SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

25. juulil 2008. aastal jõustunud määrusega (EÜ) nr 683/2008[1] kehtestati programmide Galileo ja EGNOS avaliku haldamise ja rahastamise raamistik. Täpsemalt eraldati määrusega 3405 miljonit eurot programmide rahastamiseks ajavahemikul 1. jaanuar 2007 kuni 31. detsember 2013.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 683/2008 artiklile 22 võttis komisjon 18. jaanuaril 2011. aastal vastu aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule,[2] milles esitati Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide vahearuanne. Aruandes esitatakse üksikasjalik kokkuvõte programmide rakendamisest alates nende haldamise reformist 2007. aastal, hinnatakse programmide maksumust ja käsitletakse tulevasi väljakutseid, eeskätt võimalikke riske, ning visandatakse ettepanekud nendega toimetulemiseks, eelkõige programmide raames loodud kahe süsteemi kasutamisega seotud vajaduste arvestamiseks.

Komisjoni 18. jaanuari 2011. aasta aruande esitamise järel võttis nõukogu 31. märtsil 2011. aastal vastu järeldused, milles muu hulgas avaldati veel kord toetust Euroopa satelliitnavigatsiooni programmidele, nii nagu need on määratletud määruses (EÜ) nr 683/2008. Samuti võeti teatavaks hinnangud programmide kogumaksumuse kohta ning teave, et komisjon esitab järgmist mitmeaastast finantsraamistikku silmas pidades ettepaneku, mis hõlmab ka halduskorra arendamist. Selles valdkonnas soovitas nõukogu, et komisjon kasutaks otstarbekamalt ja optimaalsemalt juba olemasolevaid struktuure.

Euroopa Parlament omalt poolt kinnitas 8. juunil 2011. aastal vastu võetud resolutsioonis toetust Euroopa satelliitnavigatsiooni programmidele ja leidis, et neid tuleks rahastada põhiliselt liidu eelarvest. Resolutsioonis rõhutati vajadust töötada välja poliitika kulude rangeks kontrolli all hoidmiseks ja riskide maandamiseks. Parlament palus komisjonil esitada kiiresti vastavad seadusandlikud ettepanekud, rõhutades eriti vajadust panna paika pikaajaline püsiv raamistik, seda eelkõige seoses süsteemide kasutamisega.

Komisjoni 29. juuni 2011. aasta teatises,[3] millega koos esitati sama kuupäevaga nõukogu määruse ettepanek,[4] tehti ettepanek eraldada järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kestel ajavahemikus 2014–2020 Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide rahastamiseks [7000] miljonit eurot. Teatises märgitakse siiski, et jätkuvalt tuleb pingutada kulude kontrolli all hoidmise nimel ning tuleks ette näha uus halduskord, pidades silmas pikemat perspektiivi. Samuti on oluline, et nimetatud [7000] miljoni euro suurune summa, mis on 2011. aasta püsivhindades, kujutab endast eelviidatud nõukogu määruse [ettepaneku] artiklist [14] tulenevalt absoluutset ülempiiri ning vastab [7897] miljonile eurole jooksevhindades.

Tuleb arvestada, et selliste keerukate programmide puhul tuleb paratamatult ette ootamatusi, mis võivad tuua kaasa ülekulusid ja viivitusi. Seetõttu tuleb luua tõhus riskijuhtimissüsteem ja olla valmis selleks, et vahel tuleb vastu võtta keerulisi otsuseid. Nii suurenesid Euroopa Kosmoseagentuuri juhitud arendusetapi kulud kokku umbes 500 miljonit eurot. Liikmesriikide taotlusel nõustus komisjon need katma, et tagada programmi jätkumine. Nimelt on süsteemi hindamine orbiidil Galileo programmi jaoks elutähtis ning rahaliste vahendite puudumine oleks ohustanud programmi jätkumist, mis omakorda oleks tähendanud tööstusliku oskusteabe ja osaliselt valminud seadmete raiskuminekut.

Määrus, mille kohta esitatakse käesolev ettepanek, on vastuseks parlamendi ja nõukogu soovidele, võttes ühtlasi arvesse komisjoni 29. juuni 2011. aasta teatise sisu. Määrus on Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide põhiõigusaktiks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku perioodil, nähes ette programmide rahastamise ja haldamise korra. Kuivõrd määruses (EÜ) nr 683/2008 tuleks teha väga ulatuslikke muudatusi, tundus vajalik teha määruse muutmise asemel ettepanek selle asendamiseks uue määrusega.

Lõpetuseks on asjakohane meenutada, et programmid Galileo ja EGNOS on Euroopa Liidu juhtprogrammid. Sellise tehnoloogia edendamine on võimas kriisist väljumise vahend ning sobib sellisena suurepäraselt Euroopa 2020. aasta strateegia ja säästva arengu poliitika konteksti. Uue põlvkonna kõrgetasemelised satelliitnavigatsiooniteenused avavad märkimisväärseid võimalusi kõigis tegevusvaldkondades, luues arvukalt töökohti tänu turgude plahvatuslikule kasvule, mille tempo on olnud viimastel aastatel 30 % aastas. Seda arvesse võttes töötab komisjon välja rakenduste ökosüsteemi, et optimeerida süsteemi kaudu pakutavate teenuste kasutamist ja maksimeerida sotsiaal-majanduslikku kasu. Sel eesmärgil rakendab komisjon 24 meedet, mis on loetletud komisjoni 14. juunil 2010 vastuvõetud GNSSi rakendusi käsitlevas tegevuskavas[5]. Tegevuskavaga nähakse eelkõige ette rahastada uurimis- ja arenguprojekte, parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele ning võtta mitmesuguseid meetmeid programmide Galileo ja EGNOS kasutamise edendamiseks esmatähtsates valdkondades majanduskasvu, innovatsiooni ja tööhõive tagamisel

Tähelepanu tuleb pöörata ka asjaolule, et Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammid ei paku huvi mitte ainult kosmosevaldkonnaga tihedalt seotud liikmesriikidele, vaid need mõjutavad otseselt kõiki Euroopa Liidu liikmesriike. Rajatud infrastruktuuride kaudu osutatavatest mitmesugustest teenustest kutsutakse osa saama kõiki Euroopa Liidu kodanikke. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel on kõikjal Euroopas oluline roll programmide edendamisel, sest Liidu üks eesmärk on tagada riigihankemenetluste avatus ja kõikide ettevõtete suur osalus.

Seetõttu tuleb komisjonil 2020. aasta Euroopa strateegia suurprojekti „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika” raames „töötada välja tõhus kosmosepoliitika, et luua vahendid teatavate oluliste üleilmsete probleemide lahendamiseks ning eelkõige Galileo rakendamiseks”.

2. HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Käesoleva ettepaneku esitamisele eelnes arvukalt põhjalikke konsultatsioone sidusrühmade ja avalikkusega. Sellega kaasnes mõju hindamine.

Sidusrühmadega konsulteeriti seoses programmide mitmesuguste tehniliste, õiguslike ja rakenduslike aspektidega, nagu teenuste osutamine, infrastruktuuri ja selle kasutamise maksumus, riskianalüüsid ja võimalik halduskord. Korraldati nii temaatilisi töötube ja konverentse kasutajatega kui ka sihttöörühmi, kuhu olid kaasatud Euroopa Kosmoseagentuuri, Euroopa GNSSi Agentuuri ja liikmesriikide eksperdid. Nõu peeti ka kosmosevaldkonna ekspertide ja tööstusringkondade esindajatega.

Avalikkus oli kaasatud 2007. ja 2009. aasta eurobaromeetri küsitluste ning Euroopa kosmosepoliitika mõjuhinnangu raames.

Infovahetuse tulemusena ilmnes järgmine:

· kodanikud toetavad autonoomse satelliitnavigatsioonisüsteemi arendamist ja tunnetavad tänapäeva ühiskonna suurenenud sõltuvust raadionavigatsiooniteenustest;

· tuleks kehtestada pikaajaline stabiilne halduskord, et tagada programmide tõhus haldamine;

· Galileo programmi raames loodud süsteemi pakutav „ohutusteenus” (nn „Safety of Life Service” ehk SoL) tuleks vastavalt kasutajate ootuste muutumisele ümber kujundada;

· tsiviillennunduse sidusrühmad rõhutavad vajadust tagada pikaajaliselt EGNOSe teenuste osutamine. See on eeltingimus selleks, et EGNOSt saavutaks turul tegeliku tunnustuse.

Viimatisi arengusuundi ja eesseisvaid väljakutseid arvestades võeti mõjuanalüüsis vaatluse alla ka programmide jätkumine ning keskenduti kahele suurele probleemile: esiteks tulevaste teenuste valikule, kui on teada, et ajavahemikuks 2008–2013 ette nähtud eelarve ei ole piisav Galileo programmi raames loodava süsteemi infrastruktuuri lõpuleviimiseks ja EGNOSe käigushoidmiseks, ning teiseks kasutamise halduskorra ja rahastamisvajaduse määratlemisele.

Seoses esimese punktiga näitas erinevate valikute kaalumine Galileo programmi raames loodud süsteemi puhul, et parim lahendus on jääda algselt kavandatud teenuste juurde, välja arvatud ohutusteenus. See lahendus eeldab väiksemat maapealset infrastruktuuri ja seega väiksemaid kulutusi.

EGNOS on juba käigus ning sellel on palju kasutajaid. Peale selle võttis komisjon ohutusteenuse käivitamise ajal kohustuse tagada kasutajatele katkematu teenus ning kasutajad tegid sellest tulenevalt suuri investeeringuid. EGNOSe programmi lõpetamine ei ole seetõttu mõeldav lahendus.

Teise punkti puhul jõuti mõjuhinnangus järeldusele, et komisjon kui liidu esindaja peaks endiselt vastutama programmide eest, kuna liit jätkab üksinda nende rahastamist, nagu paneb ette komisjon eelviidatud 29. juuni 2011. aasta teatises. Kasutamise haldamisega peaks aga tegelema reguleeriv amet. See võimaldaks ühelt poolt maksimeerida süsteemide rakendamisest oodatavat sotsiaal-majanduslikku mõju ja tagada suurema ühtsuse liidu teiste poliitikavaldkondadega ning teiselt poolt määratleda selgelt erinevate osaliste rahalised ja poliitilised kohustused. Võttes arvesse ka nõukogu 31. märtsi 2011. aasta järeldusi, millele on viidatud eespool, tundub selleks sobivaima lahendusena Euroopa GNSSi Agentuur, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 912/2010 programmide rakendamisega seotud ülesannete täitmiseks ning mis on juba olemas ja ühtlasi tegev satelliitnavigatsiooni valdkonnas. Selleks on siiski vaja ümber korraldada agentuuri ülesanded ja vahendid.

3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Komisjoni ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 172 (endine Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 156), nagu ka määrus (EÜ) nr 683/2008 ja teised liidu õigustiku õigusaktid, milles käsitletakse Euroopa satelliitnavigatsiooni programme. Samuti on see endiselt esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse vormis, sest samamoodi, nagu sellega asendatav määrus (EÜ) nr 683/2008, on see üldkohaldatav õigusakt ja selle sisu peab olema vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Ettepaneku peamised meetmed on programmide ja süsteemide määratlemine, nende tarbeks eraldatud eelarvevahendite kindlaks määramine ja nende halduskorra määratlemine. Ettepanekuga nähakse ette ka teiste Euroopa satelliitnavigatsiooni programme käsitlevate õigusaktide muutmine või kehtetuks tunnistamine, et muuta liidu õigustik selgemaks.

Ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Ettepaneku eesmärk – satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamine ja kasutamine – ületab üksi tegutseva liikmesriigi rahalised ja tehnilised võimalused ja on piisavalt saavutatav üksnes liidu tasandil. Ettepanek ei lähe selle eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale esiteks seetõttu, et kavandatud eelarvekoormus on vastavuses kuludega, mille hindamiseks tehti põhjalik analüüs, ning teiseks seetõttu, et valitud halduskord tundub kõige asjakohasem.

4. MÕJU EELARVELE

Nagu märgitud punktis 2, jätkab liit üksinda programmide Galileo ja EGNOS rahastamist. Tulenevalt punktis 1 viidatud nõukogu määruse [ettepaneku] artiklist [14] ei ületa ajavahemikus 2014–2020 programmidele eraldatav summa [7897] miljonit eurot jooksevhindades. See katab kolme peamist tegevust: programmi Galileo kasutuselevõtuetapi lõpuleviimist, sama programmi kasutusetappi ja süsteemi EGNOS kasutamist. Viimane hõlmab süsteemi pakutavate teenuste pidevat parandamist, et võtta arvesse kasutajate muutuvaid vajadusi.

Programmide hinnanguline maksumus on saadud põhjaliku analüüsi tulemusena. Samuti põhineb see nõupidamistel ekspertidega, kes esindasid peamiselt liikmesriike, Euroopa Kosmoseagentuuri ja Euroopa GNSSi Agentuuri. Konsulteeriti ka erinevate sidusrühmadega nagu kosmosevaldkonna tööstusettevõtjad.

Programmide katkematuse seisukohalt on oluline hoida saadud eksperditeadmised komisjonis. Seetõttu säilitab komisjon praeguste ajutiste töötajate ametikohad ajavahemikuks, mille kindlaksmääramisel võetakse arvesse programmide asjakohaseid etappe, ning annab personali üle Euroopa GNSSi agentuurile.

5. TÄIENDAV TEAVE

On oluline rõhutada, et käesoleva määrusega nähakse ette programmide haldamise ja rahastamise kord ajavahemikuks 2014–2020. Kõnealuse korra kohaselt võib süsteemide toimimisega seotud olulised ülesanded usaldada Euroopa GNSSi Agentuurile, mis on Euroopa Liidu asutus 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) artikli 185 tähenduses. Sel eesmärgil on komisjonil kavas sõlmida agentuuriga üks või mitu delegeerimiskokkulepet.

Komisjoni arvamuse kohaselt on finantsjuhtimise üldtingimusi, sh kulude kontrolli- ja seiremeetmeid hõlmavate delegeerimiskokkulepete sõlmimine kõige asjakohasem viis tagada, et komisjon, Euroopa Parlament ja nõukogu saaksid täielikult rakendada oma kontrollivolitusi.

Et Euroopa Parlamendil ja nõukogul oleks täielik ülevaade tingimustest, millest Euroopa GNSSi Agentuur talle uue halduskorra raames usaldatud ülesannete, eelkõige rahaliste vahenditega seotud ülesannete täitmisel peab kinni pidama, esitab komisjon 2012. aasta jooksul ettepaneku määruse (EL) nr 912/2010 muutmise kohta ja asjakohase finantsselgituse. Tuleb märkida, et programmide eelarves (jooksevhindades [7897] miljonit eurot) on juba arvesse võetud süsteemide toimimisega seotud kulusid, sh süsteeme haldavate üksuste tegevuskulusid. Seega ei kaasne agentuurile usaldatud uute ülesannetega mingeid täiendavaid eelarvekulusid.

Komisjon hindab ka uue halduskorra vastavust määrusele (EL) nr 912/2010 seoses süsteemide turvalisuse akrediteerimisega.

Samuti tuleb ajakohastada nõukogu 12. juuli 2004. aasta ühismeedet 2004/552/ÜVJP Euroopa satelliit-raadionavigatsioonisüsteemi toimimise aspektide kohta, mis mõjutavad Euroopa Liidu julgeolekut[6].

Eeskirjade lihtsustamine on üks võtmesõnu komisjoni välja pakutud uues lähenemises liidu eelarvelistele kulutustele. Ettepanek selle praegusel kujul sisaldab kaht lihtsustamismeedet eelkõige järgmistes punktides:

– näitajate vastavusseviimine 2020. aasta strateegia eesmärkidega;

– süsteemide kasutamisega seotud toimingute, eelkõige lepingute haldamise delegeerimine Euroopa GNSSi Agentuurile.

