This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52011PC0814
Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL on the implementation and exploitation of European satellite navigation systems
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja kasutamise kohta
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja kasutamise kohta
/* KOM/2011/0814 lõplik - 2011/0392 (COD) */
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja kasutamise kohta /* KOM/2011/0814 lõplik - 2011/0392 (COD) */
SELETUSKIRI
1.
ETTEPANEKU TAUST
25. juulil 2008. aastal jõustunud
määrusega (EÜ) nr 683/2008[1]
kehtestati programmide Galileo ja EGNOS avaliku haldamise ja rahastamise
raamistik. Täpsemalt eraldati määrusega 3405 miljonit eurot programmide
rahastamiseks ajavahemikul 1. jaanuar 2007 kuni 31. detsember 2013. Vastavalt määruse (EÜ) nr 683/2008 artiklile 22
võttis komisjon 18. jaanuaril 2011. aastal vastu aruande Euroopa Parlamendile
ja nõukogule,[2]
milles esitati Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide vahearuanne.
Aruandes esitatakse üksikasjalik kokkuvõte programmide rakendamisest alates
nende haldamise reformist 2007. aastal, hinnatakse programmide maksumust
ja käsitletakse tulevasi väljakutseid, eeskätt võimalikke riske, ning
visandatakse ettepanekud nendega toimetulemiseks, eelkõige programmide raames
loodud kahe süsteemi kasutamisega seotud vajaduste arvestamiseks. Komisjoni 18. jaanuari 2011. aasta aruande
esitamise järel võttis nõukogu 31. märtsil 2011. aastal vastu järeldused,
milles muu hulgas avaldati veel kord toetust Euroopa satelliitnavigatsiooni
programmidele, nii nagu need on määratletud määruses (EÜ) nr 683/2008. Samuti
võeti teatavaks hinnangud programmide kogumaksumuse kohta ning teave, et
komisjon esitab järgmist mitmeaastast finantsraamistikku silmas pidades
ettepaneku, mis hõlmab ka halduskorra arendamist. Selles valdkonnas soovitas
nõukogu, et komisjon kasutaks otstarbekamalt ja optimaalsemalt juba
olemasolevaid struktuure. Euroopa Parlament omalt poolt kinnitas 8.
juunil 2011. aastal vastu võetud resolutsioonis toetust Euroopa
satelliitnavigatsiooni programmidele ja leidis, et neid tuleks rahastada
põhiliselt liidu eelarvest. Resolutsioonis rõhutati vajadust töötada välja
poliitika kulude rangeks kontrolli all hoidmiseks ja riskide maandamiseks.
Parlament palus komisjonil esitada kiiresti vastavad seadusandlikud
ettepanekud, rõhutades eriti vajadust panna paika pikaajaline püsiv raamistik,
seda eelkõige seoses süsteemide kasutamisega. Komisjoni 29. juuni 2011. aasta teatises,[3] millega koos esitati sama
kuupäevaga nõukogu määruse ettepanek,[4]
tehti ettepanek eraldada järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kestel
ajavahemikus 2014–2020 Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide rahastamiseks
[7000] miljonit eurot. Teatises märgitakse siiski, et jätkuvalt tuleb pingutada
kulude kontrolli all hoidmise nimel ning tuleks ette näha uus halduskord,
pidades silmas pikemat perspektiivi. Samuti on oluline, et nimetatud [7000]
miljoni euro suurune summa, mis on 2011. aasta püsivhindades, kujutab endast
eelviidatud nõukogu määruse [ettepaneku] artiklist [14] tulenevalt absoluutset
ülempiiri ning vastab [7897] miljonile eurole jooksevhindades. Tuleb arvestada, et selliste keerukate
programmide puhul tuleb paratamatult ette ootamatusi, mis võivad tuua kaasa
ülekulusid ja viivitusi. Seetõttu tuleb luua tõhus riskijuhtimissüsteem ja olla
valmis selleks, et vahel tuleb vastu võtta keerulisi otsuseid. Nii suurenesid
Euroopa Kosmoseagentuuri juhitud arendusetapi kulud kokku umbes 500 miljonit
eurot. Liikmesriikide taotlusel nõustus komisjon need katma, et tagada
programmi jätkumine. Nimelt on süsteemi hindamine orbiidil Galileo programmi
jaoks elutähtis ning rahaliste vahendite puudumine oleks ohustanud programmi
jätkumist, mis omakorda oleks tähendanud tööstusliku oskusteabe ja osaliselt
valminud seadmete raiskuminekut. Määrus, mille kohta esitatakse käesolev
ettepanek, on vastuseks parlamendi ja nõukogu soovidele, võttes ühtlasi arvesse
komisjoni 29. juuni 2011. aasta teatise sisu. Määrus on Euroopa satelliitnavigatsiooni
programmide põhiõigusaktiks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku perioodil,
nähes ette programmide rahastamise ja haldamise korra. Kuivõrd määruses (EÜ) nr
683/2008 tuleks teha väga ulatuslikke muudatusi, tundus vajalik teha määruse
muutmise asemel ettepanek selle asendamiseks uue määrusega. Lõpetuseks on asjakohane meenutada, et
programmid Galileo ja EGNOS on Euroopa Liidu juhtprogrammid. Sellise
tehnoloogia edendamine on võimas kriisist väljumise vahend ning sobib sellisena
suurepäraselt Euroopa 2020. aasta strateegia ja säästva arengu poliitika
konteksti. Uue põlvkonna kõrgetasemelised satelliitnavigatsiooniteenused avavad
märkimisväärseid võimalusi kõigis tegevusvaldkondades, luues arvukalt töökohti
tänu turgude plahvatuslikule kasvule, mille tempo on olnud viimastel aastatel 30
% aastas. Seda arvesse võttes töötab komisjon välja rakenduste ökosüsteemi, et
optimeerida süsteemi kaudu pakutavate teenuste kasutamist ja maksimeerida
sotsiaal-majanduslikku kasu. Sel eesmärgil rakendab komisjon 24 meedet, mis on
loetletud komisjoni 14. juunil 2010 vastuvõetud GNSSi rakendusi käsitlevas
tegevuskavas[5].
Tegevuskavaga nähakse eelkõige ette rahastada uurimis- ja arenguprojekte,
parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele ning võtta mitmesuguseid meetmeid
programmide Galileo ja EGNOS kasutamise edendamiseks esmatähtsates valdkondades
majanduskasvu, innovatsiooni ja tööhõive tagamisel Tähelepanu tuleb pöörata ka asjaolule, et
Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammid ei paku huvi mitte ainult kosmosevaldkonnaga
tihedalt seotud liikmesriikidele, vaid need mõjutavad otseselt kõiki Euroopa
Liidu liikmesriike. Rajatud infrastruktuuride kaudu osutatavatest
mitmesugustest teenustest kutsutakse osa saama kõiki Euroopa Liidu kodanikke.
Väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel on kõikjal Euroopas oluline roll
programmide edendamisel, sest Liidu üks eesmärk on tagada riigihankemenetluste
avatus ja kõikide ettevõtete suur osalus. Seetõttu tuleb komisjonil 2020. aasta Euroopa
strateegia suurprojekti „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika” raames
„töötada välja tõhus kosmosepoliitika, et luua vahendid teatavate oluliste
üleilmsete probleemide lahendamiseks ning eelkõige Galileo rakendamiseks”.
2.
HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
Käesoleva ettepaneku esitamisele eelnes
arvukalt põhjalikke konsultatsioone sidusrühmade ja avalikkusega. Sellega
kaasnes mõju hindamine. Sidusrühmadega konsulteeriti seoses
programmide mitmesuguste tehniliste, õiguslike ja rakenduslike aspektidega,
nagu teenuste osutamine, infrastruktuuri ja selle kasutamise maksumus,
riskianalüüsid ja võimalik halduskord. Korraldati nii temaatilisi töötube ja
konverentse kasutajatega kui ka sihttöörühmi, kuhu olid kaasatud Euroopa
Kosmoseagentuuri, Euroopa GNSSi Agentuuri ja liikmesriikide eksperdid. Nõu
peeti ka kosmosevaldkonna ekspertide ja tööstusringkondade esindajatega. Avalikkus oli kaasatud 2007. ja 2009. aasta
eurobaromeetri küsitluste ning Euroopa kosmosepoliitika mõjuhinnangu raames. Infovahetuse tulemusena ilmnes järgmine: ·
kodanikud toetavad autonoomse
satelliitnavigatsioonisüsteemi arendamist ja tunnetavad tänapäeva ühiskonna
suurenenud sõltuvust raadionavigatsiooniteenustest; ·
tuleks kehtestada pikaajaline stabiilne halduskord,
et tagada programmide tõhus haldamine; ·
Galileo programmi raames loodud süsteemi pakutav
„ohutusteenus” (nn „Safety of Life Service” ehk SoL) tuleks vastavalt
kasutajate ootuste muutumisele ümber kujundada; ·
tsiviillennunduse sidusrühmad rõhutavad vajadust
tagada pikaajaliselt EGNOSe teenuste osutamine. See on eeltingimus selleks, et
EGNOSt saavutaks turul tegeliku tunnustuse. Viimatisi arengusuundi ja eesseisvaid
väljakutseid arvestades võeti mõjuanalüüsis vaatluse alla ka programmide
jätkumine ning keskenduti kahele suurele probleemile: esiteks tulevaste
teenuste valikule, kui on teada, et ajavahemikuks 2008–2013 ette nähtud eelarve
ei ole piisav Galileo programmi raames loodava süsteemi infrastruktuuri
lõpuleviimiseks ja EGNOSe käigushoidmiseks, ning teiseks kasutamise halduskorra
ja rahastamisvajaduse määratlemisele. Seoses esimese punktiga näitas erinevate
valikute kaalumine Galileo programmi raames loodud süsteemi puhul, et parim
lahendus on jääda algselt kavandatud teenuste juurde, välja arvatud
ohutusteenus. See lahendus eeldab väiksemat maapealset infrastruktuuri ja seega
väiksemaid kulutusi. EGNOS on juba käigus ning sellel on palju
kasutajaid. Peale selle võttis komisjon ohutusteenuse käivitamise ajal
kohustuse tagada kasutajatele katkematu teenus ning kasutajad tegid sellest
tulenevalt suuri investeeringuid. EGNOSe programmi lõpetamine ei ole seetõttu
mõeldav lahendus. Teise punkti puhul jõuti mõjuhinnangus
järeldusele, et komisjon kui liidu esindaja peaks endiselt vastutama
programmide eest, kuna liit jätkab üksinda nende rahastamist, nagu paneb ette
komisjon eelviidatud 29. juuni 2011. aasta teatises. Kasutamise haldamisega
peaks aga tegelema reguleeriv amet. See võimaldaks ühelt poolt maksimeerida
süsteemide rakendamisest oodatavat sotsiaal-majanduslikku mõju ja tagada
suurema ühtsuse liidu teiste poliitikavaldkondadega ning teiselt poolt
määratleda selgelt erinevate osaliste rahalised ja poliitilised kohustused.
Võttes arvesse ka nõukogu 31. märtsi 2011. aasta järeldusi, millele on viidatud
eespool, tundub selleks sobivaima lahendusena Euroopa GNSSi Agentuur, mis loodi
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 912/2010
programmide rakendamisega seotud ülesannete täitmiseks ning mis on juba olemas
ja ühtlasi tegev satelliitnavigatsiooni valdkonnas. Selleks on siiski vaja
ümber korraldada agentuuri ülesanded ja vahendid.
3.
ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG
Komisjoni ettepanek põhineb Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklil 172 (endine Euroopa Ühenduse asutamislepingu
artikkel 156), nagu ka määrus (EÜ) nr 683/2008 ja teised liidu õigustiku
õigusaktid, milles käsitletakse Euroopa satelliitnavigatsiooni programme.
Samuti on see endiselt esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse vormis,
sest samamoodi, nagu sellega asendatav määrus (EÜ) nr 683/2008, on see
üldkohaldatav õigusakt ja selle sisu peab olema vahetult kohaldatav kõikides
liikmesriikides. Ettepaneku peamised meetmed on programmide ja
süsteemide määratlemine, nende tarbeks eraldatud eelarvevahendite kindlaks
määramine ja nende halduskorra määratlemine. Ettepanekuga nähakse ette ka
teiste Euroopa satelliitnavigatsiooni programme käsitlevate õigusaktide
muutmine või kehtetuks tunnistamine, et muuta liidu õigustik selgemaks. Ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuse ja
proportsionaalsuse põhimõtetega. Ettepaneku eesmärk –
satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamine ja kasutamine – ületab üksi tegutseva
liikmesriigi rahalised ja tehnilised võimalused ja on piisavalt saavutatav
üksnes liidu tasandil. Ettepanek ei lähe selle eesmärgi saavutamiseks
vajalikust kaugemale esiteks seetõttu, et kavandatud eelarvekoormus on
vastavuses kuludega, mille hindamiseks tehti põhjalik analüüs, ning teiseks
seetõttu, et valitud halduskord tundub kõige asjakohasem.
4.
MÕJU EELARVELE
Nagu märgitud punktis 2, jätkab liit üksinda
programmide Galileo ja EGNOS rahastamist. Tulenevalt punktis 1 viidatud nõukogu
määruse [ettepaneku] artiklist [14] ei ületa ajavahemikus 2014–2020
programmidele eraldatav summa [7897] miljonit eurot jooksevhindades. See katab
kolme peamist tegevust: programmi Galileo kasutuselevõtuetapi lõpuleviimist,
sama programmi kasutusetappi ja süsteemi EGNOS kasutamist. Viimane hõlmab
süsteemi pakutavate teenuste pidevat parandamist, et võtta arvesse kasutajate
muutuvaid vajadusi. Programmide hinnanguline maksumus on saadud
põhjaliku analüüsi tulemusena. Samuti põhineb see nõupidamistel ekspertidega,
kes esindasid peamiselt liikmesriike, Euroopa Kosmoseagentuuri ja Euroopa GNSSi
Agentuuri. Konsulteeriti ka erinevate sidusrühmadega nagu kosmosevaldkonna
tööstusettevõtjad. Programmide katkematuse seisukohalt on oluline
hoida saadud eksperditeadmised komisjonis. Seetõttu säilitab komisjon praeguste
ajutiste töötajate ametikohad ajavahemikuks, mille kindlaksmääramisel võetakse
arvesse programmide asjakohaseid etappe, ning annab personali üle Euroopa GNSSi
agentuurile.
5.
TÄIENDAV TEAVE
On oluline rõhutada, et käesoleva määrusega
nähakse ette programmide haldamise ja rahastamise kord ajavahemikuks 2014–2020.
Kõnealuse korra kohaselt võib süsteemide toimimisega seotud olulised ülesanded
usaldada Euroopa GNSSi Agentuurile, mis on Euroopa Liidu asutus 25. juuni 2002.
aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste
üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) artikli 185 tähenduses. Sel
eesmärgil on komisjonil kavas sõlmida agentuuriga üks või mitu
delegeerimiskokkulepet. Komisjoni arvamuse kohaselt on
finantsjuhtimise üldtingimusi, sh kulude kontrolli- ja seiremeetmeid hõlmavate
delegeerimiskokkulepete sõlmimine kõige asjakohasem viis tagada, et komisjon,
Euroopa Parlament ja nõukogu saaksid täielikult rakendada oma
kontrollivolitusi. Et Euroopa Parlamendil ja nõukogul oleks
täielik ülevaade tingimustest, millest Euroopa GNSSi Agentuur talle uue
halduskorra raames usaldatud ülesannete, eelkõige rahaliste vahenditega seotud
ülesannete täitmisel peab kinni pidama, esitab komisjon 2012. aasta jooksul
ettepaneku määruse (EL) nr 912/2010 muutmise kohta ja asjakohase
finantsselgituse. Tuleb märkida, et programmide eelarves (jooksevhindades [7897]
miljonit eurot) on juba arvesse võetud süsteemide toimimisega seotud kulusid,
sh süsteeme haldavate üksuste tegevuskulusid. Seega ei kaasne agentuurile
usaldatud uute ülesannetega mingeid täiendavaid eelarvekulusid. Komisjon hindab ka uue halduskorra vastavust
määrusele (EL) nr 912/2010 seoses süsteemide turvalisuse akrediteerimisega. Samuti tuleb ajakohastada nõukogu 12. juuli 2004.
aasta ühismeedet 2004/552/ÜVJP Euroopa satelliit-raadionavigatsioonisüsteemi
toimimise aspektide kohta, mis mõjutavad Euroopa Liidu julgeolekut[6]. Eeskirjade lihtsustamine on üks võtmesõnu
komisjoni välja pakutud uues lähenemises liidu eelarvelistele kulutustele.
