja tervet maailmajagu hõlmavate meetmete suhtes.

2. Ilma et see piiraks artikli 1 lõike 1 punkti a kohaldamist, hõlmab geograafiline programm

(a) piirkondlikku koostööd, mida tehakse kõikides asjakohastes valdkondades I lisas loetletud partnerriikidega, ja

(b) kahepoolset koostööd III lisas loetletud partnerriikidega.

3. Geograafilised programmid võib muu hulgas koostada Euroopa konsensuses sisalduvates koostöövaldkondades, et saavutada artikli 2 lõikes 1 sätestatud eesmärke.

Ühised koostöövaldkonnad ja iga konkreetse piirkonna spetsiifilised koostöövaldkonnad on esitatud IV lisas.

4. Iga konkreetse riigi programmi raames keskendub liit peamiselt kolmes valdkonnas abiandmisele.

Artikkel 6

Temaatilised programmid

Kooskõlas käesoleva määruse üldise reguleerimiseseme ja -ala, eesmärkide ning üldpõhimõtetega lisavad temaatiliste programmide raames võetud meetmed väärtust geograafiliste programmide alusel rahastatavatele meetmetele ning täiendavad neid.

Temaatiliste meetmete kavandamise suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi:

(a) käesoleva määruse kohaseid liidu poliitikaeesmärke ei saa geograafiliste programmide kaudu asjakohasel ega tõhusal viisil saavutada;

(b) kõnealused meetmed on suunatud üleilmsetele algatustele, millega toetatakse rahvusvaheliselt kokku lepitud eesmärke, või üleilmsetele avalikele hüvedele ja probleemidele, mille korral, erandina ühise rakendusmääruse artiklist 9, võivad kõnealused meetmed sisaldada liikmesriikide, kandidaatriikide ning potentsiaalsete kandidaatriikide ja muude kolmandate riikide meetmeid, nagu asjaomases temaatilises programmis kavandatud;

ja/või

(c) meetmed on järgmist liiki:

– mitut piirkonda ja/või valdkonda hõlmavad;

– uuenduslikud poliitikad ja/või algatused, mille eesmärk on edaspidistest meetmetest teavitada;

– meetmed, mille kohta ei ole sõlmitud kokkulepet partnervalitsus(t)ega;

– meetmed, mis kajastavad liidu poliitilist prioriteeti või liidu rahvusvahelist kohustust; ja

– vajaduse korral meetmed juhtudel, mille kohta puudub geograafiline programm või see on peatatud.

Artikkel 7

Üleilmse tähtsusega avalikud hüved ja probleemid

1. Liidu abi eesmärk programmi „Üleilmse tähtsusega avalikud hüved ja probleemid” raames on toetada meetmeid sellistes valdkondades nagu keskkond ja kliimamuutused, säästev energia, inimareng, toiduga kindlustatus ning rände- ja varjupaigameetmed.

2. Konkreetsed meetmed, mida liidu abiga käesoleva artikli raames rakendatakse, on esitatud V lisas.

Artikkel 8

Kodanikuühiskonna organisatsioonid ja kohalikud ametiasutused

1. Arenevaid kodanikuühiskonna organisatsioone ja kohalikke ametiasutusi käsitleva programmi eesmärk on rahastada partnerriikide, liidu, kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide kodanikuühiskonna organisatsioonide ning kohalike ametiasutuste poolt või heaks ettenähtud arenguvaldkonna algatusi.

2. Konkreetsed meetmed, mida liidu abiga käesoleva artikli raames rakendatakse, ning kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike ametiasutuste kategooriate suunav loetelu on esitatud V lisas.

Artikkel 9

Üleaafrikaline programm

1. Liidu abiga toetatakse Aafrika ja ELi ühisstrateegia ja eelkõige sellest tulenevate tegevuskavade rakendamist, et katta piirkondadevahelisi, tervet maailmajagu hõlmavaid või üleilmseid meetmeid.

Üleaafrikalise programmiga edendatakse veelgi liidu välistegevuse muude rahastamisvahendite, eelkõige Euroopa Arengufondi ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi vastastikust täiendavust ja järjepidevust.

2. Konkreetsed koostöömeetmed, mida liidu abiga käesoleva artikli raames rakendatakse, on esitatud VI lisas.

3. Üleaafrikalise programmi mitmeaastane sihtprogramm koostatakse Aafrika ja ELi ühise strateegia ja selle tegevuskavade alusel.

IV JAOTIS

KAVANDAMINE JA VAHENDITE ERALDAMINE

Artikkel 10

Kavandamise ja vahendite eraldamise üldraamistik

1. Geograafiliste programmide mitmeaastased sihtprogrammid partnerriikide ja -piirkondade jaoks koostatakse strateegiadokumendi alusel kooskõlas artikliga 11.

Temaatiliste programmide mitmeaastased sihtprogrammid koostatakse kooskõlas artikliga 13.

Komisjon võtab ühise rakendusmääruse artiklis 2 sätestatud rakendusmeetmed vastu artiklites 11 ja 13 osutatud programmdokumentide alusel. Ühise rakendusmääruse kohaselt võib erakorraliste asjaolude korral liidu abi seisneda ka meetmetes, mis ei ole nimetatud dokumentides ette nähtud.

2. Liit ja liikmesriigid konsulteerivad omavahel ning muude rahastajate ja arenguvaldkonnas tegutsejatega (k.a kodanikuühiskonna esindajad ja piirkondlikud ning kohalikud ametiasutused) kavandamise varases etapis, et edendada oma koostöö vastastikust täiendavust ja järjepidevust. Sellise konsulteerimise tulemus võib olla liidu ja liikmesriikide ühine kavandamine.

3. Komisjon arvestab mitmeaastaste suunavate rahaeraldiste iga geograafilise programmi raames artikli 3 lõikes 2 sätestatud kriteeriumide põhjal kindlaksmääramisel käesoleva määruse üldpõhimõtteid ning võtab arvesse kriisi- või haavatavas olukorras, ebakindlate, konflikti- või katastroofialdiste riikide või piirkondade konkreetseid raskusi, arvestades samas programmi eripäraga.

4. Eraldised võib jätta jaotamata. Kooskõlas artikli 11 lõikes 5 ja artiklis 13 sätestatud tingimusega, et need hiljem jaotatakse või ümber jaotatakse, otsustatakse selliste eraldiste kasutamine hiljem ühise rakendusmääruse kohaselt.

Artikkel 11

Geograafiliste programmide programmdokumendid

1. Strateegiadokumendid on dokumendid, mille on koostanud liit eesmärgiga tagada liidu ja asjaomase partnerriigi või -piirkonna arengukoostöö sidus raamistik, mis on kooskõlas käesoleva määruse reguleerimiseseme ja -ala, eesmärkide ja põhimõtetega ning liidu poliitikaga.

Strateegiadokumentide ettevalmistamine ja rakendamine on kooskõlas abi tõhusust käsitlevate põhimõtetega, nagu riigi omalus, partnerlus, koordineerimine, ühtlustamine, abisaajariikide või piirkondade süsteemidega vastavusse viimine, vastastikune vastutus ning keskendumine tulemuste saavutamisele, nagu see on sätestatud artikli 3 lõigetes 5–8.

Selleks koostatakse strateegiadokumendid üldjuhul liidu ja partnerriigi või -piirkonna dialoogi alusel, kuhu kaasatakse vajaduse korral asjaomased liikmesriigid, ning partnerriigi või -piirkonnaga peetava dialoogi alusel, kuhu kaasatakse kodanikuühiskond ning piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused, et tagada asjaomase riigi või piirkonna piisav omalus protsessi suhtes ja soodustada riiklike arengustrateegiate, eelkõige vaesuse vähendamise strateegiate toetamist.

2. Strateegiadokumendid võivad kuuluda vaheläbivaatamisele, vajaduse korral on võimalik rakendada ka eriotstarbelist läbivaatamist kooskõlas põhimõtete ja menetlustega, mis on sätestatud partnerriigi või -piirkonnaga sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingutes.

3. Strateegiadokumendid koostatakse asjaomaste partnerriikide või -piirkondade jaoks, välja arvatud juhul, kui asjaomase partnerriigi või -piirkonna jaoks on koostatud ühine raamdokument, milles sätestatakse ulatuslik liidu strateegia, kaasa arvatud arengupoliitika.

Strateegiadokumenti ei ole vaja:

(a) riikide jaoks, millel on riikliku arengukava kujul riiklik arengustrateegia või sarnane arengudokument, mille komisjon on viimati nimetatud dokumendi vastuvõtmisel asjaomase mitmeaastase sihtprogrammi alusena heaks kiitnud;

(b) riikide või piirkondade jaoks, mille suhtes liit ja liikmesriigid on kokku leppinud ühise mitmeaastase programmdokumendi;

(c) piirkondade jaoks, millel on ELiga ühiselt kokkulepitud strateegia.

4. Strateegiadokumente ei ole vaja nende riikide ega piirkondade jaoks, millele liidu rahalistest vahenditest käesoleva määruse alusel jaotatav eraldis ei ületa 2014.–2020.aastal 50 miljonit eurot.

5. Mitmeaastased sihtprogrammid koostatakse kõigi riikide või piirkondade jaoks, mis käesoleva määruse alusel liidu rahalistest vahenditest suunavaid rahaeraldisi saavad, välja arvatud lõikes 4 osutatud riigid või piirkonnad. Nimetatud dokumendid koostatakse strateegiadokumentide või muude käesolevas artiklis osutatud dokumentide alusel.

Käesoleva määruse kohaldamisel võib lõike 3 punktis b osutatud ühist mitmeaastast programmdokumenti käsitada mitmeaastase sihtprogrammina, juhul kui see vastab kõnealuse lõikega kehtestatud põhimõtetele ja tingimustele, kaasa arvatud suunavad rahaeraldused, ja artiklis 14 sätestatud menetlustele.

Mitmeaastaste sihtprogrammidega sätestatakse liidu valitud rahastamisprioriteedid, erieesmärgid, oodatavad tulemused, tulemusnäitajad ja rahaeraldiste suunav jaotus nii üldiselt kui ka prioriteetsete valdkondade kaupa. Vajaduse korral võib nimetatud jaotuse esitada summade vahemikuna ja/või osa vahendeid võib jätta jaotamata.

Mitmeaastaseid sihtprogramme tuleb vajaduse korral kohandada, võttes arvesse nende aluseks oleva strateegiadokumendi vaheläbivaatamisi või eriotstarbelisi läbivaatamisi.

Vastastikuse vastutuse põhimõtte kohaselt võib kokkulepitud eesmärkide, kaasa arvatud hea valitsemistava, demokraatia ning inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete austamisega seotud eesmärkide taotlemisel ja täitmiselsuunavaid rahaeraldisi läbivaatamise tulemusel suurendada või vähendada, eelkõige selliste erivajaduste kontekstis nagu kriisi-, kriisijärgsest või ebakindlast olukorrast tulenevad vajadused, või juhul, kus tulemus on olnud erandlik või mitterahuldav.

Artikkel 12

Kavandamine kriisi-, kriisijärgses või ebakindlas olukorras olevates riikides

1. Kriisi-, kriisijärgses või ebakindlas olukorras olevate riikide programmdokumentide koostamisel tuleb arvesse võtta nende haavatavat olukorda, erivajadusi ning asjaomaste riikide või piirkondade tingimusi.

Tähelepanu tuleb pöörata konfliktiennetus-, riigi ülesehitamise ja rahu kindlustamise, konfliktijärgse lepitamise ja taastusmeetmetele.

Juhul kui üks või mitu partnerriiki on vahetult kaasatud kriisi-, kriisijärgsesse või ebakindlasse olukorda või neid mõjutab selline olukord, pööratakse erilist rõhku hädaabi, taastus- ja arenguabi koordineerimise kiirendamisele, et aidata sellistel riikidel hädaolukorrast arenguetappi üle minna. Programmides, mis on kavandatud riikidele või piirkondadele, mis on haavatavas olukorras või kus esineb sageli loodusõnnetusi, nähakse ette suurõnnetuste vältimise ja nendeks valmisoleku ning selliste õnnetuste tagajärgede likvideerimise vahendid.