2011/0392 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja kasutamise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 172,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[7],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[8],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa satelliitnavigatsioonipoliitika eesmärk on anda Euroopa Liidule kaks satelliitnavigatsioonisüsteemi: EGNOS ja programmi Galileo raames loodud süsteem (edaspidi „süsteemid”). Need süsteemid on seotud vastavate programmidega EGNOS ja Galileo (edaspidi „programmid”). Mõlemad infrastruktuurid hõlmavad satelliite ja maajaamade võrku.

(2) Programmi Galileo eesmärk on rajada maailma esimene spetsiaalselt tsiviilotstarbeks ettenähtud satelliitnavigatsiooni ja -positsioneerimise infrastruktuur. Programmi Galileo raames loodud süsteem on täielikult sõltumatu teistest olemasolevatest või potentsiaalselt loodavatest süsteemidest.

(3) Programmi EGNOS eesmärk on parandada olemasolevate ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide (edaspidi „GNSS” – Global Navigation Satellite Systems) signaali kvaliteeti.

(4) Euroopa Parlament, nõukogu ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on programme pidevalt ja täielikult toetanud.

(5) Kuna programmide arendamine on jõudmas lõppjärku ning kasutusetapis süsteemideni, on oluline anda neile konkreetne õiguslik alus, mis vastaks eelkõige juhtimise osas nende vajadustele, ja usaldusväärse finantsjuhtimise nõudele.

(6) Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide raames loodud süsteemid on üleeuroopaliste võrkudena loodud infrastruktuurid, mille kasutus ulatub liikmesriikide piiridest palju kaugemale. Peale selle aitavad kõnealuste süsteemide kaudu osutatavad teenused kaasa üleeuroopaliste võrkude arendamisele transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika infrastruktuuri valdkonnas.

(7) Programmid Galileo ja EGNOS on tööstuspoliitika elluviimise vahendid ning moodustavad osa Euroopa 2020. aasta strateegiast, nagu nähtub komisjoni 17. novembri 2010. aasta teatisest „Üleilmastumise ajastu terviklik tööstuspoliitika. Jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime kesksele kohale”[9]. Samuti on neid nimetatud komisjoni 4. aprilli 2011. aasta teatises „Kodanike teenistuses oleva Euroopa Liidu kosmosestrateegia väljatöötamine”[10]. Programmid annavad Euroopa Liidu majandusele ja kodanikele palju eeliseid, mille koguväärtust on hinnatud umbes 130 miljardile eurole ajavahemikul 2014–2034.

(8) Arvestades satelliitnavigatsiooni üha suuremat kasutamist paljudes tegevusvaldkondades, võib teenuste katkemine tekitada tänapäeva ühiskonnas olulist kahju. Peale selle on satelliitnavigatsioonisüsteemid oma strateegilisuse tõttu tundlikud infrastruktuurid, mida võidakse kasutada pahatahtlikel eesmärkidel. Eelnimetatud asjaolud võivad ohustada liidu ja liikmesriikide julgeolekut. Seetõttu peab programmidega Galileo ja EGNOS loodud infrastruktuuride kavandamisel, rajamisel ja kasutamisel võtma arvesse turvanõudeid.

(9) Programm Galileo hõlmab määratlemisetappi, mis on lõpule viidud, arendus- ja valideerimisetappi, mis peaks lõppema 2013. aastal, kasutuselevõtuetappi, mis algas 2008. aastal ja peaks lõpule jõudma 2020. aastal, ja kasutusetappi, mis peaks algama järk-järgult aastatel 2014/2015, et kogu süsteem 2020. aastal täielikult toimiks.

(10) Programm EGNOS on kasutusetapis alates selle „avatud teenuse” ja „ohutusteenuse” („Safety of Life”) toimivaks kuulutamisest vastavalt 2009. aasta oktoobris ja 2011. aasta märtsis.

(11) Et optimeerida osutatavate teenuste kasutamist, peaksid programmidega Galileo ja EGNOS seotud süsteemid, võrgud ja teenused olema ühilduvad ja koostalitlusvõimelised nii omavahel kui võimaluse korral ka teiste satelliitnavigatsioonisüsteemide ja tavapäraste satelliitnavigatsioonivahenditega.

(12) Kuivõrd programme rahastab täielikult liit, tuleb sätestada, et ta on kogu nende programmide raames loodud või arendatud materiaalse ja immateriaalse vara omanik. Selleks et oleks täielikult tagatud kõikidest omandiga seotud põhiõigustest kinnipidamine, tuleks jõuda vajalike kokkulepeteni praeguste omanikega, eriti nendes osades, mis on infrastruktuuride ja nende turvalisuse jaoks kõige olulisemad. Et hõlbustada satelliitnavigatsiooni vastuvõttu turgudel, tuleks tagada, et kolmandatel isikutel oleks optimaalsed võimalused kasutada programmidest tulenevaid ja Euroopa Liidule kuuluvaid intellektuaalomandi õigusi, eelkõige sotsiaal-majanduslikul tasandil.

(13) Programmi Galileo kasutuselevõtuetappi ja kasutusetappi ning programmi EGNOS kasutusetappi peaks põhimõtteliselt täielikult rahastama Euroopa Liit. Vastavalt 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,[11] võivad liikmesriigid siiski anda asjakohaste lepingute alusel programmidesse rahalise või mitterahalise panuse selliste nende taotletud ja programmidele lisanduvate aspektide teostamise rahastamiseks, mis võivad hõlmata näiteks süsteemide struktuuri või turvalisusega seotud täiendavaid vajadusi. Samuti peaksid saama programmidesse panustada kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid.

(14) Selleks et kindlustada programmide jätkumine, on vajalik luua asjakohane finantsraamistik, mis võimaldaks liidul jätkata programmide rahastamist. Samuti tuleb ära näidata ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 vajaminev summa Galileo kasutuselevõtuetapi lõpuleviimise ja süsteemide kasutamise rahastamiseks.

(15) Vastavalt komisjoni 29. juuni 2011. aasta ettepanekule [otsustasid] Euroopa Parlament ja nõukogu eraldada maksimaalselt [7897] miljoni euro suuruse summa (jooksevhindades) programmidega seotud toimingute rahastamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020. Tuleb märkida, et need toimingud hõlmavad süsteemide ja nende toimimise kaitset, sealhulgas satelliitide orbiidile saatmise ajal. Seega võiks teenuste kasutamist ja nende turvalisuse tagamist, kaasa arvatud teenuseid, mida osutatakse kosmose olukorrast ülevaate omamise süsteemi (Space Situational Awareness) kaudu, rahastada programmidele eraldatud eelarvevahenditest ning võttes arvesse võimalusi, mis on seotud kulude range haldamisega ning eespool nimetatud kogusummaga, mis on kindlaks määratud nõukogu määruse XYZ (millega kehtestatakse finantsraamistik ajavahemikuks 2014–2020) artikliga [x]. Käesoleva määrusega kehtestatakse programmide jätkamiseks rahastamispakett, mis on peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe xx/yy/201z (eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punkti [17] ja nõukogu [29. juuni 2011. aasta määruse ettepaneku] (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014-2020)[12] artikli 14 tähenduses.

(16) Tuleks täpsustada toimingud, mida rahastatakse käesoleva määruse kohaselt ajavahemikuks 2014–2020 liidu eelarvest programmide jaoks eraldatud assigneeringutest. Kõnealustest assigneeringutest rahastatakse peamiselt toiminguid, mis on seotud programmi Galileo kasutuselevõtuetapiga, sh selle etapi haldamise ja järelevalvega, ning tegevusi, mis on seotud programmi Galileo raames loodud süsteemi kasutamisega, sh kõnealusele etapile eelnevate või seda ettevalmistavate toimingutega, ning mis on seotud süsteemiga EGNOS. Assigneeringutest tuleks lubada rahastada ka teatavaid muid toiminguid, mis on vajalikud programmide juhtimiseks või nende eesmärkide saavutamiseks.

(17) Oluline on märkida, et süsteemide investeeringu- ja kasutuskulude hinnangus ajavahemikuks 2014–2020 ei ole arvesse võetud liidu võimalikke ettenägematuid rahalisi kohustusi, eeskätt selliseid kohustusi, mis on seotud süsteemide avalikust omandivormist tingitud lepinguvälise vastutusega, eelkõige vääramatu jõu ja katastroofini viiva üldise rikke korral. Komisjon koostab nende kohustuste kohta omaette analüüsi.

(18) Tuleb ka esile tuua, et käesoleva määrusega ette nähtud eelarvevahenditest ei kaeta töid, mida rahastatakse teadustegevuse ja innovatsiooni raamprogrammile „Horisont 2020” eraldatud vahenditest, näiteks süsteemide rakenduste arendamisega seotud töid. Need tööd võimaldavad optimeerida süsteemide raames pakutavate teenuste kasutamist, tagada liidu tehtud investeeringute sotsiaal-majandusliku tasuvuse ja suurendada liidu ettevõtjate oskusteavet satelliitnavigatsioonitehnoloogia vallas.

(19) Süsteemide loodud tulu saaja peaks olema Euroopa Liit, et liidu eelnevalt tehtud investeeringud saaksid hüvitatud. Peale selle võiks kõikides erasektori ettevõtjatega sõlmitud lepingutes sätestada tulude jagamise mehhanismi.

(20) Et vältida viimastel aastatel projektide kulgu mõjutanud ülekulusid ja viivitusi, tuleb teha rohkem jõupingutusi ülekulusid tekitada võivate riskide maandamiseks, nagu on nõutud nõukogu 31. märtsi 2011. aasta järeldustes ja parlamendi 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis ning nagu tuleneb ka komisjoni 29. juuni 2011. aasta teatisest Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”[13].

(21) Galileo ja EGNOSe programmide nõuetekohane avalik haldamine eeldab esiteks ranget ülesannete jaotust eelkõige komisjoni, Euroopa GNSSi Agentuuri ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahel ning teiseks programmide haldamise järkjärgulist kohandamist süsteemide kasutamisega seotud vajadustele.

(22) Komisjon, kes esindab Euroopa Liitu – programmide ainsat rahastajat ja süsteemide omanikku –, peaks vastutama programmide toimimise eest ja teostama nende üle poliitilist järelevalvet. Seega peaks ta haldama käesoleva määrusega programmidele eraldatud rahalisi vahendeid, kontrollima kõikide programmi toimingute elluviimist ja tagama selge ülesannete jaotuse eelkõige komisjoni ja Euroopa GNSSi Agentuuri ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahel. Seega tuleks anda komisjonile lisaks nendele ülesannetele, mis on seotud tema üldiste kohustustega või mis on talle pandud käesoleva määrusega, ka teatavad eriülesanded, mille kohta tuleks esitada mittetäielik loetelu. Et kasutada optimaalselt erinevate sidusrühmade vahendeid ja oskusteavet, võiks komisjonil olla õigus delegeerida teatavaid ülesandeid delegeerimiskokkulepetega kooskõlas määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ja eelkõige selle artikliga 54.

(23) Euroopa GNSSi Agentuur loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrusega (EÜ) nr 912/2010 (millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur, tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1321/2004 Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 683/2008),[14] et see tagaks programmide Galileo ja EGNOS eesmärkide saavutamise ja täidaks teatavaid ülesandeid, mis on seotud programmide nõuetekohase täitmisega. See on ELi asutus, mis määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 185 kohase asutusena peab täitma liidu asutuste suhtes kehtivaid kohustusi. Agentuurile tuleks usaldada teatavad ülesanded, mis on seotud programmi turvalisusega, agentuuri võimaliku määramisega avaliku reguleeritud teenuse eest vastutavaks asutuseks ning agentuuri panusega süsteemide turustamisse. Agentuur võiks täita ka ülesandeid, mida komisjon usaldab talle ühe või mitme delegeerimiskokkuleppe raames, mis hõlmavad mitmesuguseid muid programmidega seotud eriülesandeid, sealhulgas ülesandeid, mis on seotud süsteemide kasutamise ning rakenduste ja teenuste müügi edendamisega satelliitraadionavigatsiooni turul. Selleks et komisjon saaks liidu esindajana täiel määral oma kontrollivolitusi täita, peaksid delegeerimiskokkulepped sisaldama Euroopa GNSSi Agentuurile eraldatud vahendite haldamise üldtingimusi.

(24) Liit peaks sõlmima Euroopa Kosmoseagentuuriga mitmeaastase delegeerimiskokkuleppe, mis hõlmaks tehnilisi ja planeerimisega seotud aspekte. Et komisjon saaks liidu esindajana täiel määral oma kontrollivolitusi täita, peaksid delegeerimiskokkulepped sisaldama Euroopa Kosmoseagentuurile eraldatud vahendite haldamise üldtingimusi. Kuivõrd tegemist on täielikult liidu rahastatud toimingutega, peaksid need tingimused tagama sama ulatusliku kontrolli, nagu oleks nõutav juhul, kui Euroopa Kosmoseagentuur oleks ELi asutus.

(25) Programmide toimimise eest vastutamine hõlmab vastutust programmide, süsteemide ja viimaste kasutamise turvalisuse eest. Muudel juhtudel kui nõukogu 12. juuli 2004. aasta ühismeetme 2004/552/ÜVJP (Euroopa satelliit-raadionavigatsioonisüsteemi toimimise aspektide kohta, mis mõjutavad Euroopa Liidu julgeolekut)[15] rakendamise korral, mida võidakse vajaduse korral muuta, võttes arvesse programmide arengut, nende haldamist ja Lissaboni lepingut, vastutab turvalisuse eest komisjon, seda vaatamata sellele, et teatavad turvalisusega seotud ülesanded antakse Euroopa GNSSi Agentuurile. Eelkõige peab komisjon seadma sisse mehhanismid erinevate turvalisusega tegelevate üksuste adekvaatseks kooskõlastamiseks.

(26) Võttes arvesse Euroopa välisteenistuse eksperditeadmisi ning korrapäraseid sidemeid kolmandate riikide valitsusasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, on selle puhul kooskõlas nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsusega 2010/427/EL (millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine),[16] eelkõige selle artikli 2 lõikega 2, tegemist pädeva asutusega, et aidata komisjonil täita teatavaid ülesandeid, mis on seotud süsteemide ja programmide turvalisust käsitlevate välissuhetega.

(27) Programmidele eraldatud Euroopa Liidu vahendite summa kujutab endast ülempiiri, mida komisjon ei tohi ületada, ning nende eraldamisel on hädavajalikud tulemuslikud hankemenetlused ja eelkõige see, et lepingu sõlmimiseks peetavate läbirääkimistega tagataks vahendite optimaalne kasutamine, kvaliteetsed teenused, programmide takistusteta jätkumine, riskide tulemuslik maandamine ning ettenähtud ajakavast kinnipidamine. Hankija peaks pingutama nende nõuete täitmise nimel.

(28) Kuna programme rahastab liit, peaksid programmide raames tehtavad riigihanked vastama riigihangete suhtes kehtivatele liidu eeskirjadele ja nende eesmärk peaks olema eeskätt tagada kulutuste otstarbekus, hoida kulusid kontrolli all, leevendada riske, suurendada tõhusust ja vähendada sõltumist üksikutest tarnijatest. Kõikides liikmesriikides tuleks püüda tagada avatud ja õiglane konkurents kogu tööstustarnete ahelas ning tasakaalustatud osalemisvõimaluste pakkumine kõikide tasandite ettevõtjatele erinevates tegevusvaldkondades, eelkõige uutele turuletulijatele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi „VKEd”). Vältida tuleks võimalikku turgu valitseva seisundi kuritarvitamist ja pikaajalist sõltumist üksikutest tarnijatest. Programmi riskide leevendamiseks, üksikutest tarnijatest sõltumise vältimiseks ja parema kontrolli tagamiseks programmide ja nende kulude ning ajakavade üle tuleks vajaduse piires kasutada mitut tarnijat. Liidu ettevõtjatel peaks olema lubatud kasutada teatavate komponentide ja teenuste puhul liiduväliseid allikaid, kui on tõendatud nende olulised eelised kvaliteedi ja kulude osas, võttes siiski arvesse programmide strateegilisust ja Euroopa Liidu turva- ja ekspordikontrollinõudeid. Programmidesse tehtud investeeringud ning tööstuslikud kogemused ja oskused, sealhulgas programmide määratlemis- ning arendus- ja valideerimisetappidel saadud kogemused ja oskused, tuleb maksimaalselt ära kasutada, kindlustades samas, et ei rikuta konkureeriva pakkumise eeskirju.