Ettepanek selle praegusel kujul sisaldab kaht lihtsustamismeedet eelkõige
järgmistes punktides: –
näitajate vastavusseviimine 2020. aasta strateegia
eesmärkidega; –
süsteemide kasutamisega seotud toimingute, eelkõige
lepingute haldamise delegeerimine Euroopa GNSSi Agentuurile. 2011/0392 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide
rajamise ja kasutamise kohta EUROOPA PARLAMENT JA NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise
lepingut, eriti selle artiklit 172, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu
liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomitee arvamust[7], võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[8], toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1)
Euroopa satelliitnavigatsioonipoliitika eesmärk on
anda Euroopa Liidule kaks satelliitnavigatsioonisüsteemi: EGNOS ja programmi
Galileo raames loodud süsteem (edaspidi „süsteemid”). Need süsteemid on seotud
vastavate programmidega EGNOS ja Galileo (edaspidi „programmid”). Mõlemad
infrastruktuurid hõlmavad satelliite ja maajaamade võrku. (2)
Programmi Galileo eesmärk on rajada maailma esimene
spetsiaalselt tsiviilotstarbeks ettenähtud satelliitnavigatsiooni ja
-positsioneerimise infrastruktuur. Programmi Galileo raames loodud süsteem on
täielikult sõltumatu teistest olemasolevatest või potentsiaalselt loodavatest süsteemidest. (3)
Programmi EGNOS eesmärk on parandada olemasolevate
ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide (edaspidi „GNSS” – Global
Navigation Satellite Systems) signaali kvaliteeti. (4)
Euroopa Parlament, nõukogu ning Euroopa Majandus-
ja Sotsiaalkomitee on programme pidevalt ja täielikult toetanud. (5)
Kuna programmide arendamine on jõudmas lõppjärku
ning kasutusetapis süsteemideni, on oluline anda neile konkreetne õiguslik
alus, mis vastaks eelkõige juhtimise osas nende vajadustele, ja usaldusväärse
finantsjuhtimise nõudele. (6)
Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide raames
loodud süsteemid on üleeuroopaliste võrkudena loodud infrastruktuurid, mille
kasutus ulatub liikmesriikide piiridest palju kaugemale. Peale selle aitavad
kõnealuste süsteemide kaudu osutatavad teenused kaasa üleeuroopaliste võrkude
arendamisele transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika infrastruktuuri
valdkonnas. (7)
Programmid Galileo ja EGNOS on tööstuspoliitika
elluviimise vahendid ning moodustavad osa Euroopa 2020. aasta strateegiast,
nagu nähtub komisjoni 17. novembri 2010. aasta teatisest
„Üleilmastumise ajastu terviklik tööstuspoliitika. Jätkusuutlikkus ja
konkurentsivõime kesksele kohale”[9].
Samuti on neid nimetatud komisjoni 4. aprilli 2011. aasta teatises
„Kodanike teenistuses oleva Euroopa Liidu kosmosestrateegia väljatöötamine”[10]. Programmid annavad Euroopa
Liidu majandusele ja kodanikele palju eeliseid, mille koguväärtust on hinnatud
umbes 130 miljardile eurole ajavahemikul 2014–2034. (8)
Arvestades satelliitnavigatsiooni üha suuremat
kasutamist paljudes tegevusvaldkondades, võib teenuste katkemine tekitada
tänapäeva ühiskonnas olulist kahju. Peale selle on
satelliitnavigatsioonisüsteemid oma strateegilisuse tõttu tundlikud
infrastruktuurid, mida võidakse kasutada pahatahtlikel eesmärkidel.
Eelnimetatud asjaolud võivad ohustada liidu ja liikmesriikide julgeolekut.
Seetõttu peab programmidega Galileo ja EGNOS loodud infrastruktuuride
kavandamisel, rajamisel ja kasutamisel võtma arvesse turvanõudeid. (9)
Programm Galileo hõlmab määratlemisetappi, mis on
lõpule viidud, arendus- ja valideerimisetappi, mis peaks lõppema 2013. aastal,
kasutuselevõtuetappi, mis algas 2008. aastal ja peaks lõpule jõudma 2020.
aastal, ja kasutusetappi, mis peaks algama järk-järgult aastatel 2014/2015, et
kogu süsteem 2020. aastal täielikult toimiks. (10)
Programm EGNOS on kasutusetapis alates selle
„avatud teenuse” ja „ohutusteenuse” („Safety of Life”) toimivaks kuulutamisest
vastavalt 2009. aasta oktoobris ja 2011. aasta märtsis. (11)
Et optimeerida osutatavate teenuste kasutamist,
peaksid programmidega Galileo ja EGNOS seotud süsteemid, võrgud ja teenused
olema ühilduvad ja koostalitlusvõimelised nii omavahel kui võimaluse korral ka
teiste satelliitnavigatsioonisüsteemide ja tavapäraste
satelliitnavigatsioonivahenditega. (12)
Kuivõrd programme rahastab täielikult liit, tuleb
sätestada, et ta on kogu nende programmide raames loodud või arendatud
materiaalse ja immateriaalse vara omanik. Selleks et oleks täielikult tagatud
kõikidest omandiga seotud põhiõigustest kinnipidamine, tuleks jõuda vajalike
kokkulepeteni praeguste omanikega, eriti nendes osades, mis on
infrastruktuuride ja nende turvalisuse jaoks kõige olulisemad. Et hõlbustada
satelliitnavigatsiooni vastuvõttu turgudel, tuleks tagada, et kolmandatel
isikutel oleks optimaalsed võimalused kasutada programmidest tulenevaid ja
Euroopa Liidule kuuluvaid intellektuaalomandi õigusi, eelkõige
sotsiaal-majanduslikul tasandil. (13)
Programmi Galileo kasutuselevõtuetappi ja
kasutusetappi ning programmi EGNOS kasutusetappi peaks põhimõtteliselt
täielikult rahastama Euroopa Liit. Vastavalt 25. juuni 2002. aasta
määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve
suhtes kohaldatavat finantsmäärust,[11]
võivad liikmesriigid siiski anda asjakohaste lepingute alusel programmidesse
rahalise või mitterahalise panuse selliste nende taotletud ja programmidele
lisanduvate aspektide teostamise rahastamiseks, mis võivad hõlmata näiteks
süsteemide struktuuri või turvalisusega seotud täiendavaid vajadusi. Samuti
peaksid saama programmidesse panustada kolmandad riigid ja rahvusvahelised
organisatsioonid. (14)
Selleks et kindlustada programmide jätkumine, on
vajalik luua asjakohane finantsraamistik, mis võimaldaks liidul jätkata
programmide rahastamist. Samuti tuleb ära näidata ajavahemikul 1. jaanuarist
2014 kuni 31. detsembrini 2020 vajaminev summa Galileo kasutuselevõtuetapi
lõpuleviimise ja süsteemide kasutamise rahastamiseks. (15)
Vastavalt komisjoni 29. juuni 2011. aasta
ettepanekule [otsustasid] Euroopa Parlament ja nõukogu eraldada maksimaalselt [7897]
miljoni euro suuruse summa (jooksevhindades) programmidega seotud toimingute
rahastamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020.
Tuleb märkida, et need toimingud hõlmavad süsteemide ja nende toimimise
kaitset, sealhulgas satelliitide orbiidile saatmise ajal. Seega võiks teenuste
kasutamist ja nende turvalisuse tagamist, kaasa arvatud teenuseid, mida
osutatakse kosmose olukorrast ülevaate omamise süsteemi (Space Situational
Awareness) kaudu, rahastada programmidele eraldatud eelarvevahenditest ning
võttes arvesse võimalusi, mis on seotud kulude range haldamisega ning eespool
nimetatud kogusummaga, mis on kindlaks määratud nõukogu määruse XYZ (millega
kehtestatakse finantsraamistik ajavahemikuks 2014–2020) artikliga [x]. Käesoleva
määrusega kehtestatakse programmide jätkamiseks rahastamispakett, mis on
peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud
institutsioonidevahelise kokkuleppe xx/yy/201z (eelarvealase koostöö ning
usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punkti [17] ja nõukogu [29. juuni 2011.
aasta määruse ettepaneku] (millega määratakse kindlaks mitmeaastane
finantsraamistik aastateks 2014-2020)[12]
artikli 14 tähenduses. (16)
Tuleks täpsustada toimingud, mida rahastatakse
käesoleva määruse kohaselt ajavahemikuks 2014–2020 liidu eelarvest programmide
jaoks eraldatud assigneeringutest. Kõnealustest assigneeringutest rahastatakse
peamiselt toiminguid, mis on seotud programmi Galileo kasutuselevõtuetapiga, sh
selle etapi haldamise ja järelevalvega, ning tegevusi, mis on seotud programmi
Galileo raames loodud süsteemi kasutamisega, sh kõnealusele etapile eelnevate
või seda ettevalmistavate toimingutega, ning mis on seotud süsteemiga EGNOS.
Assigneeringutest tuleks lubada rahastada ka teatavaid muid toiminguid, mis on
vajalikud programmide juhtimiseks või nende eesmärkide saavutamiseks. (17)
Oluline on märkida, et süsteemide investeeringu- ja
kasutuskulude hinnangus ajavahemikuks 2014–2020 ei ole arvesse võetud liidu
võimalikke ettenägematuid rahalisi kohustusi, eeskätt selliseid kohustusi, mis
on seotud süsteemide avalikust omandivormist tingitud lepinguvälise
vastutusega, eelkõige vääramatu jõu ja katastroofini viiva üldise rikke korral.
Komisjon koostab nende kohustuste kohta omaette analüüsi. (18)
Tuleb ka esile tuua, et käesoleva määrusega ette
nähtud eelarvevahenditest ei kaeta töid, mida rahastatakse teadustegevuse ja
innovatsiooni raamprogrammile „Horisont 2020” eraldatud vahenditest, näiteks
süsteemide rakenduste arendamisega seotud töid. Need tööd võimaldavad optimeerida
süsteemide raames pakutavate teenuste kasutamist, tagada liidu tehtud
investeeringute sotsiaal-majandusliku tasuvuse ja suurendada liidu ettevõtjate
oskusteavet satelliitnavigatsioonitehnoloogia vallas. (19)
Süsteemide loodud tulu saaja peaks olema Euroopa
Liit, et liidu eelnevalt tehtud investeeringud saaksid hüvitatud. Peale selle
võiks kõikides erasektori ettevõtjatega sõlmitud lepingutes sätestada tulude
jagamise mehhanismi. (20)
Et vältida viimastel aastatel projektide kulgu
mõjutanud ülekulusid ja viivitusi, tuleb teha rohkem jõupingutusi ülekulusid
tekitada võivate riskide maandamiseks, nagu on nõutud nõukogu 31. märtsi 2011.
aasta järeldustes ja parlamendi 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis ning nagu
tuleneb ka komisjoni 29. juuni 2011. aasta teatisest Euroopa Parlamendile,
nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele
pealkirjaga „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”[13]. (21)
Galileo ja EGNOSe programmide nõuetekohane avalik
haldamine eeldab esiteks ranget ülesannete jaotust eelkõige komisjoni, Euroopa
GNSSi Agentuuri ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahel ning teiseks programmide
haldamise järkjärgulist kohandamist süsteemide kasutamisega seotud vajadustele. (22)
Komisjon, kes esindab Euroopa Liitu – programmide
ainsat rahastajat ja süsteemide omanikku –, peaks vastutama programmide
toimimise eest ja teostama nende üle poliitilist järelevalvet. Seega peaks ta
haldama käesoleva määrusega programmidele eraldatud rahalisi vahendeid,
kontrollima kõikide programmi toimingute elluviimist ja tagama selge ülesannete
jaotuse eelkõige komisjoni ja Euroopa GNSSi Agentuuri ja Euroopa
Kosmoseagentuuri vahel. Seega tuleks anda komisjonile lisaks nendele
ülesannetele, mis on seotud tema üldiste kohustustega või mis on talle pandud
käesoleva määrusega, ka teatavad eriülesanded, mille kohta tuleks esitada
mittetäielik loetelu. Et kasutada optimaalselt erinevate sidusrühmade vahendeid
ja oskusteavet, võiks komisjonil olla õigus delegeerida teatavaid ülesandeid
delegeerimiskokkulepetega kooskõlas määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ja
eelkõige selle artikliga 54. (23)
Euroopa GNSSi Agentuur loodi Euroopa Parlamendi ja
nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrusega (EÜ) nr 912/2010 (millega
luuakse Euroopa GNSSi Agentuur, tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1321/2004
Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise
kohta ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 683/2008),[14] et see tagaks programmide
Galileo ja EGNOS eesmärkide saavutamise ja täidaks teatavaid ülesandeid, mis on
seotud programmide nõuetekohase täitmisega. See on ELi asutus, mis määruse (EÜ,
Euratom) nr 1605/2002 artikli 185 kohase asutusena peab täitma liidu
asutuste suhtes kehtivaid kohustusi. Agentuurile tuleks usaldada teatavad
ülesanded, mis on seotud programmi turvalisusega, agentuuri võimaliku
määramisega avaliku reguleeritud teenuse eest vastutavaks asutuseks ning
agentuuri panusega süsteemide turustamisse. Agentuur võiks täita ka ülesandeid,
mida komisjon usaldab talle ühe või mitme delegeerimiskokkuleppe raames, mis
hõlmavad mitmesuguseid muid programmidega seotud eriülesandeid, sealhulgas
ülesandeid, mis on seotud süsteemide kasutamise ning rakenduste ja teenuste
müügi edendamisega satelliitraadionavigatsiooni turul. Selleks et komisjon
saaks liidu esindajana täiel määral oma kontrollivolitusi täita, peaksid
delegeerimiskokkulepped sisaldama Euroopa GNSSi Agentuurile eraldatud vahendite
haldamise üldtingimusi. (24)
Liit peaks sõlmima Euroopa Kosmoseagentuuriga
mitmeaastase delegeerimiskokkuleppe, mis hõlmaks tehnilisi ja planeerimisega
seotud aspekte. Et komisjon saaks liidu esindajana täiel määral oma
kontrollivolitusi täita, peaksid delegeerimiskokkulepped sisaldama Euroopa
Kosmoseagentuurile eraldatud vahendite haldamise üldtingimusi. Kuivõrd tegemist
on täielikult liidu rahastatud toimingutega, peaksid need tingimused tagama
sama ulatusliku kontrolli, nagu oleks nõutav juhul, kui Euroopa Kosmoseagentuur
oleks ELi asutus. (25)
Programmide toimimise eest vastutamine hõlmab
vastutust programmide, süsteemide ja viimaste kasutamise turvalisuse eest.
Muudel juhtudel kui nõukogu 12. juuli 2004. aasta ühismeetme 2004/552/ÜVJP
(Euroopa satelliit-raadionavigatsioonisüsteemi toimimise aspektide kohta, mis
mõjutavad Euroopa Liidu julgeolekut)[15]
rakendamise korral, mida võidakse vajaduse korral muuta, võttes arvesse
programmide arengut, nende haldamist ja Lissaboni lepingut, vastutab
turvalisuse eest komisjon, seda vaatamata sellele, et teatavad turvalisusega
seotud ülesanded antakse Euroopa GNSSi Agentuurile. Eelkõige peab komisjon
seadma sisse mehhanismid erinevate turvalisusega tegelevate üksuste
adekvaatseks kooskõlastamiseks. (26)
Võttes arvesse Euroopa välisteenistuse
eksperditeadmisi ning korrapäraseid sidemeid kolmandate riikide valitsusasutuste
ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, on selle puhul kooskõlas nõukogu 26.