2. Kriisi-, kriisijärgses ja ebakindlas olukorras või juhtudel, kus demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi või põhivabadusi ähvardavate ohtude korral tuleb liidul viivitamata meetmeid võtta, võib ühise rakendusmääruse artikli 15 lõikes 4 sätestatud kiirmenetlust kasutada artiklis 11 osutatud dokumenti muutmiseks, millega kaasneb konkreetse riigi või piirkonna koostööstrateegia eriotstarbeline läbivaatamine.

Selliste läbivaatamiste tulemusena võidakse kavandada spetsiaalne ja kohandatud strateegia, et tagada üleminek pikaajalisele koostööle ning arengule, edendades humanitaar- ja arenguabi poliitika vahendite paremat koordineerimist ja ühelt teisele üleminekut.

Artikkel 13

Temaatiliste programmide programmdokumendid

1. Temaatiliste programmide mitmeaastaste sihtprogrammidega sätestatakse liidu strateegia asjaomase valdkonna kohta, liidu valitud rahastamisprioriteedid, erieesmärgid, oodatavad tulemused, tulemusnäitajad, rahvusvaheline olukord ja peamiste partnerite meetmed. Vajaduse korral sätestatakse üleilmsetes algatustes osaluse vahendid ja sekkumisprioriteedid. Mitmeaastased sihtprogrammid on kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud dokumentidega.

2. Mitmeaastastes sihtprogrammides esitatakse rahaeraldiste suunav jaotus nii üldiselt kui ka prioriteetsete valdkondade kaupa. Vajaduse korral võib nimetatud jaotuse esitada summade vahemikuna ja/või osa toetusi võib jätta jaotamata. Mitmeaastaseid sihtprogramme tuleb vajaduse korral kohandada poliitika tulemusliku elluviimise tagamiseks, võttes arvesse vaheläbivaatamisi või eriotstarbelisi läbivaatamisi.

3. Komisjon ja liikmesriigid konsulteerivad omavahel ning ka muude rahastajate ja arenguvaldkonnas tegutsejatega (k.a kodanikuühiskonna esindajad ja kohalikud ametiasutused) kavandamise varases etapis, et edendada oma koostöö vastastikust täiendavust.

Artikkel 14

Strateegiadokumentide kinnitamine ja mitmeaastaste sihtprogrammide vastuvõtmine

1. Strateegiadokumendid kinnitab ja mitmeaastased sihtprogrammid võtab vastu komisjon ühise rakendusmääruse artikli 15 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Nimetatud menetlust kohaldatakse ka sisuliste läbivaatamiste suhtes, mille tagajärjel strateegiat või selle kavandamist märkimisväärselt muudetakse.

2. Lõikes 1 osutatud menetlust ei kohaldata strateegiadokumentide ja mitmeaastaste sihtprogrammide mitteoluliste muudatuste suhtes, mis seisnevad tehnilises kohandamises, assigneeringute ümberjaotamises prioriteetsete valdkondade suunavate rahaeraldiste raames või algsete suunavate rahaeraldiste suurendamises või vähendamises mahus, mis on alla 20 %, juhul kui need muudatused ei mõjuta nimetatud dokumentides sätestatud prioriteetseid valdkondi ja eesmärke. Sel juhul teatatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule kohandamistest ühe kuu jooksul.

3. Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse korral, muu hulgas seoses artikli 12 lõikes 2 sätestatud olukordadega, võib komisjon muuta strateegiadokumente ja mitmeaastaseid sihtprogramme kooskõlas ühise rakendusmääruse artikli 15 lõikes 4 osutatud kiiremenetlusega.

V JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 15

Käesoleva määruse alusel abikõlbmatu kolmanda riigi osalemine

Põhjendatud juhtudel ning liidu rahastamise sidususe ja tõhususe tagamiseks või piirkondliku või piirkondadevahelise koostöö edendamiseks võib komisjon, ilma et see piiraks artikli 2 lõike 3 kohaldamist, otsustada laiendada meetmete abikõlblikkust neile riikidele, territooriumidele ja piirkondadele, mis vastasel juhul artikli 1 kohaselt rahastamiskõlblikud ei oleks, kui rakendatav meede on üleilmse, piirkondliku, piirkondadevahelise või piiriülese iseloomuga. Olenemata ühise rakendusmääruse artikli 8 lõike 1 sätetest, võivad asjaomaste riikide, territooriumide ja piirkondade füüsilised ja juriidilised isikud selliste meetmete rakendamises osaleda.

Artikkel 16

Abi peatamine

Ilma et see piiraks partnerriikide ja -piirkondadega sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingutes sisalduvate abi peatamist käsitlevate sätete kohaldamist, kutsub liit juhul, kui partnerriik ei täida artikli 3 lõikes 1 nimetatud põhimõtteid, partnerriiki konsultatsioonidele, välja arvatud eriti kiireloomulistel juhtudel, et leida mõlemaid pooli rahuldav lahendus. Kui partnerriigiga peetavad konsultatsioonid ei vii mõlemat poolt rahuldavale lahendusele või kui eriti kiireloomulisel juhul konsultatsioonist keeldutakse, võib nõukogu kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 215 lõikega 1 võtta asjakohaseid meetmeid, mis võivad hõlmata liidu abi täielikku või osalist peatamist.

Artikkel 17

Volituste delegeerimine komisjonile

Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta või täiendada käesoleva määruse I–VII lisa.

Artikkel 18

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Artiklis 17 osutatud volitused antakse käesoleva määruse kehtivusajaks.

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

3. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4. Välja arvatud lõikes 5 sätestatud juhtudel, jõustub delegeeritud õigusakt üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

5. Tähtaeg, mille jooksul tuleb esitada vastuväited, mis käsitlevad I, II ja III lisa vastavusse viimist artikli 1 punktis a kehtestatud abisaajate loetelu läbivaatamist käsitlevate OECD/DCA otsustega, on üks nädal.

Artikkel 19

Komitee

Komisjoni abistab arengukoostöö vahendi komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

Artikkel 20

Lähtesumma

1. Lähtesumma käesoleva määruse rakendamiseks aastatel 2014–2020 on 23 294 700 000 eurot.

2. Artiklites 5–9 osutatud programmidele vahemikus 2014–2020 eraldatavad suunavad miinimumsummad on kindlaks määratud VII lisas. Nimetatud summasid võib programmide vahel ümber jaotada artikli 18 kohase delegeeritud õigusaktiga. Üleilmse tähtsusega avalike hüvede ja probleemide programmi raames võib summasid alamrubriikide vahel ümber jaotada komisjoni otsuse põhjal, mis edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule ühe kuu jooksul alates selle vastuvõtmisest.

3. Nagu on ette nähtud programmi „Erasmus kõigile” käsitleva määruse artikli 13 lõikega 2, eraldatakse kõrghariduse rahvusvahelise mõõtme edendamiseks õppega seotud liikumisele väljaspool ELi asuvatesse riikidesse või asuvatest riikidest ning nende riikide ametiasutuste/institutsioonide/organisatsioonidega tehtavale koostööle ja peetavale poliitikadialoogile erinevatest välisvahenditest (arengukoostöö rahastamisvahend, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend, ühinemiseelse abi rahastamisvahend, partnerluse rahastamisvahend ja Euroopa Arengufond) suunav summa 1 812 100 000 eurot.

Asjaomased rahalised vahendid eraldatakse kahe mitmeaastase eraldisena, mis esimese eraldise puhul hõlmavad ainult esimest nelja aastat ja teise puhul järelejäänud kolme aastat. Neid vahendeid võetakse arvesse kõnealuste rahastamisvahendite mitmeaastasel suunaval kavandamisel kooskõlas asjaomaste riikide vajaduste ja prioriteetidega. Eraldised võib üle vaadata märkimisväärsete ettenägematute asjaolude või oluliste poliitiliste muutuste korral kooskõlas ELi välistegevuse prioriteetidega.

Artikkel 21

Euroopa välisteenistus

Käesoleva määruse kohaldamine on kooskõlas nõukogu otsusega 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine.

Artikkel 22

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

I LISA

Partnerriigid ja REGIOONID, mis on abikõlblikud ARTIkli 1 lõike 1 punkti a alusel

Ladina-Ameerika

1. Argentina

2. Boliivia

3. Brasiilia

4. Tšiili

5. Colombia

6. Costa Rica

7. Kuuba

8. Ecuador

9. El Salvador

10. Guatemala

11. Honduras

12. Mehhiko

13. Nicaragua

14. Panama

15. Paraguay

16. Peruu

17. Uruguay

18. Venezuela

Aasia

19. Afganistan

20. Bangladesh

21. Bhutan

22. Kambodža

23. Hiina

24. India

25. Indoneesia

26. Korea Rahvademokraatlik Vabariik

27. Laos

28. Malaisia

29. Maldiivid

30. Mongoolia

31. Myanmar/Birma

32. Nepal

33. Pakistan

34. Filipiinid

35. Sri Lanka

36. Tai

37. Vietnam

Kesk-Aasia

38. Kasahstan

39. Kõrgõzstan

40. Tadžikistan

41. Türkmenistan

42. Usbekistan

Lähis-Ida

43. Iraan

44. Iraak

45. Jeemen

Lõuna-Aafrika

46. Lõuna-Aafrika

II LISA

OECD arenguabi komitee loetelu ametliku arenguabi saajatest

Kehtib aruandluseks 2011., 2012. ja 2013. aasta kohta

III LISA

Partnerriigid ja regioonid, KELLEGA TEHAKSE artikli 5 LÕIKE 2 kohaselt KAHEPOOLSET KOOSTÖÖD

Artikli 5 lõike 2 kohaselt saavad käesoleva määruse alusel kahepoolset arenguabi järgmised partnerriigid:

1. Boliivia

2. Kuuba

3. El Salvador

4. Guatemala

5. Honduras

6. Nicaragua

7. Paraguay

8. Afganistan

9. Bangladesh

10. Bhutan

11. Kambodža

12. Korea Rahvademokraatlik Vabariik

13. Laos

14. Mongoolia

15. Myanmar/Birma

16. Nepal

17. Pakistan

18. Filipiinid

19. Sri Lanka

20. Vietnam

21. Kõrgõzstan

22. Tadžikistan

23. Türkmenistan

24. Usbekistan

25. Iraak

26. Jeemen

27. Lõuna-Aafrika

IV LISA

geograafiliste programmide KOHASED KoostöövaldkonNAD

A. geograafiliste programmide KOHASED ÜHISED KoostöövaldkonNAD

Geograafilised programmid võivad muu hulgas olla edaspidi nimetatud koostöövaldkondade seast, mida ei tohiks võrdsustada sektoritega. Prioriteedid kehtestatakse kooskõlas komisjoni teatisega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele nimetusega „ELi arengupoliitika mõju suurendamine: muutuste kava” ja sellel põhinevate järeldustega nõukogu institutsioonidelt.

I. Inimõigused, demokraatia ja muud hea valitsemistava alused

a)           Demokraatia, inimõigused ja õigusriik

b)           Meeste ja naiste võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine

c)           Avalik haldus

d)           Maksupoliitika ja -haldus

e)           Korruptsioon

f)            Kodanikuühiskond ja kohalikud ametiasutused

g)           Loodusvarad

h)           Arengu ja julgeoleku vaheline seos.

II. Kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu rakendamine inimarengu teenistusse

a)           Sotsiaalkaitse, tervishoid, haridus ja töökohad

b)           Ettevõtluskeskkond, piirkondlik integratsioon ja ülemaailmsed turud

c)           Jätkusuutlik põllumajandus ja energeetika.

III. Muud poliitikavaldkondade arengusidususe seisukohast olulised valdkonnad

a)           Kliimamuutused ja keskkond

b)           Ränne ja varjupaik

c)           Üleminek humanitaarabi andmiselt ja kriisiohjamiselt pikaajalisele arengukoostööle.

B. KONKREETSED KOOSTÖÖVALDKONNAD REGIOONIDE KAUPA

Euroopa Liidu abiga toetatakse meetmeid ja sektoripõhist dialoogi, mis on kooskõlas artikliga 5 ning käesoleva määruse üldise reguleerimiseseme ja -ala, eesmärgi ning üldpõhimõtetega. Allpool kirjeldatud valdkondi tuleb kaaluda asjakohaselt, võttes arvesse ühiselt kokkulepitud strateegiaid, partnerlust, koostööd ja kaubanduslepinguid. Prioriteedid kehtestatakse kooskõlas teatisega „Muutuste kava” ja sellel põhinevate nõukogu järeldustega.