(29) Satelliitnavigatsioon on uus, keerukas ja pidevalt arenev tehnoloogia. See toob programmide raames tehtavate riigihangetega seoses kaasa ebakindlust ja riske, eriti kuna hangete objektiks võivad olla seadmed või pikaajaliste teenuste osutamine. Nende eripärade tõttu tuleb riigihangete puhul ette näha spetsiaalsed meetmed, mida rakendatakse lisaks määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 sätetele. Nii peaks hankija saama taastada võrdsed tingimused olukorras, kus ühel või mitmel ettevõtjal on enne pakkumismenetluse väljakuulutamist hanke objektiks olevate toimingute kohta siseteavet. Samuti peaks tellija saama sõlmida tingimuslike osadega lepinguid, lisada lepingu täitmise käigus sellele teatavatel tingimustel lisaklausleid või piirata allhangete määra. Ning viimaks, kuna programmide tehnoloogiline külg ei ole selgelt määratletud, ei ole hangete hinda alati võimalik täpselt hinnata ning sellisel juhul oleks hea sõlmida spetsiaalset laadi lepingud, milles ei kehtestata kindlat ja lõplikku hinda, kuid mis samas sisaldavad liidu rahalisi huve kaitsvaid klausleid.

(30) Tuleks kinnitada, et kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikega 3 peaksid liikmesriigid hoiduma selliste meetmete võtmisest, mis võivad kahjustada programmide nõuetekohast rakendamist, eelkõige intellektuaalomandi õiguste valdkonnas ja seoses infrastruktuuride toimimise katkematusega. Samuti tuleks selgitada, et asjaomased liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et süsteemide maajaamu käsitataks kui Euroopa esmatähtsaid infrastruktuure.

(31) Süsteemide ülemaailmse tähtsuse tõttu on hädavajalik, et liit saaks programmide raames sõlmida lepinguid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 218, tagades seeläbi eelkõige programmide nõuetekohase täitmise, optimeerides liidu kodanikele osutatavaid teenuseid ning rahuldades kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vajadusi. Samuti võib osutuda vajalikuks kehtivate lepingute kohandamine vastavalt programmide arengule. Kõnealuste lepingute ettevalmistamisel ja rakendamisel võib komisjon küsida abi Euroopa välisteenistuselt, Euroopa Kosmoseagentuurilt ja Euroopa GNSSi Agentuurilt, lähtudes neile käesoleva määrusega usaldatud ülesannetest.

(32) Tuleks kinnitada, et teatavate mitteregulatiivsete ülesannete täitmiseks võib komisjon küsida vajaduse korral ja vajalikus ulatuses tehnilist abi teatavatelt välispartneritelt Muud programmi avaliku haldamisega tegelevad üksused võivad samuti kasutada kõnealust tehnilist abi neile käesoleva määruse kohaselt usaldatud ülesannete täitmisel.

(33) Programmi raames tuleks tagada isikuandmete ja eraelu kaitse.

(34) Euroopa Liidu finantshuvid peavad olema kogu kulutsükli vältel kaitstud proportsionaalsete meetmetega, eelkõige rikkumiste ennetamise ja avastamisega, juurdluste korraldamisega, kaotatud, alusetult välja makstud või valesti kasutatud rahaliste vahendite sissenõudmisega ning vajaduse korral karistuste rakendamisega.

(35) Tähtis on esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt teavet programmide elluviimise kohta. Sel eesmärgil tulevad Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni esindajad kokku Galileo institutsioonidevahelises toimkonnas vastavalt 9. juuli 2008. aasta ühisavaldusele Galileo institutsioonidevahelise toimkonna kohta.

(36) Komisjon peaks teostama hindamisi programmide eesmärkide täitmiseks võetud meetmete tõhususe ja tulemuslikkuse kohta.

(37) Selleks et määratleda vajalikud meetmed süsteemide ühilduvuse ja koostalitlusvõime tagamiseks muude satelliitnavigatsioonisüsteemide ja tavapäraste satelliitnavigatsioonivahenditega ning tagada süsteemide ja nende toimimise turvalisus, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta neis kahes pädevusvaldkonnas vastu õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(38) Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes[17].

(39) Programmide nõuetekohane avalik haldamine eeldab programmide juhtimise ühetaolisust, kiiremat otsustusprotsessi ja võrdset juurdepääsu teabele, mistõttu Euroopa GNSSi Agentuuri ja Euroopa Kosmoseagentuuri esindajad peaksid saama osaleda vaatlejatena komisjoni abistamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 683/2008 (Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) rakendamise jätkamise kohta)[18] artikli 19 kohaselt loodud Euroopa GNSSi programmide komitee töös. Samadel põhjustel peaks liiduga rahvusvahelise kokkuleppe sõlminud kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatel olema õigus osaleda Euroopa GNSSi programmide komitee tegevuses. Euroopa GNSSi Agentuuri, Euroopa Kosmoseagentuuri, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide kõnealused esindajad ei saa osaleda komitee hääletusmenetluses

(40) Kuna käesoleva määruse eesmärki, st satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamist ja kasutamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, sest see ületab üksi tegutseva liikmesriigi rahalised ja tehnilised võimalused ning seetõttu saab seda paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kooskõlas nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(41) Nõukogu 21. mai 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 876/2002 (millega luuakse ühisettevõte Galileo)[19] loodud ühisettevõte Galileo lõpetas tegevuse 31. detsembril 2006 ning ettevõtte tegevuse lõpetamise menetlus on nüüdseks lõpule viidud. Sellest tulenevalt tuleb tunnistada kehtetuks määrus (EÜ) nr 876/2002.

(42) Võttes arvesse programmide hindamise vajadust ja tekstis tehtavate muudatuste olulisust, tuleks määrus (EÜ) nr 683/2008 selguse ja õiguskindluse huvides kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Euroopa satelliitnavigatsiooni süsteemid ja programmid

1.           Programmid Galileo ja EGNOS hõlmavad kõiki vajalikke toiminguid, et määratleda, arendada, valideerida, ehitada, kasutada, uuendada ja täiustada kaht Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemi – programmi Galileo ja süsteemi EGNOS raames loodud süsteemi – ning tagada nende turvalisus.

2.           Programmi Galileo raames loodud süsteem on autonoomne ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSSi) infrastruktuur, mis hõlmab rühma satelliite ja maajaamade ülemaailmset võrku.

3.           EGNOSe süsteemi näol on tegemist infrastruktuuriga, mis jälgib ja korrigeerib signaale, mida edastavad ülemaailmsed satelliitnavigatsioonisüsteemid. Süsteem hõlmab maajaamu ja mitut transpondrit, mis paiknevad geostatsionaarsetel satelliitidel.

4.           Programmi Galileo spetsiifilised eesmärgid seisnevad selles, et programmil põhineva süsteemi väljastatavaid signaale saaks kasutada järgmise viie funktsiooni võimaldamiseks:

(a) pakkuda avatud teenust (nn „Open Service” ehk OS), mis on kasutajale tasuta ja on suunatud satelliitnavigatsiooni massiturule ning varustab positsioneerimis- ja sünkroniseerimisteabega;

(b) pakkuda ohutusteenust (nn „Safety of Life Service” ehk SoL), mis on suunatud kasutajatele, kelle jaoks ohutus on elulise tähtsusega. Teenus rahuldab ka teatavates sektorites tekkivaid vajadusi seoses katkematuse, kättesaadavuse ja täpsusega ning sisaldab funktsiooni, mis võimaldab teavitada kasutajat süsteemis esinevast häirest;

(c) pakkuda kaubandusteenust (nn „Commercial Service” ehk CS), mis võimaldab töötada välja professionaalseid või kaubanduslikke rakendusi, ning mida on võrreldes avatud teenuse rakendustega tehniliselt rohkem arendatud ja mis pakub laiemaid kasutusvõimalusi;

(d) pakkuda avalikke reguleeritud teenuseid (nn „Public Regulated Service” ehk PRS), mis on ette nähtud üksnes valitsuselt loa saanud kasutajatele ning kasutamiseks eeskätt selliste tundlike rakenduste puhul, kus on oluline tagada katkematu teenus. Need teenused kasutavad tugevaid ja krüpteeritud signaale;

(e) osaleda süsteemi COSPAS-SARSAT otsingu- ja päästeteenistuse tegevuses (nn „Search and Rescue Support Service” ehk SAR), võttes vastu radarimajakate saadetavaid hädasignaale ja edastades neile sõnumeid.

5.           Programmi EGNOS spetsiifilised eesmärgid seisnevad selles, et süsteemi EGNOS väljastatavaid signaale saaks kasutada järgmise kolme funktsiooni võimaldamiseks:

(a) pakkuda kasutajale tasuta avatud teenust (OS), mis on kasutajale tasuta ja suunatud satelliitnavigatsiooni massiturule ning varustab positsioneerimis- ja sünkroniseerimisteabega süsteemiga hõlmatud alal;

(b) pakkuda äriandmete levitamise teenust (nn „EGNOS Data Access Service” ehk EDAS), mis võimaldab töötada välja professionaalseid või kommertsrakendusi, kasutades ära lisavõimalusi või täpsemaid andmeid võrreldes avatud teenuse raames pakutavatega;

(c) pakkuda ohutusteenust (nn „Safety of Life Service” ehk SoL), mis on suunatud kasutajatele, kelle jaoks ohutus on elulise tähtsusega. Kõnealune teenus rahuldab eelkõige teatavates sektorites tekkivaid vajadusi seoses katkematuse, kättesaadavuse ja täpsusega ning sisaldab funktsiooni, mis võimaldab teavitada kasutajat süsteemis esinevast häirest levialal.

Programmi EGNOS erieesmärk on samuti laiendada oma teenuse geograafilist ulatust kogu liidu territooriumile ning tehniliste piirangute ja rahvusvaheliste lepingute piires muudele piirkondadele maailmas, eelkõige ühtse Euroopa taeva piirkonda jäävate kolmandate riikide territooriumidele.

Artikkel 2

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse kord, mille järgi toimub Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide raames süsteemide rajamine ja kasutamine, sealhulgas haldamine ja liidu vahendite eraldamise kord.

Artikkel 3

Programmi Galileo etapid

Programm Galileo hõlmab järgmisi etappe, mis võivad osaliselt kattuda:

(a) määratlemisetapp, mille käigus kavandati süsteemi struktuur ja määrati kindlaks selle koostisosad ning mis jõudis lõpule 2001. aastal;

(b) arendus- ja valideerimisetapp, mis hõlmab esimeste satelliitide valmistamist ja orbiidile saatmist, esimest maapealsete infrastruktuuride paigaldamist ning kõiki töid, mis on vajalikud süsteemi hindamiseks orbiidil. Eesmärgiks on viia see etapp lõpule 2013. aastal;

(c) kasutuselevõtuetapp, mis hõlmab kõikide kosmoses asuvate ja maapealsete infrastruktuuride paigaldamist ja kaitset ning selle paigaldamisega seotud toiminguid, samuti ettevalmistusi kasutusetapiks. Eesmärk on, et see etapp, mis algas 2008. aastal, jõuaks lõpule 2020. aastal;

(d) kasutusetapp, mis hõlmab infrastruktuuri haldamist ning süsteemi hooldust, pidevat täiustamist, uuendamist ja kaitset, programmiga seotud sertifitseerimis- ja standardimistoiminguid, teenuste osutamist ja turustamist ja kõiki muid toiminguid, mis on vajalikud süsteemi arendamiseks ja programmi nõuetekohase toimimise tagamiseks. Eesmärk on, et see etapp algaks järk-järgult ajavahemikus 2014-2015 esimeste teenuste osutamisega.

Artikkel 4

Süsteemi EGNOS kasutamine

Süsteemi EGNOS kasutamine hõlmab eeskätt vastava infrastruktuuri haldamist ning süsteemi hooldamist, pidevat täiustamist, uuendamist ja kaitset, programmiga seotud tunnustamis-, sertifitseerimis- ja standardimistoiminguid, kõike süsteemi ja selle kasutamise usaldusväärsuse tagamisega seonduvat ning teenuste osutamist ja turustamist.

Artikkel 5

Süsteemide ühilduvus ja koostalitlusvõime

1. Programmide EGNOS ja Galileo raames loodavad süsteemid, võrgud ja teenused on omavahel ühilduvad ja koostalitlusvõimelised.

2. Programmide EGNOS ja Galileo raames loodavad süsteemid, võrgud ja teenused on võimaluste piires ühilduvad ja koostalitlusvõimelised teiste satelliitnavigatsioonisüsteemidega ja tavapäraste raadionavigatsioonivahenditega.

3. Komisjon kehtestab delegeeritud õigusaktidega artiklis 34 sätestatud korra kohaselt nõuded ja normid lõikes 2 nimetatud ühilduvuse ja koostalitlusvõime tagamiseks.

Artikkel 6

Omandiõigus

Liit on kogu programmide käigus loodud või arendatud materiaalse ja immateriaalse vara omanik ning seetõttu sõlmitakse vajaduse korral kolmandate isikutega lepingud kehtivate omandiõiguste kohta.

Komisjon jälgib eelkõige, et liidu intellektuaalomandi õigusi kasutataks võimalikult otstarbekalt.

II PEATÜKK

OSALEMINE RAHASTAMISES JA EELARVEMEHHANISMID

Artikkel 7

Rahastatavad toimingud

1.           Käesoleva määruse kohastele programmidele eraldatakse liidu eelarveassigneeringuid ajavahemikuks 2014–2020, et rahastada toiminguid, mis on seotud

a)      programmi Galileo kasutuselevõtuetapiga, sealhulgas selle etapiga seotud haldus- ja järelevalvetoimingud;

b)      programmil Galileo põhineva süsteemi kasutamisega, sealhulgas sellele etapile eelnevad või seda ettevalmistavad toimingud;

c)      süsteemi EGNOS kasutamisega.           

2.           Programmidele eraldatud liidu eelarveassigneeringutest võib katta ka komisjoni kulusid, mis on seotud programmide haldamiseks ja nende eesmärkide täitmiseks vajaliku ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistegevusega, eelkõige järgmise tegevuse kulusid:

(a) ekspertide uuringud ja koosolekud,

(b) teabe- ja kommunikatsioonitegevus, sealhulgas institutsioonide teavitustegevus liidu poliitiliste prioriteetide teemal, kui need on otseselt seotud käesoleva määruse eesmärkidega,

(c) infotehnoloogilised („IT”) võrgud, mille eesmärgiks on infotöötlus või -vahetus,

(d) igasugune muu komisjonile osutatud tehniline ja halduslik abi programmide haldamiseks.

3.           Selleks et täpselt kindlaks määrata programmide ja nende erinevate etappide kulud, teavitab komisjon kooskõlas läbipaistva halduse põhimõttega artikli 35 lõikega 1 ettenähtud komiteed igal aastal sellest, kuidas on liidu vahenditest rahastatud iga lõigetes 1 ja 2 nimetatud toimingut.

Artikkel 8

Programmi Galileo rahastamine

1.           Kasutuselevõtu- ja kasutusetappi rahastab liit kooskõlas artikli 10 lõikega 1, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 kohaldamist.