juuli 2010. aasta otsusega 2010/427/EL (millega määratakse kindlaks Euroopa
välisteenistuse korraldus ja toimimine),[16]
eelkõige selle artikli 2 lõikega 2, tegemist pädeva asutusega, et aidata
komisjonil täita teatavaid ülesandeid, mis on seotud süsteemide ja programmide
turvalisust käsitlevate välissuhetega. (27)
Programmidele eraldatud Euroopa Liidu vahendite
summa kujutab endast ülempiiri, mida komisjon ei tohi ületada, ning nende eraldamisel
on hädavajalikud tulemuslikud hankemenetlused ja eelkõige see, et lepingu
sõlmimiseks peetavate läbirääkimistega tagataks vahendite optimaalne
kasutamine, kvaliteetsed teenused, programmide takistusteta jätkumine, riskide
tulemuslik maandamine ning ettenähtud ajakavast kinnipidamine. Hankija peaks
pingutama nende nõuete täitmise nimel. (28)
Kuna programme rahastab liit, peaksid programmide
raames tehtavad riigihanked vastama riigihangete suhtes kehtivatele liidu
eeskirjadele ja nende eesmärk peaks olema eeskätt tagada kulutuste otstarbekus,
hoida kulusid kontrolli all, leevendada riske, suurendada tõhusust ja vähendada
sõltumist üksikutest tarnijatest. Kõikides liikmesriikides tuleks püüda tagada
avatud ja õiglane konkurents kogu tööstustarnete ahelas ning tasakaalustatud
osalemisvõimaluste pakkumine kõikide tasandite ettevõtjatele erinevates
tegevusvaldkondades, eelkõige uutele turuletulijatele ning väikestele ja
keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi „VKEd”). Vältida tuleks võimalikku
turgu valitseva seisundi kuritarvitamist ja pikaajalist sõltumist üksikutest
tarnijatest. Programmi riskide leevendamiseks, üksikutest tarnijatest sõltumise
vältimiseks ja parema kontrolli tagamiseks programmide ja nende kulude ning
ajakavade üle tuleks vajaduse piires kasutada mitut tarnijat. Liidu
ettevõtjatel peaks olema lubatud kasutada teatavate komponentide ja teenuste
puhul liiduväliseid allikaid, kui on tõendatud nende olulised eelised
kvaliteedi ja kulude osas, võttes siiski arvesse programmide strateegilisust ja
Euroopa Liidu turva- ja ekspordikontrollinõudeid. Programmidesse tehtud
investeeringud ning tööstuslikud kogemused ja oskused, sealhulgas programmide
määratlemis- ning arendus- ja valideerimisetappidel saadud kogemused ja
oskused, tuleb maksimaalselt ära kasutada, kindlustades samas, et ei rikuta
konkureeriva pakkumise eeskirju. (29)
Satelliitnavigatsioon on uus, keerukas ja pidevalt
arenev tehnoloogia. See toob programmide raames tehtavate riigihangetega seoses
kaasa ebakindlust ja riske, eriti kuna hangete objektiks võivad olla seadmed
või pikaajaliste teenuste osutamine. Nende eripärade tõttu tuleb riigihangete
puhul ette näha spetsiaalsed meetmed, mida rakendatakse lisaks määruse (EÜ,
Euratom) nr 1605/2002 sätetele. Nii peaks hankija saama taastada võrdsed
tingimused olukorras, kus ühel või mitmel ettevõtjal on enne pakkumismenetluse
väljakuulutamist hanke objektiks olevate toimingute kohta siseteavet. Samuti
peaks tellija saama sõlmida tingimuslike osadega lepinguid, lisada lepingu
täitmise käigus sellele teatavatel tingimustel lisaklausleid või piirata
allhangete määra. Ning viimaks, kuna programmide tehnoloogiline külg ei ole
selgelt määratletud, ei ole hangete hinda alati võimalik täpselt hinnata ning
sellisel juhul oleks hea sõlmida spetsiaalset laadi lepingud, milles ei
kehtestata kindlat ja lõplikku hinda, kuid mis samas sisaldavad liidu rahalisi
huve kaitsvaid klausleid. (30)
Tuleks kinnitada, et kooskõlas Euroopa Liidu
lepingu artikli 4 lõikega 3 peaksid liikmesriigid hoiduma selliste meetmete
võtmisest, mis võivad kahjustada programmide nõuetekohast rakendamist, eelkõige
intellektuaalomandi õiguste valdkonnas ja seoses infrastruktuuride toimimise
katkematusega. Samuti tuleks selgitada, et asjaomased liikmesriigid
peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et süsteemide maajaamu käsitataks kui
Euroopa esmatähtsaid infrastruktuure. (31)
Süsteemide ülemaailmse tähtsuse tõttu on
hädavajalik, et liit saaks programmide raames sõlmida lepinguid kolmandate
riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega kooskõlas Euroopa Liidu
toimimise lepingu artikliga 218, tagades seeläbi eelkõige programmide
nõuetekohase täitmise, optimeerides liidu kodanikele osutatavaid teenuseid ning
rahuldades kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vajadusi.
Samuti võib osutuda vajalikuks kehtivate lepingute kohandamine vastavalt
programmide arengule. Kõnealuste lepingute ettevalmistamisel ja rakendamisel
võib komisjon küsida abi Euroopa välisteenistuselt, Euroopa Kosmoseagentuurilt
ja Euroopa GNSSi Agentuurilt, lähtudes neile käesoleva määrusega usaldatud
ülesannetest. (32)
Tuleks kinnitada, et teatavate mitteregulatiivsete
ülesannete täitmiseks võib komisjon küsida vajaduse korral ja vajalikus
ulatuses tehnilist abi teatavatelt välispartneritelt Muud programmi avaliku
haldamisega tegelevad üksused võivad samuti kasutada kõnealust tehnilist abi
neile käesoleva määruse kohaselt usaldatud ülesannete täitmisel. (33)
Programmi raames tuleks tagada isikuandmete ja
eraelu kaitse. (34)
Euroopa Liidu finantshuvid peavad olema kogu
kulutsükli vältel kaitstud proportsionaalsete meetmetega, eelkõige rikkumiste
ennetamise ja avastamisega, juurdluste korraldamisega, kaotatud, alusetult
välja makstud või valesti kasutatud rahaliste vahendite sissenõudmisega ning
vajaduse korral karistuste rakendamisega. (35)
Tähtis on esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule
korrapäraselt teavet programmide elluviimise kohta. Sel eesmärgil tulevad
Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni esindajad kokku Galileo
institutsioonidevahelises toimkonnas vastavalt 9. juuli 2008. aasta
ühisavaldusele Galileo institutsioonidevahelise toimkonna kohta. (36)
Komisjon peaks teostama hindamisi programmide
eesmärkide täitmiseks võetud meetmete tõhususe ja tulemuslikkuse kohta. (37)
Selleks et määratleda vajalikud meetmed süsteemide
ühilduvuse ja koostalitlusvõime tagamiseks muude
satelliitnavigatsioonisüsteemide ja tavapäraste
satelliitnavigatsioonivahenditega ning tagada süsteemide ja nende toimimise
turvalisus, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta neis kahes
pädevusvaldkonnas vastu õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu
artiklile 290. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö
käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil.
Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama
asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa
Parlamendile ja nõukogule. (38)
Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks
ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid
volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011.
aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja
üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme,
mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes[17]. (39)
Programmide nõuetekohane avalik haldamine eeldab
programmide juhtimise ühetaolisust, kiiremat otsustusprotsessi ja võrdset
juurdepääsu teabele, mistõttu Euroopa GNSSi Agentuuri ja Euroopa
Kosmoseagentuuri esindajad peaksid saama osaleda vaatlejatena komisjoni
abistamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta
määruse (EÜ) nr 683/2008 (Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide (EGNOS ja
Galileo) rakendamise jätkamise kohta)[18]
artikli 19 kohaselt loodud Euroopa GNSSi programmide komitee töös. Samadel
põhjustel peaks liiduga rahvusvahelise kokkuleppe sõlminud kolmandate riikide
või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatel olema õigus osaleda Euroopa
GNSSi programmide komitee tegevuses. Euroopa GNSSi Agentuuri, Euroopa Kosmoseagentuuri,
kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide kõnealused esindajad ei
saa osaleda komitee hääletusmenetluses (40)
Kuna käesoleva määruse eesmärki, st
satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamist ja kasutamist, ei suuda liikmesriigid
piisavalt saavutada, sest see ületab üksi tegutseva liikmesriigi rahalised ja
tehnilised võimalused ning seetõttu saab seda paremini saavutada liidu
tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5
sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kooskõlas nimetatud artiklis sätestatud
proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide
saavutamiseks vajalikust kaugemale. (41)
Nõukogu 21. mai 2002. aasta määrusega
(EÜ) nr 876/2002 (millega luuakse ühisettevõte Galileo)[19] loodud ühisettevõte Galileo
lõpetas tegevuse 31. detsembril 2006 ning ettevõtte tegevuse lõpetamise
menetlus on nüüdseks lõpule viidud. Sellest tulenevalt tuleb tunnistada
kehtetuks määrus (EÜ) nr 876/2002. (42)
Võttes arvesse programmide hindamise vajadust ja
tekstis tehtavate muudatuste olulisust, tuleks määrus (EÜ) nr 683/2008 selguse
ja õiguskindluse huvides kehtetuks tunnistada, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: I PEATÜKK ÜLDSÄTTED
Artikkel 1 Euroopa
satelliitnavigatsiooni süsteemid ja programmid 1. Programmid Galileo ja EGNOS
hõlmavad kõiki vajalikke toiminguid, et määratleda, arendada, valideerida,
ehitada, kasutada, uuendada ja täiustada kaht Euroopa
satelliitnavigatsioonisüsteemi – programmi Galileo ja süsteemi EGNOS raames
loodud süsteemi – ning tagada nende turvalisus. 2. Programmi Galileo raames
loodud süsteem on autonoomne ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSSi)
infrastruktuur, mis hõlmab rühma satelliite ja maajaamade ülemaailmset võrku. 3. EGNOSe süsteemi näol on
tegemist infrastruktuuriga, mis jälgib ja korrigeerib signaale, mida edastavad
ülemaailmsed satelliitnavigatsioonisüsteemid. Süsteem hõlmab maajaamu ja mitut
transpondrit, mis paiknevad geostatsionaarsetel satelliitidel. 4. Programmi Galileo
spetsiifilised eesmärgid seisnevad selles, et programmil põhineva süsteemi
väljastatavaid signaale saaks kasutada järgmise viie funktsiooni
võimaldamiseks: (a)
pakkuda avatud teenust (nn „Open Service” ehk OS),
mis on kasutajale tasuta ja on suunatud satelliitnavigatsiooni massiturule ning
varustab positsioneerimis- ja sünkroniseerimisteabega; (b)
pakkuda ohutusteenust (nn „Safety of Life Service”
ehk SoL), mis on suunatud kasutajatele, kelle jaoks ohutus on elulise
tähtsusega. Teenus rahuldab ka teatavates sektorites tekkivaid vajadusi seoses
katkematuse, kättesaadavuse ja täpsusega ning sisaldab funktsiooni, mis
võimaldab teavitada kasutajat süsteemis esinevast häirest; (c)
pakkuda kaubandusteenust (nn „Commercial Service”
ehk CS), mis võimaldab töötada välja professionaalseid või kaubanduslikke
rakendusi, ning mida on võrreldes avatud teenuse rakendustega tehniliselt
rohkem arendatud ja mis pakub laiemaid kasutusvõimalusi; (d)
pakkuda avalikke reguleeritud teenuseid (nn „Public
Regulated Service” ehk PRS), mis on ette nähtud üksnes valitsuselt loa saanud
kasutajatele ning kasutamiseks eeskätt selliste tundlike rakenduste puhul, kus
on oluline tagada katkematu teenus. Need teenused kasutavad tugevaid ja
krüpteeritud signaale; (e)
osaleda süsteemi COSPAS-SARSAT otsingu- ja
päästeteenistuse tegevuses (nn „Search and Rescue Support Service” ehk SAR),
võttes vastu radarimajakate saadetavaid hädasignaale ja edastades neile
sõnumeid. 5. Programmi EGNOS
spetsiifilised eesmärgid seisnevad selles, et süsteemi EGNOS väljastatavaid
signaale saaks kasutada järgmise kolme funktsiooni võimaldamiseks: (a)
pakkuda kasutajale tasuta avatud teenust (OS), mis
on kasutajale tasuta ja suunatud satelliitnavigatsiooni massiturule ning
varustab positsioneerimis- ja sünkroniseerimisteabega süsteemiga hõlmatud alal; (b)
pakkuda äriandmete levitamise teenust (nn „EGNOS
Data Access Service” ehk EDAS), mis võimaldab töötada välja professionaalseid
või kommertsrakendusi, kasutades ära lisavõimalusi või täpsemaid andmeid
võrreldes avatud teenuse raames pakutavatega; (c)
pakkuda ohutusteenust (nn „Safety of Life Service”
ehk SoL), mis on suunatud kasutajatele, kelle jaoks ohutus on elulise
tähtsusega. Kõnealune teenus rahuldab eelkõige teatavates sektorites tekkivaid
vajadusi seoses katkematuse, kättesaadavuse ja täpsusega ning sisaldab
funktsiooni, mis võimaldab teavitada kasutajat süsteemis esinevast häirest
levialal. Programmi EGNOS erieesmärk on samuti laiendada oma
teenuse geograafilist ulatust kogu liidu territooriumile ning tehniliste
piirangute ja rahvusvaheliste lepingute piires muudele piirkondadele maailmas, eelkõige
ühtse Euroopa taeva piirkonda jäävate kolmandate riikide territooriumidele. Artikkel 2 Sisu Käesoleva
määrusega kehtestatakse kord, mille järgi toimub Euroopa satelliitnavigatsiooni
programmide raames süsteemide rajamine ja kasutamine, sealhulgas haldamine ja
liidu vahendite eraldamise kord. Artikkel 3 Programmi Galileo etapid Programm Galileo hõlmab järgmisi etappe, mis
võivad osaliselt kattuda: (a)
määratlemisetapp, mille käigus kavandati süsteemi
struktuur ja määrati kindlaks selle koostisosad ning mis jõudis lõpule 2001.
aastal; (b)
arendus- ja valideerimisetapp, mis hõlmab esimeste
satelliitide valmistamist ja orbiidile saatmist, esimest maapealsete
infrastruktuuride paigaldamist ning kõiki töid, mis on vajalikud süsteemi
hindamiseks orbiidil. Eesmärgiks on viia see etapp lõpule 2013. aastal; (c)
kasutuselevõtuetapp, mis hõlmab kõikide kosmoses
asuvate ja maapealsete infrastruktuuride paigaldamist ja kaitset ning selle
paigaldamisega seotud toiminguid, samuti ettevalmistusi kasutusetapiks. Eesmärk
on, et see etapp, mis algas 2008. aastal, jõuaks lõpule 2020. aastal; (d)
kasutusetapp, mis hõlmab infrastruktuuri haldamist
ning süsteemi hooldust, pidevat täiustamist, uuendamist ja kaitset, programmiga
seotud sertifitseerimis- ja standardimistoiminguid, teenuste osutamist ja
turustamist ja kõiki muid toiminguid, mis on vajalikud süsteemi arendamiseks ja
programmi nõuetekohase toimimise tagamiseks. Eesmärk on, et see etapp algaks
järk-järgult ajavahemikus 2014-2015 esimeste teenuste osutamisega. Artikkel 4 Süsteemi EGNOS kasutamine Süsteemi EGNOS
kasutamine hõlmab eeskätt vastava infrastruktuuri haldamist ning süsteemi
hooldamist, pidevat täiustamist, uuendamist ja kaitset, programmiga seotud
tunnustamis-, sertifitseerimis- ja standardimistoiminguid, kõike süsteemi ja selle
kasutamise usaldusväärsuse tagamisega seonduvat ning teenuste osutamist ja
turustamist. Artikkel 5 Süsteemide ühilduvus ja koostalitlusvõime 1.
Programmide EGNOS ja Galileo raames loodavad
süsteemid, võrgud ja teenused on omavahel ühilduvad ja koostalitlusvõimelised. 2.
Programmide EGNOS ja Galileo raames loodavad
süsteemid, võrgud ja teenused on võimaluste piires ühilduvad ja
koostalitlusvõimelised teiste satelliitnavigatsioonisüsteemidega ja tavapäraste
raadionavigatsioonivahenditega. 3.