Ladina-Ameerika

a)           Sotsiaalse ühtekuuluvuse, eeskätt sotsiaalse kaasatuse, inimväärse töö ja võrdsete võimaluste, meeste ja naiste võrdõiguslikkuse ning naiste mõjuvõimu suurendamise edendamine.

b)           Valitsemisprobleemide lahendamine ja poliitikareformide toetamine, eeskätt sotsiaalpoliitika, avaliku sektori finantsjuhtimise ning maksustamise, julgeoleku (sealhulgas uimastid, kuritegevus ja korruptsioon), hea valitsemistava ja avaliku sektori asutuste tugevdamise (sealhulgas uuenduslikud tehnilise koostöö edendamise mehhanismid, nt TAIEX ja mestimisvahendid), inimõiguste (sealhulgas põlisrahvaste ning aafriklastest põlvnejate õigused) kaitsmise, diskrimineerimisvastase võitluse ning uimastitootmise, -tarbimise ja -kaubanduse vastase võitluse valdkonnas.

c)           Mitmesuguste regionaalse integratsiooni protsesside ja võrgutaristute omavahelise ühendamise toetamine, tagades samas vastastikuse täiendavuse tegevusega, mida toetavad Euroopa Investeerimispank ja muud institutsioonid.

d)           Arengu ja julgeoleku vahelise seose tugevdamine.

e)           Poliitika toetamine hariduse ja ühise Ladina-Ameerika kõrgharidusruumi arendamise valdkonnas.

f)            Majandusliku haavatavuse vähendamine ja ümberstruktureerimise soodustamine kaubanduse, investeeringute, oskusteabe ja teadustegevuse, innovatsiooni ning tehnoloogiaga seotud tugeva partnerluse rajamise teel ja säästva ning kaasava majanduskasvu edendamine kõikides selle valdkondades, pöörates erilist tähelepanu rändevoogudele, toiduga kindlustatusele (sealhulgas säästev põllumajandus ja kalandus), kliimamuutustele, säästvale energiale, bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste (sealhulgas vee ja metsade) kaitsmisele ja seisundi parandamisele ning tootlikele investeeringutele arvukamate ning paremate töökohtade loomiseks rohelises majanduses.

g)           Asjakohaste järelmeetmete tagamine lühiajalistele erakorralistele meetmetele, mis on suunatud muude rahastamisvahendite kaudu rakendatavale katastroofi- ja kriisijärgsele taastamisele.

Aasia

a)           Sotsiaalse ühtekuuluvuse, eeskätt sotsiaalse kaasatuse, inimväärse töö ja võrdsete võimaluste ning meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine.

b)           Kaubanduse, investeeringute, abi, rände, teadustegevuse, innovatsiooni ning tehnoloogiaga seotud kaasava partnerluse rajamine.

c)           Õiguspäraste, tulemuslike ning oma tegevuse eest vastutavate avaliku sektori institutsioonide ja asutuste rajamine ning tugevdamine institutsionaalsete reformide (sealhulgas hea valitsemistava, korruptsioonivastase võitluse, avaliku sektori finantsjuhtimise, maksusüsteemi ning avaliku halduse reformi) edendamise ning seadusandlike, halduslike ja regulatiivsete reformide kaudu kooskõlas rahvusvaheliste nõuetega, eeskätt ebakindlas ning konflikti- ja konfliktijärgses olukorras olevates riikides.

d)           Aktiivse ja hästikorraldatud kodanikuühiskonna toetamine ning avaliku ja erasektori partnerluse soodustamine.

e)           Kliimamuutuste leevendamise ja sellega kohanemise, säästva tarbimise ja tootmise ning lisaks ka keskkonnahoidlikku tehnoloogiasse, säästvasse energiasse, transporti, säästvasse põllumajandusse ja kalandusse, bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste (sealhulgas vee ja metsade) kaitsmisse ja nende seisundi parandamisse tehtavate investeeringute ning rohelises majanduses inimväärsete töökohtade loomise toetamine.

f)            Suurema regionaalse integratsiooni ja koostöö tulemustele suunatud edendamine regionaalse integratsiooni ning dialoogi eri protsesside toetamise kaudu.

g)           Terviseohtude, sealhulgas loomade, inimeste ja nende erinevate keskkondade ühisosa tasandil tekkivate terviseohtude ennetamise ning tõrjumise soodustamine.

h)           Võitlemine korruptsiooni ning organiseeritud kuritegevuse, uimastitootmise, -tarbimise ja -kaubanduse ning ebaseadusliku kaubanduse muude vormidega ning tõhusa piirihaldamise ja piiriülese koostöö toetamine, võttes arvesse arengu ja julgeoleku vahelist seost.

i)            Katastroofideks valmisoleku ning katastroofijärgse pikaajalise taastamise toetamine, sealhulgas toiduainetega kindlustatuse ja kodukohast lahkuma sunnitud isikute abistamise valdkonnas.

Kesk-Aasia

Kooskõlas ühiste eesmärkidega, mis on sätestatud 2007. aastal vastu võetud ELi strateegias Kesk-Aasiaga loodava uue partnerluse kohta:

a)           Põhiseadusliku reformi ja seadusandliku, regulatiiv- ning haldusraamistiku ELi raamistikuga ühtlustamise edendamine, sealhulgas edasise demokratiseerimise ja hästikorraldatud kodanikuühiskonna, õigusriigi toetamise, hea valitsemistava, maksusüsteemi ning riiklike institutsioonide ja asutuste (nt valimisorganid, parlamendid, riiklike haldusorganite reformimine ja riiklik finantsjuhtimine) tugevdamise edendamine.

b)           Kaasava ja säästva majanduskasvu edendamine, sotsiaalse ning regionaalse ebavõrdsuse vähendamine ja poliitika toetamine sellistes valdkondades nagu haridus, teadustegevus, innovatsioon ja tehnoloogia, tervis, inimväärne töö, säästev energia, põllumajandus ja maaelu areng, VKEde soodustamine, elavdades samal ajal turumajanduse arengut, kaubandust ja investeeringuid, sealhulgas regulatiivseid reforme ning toetust WTOsse integreerimisele.

c)           Tõhusa piirihalduse ja piiriülese koostöö toetamine, et edendada säästvat majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaarengut piirialadel; võitlemine organiseeritud kuritegevuse ja ebaseadusliku kaubanduse kõikide vormidega (sealhulgas võitlus uimastitootmise ja -tarbimise ja selle negatiivsete mõjude, sealhulgas HIVi/AIDSiga), võttes arvesse arengu ja julgeoleku vahelist seost.

d)           Kahepoolse ja regionaalse koostöö, dialoogi ning integratsiooni edendamine, sealhulgas riikidega, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa naabruspoliitikat ning muid Euroopa Liidu rahastamisvahendeid, et toetada poliitikareforme, sealhulgas avaliku sektori suutlikkuse suurendamisega institutsioonide tugevdamise, tehnilise abi (nt TAIEX), teabevahetuse ning mestimisvahendite kaudu ning oluliste investeeringutega asjakohaste mehhanismide kaudu, et rakendada ELi rahalisi vahendeid haridus-, keskkonna- ja energiasektoris, vee/kanalisatsiooni ja heitkoguste vähendamise / kliimamuutuste mõjule vastupanuvõime valdkonnas, ning rahvusvahelise energiavarustuse ja rahvusvaheliste transpordioperatsioonide, omavaheliste ühenduste, võrkude ja nende operaatorite turvalisuse ning ohutuse parandamisega, sealhulgas Euroopa Investeerimispanga toetatava tegevuse kaudu.

Lähis-Ida

a)           Valitsemistava (sealhulgas maksuvaldkonnas), inimõiguste ja poliitilise võrdõiguslikkusega seotud probleemide lahendamine, eeskätt ebakindlas olukorras riikides, et aidata luua õiguspäraseid, demokraatlikke, tulemuslikke ja oma tegevuse eest vastutavaid avaliku sektori institutsioone ning aktiivset ja hästikorraldatud kodanikuühiskonda.

b)           Sotsiaalse ühtekuuluvuse, eeskätt sotsiaalse kaasatuse, inimväärse töö ja võrdsete võimaluste ning meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine.

c)           Jätkusuutliku majandusreformi ja majanduse mitmekesistamise, kaubanduse, turumajanduse arendamise, põhisektoritesse (nt energia, sealhulgas taastuvenergia) tehtavate jätkusuutlike investeeringute, avaliku ning erasektori partnerluse ja partnerriikide WTOsse integreerimise edendamine.

d)           Piirkondliku koostöö, dialoogi ja integratsiooni edendamine, sealhulgas riikidega, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa naabruspoliitikat, ning Pärsia lahe riikidega, kelle suhtes kohaldatakse partnerluse rahastamisvahendit ning muid ELi rahastamisvahendeid, muu hulgas piirkonnasisese integreerimistegevuse toetamise kaudu, näiteks majanduse, energeetika, vee, transpordi ja põgenike küsimustes.

e)           Rahastamisvahendi alusel kasutatavate vahendite täiendamine sidusa töö ja toetusega muude ELi rahastamisvahendite kaudu, mis võivad olla suunatud laiemale regionaalsele integratsioonile, edendades ELi huve sellistes valdkondades nagu majandus, energeetika, teadustegevus, innovatsioon ja tehnoloogia, võitlus uimastitootmise, -tarbimise ja -kaubandusega, võttes arvesse julgeoleku ja arengu vahelist seost, ning rände juhtimine ja põgenike ja pagulaste abistamine, võttes arvesse arengu ja rände vahelist seost.

Lõuna-Aafrika

a)           Demokraatliku ühiskonna, hea valitsemistava ja õigusriigi põhimõtteid järgiva riigi tugevdamise toetamine ning stabiilsuse ja integratsiooni soodustamine regioonis ja mandril.

b)           Eri vabakaubanduspiirkondade loomisega käivitunud kohanemismeetmete toetamine.

c)           Inimväärse töö edendamine, vaesuse, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vastase võitluse toetamine, sealhulgas eelnevalt ebasoodsas olukorras olnud kogukondade põhivajaduste rahuldamisega.

d)           Majandusliku haavatavuse ületamine ja ümberstruktureerimise saavutamine rõhuasetusega inimväärsele tööle jätkuva ning kaasava majanduskasvu, vähese CO2-heitega rohelise majanduse ning jätkusuutliku arengu kaudu kõikides selle valdkondades (sealhulgas säästev põllumajandus ja kalandus) ja bioloogilise mitmekesisuse ning ökosüsteemi teenuste seisundi parandamise kaudu.

e)           Tegelemine seksuaalse ja soospetsiifilise vägivalla ning tervishoiuküsimustega, sealhulgas HIV/AIDS ja selle mõju ühiskonnale.

V LISA

temaatiliste programmide KOHASED tegevusvaldkonnad

A. üleilmseid avalikke hüvesid ja probleeme käsitlev programm

Artiklis 6 sätestatud tingimuste alusel on üleilmseid avalikke hüvesid ja probleeme käsitleva programmi eesmärk tugevdada koostööd, teadmuse ja kogemuste vahetamist ning partnerriikide suutlikkust. Programm võib olla muu hulgas järgmistest koostöövaldkondadest, kui see tagab nende tugeva seotuse tõttu nende võimalikult suure koostoime.