2.           Liikmesriigid võivad programmi Galileo täiendavalt rahastada. Kõnealuste maksete tulemusel tekkivat tulu käsitatakse sihtotstarbelise tuluna, nagu see on sätestatud määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 18 lõikes 2. Kooskõlas läbipaistva halduse põhimõttega teavitab komisjon käesoleva määruse artikli 35 lõikega 1 ette nähtud komiteele mõjust, mida avaldatakse programmile Galileo käesoleva lõike kohaldamisel.

3.           Kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid võivad samuti osaleda Galileo programmi täiendavas rahastamises. Artikliga 28 ette nähtud lepingutes määratakse kindlaks programmis osalemise tingimused ja üksikasjalikud eeskirjad.

Artikkel 9

Süsteemi EGNOS rahastamine

1.           Liit rahastab süsteemi EGNOS kasutamist kooskõlas artikli 10 lõikega 1, ilma et see piiraks rahastamist mis tahes teistest rahastamisallikatest, sealhulgas käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 viidatud allikatest.

2.           Liikmesriigid võivad programmi EGNOS täiendavalt rahastada. Kõnealuste maksete tulemusel tekkivat tulu käsitatakse sihtotstarbelise tuluna, nagu see on sätestatud määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 18 lõikes 2. Kooskõlas läbipaistva halduse põhimõttega teavitab komisjon käesoleva määruse artikli 35 lõikega 1 ette nähtud komiteele mõjust, mida avaldatakse programmile EGNOS käesoleva lõike kohaldamisel.

3.           Kolmandad riigid või rahvusvahelised organisatsioonid võivad samuti osaleda programmi EGNOS täiendavas rahastamises. Artikliga 28 ette nähtud lepingutes määratakse kindlaks programmis osalemise tingimused ja üksikasjalikud eeskirjad.

Artikkel 10

Vahendid

1.           Maksimumsumma, mille liit on ajavahemikul 1. jaanuar 2014 kuni 31. detsember 2020 artikli 7 lõigetes 1 ja 2 nimetatud toimingute rakendamiseks eraldanud, on [7897] miljonit eurot jooksevhindades.

2.           Assigneeringuid kasutatakse vastavalt käesoleva määruse ja määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 sätetele.

3.           Programmidega seotud eelarvelised kohustused täidetakse iga-aastaste eraldistega.

Artikkel 11

Programmidest saadav tulu

1.           Süsteemide kasutamisest saadava tulu kogub liit, see kantakse liidu eelarvesse ja eraldatakse programmidele. Kui tulu ületab programmide kasutusetappide rahastamise vajaduse, siis saavad tulu suunamise põhimõtete muutmise heaks kiita eelarvepädevad institutsioonid komisjoni ettepaneku põhjal.

2.           Tulu jaotamise mehhanism võib olla ette nähtud erasektori ettevõtjatega sõlmitavates lepingutes.

3.           Eelarve täitmise eest kaudselt vastutavatele üksustele kantud eelmaksetelt kogunenud intressid eraldatakse toimingutele, mille puhul on sõlmitud delegeerimiskokkulepe või leping komisjoni ja asjaomase üksuse vahel. Vastavalt usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele avavad eelarve täitmise eest kaudselt vastutavad üksused kontod, mis võimaldavad kindlaks teha rahalisi vahendeid ja vastavat intressi.

III PEATÜKK

PROGRAMMIDE AVALIK HALDAMINE

Artikkel 12

Programmide haldamise üldine raamistik

Programmide avalik haldamine põhineb ülesannete selgel jaotamisel osaliste, eelkõige komisjoni, Euroopa välisteenistuse, Euroopa GNSSi Agentuuri ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahel.

Artikkel 13

Komisjoni ülesanded

1.           Komisjon vastutab programmide toimimise eest. Ta käsutab käesoleva määrusega programmidele eraldatud rahalisi vahendeid ja kontrollib programmi kõigi toimingute rakendamist.

2.           Lisaks lõikes 1 ja käesoleva määruse muudes sätetes viidatud üldistele ülesannetele, on komisjonil käesoleva määruse raames järgmised eriülesanded:

(a) tagada ülesannete selge jaotamine programmidega seotud üksuste vahel ja usaldada sel eesmärgil artikli 15 lõike 1 punktis d ja artiklis 16 nimetatud ülesannete täitmine (peamiselt delegeerimiskokkulepete kaudu) Euroopa GNSSi Agentuurile ja Euroopa Kosmoseagentuurile;

(b) kehtestada vajalikud vahendid ja struktuurimeetmed programmidega seotud riskide kindlakstegemiseks, kontrollimiseks, leevendamiseks ja järelevalveks, eriti seoses hinna ja ajakavaga;

(c) korraldada liidu nimel ja oma pädevusvaldkonnas suhteid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;

(d) tagada programmide turvalisus ja seada sisse mehhanismid sellega seotud üksuste tegevuse koordineerimiseks.

3.           Kui see on vajalik artiklis 3 nimetatud programmi Galileo etappide nõuetekohaseks täitmiseks ja artiklis 4 nimetatud süsteemi EGNOS kasutamiseks, kehtestab komisjon meetmed, mis on vajalikud, et

(a) määrata kindlaks süsteemide maapealsete infrastruktuuride paiknemine ja tagada nende toimimine;

(b) teha kindlaks oluliste otsuste tegemise etapid programmide elluviimise hindamiseks;

(c) vähendada programmide täitmisega kaasnevaid riske.

Need rakendusmeetmed võetakse vastu kooskõlas artikli 35 lõikes 3 viidatud uurimismenetlusega.

Artikkel 14

Süsteemide ja nende toimimise turvalisus

1.           Süsteemid on turvalised ja nende toimimine turvaline.

2.           Ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklite 15 ja 17 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 1104/2011/EL[20] artikli 8 kohaldamist, võib komisjon kehtestada delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 34 nõuded ja normid, et tagada süsteemide ja nende toimimise turvalisus, mis on ette nähtud lõikega 1. Selleks võtab komisjon arvesse vajadust turvanõuete järelevalve ja programmidesse integreerimise järele, samuti nende nõuete mõju programmide nõuetekohasele toimimisele, eelkõige seoses kulude ja ajakavaga.

3.           Kooskõlas otsuse 2010/427/EL artikli 2 lõikega 2 abistab Euroopa välisteenistus komisjoni turvalisusega seotud ülesannete täitmisel välissuhete valdkonnas. Samuti aitab välisteenistus komisjonil samas valdkonnas kontrollida otsusega 1104/2011/EL ettenähtud ühiste miinimumstandardite täitmist. Selleks antakse välisteenistuse käsutusse vastavad vahendid ning kehtestatakse üleminekuperioodid, mis võimaldavad tagada teenuste osutamise ja programmide katkematuse.

Artikkel 15

Euroopa GNSSi Agentuuri ülesanded

1            Programmidega seotud eesmärkide saavutamiseks aitab Euroopa GNSSi Agentuur kaasa programmide elluviimisele ja täidab järgmisi ülesandeid vastavalt komisjoni juhistele:

(a) seoses programmide julgeolekuga ja ilma et see piiraks artiklite 14 ja 17 kohaldamist, tagab ta

i)        hiljemalt 30. juuniks 2016 turvalisuse akrediteerimise vastavalt määruse (EL) nr 912/2010 III peatükile. Sel eesmärgil algatab ta turvamenetluste rakendamise, jälgib seda ning teostab süsteemi turbeauditeid;

ii)       Galileo turvakeskuse tegevuse, artikli 14 lõikes 3 nimetatud normide ja nõuete kui ka artiklis 17 viidatud ühismeetme 2004/552/ÜVJP alusel antud juhiste kohaselt;

(b) ta täidab otsuse nr 1104/2011/EL artiklis 5 sätestatud avaliku reguleeritud teenuse eest vastutava asutuse ülesandeid, juhul kui ta määratakse selliseks asutuseks, ja aitab komisjonil kontrollida ühiste miinimumnõuete täitmist vastavalt nimetatud otsuse artikli 8 lõikele 6;

(c) süsteemide kasutamise raames aitab ta kaasa teenuste turustamisele, tehes muu hulgas selleks vajaliku turuanalüüsi;

(d) kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 54 lõike 2 punktiga b täidab agentuur ka muid programmidega seotud eriülesandeid, mida komisjon võib talle usaldada delegeerimisotsuse alusel sõlmitud delegeerimiskokkuleppe raames, ning mis hõlmavad järgmist:

i)        põhitegevusi, mis on seotud infrastruktuuri haldamisega ning süsteemi hooldamise, pideva täiustamise, uuendamise ja kaitsega, programmiga seotud sertifitseerimis- ja standardimistoimingutega ning artikli 3 punktis d ja artiklis 4 nimetatud teenuste osutamisega;

ii)       rakenduste ja teenuste edendamist satelliitnavigatsiooniturul.

2.           Lisaks lõikes 1 nimetatud ülesannetele ja oma pädevuse piires annab Euroopa GNSSi Agentuur komisjoni käsutusse oma tehnilised eksperditeadmised ja annab komisjonile teavet, mida ta vajab tema ülesannete täitmiseks käesoleva määruse raames.

3.           Artikli 35 lõikega 1 ettenähtud komiteega konsulteeritakse käesoleva artikli lõike 1 punktis d nimetatud delegeerimisotsuse küsimuses vastavalt artikli 35 lõikes 2 sätestatud nõuandemenetlusele. Komiteed teavitatakse delegeerimiskokkulepetest, mis sõlmitakse liidu (keda esindab komisjon) ja Euroopa GNSSi Agentuuri vahel.

Artikkel 16

Euroopa Kosmoseagentuuri ülesanded

1.           Komisjon sõlmib Euroopa Kosmoseagentuuriga määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 54 lõike 2 kohaselt vastuvõetud delegeerimisotsuse alusel mitmeaastase delegeerimiskokkuleppe. See kokkulepe hõlmab delegeeritavaid ülesandeid ja eelarve täitmist seoses programmi rakendamisega, eelkõige programmi Galileo infrastruktuuri valmimist.

2.           Delegeerimiskokkuleppes sätestatakse Euroopa Kosmoseagentuurile eraldatud vahendite haldamise üldtingimused, niivõrd kui see on vajalik lõike 1 alusel delegeeritud ülesannete ja eelarve täitmiseks, ning eeskätt teostatavad toimingud, nendega seotud rahastamismeetmed, haldusmenetlused, järelevalve- ja kontrollimeetmed ning meetmed, mida kohaldatakse kokkuleppe mittetäieliku täitmise korral, samuti kogu materiaalse ja immateriaalse vara valdamise kord.

Järelevalve- ja kontrollimeetmetega nähakse eelkõige ette kord kulude eelhindamiseks, komisjoni süstemaatiline kuludest teavitamine ning kavandatud eelarve ja tehtud kulutuste lahknemise korral rakendatavad parandusmeetmed, mis tagavad infrastruktuuride rajamise eraldatud eelarvete piires.

3.           Artikli 35 lõikega 1 ettenähtud komiteega konsulteeritakse käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud delegeerimisotsuse küsimuses vastavalt artikli 35 lõikes 2 sätestatud nõuandemenetlusele. Komiteed teavitatakse mitmeaastasest delegeerimiskokkuleppest, mis sõlmitakse komisjoni ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahel.

4.           Komisjon teavitab artikli 35 lõikes 1 osutatud komiteed hankemenetluste vahe- ja lõplikest hindamistulemustest ning lepingutest, mida Euroopa Kosmoseagentuur sõlmib ettevõtjatega.

IV PEATÜKK

LIIDU VÕI SELLE LIIKMESRIIKIDE JULGEOLEKUGA SEOTUD ASPEKTID

Artikkel 17

Ühismeede

Alati kui süsteemide tegevus võib mõjutada liidu või selle liikmesriikide julgeolekut, kohaldatakse menetlusi, mis on sätestatud ühismeetmes 2004/552/ÜVJP.

Artikkel 18

Eeskirjade kohaldamine salastatud teabe valdkonnas

1.           Iga liikmesriik kindlustab, et kõikide tema territooriumil elavate füüsiliste isikute või seal asutatud juriidiliste isikute suhtes, kes töötlevad programmidega seotud ELi salastatud teavet, kohaldatakse julgeolekueeskirju, millega tagatakse kaitsetase, mis on vähemalt samaväärne sellega, mis on tagatud komisjoni julgeolekueeskirjadega, mis on esitatud komisjoni otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom[21] lisas ning nõukogu julgeolekueeskirjadega, mis on esitatud nõukogu otsuse 2011/292/EÜ[22] lisas.

2.           Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamatult lõike 1 kohaste siseriiklike julgeolekueeskirjade vastuvõtmisest.

3.           Kolmandate riikide territooriumil elavad füüsilised isikud või seal asutatud juriidilised isikud võivad töödelda programmidega seotud ELi salastatud teavet ainult siis, kui nende suhtes kohaldatakse asjaomastes riikides julgeolekueeskirju, millega tagatakse kaitsetase, mis on vähemalt samaväärne sellega, mis on tagatud komisjoni julgeolekueeskirjadega, mis on esitatud otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom lisas ja nõukogu julgeolekueeskirjadega, mis on esitatud otsuse 2011/292/EÜ lisas. Euroopa Kosmoseagentuuri julgeolekueeskirju ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja otsust 2011/C 304/05[23] peetakse nende eeskirjadega samaväärseteks. Kolmandas riigis kohaldatavate julgeolekueeskirjade samaväärsust võib tunnustada asjaomase riigiga sõlmitavas lepingus.

V PEATÜKK

RIIGIHANKED

I JAGU

Programmide kasutuselevõtu- ja kasutusetapi raames tehtavate riigihangete suhtes kohaldatavad üldsätted

Artikkel 19

Üldpõhimõtted

Programmi Galileo kasutuselevõtuetapi ja programmide kasutusetapi raames tehtavate riigihangete suhtes kohaldatakse riigihankeid käsitlevaid liidu eeskirju, mis on ette nähtud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, eelkõige juurdepääs ja õiglane konkurents terves tööstustarnete ahelas, selgel ja õigeaegsel teabel põhinev pakkumine, kohaldatavate hanke-eeskirjade, kvalifitseerimise tingimuste, määramiskriteeriumide ja mis tahes muu asjaomase teabe selge edastamine, millega võimaldatakse kõikidele potentsiaalsetele pakkujatele võrdsed võimalused, ilma et need eeskirjad piiraksid meetmeid, mis on vajalikud liidu oluliste julgeolekuhuvide või avaliku julgeoleku kaitseks või liidu ekspordikontrolli nõuete järgimiseks.

Artikkel 20

Konkreetsed eesmärgid

Riigihangete ajal taotletakse järgmisi eesmärke:

a)      kogu liidus kõikide ettevõtjate, eriti uute turuletulijate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, võimalikult ulatusliku ja avatud osalemise edendamine;

b)      turgu valitseva seisundi võimaliku kuritarvitamise ja pikaajalise üksikutele tarnijatele tuginemise vältimine;

c)      eelnevate avaliku sektori investeeringute ja saadud õppetundide, tööstuskogemuste ja -pädevuste, sealhulgas programmide määratlemis- ning arendus-, valideerimis- ja kasutuselevõtuetappidel õpitu ärakasutamine, tagades samas, et ei mõjutata konkureeriva pakkumise eeskirju.

2. JAGU

Programmide kasutuselevõtu- ja kasutusetapi raames tehtavate riigihangete suhtes kohaldatavad erisätted

Artikkel 21

Võrdsete konkurentsitingimuste kehtestamine

Hankijal on kohustus võtta asjakohased meetmed võrdsete konkurentsitingimuste kehtestamiseks, juhul kui ettevõtja varasem osalemine hankemenetlusega seotud tegevuses

(a) võib anda sellele ettevõtjale olulise eelise seoses siseteabega ning tekitada seega kahtlusi võrdse kohtlemise osas või

(b) mõjutab konkurentsi tavatingimusi või lepingute sõlmimise või täitmise erapooletust ning objektiivsust.