Komisjon kehtestab delegeeritud õigusaktidega
artiklis 34 sätestatud korra kohaselt nõuded ja normid lõikes 2 nimetatud
ühilduvuse ja koostalitlusvõime tagamiseks. Artikkel 6 Omandiõigus Liit on kogu programmide käigus loodud või
arendatud materiaalse ja immateriaalse vara omanik ning seetõttu sõlmitakse
vajaduse korral kolmandate isikutega lepingud kehtivate omandiõiguste kohta. Komisjon jälgib eelkõige, et liidu
intellektuaalomandi õigusi kasutataks võimalikult otstarbekalt. II PEATÜKK OSALEMINE
RAHASTAMISES JA EELARVEMEHHANISMID Artikkel 7 Rahastatavad
toimingud 1. Käesoleva määruse kohastele
programmidele eraldatakse liidu eelarveassigneeringuid ajavahemikuks 2014–2020,
et rahastada toiminguid, mis on seotud a) programmi Galileo kasutuselevõtuetapiga,
sealhulgas selle etapiga seotud haldus- ja järelevalvetoimingud; b) programmil Galileo põhineva süsteemi
kasutamisega, sealhulgas sellele etapile eelnevad või seda ettevalmistavad
toimingud; c) süsteemi EGNOS kasutamisega. 2. Programmidele eraldatud liidu
eelarveassigneeringutest võib katta ka komisjoni kulusid, mis on seotud
programmide haldamiseks ja nende eesmärkide täitmiseks vajaliku ettevalmistus-,
järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistegevusega, eelkõige
järgmise tegevuse kulusid: (a)
ekspertide uuringud ja koosolekud, (b)
teabe- ja kommunikatsioonitegevus, sealhulgas
institutsioonide teavitustegevus liidu poliitiliste prioriteetide teemal, kui
need on otseselt seotud käesoleva määruse eesmärkidega, (c)
infotehnoloogilised („IT”) võrgud, mille eesmärgiks
on infotöötlus või -vahetus, (d)
igasugune muu komisjonile osutatud tehniline ja
halduslik abi programmide haldamiseks. 3. Selleks et täpselt kindlaks
määrata programmide ja nende erinevate etappide kulud, teavitab komisjon
kooskõlas läbipaistva halduse põhimõttega artikli 35 lõikega 1
ettenähtud komiteed igal aastal sellest, kuidas on liidu vahenditest rahastatud
iga lõigetes 1 ja 2 nimetatud toimingut. Artikkel 8 Programmi Galileo rahastamine 1. Kasutuselevõtu- ja
kasutusetappi rahastab liit kooskõlas artikli 10 lõikega 1, ilma et see piiraks
käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 kohaldamist. 2. Liikmesriigid võivad
programmi Galileo täiendavalt rahastada. Kõnealuste maksete tulemusel tekkivat
tulu käsitatakse sihtotstarbelise tuluna, nagu see on sätestatud määruse (EÜ,
Euratom) nr 1605/2002 artikli 18 lõikes 2. Kooskõlas läbipaistva
halduse põhimõttega teavitab komisjon käesoleva määruse artikli 35
lõikega 1 ette nähtud komiteele mõjust, mida avaldatakse programmile
Galileo käesoleva lõike kohaldamisel. 3. Kolmandad riigid ja
rahvusvahelised organisatsioonid võivad samuti osaleda Galileo programmi
täiendavas rahastamises. Artikliga 28 ette nähtud lepingutes määratakse
kindlaks programmis osalemise tingimused ja üksikasjalikud eeskirjad. Artikkel 9 Süsteemi EGNOS rahastamine 1. Liit rahastab süsteemi EGNOS
kasutamist kooskõlas artikli 10 lõikega 1, ilma et see piiraks rahastamist mis
tahes teistest rahastamisallikatest, sealhulgas käesoleva artikli lõigetes 2 ja
3 viidatud allikatest. 2. Liikmesriigid võivad
programmi EGNOS täiendavalt rahastada. Kõnealuste maksete tulemusel tekkivat
tulu käsitatakse sihtotstarbelise tuluna, nagu see on sätestatud määruse (EÜ,
Euratom) nr 1605/2002 artikli 18 lõikes 2. Kooskõlas läbipaistva
halduse põhimõttega teavitab komisjon käesoleva määruse artikli 35
lõikega 1 ette nähtud komiteele mõjust, mida avaldatakse programmile EGNOS
käesoleva lõike kohaldamisel. 3. Kolmandad riigid või
rahvusvahelised organisatsioonid võivad samuti osaleda programmi EGNOS
täiendavas rahastamises. Artikliga 28 ette nähtud lepingutes määratakse
kindlaks programmis osalemise tingimused ja üksikasjalikud eeskirjad. Artikkel 10 Vahendid 1. Maksimumsumma, mille liit on
ajavahemikul 1. jaanuar 2014 kuni 31. detsember 2020 artikli 7
lõigetes 1 ja 2 nimetatud toimingute rakendamiseks eraldanud, on [7897]
miljonit eurot jooksevhindades. 2. Assigneeringuid kasutatakse
vastavalt käesoleva määruse ja määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 sätetele. 3. Programmidega seotud
eelarvelised kohustused täidetakse iga-aastaste eraldistega. Artikkel 11 Programmidest
saadav tulu 1. Süsteemide kasutamisest
saadava tulu kogub liit, see kantakse liidu eelarvesse ja eraldatakse
programmidele. Kui tulu ületab programmide kasutusetappide rahastamise
vajaduse, siis saavad tulu suunamise põhimõtete muutmise heaks kiita
eelarvepädevad institutsioonid komisjoni ettepaneku põhjal. 2. Tulu jaotamise mehhanism võib
olla ette nähtud erasektori ettevõtjatega sõlmitavates lepingutes. 3. Eelarve täitmise eest
kaudselt vastutavatele üksustele kantud eelmaksetelt kogunenud intressid
eraldatakse toimingutele, mille puhul on sõlmitud delegeerimiskokkulepe või
leping komisjoni ja asjaomase üksuse vahel. Vastavalt usaldusväärse
finantsjuhtimise põhimõttele avavad eelarve täitmise eest kaudselt vastutavad
üksused kontod, mis võimaldavad kindlaks teha rahalisi vahendeid ja vastavat
intressi. III PEATÜKK PROGRAMMIDE
AVALIK HALDAMINE Artikkel 12 Programmide
haldamise üldine raamistik Programmide avalik haldamine põhineb
ülesannete selgel jaotamisel osaliste, eelkõige komisjoni, Euroopa
välisteenistuse, Euroopa GNSSi Agentuuri ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahel. Artikkel 13 Komisjoni
ülesanded 1. Komisjon vastutab programmide
toimimise eest. Ta käsutab käesoleva määrusega programmidele eraldatud rahalisi
vahendeid ja kontrollib programmi kõigi toimingute rakendamist. 2. Lisaks lõikes 1 ja käesoleva
määruse muudes sätetes viidatud üldistele ülesannetele, on komisjonil käesoleva
määruse raames järgmised eriülesanded: (a)
tagada ülesannete selge jaotamine programmidega
seotud üksuste vahel ja usaldada sel eesmärgil artikli 15 lõike 1
punktis d ja artiklis 16 nimetatud ülesannete täitmine (peamiselt
delegeerimiskokkulepete kaudu) Euroopa GNSSi Agentuurile ja Euroopa
Kosmoseagentuurile; (b)
kehtestada vajalikud vahendid ja struktuurimeetmed
programmidega seotud riskide kindlakstegemiseks, kontrollimiseks,
leevendamiseks ja järelevalveks, eriti seoses hinna ja ajakavaga; (c)
korraldada liidu nimel ja oma pädevusvaldkonnas
suhteid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; (d)
tagada programmide turvalisus ja seada sisse
mehhanismid sellega seotud üksuste tegevuse koordineerimiseks. 3. Kui see on vajalik
artiklis 3 nimetatud programmi Galileo etappide nõuetekohaseks täitmiseks
ja artiklis 4 nimetatud süsteemi EGNOS kasutamiseks, kehtestab komisjon
meetmed, mis on vajalikud, et (a)
määrata kindlaks süsteemide maapealsete
infrastruktuuride paiknemine ja tagada nende toimimine; (b)
teha kindlaks oluliste otsuste tegemise etapid
programmide elluviimise hindamiseks; (c)
vähendada programmide täitmisega kaasnevaid riske. Need rakendusmeetmed võetakse vastu kooskõlas
artikli 35 lõikes 3 viidatud uurimismenetlusega. Artikkel 14 Süsteemide
ja nende toimimise turvalisus 1. Süsteemid on turvalised ja
nende toimimine turvaline. 2. Ilma et see piiraks käesoleva
määruse artiklite 15 ja 17 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 1104/2011/EL[20] artikli 8 kohaldamist, võib
komisjon kehtestada delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 34 nõuded ja
normid, et tagada süsteemide ja nende toimimise turvalisus, mis on ette nähtud
lõikega 1. Selleks võtab komisjon arvesse vajadust turvanõuete järelevalve ja
programmidesse integreerimise järele, samuti nende nõuete mõju programmide
nõuetekohasele toimimisele, eelkõige seoses kulude ja ajakavaga. 3. Kooskõlas otsuse 2010/427/EL
artikli 2 lõikega 2 abistab Euroopa välisteenistus komisjoni turvalisusega
seotud ülesannete täitmisel välissuhete valdkonnas. Samuti aitab välisteenistus
komisjonil samas valdkonnas kontrollida otsusega 1104/2011/EL ettenähtud ühiste
miinimumstandardite täitmist. Selleks antakse välisteenistuse käsutusse
vastavad vahendid ning kehtestatakse üleminekuperioodid, mis võimaldavad tagada
teenuste osutamise ja programmide katkematuse. Artikkel 15 Euroopa
GNSSi Agentuuri ülesanded 1 Programmidega seotud eesmärkide
saavutamiseks aitab Euroopa GNSSi Agentuur kaasa programmide elluviimisele ja
täidab järgmisi ülesandeid vastavalt komisjoni juhistele: (a)
seoses programmide julgeolekuga ja ilma et see
piiraks artiklite 14 ja 17 kohaldamist, tagab ta i) hiljemalt 30. juuniks 2016
turvalisuse akrediteerimise vastavalt määruse (EL) nr 912/2010 III
peatükile. Sel eesmärgil algatab ta turvamenetluste rakendamise, jälgib seda
ning teostab süsteemi turbeauditeid; ii) Galileo turvakeskuse tegevuse,
artikli 14 lõikes 3 nimetatud normide ja nõuete kui ka artiklis 17
viidatud ühismeetme 2004/552/ÜVJP alusel antud juhiste kohaselt; (b)
ta täidab otsuse nr 1104/2011/EL artiklis 5
sätestatud avaliku reguleeritud teenuse eest vastutava asutuse ülesandeid,
juhul kui ta määratakse selliseks asutuseks, ja aitab komisjonil kontrollida
ühiste miinimumnõuete täitmist vastavalt nimetatud otsuse artikli 8 lõikele 6; (c)
süsteemide kasutamise raames aitab ta kaasa
teenuste turustamisele, tehes muu hulgas selleks vajaliku turuanalüüsi; (d)
kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002
artikli 54 lõike 2 punktiga b täidab agentuur ka muid programmidega seotud
eriülesandeid, mida komisjon võib talle usaldada delegeerimisotsuse alusel
sõlmitud delegeerimiskokkuleppe raames, ning mis hõlmavad järgmist: i) põhitegevusi, mis on seotud
infrastruktuuri haldamisega ning süsteemi hooldamise, pideva täiustamise,
uuendamise ja kaitsega, programmiga seotud sertifitseerimis- ja
standardimistoimingutega ning artikli 3 punktis d ja artiklis 4 nimetatud
teenuste osutamisega; ii) rakenduste ja teenuste edendamist
satelliitnavigatsiooniturul. 2. Lisaks lõikes 1 nimetatud
ülesannetele ja oma pädevuse piires annab Euroopa GNSSi Agentuur komisjoni
käsutusse oma tehnilised eksperditeadmised ja annab komisjonile teavet, mida ta
vajab tema ülesannete täitmiseks käesoleva määruse raames. 3. Artikli 35 lõikega 1
ettenähtud komiteega konsulteeritakse käesoleva artikli lõike 1
punktis d nimetatud delegeerimisotsuse küsimuses vastavalt artikli 35
lõikes 2 sätestatud nõuandemenetlusele. Komiteed teavitatakse
delegeerimiskokkulepetest, mis sõlmitakse liidu (keda esindab komisjon) ja
Euroopa GNSSi Agentuuri vahel. Artikkel 16 Euroopa
Kosmoseagentuuri ülesanded 1. Komisjon sõlmib Euroopa
Kosmoseagentuuriga määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 54
lõike 2 kohaselt vastuvõetud delegeerimisotsuse alusel mitmeaastase
delegeerimiskokkuleppe. See kokkulepe hõlmab delegeeritavaid ülesandeid ja
eelarve täitmist seoses programmi rakendamisega, eelkõige programmi Galileo
infrastruktuuri valmimist. 2. Delegeerimiskokkuleppes
sätestatakse Euroopa Kosmoseagentuurile eraldatud vahendite haldamise
üldtingimused, niivõrd kui see on vajalik lõike 1 alusel delegeeritud
ülesannete ja eelarve täitmiseks, ning eeskätt teostatavad toimingud, nendega
seotud rahastamismeetmed, haldusmenetlused, järelevalve- ja kontrollimeetmed
ning meetmed, mida kohaldatakse kokkuleppe mittetäieliku täitmise korral,
samuti kogu materiaalse ja immateriaalse vara valdamise kord. Järelevalve- ja kontrollimeetmetega nähakse
eelkõige ette kord kulude eelhindamiseks, komisjoni süstemaatiline kuludest
teavitamine ning kavandatud eelarve ja tehtud kulutuste lahknemise korral
rakendatavad parandusmeetmed, mis tagavad infrastruktuuride rajamise eraldatud
eelarvete piires. 3. Artikli 35 lõikega 1
ettenähtud komiteega konsulteeritakse käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud
delegeerimisotsuse küsimuses vastavalt artikli 35 lõikes 2 sätestatud
nõuandemenetlusele. Komiteed teavitatakse mitmeaastasest
delegeerimiskokkuleppest, mis sõlmitakse komisjoni ja Euroopa Kosmoseagentuuri
vahel. 4. Komisjon teavitab
artikli 35 lõikes 1 osutatud komiteed hankemenetluste vahe- ja
lõplikest hindamistulemustest ning lepingutest, mida Euroopa Kosmoseagentuur
sõlmib ettevõtjatega. IV PEATÜKK LIIDU
VÕI SELLE LIIKMESRIIKIDE JULGEOLEKUGA SEOTUD ASPEKTID Artikkel 17 Ühismeede Alati kui süsteemide tegevus võib mõjutada
liidu või selle liikmesriikide julgeolekut, kohaldatakse menetlusi, mis on
sätestatud ühismeetmes 2004/552/ÜVJP. Artikkel 18 Eeskirjade
kohaldamine salastatud teabe valdkonnas 1. Iga liikmesriik kindlustab,
et kõikide tema territooriumil elavate füüsiliste isikute või seal asutatud
juriidiliste isikute suhtes, kes töötlevad programmidega seotud ELi salastatud
teavet, kohaldatakse julgeolekueeskirju, millega tagatakse kaitsetase, mis on
vähemalt samaväärne sellega, mis on tagatud komisjoni julgeolekueeskirjadega,
mis on esitatud komisjoni otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom[21] lisas ning nõukogu
julgeolekueeskirjadega, mis on esitatud nõukogu otsuse 2011/292/EÜ[22] lisas. 2. Liikmesriigid teavitavad
komisjoni viivitamatult lõike 1 kohaste siseriiklike julgeolekueeskirjade
vastuvõtmisest. 3. Kolmandate riikide
territooriumil elavad füüsilised isikud või seal asutatud juriidilised isikud
võivad töödelda programmidega seotud ELi salastatud teavet ainult siis, kui
nende suhtes kohaldatakse asjaomastes riikides julgeolekueeskirju, millega
tagatakse kaitsetase, mis on vähemalt samaväärne sellega, mis on tagatud
komisjoni julgeolekueeskirjadega, mis on esitatud otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ,
Euratom lisas ja nõukogu julgeolekueeskirjadega, mis on esitatud otsuse 2011/292/EÜ
lisas. Euroopa Kosmoseagentuuri julgeolekueeskirju ning liidu välisasjade ja
julgeolekupoliitika kõrge esindaja otsust 2011/C 304/05[23] peetakse nende eeskirjadega
samaväärseteks. Kolmandas riigis kohaldatavate julgeolekueeskirjade
samaväärsust võib tunnustada asjaomase riigiga sõlmitavas lepingus. V PEATÜKK RIIGIHANKED
I JAGU Programmide
kasutuselevõtu- ja kasutusetapi raames tehtavate riigihangete suhtes kohaldatavad
üldsätted Artikkel 19 Üldpõhimõtted Programmi Galileo kasutuselevõtuetapi ja
programmide kasutusetapi raames tehtavate riigihangete suhtes kohaldatakse
riigihankeid käsitlevaid liidu eeskirju, mis on ette nähtud määrusega (EÜ,
Euratom) nr 1605/2002, eelkõige juurdepääs ja õiglane konkurents terves
tööstustarnete ahelas, selgel ja õigeaegsel teabel põhinev pakkumine,
kohaldatavate hanke-eeskirjade, kvalifitseerimise tingimuste,
määramiskriteeriumide ja mis tahes muu asjaomase teabe selge edastamine,
millega võimaldatakse kõikidele potentsiaalsetele pakkujatele võrdsed
võimalused, ilma et need eeskirjad piiraksid meetmeid, mis on vajalikud liidu
oluliste julgeolekuhuvide või avaliku julgeoleku kaitseks või liidu
ekspordikontrolli nõuete järgimiseks. Artikkel 20 Konkreetsed
eesmärgid Riigihangete ajal taotletakse järgmisi
eesmärke: a) kogu liidus kõikide ettevõtjate, eriti
uute turuletulijate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate,
võimalikult ulatusliku ja avatud osalemise edendamine; b) turgu valitseva seisundi võimaliku
kuritarvitamise ja pikaajalise üksikutele tarnijatele tuginemise vältimine; c) eelnevate avaliku sektori investeeringute
ja saadud õppetundide, tööstuskogemuste ja -pädevuste, sealhulgas programmide
määratlemis- ning arendus-, valideerimis- ja kasutuselevõtuetappidel õpitu
ärakasutamine, tagades samas, et ei mõjutata konkureeriva pakkumise eeskirju. 2. JAGU Programmide
kasutuselevõtu- ja kasutusetapi raames tehtavate riigihangete suhtes
kohaldatavad erisätted Artikkel 21 Võrdsete konkurentsitingimuste
kehtestamine Hankijal on kohustus võtta asjakohased meetmed
võrdsete konkurentsitingimuste kehtestamiseks, juhul kui ettevõtja varasem
osalemine hankemenetlusega seotud tegevuses (a)
võib anda sellele ettevõtjale olulise eelise seoses
siseteabega ning tekitada seega kahtlusi võrdse kohtlemise osas või (b)
mõjutab konkurentsi tavatingimusi või lepingute
sõlmimise või täitmise erapooletust ning objektiivsust. Need meetmed ei tohi ohustada õiglast
konkurentsi, võrdset kohtlemist ega ettevõtjate, nende kaubandussuhete ja
kulustruktuuri kohta kogutud teabe konfidentsiaalsust. Seega arvestatakse neis
meetmetes kavandatava lepingu liiki ja tingimusi. Artikkel 22 Tingimuslike osadega lepingud 1. Hankija võib sõlmida
tingimuslike osadega lepinguid. 2. Tingimuslike osadega leping
hõlmab fikseeritud osa, mis on lisatud eelarvelise kulukohustuse võtmisele ning
ühte või mitut tingimuslikku osa. Hankedokumentides nimetatakse tingimuslike
osadega lepingu konkreetsed osad. Neis määratletakse iga osa teenuste sisu,
hind või nende kindlaksmääramise kord ja täitmise tingimused. 3. Fikseeritud osa teenused
peavad moodustama ühtse terviku, sama kehtib iga tingimusliku osa teenuste
kohta, võttes arvesse kõikide teiste osade teenuseid. 4. Iga tingimusliku osa täitmine
sõltub hankija otsusest, millest on töövõtjat teavitatud lepingus sätestatud
tingimustel. Kui üks tingimuslik osa kinnitatakse hilinemisega või seda ei
kinnitata, võib töövõtja saada juhul, kui see on lepinguga ette nähtud ja
lepingus sätestatud tingimustel, ootetoetust või leppetrahvi. Artikkel 23 Kontrollitud kulutuste alusel
hüvitatavad lepingud 1. Hankija võib lõikega 2