Keskkond ja kliimamuutused

a)           ELi 2020. aasta nägemuse rahvusvahelise keskkonna- ja kliimamõõtme rakendamise soodustamine.

b)           Töö arengumaade abistamiseks, et saavutada loodusvarade säästvat kasutamist ja keskkonnasäästlikkust käsitlevaid aastatuhande arengueesmärke.

c)           Euroopa Liidu algatuste ja rahvusvahelise ning regionaalsel tasandil kokkulepitud ja/või piiriülese iseloomuga kohustuste rakendamine, eeskätt kliimamuutuste valdkonnas, kliimamuutustele vastupanu võime strateegiate, eelkõige positiivselt bioloogilist mitmekesisust mõjutavate kohanemisstrateegiate, bioloogilise mitmekesisuse ning ökosüsteemi teenuste, metsa, sealhulgas FLEGTi, kõrbestumise vastu võitlemise, veevarude integreeritud majandamise, loodusvarade majandamise, aruka kemikaalide kasutamise ja jäätmekäitluse, ressursitõhususe ning rohelise majanduse edendamise kaudu.

c)           Kliimamuutuste ja keskkonnaeesmärkide integreerimise ning süvalaiendamise soodustamine ELi abialase koostöö metoodilise töö ja teadustegevuse (sh järelevalve, aruandlus- ning kontrollimehhanismid, ökosüsteemide kaardistamine, hindamine ja väärtuse määramine, keskkonnateadmiste baasi tõhustamine ning uuenduslike meetmete ja poliitikasidususe toetamine) kaudu.

d)           Keskkonnajuhtimise tugevdamine ja rahvusvahelise poliitikaarengu toetamine, sealhulgas tööga selle nimel, et saavutada sidusus säästva arengu rahvusvahelise juhtimise keskkonna- ning muude tugisammaste vahel, regionaalse ja rahvusvahelise keskkonnajärelevalve ning -hindamise abistamisega ning tulemuslike vastavus- ning jõustamismeetmete soodustamisega mitmepoolsete keskkonnalepingute puhul.

Säästev energia

a)           Juurdepääsu edendamine turvalistele, taskukohastele, puhastele ja säästlikele energiateenustele kui olulisele liikumapanevale jõule vaesuse likvideerimise ning kaasava majanduskasvu saavutamisel, asetades rõhu kohalike energiaallikate kasutamisele.

b)           Taastuvenergia tehnoloogia suurema kasutamise soodustamine, energiatõhususe ja vähem CO2-heidet tekitava arengu strateegiate edendamine.

c)           Energiajulgeoleku edendamine, nt allikate ja energiavarustuskanalite mitmekesistamise kaudu, võttes arvesse hinnakõikumisega seotud probleeme ja heitkoguste vähendamise potentsiaali, täiustades turgusid ning soodustades energiavõrkude sidumist ja kaubandust.

Inimareng

a)           Majanduskasv, töökohad ja erasektori kaasamine

Meetmete edendamine, mille eesmärk on luua juurde paremaid töökohti sellistes valdkondades nagu kohalike mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsi- ning kohanemisvõime arendamine ja nende integratsioon üleilmsesse majandusse; arengumaade abistamine mitmepoolsesse kaubandussüsteemi integreerumisel; erasektori arendamine ning ettevõtluskeskkonna, tööstusinnovatsiooni ja tehnoloogiapoliitika ning kaubanduspoliitika ja -lepingute määratlemise ning rakendamise parandamine; regionaalse integratsiooni toetamine; ELi ja partnerriikide ning -regioonide investeerimissuhete edendamine; era- ning avaliku sektori investeeringute ja koostöö võimendamine uuenduslike rahastamisvahendite kaudu. Rohelise majanduse, ressursitõhususe ja säästva tarbimise ning säästvate tootmisprotsesside edendamine. Elektrooniliste sidevahendite kui kõikides sektorites majanduskasvu toetavate vahendite kasutamise edendamine, et ületada digitaalne lõhe, töötada selles valdkonnas välja asjakohane poliitika ja reguleeriv raamistik ning edendada vajaliku taristu väljaarendamist ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevate teenuste ja rakenduste kasutamist.

b)           Tööhõive, oskused, sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus

i) Tootliku ja inimväärse tööhõive kõrge taseme toetamine, eelkõige aruka tööhõivepoliitika ja -strateegia, tööturu vajaduste ja perspektiivide seisukohast olulist töökonkurentsivõimet tagava kutsekoolituse, töötingimuste (sh mitteametlikus majanduses), inimväärse töö (sh laste töö vastu võitlemine) ning sotsiaalse dialoogi ja tööjõu liikuvuse toetamisega, austades samas rändajate õigusi.

ii) Sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamine, eeskätt jätkusuutlike sotsiaalkaitsesüsteemide rajamise/tugevdamise, sealhulgas seonduva eelarvereformi abil.

iii) Sotsiaalse kaasatuse tugevdamine koostöö abil sellistes valdkondades nagu võrdsetel alustel juurdepääs põhiteenustele, kõikide juurdepääs tööhõivele, konkreetsete rühmade (eriti noored, puuetega inimesed, naised ning vähemusrühmad) mõjuvõimu suurendamine ja nende õiguste austamine, et kogu elanikkond saaks osaleda jõukuse ja kultuurilise mitmekesisuse loomisel ning sellest kasu saada.

c)           Meeste ja naiste võrdõiguslikkus ning naiste mõjuvõimu suurendamine

i) Riikide tasandi programmide toetamine, et edendada naiste majandusliku ja sotsiaalse mõjuvõimu suurendamist ning poliitilist osalust.

ii) Riiklike, regionaalsete ja üleilmsete algatuste toetamine, et edendada kõnealuse küsimuse integreerimist abi tulemuslikkuse kavasse.

d)           Tervis

i) Inimeste tervise ja heaolu parandamine arengumaades hea kvaliteediga oluliste avaliku sektori tervishoiuteenuste juurdepääsetavuse ning nende võrdsetel alustel osutamise suurendamise, konkreetsemalt järgmise kaudu:

ii) partnerriikidele otsest olulist kasu toovate üleilmsete algatuste poliitikakava toetamine ja kujundamine, võttes arvesse orienteeritust tulemustele, abi tulemuslikkust ja mõju tervishoiusüsteemidele, sealhulgas toetades partnerriikide paremat kaasamist kõnealustesse algatustesse;

iii) selliste algatuste toetamine, eriti regionaalsel ja üleilmsel tasandil, mis tugevdavad tervishoiusüsteeme ja aitavad riikidel arendada ning rakendada arukat, tõenditel põhinevat tervishoiupoliitikat, ning olulistes valdkondades (nt emade tervis ning seksuaal- ja reproduktiivtervis ning seonduvad õigused, pereplaneerimisvõimaluste kasutamine, üleilmsed avalikud hüved, ülemaailmsete terviseohtude tõrjumine).

e)           Haridus, teadmised ja oskused

i) Haridusvaldkonnas rahvusvaheliselt kokkulepitud eesmärkide saavutamise toetamine üleilmsete algatuste ja üleilmse partnerluse kaudu, erilise rõhuasetusega teadmiste, oskuste ja väärtuste edendamisele jätkusuutliku ning kaasava arengu seisukohast.

ii) Kogemuste, hea tava ja innovatsiooni vahetuse edendamine, mis toetub haridussüsteemide arendamisel rakendatavale tasakaalustatud lähenemisviisile.

iii) Hariduse võrdse juurdepääsetavuse ja kvaliteedi parandamine, sealhulgas haavatavate rühmade, naiste ja tütarlaste jaoks ning riikides, kes on üleilmsete eesmärkide saavutamisest kõige kaugemal.

Toiduga kindlustatus ja säästev põllumajandus

Programmiga tugevdatakse koostööd, teadmiste ja kogemuste vahetust ning partnerriikide suutlikkust seoses toiduga kindlustatuse nelja tugisambaga: toidu kättesaadavus (tootmine), juurdepääsetavus (sh turud, turvavõrgustikud ja teadlikkus sooküsimustest), kasutamine (toitumisalaste meetmete võtmine sotsiaalselt teadlikul viisil) ning stabiilsus, tähtsustades samas nelja mõõdet: väikepõllundus, hea valitsemistava, regionaalne integratsioon ja haavatava elanikkonna abistamise mehhanismid.

a)           Jätkusuutliku väiketalunduse arengu edendamine, võimaldades ökosüsteemidel põhinevat, vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelist turvalist juurdepääsu tehnoloogiale (sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogia), teabelevi- ning tehnilistele teenustele, maaelu arendamise kavadele, tootlikele investeerimismeetmetele, maa ja loodusvarade haldamisele ning geneetilise mitmekesisuse kaitsele soodsas majanduskeskkonnas.

b)           Asjaomaste sektorite keskkonna suhtes ja sotsiaalselt teadliku poliitikakujundamise ning valitsemistava toetamine, avaliku sektori roll ja valitsusväliste osalejate toetamine selle reguleerimisel ning avalike hüviste kasutamisel, selle organisatsioonilise suutlikkuse, kutseorganisatsioonide ja -institutsioonide toetamine.

c)           Toiduga kindlustatuse tugevdamine piisavate meetmete, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste kaitse ja kliimamuutusega kohanemise meetmete, infosüsteemide, kriisiennetus- ja -ohje ning haavatavale elanikkonnale suunatud toitumisstrateegiate kaudu.

d)           Ohutute ja jätkusuutlike tavade soodustamine toidu ja sööda kogu turustusahelas.

Ränne ja varjupaik

a)           Rände juhtimise edendamine kõikidel tasanditel.

b)           Rändevoogude parema juhtimise tagamine kõikides aspektides.

c)           Inimeste suurema regionaalse ja üleilmse liikuvuse arengumõju suurendamine, edendades ning kaitstes samas rändajate õigusi aruka regionaalse ja riikliku rände- ning varjupaigapoliitika kavandamise ja rakendamise ning rände mõõtme muudesse regionaalsetesse ja riiklikesse poliitikavaldkondadesse integreerimise kaudu.

d)           Rände ja arengu seosest, sh valitsuse poliitika sotsiaalsetest ning majanduslikest tagajärgedest ühise arusaamise parandamine, olgu tegemist siis rände-/varjupaiga- või muu valdkonnaga.

B. Kodanikuühiskonna organisatsioone ja kohalikke AMETIASUTUSi käsitlev programm

Kooskõlas ELi veel kord kinnitatud toetusega demokraatiale, inimõigustele ning heale valitsemistavale tugevdatakse kodanikuühiskonna organisatsioone ning kohalikke ametiasutusi käsitleva programmiga partnerriikides koostööd, teadmuse ja kogemuste vahetust ning kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike ametiasutuste suutlikkust rahvusvaheliselt kokkulepitud arengueesmärkide toetamisel.

Artiklis 6 sätestatud tingimuste alusel soodustatakse programmiga järgmist:

a)           kaasav ja tugev ühiskond partnerriikides tugevamate kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike ametiasutuste ning abi vajavatele elanikele osutatavate põhiteenuste kaudu;

b)           Euroopa kodanike arenguküsimuste alase teadlikkuse suurendamine ning Euroopa Liidus, kandidaatriikides ning võimalikes kandidaatriikides partnerriikide vaesuse vähendamise ja jätkusuutliku arengu strateegiatele üldsuse aktiivse toetuse tagamine;

c)           Euroopa ja lõunapoolsete riikide kodanikuühiskonna ning kohalike ametiasutuste võrgustike suurem suutlikkus tagada sisuline ja jätkuv poliitikadialoog arenguvaldkonnas.

Programmiga toetatav tegevus hõlmab järgmist:

a)           partnerriikides võetavad meetmed, millega toetatakse haavatavaid ja marginaliseeritud rühmi vähim arenenud riikides, põhiteenuste osutamisega kodanikuühiskonna organisatsioonide ning kohalike ametiasutuste kaudu;

b)           sihtrühmade suutlikkuse arendamine, et täiendada toetust, mida antakse riikliku programmi raames, kusjuures meetmete eesmärk on:

i) tugevdada kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkust osaleda tulemuslikult arenguprotsessis;

ii) soodustada arenguga seoses kodanikuühiskonna organisatsioonide, riigi ja muude arenguga seotud osalejate vahelist paremat koostoimet;

iii) tugevdada kohalike ametiasutuste suutlikkust osaleda tulemuslikult arenguprotsessis, tunnustades nende erilist rolli ja spetsiifikat;

c)           üldsuse teadlikkuse suurendamine arenguküsimustes ning arengut toetava ametliku ja mitteametliku hariduse edendamine Euroopa Liidus, kandidaatriikides ning potentsiaalsetes kandidaatriikides, et luua Euroopa ühiskondades arengupoliitikale kindel alus, tagada üldsuse suurem toetus vaesusega võitlemise meetmetele ja arenenud riikide ning arengumaade suhetele, suurendada teadlikkust probleemidest ja raskustest, millega arengumaad ning nende rahvad silmitsi seisavad, ja selleks, et edendada üleilmastumise sotsiaalset mõõdet;

d)           kodanikuühiskonna ja kohalike ametiasutuste võrgustike koordineerimine, suutlikkuse arendamine ning institutsionaalne tugevdamine nende organisatsioonides ja eri liiki sidusrühmade vahel, kes osalevad arengu üle peetaval Euroopa avalikul arutelul, ning lõunapoolsete riikide kodanikuühiskonna organisatsioonide ning kohalike ametiasutuste ja katusorganisatsioonide tegevuse koordineerimine, suutlikkuse arendamine ja institutsionaalne tugevdamine.