Need meetmed ei tohi ohustada õiglast konkurentsi, võrdset kohtlemist ega ettevõtjate, nende kaubandussuhete ja kulustruktuuri kohta kogutud teabe konfidentsiaalsust. Seega arvestatakse neis meetmetes kavandatava lepingu liiki ja tingimusi.

Artikkel 22

Tingimuslike osadega lepingud

1.           Hankija võib sõlmida tingimuslike osadega lepinguid.

2.           Tingimuslike osadega leping hõlmab fikseeritud osa, mis on lisatud eelarvelise kulukohustuse võtmisele ning ühte või mitut tingimuslikku osa. Hankedokumentides nimetatakse tingimuslike osadega lepingu konkreetsed osad. Neis määratletakse iga osa teenuste sisu, hind või nende kindlaksmääramise kord ja täitmise tingimused.

3.           Fikseeritud osa teenused peavad moodustama ühtse terviku, sama kehtib iga tingimusliku osa teenuste kohta, võttes arvesse kõikide teiste osade teenuseid.

4.           Iga tingimusliku osa täitmine sõltub hankija otsusest, millest on töövõtjat teavitatud lepingus sätestatud tingimustel. Kui üks tingimuslik osa kinnitatakse hilinemisega või seda ei kinnitata, võib töövõtja saada juhul, kui see on lepinguga ette nähtud ja lepingus sätestatud tingimustel, ootetoetust või leppetrahvi.

Artikkel 23

Kontrollitud kulutuste alusel hüvitatavad lepingud

1.           Hankija võib lõikega 2 ettenähtud tingimustel erandkorras maksimumhinna piires valida lepingu, mis kas tervenisti või osaliselt hüvitatakse kontrollitud kulutuste alusel.

Erinevalt lepingutest, millega tasutakse lõpptulemuse eest ja mille puhul hind või selle kindlaksmääramise viisid on sätestatud algusest peale tehingu sõlmimise dokumentides, ei tasuta kontrollitud kulutuste alusel hüvitatava lepingu puhul mitte lõpptoote või -teenuse eest, vaid kasutatud vahendite eest. Makstav hind seisneb kõikide selliste tegelike kulude hüvitamises, mida töövõtja on lepingu täitmiseks kandnud, näiteks kuludena tööjõule, materjalidele, tarbematerjalidele, lepingu täitmiseks vajalike seadmete ja infrastruktuuride kasutamisele. Neile kuludele lisandub kas kindel summa üldkulude ja kasumi katteks või üldkulusid kattev summa koos kasumijaotusskeemiga, mis sõltub eesmärkidest ja ajakavast kinnipidamisest.

2.           Hankija võib valida lepingu, mis kas tervenisti või osaliselt hüvitatakse kontrollitud kulutuste alusel, juhul, kui objektiivsetel põhjustel võimatu täpselt kindlaks määrata fikseeritud hinda ja kui saab piisavalt tõendada, et selline kindel hind oleks lepingu täitmisega kaasneva ebakindluse tõttu ebatavaliselt kõrge

(a) kas seetõttu, et leping hõlmab väga keerulisi osi või uut tehnoloogiat ning seega olulisi tehnilisi ohte,

(b) või seetõttu, et lepingutes käsitletavate toimingutega tuleb operatiivpõhjustel alustada viivitamatult, kuigi ei ole veel võimalik fikseeritud ja lõplikku hinda täies ulatuses kindlaks määrata, sest on olemas olulised ohud või lepingu täitmine sõltub osaliselt muude lepingute täitmisest.

3.           Lepingu, mis kas tervenisti või osaliselt hüvitatakse kontrollitud kulutuste alusel, maksimumhind on maksimaalne makstav hind. Seda võib ületada üksnes piisavalt põhjendatud erandjuhtudel ning hankija eelneva nõusoleku alusel.

4.           Lepingu, mis kas tervenisti või osaliselt hüvitatakse kontrollitud kulutuste alusel, dokumentides on täpsustatud järgmine:

(a) lepingu liik, st kas see on tervenisti või osaliselt kontrollitud kulutustega leping maksimumhinna piires;

(b) kontrollitud kulutuste alusel osaliselt hüvitatava lepingu puhul need lepingu osad, mis hüvitatakse kontrollitud kulutuste alusel;

(c) maksimumhinna summa;

(d) määramiskriteeriumid, mis peavad võimaldama hinnata esialgse eelarve, hüvitatavate kulude, nende kulude määramise mehhanismide ja pakkumises nimetatud kasumi tõenäosust;

(e) kuludele lisanduva tasu liik, millele on viidatud lõikes 1;

(f) eeskirjad ja menetlused pakkuja poolt lepingu täitmiseks kavandatud kulude abikõlblikkuse kindlakstegemiseks vastavalt lõikes 5 esitatud põhimõtetele;

(g) raamatupidamiseeskirjad, mida pakkujad peavad täitma;

(h) juhul kui kontrollitud kulutuste alusel osaliselt hüvitatav leping muudetakse fikseeritud ja lõpliku hinnaga lepinguks, siis selle muutmise näitajad.

5.           Töövõtjale täielikult või osaliselt kontrollitud kulutustega lepingu täitmise ajal tekkinud kulud on abikõlblikud juhul, kui

(a) need on tegelikult tekkinud lepingu täitmise ajal, välja arvatud lepingu täitmiseks vajalike seadmete, infrastruktuuri ja immateriaalse varaga seotud kulud, mida võidakse käsitleda abikõlblikena kogu nende ostuhinna ulatuses;

(b) need on esitatud esialgses eelarves, mis on vajaduse korral läbi vaadatud esialgsesse lepingusse hiljem lisatud muudatustega;

(c) need on vajalikud lepingu täitmiseks;

(d) need tulenevad lepingu täitmisest ja on sellega seotud;

(e) need on kindlakstehtavad, kontrollitavad, kirjendatud töövõtja raamatupidamises ning kindlaks määratud vastavalt spetsifikatsioonis ja lepingus viidatud raamatupidamisstandarditele;

(f) need on kooskõlas kohaldatavate maksustamist ja sotsiaalvaldkonda käsitlevate õigusaktidega;

(g) need ei ole vastuolus lepingutingimustega;

(h) need on mõistlikud, õigustatud ja vastavad usaldusväärse finantsjuhtimise nõuetele, eelkõige säästlikkuse ja tõhususe poolest.

Töövõtja vastutab kulude raamatupidamise eest, raamatupidamisregistri või muu vajaliku dokumendi nõuetekohase täitmise eest, tõendamaks, et kulud, mille hüvitamist taotletakse, on kantud ja vastavad käesolevas artiklis määratletud põhimõtetele. Kulusid, mida töövõtja ei suuda põhjendada, ei loeta abikõlblikeks ja nende hüvitamisest keeldutakse.

6.           Kontrollitud kulude alusel hüvitatavate lepingute nõuetekohase täitmise tagamiseks täidab hankija järgmiseid ülesandeid:

(a) määrab kindlaks võimalikult realistliku maksimumhinna, mis võimaldab vajalikku paindlikkust tehniliste ohtude arvessevõtmiseks;

(b) muudab lepingu, mis osaliselt hüvitatakse kontrollitud kulutuste alusel, täies ulatuses fikseeritud ja lõpliku hinnaga lepinguks selle täitmise ajal kohe, kui on võimalik kindlaks määrata fikseeritud ja lõplik hind; selleks määrab ta kindlaks, kuidas toimub kontrollitud kulutuste alusel hüvitatava lepingu muutmine fikseeritud ja lõpliku hinnaga lepinguks;

(c) kehtestab järelevalve- ja kontrollimeetmed, millega nähakse eelkõige ette süsteem kulude eelhindamiseks;

(d) määrab kindlaks põhimõtted, vahendid ja nõuetekohased menetlused lepingute rakendamiseks, eelkõige lepingu täitmise ajal töövõtjale ja alltöövõtjatele tekkinud kulude kindlakstegemiseks ja abikõlblikkuse kontrollimiseks ning lepingu muutmiseks;

(e) kontrollib, et töövõtja ja alltöövõtjad täidavad lepingus sätestatud raamatupidamisstandardeid ja kohustust esitada tõendavad raamatupidamisdokumendid;

(f) tagab järjekindlalt lepingu täitmise ajal punktis d viidatud põhimõtete, vahendite ja menetluste tõhususe;

Artikkel 24

Lepingumuudatused

Lepingut võib muuta tingimusel, et see muudatus vastab kõikidele järgmistele tingimustele:

a)      sellega ei muudeta lepingu sisu;

b)      see ei kahjusta lepingu majanduslikku tasakaalu;

c)      sellega ei sätestata tingimusi, mis juhul, kui need oleksid algselt olnud hankedokumentides, oleksid võimaldanud osaleda ka teistel pakkujatel peale nende, kes esialgses menetluses tunnistati nõudeid täitnuks, või oleksid võimaldanud tunnistada edukaks mõne muu pakkumuse kui see, mis esialgu välja valiti.

Artikkel 25

Allhanked

1. Hankija võib nõuda igalt pakkujalt allhankelepingute sõlmimist nende kontserniväliste ettevõtjatega lepingu ühe osa kohta eri tasanditel. Seda allhanke minimaalset osa väljendatakse teatavas vahemikus, mis hõlmab miinimum- ja maksimumprotsenti. See vahemik on proportsionaalne lepingu sisu ja väärtusega ning asjaomase tegevusala tüübiga, eelkõige seoses konkurentsiolukorra ja täheldatud tööstuspotentsiaaliga.

2. Hankija võib lükata põhilepingu sõlmimise menetluse käigus tagasi kandidaadi valitud alltöövõtjad või lepingu täitmise ajal eduka pakkuja valitud alltöövõtjad. Ta põhjendab tagasilükkamist kirjalikult ning see võib põhineda üksnes põhilepingu pakkujate valikul kohaldatavatel kriteeriumidel.

VI PEATÜKK

MUUD SÄTTED

Artikkel 26

Kavandamine

Komisjon kehtestab mitmeaastase tööprogrammi, millega nähakse ette peamised toimingud, hinnanguline eelarve ja ajakava, mida on vaja, et saavutada programmide Galileo ja EGNOS eesmärgid, mis on sätestatud artikli 1 lõigetes 4 ja 5.

Mitmeaastase tööprogrammi alusel võtab komisjon vastu iga-aastase töökava, mis hõlmab mitmeaastase programmi rakenduskava ja sellega seotud rahastamist.

Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 35 lõikes 3 viidatud uurimismenetlusega.

Artikkel 27

Liikmesriikide meetmed

1.           Liikmesriigid ei võta meetmeid, mis võivad kahjustada programmide nõuetekohast rakendamist, eelkõige intellektuaalomandi õiguste valdkonnas ja seoses infrastruktuuride toimimise katkematusega.

2.           Asjaomased liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et süsteemide maajaamu käsitataks kui Euroopa esmatähtsaid infrastruktuure nõukogu direktiivi 2008/114/EÜ[24] tähenduses.

Artikkel 28

Rahvusvahelised kokkulepped

Liit võib sõlmida programmi raames lepinguid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige koostöölepinguid vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 218 sätestatud menetlusele.

Artikkel 29

Tehniline abi

Artikli 13 lõikes 2 käsitletud tehniliste ülesannete täitmiseks võib komisjon küsida selleks vajalikku abi, eelkõige liikmesriikide kosmosevaldkonna asutuste ekspertidelt, sõltumatutelt ekspertidelt ning üksustelt, kes saavad programmide täitmist erapooletult analüüsida ja selle kohta erapooletut nõu anda.

Lisaks komisjonile võivad muud programmi avaliku haldamisega tegelevad üksused, eelkõige Euroopa GNSSi Agentuur ja Euroopa Kosmoseagentuur, samuti kasutada kõnealust tehnilist abi neile käesoleva määruse kohaselt usaldatud ülesannete täitmisel.

Artikkel 30

Isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse

1.           Komisjon jälgib, et süsteemide projekteerimise ja rakendamise ajal oleks tagatud isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse ning et asjakohased kaitsemeetmed oleksid süsteemidesse integreeritud.

2.           Isikuandmete töötlemine käesoleva määrusega ettenähtud ülesannete täitmisel või tegevuste raames toimub vastavalt isikuandmete töötlemise valdkonnas kohaldatavatele õigusaktidele, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 45/2001[25] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 95/46/EÜ[26].

Artikkel 31

Liidu finantshuvide kaitse

1.           Komisjon võtab asjakohaseid meetmeid tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse Euroopa Liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muud ebaseaduslikku tegevust ennetavate meetmete kohaldamisega, tõhusa kontrolliga ning juhul, kui avastatakse eeskirjade eiramine, siis alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega.

2.           Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus teostada nii dokumentidel põhinevat kui ka kohapealset kontrolli kõikide toetusesaajate, töövõtjate ja alltöövõtjate suhtes, kes on saanud liidu rahalisi vahendeid käesoleva määruse kohaselt.

Euroopa Pettusevastane Amet (OLAF) võib kontrollida ja inspekteerida kohapeal kõnealuse rahastamisega kas otseselt või kaudselt seotud ettevõtjaid nõukogu määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96[27] ettenähtud korras, et teha kindlaks, kas esineb pettust, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust, mis kahjustab liidu finantshuve seoses toetuslepingu või toetuse andmise otsusega või lepinguga, mis käsitleb liidupoolset rahastamist.

Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, on kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud rahvusvahelistes lepingutes ning toetuslepingutes või toetuse andmise otsustes ning käesoleva määruse rakendamise tulemusena sõlmitud lepingutes sõnaselgelt ette nähtud komisjoni, kontrollikoja ja OLAFi õigus teostada kohapealseid auditeid, kontrolle ja inspekteerimisi.

Artikkel 32

Euroopa Parlamendi ja nõukogu teavitamine

Komisjon tagab käesoleva määruse rakendamise. Igal aastal esialgne eelarveprojekt esitamise käigus esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande programmide elluviimise kohta.

Artikkel 33

Käesoleva määruse rakendamise hindamine

1.           Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 30. juunil 2018 hindamisaruande eemärgiga otsustada käesoleva määruse kohaselt võetud meetmete pikendamise, muutmise või peatamise üle; selles käsitletakse järgmist:

(a) nende meetmete eesmärkide täitmist nii tulemuste kui ka mõju aspektist,

(b) vahendite kasutamise tõhusust,

(c) Euroopa lisaväärtust.

Hindamisel vaadeldakse ka lihtsustamisvõimalusi, sisemist ja välist ühtsust, kõikide eesmärkide asjakohasust ning meetmete osatähtsust aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvuga seotud liidu prioriteetide rakendamisel. Hindamisel võetakse arvesse varasemate meetmete pikaajalise mõju hindamise tulemusi.

2.           Hindamisel võetakse arvesse programmide Galileo ja EGNOS raames artikli 1 lõigetes 4 ja 5 nimetatud eesmärkide täitmisel tehtud edusamme järgmiste tulemuslikkuse näitajate alusel:

(a) Galileo puhul: toimivate satelliitide arv, kasutuselevõetud maapealse infrastruktuuri versioon ja osutatavate teenuste arv;

(b) EGNOSe puhul: sertifitseerimisasutustele esitatud teenuste spetsifikaatide edasiarenduste arv.

3.           Käesoleva määruse täitmisega seotud üksused esitavad komisjonile asjaomaste tegevuste järelevalveks ja hindamiseks vajalikud andmed ja teabe.

VII PEATÜKK

DELEGEERIMINE JA TÄITEMEETMED

Artikkel 34

Delegeeritud volituste rakendamine

1.           Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt käesolevas artiklis sätestatud tingimustele.

2.           Komisjonile antakse alates 1. jaanuarist 2014 määramata ajaks volitused võtta vastu artiklites 5 ja 14 viidatud delegeeritud õigusakte.