ettenähtud tingimustel erandkorras maksimumhinna piires valida lepingu, mis kas
tervenisti või osaliselt hüvitatakse kontrollitud kulutuste alusel. Erinevalt lepingutest, millega tasutakse
lõpptulemuse eest ja mille puhul hind või selle kindlaksmääramise viisid on
sätestatud algusest peale tehingu sõlmimise dokumentides, ei tasuta
kontrollitud kulutuste alusel hüvitatava lepingu puhul mitte lõpptoote või
-teenuse eest, vaid kasutatud vahendite eest. Makstav hind seisneb kõikide
selliste tegelike kulude hüvitamises, mida töövõtja on lepingu täitmiseks
kandnud, näiteks kuludena tööjõule, materjalidele, tarbematerjalidele, lepingu
täitmiseks vajalike seadmete ja infrastruktuuride kasutamisele. Neile kuludele
lisandub kas kindel summa üldkulude ja kasumi katteks või üldkulusid kattev
summa koos kasumijaotusskeemiga, mis sõltub eesmärkidest ja ajakavast
kinnipidamisest. 2. Hankija võib valida lepingu,
mis kas tervenisti või osaliselt hüvitatakse kontrollitud kulutuste alusel,
juhul, kui objektiivsetel põhjustel võimatu täpselt kindlaks määrata
fikseeritud hinda ja kui saab piisavalt tõendada, et selline kindel hind oleks
lepingu täitmisega kaasneva ebakindluse tõttu ebatavaliselt kõrge (a)
kas seetõttu, et leping hõlmab väga keerulisi osi
või uut tehnoloogiat ning seega olulisi tehnilisi ohte, (b)
või seetõttu, et lepingutes käsitletavate
toimingutega tuleb operatiivpõhjustel alustada viivitamatult, kuigi ei ole veel
võimalik fikseeritud ja lõplikku hinda täies ulatuses kindlaks määrata, sest on
olemas olulised ohud või lepingu täitmine sõltub osaliselt muude lepingute
täitmisest. 3. Lepingu, mis kas tervenisti
või osaliselt hüvitatakse kontrollitud kulutuste alusel, maksimumhind on
maksimaalne makstav hind. Seda võib ületada üksnes piisavalt põhjendatud
erandjuhtudel ning hankija eelneva nõusoleku alusel. 4. Lepingu, mis kas tervenisti
või osaliselt hüvitatakse kontrollitud kulutuste alusel, dokumentides on
täpsustatud järgmine: (a)
lepingu liik, st kas see on tervenisti või
osaliselt kontrollitud kulutustega leping maksimumhinna piires; (b)
kontrollitud kulutuste alusel osaliselt hüvitatava
lepingu puhul need lepingu osad, mis hüvitatakse kontrollitud kulutuste alusel;
(c)
maksimumhinna summa; (d)
määramiskriteeriumid, mis peavad võimaldama hinnata
esialgse eelarve, hüvitatavate kulude, nende kulude määramise mehhanismide ja
pakkumises nimetatud kasumi tõenäosust; (e)
kuludele lisanduva tasu liik, millele on viidatud
lõikes 1; (f)
eeskirjad ja menetlused pakkuja poolt lepingu
täitmiseks kavandatud kulude abikõlblikkuse kindlakstegemiseks vastavalt
lõikes 5 esitatud põhimõtetele; (g)
raamatupidamiseeskirjad, mida pakkujad peavad
täitma; (h)
juhul kui kontrollitud kulutuste alusel osaliselt
hüvitatav leping muudetakse fikseeritud ja lõpliku hinnaga lepinguks, siis
selle muutmise näitajad. 5. Töövõtjale täielikult või
osaliselt kontrollitud kulutustega lepingu täitmise ajal tekkinud kulud on
abikõlblikud juhul, kui (a)
need on tegelikult tekkinud lepingu täitmise ajal,
välja arvatud lepingu täitmiseks vajalike seadmete, infrastruktuuri ja
immateriaalse varaga seotud kulud, mida võidakse käsitleda abikõlblikena kogu
nende ostuhinna ulatuses; (b)
need on esitatud esialgses eelarves, mis on vajaduse
korral läbi vaadatud esialgsesse lepingusse hiljem lisatud muudatustega; (c)
need on vajalikud lepingu täitmiseks; (d)
need tulenevad lepingu täitmisest ja on sellega
seotud; (e)
need on kindlakstehtavad, kontrollitavad,
kirjendatud töövõtja raamatupidamises ning kindlaks määratud vastavalt
spetsifikatsioonis ja lepingus viidatud raamatupidamisstandarditele; (f)
need on kooskõlas kohaldatavate maksustamist ja
sotsiaalvaldkonda käsitlevate õigusaktidega; (g)
need ei ole vastuolus lepingutingimustega; (h)
need on mõistlikud, õigustatud ja vastavad
usaldusväärse finantsjuhtimise nõuetele, eelkõige säästlikkuse ja tõhususe
poolest. Töövõtja vastutab kulude raamatupidamise eest,
raamatupidamisregistri või muu vajaliku dokumendi nõuetekohase täitmise eest,
tõendamaks, et kulud, mille hüvitamist taotletakse, on kantud ja vastavad
käesolevas artiklis määratletud põhimõtetele. Kulusid, mida töövõtja ei suuda
põhjendada, ei loeta abikõlblikeks ja nende hüvitamisest keeldutakse. 6. Kontrollitud kulude alusel
hüvitatavate lepingute nõuetekohase täitmise tagamiseks täidab hankija
järgmiseid ülesandeid: (a)
määrab kindlaks võimalikult realistliku
maksimumhinna, mis võimaldab vajalikku paindlikkust tehniliste ohtude
arvessevõtmiseks; (b)
muudab lepingu, mis osaliselt hüvitatakse
kontrollitud kulutuste alusel, täies ulatuses fikseeritud ja lõpliku hinnaga
lepinguks selle täitmise ajal kohe, kui on võimalik kindlaks määrata
fikseeritud ja lõplik hind; selleks määrab ta kindlaks, kuidas toimub
kontrollitud kulutuste alusel hüvitatava lepingu muutmine fikseeritud ja
lõpliku hinnaga lepinguks; (c)
kehtestab järelevalve- ja kontrollimeetmed, millega
nähakse eelkõige ette süsteem kulude eelhindamiseks; (d)
määrab kindlaks põhimõtted, vahendid ja
nõuetekohased menetlused lepingute rakendamiseks, eelkõige lepingu täitmise
ajal töövõtjale ja alltöövõtjatele tekkinud kulude kindlakstegemiseks ja
abikõlblikkuse kontrollimiseks ning lepingu muutmiseks; (e)
kontrollib, et töövõtja ja alltöövõtjad täidavad
lepingus sätestatud raamatupidamisstandardeid ja kohustust esitada tõendavad
raamatupidamisdokumendid; (f)
tagab järjekindlalt lepingu täitmise ajal
punktis d viidatud põhimõtete, vahendite ja menetluste tõhususe; Artikkel 24 Lepingumuudatused Lepingut võib muuta tingimusel, et see
muudatus vastab kõikidele järgmistele tingimustele: a) sellega ei muudeta lepingu sisu; b) see ei kahjusta lepingu majanduslikku
tasakaalu; c) sellega ei sätestata tingimusi, mis
juhul, kui need oleksid algselt olnud hankedokumentides, oleksid võimaldanud
osaleda ka teistel pakkujatel peale nende, kes esialgses menetluses tunnistati
nõudeid täitnuks, või oleksid võimaldanud tunnistada edukaks mõne muu pakkumuse
kui see, mis esialgu välja valiti. Artikkel 25 Allhanked 1.
Hankija võib nõuda igalt pakkujalt
allhankelepingute sõlmimist nende kontserniväliste ettevõtjatega lepingu ühe
osa kohta eri tasanditel. Seda allhanke minimaalset osa väljendatakse teatavas
vahemikus, mis hõlmab miinimum- ja maksimumprotsenti. See vahemik on
proportsionaalne lepingu sisu ja väärtusega ning asjaomase tegevusala tüübiga,
eelkõige seoses konkurentsiolukorra ja täheldatud tööstuspotentsiaaliga. 2.
Hankija võib lükata põhilepingu sõlmimise menetluse
käigus tagasi kandidaadi valitud alltöövõtjad või lepingu täitmise ajal eduka
pakkuja valitud alltöövõtjad. Ta põhjendab tagasilükkamist kirjalikult ning see
võib põhineda üksnes põhilepingu pakkujate valikul kohaldatavatel
kriteeriumidel. VI PEATÜKK MUUD
SÄTTED Artikkel 26 Kavandamine Komisjon kehtestab mitmeaastase tööprogrammi,
millega nähakse ette peamised toimingud, hinnanguline eelarve ja ajakava, mida
on vaja, et saavutada programmide Galileo ja EGNOS eesmärgid, mis on sätestatud
artikli 1 lõigetes 4 ja 5. Mitmeaastase tööprogrammi alusel võtab
komisjon vastu iga-aastase töökava, mis hõlmab mitmeaastase programmi
rakenduskava ja sellega seotud rahastamist. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas
artikli 35 lõikes 3 viidatud uurimismenetlusega. Artikkel 27 Liikmesriikide
meetmed 1. Liikmesriigid ei võta
meetmeid, mis võivad kahjustada programmide nõuetekohast rakendamist, eelkõige
intellektuaalomandi õiguste valdkonnas ja seoses infrastruktuuride toimimise
katkematusega. 2. Asjaomased liikmesriigid
võtavad kõik vajalikud meetmed, et süsteemide maajaamu käsitataks kui Euroopa
esmatähtsaid infrastruktuure nõukogu direktiivi 2008/114/EÜ[24] tähenduses. Artikkel 28 Rahvusvahelised
kokkulepped Liit võib sõlmida programmi raames lepinguid
kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige
koostöölepinguid vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 218
sätestatud menetlusele. Artikkel 29 Tehniline
abi Artikli 13 lõikes 2 käsitletud tehniliste
ülesannete täitmiseks võib komisjon küsida selleks vajalikku abi, eelkõige
liikmesriikide kosmosevaldkonna asutuste ekspertidelt, sõltumatutelt
ekspertidelt ning üksustelt, kes saavad programmide täitmist erapooletult
analüüsida ja selle kohta erapooletut nõu anda. Lisaks komisjonile võivad muud programmi
avaliku haldamisega tegelevad üksused, eelkõige Euroopa GNSSi Agentuur ja
Euroopa Kosmoseagentuur, samuti kasutada kõnealust tehnilist abi neile
käesoleva määruse kohaselt usaldatud ülesannete täitmisel. Artikkel 30 Isikuandmete
ja eraelu puutumatuse kaitse 1. Komisjon jälgib, et
süsteemide projekteerimise ja rakendamise ajal oleks tagatud isikuandmete ja
eraelu puutumatuse kaitse ning et asjakohased kaitsemeetmed oleksid
süsteemidesse integreeritud. 2. Isikuandmete töötlemine
käesoleva määrusega ettenähtud ülesannete täitmisel või tegevuste raames toimub
vastavalt isikuandmete töötlemise valdkonnas kohaldatavatele õigusaktidele,
eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 45/2001[25] ning Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivile 95/46/EÜ[26]. Artikkel 31 Liidu
finantshuvide kaitse 1. Komisjon võtab asjakohaseid
meetmeid tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete
rakendamisel kaitstakse Euroopa Liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja
muud ebaseaduslikku tegevust ennetavate meetmete kohaldamisega, tõhusa
kontrolliga ning juhul, kui avastatakse eeskirjade eiramine, siis alusetult
väljamakstud summade sissenõudmisega ning vajaduse korral tõhusate,
proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega. 2. Komisjonil või tema
esindajatel ja kontrollikojal on õigus teostada nii dokumentidel põhinevat kui
ka kohapealset kontrolli kõikide toetusesaajate, töövõtjate ja alltöövõtjate
suhtes, kes on saanud liidu rahalisi vahendeid käesoleva määruse kohaselt. Euroopa
Pettusevastane Amet (OLAF) võib kontrollida ja inspekteerida kohapeal kõnealuse
rahastamisega kas otseselt või kaudselt seotud ettevõtjaid nõukogu määrusega
(Euratom, EÜ) nr 2185/96[27] ettenähtud korras, et teha kindlaks, kas esineb pettust, korruptsiooni
või muud ebaseaduslikku tegevust, mis kahjustab liidu finantshuve seoses
toetuslepingu või toetuse andmise otsusega või lepinguga, mis käsitleb
liidupoolset rahastamist. Ilma et see piiraks
lõigete 1 ja 2 kohaldamist, on kolmandate riikide ja rahvusvaheliste
organisatsioonidega sõlmitud rahvusvahelistes lepingutes ning toetuslepingutes
või toetuse andmise otsustes ning käesoleva määruse rakendamise tulemusena
sõlmitud lepingutes sõnaselgelt ette nähtud komisjoni, kontrollikoja ja OLAFi
õigus teostada kohapealseid auditeid, kontrolle ja inspekteerimisi. Artikkel 32 Euroopa
Parlamendi ja nõukogu teavitamine Komisjon tagab
käesoleva määruse rakendamise. Igal aastal esialgne eelarveprojekt esitamise
käigus esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande programmide
elluviimise kohta. Artikkel 33 Käesoleva
määruse rakendamise hindamine 1. Komisjon esitab Euroopa
Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 30. juunil 2018 hindamisaruande
eemärgiga otsustada käesoleva määruse kohaselt võetud meetmete pikendamise,
muutmise või peatamise üle; selles käsitletakse järgmist: (a)
nende meetmete eesmärkide täitmist nii tulemuste
kui ka mõju aspektist, (b)
vahendite kasutamise tõhusust, (c)
Euroopa lisaväärtust. Hindamisel vaadeldakse ka lihtsustamisvõimalusi,
sisemist ja välist ühtsust, kõikide eesmärkide asjakohasust ning meetmete
osatähtsust aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvuga seotud liidu
prioriteetide rakendamisel. Hindamisel võetakse arvesse varasemate meetmete
pikaajalise mõju hindamise tulemusi. 2. Hindamisel võetakse arvesse
programmide Galileo ja EGNOS raames artikli 1 lõigetes 4 ja 5 nimetatud
eesmärkide täitmisel tehtud edusamme järgmiste tulemuslikkuse näitajate alusel: (a)
Galileo puhul: toimivate satelliitide arv,
kasutuselevõetud maapealse infrastruktuuri versioon ja osutatavate teenuste
arv; (b)
EGNOSe puhul: sertifitseerimisasutustele esitatud
teenuste spetsifikaatide edasiarenduste arv. 3. Käesoleva määruse täitmisega
seotud üksused esitavad komisjonile asjaomaste tegevuste järelevalveks ja
hindamiseks vajalikud andmed ja teabe. VII PEATÜKK DELEGEERIMINE
JA TÄITEMEETMED Artikkel 34 Delegeeritud
volituste rakendamine 1. Komisjonile antakse volitused
võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt käesolevas artiklis sätestatud
tingimustele. 2. Komisjonile antakse alates 1. jaanuarist
2014 määramata ajaks volitused võtta vastu artiklites 5 ja 14 viidatud
delegeeritud õigusakte. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu
võivad artiklites 5 ja 14 nimetatud volituste delegeerimise igal ajal
tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste
delegeerimine. Tagasivõtmine jõustub nimetatud otsuse Euroopa Liidu Teatajas
avaldamisele järgneval päeval või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei
mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Niipea kui komisjon on
delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teavitab ta sellest samal ajal Euroopa
Parlamenti ja nõukogu. 5. Vastavalt artiklitele 5 ja 14
vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament
või nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul alates akti
teatavakstegemisest Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui nii Euroopa
Parlament kui ka nõukogu on enne selle tähtaja lõppu komisjonile teatanud, et
nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel
võib seda tähtaega pikendada kahe kuu võrra. Artikkel 35 Komiteemenetlus 1. Komisjoni abistab määruse
(EÜ) nr 683/2008 artikli 19 kohaselt moodustatud Euroopa GNSSi programmide
komitee (edaspidi „komitee”). Kõnealune komitee on komitee määruse (EL)
nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele
viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4. 3. Käesolevale lõikele
viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. 4. Euroopa GNSSi Agentuuri ja
Euroopa Kosmoseagentuuri esindajad võivad osaleda komitee tegevuses
vaatlejatena vastavalt komitee kodukorras sätestatud tingimustele. 5. Rahvusvaheliste lepingutega,
mille liit sõlmib vastavalt artiklile 28, võib näha ette kolmandate
riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajate osalemise komitee
tegevuses vastavalt komitee kodukorras sätestatud tingimustele. VIII PEATÜKK
LÕPPSÄTTED Artikkel 36 Kehtetuks
tunnistamine 1. Määrus (EÜ) nr 876/2002
tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2014. Kõik määruse (EÜ) nr 876/2002
alusel vastuvõetud kehtivad meetmed on ka edaspidi reguleeritud kõnealuse
määrusega. 2. Määrus (EÜ) nr 683/2008
tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2014. Kõik määruse (EÜ) nr 683/2008
alusel vastuvõetud kehtivad meetmed on ka edaspidi reguleeritud kõnealuse
määrusega. Viiteid kehtetuks
tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse
vastavalt lisa vastavustabelile. Artikkel 37 Jõustumine Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval
pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja
vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, [...] Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu
nimel president eesistuja LISA Vastavustabel Endine number (Määrus (EÜ) nr 683/2008)[28] || Uus number (Käesolev määrus) Artikkel 1 || Artikkel 1 Artikkel 2 || Artikkel 2 Artikkel 3 || Artikkel 3 Artikkel 4 || Artikkel 8 Artikkel 5 || Artikkel 4 Artikkel 6 || Artikkel 9 Artikkel 7 || Artikkel 5 Artikkel 8 || Artikkel 6 Artikkel 9 || Artikkel 7 Artikkel 10 || Artikkel 10 Artikkel 11 || Artikkel 11 Artikkel 12, lõige 1 Artikkel 12, lõiked 2 ja 3 || Artikkel 12 Artikkel 13 Artikkel 13, lõige 1 Artikkel 13, lõiked 2 ja 3 Artikkel 13, lõige 4 || Artikkel 13 Artikkel 14 Artikkel 17 Artikkel 14 || Artikkel 18 Artikkel 15 || Artikkel 26 Artikkel 16 || Artikkel 15 Artikkel 17 || Artiklid 19–25 Artikkel 18 || Artikkel 16 Artikkel 19 || Artikkel 35 Artikkel 20 || Artikkel 30 Artikkel 21 || Artikkel 31 Artikkel 22 || Artikkel 32 Artikkel 23 || Artikkel 24 || Artikkel 37 Lisa || Artikkel 1 FINANTSSELGITUS 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus 1.2. Asjaomased
poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise ABM/ABB
struktuurile 1.3. Ettepaneku/algatuse
liik 1.4. Eesmärgid
1.5. Ettepaneku/algatuse
põhjendus 1.6. Meetme
kestus ja finantsmõju 1.7. Ettenähtud
eelarve täitmise viisid 2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve
ja aruandluse eeskirjad 2.2. Haldus-
ja kontrollisüsteemid 2.3. Pettuse
ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE
FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase
finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 3.2. Hinnanguline
mõju kuludele 3.2.1. Üldine hinnanguline
mõju kuludele 3.2.2. Hinnanguline mõju
tegevusassigneeringutele 3.2.3. Hinnanguline mõju
haldusassigneeringutele 3.2.4. Kooskõla kehtiva
mitmeaastase finantsraamistikuga 3.2.5. Kolmandate isikute
rahaline osalus 3.3. Hinnanguline mõju tuludele FINANTSSELGITUS
1.
ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1.
Ettepaneku/algatuse nimetus
Euroopa
satelliitnavigatsiooni programmid Galileo ja EGNOS (Euroopa Geostatsionaarne
Navigatsioonilisasüsteem)
1.2.
Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt
tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise ABM/ABB struktuurile[29]
Jaotis
02: Ettevõtlus Peatükk
02 05: Euroopa satelliitnavigatsiooni programmid (EGNOS ja Galileo)
1.3.
Ettepaneku/algatuse liik
Ettepanek/algatus
käsitleb uut meedet ¨ Ettepanek/algatus
käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[30] þ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva
meetme pikendamist ¨ Ettepanek/algatus
käsitleb ümbersuunatud meedet
1.4.
Eesmärgid
1.4.1.
Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid,
mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse
On
oluline meenutada, et satelliitnavigatsiooni programmid (edaspidi „programmid”)
on liidu juhtprogrammid. Nad paigutuvad Euroopa 2020. aasta strateegia ja
säästva arengu poliitika konteksti. Nende eesmärk on osutada
raadionavigatsiooniteenuseid, mis toob kaasa olulise arengu paljudes
tegevusvaldkondades, aitab kaasa tehnoloogilisele innovatsioonile ja Euroopa
majanduse konkurentsivõime kasvule, loob töökohti, äritulusid ja
sotsiaal-majanduslikku kasu. Ettepaneku
eesmärk on toetada Euroopa kosmoseprogrammi ja satelliidipõhiste teenuste
arendamist ning konkreetsemalt luua kaks satelliitnavigatsioonisüsteemi. Täpsemalt
on programmi Galileo eesmärk rajada Euroopa ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem
(edaspidi „GNSS”). See võimaldab pakkuda kasutajatele kogu maailmas
positsioneerimis-, sünkroniseerimis- ja navigatsiooniteenuseid paljudes
erinevates valdkondades, mis ulatuvad transpordist väärtpaberite müügini ning
hõlmavad elektrivarustust, ilmaennustusi ja teemakse. EGNOS
on Euroopa süsteem, mille eesmärk on parandada USA GPS-süsteemi toimimist
Euroopa piirkonnas. See parandab olemasolevaid satelliitnavigatsiooniteenuseid,
mis on vajalikud ohutuse seisukohalt oluliste rakenduste jaoks, näiteks
selliste lennu- ja meretranspordi rakenduste jaoks nagu lennukite juhtimine ja
maandamine või laevade juhtimine läbi kitsaste kanalite.
1.4.2.
Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt
tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile
Erieesmärk nr 1 Arendada satelliitnavigatsioonil (Galileo) põhinevaid teenuseid ja
infrastruktuuri ning tagada nende toimimine (Galileo) 2019. aastani Vastavalt
määruse ettepanekule seisnevad programmi Galileo spetsiifilised eesmärgid
selles, et programmil põhineva süsteemi väljastatavaid signaale saaks kasutada
järgmise viie funktsiooni võimaldamiseks: – pakkuda avatud teenust (nn „Open Service” ehk OS), mis on
kasutajale tasuta ja on suunatud satelliitnavigatsiooni massiturule ning
varustab positsioneerimis- ja sünkroniseerimisteabega, – pakkuda ohutusteenust (nn „Safety of Life Service” ehk
SoL), mis on suunatud kasutajatele, kelle jaoks ohutus on elulise tähtsusega.
Teenus rahuldab ka teatavates sektorites tekkivaid vajadusi seoses
katkematuse, kättesaadavuse ja täpsusega ning sisaldab funktsiooni, mis
võimaldab teavitada kasutajat süsteemis esinevast häirest; ohutusteenuse
ümberkujundamiseks jätkatakse teadusuuringuid, et võtta paremini arvesse
kasutajate vajadusi, vähendada selle teenuse mõju kuludele ning võtta arvesse
vastastikust täiendavust programmi EGNOS ohutusteenusega, – pakkuda kaubandusteenust (nn „Commercial Service” ehk CS),
mis võimaldab töötada välja professionaalseid või kaubanduslikke rakendusi,
ning mida on võrreldes avatud teenuse rakendustega tehniliselt rohkem arendatud
ja mis pakub laiemaid kasutusvõimalusi, – pakkuda avalikke reguleeritud teenuseid (nn „Public
Regulated Service” ehk PRS), mis on ette nähtud üksnes valitsusasutuselt loa
saanud kasutajatele ning kasutamiseks eeskätt selliste tundlike rakenduste
puhul, kus on oluline tagada katkematu teenus. Avalikud reguleeritud
teenused kasutavad tugevaid ja krüpteeritud signaale, – osaleda süsteemi COSPAS-SARSAT otsingu- ja
päästeteenistuse tegevuses (nn „Search and Rescue Support Service” ehk SAR),
võttes vastu radarimajakate saadetavaid hädasignaale ja edastades neile
sõnumeid. Alleesmärk nr 1 Satelliitnavigatsiooni infrastruktuuride arendamine ja Galileo esimeste
teenuste pakkumine 2014.–2015. aastani Galileo
programmi eesmärk on hakata pakkuma kolme esimest teenust 2014.–2015. aastaks
(OS, PRS ja SAR) Erieesmärk nr 2 Pakkuda satelliidipõhiseid teenuseid, mis võimaldavad parandada
GPS-süsteemi toimimist, kattes järk-järgult terve Euroopa Tsiviillennunduse
Konverentsi (ECAC) piirkonna, 2020. aastani (EGNOS) Programm EGNOS täiendab USA GPSi signaale, et pakkuda
kasutajatele täpsemat positsioneerimisteenust Euroopa piirkonnas,[31] ning selle eesmärk on pakkuda
kolme teenust: — avatud teenus (OS):
suunatud laiemale avalikkusele ja tavakasutajatele ettenähtud rakendustele.
Pakub positsioneerimiseks tasuta signaale. Teenus kuulutati toimivaks[32] 2009. aasta oktoobris ning on
juba kasutusel mitmes valdkonnas, näiteks põllumajanduses; — ohutusteenus
(Safety-of-Life ehk SoL): suunatud ohutuse seisukohalt olulistele rakendustele
transpordivaldkonnas, eelkõige tsiviillennunduses. See teenus garanteerib kõrge
kvaliteeditaseme ja sisaldab töökindlust kontrollivat hoiatussüsteemi. Teenus
kuulutati toimivaks 2011. aasta märtsis ja on kasutusel Euroopa lennutranspordis; — EGNOSe andmete levitamise teenus
(EDAS), mis on suunatud täiustatud rakendustele, pakub kontrollitud
juurdepääsuga äriandmete levitamise teenust (näiteks interneti või
mobiiltelefonide kaudu). Alleesmärk nr 2 Võtta vajalikud meetmed, et tagada katkematu toimimine pärast 2014.
aastat ning parandada järk-järgult teenuste kvaliteeti 2020. aastani Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja
eelarvestamise süsteemile Peatükk
02 05: Euroopa satelliitnavigatsiooni programmid (EGNOS ja Galileo)
1.4.3.
Oodatavad tulemused ja mõju
Täpsustage, milline
peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale. Euroopa satelliitnavigatsiooni programmid käivitati rohkem
kui kümme aastat tagasi ning nende poliitiline eesmärk oli töötada välja ja
võtta kasutusele kogu maailma kattev süsteem, mis võimaldaks Euroopa Liidul
saada strateegilist ja majanduslikku kasu ning osutada täielikult
tsiviilkasutuseks kohandatud satelliitnavigatsiooniteenuseid. Galileo ja EGNOS toovad Euroopa Liidule olulist sotsiaal-majanduslikku
kasu järgmisel viisil: i) GNSSi järgneva turu (vastuvõtjad ja rakendused)
kasvamisest tulenev otsene kasu. Näiteks kui rohkem lennukeid varustatakse
GNSSi vastuvõtjatega, saavad nende vastuvõtjate tootjad suuremat tulu; ii) uutest loodavatest rakendustest tulenev kaudne kasu. Kui
lennuaeg tänu paremale navigatsioonile lüheneb, saastavad lennukid vähem ja
reisijad säästavad aega. Samuti võimaldavad turvalisem transport ja tõhusamad
hädaabiteenused rohkem elusid päästa; iii) otsene kasu, mis tuleneb tehnoloogilisest mõjust
teistele valdkondadele ja eelneva turu kasvust. Investeeringud GNSSi eelnevasse
sektorisse toovad kasu tööstusele. Kuid kosmosevaldkonna arengust saavad kasu
ka teised sektorid. Näiteks seadmeid, mis on välja töötatud kanderakettide või
paakide vastupidavuse hindamiseks ja jälgimiseks, saab kasutada ka
mootorsõiduki-, ehitus- ja energiasektori ettevõtetes ja kommunaalettevõtetes. Ehkki programmiga Galileo luuakse autonoomne süsteem,
optimeeritakse selle teenuseid tänu koostalitlusvõimele teiste süsteemidega,
nagu USA GPS ja Venemaa GLONASS. Seega võimaldab koostöö teiste
satelliitnavigatsiooniteenuseid pakkuvate riikidega tuua suuremat kasu
kasutajatele, kodanikele ja majandusele üldiselt.
1.4.4.
Tulemus- ja mõjunäitajad
Täpsustage, milliste
näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist. Erieesmärk nr 1 Programmi
Galileo eesmärk on arendada satelliitnavigatsioonil (Galileo) põhinevaid
teenuseid ja infrastruktuuri ning tagada nende toimimine. Selleks tuleb
väljaarendatud infrastruktuuri pidevalt hooldada ja vajaduse korral uuendada
selle komponente. Galileo
infrastruktuuriga seotud näitaja: – toimivate
satelliitide koguarv: 18 satelliiti 2015. aastaks, 30 satelliiti 2019. aastaks – kasutuselevõetud
maapealse infrastruktuuri versioon: v2 2015. aastaks Galileo
teenuste osutamisega seotud näitaja: – käivitatud
teenuste arv: kolm esimest teenust 2015. aastaks, viis teenust 2020. aastaks Erieesmärk nr 2 Programmi
EGNOS eesmärk on pakkuda paremaid satelliitnavigatsiooniteenuseid kogu
Euroopas. Selle infrastruktuuri tuleb hoida töökorras ning praegust leviala
tuleb laiendada kogu Euroopa Liidule, et teenused oleksid kogu liidus
kasutajatele võrdselt kättesaadavad. EGNOSe
teenuste kvaliteedi ja geograafilise laiendamisega seotud näitajad: – sertifitseerimisasutustele
esitatud teenuste muudatuste arv: 3 ajavahemikus 2014–2020 Need
muudatused esitatakse teenuseid kirjeldavates dokumentides, mis on avalikkusele
kättesaadavad.
1.5.
Ettepaneku/algatuse põhjendus
1.5.1.
Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad
vajadused
Kuna
GNSS-tehnoloogiad võimaldavad määrata ülitäpselt asukohta, kiirust ja aega, on
neil keskne roll tõhususe suurendamisel paljudes valdkondades. USA GPSi
(ülemaailmse positsioneerimissüsteemi) kogemus on tõendanud
satelliitnavigatsiooni kasulikkust, nagu näitab asjaolu, et GPSi peetakse
Ameerika Ühendriikides vee, elektri, gaasi ja telefoni järel viiendaks
kommunaalteenuseks. Sõjalisel ja tsiviilotstarbel kasutajad on muutunud GPSist
suuresti sõltuvaks. Ka paljud teised riigid on teadvustanud oma sõltuvust
sellest ja on endale rajamas ülemaailmset satelliitnavigatsioonisüsteemi
(GNSS). Euroopas
on praegu satelliitnavigatsiooni kasutajatel positsioneerimiseks ja
navigeerimiseks kasutada üksnes GPSi ja GLONASSi satelliitsignaalid. Seega
sõltub Euroopa majandus üha enam sõjalisest infrastruktuurist, mis ei ole
Euroopa kontrolli all ega välja arendatud teenima esmajoones Euroopa
majandushuve. Samuti on nende süsteemide puhul probleeme kättesaadavusega,
eriti tihedalt asustatud linnapiirkondades[33].
Ka ei taga nad piisavalt Euroopa tsiviilkasutajatele pakutava teenuse
kvaliteetsust ja katkematust. Poliitilisest
seisukohast mõistis Euroopa Liit 1990. aastate algul, kui GPS hakkas täies
mahus toimima, et Euroopa vajab omaenda ülemaailmset
satelliitnavigatsioonisüsteemi[34].
Juba palju enne seda, kui muutusid üldkasutatavaks GNSSi rakendused, nagu
asukoha määramise teenused või pardanavigatsioonisüsteemid, nägid nõukogu ja
parlament ette suurenevat vajadust navigatsioonivahendite järele. Ettevõtmise
peamiseks ajendiks oli soov tagada Euroopa sõltumatus satelliitnavigatsiooni
valdkonnas. See poliitiline nägemus taotleb järgmisi eesmärke: • seada
sisse esimene ülemaailmne autonoomne ja tsiviilkontrolli all olev
satelliitnavigatsiooni ja -positsioneerimise infrastruktuur, mis tagaks
katkematud GNSSi teenused ja tooks Euroopale strateegilist kasu. Hiljem osutus
siiski otstarbekamaks taotleda koostalitlusvõimet teiste süsteemidega,[35] eelkõige USA GPSiga, et
optimeerida kasutajatele pakutavate teenuste kvaliteeti ja
sotsiaal-majanduslikku kasu; • tugevdada
Euroopa majanduslikku infrastruktuuri, pakkudes teiste süsteemide rikke korral
varusüsteemi; • optimeerida
kaudset majanduslikku kasu, pakkudes Euroopa tsiviilkasutajatele täpsemaid, kättesaadavamaid
ja kindlamaid signaale, kasutades ülitäpse satelliitnavigatsiooni võimalusi ära
palju enam, kui see on võimalik praegu; • näidata,
et Euroopa suudab välja arendada, kasutusele võtta ja hallata keerukaid ja
suuremastaabilisi kosmose-infrastruktuure.
1.5.2.