Kodanikuühiskonna organisatsioonid on sõltumatult ja aruandluspõhiselt tegutsevad valitsusvälised mittetulunduslikud osalejad. Nende hulka kuuluvad: valitsusvälised organisatsioonid, põlisrahvaid esindavad organisatsioonid, rahvus- ja/või etnilisi vähemusi esindavad organisatsioonid, kohalikud ettevõtjate liidud ja kodanike rühmitused, ühistud, tööandjate liidud ning ametiühingud (sotsiaalpartnerid), majandus- ja sotsiaalhuve esindavad organisatsioonid, korruptsiooni ja pettuste vastu võitlevad ja head valitsemistava edendavad organisatsioonid, kodanikuõiguste organisatsioonid ja diskrimineerimise vastu võitlevad organisatsioonid, detsentraliseeritud piirkondliku koostöö ja integratsiooniga tegelevad kohalikud organisatsioonid (sealhulgas võrgustikud), tarbijaorganisatsioonid, naiste- ja noorteorganisatsioonid, keskkonna-, õppe-, kultuuri-, uurimis- ja teadusorganisatsioonid, ülikoolid, kirikud ja usuühendused ning kogudused, meedia ning mis tahes valitsusvälised ühendused ja sõltumatud sihtasutused, sealhulgas sõltumatud poliitilised sihtasutused, kes võivad soodustada käesoleva määruse eesmärkide rakendamist.

Kohalikud ametiasutused hõlmavad väga erinevaid piirkondlikke ning kohalikke valitsustasandeid ja -harusid, st omavalitsusüksused, kogukonnad, piirkonnad, maakonnad, provintsid, regioonid jne.

***

VI LISA

ÜLEAAFRIKALISE PROGRAMMI KOHASED TEGEVUSVALDKONNAD

Üleaafrikalise programmiga toetatakse Aafrika ja ELi ühisstrateegia eesmärke ja üldpõhimõtteid, eeskätt järgmist:

a)           toetada Aafrika ja ELi ühisstrateegias ning sellest tulenevates tegevuskavades kokkulepitud eesmärke, algatusi ning tegevust, mis hõlmavad muu hulgas järgmisi valdkondi: rahu ja julgeolek, demokraatlik valitsustava ning inimõigused, kaubandus, regionaalne integratsioon ja taristu (sealhulgas transport), aastatuhande arengueesmärgid, energeetika, kliimamuutused ning keskkond, ränne, liikuvus ja tööhõive, teadus, infoühiskond ja kosmos ning valdkondadevahelised küsimused;

b)           toetada muid asjaomaseid algatusi ja muud asjaomast tegevust, mis lepitakse kokku ühisstrateegia raames kehtestatud töökorralduse kaudu;

c)           kohaldada Aafrika tervikuna käsitlemise põhimõtet ning edendada regionaalse ja mandri tasandi sidusust, suunates eritähelepanu regioonideülese, kogu mandrit hõlmava või üleilmse iseloomuga tegevusele, ning toetada Aafrika ja ELi ühisalgatusi rahvusvahelisel areenil.

VII LISA

SUUNAVAD rahaeraldised ajavahemikuks 2014–2020

(miljonites eurodes)

Geograafilised programmid   13 991,5 eurot

Üleilmseid avalikke hüvesid ja üleilmseid probleeme käsitlev temaatiline programm     6 303,2 eurot,

millest:

– Keskkond ja kliimamuutused – Säästev energia – Inimareng – Toiduga kindlustatus ja säästev põllumajandus – Ränne ja varjupaik || 31,8 %[28] 12,7% 20,0% 28,4% 7,1%

Vähemalt 50 % OECD metoodikal põhinevate markerite (nn Rio markerite) kasutamisele eelnevatest rahalistest vahenditest täidavad kliimameetmete ja keskkonnaga seotud eesmärke.

Kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike ametiasutuste temaatiline programm           2 000 eurot

Üleaafrikaline programm      1 000 eurot

ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

              1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus

              1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

              1.3.    Ettepaneku/algatuse liik

              1.4.    Eesmärgid

              1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendus

              1.6.    Meetme kestus ja finantsmõju

              1.7.    Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.           HALDUSMEETMED

              2.1.    Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

              2.2.    Haldus- ja kontrollisüsteem

              2.3.    Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

              3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

              3.2.    Hinnanguline mõju kuludele

              3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

              3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

              3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

              3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

              3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

              3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega kehtestatakse arengukoostöö rahastamisvahend

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile[29][30]

Jaotis 19 Välissuhted

19 02: Koostöö kolmandate riikidega rände ja varjupaiga valdkonnas

19 09: Suhted Ladina-Ameerikaga

19 10: Suhted Aasia, Kesk-Aasia ja Lähis-Idaga (Iraak, Iraan, Jeemen)

Jaotis 21 Areng ja suhted Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) piirkonna riikidega

21 02. Toiduga kindlustatus

21 03. Valitsusvälised osalejad arenguvaldkonnas

21 04. Keskkond ja loodusvarade, sealhulgas energia säästev majandamine

21 05. Inim- ja sotsiaalareng

1.3. Ettepaneku/algatuse liik

x Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[31]

¨ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4. Eesmärgid 1.4.1. Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Käesoleva määruse eesmärk on soodustada säästvat ja kaasavat arengut partnerriikides ning -regioonides, eelkõige eesmärgiga likvideerida vaesus, ja edendada demokraatiat, head valitsemistava ning inimõiguste austamist kooskõlas Euroopa Liidu lepinguga Ladina-Ameerikas, Aafrikas ja Aasias, tagades samas kooskõla komisjoni teatisega ELi arengupoliitika kohta „ELi arengupoliitika mõju suurendamine: muutuste kava”.

1.4.2. Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Käesoleva määrusega kehtestatakse ELi sekkumise olulised osad ja alus. Määruse eesmärkide kujundamine eri programmide (geograafilised programmid, üleilmseid avalikke hüvesid ja probleeme käsitlev temaatiline programm, kodanikuühiskonna organisatsioonid ning kohalikke ametiasutusi käsitlev temaatiline programm ja üleaafrikaline programm) erieesmärkideks määratakse kindlaks mitmeaastase programmide koostamise ning iga-aastaste tegevuskavade kaudu, milles täpsustatakse ELi tegevus, sealhulgas eeldatavad tulemused ja kõnealuste meetmetega taotletav mõju. Seetõttu seatakse erieesmärgid sel hetkel, pidades silmas konkreetse meetme erisusi.

Aastatuhande arengueesmärgid ehk neid pärast 2015. aastat asendavad rahvusvaheliselt kokkulepitud vaesuse leevendamise eesmärgid on end hästi tõestanud tulemusnäitajad.

Nr 1: MDG1 – teha lõpp vaesusele ja näljale

– Vähendada poole võrra nende inimeste osakaalu, kelle sissetulek on alla dollari päevas

– Saavutada täielik ja tootlik tööhõive ning inimväärne töö kõigile, sealhulgas naistele ja noortele

– Vähendada nälga kannatavate inimeste osakaalu poole võrra

Nr 2: MDG2 – universaalne haridus

Tagada, et lastel, nii poiss- kui ka tütarlastel, on kõikjal võimalik lõpetada täielikult algkool.

Nr 3: MDG3 – meeste ja naiste võrdõiguslikkus

Kaotada sooline ebavõrdsus alg- ja keskhariduses ning kõikidel haridustasemetel.

Nr 4: MDG4 – laste tervis

Vähendada alla viieaastaste laste suremust kahe kolmandiku võrra.

Nr 5: MDG5 – emade tervis

– Vähendada emade suremust kolme neljandiku võrra

– Saavutada 2015. aastaks universaalne juurdepääs reproduktiivtervishoiule

Nr 6: MDG6 – võitlus HIVi/AIDSi, malaaria ja muude haigustega

– Peatada HIVi/AIDSi levik ja vähendada selle levikut

– Saavutada universaalne juurdepääs HIVi/AIDSi ravile kõikide jaoks, kes seda vajavad

– Peatada malaaria ja muude suuremate haiguste levik ning alustada nende leviku vähendamist

Nr 7: MDG 7 – keskkonnasäästlikkus

– Integreerida säästva arengu põhimõtted riikide poliitikasse ja programmidesse ning vähendada keskkonnaressursside hävimist

– Vähendada bioloogilise mitmekesisuse vähenemist, saavutades vähenemismäära olulise vähenemise

– Vähendada poole võrra sellise elanikkonna osakaalu, kellel puudub jätkusuutlik juurdepääs ohutule joogiveele ning elementaarsele kanalisatsioonile

– Saavutada 2020. aastaks oluline paranemine vähemalt 100 miljoni slummielaniku elus

Nr 8: MDG 8 – globaalne arengupartnerlus

– Arendada edasi avatut, reeglitel põhinevat, prognoositavat ja mittediskrimineerivat kaubandus- ja finantssüsteemi

– Tegeleda vähim arenenud, sisemaa- ja väikeste arenevate saareriikide erivajadustega

– Leida terviklik lahendus arengumaade võlale

– Võimaldada koostöös ravimitootjatega arengumaades juurdepääs taskukohastele olulistele ravimitele

– Võimaldada koostöös erasektoriga saada kasu uuest tehnoloogiast, eriti info- ja kommunikatsioonitehnoloogiast

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

19 02. Koostöö kolmandate riikidega rände ja varjupaiga valdkonnas

19 09. Suhted Ladina-Ameerikaga

19 10. Suhted Aasia, Kesk-Aasia ja Lähis-Idaga (Iraak, Iraan, Jeemen)

21 02. Toiduga kindlustatus

21 03. Valitsusvälised osalejad arenguvaldkonnas

21 04: Keskkond ja loodusvarade, sealhulgas energia säästev majandamine

21 05: Inim- ja sotsiaalareng

1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Käesoleva määrusega kehtestatakse ELi sekkumise olulised osad ja alus. Täpsed meetmed määratakse mitmeaastase programmide koostamise ning iga-aastaste tegevuskavade kaudu, milles täpsustatakse ELi tegevus, sealhulgas eeldatavad tulemused ja kõnealuste meetmetega taotletav mõju. Sel hetkel fikseeritakse erinäitajad, pidades silmas konkreetse meetme erisusi.

1.4.4. Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Käesoleva määrusega kehtestatakse ELi sekkumise olulised osad ja alus. Täpsed meetmed määratakse mitmeaastase programmide koostamise ning iga-aastaste tegevuskavade kaudu, milles täpsustatakse ELi tegevus, sealhulgas eeldatavad tulemused ja kõnealuste meetmetega taotletav mõju. Sel hetkel fikseeritakse erinäitajad, pidades silmas konkreetse meetme erisusi.

Aastatuhande arengueesmärkide ja kliimameetmete rahvusvahelised eesmärgid ning näitajad on juba teada. Kehtestada on vaja selged võrdluskriteeriumid ja aruandluseeskirjad kõikidele asjaomastele ELi poliitika vahenditele. Näitajate eristus on oluline sotsiaalse kaasatuse seisukohast kõige haavatavamatele rühmadele võrdseid võimalusi pakkuvate tulemuste saavutamise üle järelevalve korraldamisel.

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus 1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Vt „Mõju hindamine” ja „Seletuskiri”.

EL on jätkuvalt pühendunud arenguetapis partnerriikide ning -regioonide abistamisele vaesuse vähendamisel ja selle likvideerimisel kooskõlas aluslepingus sätestatud arengukoostöö eesmärkidega.