3.           Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 5 ja 14 nimetatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Tagasivõtmine jõustub nimetatud otsuse Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.           Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teavitab ta sellest samal ajal Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

5.           Vastavalt artiklitele 5 ja 14 vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul alates akti teatavakstegemisest Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on enne selle tähtaja lõppu komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada kahe kuu võrra.

Artikkel 35

Komiteemenetlus

1.           Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 683/2008 artikli 19 kohaselt moodustatud Euroopa GNSSi programmide komitee (edaspidi „komitee”). Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.           Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.           Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

4.           Euroopa GNSSi Agentuuri ja Euroopa Kosmoseagentuuri esindajad võivad osaleda komitee tegevuses vaatlejatena vastavalt komitee kodukorras sätestatud tingimustele.

5.           Rahvusvaheliste lepingutega, mille liit sõlmib vastavalt artiklile 28, võib näha ette kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajate osalemise komitee tegevuses vastavalt komitee kodukorras sätestatud tingimustele.

VIII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 36

Kehtetuks tunnistamine

1.           Määrus (EÜ) nr 876/2002 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2014.

              Kõik määruse (EÜ) nr 876/2002 alusel vastuvõetud kehtivad meetmed on ka edaspidi reguleeritud kõnealuse määrusega.

2.           Määrus (EÜ) nr 683/2008 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2014.

              Kõik määruse (EÜ) nr 683/2008 alusel vastuvõetud kehtivad meetmed on ka edaspidi reguleeritud kõnealuse määrusega.

              Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse vastavalt lisa vastavustabelile.

Artikkel 37

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, [...]

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

LISA

Vastavustabel

Endine number (Määrus (EÜ) nr 683/2008)[28] || Uus number (Käesolev määrus)

Artikkel 1 || Artikkel 1

Artikkel 2 || Artikkel 2

Artikkel 3 || Artikkel 3

Artikkel 4 || Artikkel 8

Artikkel 5 || Artikkel 4

Artikkel 6 || Artikkel 9

Artikkel 7 || Artikkel 5

Artikkel 8 || Artikkel 6

Artikkel 9 || Artikkel 7

Artikkel 10 || Artikkel 10

Artikkel 11 || Artikkel 11

Artikkel 12, lõige 1 Artikkel 12, lõiked 2 ja 3 || Artikkel 12 Artikkel 13

Artikkel 13, lõige 1 Artikkel 13, lõiked 2 ja 3 Artikkel 13, lõige 4 || Artikkel 13 Artikkel 14 Artikkel 17

Artikkel 14 || Artikkel 18

Artikkel 15 || Artikkel 26

Artikkel 16 || Artikkel 15

Artikkel 17 || Artiklid 19–25

Artikkel 18 || Artikkel 16

Artikkel 19 || Artikkel 35

Artikkel 20 || Artikkel 30

Artikkel 21 || Artikkel 31

Artikkel 22 || Artikkel 32

Artikkel 23 ||

Artikkel 24 || Artikkel 37

Lisa || Artikkel 1

FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

              1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus

              1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise ABM/ABB struktuurile

              1.3.    Ettepaneku/algatuse liik

              1.4.    Eesmärgid

              1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendus

              1.6.    Meetme kestus ja finantsmõju

              1.7.    Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.           HALDUSMEETMED

              2.1.    Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

              2.2.    Haldus- ja kontrollisüsteemid

              2.3.    Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

              3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

              3.2.    Hinnanguline mõju kuludele

              3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

              3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

              3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

              3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

              3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

              3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Euroopa satelliitnavigatsiooni programmid Galileo ja EGNOS (Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem)

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise ABM/ABB struktuurile[29]

Jaotis 02: Ettevõtlus

Peatükk 02 05: Euroopa satelliitnavigatsiooni programmid (EGNOS ja Galileo)

1.3. Ettepaneku/algatuse liik

Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[30]

þ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4. Eesmärgid 1.4.1. Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

On oluline meenutada, et satelliitnavigatsiooni programmid (edaspidi „programmid”) on liidu juhtprogrammid. Nad paigutuvad Euroopa 2020. aasta strateegia ja säästva arengu poliitika konteksti. Nende eesmärk on osutada raadionavigatsiooniteenuseid, mis toob kaasa olulise arengu paljudes tegevusvaldkondades, aitab kaasa tehnoloogilisele innovatsioonile ja Euroopa majanduse konkurentsivõime kasvule, loob töökohti, äritulusid ja sotsiaal-majanduslikku kasu.

Ettepaneku eesmärk on toetada Euroopa kosmoseprogrammi ja satelliidipõhiste teenuste arendamist ning konkreetsemalt luua kaks satelliitnavigatsioonisüsteemi.

Täpsemalt on programmi Galileo eesmärk rajada Euroopa ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem (edaspidi „GNSS”). See võimaldab pakkuda kasutajatele kogu maailmas positsioneerimis-, sünkroniseerimis- ja navigatsiooniteenuseid paljudes erinevates valdkondades, mis ulatuvad transpordist väärtpaberite müügini ning hõlmavad elektrivarustust, ilmaennustusi ja teemakse.

EGNOS on Euroopa süsteem, mille eesmärk on parandada USA GPS-süsteemi toimimist Euroopa piirkonnas. See parandab olemasolevaid satelliitnavigatsiooniteenuseid, mis on vajalikud ohutuse seisukohalt oluliste rakenduste jaoks, näiteks selliste lennu- ja meretranspordi rakenduste jaoks nagu lennukite juhtimine ja maandamine või laevade juhtimine läbi kitsaste kanalite.

1.4.2. Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärk nr 1

Arendada satelliitnavigatsioonil (Galileo) põhinevaid teenuseid ja infrastruktuuri ning tagada nende toimimine (Galileo) 2019. aastani

Vastavalt määruse ettepanekule seisnevad programmi Galileo spetsiifilised eesmärgid selles, et programmil põhineva süsteemi väljastatavaid signaale saaks kasutada järgmise viie funktsiooni võimaldamiseks:

– pakkuda avatud teenust (nn „Open Service” ehk OS), mis on kasutajale tasuta ja on suunatud satelliitnavigatsiooni massiturule ning varustab positsioneerimis- ja sünkroniseerimisteabega,

– pakkuda ohutusteenust (nn „Safety of Life Service” ehk SoL), mis on suunatud kasutajatele, kelle jaoks ohutus on elulise tähtsusega. Teenus rahuldab ka teatavates sektorites tekkivaid vajadusi seoses katkematuse, kättesaadavuse ja täpsusega ning sisaldab funktsiooni, mis võimaldab teavitada kasutajat süsteemis esinevast häirest; ohutusteenuse ümberkujundamiseks jätkatakse teadusuuringuid, et võtta paremini arvesse kasutajate vajadusi, vähendada selle teenuse mõju kuludele ning võtta arvesse vastastikust täiendavust programmi EGNOS ohutusteenusega,

– pakkuda kaubandusteenust (nn „Commercial Service” ehk CS), mis võimaldab töötada välja professionaalseid või kaubanduslikke rakendusi, ning mida on võrreldes avatud teenuse rakendustega tehniliselt rohkem arendatud ja mis pakub laiemaid kasutusvõimalusi,

– pakkuda avalikke reguleeritud teenuseid (nn „Public Regulated Service” ehk PRS), mis on ette nähtud üksnes valitsusasutuselt loa saanud kasutajatele ning kasutamiseks eeskätt selliste tundlike rakenduste puhul, kus on oluline tagada katkematu teenus. Avalikud reguleeritud teenused kasutavad tugevaid ja krüpteeritud signaale,

– osaleda süsteemi COSPAS-SARSAT otsingu- ja päästeteenistuse tegevuses (nn „Search and Rescue Support Service” ehk SAR), võttes vastu radarimajakate saadetavaid hädasignaale ja edastades neile sõnumeid.

Alleesmärk nr 1

Satelliitnavigatsiooni infrastruktuuride arendamine ja Galileo esimeste teenuste pakkumine 2014.–2015. aastani

Galileo programmi eesmärk on hakata pakkuma kolme esimest teenust 2014.–2015. aastaks (OS, PRS ja SAR)

Erieesmärk nr 2

Pakkuda satelliidipõhiseid teenuseid, mis võimaldavad parandada GPS-süsteemi toimimist, kattes järk-järgult terve Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi (ECAC) piirkonna, 2020. aastani (EGNOS)

Programm EGNOS täiendab USA GPSi signaale, et pakkuda kasutajatele täpsemat positsioneerimisteenust Euroopa piirkonnas,[31] ning selle eesmärk on pakkuda kolme teenust:

—      avatud teenus (OS): suunatud laiemale avalikkusele ja tavakasutajatele ettenähtud rakendustele. Pakub positsioneerimiseks tasuta signaale. Teenus kuulutati toimivaks[32] 2009. aasta oktoobris ning on juba kasutusel mitmes valdkonnas, näiteks põllumajanduses;

—      ohutusteenus (Safety-of-Life ehk SoL): suunatud ohutuse seisukohalt olulistele rakendustele transpordivaldkonnas, eelkõige tsiviillennunduses. See teenus garanteerib kõrge kvaliteeditaseme ja sisaldab töökindlust kontrollivat hoiatussüsteemi. Teenus kuulutati toimivaks 2011. aasta märtsis ja on kasutusel Euroopa lennutranspordis;

—      EGNOSe andmete levitamise teenus (EDAS), mis on suunatud täiustatud rakendustele, pakub kontrollitud juurdepääsuga äriandmete levitamise teenust (näiteks interneti või mobiiltelefonide kaudu).

Alleesmärk nr 2

Võtta vajalikud meetmed, et tagada katkematu toimimine pärast 2014. aastat ning parandada järk-järgult teenuste kvaliteeti 2020. aastani

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Peatükk 02 05: Euroopa satelliitnavigatsiooni programmid (EGNOS ja Galileo)

1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Euroopa satelliitnavigatsiooni programmid käivitati rohkem kui kümme aastat tagasi ning nende poliitiline eesmärk oli töötada välja ja võtta kasutusele kogu maailma kattev süsteem, mis võimaldaks Euroopa Liidul saada strateegilist ja majanduslikku kasu ning osutada täielikult tsiviilkasutuseks kohandatud satelliitnavigatsiooniteenuseid.

Galileo ja EGNOS toovad Euroopa Liidule olulist sotsiaal-majanduslikku kasu järgmisel viisil:

i) GNSSi järgneva turu (vastuvõtjad ja rakendused) kasvamisest tulenev otsene kasu. Näiteks kui rohkem lennukeid varustatakse GNSSi vastuvõtjatega, saavad nende vastuvõtjate tootjad suuremat tulu;

ii) uutest loodavatest rakendustest tulenev kaudne kasu. Kui lennuaeg tänu paremale navigatsioonile lüheneb, saastavad lennukid vähem ja reisijad säästavad aega. Samuti võimaldavad turvalisem transport ja tõhusamad hädaabiteenused rohkem elusid päästa;

iii) otsene kasu, mis tuleneb tehnoloogilisest mõjust teistele valdkondadele ja eelneva turu kasvust. Investeeringud GNSSi eelnevasse sektorisse toovad kasu tööstusele. Kuid kosmosevaldkonna arengust saavad kasu ka teised sektorid. Näiteks seadmeid, mis on välja töötatud kanderakettide või paakide vastupidavuse hindamiseks ja jälgimiseks, saab kasutada ka mootorsõiduki-, ehitus- ja energiasektori ettevõtetes ja kommunaalettevõtetes.

Ehkki programmiga Galileo luuakse autonoomne süsteem, optimeeritakse selle teenuseid tänu koostalitlusvõimele teiste süsteemidega, nagu USA GPS ja Venemaa GLONASS. Seega võimaldab koostöö teiste satelliitnavigatsiooniteenuseid pakkuvate riikidega tuua suuremat kasu kasutajatele, kodanikele ja majandusele üldiselt.

1.4.4. Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Erieesmärk nr 1

Programmi Galileo eesmärk on arendada satelliitnavigatsioonil (Galileo) põhinevaid teenuseid ja infrastruktuuri ning tagada nende toimimine. Selleks tuleb väljaarendatud infrastruktuuri pidevalt hooldada ja vajaduse korral uuendada selle komponente.

Galileo infrastruktuuriga seotud näitaja:

–        toimivate satelliitide koguarv: 18 satelliiti 2015. aastaks, 30 satelliiti 2019. aastaks

–        kasutuselevõetud maapealse infrastruktuuri versioon: v2 2015. aastaks

Galileo teenuste osutamisega seotud näitaja:

–        käivitatud teenuste arv: kolm esimest teenust 2015. aastaks, viis teenust 2020. aastaks

Erieesmärk nr 2

Programmi EGNOS eesmärk on pakkuda paremaid satelliitnavigatsiooniteenuseid kogu Euroopas. Selle infrastruktuuri tuleb hoida töökorras ning praegust leviala tuleb laiendada kogu Euroopa Liidule, et teenused oleksid kogu liidus kasutajatele võrdselt kättesaadavad.

EGNOSe teenuste kvaliteedi ja geograafilise laiendamisega seotud näitajad:

–        sertifitseerimisasutustele esitatud teenuste muudatuste arv: 3 ajavahemikus 2014–2020

Need muudatused esitatakse teenuseid kirjeldavates dokumentides, mis on avalikkusele kättesaadavad.

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus 1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Kuna GNSS-tehnoloogiad võimaldavad määrata ülitäpselt asukohta, kiirust ja aega, on neil keskne roll tõhususe suurendamisel paljudes valdkondades. USA GPSi (ülemaailmse positsioneerimissüsteemi) kogemus on tõendanud satelliitnavigatsiooni kasulikkust, nagu näitab asjaolu, et GPSi peetakse Ameerika Ühendriikides vee, elektri, gaasi ja telefoni järel viiendaks kommunaalteenuseks. Sõjalisel ja tsiviilotstarbel kasutajad on muutunud GPSist suuresti sõltuvaks. Ka paljud teised riigid on teadvustanud oma sõltuvust sellest ja on endale rajamas ülemaailmset satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS).

Euroopas on praegu satelliitnavigatsiooni kasutajatel positsioneerimiseks ja navigeerimiseks kasutada üksnes GPSi ja GLONASSi satelliitsignaalid. Seega sõltub Euroopa majandus üha enam sõjalisest infrastruktuurist, mis ei ole Euroopa kontrolli all ega välja arendatud teenima esmajoones Euroopa majandushuve. Samuti on nende süsteemide puhul probleeme kättesaadavusega, eriti tihedalt asustatud linnapiirkondades[33]. Ka ei taga nad piisavalt Euroopa tsiviilkasutajatele pakutava teenuse kvaliteetsust ja katkematust.

Poliitilisest seisukohast mõistis Euroopa Liit 1990. aastate algul, kui GPS hakkas täies mahus toimima, et Euroopa vajab omaenda ülemaailmset satelliitnavigatsioonisüsteemi[34]. Juba palju enne seda, kui muutusid üldkasutatavaks GNSSi rakendused, nagu asukoha määramise teenused või pardanavigatsioonisüsteemid, nägid nõukogu ja parlament ette suurenevat vajadust navigatsioonivahendite järele. Ettevõtmise peamiseks ajendiks oli soov tagada Euroopa sõltumatus satelliitnavigatsiooni valdkonnas. See poliitiline nägemus taotleb järgmisi eesmärke:

•        seada sisse esimene ülemaailmne autonoomne ja tsiviilkontrolli all olev satelliitnavigatsiooni ja -positsioneerimise infrastruktuur, mis tagaks katkematud GNSSi teenused ja tooks Euroopale strateegilist kasu. Hiljem osutus siiski otstarbekamaks taotleda koostalitlusvõimet teiste süsteemidega,[35] eelkõige USA GPSiga, et optimeerida kasutajatele pakutavate teenuste kvaliteeti ja sotsiaal-majanduslikku kasu;

•        tugevdada Euroopa majanduslikku infrastruktuuri, pakkudes teiste süsteemide rikke korral varusüsteemi;

•        optimeerida kaudset majanduslikku kasu, pakkudes Euroopa tsiviilkasutajatele täpsemaid, kättesaadavamaid ja kindlamaid signaale, kasutades ülitäpse satelliitnavigatsiooni võimalusi ära palju enam, kui see on võimalik praegu;

•        näidata, et Euroopa suudab välja arendada, kasutusele võtta ja hallata keerukaid ja suuremastaabilisi kosmose-infrastruktuure.