Euroopa Liidu meetme lisaväärtus
ELi
õigus tegutseda põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 172 ja GNSSi
määrusel Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammide (EGNOS ja Galileo)
rakendamise jätkamise kohta. Euroopa
satelliitnavigatsiooni programmide raames loodud süsteemid on üleeuroopaliste
võrkudena loodud infrastruktuurid, mille kasutus ulatub liikmesriikide
piiridest palju kaugemale. Peale selle aitavad kõnealuste süsteemide kaudu
osutatavad teenused kaasa üleeuroopaliste võrkude arendamisele transpordi,
telekommunikatsiooni ja energeetika infrastruktuuri valdkonnas. Ükski
liikmesriik ei suuda üksi rajada satelliitnavigatsioonisüsteemi, sest see
ületab tema rahalised ja tehnilised võimalused. Seetõttu saab seda teha üksnes
liidu tasandil. GNSSi
määruses on ka sätestatud, et Euroopa Liit on kogu programmide raames loodava
või arendatava materiaalse ja immateriaalse vara omanik. Kogu programmidega
seotud materiaalse ja immateriaalse vara omanikuna peab Euroopa Liit
kontrollima, et kõik süsteemide haldamiseks ja kasutamiseks vajalikud
tingimused on täidetud esimeste positsioneerimisteenuste käivitamise ajaks 2014.–2015.
aastal. Seetõttu juhib programme de facto Euroopa Liit.
1.5.3.
Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
Ehkki
tegemist on esimese korraga, kus liit on niivõrd ulatusliku infrastruktuuri
ainuomanik ning komisjon juhib nii keerukat programmi, võimaldab alates 2007.
aastast omandatud kogemus oluliselt parandada Galileo ja EGNOSe rakendamise
jätkamist. Nagu
kirjeldatud komisjoni aruandes Euroopa Parlamendile ja nõukogule, milles
esitati Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide vahearuanne,[36] ning Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse ettepanekus Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise
ja kasutamise jätkamise kohta, on õppetunnid järgmised: <Programmi
haldamine> 2008.
aastal toimunud programmide ümberkujundamise tulemusena võttis komisjon oma
talitustes kasutusele struktuuri, mis võimaldab hallata programme nende
praeguses etapis. Sestsaadik on toimunud suur edasiminek, kuid programmide
haldust tuleb siiski veel arendada, et integreerida sellesse süsteemide
kasutamisega seotud operatiivsemat laadi funktsioone. Erinevate
osaliste, st peamiselt Euroopa Kosmoseagentuuri ja Euroopa GNSSi Agentuuri
omavahelise suhtlemise seisukohalt on uus tööjaotus, mille tulemusena sai
Euroopa Kosmoseagentuurist de facto ELi nimel tegutsev rakendusagentuur, andnud
häid tulemusi, aga seda tuleb kohandada programmide arenguga ja nende
kasutamise käigus esilekerkivate probleemidega. <Kulude
kontrollimine ja rahalised vahendid > Galileo
ja EGNOS on keerukad projektid. Nende arendamine rajaneb suurelt osalt
uutel tehnoloogiatel, mis on töötatud välja spetsiaalselt programmide vajadusi
arvestades. Seetõttu on raske kasutada kulude kontrolli all hoidmisel
ühtainsat lähenemisviisi; kulusid mõjutavad paljud erinevad asjaolud
ning programmide nõuetekohast elluviimist võib ohustada väga palju riske. Seni
on programmides esinenud viivitusi ja ülekulu, eelkõige seoses liikmesriikide
suurenenud turvanõuetega. Nagu märgitud komisjoni teatises „Euroopa 2020.
aasta strateegia aluseks olev eelarve”[37]
ja nagu on nõudnud nõukogu ja Euroopa Parlament, tuleb jätkata jõupingutusi
kulude kontrolli all hoidmiseks.
Seda vajadust on arvestatud uues halduskorras ja komisjon tegutseb juba praegu
riskide ja kulude kontrollimise nimel. –
Kõik programmidega seotud riskid on talletatud keskregistrisse, kuhu on
koondatud riskid, mis on seotud vastavalt tööstusliku tarneahela, Euroopa
Kosmoseagentuuri, Euroopa GNSSi Agentuuri, välistegurite (nt poliitiliste
ametkondade ja turvanõuete mõju) ning siseteguritega (nt programmide
korraldus). Iga riski puhul on täpsustatud selle realiseerumise
tõenäosus ja mõjuaste. Riskiregister sisaldab ka realiseerumise
tõenäosust vähendavate meetmete nimekirja; –
komisjon kaalub SoL teenuse ümbermääratlemise võimalust, et vähendada selle
mõju üldkuludele; –
samuti püüab komisjon tagada programmide tõhusa juhtimise, mis peaks hoidma ära
kõrvalekalded ja võimaldama kujundada välja tugeva halduskorra tulevikuks; komisjon
koos Euroopa Kosmoseagentuuriga avaldab survet tööstusele, et viimane hoiaks
kontrolli all Galileo infrastruktuuri komponentide hinnad; –
ka programmi tasandil võetakse täiendavad meetmed kulude kontrollimiseks,
näiteks lepingute optimaalse pikkuse näol, järgmiste satelliitide soetamisega
uuelt turult või kanderakettide hankimisega mitmelt erinevalt tarnijalt; –
komisjon tihendab koostööd (sõltumatute ja liikmesriikide) ekspertidega, et
analüüsida süsteemide tehnilisi nõudeid, nendega kaasnevaid kulusid ja
võimalikke alternatiive. <Turvanõuded> Seoses
turvalisusega tuleb märkida, et kuigi komisjon vastutab määruse kohaselt
süsteemide turvalisuse juhtimise eest, on tema tegevusvabadus selles valdkonnas
piiratud kahel viisil: –
esiteks määratlevad turvalisusvajadused tegelikult liikmesriigid.
Satelliitnavigatsioonisüsteemi-laadsete tundlike infrastruktuuride turvalisust
ähvardavad ohud muutuvad pidevalt. Nende arengust tingituna tuleb süsteeme
pidevalt ümber projekteerida. Liikmesriigid peavad katma osa nimetatud
riskidest. –
Teiseks teeb praegu kehtiv GNSSi määrus (EÜ) nr 683/2008 süsteemide
turvalisuse akrediteerimise ülesandeks GNSSi agentuurile. Juhtimise ja
akrediteerimise lahushoidmine on hea juhtimistava, mille kasutamine on seda liiki
projektide puhul tavaline ja esmatähtis. Mõlemal
juhul võivad tehtavad valikud ja otsused programmide maksumust ja tähtaegu
oluliselt mõjutada. Arvestades
turvanõuete mõju kuludele ja viivitustele, rõhutab komisjon vajadust muuta
programmide halduskorda ja anda rohkem vastutust erinevatele osalistele
(eelkõige suhetes nende töövõtjatega ning delegeerimiskokkulepete üldsätete
raames).
1.5.4.
Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste
meetmetega
Koostoime
on võimalik teiste olemasolevate või loodavate kosmoseprogrammidega, näiteks
kasutajasegmentide laiendamisel (järgnevale turule suunatud rakendused) või
programmi Galileo raames loodud süsteemi komponentide kaitsmisel kosmoses või
orbiidilesaatmise ajal. Samuti
tuleb otsida koostoimet Euroopa komisjoni teiste tegevussuundadega
teadusuuringute ja innovatsiooni vallas. Satelliitnavigatsioonisüsteemide
rakendused ja tehnoloogiad võivad avaldada mõju erinevatele majandussektoritele
ja ühiskonnaelu valdkondadele, nagu informatsioon, transport ja energeetika. On
tähtis, et komisjon kooskõlastaks teadusuuringute ja innovatsiooni programme,
et optimeerida investeeringutasuvust.
1.6.
Meetme kestus ja finantsmõju
¨ Piiratud kestusega ettepanek/algatus ¨ Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA ¨ Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2014–AAAA þ Piiramatu kestusega
ettepanek/algatus[38] –
rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2008–2020, –
millele järgneb täieulatuslik rakendamine.
1.7.
Ettenähtud eelarve täitmise viisid[39]
þ Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt þ Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on
delegeeritud: –
¨ rakendusametitele –
þ ühenduste asutatud asutustele[40]
–
þ riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele
asutustele[41]
–
þ rahvusvahelisele organisatsioonile[42]
–
¨ isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine
Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases
alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses ¨ Eelarve täitmine koostöös
liikmesriikidega ¨ Detsentraliseeritud
eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega ¨ Eelarve täitmine ühiselt
rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage) Mitme eelarve täitmise
viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”. Märkused Praegune
halduskord loodi Galileo kavandamis- ja kasutuselevõtuetapi ning EGNOSe
esialgse kasutamise tarbeks ehk ajavahemikuks 2008–2013. Seda skeemi tuleb
muuta, sest Galileo kasutuselevõtuetapp kestab ka pärast 2013. aastat ning 2014.
aastal algab programmi uus etapp esimeste teenuste pakkumise näol. Samuti tuleb
otsustada EGNOSe halduskord, sest süsteem on jõudnud toimimisetappi. Galileo
kasutusetapiks tuleb panna paika püsiv, kestev ja pikaajaline halduskord, mis
kasutab otstarbekamalt ja optimaalsemalt olemasolevaid struktuure ja võimaldab
järkjärgulist üleminekut kasutuselevõtuetapist kasutusetappi, tagades teenuse
katkematuse. Samuti kohandatakse juhtimist vastavalt erinevatele teenustele,
sest nende vajadused ja kasutajad on erinevad. Euroopa
komisjon teostab peaasjalikult üldist poliitilist kontrolli programmide üle. Ta
võib delegeerida tehnilise juhtimise Euroopa GNSSi Agentuurile ja Euroopa
Kosmoseagentuurile vastavalt viimaste pädevusvaldkondadele. Komisjonil on
ka võimalik pidada konkreetsetes tehnilistes küsimustes nõu ekspertidega ja
riikide kosmoseagentuuridega.
2.
HALDUSMEETMED
2.1.
Järelevalve ja aruandluse eeskirjad
Täpsustage tingimused
ja sagedus. Komisjon tagab, et kõikide GNSSi programmide raames sõlmitud
lepingutega nähakse ette järelevalve ja finantskontroll. Kõikide järelevalve-
ja hindamismehhanismide raames on kesksel kohal programmikulude kontrolli all
hoidmine, tagades samal ajal teenuste viivitusteta osutamise. Vajaduse korral on programmide rakendamise kontrollimiseks
nõutav koosseisuväliste tehnikaekspertide abi. Kohapealsete kontrollide
tulemuste põhjal tagab komisjon, et vajaduse korral kohandatakse algselt
heakskiidetud rahalise toetuse suurust ja selle andmise tingimusi ning maksete
ajakava. Komisjon esitab järgmiste dokumentide ettepanekud : - strateegiline raamistik, mis hõlmab peamisi toiminguid,
hinnangulist eelarvet ja ajakava, mida on vaja programmide Galileo ja EGNOS
eesmärkide saavutamiseks (hiljemalt 30. juuniks 2014); - iga-aastane töökava, milles esitatakse strateegiline
raamistik üksikasjalike meetmete ja näitajatena, mille kohta esitatakse
ettepanek eelneva aasta 15. detsembriks; - iga-aastane rakendamisaruanne, milles hinnatakse
iga-aastase töökava täitmist ja mis tuleb esitada hiljemalt asjaomasele aastale
järgneva aasta 15. märtsiks; - programmide Galileo ja EGNOS vahehindamine, milles
keskendutakse saadud kvantitatiivsetele ja kvalitatiivsetele tulemustele ja mis
tuleb esitada hiljemalt 30. juuniks 2018, st piisavalt vara, et valmistada
ette järgmine mitmeaastane finantsraamistik. Lisaks nendele tavapärastele meetmetele tugevdab komisjon,
kasutades oma poliitilise järelevalve volitusi programmide Galileo ja EGNOS
puhul, järelevalve- ja hindamismehhanisme programmi juhtimise üksuse üle,
nõudes sellelt iga-aastast majandamiskava ja rakendamisaruandeid, korraldades
korrapäraseid koosolekuid programmide edenemise kohta ning teostades finants-
ja tehnoloogilisi auditeid. Peale selle peaks programmide järelevalvesse olema kaasatud
liikmesriigid, näiteks kasutades nende tehnilist suutlikkust aidata kaasa
programmide tehnilisele järelevalvele ning pakkuda välja tulemuslikkuse
põhinäitajaid, mille põhjal programme hinnatakse. Lõpuks võtab komisjon igapäevases halduses kasutusele
riskijuhtimismehhanismi ja kasutab haldusvahendeid, mille abil hoida kulude
parema hindamise põhjal kontrolli all programmide kulud, kasutades varasemaid
kogemusi ning võttes arvesse süsteemi tegelikku rakendamist.
2.2.
Haldus- ja kontrollisüsteemid
2.2.1.
Tuvastatud ohud
Komisjoni
tegevus keskendub riskijuhtimisele, mille olulisust rõhutati juba 2007. aastal
toimunud programmide haldusreformi ajal. Kõik programmidega seotud riskid on
talletatud keskregistris, kuhu on koondatud ka riskid, mis on seotud
tööstusliku tarneahela, ESA, GNSSi agentuuri, välistegurite (nt poliitiliste
ametkondade ja turvanõuete mõju) ning siseteguritega (nt programmide
korraldus). Iga riski puhul on täpsustatud selle realiseerumise tõenäosus ja
mõjuaste. Riskiregister sisaldab ka realiseerumise tõenäosust vähendavate
meetmete nimekirja. Riskiliigid on järgmised. •
Tehnoloogilised riskid: satelliitnavigatsioon tugineb tipptehnoloogiale, mis
alles ootab hinnangut ja mille tehnilised nõuded pidevalt muutuvad; •
Tööstusriskid: infrastruktuuride rajamisest võtavad osa paljud erinevate
riikide tööstusettevõtted, kelle tööd tuleb tõhusalt koordineerida, et valminud
süsteemid oleksid usaldusväärsed ja täielikult integreeritud, eeskätt
turvalisuse seisukohast. •
Tururisk: kui süsteemi tehniline jõudlus on lubatust väiksem, jätab see kogu
maailma tarbijatele negatiivse mulje ja infrastruktuure ei võeta kasutusele –
sellist olukorda tuleks vältida. Muu hulgas tuleb alates 2014. ja 2015. aastast
tagada kvaliteetsete vastuvõtjate kättesaadavus Galileo projekti raames pakutavate
esimeste teenuste, eriti PRS teenuse jaoks. •
Ajarisk: süsteemi rakendamisega viivitamine võib tähendada soodsa võimaluse
kaotamist ja kaasa tuua ülekulu. •
Juhtimisrisk: programmide juhtimisel peavad erinevad üksused tegema omavahel
koostööd, mistõttu on oluline tagada sobiv töökorraldus ja stabiilsus.
Arvestada tuleb ka eri osaliste, eeskätt liikmesriikide erinevaid arvamusi
olulisemates küsimustes. Seetõttu tuleks kaaluda teatavate riskide, eriti
finants- ja turvariskide jagamist selliste osaliste vahel, kes suudavad nende
riskidega kõige paremini toime tulla. •
Vastutusega seotud risk: nagu kõik infrastruktuurid, võivad ka kaks kõnealust
Euroopa süsteemi põhjustada kasutajatele või kolmandatele isikutele otsest või
kaudset kahju. Komisjoni analüüsist nähtub, et praegu kehtivad õigusaktid ei
paku asjakohast õigusraamistikku, mis võimaldaks saavutada õiglase tasakaalu
ohvrite huvide ja Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide omanike ja
kasutajate huvide vahel. Sellepärast tuleks võtta sobivad meetmed nii Euroopa
kui ka globaalsel tasandil, et lahendada see olukord enne 2014. aastat.
Komisjon on alustanud asjakohaseid uuringuid koostöös teiste rahvusvaheliste
organitega.
2.2.2.
Ettenähtud kontrollimeetod(id)
Suuremat
osa assigneeringutest hallatakse kaudsel teel delegeerimiskokkulepete alusel.
Väga oluline on teada, et GNSSi eelarve täitmisel kasutatakse hankemenetlusi.
Sisekontrollimeetodid hõlmavad nii hankemenetluste eelkontrolli (töövõtja
hindamine ja valik) kui ka delegeerimiskokkulepete ja projektide juhtimiskava
raames tehtavate tehingute järelevalvet; nimetatud lepingutes ja juhtimiskavas
on määratletud kõikide osaliste rollid ning kehtestatud töövoogude ja
kontrollimise konkreetne kord. Konkreetselt on tegemist järgmise tegevusega: –
korrapärastel koosolekutel (haldus ja tehnika) osalemine –
kohustus koostada kvartaliaruanded programmi edenemise kohta –
kohustus koostada kvartaliaruanded ühenduse/liidu rahaliste vahendite
kasutamise kohta koos selgete märgetega kasutusviiside/kasutamise kohta tööstusringkondadega/tööstustega
sõlmitud lepingute alusel ning hinnatud vara nimekirjade ajakohastamine Hangete
puhul ei muudeta kontrollimeetodeid: viimaste keskmes on peamiselt nende
tehniliste etappide elluviimine, mis on õiguslikult seotud lepingu alusel tehtavate
maksetega. Komisjoni
haldusülesanded hõlmavad tööstusvaldkonna vastutava teenistuja tehtavate
maksete järelevalvet, mis toimub eespool nimetatud aruannete abil.