1.5.2. Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

EL on ainulaadselt neutraalses ja erapooletus positsioonis, et anda osa ELi välisabist liikmesriikide nimel ja koostöös nendega, muutes selle abi riikides, kus ta tegutseb, usaldusväärsemaks. Ainuüksi ELil on kriitiline mass, et lahendada üleilmseid probleeme, nagu vaesuse likvideerimine ja kliimamuutused. Tänu oma ulatusele ja olemasolevale rahvusvaheliste lepingute võrgustikule suudab ta osutada abi vaestele maailma kõige kõrvalisemates piirkondades, nii abi rakendades kui ka koordineerides.

Kaasatuse ja mitmepoolsuse edendajana suudab Euroopa Liit teha enam kui muud rahvusvahelised organisatsioonid.

Ühtse tervikuna tegutsedes suudab Euroopa Liit saavutada poliitikadialoogis ja rahastajate koostöös suuremat mõju ning võimendust.

Koostöö ELiga on samuti kulutasuvam, keskmisest väiksemate halduskuludega.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Hindamistest, kontrollikoja aruannetest ja lisaks ka geograafiliste programmide vahekokkuvõtetest ilmneb, et arengukoostöö rahastamisvahendiga hõlmatud arengumaades saavutati arengukoostöö rahastamisvahendi abiga edasiminek mitme aastatuhande eesmärgi suunas. Kooskõlas omanikuvastutuse põhimõttega on aga abi saavate valitsuste kohustus võtta vastu ja rakendada vajalikud reformid ning meetmed, mis olid kõnealuste saavutuste liikumapanev jõud.

Arengukoostöö rahastamisvahendi uus rakenduskord, näiteks eelarvetoetus ja kogu valdkonda hõlmav lähenemisviis, on võimaldanud sügavamat koostööd partnerriikidega: on olemas selge seos abisaajariikidega peetava poliitikadialoogi tasandi ja abiandmise korra vahel. Samuti on uus rakenduskord võimaldanud rahastajatevahelise kaasrahastamise lubamisega tõhusamat tööjaotust.

Temaatilised programmid võimaldasid komisjonile lisapaindlikkust eriprobleemide lahendamiseks ning samuti kasulikku vahendit geograafiliste programmide täiendamiseks.

Üleilmastunud keskkonnas on vaja sise- ja välistegevuse vastastikust tugevdamist. Lähtekoht on see, et võtmesõna peab olema integratsioon, mitte dubleerimine. Olemasolevast struktuurist ei piisanud, et võimaldada komisjonil sekkuda kiiresti piisavas ulatuses, ehkki see oli ülioluline ELi-sisese poliitika tulemuslikkuse tagamiseks.

Mõnel juhul ei olnud temaatilised programmid piisavalt paindlikud, et reageerida hiljutistele üleilmsetele kriisidele (nt toiduainete hinna kriis, linnugripp) või kõrgeimal poliitilisel tasandil võetud rahvusvahelistele kohustustele (nt bioloogiline mitmekesisus ja kliimamuutused). Teemapakett vajab seetõttu suuremat paindlikkust, et võimaldada prognoositavamat pikaajalist kaasatust vastusena üleilmsetele avalikele hüvedele ja probleemidele ning et võimaldada reageerimist vaeseimat elanikkonda mõjutavatele erinevatele löökidele.

Arengukoostöö on ikka veel liiga killustunud ja laiahaardeline. Lisaks tuleks tugevdada geograafiliste ja temaatiliste programmide vahelist vastastikust täiendavust.

Kriisi-, kriisijärgses või ebakindlas olukorras riikide konkreetseid vajadusi ei võetud piisavalt arvesse ning otsustamisprotsessi jäikus rahaliste vahendite eraldamisel, programmide koostamisel ja rakendamisel tegid ELi jaoks keeruliseks reageerimise kiiresti arenevale olukorrale.

Arengukoostöö rahastamisvahendi eraldiste suunav jaotus määrati regioonide kaupa, jätmata vahendeid ettenägematute vajaduste katmiseks.

Arengukoostöö rahastamisvahendi jaoks ette nähtud praegune programmide koostamise ja rakendamise protsess on liiga keeruline. See ei võimalda ELil ühitada oma programmitsüklit partnerite omaga ega soodusta piisavalt programmide ühist koostamist liikmesriikidega. Samuti puudub selge õigusraamistik selliste uuenduslike rahastamisvahendite kasutamiseks, mida kasutavad teised rahastajad, näiteks era- ja avaliku sektori partnerluse kombineerimine ning kasutamine.

1.5.4. Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Muudetud rahastamisvahend on lahutamatu osa välistegevuse rahastamisvahendite üldstruktuurist, mis korraldatakse nelja põhipeatüki ümber: poliitikapõhine peatükk, mille eesmärk on eelkõige koostöö partnerriikidega eelarve piires ja väljaspool seda; töö valdkondadevaheliste prioriteetide ning väärtustega; humanitaarabi ja kodanikukaitse; kriisiohje.

Lisaks täiendab arengukoostöö iga riigi puhul uut partnerluse rahastamisvahendit. Ühine mõju on arengukoostöö rahastamisvahendi, Euroopa Arengufondi ja Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi vahel iseäranis tugev arengukoostöö rahastamisvahendi kodanikuühiskonna / kohalike ametiasutuste teemapaketi ning üleilmsete avalike hüvede ja üleilmsete probleemide teemapaketi puhul, kuna kõnealused paketid hõlmavad ja/või täiendavad geograafilistes piirkondades asjaomaste rahastamisvahenditega hõlmatud meetmeid järgmistes valdkondades: kodanikuühiskonna ja kohalike ametiasutuste toetamine, kliimamuutused, energeetika, toiduga kindlustatus, inimareng ning ränne.

Ühine mõju koos kaubanduspoliitika, iseäranis kaubanduslepingu GSP plus ja algatuse „Kõik peale relvade”, aga ka kaubanduslepingutega, on jätkuvalt iseäranis oluline kaubandusabi / kaubandusega seotud abi meetmete puhul, mida rahastatakse arengukoostöö rahastamisvahendi alusel nii kahepoolsel kui ka regionaalsel tasandil.

Üleilmastunud keskkonnas on eri ELi-sisesed poliitikavaldkonnad (nt keskkond, kliimamuutused, tööhõive, sealhulgas inimväärne töö, meeste ja naiste võrdõiguslikkus, energeetika, vesi, transport, õigus ning turvalisus, teadustegevus, infoühiskond, ränne, kalandus) muutumas üha enam osaks ELi välistegevusest ning kooskõlas ELi 2020. aasta tegevuskava ning Lissaboni lepinguga on vaja sise- ja välistegevuse vastastikust tugevdamist. Lähtekoht on see, et võtmesõna peab olema integratsioon, mitte dubleerimine. Põhiargumendid on järgmised: i) meie välistegevuse sidusus; ii) abi tulemuslikkus, eelkõige osalejate ja programmide arvu vähendamine ning iii) poliitikaeesmärkide koostoime tõhustamine.

1.6. Meetme kestus ja finantsmõju

x Piiratud kestusega ettepanek/algatus

– ¨  Ettepanek/algatus

– x Finantsmõju avaldub ajavahemikul 1.1.2014−31.12.2020

– x Piiramatu kestusega ettepanek/algatus hakkab kehtima alates 1.1.2014

– Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid[32]

x Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

x Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– x rakendusametitele

– x ühenduste asutatud asutustele[33]

– x riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

– ¨  isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

x Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

x Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused

Käesoleva määruse alusel rahastatavad meetmed rakendab eelarve otsese tsentraliseeritud täitmise alusel komisjon peakorteri ja/või Euroopa Liidu volitatud delegatsioonide kaudu ning mis tahes muu eelarve täitmise viisi alusel, mis on määruse eesmärkide saavutamiseks finantsmääruses ette nähtud.

Eelarve täitmist ühiselt võib vajaduse korral näha ette konkreetsete meetmete puhul ÜRO ametite ja asutuste, Euroopa või rahvusvaheliste finantseerimisasutuste (näiteks Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga, Maailmapanga või Aafrika Arengupanga) ning muude arenduse valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonidega.

2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Euroopa Komisjoni järelevalve- ja hindamissüsteemides keskendutakse aina rohkem tulemustele. Kaasatud on nii oma töötajad kui ka väliseksperdid.

Delegatsioonide ja peakorterite projektide eest vastutavad isikud teostavad projektide ning programmide rakendamise üle pidevalt järelvalvet mitmel moel, sealhulgas võimaluse korral kohtade külastamise teel. Järelevalve annab väärtuslikku teavet edusammude kohta ning aitab vastutavatel isikutel tuvastada tegelikud ja potentsiaalsed kitsaskohad ning võtta parandusmeetmeid.

Sõlmitakse lepingud sõltumatute välisekspertidega, et hinnata ELi välistegevuse tulemuslikkust kolme süsteemi kaudu. Hinnangud aitavad suurendada vastutust ning täiustada käimasolevaid sekkumismeetmeid; samuti saadakse samalaadsetest kogemustest õppetunde tulevaste meetmete ja poliitika jaoks. Kõik vahendid on kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud OECD arenguabi komitee hindamiskriteeriumidega, sealhulgas (potentsiaalne) mõju.

Esmalt annavad peakorterist juhitavad tulemuslikkusele suunatud kontrollkäigud (Results Oriented Monitoring, ROM) projekti tasandil fokuseeritud ülevaate sekkumismeetmete valimi kvaliteedi kohta. Sõltumatud ROMi asjatundjad annavad struktureeritud ja standarditud metodoloogia alusel projektidele hindeid, mis toovad välja nende tugevad ja nõrgad küljed, ning jagavad soovitusi tõhususe suurendamiseks.

Projekti tasandil antavad hinnangud, mida haldab projekti eest vastutav ELi delegatsioon, annavad üksikasjalikuma, süvitsi mineva analüüsi ning aitavad projektijuhtidel parandada käimasolevaid ning valmistada ette tulevasi sekkumisi. Analüüsimiseks ning tagasiside ja tõendite kogumiseks kõikidelt sidusrühmadelt, nendest olulisena ka rakendusüksustelt, palgatakse sõltumatud väliseksperdid, kellel on temaatilised ja geograafilised kogemused.

Samuti hindab komisjon strateegiliselt enda poliitikameetmeid alates kavandamisest ja strateegiast ning lõpetades sekkumiste või konkreetse rahastamisvahendi rakendamisega konkreetses valdkonnas (näiteks tervis, haridus jne), riigis või piirkonnas. Hindamine aitab oluliselt kaasa poliitika ning vahendite ja projektide väljatöötamisele. Kõik hindamistulemused avaldatakse komisjoni veebilehel ning leidude kokkuvõte on esitatud ka aastaaruandes nõukogule ja Euroopa Parlamendile.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem 2.2.1. Tuvastatud ohud

Riskikeskkond

Selle vahendi raames antava abi operatsioonilist keskkonda iseloomustavad järgmised riskid, mis on seotud vahendi eesmärkide mittetäitmise, suboptimaalse finantsjuhtimise ja/või asjaomaste eeskirjade eiramisega (vead õiguspärasuses ja korrektsuses):

– majanduslik/poliitiline ebastabiilsus ja/või loodusõnnetus võivad kaasa tuua probleeme ja seisakuid sekkumiste väljatöötamisel ning rakendamisel, eriti haavatavates riikides;

– institutsioonilise ja haldusliku võimekuse puudumine partnerriikides võib kaasa tuua probleeme ja seisakuid sekkumiste väljatöötamisel ja rakendamisel;

– geograafiliselt hajutatud projektid ja programmid (mis hõlmavad paljusid riike/alasid/piirkondi) võivad osutuda järelevalve seisukohalt logistiliseks/ressursiprobleemiks – eriti tegevuse mis tahes kohapealse järelevalve korral;

– potentsiaalsete abisaajate / potentsiaalsete partnerite mitmekesisus ning nende erinevad sisekontrolli struktuurid ja suutlikkus võivad komisjoni käsutuses olevaid toetusteks ja rakendamise järelevalveks mõeldud ressursse killustada ja seega vähendada tõhusust ja tulemuslikkust;

– välisabi / partnerriikides riikliku arengukava rakendamise tulemuste kohta kättesaadavate andmete halb kvaliteet ja vähene hulk võib olla takistuseks komisjoni aruandlusvõimele ja tulemuste eest vastutamisele.