1.5.2. Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

ELi õigus tegutseda põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 172 ja GNSSi määrusel Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammide (EGNOS ja Galileo) rakendamise jätkamise kohta.

Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide raames loodud süsteemid on üleeuroopaliste võrkudena loodud infrastruktuurid, mille kasutus ulatub liikmesriikide piiridest palju kaugemale. Peale selle aitavad kõnealuste süsteemide kaudu osutatavad teenused kaasa üleeuroopaliste võrkude arendamisele transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika infrastruktuuri valdkonnas.

Ükski liikmesriik ei suuda üksi rajada satelliitnavigatsioonisüsteemi, sest see ületab tema rahalised ja tehnilised võimalused. Seetõttu saab seda teha üksnes liidu tasandil.

GNSSi määruses on ka sätestatud, et Euroopa Liit on kogu programmide raames loodava või arendatava materiaalse ja immateriaalse vara omanik. Kogu programmidega seotud materiaalse ja immateriaalse vara omanikuna peab Euroopa Liit kontrollima, et kõik süsteemide haldamiseks ja kasutamiseks vajalikud tingimused on täidetud esimeste positsioneerimisteenuste käivitamise ajaks 2014.–2015. aastal. Seetõttu juhib programme de facto Euroopa Liit.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Ehkki tegemist on esimese korraga, kus liit on niivõrd ulatusliku infrastruktuuri ainuomanik ning komisjon juhib nii keerukat programmi, võimaldab alates 2007. aastast omandatud kogemus oluliselt parandada Galileo ja EGNOSe rakendamise jätkamist.

Nagu kirjeldatud komisjoni aruandes Euroopa Parlamendile ja nõukogule, milles esitati Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide vahearuanne,[36] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekus Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja kasutamise jätkamise kohta, on õppetunnid järgmised:

<Programmi haldamine>

2008. aastal toimunud programmide ümberkujundamise tulemusena võttis komisjon oma talitustes kasutusele struktuuri, mis võimaldab hallata programme nende praeguses etapis. Sestsaadik on toimunud suur edasiminek, kuid programmide haldust tuleb siiski veel arendada, et integreerida sellesse süsteemide kasutamisega seotud operatiivsemat laadi funktsioone.

Erinevate osaliste, st peamiselt Euroopa Kosmoseagentuuri ja Euroopa GNSSi Agentuuri omavahelise suhtlemise seisukohalt on uus tööjaotus, mille tulemusena sai Euroopa Kosmoseagentuurist de facto ELi nimel tegutsev rakendusagentuur, andnud häid tulemusi, aga seda tuleb kohandada programmide arenguga ja nende kasutamise käigus esilekerkivate probleemidega.

<Kulude kontrollimine ja rahalised vahendid >

Galileo ja EGNOS on keerukad projektid. Nende arendamine rajaneb suurelt osalt uutel tehnoloogiatel, mis on töötatud välja spetsiaalselt programmide vajadusi arvestades. Seetõttu on raske kasutada kulude kontrolli all hoidmisel ühtainsat lähenemisviisi; kulusid mõjutavad paljud erinevad asjaolud ning programmide nõuetekohast elluviimist võib ohustada väga palju riske.

Seni on programmides esinenud viivitusi ja ülekulu, eelkõige seoses liikmesriikide suurenenud turvanõuetega. Nagu märgitud komisjoni teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”[37] ja nagu on nõudnud nõukogu ja Euroopa Parlament, tuleb jätkata jõupingutusi kulude kontrolli all hoidmiseks. Seda vajadust on arvestatud uues halduskorras ja komisjon tegutseb juba praegu riskide ja kulude kontrollimise nimel.

– Kõik programmidega seotud riskid on talletatud keskregistrisse, kuhu on koondatud riskid, mis on seotud vastavalt tööstusliku tarneahela, Euroopa Kosmoseagentuuri, Euroopa GNSSi Agentuuri, välistegurite (nt poliitiliste ametkondade ja turvanõuete mõju) ning siseteguritega (nt programmide korraldus). Iga riski puhul on täpsustatud selle realiseerumise tõenäosus ja mõjuaste. Riskiregister sisaldab ka realiseerumise tõenäosust vähendavate meetmete nimekirja;

– komisjon kaalub SoL teenuse ümbermääratlemise võimalust, et vähendada selle mõju üldkuludele;

– samuti püüab komisjon tagada programmide tõhusa juhtimise, mis peaks hoidma ära kõrvalekalded ja võimaldama kujundada välja tugeva halduskorra tulevikuks;

komisjon koos Euroopa Kosmoseagentuuriga avaldab survet tööstusele, et viimane hoiaks kontrolli all Galileo infrastruktuuri komponentide hinnad;

– ka programmi tasandil võetakse täiendavad meetmed kulude kontrollimiseks, näiteks lepingute optimaalse pikkuse näol, järgmiste satelliitide soetamisega uuelt turult või kanderakettide hankimisega mitmelt erinevalt tarnijalt;

– komisjon tihendab koostööd (sõltumatute ja liikmesriikide) ekspertidega, et analüüsida süsteemide tehnilisi nõudeid, nendega kaasnevaid kulusid ja võimalikke alternatiive.

<Turvanõuded>

Seoses turvalisusega tuleb märkida, et kuigi komisjon vastutab määruse kohaselt süsteemide turvalisuse juhtimise eest, on tema tegevusvabadus selles valdkonnas piiratud kahel viisil:

– esiteks määratlevad turvalisusvajadused tegelikult liikmesriigid. Satelliitnavigatsioonisüsteemi-laadsete tundlike infrastruktuuride turvalisust ähvardavad ohud muutuvad pidevalt. Nende arengust tingituna tuleb süsteeme pidevalt ümber projekteerida. Liikmesriigid peavad katma osa nimetatud riskidest.

– Teiseks teeb praegu kehtiv GNSSi määrus (EÜ) nr 683/2008 süsteemide turvalisuse akrediteerimise ülesandeks GNSSi agentuurile. Juhtimise ja akrediteerimise lahushoidmine on hea juhtimistava, mille kasutamine on seda liiki projektide puhul tavaline ja esmatähtis.

Mõlemal juhul võivad tehtavad valikud ja otsused programmide maksumust ja tähtaegu oluliselt mõjutada.

Arvestades turvanõuete mõju kuludele ja viivitustele, rõhutab komisjon vajadust muuta programmide halduskorda ja anda rohkem vastutust erinevatele osalistele (eelkõige suhetes nende töövõtjatega ning delegeerimiskokkulepete üldsätete raames).

1.5.4. Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Koostoime on võimalik teiste olemasolevate või loodavate kosmoseprogrammidega, näiteks kasutajasegmentide laiendamisel (järgnevale turule suunatud rakendused) või programmi Galileo raames loodud süsteemi komponentide kaitsmisel kosmoses või orbiidilesaatmise ajal.

Samuti tuleb otsida koostoimet Euroopa komisjoni teiste tegevussuundadega teadusuuringute ja innovatsiooni vallas. Satelliitnavigatsioonisüsteemide rakendused ja tehnoloogiad võivad avaldada mõju erinevatele majandussektoritele ja ühiskonnaelu valdkondadele, nagu informatsioon, transport ja energeetika. On tähtis, et komisjon kooskõlastaks teadusuuringute ja innovatsiooni programme, et optimeerida investeeringutasuvust.

1.6. Meetme kestus ja finantsmõju

¨ Piiratud kestusega ettepanek/algatus

¨         Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

¨         Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2014–AAAA

þ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus[38]

– rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2008–2020,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid[39]

þ Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

þ Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– ¨  rakendusametitele

– þ  ühenduste asutatud asutustele[40]

– þ  riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele[41]

– þ  rahvusvahelisele organisatsioonile[42]

– ¨  isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

¨ Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused

Praegune halduskord loodi Galileo kavandamis- ja kasutuselevõtuetapi ning EGNOSe esialgse kasutamise tarbeks ehk ajavahemikuks 2008–2013. Seda skeemi tuleb muuta, sest Galileo kasutuselevõtuetapp kestab ka pärast 2013. aastat ning 2014. aastal algab programmi uus etapp esimeste teenuste pakkumise näol. Samuti tuleb otsustada EGNOSe halduskord, sest süsteem on jõudnud toimimisetappi.

Galileo kasutusetapiks tuleb panna paika püsiv, kestev ja pikaajaline halduskord, mis kasutab otstarbekamalt ja optimaalsemalt olemasolevaid struktuure ja võimaldab järkjärgulist üleminekut kasutuselevõtuetapist kasutusetappi, tagades teenuse katkematuse. Samuti kohandatakse juhtimist vastavalt erinevatele teenustele, sest nende vajadused ja kasutajad on erinevad.

Euroopa komisjon teostab peaasjalikult üldist poliitilist kontrolli programmide üle. Ta võib delegeerida tehnilise juhtimise Euroopa GNSSi Agentuurile ja Euroopa Kosmoseagentuurile vastavalt viimaste pädevusvaldkondadele.

Komisjonil on ka võimalik pidada konkreetsetes tehnilistes küsimustes nõu ekspertidega ja riikide kosmoseagentuuridega.

2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Komisjon tagab, et kõikide GNSSi programmide raames sõlmitud lepingutega nähakse ette järelevalve ja finantskontroll. Kõikide järelevalve- ja hindamismehhanismide raames on kesksel kohal programmikulude kontrolli all hoidmine, tagades samal ajal teenuste viivitusteta osutamise.

Vajaduse korral on programmide rakendamise kontrollimiseks nõutav koosseisuväliste tehnikaekspertide abi. Kohapealsete kontrollide tulemuste põhjal tagab komisjon, et vajaduse korral kohandatakse algselt heakskiidetud rahalise toetuse suurust ja selle andmise tingimusi ning maksete ajakava.

Komisjon esitab järgmiste dokumentide ettepanekud :

- strateegiline raamistik, mis hõlmab peamisi toiminguid, hinnangulist eelarvet ja ajakava, mida on vaja programmide Galileo ja EGNOS eesmärkide saavutamiseks (hiljemalt 30. juuniks 2014);

- iga-aastane töökava, milles esitatakse strateegiline raamistik üksikasjalike meetmete ja näitajatena, mille kohta esitatakse ettepanek eelneva aasta 15. detsembriks;

- iga-aastane rakendamisaruanne, milles hinnatakse iga-aastase töökava täitmist ja mis tuleb esitada hiljemalt asjaomasele aastale järgneva aasta 15. märtsiks;

- programmide Galileo ja EGNOS vahehindamine, milles keskendutakse saadud kvantitatiivsetele ja kvalitatiivsetele tulemustele ja mis tuleb esitada hiljemalt 30. juuniks 2018, st piisavalt vara, et valmistada ette järgmine mitmeaastane finantsraamistik.

Lisaks nendele tavapärastele meetmetele tugevdab komisjon, kasutades oma poliitilise järelevalve volitusi programmide Galileo ja EGNOS puhul, järelevalve- ja hindamismehhanisme programmi juhtimise üksuse üle, nõudes sellelt iga-aastast majandamiskava ja rakendamisaruandeid, korraldades korrapäraseid koosolekuid programmide edenemise kohta ning teostades finants- ja tehnoloogilisi auditeid.

Peale selle peaks programmide järelevalvesse olema kaasatud liikmesriigid, näiteks kasutades nende tehnilist suutlikkust aidata kaasa programmide tehnilisele järelevalvele ning pakkuda välja tulemuslikkuse põhinäitajaid, mille põhjal programme hinnatakse.

Lõpuks võtab komisjon igapäevases halduses kasutusele riskijuhtimismehhanismi ja kasutab haldusvahendeid, mille abil hoida kulude parema hindamise põhjal kontrolli all programmide kulud, kasutades varasemaid kogemusi ning võttes arvesse süsteemi tegelikku rakendamist.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid 2.2.1. Tuvastatud ohud

Komisjoni tegevus keskendub riskijuhtimisele, mille olulisust rõhutati juba 2007. aastal toimunud programmide haldusreformi ajal. Kõik programmidega seotud riskid on talletatud keskregistris, kuhu on koondatud ka riskid, mis on seotud tööstusliku tarneahela, ESA, GNSSi agentuuri, välistegurite (nt poliitiliste ametkondade ja turvanõuete mõju) ning siseteguritega (nt programmide korraldus). Iga riski puhul on täpsustatud selle realiseerumise tõenäosus ja mõjuaste. Riskiregister sisaldab ka realiseerumise tõenäosust vähendavate meetmete nimekirja. Riskiliigid on järgmised.

• Tehnoloogilised riskid: satelliitnavigatsioon tugineb tipptehnoloogiale, mis alles ootab hinnangut ja mille tehnilised nõuded pidevalt muutuvad;

• Tööstusriskid: infrastruktuuride rajamisest võtavad osa paljud erinevate riikide tööstusettevõtted, kelle tööd tuleb tõhusalt koordineerida, et valminud süsteemid oleksid usaldusväärsed ja täielikult integreeritud, eeskätt turvalisuse seisukohast.

• Tururisk: kui süsteemi tehniline jõudlus on lubatust väiksem, jätab see kogu maailma tarbijatele negatiivse mulje ja infrastruktuure ei võeta kasutusele – sellist olukorda tuleks vältida. Muu hulgas tuleb alates 2014. ja 2015. aastast tagada kvaliteetsete vastuvõtjate kättesaadavus Galileo projekti raames pakutavate esimeste teenuste, eriti PRS teenuse jaoks.

• Ajarisk: süsteemi rakendamisega viivitamine võib tähendada soodsa võimaluse kaotamist ja kaasa tuua ülekulu.

• Juhtimisrisk: programmide juhtimisel peavad erinevad üksused tegema omavahel koostööd, mistõttu on oluline tagada sobiv töökorraldus ja stabiilsus. Arvestada tuleb ka eri osaliste, eeskätt liikmesriikide erinevaid arvamusi olulisemates küsimustes. Seetõttu tuleks kaaluda teatavate riskide, eriti finants- ja turvariskide jagamist selliste osaliste vahel, kes suudavad nende riskidega kõige paremini toime tulla.

• Vastutusega seotud risk: nagu kõik infrastruktuurid, võivad ka kaks kõnealust Euroopa süsteemi põhjustada kasutajatele või kolmandatele isikutele otsest või kaudset kahju. Komisjoni analüüsist nähtub, et praegu kehtivad õigusaktid ei paku asjakohast õigusraamistikku, mis võimaldaks saavutada õiglase tasakaalu ohvrite huvide ja Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide omanike ja kasutajate huvide vahel. Sellepärast tuleks võtta sobivad meetmed nii Euroopa kui ka globaalsel tasandil, et lahendada see olukord enne 2014. aastat. Komisjon on alustanud asjakohaseid uuringuid koostöös teiste rahvusvaheliste organitega.