Delegeerimiskokkulepete haldusliku ja tehnilise täitmise kontrollimiseks tuleb
kokku panna vähemalt viiest kuni kümnest täistööajale taandatud töötajast
koosnev töörühm. Komisjon kontrollib, et ei toimuks teatavate elementide
topeltrahastamist teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020
raames. Nagu
kirjeldatud punktis 1.5.3, on komisjon koostanud ka riskiregistri, et jälgida
programme mõjutada võivaid aspekte. Nagu
märgitud [määruse artiklis 29], on programmide haldamise eest vastutavate
üksuste käsutuses vajalik tehniline abi. GNSSi
programmide väga tehnilise ja spetsiifilise olemuse tõttu ei ole oodata
kasutuselevõetud kontrollimeetmete suuremaid muudatusi. Eeldatavalt
jääb mittevastavuse tase samaks, kui on praegu. Igal aastal algatatakse
järelauditid eelneva aasta tehingute kontrollimiseks. 2009. aasta veamäär on
alla 1 % (soovituslik finantskorrektsioon protsentidena makstud
kogusummast). Arvestades audiitorite soovitusi Euroopa Kosmoseagentuurile, on
isegi oodatav selle määra vähenemine. Lepingute iseloomu silmas pidades võib
nimetatud määra laiendada kogu GNSSi eelarvele.
2.3.
Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed
Täpsustage
rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed. Käesoleva
määruse alusel sõlmitavate lepingute, sealhulgas osalevate kolmandate riikidega
ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitavate lepingutega nähakse ette
komisjoni või tema volitatud esindaja poolne finantsjärelevalve ja -kontroll,
samuti kontrollikoja või OLAFi auditid, vajaduse korral kohapeal.
3.
ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
3.1.
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude
eelarveread, millele mõju avaldub
· Olemasolevad eelarveread Järjestage
mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade
kaupa Mitmeaastase finantsraam istiku rubriik || Eelarverida || Kulu liik || Rahaline osalus || Liigendatud/ liigendamata ([43]) || EFTA riigid[44] || Kandidaatriigid[45] || Kolmandad riigid[46] || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses [1] || 02 01 04 05 Euroopa satelliitnavigatsiooni programmid (EGNOS ja Galileo) – Halduskorralduskulud || liigendamata || JAH || EI || JAH || EI [1] || 02 05 01 Euroopa satelliitnavigatsiooni programmid (EGNOS ja Galileo) || liigendatud || JAH || EI || JAH || EI · - Uued eelarveread, mille loomist taotletakse Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja
iga rubriigi sees eelarveridade kaupa Mitmeaastase finantsraam istiku rubriik || Eelarverida || Kulu liik || Rahaline osalus Nr [Nimetus............................................] || Liigendatud/ liigendamata || EFTA riigid || Kandidaatriigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses [1] || 02 05 03 Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) lõpuleviimine || liigendatud || JAH || EI || JAH || EI
3.2.
Hinnanguline mõju kuludele
3.2.1.
Üldine hinnanguline mõju kuludele
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 1 || Arukas ja kaasav majanduskasv Ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Aasta 2021 || Aasta 2022 || Aasta 2023 - 2030 || KOKKU Tegevusassigneeringud || || || || || || || || || || || 020501 || Kulukohustused || (1) || 1 163,5 || 1 187,5 || 990,25 || 1 010 || 799,75 || 1 049,5 || 1 668 || 0 || 0 || 0 || 7 868,5 Maksed || (2) || 1 011,5 || 1 181,5 || 955,25 || 1 011 || 672,75 || 1 010,5 || 898 || 500 || 480 || 148 || 7 868,5 Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[47] || || || || || || || || || 02010405 || || (3) || 3,5 || 3,5 || 3,75 || 4 || 4,25 || 4,5 || 5 || 0 || 0 || 0 || 28,5 Ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || 1 167 || 1 191 || 994 || 1 014 || 804 || 1 054 || 1 673 || 0 || 0 || 0 || 7 897 Maksed || =2+2a +3 || 1 015 || 1 185 || 959 || 1 015 || 677 || 1 015 || 903 || 500 || 480 || 148 || 7 897 Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || x || || || || || || || Maksed || (5) || x || || || || || || || Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || x || || || || || || || Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi <….> assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || x || || || || || || || Maksed || =5+ 6 || x || || || || || || || Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki: Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || || || || || || || || Maksed || (5) || || || || || || || || Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || || || || Mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1–4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma) || Kulukohustused || =4+ 6 || || || || || || || || Maksed || =5+ 6 || || || || || || || || Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 5 || Halduskulud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) || || || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU Ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat || Personalikulud || 9,773 || 9,773 || 9,773 || 9,773 || 9,392 || 8,884 || 8,884 || 66,252 Muud halduskulud || 0,850 || 0,850 || 0,850 || 0,850 || 0,850 || 0,850 || 0,850 || 5,950 Ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || 10,623 || 10,623 || 10,623 || 10,623 || 10,242 || 9,734 || 9,734 || 72,202[48] Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 10,623 || 10,623 || 10,623 || 10,623 || 10,242 || 9,734 || 9,734 || 72,202 miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) || || || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || 2021 || 2022 || 2023-2030 || KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 1 177,623 || 1 201,623 || 1 004,623 || 1 024,623 || 814,242 || 1 063,734 || 1 682,734 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 7 969,202 Maksed || 1 025,623 || 1 195,623 || 969,623 || 1 025,623 || 687,242 || 1 024,734 || 912,734 || 500,000 || 480,000 || 148,000 || 7 969,202
3.2.2.
Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele
¨ Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist þ Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist,
mis toimub järgmiselt: kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm
kohta pärast koma) Täpsustada eesmärgid ja väljundid ò || || || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU || VÄLJUNDID Väljundi liik[49] || Väljundi liik || Väljundite arv Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kokku Kulu ERIEESMÄRK nr 1[50] Arendada satelliitnavigatsioonil põhinevaid teenuseid ja infrastruktuuri ning tagada nende toimimine (Galileo) || || || || || || || || || || || || || || || || Galileo || 5 teenust 5st || – || 3 || 930,5 || 3 || 942,5 || 3 || 744,25 || 3 || 763 || 3 || 552,75 || 3/5 || 802,5 || 5 || 1 421 || 5 || 6 156,5 Erieesmärk nr 1 kokku || || 930,5 || || 942,5 || || 744,25 || || 763 || || 552,75 || || 802,5 || || 1 421 || || 6 156,5 ERIEESMÄRK nr 2[51] Pakkuda satelliidipõhiseid teenuseid, mis võimaldavad parandada GPS-süsteemi toimimist Euroopas (EGNOS) || || || || || || || || || || || || || || || || EGNOS || 3 teenust 5st || – || 3 || 233 || 3 || 245 || 3 || 246 || 3 || 247 || 3 || 247 || 3 || 247 || 3 || 247 || 3 || 1 712 Erieesmärk nr 2 kokku || || 233 || || 245 || || 246 || || 247 || || 247 || || 247 || || 247 || || 1 712 KULUD KOKKU || – || 1 163,5 || – || 1 187,5 || – || 990,25 || – || 1 010 || – || 799,75 || – || 1 049,5 || – || 1 668 || – || 7 868,5
3.2.3.
Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele
3.2.3.1.
Ülevaade
¨ Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist þ Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis
toimub järgmiselt: miljonites eurodes
(kolm kohta pärast koma) || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku 5. RUBRIIK || || || || || || || || Personalikulud || 9,773 || 9,773 || 9,773 || 9,773 || 9,392 || 8,884 || 8,884 || 66,252 Muud halduskulud || 0,850 || 0,850 || 0,850 || 0,850 || 0,850 || 0,850 || 0,850 || 5,950 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 vahesumma || 10,623 || 10,623 || 10,623 || 10,623 || 10,242 || 9,734 || 9,734 || 72,202 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5[52] välja jäävad kulud kokku || || || || || || || || Personalikulud || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 Muud halduskulud || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud – vahesumma || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 KOKKU || 10,623 || 10,623 || 10,623 || 10,623 || 10,242 || 9,734 || 9,734 || 72,202
3.2.3.2.
Hinnanguline personalivajadus
¨ Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist þ Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub
järgmiselt: hinnanguline väärtus täisarvuna (maksimaalselt
ühe kohaga pärast koma) || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) 02 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 63 || 63 || 63 || 63 || 60 || 56 || 56 02 01 01 02 (delegatsioonides) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 02 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[53] 02 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) || 26 || 26 || 26 || 26 || 26 || 26 || 26 02 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 02 01 04 yy[54] || - peakorteris[55] || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 - delegatsioonides || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 02 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 Muud eelarveread (täpsustage) || – || – || – || – || – || – || – KOKKU || 89 || 89 || 89 || 89 || 86 || 82 || 82 XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale
või eelarvejaotisele. Ülesannete kirjeldus: Personalikulude
vajadused kaetakse kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või
peadirektoraadi sees ümberpaigutatud eraldise raames, täiendades seda vajaduse
korral lisaeraldisega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile aastase
vahendite eraldamise menetluse raames, võttes arvesse eelarvepiiranguid.
Ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadil on kavas usaldada osaline allhange
juba olemasolevale agentuurile. Summasid ja arvestusi korrigeeritakse vajaduse
korral sõltuvalt allhanke tulemustest. Ametnikud ja ajutised töötajad || - teostada järelevalvet Euroopa GNSSi programmide rakendamise üle eesmärgiga tagada EGNOSe ja Galileo tõhus ning sidus kasutuselevõtt ja kasutamine; - koostada õiguslik analüüs poliitilise otsustamisprotsessi toetuseks; - kindlustada kavandatud lahenduste vastavus kehtivatele eeskirjadele; - tagada usaldusväärne finantsjuhtimine; - viia ellu kulude tõhusaks kontrollimiseks vajalikud toimingud; - juhtida rahvusvahelise koostööga seotud toiminguid Koosseisuvälised töötajad || Toetada eespool kirjeldatud ülesannete täitmist
3.2.4.
Kooskõla kehtiva mitmeaastase
finantsraamistikuga
þ Ettepanek/algatus on kooskõlas mitmeaastase
finantsraamistikuga 2014-2020 vastavalt komisjoni 29. juuni 2011. aasta
teatisele KOM(2011) 500. ¨ Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku
asjaomase rubriigi ümberplaneerimine. Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele
eelarveridadele ja summadele. –
¨ Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi
kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[56] Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele
rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.
3.2.5.
Kolmandate isikute rahaline osalus
–
¨ Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist –
þ Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on
järgmine: On toimumas läbirääkimised Šveitsi ja Norraga,
kuid praegu veel puudub ametlik kokkulepe ning selle sõlmimist ei ole lähiajal
ette näha. Seetõttu ei saa kolmandate isikute toetust praeguses etapis arvesse
võtta. Võib märkida, et iseenesest nimetatud riigid ei hakkaks GNSSi programme
kaasrahastama (seega ei lisandu täiendavaid assigneeringuid liidu eelarve
sihtotstarbeliste tulude kaudu), vaid panustavad neisse eelarveväliselt. assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast
koma) || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || Kokku Täpsustage kaasrahastav asutus || || || || || || || || Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || || || || || || || ||
3.3.
Hinnanguline mõju tuludele
–
¨ Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele. Enne satelliidisüsteemi lõplikku
väljaehitamist ei ole tulusid ette näha, kuivõrd esimesed pakutavad teenused ei
vasta enne infrastruktuuri täielikku kasutuselevõttu potentsiaalsete kasutajate
ootustele. Selleks ajaks tuleks analüüsida, mil viisil
kulusid hallata, et määrata kindlaks tulusid koguv üksus (era- või
avalik-õiguslik), täpsed tululiigid ja võimalike tulude suurus. –
þ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju: –
¨ omavahenditele –
þ mitmesugustele tuludele miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Tulude eelarverida || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringu d || Ettepaneku/algatuse mõju[57] 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. Mitmesuguste
sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid
ettepanek mõjutab. Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutusmeetod. [1] ELT L 196, 24.7.2008,
lk 1. [2] KOM(2011) 5 (lõplik). [3] KOM(2011) 500 (lõplik).
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Euroopa 2020. aasta strateegia
aluseks olev eelarve. [4] KOM(2011) 398 (lõplik).
Ettepanek: nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
finantsraamistik aastateks 2014–2020. [5] KOM(2010) 308. [6] ELT L 246, 20.7.2004,
lk 30. [7] ELT C , , lk . [8] ELT C , , lk . [9] KOM(2010) 614 (lõplik). [10] KOM(2011) 152. [11] EÜT L 248, 16.9.2002,
lk 1. [12] KOM(2011) 398 (lõplik). [13] KOM(2011) 500 (lõplik). [14] ELT L 276, 20.10.2010,
lk 1. [15] ELT L 246, 20.7.2004,
lk 30. [16] ELT L 201, 3.8.2010,
lk 30. [17] ELT L 55, 28.2.2011,
lk 13. [18] ELT L 196, 24.7.2008,
lk 1. [19] EÜT L 138, 28.5.2002,
lk 1. [20] ELT L 287, 4.11.2011,
lk 1. [21] EÜT L 317, 3.12.2001,
lk 1. [22] ELT L 141, 27.5.2011,
lk 17. [23] ELT C 304, 15.10.2011,
lk 7. [24] ELT L 345, 23.12.2008,
lk 75. . [25] ELT L 8, 12.1.2001,
lk 1. [26] EÜT L 281, 23.11.1995,
lk 31. [27] EÜT L 292, 15.11.1996,
lk 2. [28] ELT L 196, 24.7.2008,
lk 1. [29] ABM – tegevuspõhine juhtimine
(Activity-Based Management); ABB –
tegevuspõhine eelarvestamine (Activity-Based Budgeting). [30] Vastavalt finantsmääruse artikli 49
lõike 6 punktile a või b. [31] Süsteemi EGNOS Euroopa piirkond
hõlmab Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi 44 liikmesriiki. [32] EGNOSe avatud teenust kirjeldav dokument: http://ec.europa.eu/enterprise/policies/satnav/egnos/files/brochures-leaflets/egnos-os-sdd_en.pdf. [33] Uuring GPSi signaalikao mõjust
Suurbritannia kaubandus- ja siseriiklikele teenustele (2001): http://www.ofcom.org.uk/static/archive/ra/topics/research/topics/other/gpsreport/gps-report.pdf. [34] Nõukogu resolutsioon Euroopa toetuse
kohta globaalse navigatsioonisatelliitide süsteemi (GNSS) loomiseks; 19. detsember
1994. [35] 2004. aasta juunis sõlmitud
rahvusvaheline leping, mis käsitleb satelliitnavigatsioonisüsteemide Galileo ja
GPS ning nendega seotud rakenduste edendamist, pakkumist ja kasutamist. [36] KOM(2011) 5 (lõplik). [37] KOM(2011) 500 (lõplik). [38] Programm Galileo jaguneb neljaks
etapiks: määratlemine, arendus,
kasutuselevõtt ja kasutus. Kasutuselevõtuetapp
jõuab lõpule 2019. aastal. Täiemahulise
kasutuse etapp käivitub 2020. aastaks ja seega jätkub pärast seda; süsteemi
hooldamine ja uuendamine jätkub veel aastaid, et tagada teenuste katkematus. [39] Eelarve täitmise viise selgitatakse
koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html. [40] Määratletud finantsmääruse artiklis 185. Euroopa GNSSi Agentuur hakkab osalema GNSSi
programmide juhtimises. [41] Euroopa riikide kosmoseagentuurid. [42] ESA (Euroopa Kosmoseagentuur). [43] Liigendatud assigneeringud /
liigendamata assigneeringud. [44] EFTA – Euroopa Vabakaubanduse
Assotsiatsioon. Korraldatakse
läbirääkimised Norraga, et ta osaleks eelarves aastateks 2014–2020. [45] Kandidaatriigid ja vajaduse korral
Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid. [46] Toimuvad läbirääkimised Šveitsiga, et
ta osaleks eelarves aastateks 2014–2020. [47] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi
programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud
(endised B..A read). [48] Üksikasjalik kava personalikulude
vähendamiseks, mis on otseselt seotud uue halduskorraga ning süsteemide
kasutamisega seotud ülesannete delegeerimisega Euroopa GNSSi Agentuurile,
esitatakse agentuuri loomist käsitleva määruse (EL) nr 912/2010 läbivaatamisel. Nähakse ette, et
praegu komisjoni ülesannete hulka kuuluv tehnilise ekspertiisi teostamine delegeeritakse
agentuurile, sest see on vajalik agentuurile pandud ülesannete täitmiseks. [49] Väljunditena käsitatakse tarnitavaid
tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv,
ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms). [50] Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud
erieesmärkidele. [51] Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud
erieesmärkidele. [52] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi
programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud
(endised B..A read). [53] Lepingulised töötajad, renditööjõud,
noored eksperdid delegatsioonides, kohalikud töötajad, riikide lähetatud
eksperdid. [54] Tegevusassigneeringutest
rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A
read). [55] Peamiselt struktuurifondid, Maaelu
Arengu Euroopa Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond. [56] Vt institutsioonidevahelise
kokkuleppe punktid 19 ja 24. [57] Traditsiooniliste omavahendite
(tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st
brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.