Kehtivatest eeskirjadest kõrvalekaldumise eeldatav risk

Vahendi vastavuseesmärk on säilitada EuropeAidi portfelli varasem kõrvalekaldumise riski tase (veamäär), milleks on alla 2 % suurune jäägi neto-veatase (mitme aasta arvestuses pärast kõikide suletud lepingutes kavandatud kontrollide elluviimist ja paranduste tegemist). See on tavaliselt viidanud umbes 2–5 % suurusele umbkaudsele veavahemikule tehingute iga-aastases juhuslikus valimis, mille Euroopa Kontrollikoda on teinud iga-aastase kinnitava avalduse koostamiseks. EuropeAidi hinnangul on see kõrge riskiga keskkonnast tulenevalt madalaim saavutatav kõrvalekaldumise tase, võttes arvesse halduskoormust ja vastavuskontrollide vajalikku kulutasuvust.

2.2.2. Ettenähtud kontrollimeetod(id)

EuropeAidi sisekontrolli struktuur

EuropeAidi sisekontrolli-/juhtimisprotsess on välja töötatud selleks, et tagada põhjendatud kindlus seoses selle tegevuse tulemuslikkuse ja tõhususe eesmärkide saavutamisega, selle finantsaruandluse usaldusväärsus ja vastavus asjaomasele õigus- ja menetluslikule raamistikule.

Tõhusus ja tulemuslikkus

Tegevuse tõhususe ja tulemuslikkuse tagamiseks (ja kõrge riskitaseme leevendamiseks välisabikeskkonnas) jätkab EuropeAid kõikide oma vahendite raames lisaks tervet komisjoni hõlmava strateegilise poliitika- ja kavandamisprotsessi elementidele, siseauditeerimiskeskkonnale ja teiste komisjoni sisekontrollistandardi nõuetele ka konkreetseteks vajadusteks välja töötatud abi haldamise raamistike tööd, mis hõlmab järgmist:

– enamiku välisabi delegeeritud haldamine, mida juhivad vastava valdkonna ELi delegatsioonid;

– finantsvastutuse selged ja määratud piirid (volitatud eelarvevahendite käsutajalt (peadirektorilt)) delegatsiooni juhi edasivolitamise kaudu edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja (direktori) poolt;

– ELi delegatsioonide regulaarne aruandlus peakorterile (välisabi korraldamise aruanded), mis hõlmavad ka iga-aastast kinnitavat avaldust delegatsiooni juhilt;

– märkimisväärse koolitusprogrammi kehtestamine nii peakorteri kui ka delegatsioonide personalile;

– märkimisväärne toetus ja juhised peakorterile/delegatsioonidele (sealhulgas elektrooniliselt);

– iga kolme kuni kuue aasta järel regulaarsed kinnitavad visiidid volitatud delegatsioonide juurde;

– projektide ja programmide tsükli haldamismetoodika, sealhulgas:

– kvaliteedi toetamise vahendid sekkumismeetme kujundamiseks, selle elluviimise meetod, rahastamismeetod, haldussüsteem, koostööpartnerite hindamine ja valik jne;

– programmi ja projekti juhtimise, järelevalve ja aruandluse vahendid tõhusa rakendamise tagamiseks, sealhulgas projektide üle kohapeal korrapäraselt teostatav järelevalve;

– hindamise ja auditiga seotud olulised koostisosad.

Finantsaruandlus ja raamatupidamine

EuropeAid võtab jätkuvalt ülesandeks järgida kõrgeimaid raamatupidamis- ja finantsaruandlusstandardeid, kasutades komisjoni tekkepõhist raamatupidamisarvestust ning välisabi tööriistu, näiteks haldusandmesüsteemi CRIS (Common Relex Information System).

Punktis 2.3 (pettuste ja eeskirjade eiramise ennetamise meetmed) on toodud vastavuskontrollmeetmed asjassepuutuva õigus- ja menetlusliku raamistiku osas.

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Arvestades suure ohuga keskkonda, milles EuropeAid tegutseb, tuleb selle süsteemides ette näha võimalike vastavusvigade (eeskirjade eiramise) märkimisväärse esinemise võimalust ning lisada makseprotsessidesse võimalikult varakult ärahoidmise, avastamise ja parandamisega seotud kõrgetasemelised kontrollid. Praktikas tähendab see, et EuropeAidi vastavuskontrollid toetuvad enne projekti lõppmakseid peamiselt mitme aasta jooksul nii välisaudiitorite kui ka kohapeal komisjoni töötajate korraldavatele paljudele eelkontrollidele, mis ulatuvad tunduvalt kaugemale finantsmääruses nõutavatest finantskaitsemeetmetest. EuropeAidi vastavusraamistik koosneb muu hulgas järgmistest olulistest osadest.

Ennetavad meetmed

- Abi haldamisega tegeleva personali ja audiitorite kohustuslik pettuseid käsitlev põhikoolitus

- Suuniste andmine (ka Interneti teel), kuhu kuulub praktiline juhend lepingute kohta ning EuropeAid Companion ja finantshalduse abivahendid (rakenduspartneritele)

- Eelhindamine, et tagada nõuetekohaste pettusevastaste meetmete kohaldamine asjaomaste fondidega tegelevates asutustes, et vältida ja tuvastada pettusi ELi fondide haldamises, mida rahastatakse ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega ja detsentraliseeritult

- Partnerriigi pettusevastaste meetmete eelhindamine osana eelarvetoetuse saamiseks vajaliku riiklike vahendite haldamise kõlblikkuse kriteeriumi hinnangust (nt aktiivne pühendumine pettuste ja korruptsiooni vastasele võitlusele, piisavad kontrolliasutused, kohtusüsteemi piisav suutlikkus ning tõhusad reaktsiooni- ja sanktsioonimehhanismid)

- Komisjon kirjutas alla rahvusvahelise abi läbipaistvuse algatusele Accras 2008. aastal ning leppis sellega kokku abi läbipaistvuse standardis, mis tagab abivoogusid ning dokumente käsitleva teabe õigeaegsema, üksikasjalikuma ja regulaarsema kättesaadavuse

Komisjon rakendab alates 14. oktoobrist 2011 IATI standardi esimest faasi, et avaldada abiteabe läbipaistvus enne järgmist abi tõhusust käsitlevat kõrgetasemelist foorumit, mis toimub Busanis 2011. aasta novembris. Lisaks sellele töötab komisjon koostöös ELi liikmesriikidega ühise veebipõhise IT-rakendusega, mille nimi on TR-AID ning mis muudab IATI ja teiste allikate kaudu edastatavad ELi andmed abi kohta kasutajasõbralikuks abiteabeks.

Avastamis- ja parandamismeetmed

- Välisauditid ja kontrollid (mõlemad kohustuslikud ja riskipõhised), kus osaleb ka Euroopa Kontrollikoda

- Järelkontrollid (riskipõhised) ja taastamised

- ELi rahastamise peatamine raske pettusejuhtumi korral, muu hulgas ulatuslik korruptsioon, kuni võimud ei ole astunud vastavaid samme niisuguste pettuste vältimiseks ja parandamiseks tulevikus.

EuropeAid arendab oma pettusevastast strateegiat kooskõlas komisjoni uue pettusevastase strateegiaga, mis võeti vastu 24. juunil 2011, et muu hulgas tagada järgmine:

- EuropeAidi pettusevastase võitlusega seotud sisekontrollid on täielikus kooskõlas komisjoni uue pettusevastase strateegiga (CAFS);

- EuropeAidi pettuseohu ohjamise lähenemisviis on välja töötatud selleks, et selgitada välja pettusohtlikud kohad ning neile nõuetekohasel reageerida;

- süsteemid, mida kasutatakse kolmandates riikides ELi rahastamisvahendite tarvitamiseks, võimaldavad oluliste andmete kättesaamist eemärgiga kasutada neid pettuseriski haldamise (nt topeltrahastamine) jaoks;

- vajaduse korral tuleks luua võrgustike loomise rühmad ja vastavad IT-tööriistad, mille eesmärk on analüüsida pettusejuhtumeid, mis on seotud välisabisektoriga.

2.4. Kontrolli kulude ja sellest saadava kasu hinnang

EuropeAidi portfelli jaoks tervikuna lähevad 2014–2020 eelarveportfelli kavandamise sisekontrolli/halduskulud kulukohustusena tervikuna maksma umbes 658 miljonit eurot. See arv hõlmab ka Euroopa Arengufondi (EDF) haldamist. Nimetatud organisatsioon tegutseb integreeritult EuropeAidi juhtimissüsteemi raames. Need nn mitteoperatsioonilised kulud moodustavad umbes 6,4 % kuluportfellis ette nähtud ennustatavast aastasest keskmisest summast (10,2 miljardit eurot), mis on perioodil 2014–2020 kavandatud ELi üldeelarvest ja Euroopa Arengufondist EuropeAidi üldiste (tegevus + haldus) kohustuste täitmiseks.

Nendes halduskuludes võetakse arvesse kogu EuropeAidi, peakontori ja delegatsioonide personali, taristut, reisimist, väljaõpet, järelevalvet, hindamist ja audiitorlepinguid (kaasa arvatud abisaajate algatatuid).

EuropeAid kavatseb uue täiustatud ja lihtsustatud korra raames aja jooksul vähendada juhtimise / operatsioonilise tegevuse suhtarvu, tuginedes muudatustele, mille läbivaadatud finantsmäärus tõenäoliselt endaga toob. Nende halduskulude peamised head küljed leiavad kasutust poliitika eesmärkide täitmisel, ressursside tulemuslikul ja tõhusal kasutamisel ning jõuliste kulutasuvate ennetavate meetmete ja teiste kontrollide rakendamisel, et tagada fondide korrektne ja õiguslik kasutus.

Kuigi endiselt jätkatakse juhtimistegevuse olemuse ja suunamise parandamist ning seoses portfoolioga ka vastavuskontrolle, on need kulud globaalselt vajalikud, et saavutada tulemuslikult ja tõhusalt ning minimaalse kõrvalekaldumise riskiga vahendite eesmärgid (alla 2-protsendilise jäägiveaga). Need on märkimisväärselt väiksemad kui sellised riskid, mis on seotud sisekontrollide kaotamise või vähendamisega selles kõrge riskiga piirkonnas.

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

· Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

IV rubriik – „EL kui ülemaailmne partner ” || Liigendatud/liigendamata[34] || EFTA[35] riigid || Kandidaatriigid[36] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

19 || 19 01 04. Arengukoostöö rahastamisvahendi poliitikavaldkonna „Välissuhted” kulud || Liigendamata || EI || EI || EI || EI

19 || 19 02. Koostöö kolmandate riikidega rände ja varjupaiga valdkonnas || Liigendatud || EI || EI || EI || EI

19 || 19 09. Suhted Ladina-Ameerikaga || Liigendatud || EI || EI || EI || EI

19 || 19 10. Suhted Aasia, Kesk-Aasia ja Lähis-Idaga (Iraak, Iraan, Jeemen) || Liigendatud || EI || EI || EI || EI

19 || 19 11. Poliitikavaldkonna „Välissuhted” poliitikastrateegia ja -koordineerimine || Liigendatud || EI || EI || EI || EI

21 || 21 01 04. Poliitikavaldkonna „Areng ja suhted AKV riikidega” halduskulud || Liigendamata || EI || EI || EI || EI

21 || 21 02. Toiduga kindlustatus || Liigendatud || EI || EI || EI || EI

21 || 21 03. Valitsusvälised osalejad arenguvaldkonnas || Liigendatud || EI || EI || EI || EI

21 || 21 04. Keskkond ja loodusvarade, sealhulgas energia säästev majandamine || Liigendatud || EI || EI || EI || EI

21 || 21 05. Inim- ja sotsiaalareng || Liigendatud || EI || EI || EI || EI

· Uued eelarveread, mille loomist taotletakse[37]

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Nr [Rubriik……………………………………..] || Liigendatud/liigendamata || EFTA riigid || Kandidaatriigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

|| [XX.YY.YY.YY] || || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI

3.2. Hinnanguline mõju kuludele 3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 4 || Nr ||

Arengu ja koostöö peadirektoraat EuropeAid || || || Aasta N[38] 2014 || Aasta N + 1 2015 || Aasta N + 2 2016 || Aasta N + 3 2017 || Aasta N + 4 2018 || Aasta N + 5 2019 || Aasta N + 6 2020 || KOKKU