2.2.2. Ettenähtud kontrollimeetod(id)

Suuremat osa assigneeringutest hallatakse kaudsel teel delegeerimiskokkulepete alusel. Väga oluline on teada, et GNSSi eelarve täitmisel kasutatakse hankemenetlusi. Sisekontrollimeetodid hõlmavad nii hankemenetluste eelkontrolli (töövõtja hindamine ja valik) kui ka delegeerimiskokkulepete ja projektide juhtimiskava raames tehtavate tehingute järelevalvet; nimetatud lepingutes ja juhtimiskavas on määratletud kõikide osaliste rollid ning kehtestatud töövoogude ja kontrollimise konkreetne kord. Konkreetselt on tegemist järgmise tegevusega:

– korrapärastel koosolekutel (haldus ja tehnika) osalemine

– kohustus koostada kvartaliaruanded programmi edenemise kohta

– kohustus koostada kvartaliaruanded ühenduse/liidu rahaliste vahendite kasutamise kohta koos selgete märgetega kasutusviiside/kasutamise kohta tööstusringkondadega/tööstustega sõlmitud lepingute alusel ning hinnatud vara nimekirjade ajakohastamine

Hangete puhul ei muudeta kontrollimeetodeid: viimaste keskmes on peamiselt nende tehniliste etappide elluviimine, mis on õiguslikult seotud lepingu alusel tehtavate maksetega.

Komisjoni haldusülesanded hõlmavad tööstusvaldkonna vastutava teenistuja tehtavate maksete järelevalvet, mis toimub eespool nimetatud aruannete abil. Delegeerimiskokkulepete haldusliku ja tehnilise täitmise kontrollimiseks tuleb kokku panna vähemalt viiest kuni kümnest täistööajale taandatud töötajast koosnev töörühm. Komisjon kontrollib, et ei toimuks teatavate elementide topeltrahastamist teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020 raames.

Nagu kirjeldatud punktis 1.5.3, on komisjon koostanud ka riskiregistri, et jälgida programme mõjutada võivaid aspekte.

Nagu märgitud [määruse artiklis 29], on programmide haldamise eest vastutavate üksuste käsutuses vajalik tehniline abi.

GNSSi programmide väga tehnilise ja spetsiifilise olemuse tõttu ei ole oodata kasutuselevõetud kontrollimeetmete suuremaid muudatusi.

Eeldatavalt jääb mittevastavuse tase samaks, kui on praegu. Igal aastal algatatakse järelauditid eelneva aasta tehingute kontrollimiseks. 2009. aasta veamäär on alla 1 % (soovituslik finantskorrektsioon protsentidena makstud kogusummast). Arvestades audiitorite soovitusi Euroopa Kosmoseagentuurile, on isegi oodatav selle määra vähenemine. Lepingute iseloomu silmas pidades võib nimetatud määra laiendada kogu GNSSi eelarvele.

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Käesoleva määruse alusel sõlmitavate lepingute, sealhulgas osalevate kolmandate riikidega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitavate lepingutega nähakse ette komisjoni või tema volitatud esindaja poolne finantsjärelevalve ja -kontroll, samuti kontrollikoja või OLAFi auditid, vajaduse korral kohapeal.

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

· Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraam istiku rubriik || Eelarverida || Kulu liik || Rahaline osalus

|| Liigendatud/ liigendamata ([43]) || EFTA riigid[44] || Kandidaatriigid[45] || Kolmandad riigid[46] || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

[1] || 02 01 04 05 Euroopa satelliitnavigatsiooni programmid (EGNOS ja Galileo) – Halduskorralduskulud || liigendamata || JAH || EI || JAH || EI

[1] || 02 05 01 Euroopa satelliitnavigatsiooni programmid (EGNOS ja Galileo) || liigendatud || JAH || EI || JAH || EI

· - Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraam istiku rubriik || Eelarverida || Kulu liik || Rahaline osalus

Nr [Nimetus............................................] || Liigendatud/ liigendamata || EFTA riigid || Kandidaatriigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

[1] || 02 05 03 Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) lõpuleviimine || liigendatud || JAH || EI || JAH || EI

3.2. Hinnanguline mõju kuludele 3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 1 || Arukas ja kaasav majanduskasv

Ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Aasta 2021 || Aasta 2022 || Aasta 2023 - 2030 || KOKKU

Ÿ Tegevusassigneeringud || || || || || || || || || || ||

020501 || Kulukohustused || (1) || 1 163,5 || 1 187,5 || 990,25 || 1 010 || 799,75 || 1 049,5 || 1 668 || 0 || 0 || 0 || 7 868,5

Maksed || (2) || 1 011,5 || 1 181,5 || 955,25 || 1 011 || 672,75 || 1 010,5 || 898 || 500 || 480 || 148 || 7 868,5

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[47] || || || || || || || || ||

02010405 || || (3) || 3,5 || 3,5 || 3,75 || 4 || 4,25 || 4,5 || 5 || 0 || 0 || 0 || 28,5

Ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || 1 167 || 1 191 || 994 || 1 014 || 804 || 1 054 || 1 673 || 0 || 0 || 0 || 7 897

Maksed || =2+2a +3 || 1 015 || 1 185 || 959 || 1 015 || 677 || 1 015 || 903 || 500 || 480 || 148 || 7 897

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || x || || || || || || ||

Maksed || (5) || x || || || || || || ||

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || x || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi <….> assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || x || || || || || || ||

Maksed || =5+ 6 || x || || || || || || ||

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || || || || || || || ||

Maksed || (5) || || || || || || || ||

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1–4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma) || Kulukohustused || =4+ 6 || || || || || || || ||

Maksed || =5+ 6 || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 5 || Halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU

Ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat ||

Ÿ Personalikulud || 9,773 || 9,773 || 9,773 || 9,773 || 9,392 || 8,884 || 8,884 || 66,252

Ÿ Muud halduskulud || 0,850 || 0,850 || 0,850 || 0,850 || 0,850 || 0,850 || 0,850 || 5,950

Ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || 10,623 || 10,623 || 10,623 || 10,623 || 10,242 || 9,734 || 9,734 || 72,202[48]

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 10,623 || 10,623 || 10,623 || 10,623 || 10,242 || 9,734 || 9,734 || 72,202

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || 2021 || 2022 || 2023-2030 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 1 177,623 || 1 201,623 || 1 004,623 || 1 024,623 || 814,242 || 1 063,734 || 1 682,734 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 7 969,202

Maksed || 1 025,623 || 1 195,623 || 969,623 || 1 025,623 || 687,242 || 1 024,734 || 912,734 || 500,000 || 480,000 || 148,000 || 7 969,202

3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

¨         Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

þ         Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustada eesmärgid ja väljundid ò || || || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU ||

VÄLJUNDID

Väljundi liik[49] || Väljundi liik || Väljundite arv Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kokku Kulu

ERIEESMÄRK nr 1[50] Arendada satelliitnavigatsioonil põhinevaid teenuseid ja infrastruktuuri ning tagada nende toimimine (Galileo) || || || || || || || || || || || || || || || ||

Galileo || 5 teenust 5st || – || 3 || 930,5 || 3 || 942,5 || 3 || 744,25 || 3 || 763 || 3 || 552,75 || 3/5 || 802,5 || 5 || 1 421 || 5 || 6 156,5

Erieesmärk nr 1 kokku || || 930,5 || || 942,5 || || 744,25 || || 763 || || 552,75 || || 802,5 || || 1 421 || || 6 156,5

ERIEESMÄRK nr 2[51] Pakkuda satelliidipõhiseid teenuseid, mis võimaldavad parandada GPS-süsteemi toimimist Euroopas (EGNOS) || || || || || || || || || || || || || || || ||

EGNOS || 3 teenust 5st || – || 3 || 233 || 3 || 245 || 3 || 246 || 3 || 247 || 3 || 247 || 3 || 247 || 3 || 247 || 3 || 1 712

Erieesmärk nr 2 kokku || || 233 || || 245 || || 246 || || 247 || || 247 || || 247 || || 247 || || 1 712

KULUD KOKKU || – || 1 163,5 || – || 1 187,5 || – || 990,25 || – || 1 010 || – || 799,75 || – || 1 049,5 || – || 1 668 || – || 7 868,5

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele 3.2.3.1. Ülevaade

¨         Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

þ         Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku 5. RUBRIIK || || || || || || || ||

Personalikulud || 9,773 || 9,773 || 9,773 || 9,773 || 9,392 || 8,884 || 8,884 || 66,252

Muud halduskulud || 0,850 || 0,850 || 0,850 || 0,850 || 0,850 || 0,850 || 0,850 || 5,950

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 vahesumma || 10,623 || 10,623 || 10,623 || 10,623 || 10,242 || 9,734 || 9,734 || 72,202

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5[52] välja jäävad kulud kokku || || || || || || || ||

Personalikulud || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Muud halduskulud || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud – vahesumma || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

KOKKU || 10,623 || 10,623 || 10,623 || 10,623 || 10,242 || 9,734 || 9,734 || 72,202

3.2.3.2.  Hinnanguline personalivajadus

¨         Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

þ         Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus täisarvuna (maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

|| 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020

Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

02 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 63 || 63 || 63 || 63 || 60 || 56 || 56

02 01 01 02 (delegatsioonides) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

02 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[53]

02 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) || 26 || 26 || 26 || 26 || 26 || 26 || 26

02 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

02 01 04 yy[54] || - peakorteris[55] || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

- delegatsioonides || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

02 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Muud eelarveread (täpsustage) || – || – || – || – || – || – || –

KOKKU || 89 || 89 || 89 || 89 || 86 || 82 || 82

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Ülesannete kirjeldus:

Personalikulude vajadused kaetakse kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud eraldise raames, täiendades seda vajaduse korral lisaeraldisega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile aastase vahendite eraldamise menetluse raames, võttes arvesse eelarvepiiranguid. Ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadil on kavas usaldada osaline allhange juba olemasolevale agentuurile. Summasid ja arvestusi korrigeeritakse vajaduse korral sõltuvalt allhanke tulemustest.

Ametnikud ja ajutised töötajad || - teostada järelevalvet Euroopa GNSSi programmide rakendamise üle eesmärgiga tagada EGNOSe ja Galileo tõhus ning sidus kasutuselevõtt ja kasutamine; - koostada õiguslik analüüs poliitilise otsustamisprotsessi toetuseks; - kindlustada kavandatud lahenduste vastavus kehtivatele eeskirjadele; - tagada usaldusväärne finantsjuhtimine; - viia ellu kulude tõhusaks kontrollimiseks vajalikud toimingud; - juhtida rahvusvahelise koostööga seotud toiminguid

Koosseisuvälised töötajad || Toetada eespool kirjeldatud ülesannete täitmist

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

þ         Ettepanek/algatus on kooskõlas mitmeaastase finantsraamistikuga 2014-2020 vastavalt komisjoni 29. juuni 2011. aasta teatisele KOM(2011) 500.

¨         Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

– ¨  Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[56]

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

– ¨ Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

– þ Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

On toimumas läbirääkimised Šveitsi ja Norraga, kuid praegu veel puudub ametlik kokkulepe ning selle sõlmimist ei ole lähiajal ette näha. Seetõttu ei saa kolmandate isikute toetust praeguses etapis arvesse võtta. Võib märkida, et iseenesest nimetatud riigid ei hakkaks GNSSi programme kaasrahastama (seega ei lisandu täiendavaid assigneeringuid liidu eelarve sihtotstarbeliste tulude kaudu), vaid panustavad neisse eelarveväliselt.

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || Kokku

Täpsustage kaasrahastav asutus || || || || || || || ||

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || || || || || || || ||

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

– ¨  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

Enne satelliidisüsteemi lõplikku väljaehitamist ei ole tulusid ette näha, kuivõrd esimesed pakutavad teenused ei vasta enne infrastruktuuri täielikku kasutuselevõttu potentsiaalsete kasutajate ootustele.

Selleks ajaks tuleks analüüsida, mil viisil kulusid hallata, et määrata kindlaks tulusid koguv üksus (era- või avalik-õiguslik), täpsed tululiigid ja võimalike tulude suurus.

– þ  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

– ¨         omavahenditele

– þ         mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringu d || Ettepaneku/algatuse mõju[57]

2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020

|| || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutusmeetod.

[1]               ELT L 196, 24.7.2008, lk 1.

[2]               KOM(2011) 5 (lõplik).

[3]               KOM(2011) 500 (lõplik). Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve.

[4]               KOM(2011) 398 (lõplik). Ettepanek: nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020.

[5]               KOM(2010) 308.

[6]               ELT L 246, 20.7.2004, lk 30.

[7]               ELT C , , lk .

[8]               ELT C , , lk .

[9]               KOM(2010) 614 (lõplik).

[10]             KOM(2011) 152.

[11]             EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

[12]             KOM(2011) 398 (lõplik).

[13]             KOM(2011) 500 (lõplik).

[14]             ELT L 276, 20.10.2010, lk 1.

[15]             ELT L 246, 20.7.2004, lk 30.

[16]             ELT L 201, 3.8.2010, lk 30.

[17]             ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

[18]             ELT L 196, 24.7.2008, lk 1.

[19]             EÜT L 138, 28.5.2002, lk 1.

[20]             ELT L 287, 4.11.2011, lk 1.

[21]             EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1.

[22]             ELT L 141, 27.5.2011, lk 17.

[23]             ELT C 304, 15.10.2011, lk 7.

[24]             ELT L 345, 23.12.2008, lk 75. .

[25]             ELT L 8, 12.1.2001, lk 1.

[26]             EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

[27]             EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

[28]             ELT L 196, 24.7.2008, lk 1.

[29]             ABM – tegevuspõhine juhtimine (Activity-Based Management); ABB – tegevuspõhine eelarvestamine (Activity-Based Budgeting).

[30]             Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[31]             Süsteemi EGNOS Euroopa piirkond hõlmab Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi 44 liikmesriiki.

[32]             EGNOSe avatud teenust kirjeldav dokument: http://ec.europa.eu/enterprise/policies/satnav/egnos/files/brochures-leaflets/egnos-os-sdd_en.pdf.

[33]             Uuring GPSi signaalikao mõjust Suurbritannia kaubandus- ja siseriiklikele teenustele (2001): http://www.ofcom.org.uk/static/archive/ra/topics/research/topics/other/gpsreport/gps-report.pdf.

[34]             Nõukogu resolutsioon Euroopa toetuse kohta globaalse navigatsioonisatelliitide süsteemi (GNSS) loomiseks; 19. detsember 1994.

[35]             2004. aasta juunis sõlmitud rahvusvaheline leping, mis käsitleb satelliitnavigatsioonisüsteemide Galileo ja GPS ning nendega seotud rakenduste edendamist, pakkumist ja kasutamist.

[36]             KOM(2011) 5 (lõplik).

[37]             KOM(2011) 500 (lõplik).

[38]             Programm Galileo jaguneb neljaks etapiks: määratlemine, arendus, kasutuselevõtt ja kasutus. Kasutuselevõtuetapp jõuab lõpule 2019. aastal. Täiemahulise kasutuse etapp käivitub 2020. aastaks ja seega jätkub pärast seda; süsteemi hooldamine ja uuendamine jätkub veel aastaid, et tagada teenuste katkematus.

[39]             Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html.

[40]             Määratletud finantsmääruse artiklis 185. Euroopa GNSSi Agentuur hakkab osalema GNSSi programmide juhtimises.

[41]             Euroopa riikide kosmoseagentuurid.

[42]             ESA (Euroopa Kosmoseagentuur).

[43]             Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[44]             EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. Korraldatakse läbirääkimised Norraga, et ta osaleks eelarves aastateks 2014–2020.

[45]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[46]             Toimuvad läbirääkimised Šveitsiga, et ta osaleks eelarves aastateks 2014–2020.

[47]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read).

[48]             Üksikasjalik kava personalikulude vähendamiseks, mis on otseselt seotud uue halduskorraga ning süsteemide kasutamisega seotud ülesannete delegeerimisega Euroopa GNSSi Agentuurile, esitatakse agentuuri loomist käsitleva määruse (EL) nr 912/2010 läbivaatamisel. Nähakse ette, et praegu komisjoni ülesannete hulka kuuluv tehnilise ekspertiisi teostamine delegeeritakse agentuurile, sest see on vajalik agentuurile pandud ülesannete täitmiseks.

[49]             Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[50]             Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

[51]             Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

[52]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read).

[53]             Lepingulised töötajad, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid.

[54]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

[55]             Peamiselt struktuurifondid, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

[56]             Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[57]             Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.