Ÿ Tegevusassigneeringud || || || || || || || ||

Arengukoostöö rahastamisvahend (19.02, 19.09, 19.10, 21 02, 21 03, 21 04, 21 05, 21 06) || Kulukohustused || (1) || 2 606,815 || 2 788,125 || 2 980,045 || 3 182,977 || 3 390,185 || 3 614,782 || 3 846,274 || 22.409,105

Maksed || (2) || 411,383 || 579,190 || 1 206,218 || 1 765,760 || 2.383,491 || 3 257,677 || 12.805,385 || 22.409,105

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[39] || || || || || || || ||

Eelarverida nr 19.0104 01 ja 21 010401 || || (3) || 109,885 || 114,975 || 120,254 || 125,723 || 135,115 || 136,918 || 142,726 || 885,595

Arengu ja koostöö peadirektoraadi EuropeAid assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || = 1 + 3 || 2 716,700 || 2 903,100 || 3 100,300 || 3 308,700 || 3 525,300 || 3 751,700 || 3 989,000 || 23 294,700

Maksed || = 2 + 3 || 521,268 || 694,165 || 1 326,472 || 1 891,483 || 2 518,606 || 3 394,595 || 12 948,111 || 23 294,700

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || 2 606,815 || 2 788,125 || 2 980,045 || 3 182,977 || 3 390,185 || 3 614,782 || 3 846,274 || 22 409,105

Maksed || (5) || 411,383 || 579,190 || 1 206,218 || 1 765,760 || 2 383,491 || 3 257,677 || 12 805,385 || 22 409,105

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || 109,885 || 114,975 || 120,254 || 125,723 || 135,115 || 136,918 || 142,726 || 885,595

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigist 4 tulenevad assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || = 4 + 6 || 2 716,700 || 2 903,100 || 3 100,300 || 3 308,700 || 3 525,300 || 3 751,700 || 3 989,000 || 23 294,700

Maksed || = 5 + 6 || 521,268 || 694,165 || 1 326,472 || 1 891,483 || 2 518,606 || 3 394,595 || 12 948,111 || 23 294,700

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 5 || Halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta N 2014 || Aasta N + 1 2015 || Aasta N + 2 2016 || Aasta N + 3 2017 || Aasta N + 4 2018 || Aasta N + 5 2019 || Aasta N + 6 2020 || KOKKU

Arengu ja koostöö peadirektoraat EuropeAid ||

Ÿ Personalikulud || 85,041 || 84,182 || 83,329 || 82,480 || 82,480 || 82,480 || 82,480 || 582,473

Ÿ Muud halduskulud || 3,909 || 3,818 || 3,781 || 3,755 || 3,755 || 3,755 || 3,755 || 26,528

Arengu ja koostöö peadirektoraat EuropeAid KOKKU || Assigneeringud || 88,950 || 88,000 || 87,110 || 86,235 || 86,235 || 86,235 || 86,235 || 609,001

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustused kokku = maksed kokku) || 88,950 || 88,000 || 87,110 || 86,235 || 86,235 || 86,235 || 86,235 || 609,001

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta N 2014 || Aasta N + 1 2015 || Aasta N + 2 2016 || Aasta N + 3 2017 || Aasta N + 4 2018 || Aasta N + 5 2019 || Aasta N + 6 2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1−5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 2 805,650 || 2 991,100 || 3 187,410 || 3 394,935 || 3 611,535 || 3 837,935 || 4.075,235 || 23 903,701

Maksed || 610,218 || 782,165 || 1.413,582 || 1.977,718 || 2 604,841 || 3 480,830 || 13 034,346 || 23 903,701

3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

– ý  Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustada eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta N || Aasta N + 1 || Aasta N + 2 || Aasta N + 3 || Aasta N + 4 kuni N + 7 || KOKKU

VÄLJUNDID

|| || || Kulu || Kulu || Kulu || Kulu || Kulu || Kulu || Kulud kokku

Geograafilised programmid[40] || || || || || || || || .

Kokku || 1 631,732 || 1 743,689 || 1 862,134 || 1 987,305 || 2 117,402 || 2 253,384 || 2 395,938 || 13 991,50

Üleilmseid avalikke hüvesid ja üleilmseid probleeme käsitlev temaatiline programm || || || || || || || || || || || || || || || ||

Kokku || 735,099 || 785,536 || 838,895 || 895,285 || 953,894 || 1 015,154 || 1 079,375 || 6 303,20

Kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike ametiasutuste temaatiline programm || || || || || || || || || || || || || || || ||

Kokku || 233,246 || 249,250 || 266,181 || 284,073 || 302,670 || 322,108 || 342,485 || 2 000,00

Üleaafrikaline programm || || || || || || || || || || || || || || || ||

Kokku || 116,623 || 124,625 || 133,090 || 142,037 || 150,335 || 161,054 || 171,242 || 1 000,00

KULUD KOKKU || 2 716,700 || 2 903,100 || 3 100,300 || 3 308,700 || 3 525,300 || 3 751,700 || 3 989,000 || 23 294.,70

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele 3.2.3.1. Ülevaade

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– x Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta N[41] 2014 || Aasta N + 1 2015 || Aasta N + 2 2016 || Aasta N + 3 2107 || Aasta N + 4 2018 || Aasta N + 5 2019 || Aasta N + 6 2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || ||

Personalikulud || 85,041 || 84,182 || 83,329 || 82,480 || 82,480 || 82,480 || 82,480 || 582,473

Muud halduskulud || 3,909 || 3,818 || 3,781 || 3,755 || 3,755 || 3,755 || 3,755 || 26,528

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || 88,950 || 88,000 || 87,110 || 86,235 || 86,235 || 86,235 || 86,235 || 609,001

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku[42] || || || || || || || ||

Personalikulud || 97,417 || 101,668 || 106,059 || 110,589 || 115,154 || 119,788 || 124,527 || 775,203

Muud halduskulud || 12,467 || 13,307 || 14,195 || 15,134 || 19,961 || 17,129 || 18,199 || 110,392

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud KOKKU || 109,885 || 114,975 || 120,254 || 125,723 || 135,115 || 136,918 || 142,726 || 885,595

KOKKU || 198,835 || 202,976 || 207,364 || 211,958 || 221,350 || 223,152 || 228,961 || 1 494,596

3.2.3.2.  Hinnanguline personalivajadus

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

– x Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnangud väljendada täissummades (või kõige rohkem üks koht pärast koma)

|| || Aasta N || Aasta N + 1 || Aasta N + 2 || Aasta N + 3 || Aasta N + 4 2018 || Aasta N + 5 2019 || Aasta N + 6 2020

Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) ||

|| XX 01 01 01 (peakorteris ja komisjoni esindustes) || 357,2 || 353,6 || 350,1 || 346,6 || 346,6 || 346,6 || 346,6

|| XX 01 01 02 (delegatsioonides) || 157,8 || 156,2 || 154,6 || 153,0 || 153,0 || 153,0 || 153,0

|| XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || ||

|| 10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || ||

|| Ÿ Koosseisuvälised töötajad (täistööajale taandatud töötajad )[43] ||

|| XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid) || 24,1 || 23,9 || 23,6 || 23,4 || 23,4 || 23,4 || 23,4

|| XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || || || || || || ||

|| XX 01 04 aa [44] || - peakorteris[45] || 146,3 || 143,5 || 140,6 || 137,9 || 135,2 || 132,5 || 129,9

|| - delegatsioonides || 985,7 || 1032,7 || 1081,2 || 1131,2 || 1181,7 || 1232,9 || 1285,3

|| XX 01 05 02 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid – kaudne teadustegevus) || || || || || || ||

|| 10 01 05 02 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid – otsene teadustegevus) || || || || || || ||

|| Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || ||

|| KOKKU || 1.671,1 || 1.709,8 || 1.750,1 || 1.792,1 || 1.839,8 || 1.888,4 || 1.938,1

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad ||

Koosseisuvälised töötajad ||

3.2.4. Kooskõla mitmeaastase 2014−2020 finantsraamistikuga

– ý  Ettepanek/algatus on kooskõlas mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 2014–2020.

– ¨  Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

– ¨  Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[46].

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

– ý Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

– ¨ Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta N || Aasta N + 1 || Aasta N + 2 || Aasta N + 3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || Kokku

Täpsustage kaasrahastav asutus || || || || || || || ||

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || || || || || || || ||

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

– ý  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

– ¨  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

¨         omavahenditele

¨         mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[47]

Aasta N || Aasta N + 1 || Aasta N + 2 || Aasta N + 3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Artikkel …………. || || || || || || || ||

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutusmeetod.

[1]               Seda täiendavad Euroopa Arengufond, üleilmne kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse fond ja hädaabireserv, mis jäävad väljapoole ELi eelarvet.

[2]               Säästva energiaga seotud meetmed on üks kliimamuutuste kulude olulisematest valdkondadest. Samamoodi on bioloogiline mitmekesisus, võttes arvesse ökosüsteemi teenuste olulist osa toiduainetetööstuses, üks olulisemaid toiduga kindlustatuse ja säästva põllumajanduse valdkondi, eriti kui see on ühtlasi seotud kliimamuutustele vastupanu võimega.

[3]               ELT L …

[4]               „Liidu ja liikmesriikide arengukoostöö poliitika täiendavad ja tugevdavad teineteist” (Artikkel 208).

[5]               7. septembri 2009. aasta teatis energiavarustuse kindluse ja rahvusvahelise koostöö kohta „ELi energiapoliitika: koostöö ELi-väliste partneritega” – KOM(2011) 539.

[6]               Määrus (EL) nr 182/2011.

[7]               Nõukogu otsus (EL) 2010/427.

[8]               ELT L 378, 27.12.2006, lk 41–71.

[9]               ÜRO aastatuhande deklaratsioon, peaassamblee vastu võetud resolutsioon, 18. september 2000.

[10]             Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldus Euroopa Liidu arengupoliitika kohta „Euroopa konsensus”, ELT C 46, 24.2.2006, lk 1.

[11]             13. oktoobri 2011. aasta teatis, ei ole veel ELT-s avaldatud.

[12]             13. oktoobri 2011. aasta teatis, ei ole veel ELT-s avaldatud.

[13]             Nõukogu 15. mai 2007. aasta järeldused „ELi tegevusjuhend vastastikuse täiendavuse ja tööjaotuse kohta arengupoliitikas” (dok. 9558/07).

[14]             Nõukogu 17. novembri 2009. aasta järeldused „ELi tulemusliku abi tegevusraamistik” (dok. 15912/09), laiendatud ja konsolideeritud 11. jaanuaril 2011 (dok. 18239/10).

[15]             AAFRIKA JA ELi STRATEEGILINE PARTNERLUS: Aafrika ja ELi ühisstrateegia, mis võeti vastu Lissaboni tippkohtumisel, 9. detsembril 2007.

[16]             Julgeolek ja areng – nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused, 20. november 2007 (dok. 15097/07).

[17]             ELi meetmed ebakindlates olukordades – nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 20. novembri 2007. aasta järeldused (dok. 11518/07).

[18]             Nõukogu järeldused konfliktiennetuse kohta, välisasjade nõukogu 3101. kohtumine Luxembourgis 20. juunil 2011.

[19]             KOM(2010) 2020 (lõplik).

[20]             KOM(2011) 500 (lõplik).

[21]             KOM(2011) 637 (lõplik).

[22]             ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

[23]             ELT L.…

[24]             ELT L 201, 3.8.2010, lk 30.

[25]             ELT L …

[26]             EÜT L 314, 30.11.2001, lk 1.

[27]             EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1.

[28]             Põhimõtteliselt eraldataks rahalised vahendid ühtlaselt keskkonna ja kliimamuutuse vahel.

[29]             ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[30]             EuropeAid nõuab 2014. eelarveaasta järelevalvega paralleelselt poliitikavaldkondade parandamist.

[31]             Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[32]             Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[33]             Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[34]             Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[35]             EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[36]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[37]             Sisestada hiljem.

[38]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[39]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

[40]             Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele – tabelisse on lisatud ainult määruses esinevad eri programmid.

[41]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[42]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

[43]             Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

[44]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B.A read).

[45]             Peamiselt struktuurifondid, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

[46]             Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[47]             Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud, suhkrumaks) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.